Vastus pöördumisele

Hea proua Ild,

Annan Teile uuesti teada arengutest Teid huvitanud küsimuste osas.

Oleme apteegiteenuseid reguleeriva määruse eelnõust välja jätnud kohustuse tagada kahe apteekri samaaegne kohalolek apteegis. Samuti on leevendatud muid kriteeriume: näiteks antakse nõudele tagada apteegi juhataja pikemal eemalviibimisel asendamine teise proviisori poolt kahe aastane üleminekuaeg. Samuti lükatakse teatud apteegi ruume puudutavad muudatused edasi apteegiteenuse laiendamise projektiga kaasneva õigusloome koostamisse. Samas on eelnõus mitmeid sätteid, mis leevendavad hetkel kehtivaid nõudeid. Näiteks ei ole edaspidi keelatud apteekide asumine poolkorrustel jne. Ka võib apteegi pidaja edaspidi ise otsustada müügisaali pindala suuruse üle (eeldusel, et muud normid on täidetud).

Seega usume, et eelnõus ette nähtud muudatuste rakendamisel muutuvad apteegiteenused ikka paremaks ning apteekide pidamine bürokraatiavabamaks.

Edu soovides,

Hea proua Ild,

Suur tänu kaasa mõtlemast apteekide tööd puudutava õigusraamistiku kujundamise asjus.

Tõepoolest on hetkel käimas mitmeid protsesse, mis puudutavad otseselt apteegiteenuse osutamist. Olgu siis selleks RavS hiljuti jõustunud muudatuste rakendamiseks vajalike määruste välja töötamine või siis ka Eesti Ravimipoliitika ellu rakendamine.

Ma olen nõus, et Teie poolt esile toodu vajab veelkordset lähemat pilku. Apteekide tööd puudutava määruse tagasiside kogumine lõppes eelmisel nädalal ja meile esitati väga palju erinevaid seisukohti. Hakkame neid nüüd koos Ravimiametiga läbi vaatama ja ilmselgelt muudame eelnõu mingites osades. Seega saame Teile täpsema vastuse anda siis, kui meil on esmane analüüs tagasiside osas tehtud.

Veelkord täname väärtusliku sisendi ja arvamuse eest.

Heade soovidega,

Lugupeetud terviseminister,

Eelmise aasta lõpus jõustunud ravimiseaduse muudatuste tuules on apteekrite ringkonnas väga palju segadust olnud teemal, kuidas läheb uuendamisele „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“.

Pilt on läinud aja jooksul paremaks, kuid endiselt ei saa kõigega nõus olla. Etteruttavalt võib öelda, et mulje jääb kohatisest ülereguleerimisest, millega avaldatakse proviisorite mõtlemisvõimele sisuliselt umbusaldust.

Tänaseks on määruse kavandist kadunud küll farmatseute alandanud nõue töötada ainult proviisori järelevalve all. Samas ei ole lõpuni lahti saadud kellegi ebaratsionaalsest soovist riiklikult reguleerida apteekide töögraafikut.

Millegipärast eeldatakse, et apteegi omanik ei oska ise reguleerida tööjõuvajadust ning teda tuleb kohustada pidama 40 tunni ulatuses nädalas leti taga vähemalt kahte inimest (§ 10 lõige 2).

Mulle kuulub viis apteeki. Ravimiametile esitame me regulaarselt statistikat - sh palju on meie käive.

Tööjõudu võtame tööle nii üldkäibe järgi kui selle järgi kui palju inimesi külastab apteeki tunnis, päevas. Selle järgi paneme ka töötajaid töögraafikutesse ja palkame uusi töötajaid, kui ilmneb vajadus.

Minule kuuluv Kopli apteek asub “enam kui 4000 elanikuga linnas”, st Tallinnas. Põhja-Tallinna tervisekeskus, mis on ise nüüd enam vähem alles kahe aastane. Ka meie kolisime sinna vähem kui kaks aastat tagasi ja oleme veel üsna alustav apteek.

Uusi arste alles tuleb juurde meie tervisekeskuse majja ning klientuur on veel kujunemisjärgus.

