Arvamus

1

Pr Riina Sikkut

terviseminister

Sotsiaalministeerium

19.07.2024

Eesti Arstide Liidu arvamus terviseministri määruse „Iseseisva õendusabi osutamise

tingimused ja kord ning õendusabi erialad“ eelnõu kohta

Esitame määruse eelnõu kohta järgmised märkused ja ettepanekud.

Iseseisva õendusabi mõiste

Määruse § 2 lõikes 4 antud definitsiooni kohaselt on iseseisev õendusabi pere-, eri- või

hambaarstiabist lahus toimuv protsessiviisiline tervishoiuteenus.

Mõistet protsessiviisiline tervishoiuteenus ei kasuta TTKS ega selle praegused rakendusaktid. Kuna

TTKS § 3 lg 1 kohaselt on õde TTKS tähenduses tervishoiutöötaja ja tal on TTKS § 3 lg 2 tulenevalt

õigus osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on

registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis, ei ole põhjendatud määruses sellise mõiste eraldi

loomine. Mõiste „tervishoiuteenus“ tähendus on piisavalt selge, sellele sõna „protsessiviisiline“

lisamine ei anna midagi juurde, pigem muudab mõiste ebaselgemaks. Ka ei saa lugeda mõistet

„protsessiviisiline tervishoiuteenus“ sedavõrd üldtuntuks, et see eraldi selgitust ei vajaks.

Õe ja eriõe pädevus, õigused ja teenuse sisu

Eelnõu on koostatud kolme praegu õendusabi reguleeriva määruse põhjal. Uue määruse

kehtestamisega kaotatakse nõuded koolitervishoiuteenuse, koduõendusteenuse ja õe

vastuvõtuteenuse sisule. Samas on uues määruses ja selle lisades kirjeldatud õe ja eriõe tegevusi

pealiskaudselt ja viisil, mis tegelikult nende sisulist tööd ei reguleeri. Suur osa lisades toodud

tegevusi ei ole otseselt seotud õendusabiteenuse osutamisega patsientidele (nt lisa 1 punkt 6 – 9,

lisa 2 punkt 4 – 8). Sellised muudatused õigusaktides ei paranda iseseisva õendusabi kvaliteeti ega

kaitse patsientide huve.

Määruse eelnõu § 3 lg 4 ja 5 sätestavad õe täiendavad õigused, kuid lõigete sõnastus on halb ja

ebaselge, sest eelnevalt ei ole õigusaktides kirjeldatud õe õigusi, mille suhtes nimetatud lõiked

täiendavaid õigusi looks. Asjakohane oleks rääkida ainult õe õigustest tervishoiuteenuse osutamisel

või õendusabiteenuse osutamisel, mitte täiendavatest õigustest.

Määruse § 3 lg 6 sätestab: „Kui õele on väljastatud pädevustunnistus, mille kohaselt tema

kvalifikatsiooni on hinnatud eriõe III tasemele, on tal eriõe õigused, väljaarvatud retseptiõigus.“

Seletuskirjast nähtuvalt oma see olemuselt üleminekusäte, st selle kehtivus on ajaliselt piiratud. Kui

kehtivad määrused ja TTKS sellist sätet ei sisalda, siis peaks see asuma määruse rakendussätete

hulgas.

2

Seletuskiri:

„Eriõde III pädevust on võimalik ilma magistriõpet läbimata taotleda aastani 2027 ning pädevus

kehtib kuni 2032. aastani. Aastaks 2028 peaksid eriõe pädevuse taotlejad olema läbinud ka õe

magistriõppe. Eriõde III pädevuse taotlemisel on eelduseks, et õel on vähemalt viieaastane kliinilise

töö kogemus. Pädevushindamisi viib läbi Eesti Õdede Liidu pädevuse hindamise komisjon. Pädevuse

hindamine annab võimaluse erialase kvalifikatsiooni tõendamiseks ja teenuse kvaliteedi

parandamiseks. Kuid eriõde III pädevustunnistuse olemasolu ei tee õest eriõde, vaid annab piiratud

perioodil teatud eriõe õigused. Eriõe haridust nõudvatel ametikohtadel töötamiseks ei jätku täna

veel piisavalt spetsialisti- või magistriõpet läbinud õdesid, mistõttu on võimaldatud

üleminekuperiood kuni aastani 2032. See annab võimaluse nendele õdedele, kelle ametkoht nõuab

eriõe haridust, on pikemalt süsteemis töötanud ja omavad praktilist kogemust, kuid ei ole eriõeks

veel õppima läinud.“

Peame lubamatuks, et eriõe õigused, olgugi piiratud mahus ja perioodil, antakse isikutele, kellel

puudub vastav kvalifikatsioon ja kes pole seda isegi omandama hakanud. See halvendab

tervishoiuteenuste kvaliteeti ja patsiendiohutust. Tervishoiutöötajatest on puudus kõigil erialadel,

kuid kvali

Iseseisva ambulatoorse õendusabi tegevusluba

TTKS § 25 lg 1 sätestab, et iseseisvalt võib õendusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing,

sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja, sama sätte alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava

ministri määruse § 61 järgi võib õe vastuvõtuteenust osutada eriarstiabi tegevusluba omavas

asutuses. Kui nimetatud rakendusmäärus tühistatakse, siis peab alates uue õendusmääruse

jõustumisest kõigil tervishoiuteenuse osutajatel, sh haiglatel, olema õe vastuvõtuteenuse

osutamiseks tegevusluba. Määrusel puudub rakendussäte, mis võimaldaks sujuvat üleminekut

praegu kehtivalt korralt rangematele nõuetele. Ilma üleminekusäteteta peaks õe vastuvõtuteenuse

osutajad, kellel vastav tegevusluba puudub, lõpetama teenuse osutamise kuni tegevusloa saamiseni.

Tervisekassa peaks jälgima nõutavate tegevuslubade olemasolu ning peatama teenuse tellimise või

lõpetama lepingud vajalikku tegevusluba mitteomavate partneritega.

Leiame, et õe vastuvõtu tegemiseks tegevusloa nõude kehtestamine eriarstiabi tegevusloaga

tervishoiuteenuse osutajatele ei ole põhjendatud, ei paranda tervishoiuteenuse kvaliteeti ja

suurendab tarbetult bürokraatiat ning raviasutuste ja terviseameti töömahtu.

Juhime tähelepanu, et lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ning kaasamise heast

tavast peab kooskõlastamiseks saadetud eelnõu ja seletuskiri olema keeleliselt korrektne,

sõnastuselt selge ja üheselt arusaadav. Eelnõu sätted peaks olema sõnastatud normitehniliselt

õigesti. Seega ei saa lugeda korrektseks keeleliselt toimetamata eelnõu saatmist kooskõlastamiseks.

Leiame, et määruse „Iseseisva õendusabi osutamise tingimused ja kord ning õendusabi erialad“

eelnõul on olulisi puudusi, mistõttu me ei toeta selle kehtestamist esitatud kujul.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Katrin Rehemaa

Eesti Arstide Liidu tegevjuht

Saatja: Katrin Rehemaa / Eesti Arstide Liit

<[email protected]>

Saadetud: 19.07.2024 17:18

Adressaat: <"Riina Sikkut">

Koopia: <"Leena Kalle">; <"SM Info">

Teema: EAL arvamus õendusmääruse eelnõule

Lp Riina Sikkut

Esitame Eesti Arstide Liidu arvamuse määruse „Iseseisva õendusabi

osutamise tingimused ja kord ning õendusabi erialad eelnõu kohta.

Lugupidamisega

Katrin Rehemaa

EAL tegevjuht