Vastuskiri

Lugupeetud Karola Kivilo

Aitäh kirja eest. On kiiduväärt, et tegelete noortega töötavate spetsialistide koolitajate väljakoolitamisega, et toetada noori kliimaärevuses.

Mõistan, et Teil on aprillis-mais toimuva projekti eelarvest puudu 3000 eurot ja palute selleks Sotsiaalministeeriumilt rahalist toetust. Kahjuks ei ole meil hetkel sellist taotlusvooru, kust sellise projekti jaoks toetust saaksite küsida.

Loodan, et olete võtnud ühendust ka juba kohaliku omavalitsusega, kes noorteprojektidele toetust võiks pakkuda, kaalunud võimalust kaasata eraõiguslikke organisatsioone annetajatena või pöördunud haridus – ja teadusministeeriumi või kliimaministeeriumi poole, kelle valdkonda see teema samuti langeb.

Projekti eesmärk on väga oluline ning ma soovin Teile edu selle elluviimisel. Kui teil on täiendavaid küsimusi või vajate rohkem abi, siis ärge kartke meie poole pöörduda.

Parimate soovidega

Piret Audova
nõunik | Välisvahendite osakond
5918 3394 | [email protected]
 
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn
626 9301 | http://www.sm.ee

Tere

Kirjutan teile Eesti Rohelisest Liikumisest, "Toimetulek kliimamurega: õppemeetodid Euroopa noorte vaimse tervise jaoks" rahvusvahelise projektijuhina.

Kirjutan sooviga võimalikult edukalt ellu viia noortega töötavate spetsialistide koolitajate väljakoolitamine, kuidas toetada noori kliimaärevuses, mis toimub 30.aprill-3.mai Tallinnas. Projekt on rahastatud Erasmus+ toetusest, kuid hindade tõusuga on kasutatav eelarve väiksem, kui algselt planeeritud ning tegevusi ellu viima asudes on selgunud, et planeeritud eelarve jääb liiga väheseks võimalikult kvaliteetse koolituse korraldamiseks. Meile on väga oluline, et me ei vii lihtsalt läbi projekti tegevust, vaid see koolitus täidab oma maksimaalset eesmärki.

Kas te oskate suunata, aidata kaasrahastuste, toetuste võimaluste poole sellise koolituse ellu viimiseks? Vajame toetust 3000€ ulatuses.

Koolitusel osalevad Eesti, Malta, Taani ja Saksamaa noorsootöötajad, vaimse tervise spetsialistid, keskkonnaorganisatsioonide esindajad ja haridustöötajad (nemad mängivad olulisimat rolli noorte toetamises nende kliimaärevuses) ja koolituse jooksul anname ülevaade kliimaärevuse süsteemsest taustast, teooriast, tekkimisest ja mõjudest ning teise osana õpetame noortega töötavaid spetsialiste praktiliste harjutuse läbi noori nende mures toetama, leevendama ja jõuestama. Osalejaid on ca 10, 2 igast partnerriigist, kes oma riigis ja valdkonnas viivad projekti jooksul läbi pilootkoolituse samal teemal ca 80 noortega töötavale spetsialistile. 

PROJEKTI EESMÄRK 

Projekti eesmärgiks on arendada noortega töötavate spetsialistide pädevusi kliimaärevuse toimetulekuks ja täiendada nende teadmisi kliimamure potentsiaalsest mõjust vaimsele tervisele ja selle toetamist. 

Sellest tulevalt töötatakse projekti raames välja vajalikud vahendid, ressursid ja meetodid noorte kliimamure äratundmiseks ning jagatakse teadmisi selle haldamiseks ja leevendamiseks. Noortele tutvustab projekt erinevaid eneseabi meetodeid, mis võimaldavad panna aluse individuaalsete ja sotsiaalsete oskuste arengule, aidata kaasa kliimamurest mõjutatud vaimse tervise ja heaolu parandamisele ning suunavad noori rohkem kodanikuühiskonnas osalema ning seal paremini toime tulema. 

Selle projekti ning koolituse viime ellu koostöös MTÜ Peaasjad,  Friends of Earth Malta, Friends of Earth Denmark ja Jugend- & Kulturprojekt e.V.

Kliimaärevuse all mõistetakse peamiselt:

- kroonilist hirmu keskkonnasüsteemide kokkuvarisemise ees;

- ärevust/ahastust seoses halvenevate keskkonnaoludega ja kliimamuutusega;

- muret seoses ökoloogilise kriisiga.

Kliimaärevus on loomulik ja oodatav kohanemisreaktsioon tõelistele eksistentsiaalsetele ohtudele ning võib mõjutada inimese elu erinevaid tasandeid negatiivselt. Mida teadlikum on inimene maa ökosüsteemi toimimisest ning ohtlikest muutustest , seda kõrgem võib olla kliimaärevuse tase juhul kui ei omata eneseregulatsiooni oskusi sellega toime tulla. Noored on eelkõige tundlikud selle negatiivsele mõjule vaimsele tervisele, sest tihtipeale ei oma eneseregulatsiooni oskusi ega teadmisi oma raskete emotsioonidega tervislikult toime tulekuks.

Kliimaärevus saab olla nii laastava mõjuga vaimsele tervisele, kui ka käima panev sütik, mis võimaldab jõuda oma elu sügavama eesmärgini ja vajalikke ühiskondlikke muutusi ellu kutsuda. Kliimaärevuse laastav mõju on sageli halvav, eksistentsiaalne hirm, mis võib väljenduda tihti depressiooni meenutavate sümptomitega. Kui noor ei saa abi kliimaärevusega tervislikult toime tulekuks alaneb säilenõtkus, toimetulekuvõime ja suurenevad vaimse tervise probleemide ja aktiivne osalus ühiskonna tegevustes. 

Selleks, et kliimaärevust kogevate noorte jaoks see kogemus pöörata positiivseks ja nende elukvaliteeti tõstvaks sütikuks on väga oluline teiste toetus, emotsionaalse regulatsiooni oskused ja väljund tähendusliku tegevuse kaudu. Nende oluliste tegurite loomiseks ja toetuseks korraldame ka ülalmainitud koolituse. 

Soojade soovidega
Karola Kivilo
MTÜ Eesti Roheline Liikumine
Projektijuht
+372 533 65 010