Arvamus eelnõule

Saatja: Saima Hinno <[email protected]>

Saadetud: 19.07.2024 17:22

Adressaat: <"SM Info">; <"Leena Kalle">; Ilona Pastarus

<[email protected]>; Katre Zirel - PERH

<[email protected]>; Kätlin Pallo <[email protected]>;

Aleksei Gaidajenko <[email protected]>; Kaie Kütt

<[email protected]>; <[email protected]>;

[email protected] <[email protected]>; Saima Hinno

<[email protected]>

Teema: Vastuskiri: "Iseseisva õendusabi osutamise tingimused ja kord

ning õendusabi erialad” määruse eelnõule arvamuse avaldamine

Tere!

Edastame käesoleva emaili manuses Eesti Õendusjuhtide Ühingu

tähelepanekud Iseseisva õendusabi osutamise tingimused ja kord ning

õendusabi erialad määruse eelnõule.

Küsimuste - täpsustuste puhul võtke julgelt ühendust, selgitame

heameelega.

Koostöötervitustega,

Eesti Õendusjuhtide Ühingu juhatuse poolt,

Saima Hinno

Tervitades

Saima Hinno

Viljandi haigla

Haigla õendusjuht

58608292

Eesti Õendusjuhtide Ühing Registrikood nr: 80424553 L. Puusepa tn 8 E-mail: [email protected] 51014 Tartu

http://www.estnda.ee

Tähelepanekud “Iseseisva õendusabi osutamise tingimused ja kord ning õendusabi erialad”

määruse eelnõule

Peame Eesti Õendusjuhtide Ühingu poolt oluliseks, et õendusvaldkonda reguleerivad senised

viis määruset on koondatud ühte määrusesse. Arusaadavalt on see protsess olnud

väljakutseterohke ja panustame omapoolsete tähelepanekute kaudu määruse eelnõu

versiooni parendamisele.

§ 2. Terminid ja õendusabi erialade loetelu

(4) Iseseisev õendusabi on pere-, eri- või hambaarstiabist lahus toimuv protsessiviisiline

tervishoiuteenus, mis koosneb:……

Tähelepanek: ei pea vajalikuks lisada “iseseisev” (sarnaselt Tervisekassa tervishoiuteenuste

loeteluga, kus seda laiendite enam pole) ja “lahus toimuv”. Tegevus toimub koostöös kõigi

spetsialistidega patsiendi tervise huvides. Ettepanek – “Õendusabi on protsessiviisiline

tervishoiuteenus, mis koosneb….”.

§ 4. Nõuded õendusabiteenuste osutamiseks

(1) Õendusabi osutatakse kooskõlas õendusabi tegevusjuhendite, ravijuhendite,

immuniseerimise rakendusjuhise ja kvaliteedinõuetega.

Tähelepanek: Määruse tasandil võiksid kvaliteedinõuded olla lahti kirjutatud või siis

viidatud.

(3) Terviseametil on õigus lisas 3 nimetatud nõuete sisustamiseks kehtestada

tegevuskoha ruumidele ja sisseseadele kõrvaltingimusi kooskõlas haldusmenetluse

seaduse §-ga 53.

Tähelepanek: sisuliselt puuduvad nõuded ja seega on antud haldusorganile

ebaproportsionaalselt suur otsustusõigus luua täiendavaid nõudeid. Tõenäoliselt on

selle normi loomisel kasutatud analoogiat määrusega: füsioteraapia, logopeedilise ravi

ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine §3

https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023022, kuid tasub kaalumist, kas antud

analoogia kasutamine on õendusabi (eelkõige statsionaarse õendusabi)

regulatsioonides asjakohane.

(4) Kui õendusabi osutamisel nõuab patsiendi seisundi muutus õe või eriõe pädevusest

väljapoole jäävat tegevust, tuleb patsient suunata edasi eriõe, perearsti või eriarsti

juurde või kutsuda kiirabi ning lähtuvalt tekkinud olukorrast tegutseda iseseisvalt või

koostöös teiste tervishoiutöötajate või teiste valdkondade spetsialistidega.

Tähelepanek: Üks ootusi uuele määrusele oli ambulatoorset õe vastuvõttu tegevate

õdede/eriõdede eriarsti või muu teise spetsialisti saatekirja nõude selgem

regulatsioon. See on praktilises õenduses oluline ja eriti olukorras, kus nt haiglates on

ambulatoorsel vastuvõtul õdedel asutusesiseselt – ja mitte ainult siduserialal - eriarsti

võimekus alati tagatud ja pädevuse piirid samuti erialapõhiselt reeglina hästi

piiritletud. Õdede pädevus on otseselt seotud eriala arstidelt saadava sisendiga,

millega arvestati Tervisekassa rahastatud eriõdede pilootprojektides. Kas määruse

jõustumisel tekib saatekirja õigus nii õele kui eriõele, et suunata patsient edasi teisele

spetsialistile?

