Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lp Tiit Riisalo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 21.06.2024 nr MKM/24-0677/-1K

Meie: 22.07.2024 nr 1-7/144-6

Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamine

Austatud majandus- ja infotehnoloogiaminister

Täname, et esitasite kooskõlastamiseks avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise

seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Siseministeerium on tutvunud eelnõu ning sellele lisatud seletuskirjaga ning kooskõlastab eelnõu märkustega arvestamisel. Meie märkused,

ettepanekud ja selgitused on toodud allpool. I Tähelepanekud avaliku teabe seaduse muutmise kohta eelnõus ja seletuskirjas

Avaliku teabe seadust täiendatakse kahe süsteemiga, mis on riigi infosüsteemi kindlustava teks süsteemideks. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt võib aru saada, et andmeedastuse nõusoleku

süsteemi kasutamine on kohustuslik kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel. Seletuskirjast võib jääda ekslik arusaam, et mõlema süsteemiga liitumine on vabatahtlik ja süsteemi kasutuselevõtt tuleb ette näha eriseaduses. Palume seletuskirjas selgelt

ja üheselt mõistetavalt esitada, kas nimetatud süsteemidega liidestumine on kohustuslik või siiski ei ole kohustust nõusolekuteenust kasutada kui hetkel andmekogust isiku nõusoleku

alusel andmeid ei väljastata. Juhul, kui süsteemiga liitumine nõuab selle ettenägemist eriseaduses, siis palume eelnõu täiendada vastavalt.

Leiame ka, et süsteemi kohustuslikuks tegemise mõjusid ei ole piisavalt detailselt hinnatud ning Siseministeerium ei nõustu ka seaduse üldkorras jõustumisega. Sedavõrd lühikese ajaga ei ole võimalik kõikide andmekogude arendusvajadusi, meie süsteemide ühilduvust ja vajamineva id

kulusid hinnata. Eelnõu seletuskirja punkt 7 kohaselt on nõusolekuteenuse tehnilise lahenduse arendamise edasiste kuludega arvestatud ning need kaetakse RIA eelarvest. Sama punkt (lk 31)

sätestab ka, et „RIS-i kuuluvate andmekogude vastutavatel töötlejatel tekib sooviavalduse läbivaatamise ja lepingute sõlmimisega seotud halduskulud, sest personal on enam hõivatud ja nende töökoormus suureneb. Vajalikud kulud kaetakse RIS-i kuuluvate andmekogude

vastutavate töötlejate eelarvest“. Juhime tähelepanu, et tegemist on uue teenuse loomisega ning selleks ei ole ettenähtud eelarvelisi vahendeid andmekogude vastutavate töötlejate eelarves.

Eelarvevahendid on planeeritud ja arendustöid nende süsteemidega liidestamiseks ei ole ette nähtud. Eriti problemaatiline on see olukorras, kui andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamine on kohustuslik ja seadus peaks jõustuma üldises korras. Seega palume seletuskir ja

täiendada eelnõu seadusena vastuvõtmisel tekkivate kuludega.

2 (4)

Seletuskirja kohaselt on eelnõus ette nähtud, et nõusolekuteenuse kaudu andmete edastamise kulud on võimalik kehtestada valdkondlikus seaduses, kui RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja seda vajalikuks peab. Juhime tähelepanu, et sellist sätet eelnõus ei ole. Vastavad sätted

olid varasemas, 2022. aastal kooskõlastamisele edastatud eelnõu versioonis. Teeme ettepaneku taastada eelnõu varasemad sätted või lisada säte, mille alusel oleks andmekogu vastutava l

töötlejal õigus keelduda vastava võime loomisest, kui see takistab avalike ülesannete täitmist või on ebaproportsionaalselt kulukas.

