Siseministeeriumi seisukoht teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu osas

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kristina Kallas

Haridus- ja Teadusministeerium

Teie: 12.06.2024 nr HTM/24-0627/-1K

Meie: 22.07.2024 nr 1-7/130-3

Siseministeeriumi seisukoht

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seaduse eelnõu osas

Lugupeetud minister

Edastan Siseministeeriumi arvamuse ja ettepanekud teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse 11.06.2024 eelnõule:

1) Rakenduskõrgkoolide senisest suurem panustamine TA tegevustesse

Peame oluliseks teadvustada rakenduskõrgkoolide seni kasutamata potentsiaali ning

ambitsiooni panustada TA-tegevusse senisest suuremal määral, sh saavutada

teadusvõimekuse riiklikult tunnustatud tase.

TA tegevus rakenduskõrgkoolides on hädavajalik kvaliteetse õppetegevuse tagamiseks ning

oluline rikastamaks ülikoolide TA tegevust, eelkõige rakenduslikus vaates.

Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Sisekaitseakadeemia annab lisaks õppetööle

olulise panuse siseturvalisuse valdkonna teadus-, arendus- ja innovatsiooni tegevustesse.

Akadeemia näol on selgelt tegemist oma spetsiifilist nišši täitva valdkondliku

kompetentsikeskusega, mis pakub kvaliteetset teadmuspõhist sisendit poliit ika

kujundamiseks ja rakendamiseks.

 Ettepanekud: (1) Luua rakenduskõrgkoolidele suuremad võimalused teadus- ja

arendustegevuse toetustele kandideerimiseks, et kasvatada nende teadusvõimekust ja

saavutada tulevikus evalveerimisnõuete täitmine (nt avada rakenduskõrgkoolide le

võimalus kandideerida sihttoetustele). (2) Samuti tagada vajalikud eeldused püsivama

ja kestvama interdistsiplinaarse koostöö toetamiseks ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja

teiste osapoolte vahel, olenemata nende TA tegevuse riiklikust tunnustusest.

2) Innovatsioon

Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et valdkonna strateegiline alusdokument on teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE strateegia).

Üks oluline probleem, mida TAIE strateegia selgesõnaliselt adresseerib – „riigi roll

innovaatiliste lahenduste eestvedajana ja innovatsiooninõudluse kujundajana on

tagasihoidlik“. Sestap on TAIE esimeseks põhisuunaks seatud: „Eesti areng tugineb

teaduspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“.

2 (4)

On heameel tõdeda, et olulise muudatusena on seni üksnes teadus-arendustegevust

käsitlenud seadusesse lisandunud innovatsiooni valdkond – viitab sellele nii eelnõu nimi

kui ka eesmärgi sõnastus: sätestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku

korraldamise, kvaliteedi tagamise, rahastamise ja järelevalve alused.

Ometi, kui vaadata eelnõu sisu seoses riigi rolli suurendamisega innovaatiliste lahenduste

eestvedajana, jääb käsitlus väga napiks. Peame oluliseks sisuliselt hõlmata eelnõusse ka

avaliku sektori innovatsiooni korraldust puudutav käsitlus, sh riiklikud innovatsiooni

rahastusinstrumendid (praegune käsitlus piirdub vaid TA instrumentidega), mis looks

kauaoodatud selguse, kuidas on planeeritud avaliku sektori innovatsiooni keskne

koordineerimine ja toetamine riigi poolt.

 Ettepanekud: (1) Laiendada § 2 toodud innovatsiooni mõistet selliselt, et see hõlmaks

ka avaliku sektori innovatsiooni põhiolemust. (2) Täiendada § 16 lg 3 toodud teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvest rahastamise instrumentide loetelu,

lisades sinna ka innovatsiooni rahastamise instrumendid.

3) TAI tegevuste korraldamine ja rahastamine

§ 7 lg 2 ütleb, et ministeerium teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas

korraldab oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

rahastamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule.

On oluline teadvustada, et ministeeriumite TA tegevuse vahendite jagamine sihttoetusena on

vaid üks võimalus TA rahastamisel. Ministeeriumid rahastavad uuringuid erinevaid

rahastusskeeme kasutades (avatud riigihange, tellimiskiri, sihttoetus). Erinevate

rahastusskeemide kasutamine võimaldab optimaalset ja tõhusat ressursside kasutamist (seda

võimaldab ka seni kehtiv TAKS) ning seadus peaks ka edaspidi võimaldama erinevate

rahastusskeemide kasutamist.

 Ettepanek: Jätta ministeeriumitele võimalus kasutada erinevaid rahastusskeeme

uuringute tellimisel ja eemaldada piirang, mis lubab kasutada üksnes sihttoetust.

Lisaks, § 7 praeguses sõnastuses jääb arusaam, et ministeerium võib oma valitsemisa la le

tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisel välja anda sihttoetust

ainult juriidilisele isikule ja asutusele. Selline kitsendus ei ole kooskõlas tänase praktikaga

ning on põhjendamatu piirang, kuna välistab üksikute teadlaste kaasamise. Samuti jäävad

selle alt välja teadus- ja arendustegevuse lepingud era- või avaliku sektoriga (riigihankega

TA tegevuse ostmine).