§ 5. Iseseisva statsionaarse õendusabi osutamise nõuded

(1) Iseseisvat statsionaarset õendusabi osutatakse õendushaiglas või haiglas õe või

eriõe juhtimisel.

Tähelepanek: võrreldes kehtiva määrusega, on välja jäänud nõue

juhtimispädevuse omamisele ja töökogemusele. Ettepanek on, et lähtuvalt

õendushaiglas osutatava teenuse mitmekülgsusest, on oluline kvaliteedi

tagamiseks endiselt jätta jõusse hetkel kehtivad nõuded.

(2) Iseseisva statsionaarse õendusabi osutamisel peab olema tagatud vähemalt

kolm õde ja neli hooldajat kuni 40 patsiendi kohta, neist ööpäev läbi vähemalt üks

õde ja üks hooldaja. Iseseisvalt statsionaarset õendusabi osutava õendushaigla

koosseisu peab lisaks kuuluma sotsiaaltöötaja ning vajadusel peab olema tagatud

füsioterapeudi ja tegevusterapeudi teenuse kättesaadavus, samuti peab

patsiendile olema tagatud arsti konsultatsioon vähemalt üks kord nädalas.

Iseseisvalt statsionaarset õendusabi osutaval õendushaiglal peab olema leping

eriarstiabi osutajaga labori- ja radioloogiateenuse osutamiseks.

Tähelepanek: kehtivas määruses on personali suhtearvud 20 patsiendi kohta, kuid

käesolevas versioonis 40 patsiendi kohta. Pöörame tähelepanu, et meie arvates on

ilmselt arvutusviga käesoleva versiooni nimetatud lõigu esimese lause teises

pooles, kuna see osa lausest kattub kehtiva versiooniga, kus arvestuses on lähtutud

20 patsiendist. Kvaliteetse teenuse ja patsiendiohutuse tagamise eesmärgil palume

see osa kindlasti üle vaadata.

Tähelepanekud lisade osas:

1) Lisas 1 ja 2 on algselt esitatud pädevustena (üldõe pädevused, lisa 1 ja lisa 2

hõlmab eriõe pädevusi), mis siinkohal on ümber sõnastatud tegevusteks ja

seetõttu on neid keeruline mõista – nt kuidas mõista: Õe teenuste hulka kuuluvad

tegevused…(9)oma vaimse ja füüsilise tervise reflekteerimine ja juhtimine,

säilenõtkuse ning professionaalse arengu tagamine. Tegemist on olulise

pädevusega, kuid kas see on ka õe teenuse raames pakutav/toimuv tegevus?

1) Lisa 1 punktis 4 on kirjas „… vastutuse võtmine oma tehtud ja tegemata tegevuste

eest…“. Pöörame tähelepanu, et see kõlab siiski kummaliselt, et ühel kutsealal

peab vastutuse niimoodi määrusega reguleerima.

2) Lisa 2……2) patsiendi terviseseseisundi hindamine ning õendustegevused üle

otsustamine oma vastutuse piires eriõena: 2.1) patsiendi esmase vastuvõtu

teostamine ja jälgimine; …

Tähelepanek: Praeguses versioonis jääb arusaam, et eriõe pädevus on teha esmane

vastuvõtt, anda esmane hinnang ning suunata teise spetsialisti juurde. Ettepanekuna

pakume järgnevat sõnastust: vastuvõttude teostamine ja jälgimine. Kuna edasises

dokumendi osas on juttu terviklikust patsiendi tervise teekonnast, mis võib sisaldada

korduvalt eriõe vastuvõtul käimist.

3) Määruse kontekstis on arusaamatu sõnastus “soovituslikult“, “piisav”,

“küllaldane”. Ettepanek näiteks ruumi suuruse osas on esitada vahemik.

4) Lisa 3’’Nõuded õe ja eriõe iseseisva ambulatoorse ja statsionaarse

tervishoiuteenuse osutamisel ruumidele, aparatuurile, töövahenditele ja

ravimitele’’ on hetkel liiga üldsõnaline. Ettepanek on nõuded enam lahti kirjutada

kuna tegemist on miinimumnõuetega.

Täpsustavad küsimused

1. Pöörame tähelepanu, seoses õde hooldekodus (üldhooldusteenus) teenuse

pakkumisega - seda ei ole üldse nimetatud. Siiski võiks kaaluda.

2. Vajab täpsustamist, kas pärast üleminekuaja lõppemist jäävad mõlemad õe

vastuvõtud: iseiseiva õe vastuvõtuteenus ja eriõe vastuvõtu teenus (1.jaanuar 2033).

Ettepanek on see selgemalt sõnastada.

3. Seletuskirjas on esitatud, et 2032 on eriõe haridust nõudvatel ametikohtadel töötavad

õed eriõe (magistri)haridusega, mis ei ole realistlik, kuigi mõistame, et eesmärke tuleb

seada. Juhime tähelepanu, et praeguse kõrghariduse rahastamise ja

õppimisvõimaluste juures paraku seda eesmärki saavutada ei ole realistlik.

Lugupidamisega

Eesti Õendusjuhtide Ühingu juhatus