Loodavates andmekogudes (sh tõlkeandmekogus) on ette nähtud ka isikuandmete töötlemine, kuid kõnealustes sätetes ei ole toodud isikuandmete kategooriaid, mida andmekogus võib

töödelda. Detailsem loetelu võib olla toodud vastavas põhimääruses, kuid andmesubjektil peab olema võimalik saada seadusest teada, millised piirid seadusandja on andmetöötlejale ette näinud. Samuti ei ole eelnõus toodud, mida täpsemalt põhimäärustes tuleb reguleerida (nii

eelnõu § 1 kui ka § 2 alusel loodavate andmekogude sätetes). Seletuskirjas on küll viidatud avaliku teabe seaduse vastavale sättele, kuid see on üldnorm ning sellest ei selgu, mida

konkreetsemalt Vabariigi Valitsus võib täpsustada. Palume kaaluda võimalust andmeedastuse nõusoleku andmekogu eesmärgi juurde lisada ka

nõusoleku tagasivõtmine. See on üks toiming, mida isik võib teha ning andmekogu eesmärgi täiendamisel on isikul võimalik teada saada kõik toimingud, milleks andmekogu luuakse.

Samuti nõusoleku tagasivõtmine toob kohustusi nii andmekogu pidajale kui ka andmesaajale. Lisaks palume seletuskirjas täpsemalt välja tuua nõusoleku tagasivõtmisega seonduvad tegevused nii andmesubjekti kui ka andmesaaja vaatenurgast.

Seletuskirja lk 26 on toodud nõusolekusüsteemi andmeandjana ka …rahvastikuregistri

(vastutav töötleja Siseministeerium) põhiandmeid. Selguse huvides täpsustame, et rahvastikuregistri seaduse 4. peatükis on toodud rahvastikuregistri andmete koosseis ning selles ei ole andmeid jaotatud põhiandmeteks ja muudeks andmeteks.

II Tähelepanekud keeleseaduse muutmise kohta eelnõus ja seletuskirjas

Tõlkeandmekogu puudutava sätte lõike 3 sissejuhatavas lauses on sõna „säilitatakse“, seega järgnevates punktides ei ole vaja seda sõna korrata.

Tõlkeandmekogu kohta soovime selgitusi järgmis tele küsimustele: - kas tõlketööde tellimine käib läbi loodava andmekogu või on see kogum, kuhu hiljem kõik

tellitud tõlketööd tuleb detailselt sisse kanda? - kuidas tõlkeandmekogu toetab vajalike andmetega riigiasutuste tõlketööde planeerimist ja korraldamist? Seni pole tõlketöid ette planeeritud, vaid neid on tellitud vastavalt vajadusele.

- kuidas täpsemalt võimaldatakse riigiasutustel tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde ning hallata tõlketöid?

- millist tuge pakub tõlkevärav tõlke kvaliteedi ning terminoloogia ühtluse ja arendamise tagamisel? - kuidas mõjutab tõlkevärava kasutuselevõtt ministeeriumi töökorraldust ja -koormust, sh

vandetõlgi töö ülevaatamist ja koostöös vandetõlgiga parandamist? - kas ja kuidas muutub praktikas justiitsministri määruse „Vandetõlgile tõlketööde määramise

ja täitmise kord ning tasumäärad“ § 7, eriti lõigete 3–5 rakendamine? Selle määruse § 81 lõike 1 kohaselt peab ministeerium võtma tõlkevärava kasutusele hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuaril. Seaduseelnõu seletuskirjas (lk 3) on aga VTK koostamata jätmist põhjendatud sellega, et

tõlkevärav on vabatahtlik. Samuti on mõjuanalüüsis (lk 31) nimetatud risk, et seda ei võeta kasutusele. Seega on seletuskirja erinevates osades vastuolud.

- mis on konkreetsed ülesanded, mida ministeerium saab ja peab tõlkeväravas täitma?

3 (4)

- kuhu luuakse seletuskirja mõjuanalüüsis mainitud uus teenistuskoht sisutoimetaja, kas Eesti Keele Instituuti? Mil määral suureneb ministeeriumi töökoormus, k.a võimaliku (termini)koostöö tõttu Eesti Keele Instituudiga? Arvestada tuleb ka riigi majanduslikku seisu ja

kärpekava. - kes on tõlkemälu omanik (avalikule sektorile mõeldud keskkonna puhul tegelevad

muudatusettepanekute ülevaatamisega tõlkemälude omanikud) – kas riigiasutus (kes neist?) või vandetõlk?