 Ettepanek: Jätta eelnõust välja kitsendus (so viide § 19-le), et teadus- ja

arendustegevuse rahastust võib ministeerium anda üksnes juriidilisele isikule ja

asutusele.

Eelnõu erinevad peatükid käsitlevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

riigieelarvelise rahastamise põhimõtteid, kuid paraku ei ole eelnõust ega seletuskirja st

selgelt välja loetav, kas või kuidas muutub senine praktika valdkondliku TA rahastamisel (so

valdkondlikele ministeeriumitele riigieelarvest eraldatav rahastus).

 Ettepanek: Luua selgus, kas ja kuidas täna kehtivad rahastusskeemid ja põhimõtted

muutuvad valdkondlike ministeeriumite vaatepunktist.

3 (4)

4) TAI koordinatsioonikogu

Eelnõus on sisse kirjutatud kõik teadussüsteemi osapooled, välja arvatud teadus-

arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) koordinatsioonikogu, mis tekitab olukorra, kus

kõikidel ministeeriumitel ei ole võrdset võimalust osaleda TAI poliitika kujundamise

elluviimisel ja kaasarääkimisel. Samas on seletuskirjas öeldud, et eelnõus tehtud

muudatused toetavad TAI süsteemi juhtimise senisest suuremat sidusust ja koordineeritust

ning süsteemi osaliste vastutus ja ülesanded moodustavad seaduse vaates ühtse terviku.

Viitame siinkohal selgele vastuolule.

TAI koordinatsioonikogusse kuuluvad täna ministeeriumite teadusnõunikud, kelle rolli pole

eelnõus kuidagi välja toodud, kuid kelle ülesanne on planeerida ja ellu viia oma

ministeeriumite valitsemisala tarvilikku teadus-arendustegevust, pidades silmas riigi ning

valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilisi sihte ja terviklikku

toimimist. Seega on nii ministeeriumitel kui ka TAI koordinatsioonikogul TAI süsteemis

kanda märkimisväärselt oluline roll ning sellest tulenevalt peab olema ka selge, kuidas on

ministeeriumid TAI süsteemi juhtimisprotsessi kaasatud.

TAI koordinatsioonikogu jätkuvalt seadustamata jätmine loob olukorra, kus teadusnõunikud

viivad oma ministeeriumide seisukohad kogusse, kuid nendega ei arvestata, kuna kogul

puudub selge roll TAI süsteemis ning selle ümberkujundamine on otseselt vaid HTMi

pädevuses.

 Ettepanek: lisada 2. peatükki „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik

korraldamine“ paragrahv, mis käsitleb TAI koordinatsioonikogu, tuues analoogselt

teiste teadussüsteemi osapooltele, selgelt välja TAI koordinatsioonikogu rolli,

ülesanded, õigused ja vastutuse.

5) Valdkondliku TAI koordineerimine

Kui eelnõu § 7 lg 3 p 3 annab HTMile ülesande koordineerida ministeeriumite teadus- ja

arendustegevust, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest, siis eelnõu 2 punkt (1) ütleb, et

ministeerium kavandab ja viib ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust

ning innovatsiooni, pidades silmas riigi ning valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni strateegilisi sihte ja terviklikku toimimist. Selgusetuks jääb, kas HTMi

koordineeriv roll tähendab mh ka valdkondliku ministeeriumi valitsemisala poliit ika

eesmärkide täitmiseks vajaliku TA kujundamisse sekkumist (nt kas HTM otsustab ka, kuidas

ja milliseid valdkondi võivad ministeeriumid rahastada) või puudutab see üksnes riigiülese id

rahastusinstrumente. Peame väga oluliseks, et ministeeriumitel säiliks võimalus täita § 7

lõikes 2 välja toodud ülesandeid ning selleks on tagatud vajalik otsustuspädevus.

 Ettepanek: täpsustada HTM rolli ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse

koordineerimise osas, sõnastades ühemõtteliselt ülesande sisu ja piiritluse.

6) Terminoloogia

Eelnõu ja selle seletuskirja tekstis on terminit „ministeerium“ kasutatud läbisegi nii HTMi,

MKMi kui ka valdkondlike ministeeriumite kohta. Teksti lugedes tekib segadus, millist

ministeeriumi on parasjagu silmas peetud.

Üks näide – § 19. Teadus- ja arendustegevuse sihttoetus, (2) Sihttoetuse eraldamise

tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega – selgusetuks

jääb, millise ministeeriumi ministrit antud juhul mõeldakse. Kas siin on mõeldud teadus- ja

4 (4)

arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister või vastava poliitikavaldkonna eest

vastutav minister?

 Ettepanek: § 2 määratleda selgelt terminid, mis tähistavad teadus-arendustegevuse eest

vastutavat ministeeriumi (HTM) ja innovatsiooni eest vastutavat ministeeriumi (MKM),

ning kasutada neid termineid ühtselt nii eelnõus kui ka seletuskirjas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Kristiina Kütt 6125274 [email protected]