Vastus

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Riigiprokuratuur

[email protected]

Teie 12.07.2024 Meie 18.07.2024 nr 2.3-8/24/1825-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles küsisite hinnangut seoses alaealise

kannatanu seadusliku esindaja teavitamisega.

Süüteomenetluses reguleerib isikuandmete töötlemist IKS 4. peatükk ja KrMS. Alaealisel on

piiratud teovõime ning lapse seaduslikuks esindajaks on hooldusõiguslik vanem (TsÜS § 8 lg 2,

PKS § 120 lg 1). Kui KrMS reguleerib otseselt alaealise kahtlustatava või süüdistatava seadusliku

esindaja teavitamise kohustust (§ 352), siis kannatanu seadusliku esindaja teavitamist eraldi

reguleeritud ei ole.

Lapse õigusi (sh KrMS § 38 lg-s 1 ja IKS § 24 lg-s 1 nimetatud õigusi) realiseerib üldjuhul lapse

nimel tema seaduslik esindaja. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest

sh otsustada lapsega seotud asju (PKS § 116 lg 2). Kui seaduslikule esindajale teavet ei edastata,

ei ole tal võimalik lapse õigusi realiseerida.

Samas on uurimisasutusel seaduses sätestatud juhtudel õigus piirata teabe esitamist või keelduda

teabe (sh isikuandmete töötlemise fakti) esitamisest mh juhul kui see võib kahjustada teise isiku

õigusi ja vabadusi (IKS § 24 lg 2 p 2, KrMS § 152 lg 5 p 1).

Nii alaealise õigus eraelu puutumatusele (PS § 26) kui ka lapsevanema õigus kasvatada oma lapsi

(PS § 27 lg 3) on mõlemad põhiseaduslikud õigused. Tuleb arvestada, et lapse võime ja vajadus

iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda ajas suureneb (PKS § 116 lg 3) ehk mida vanem ja

küpsem on laps, seda suurema kaaluga on tema arvamus. Lapse õiguste konventsioon (LÕK) art-

s 12 samuti märgitakse, et hinnata tuleb alaealise kaalutlusvõimet.

LÕK art 3 lg 1 ja LasteKS § 5 p 3 kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel seada esikohale

lapse huvid. Lapse parimate huvide esikohale seadmine on põhimõte, mida tuleb arvesse võtta

kõigi muude lapse õiguste tõlgendamisel.

Seega tuleks uurimisasutusel iga olukord lahendada kaalutlusotsusena konkreetse juhtumi

asjaoludest tulenevalt ja lapse parimatest huvidest lähtuvalt (LasteKS § 21). Kaalumisel tuleks

arvesse võtta ühelt poolt alaealise õigust eraelu puutumatusele ja teiselt poolt vanemate õigust

oma last kasvatada. Alaealise põhiõiguste teostamise ulatus on seejuures seda suurem, mida

vanemaks ta saab. Seega nõrgeneb vanema õigus lapse nimel tegutseda lapse kasvades

pöördvõrdeliselt lapse enda põhiõigusealisusega. Põhiõigusealisus ei lange kokku

tsiviilõigusliku teovõimega. Konkreetset vanust, millest alates laps ise muutub

2 (2)

põhiõigusealiseks, ei ole, põhiõigusealisus on iga põhiõiguse puhul erinev ja tuleb välja selgitada

kaalumise teel.1

Juhul kui kaalutluse tulemusel uurimisasutus peaks leidma, et konkreetsel juhul on alaealise

õigus privaatsusele kaalukam kui seadusliku esindaja õigus saada teavet lapse kohta, siis tuleb

menetlejal määrata kannatanule esindaja riigi õigusabi korras põhjusel, et kannatanu seadusliku

esindaja huvid on vastuolus kannatanu huvidega (KrMS § 41 lg 31 p 1).

Pelgalt vanuse kriteeriumit arvesse võttes ei ole võimalik üldistatult öelda, kas Teie toodud näite

puhul on andmekaitsereegleid rikutud olukorras, kus menetleja teavitab juhtunust lapse esindajat

lapse tahte vastaselt. Igat juhtumit tuleb lahendada individuaalselt lähtudes konkreetse juhtumi

asjaoludest.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Andres Kudrjavtsev

jurist

peadirektori volitusel

1 Vt ka PS kommenteeritud veebiväljaande komm 31