III Tähelepanekud rakendusaktide kavandite kohta

Esmalt juhime tähelepanu, et rakendusaktide kavandid on koostatud ebaühtlaselt. Arvestades,

et tegemist on erinevate loodavate andmekogude põhimääruste kavanditega, siis peaksid need olema sarnase ülesehitusega ning sarnases valmimisjärgus, näiteks võiks olla kõigis esitatud ka vastutava töötleja õigused ja kohustused järelevalve teostamisel.

Samuti leiame, et üle tuleb vaadata juurdepääsupiirangute sätted. Justiitsministeer iumi

analüüsis „Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad nõuded regulatsioonile“ (lk 38-39) on toodud, et juurdepääsupiirang tuleb sätestada seaduses ja määruseandjal selleks õigust ei ole. Seega juhul, kui teave on juurdepääsupiiranguta, siis seda

eraldi reguleerima ei pea ka põhimääruses ( nt seletuskirja lisa 2 § 13).

Tähelepanekud seletuskirja lisa 1 „Andmeedastuse nõusoleku süsteem ja andmeedastuse

nõusoleku andmekogu põhimäärus“ kohta. Põhimääruses võiks olla eraldi ja selgelt välja toodud, mis andmed tulevad rahvastikuregistrist. Näiteks lisas 2 on eraldi välja toodud

rahvastikuregister ning reeglina on ka teistes põhimäärustes toodud, mis andmed täpselt, millisest andmekogust tulevad.

Tähelepanekud seletuskirja lisa 2 „Keskne volituste haldamise süsteem ja keskse volituste

haldamise andmekogu põhimäärus“ kohta:

Paragrahv 11 lõike 2 (puudutab rahvastikuregistrist andmete saamist): 1) punktis 1 on toodud, et rahvastikuregistrist saab keskse volituste haldamise andmekogu

lõppkasutaja ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja andmed tema elusoleku kohta. Rahvastikuregistris ei ole andmeid isiku elusoleku kohta. Rahvastikuregistris on andmetena toodud surma andmed. Soovitame seetõttu sätte sõnastust muuta, et lõppkasutaja saab teabe

isiku staatuse kohta, st kas isik on rahvastikuregistrisse kantud andmete kohaselt elus, surnud või andmed isiku kohta puuduvad.

2) punktis 3 on öeldud, et saadakse lõppkasutaja seadusliku esindaja andmed. Rahvastikuregistri seaduses on toodud eestkostja, mistõttu palume kasutada seaduse terminit.

Lisaks palume hinnata § 5 lg 2 ja § 11 lg 2 koosmõju. Kui § 5 kohaselt füüsilisest isikust

lõppkasutaja isik tõendatakse ja isikusamasus tuvastatakse digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel ning § 11 lg 2 kohaselt on loetelu, mida saadakse rahvastikuregistrist, siis kas on vaja digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel tuvastatud isiku kohta samu

andmeid rahvastikuregistrist. Autentimisel juba läbi tuvastusvahendi kontrollitakse neid andmeid. Lisaks põhimääruse § 11 lg 4 ütleb, et andmekogu saab lg-s 2 toimunud muutus te

kohta andmed. Tähelepanekud seletuskirja lisa 3 „Tõlgete andmekogu põhimäärus“ kohta:

1) Palume üle vaadata andmekogu nimetus - eelnõus on nimetatud tõlkeandmekogu, lisas 3 tõlgete andmekogu.

2) preambulis on ekslikult viidatud lõikele 7, kui eelnõus on lõikeid ainult 6.

4 (4)

3) täpsustamist vajaks §-s 3 toodud volitatud töötleja ülesanded ning §-s 7 asutuse tõlketöö korraldaja roll ning selgitamist vajaks §-s 6 toodud rolli andmed.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Kertu Nurmsalu 6125084

[email protected]