Nüüd tuleb aga määruse kavand, mis ütleb, et nui neljaks olgu 40 tunnil nädalal kaks erialaspetsialisti korraga tööl - olgu selleks siis vajadust või mitte. Apteegiteenus on küll arusaadavalt reguleeritum kui suur osa muust ettevõtlusest, aga keegi ei taha võtta tööle inimesi paljalt sellepärast, et riik käseb! Tõõjõuvajadus tuleb ikka paika panna reaalsest elust lähtuvalt, aga reaalset elu ei saa välja mõelda ametnik oma kabinetis.

Ega apteegi omanik ei ole ju huvitatud sellest, et tal oleks apteegis järjekord või et patsient läheb ära ainuüksi sellepärast, et järjekord on pikk.

Proviisorid on mõtlemisvõimelised inimesed, kellel peab olema võimalus korraldada oma tööd nii, et sellele pole peale pandud ebamõistlikku riiklikku koormist, mis võib viia majandusliku kahjuni.

Millist probleemi siin üldse lahendatakse? Sellele üritab vastata määruse eelnõu seletuskiri, kus kirjeldatakse teoreetilist olukorda, kus üksik erialaspetsialist on terve päev kliente teenindamas ning kõik muud täiendavad tegevused jäävad tegemata. Lisaks olevat järelevalve käigus selgunud, et need, kellel on esinenud apteegiteenuse kvaliteedis puudusi, põhjendavad seda aja puudusega.

Kui küsimus on tõesti selles, siis võib teha siit järelduse, et tegelik probleem on Ravimiameti soovimatuses tegeleda kvaliteediprobleemidega seal kus need esinevad.

Selle asemel üritatakse suruda kõigile apteegiomanikele peale majanduslikult koormavat ja ebamõistlikku regulatsiooni. See ei ole mõistlik ega optimaalne.

Enam kui 4000 elanikuga linnades on väga erinevate suuruste ja käivetega apteeke. Määruse kavandis kirjeldatud regulatsioon suretab väiksemaid apteeke välja. See ei ole midagi positiivset, kui vaadata kus ja millised on need väiksemad apteegid. Lisaks alustavatele apteekidele on väiksemad sageli ka tervisekeskustes, kus nad on patsientidele paremini kättesaadavad. Käibelt suured apteegid on eelkõige kaubanduskeskustes ja sageli rohkem kui üks ühes kaubanduskeskuses.

Mis on riigi eesmärk? Suruda rohkem apteeke kaubanduskeskustesse? Kohta, kuhu haigel inimesel on keerulisem minna ja kus nakkusohtlike haiguste puhul levitab ta haigust rohkem kui tervisekeskuses kohe oma ravimid kätte saades?

Palun usaldage proviisoreid, kes on võtnud juba niikuinii endale ettevõtja riski ja peavad apteeke ning püüavad seda teha nii, et apteegiteenuse kvaliteet oleks tagatud ning majandustegevus ka kahjumisse ei jääks!

Eesti riigis teostab apteekide üle järelevalvet Ravimiamet ja väga hea. Kui nad leiavad mõnest apteegist puudusi, siis las parandab end see, kellel on vajakajäämisi.

Kõikidele teistele apteekidele nende järgi ühe puuga riikliku tööaja graafiku kehtestamine on aga sisuliselt kollektiivne karistamine, mida ülejäänud pole ära teeninud. See ei sobi kokku õigusriigi põhimõtetega.

Olen olnud kontaktis mitmete kolleegidega keda uue määruse nõue samuti puudutama hakkab.

Alles saime omanikeks ja alles oleme avanud uusi apteeke ning nüüd terendab olukord, kus ei ole neid enam majanduslikult võimalik pidada.

Viimasel ajal meediast kuuldu põhjal saan aru, et uued analüüsid ja ravimituru järjekordsed korrastamised seisavad ees.

Oleks palve praegusest määruse eelnõust apteeke liigselt koormavad sätted välja jätta.

Analüüsida neid kõiki koos ravimituru korrastamisega ning teha siis tõenduspõhiselt uued vajalikud muudatused.

Piret Ild, proviisor

OÜ Lartimi kaasomanik ja sh ka ülal mainitud Kopli apteegi omanik