Väljaminev kiri

Aadress: Lubja 4, Tallinn, 19081; registrikood: 74001728; telefon: 620 0100; faks: 620 0000; e-post: [email protected].

Lisainfo: www.kohus.ee

Väärtpaberituru seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

Lugupeetud rahandusminister

Esitasite kooskõlastamiseks väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu. Harju Maakohtu kohtunikelt laekus eelnõule alljärgneva

tagasiside.

Kohtu töökoormusega seotud märkused

Eelnõu sätestab, et täitmaks VPTS § 135-7 lõigetest 5 ja § 135-8 tulenevaid kohustusi on

soovitatav kriteeriumid ja värbamismenetlus dokumenteerida. Lõike 2 kohaselt kui

aktsiaemitent valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii

sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab aktsiaemitent eelistama

alaesindatud soost kandidaati. Juhul kui alaesindatud soost isik leiab, et VPTS § 135-7 lõike 2

nõuet on rikutud, võib ta esitada hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks. Selleks annab talle õiguse

TsÜS § 38 lõike 2 teine lause, mille kohaselt saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse

tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on Eestis hetkel 18 sellist ettevõtet, millele seadusemuudatusest

tulenevad kohustused nõukogu ja juhatuse soolist tasakaalu suurendada. Eelnõu seletuskirja

mõjude III osas - mõju riigiasutustele, nimetatakse küll mõju finantsinspektsioonile ja

võrdõigusvolinikule, aga kohtuid ei mainita. Puudub analüüs, kui palju sellkohaseid

tühistamishagisid võiks kohtusse oodata ja milline on see mõju kohtunike ja kohtute

töökoormusele.

Palume teha vastav mõjuhinnang kohtute töökoormusele ja esitada prognoos eeldatavate hagide

arvule, arvestades lisaks asjaoluga, et võrdõigusvolinik saab õiguse esindada isikuid kohtus.

Teie 03.07.2024 nr 1.1-10.1/3097-1

Meie 22.07.2024 nr 6-3/24-216

Rahandusministeerium

[email protected]

Tõendamiskoormusega seotud märkused

Seadust täiendatakse 135-8 lg-ga 2, mille teise lause kohaselt, kui aktsiaemitent keeldub

tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine käesoleva seaduse § 135-7 lõikest 2 tuleneva

kohustuse rikkumise omaksvõtuga.

Kohustuse rikkumine või mitterikkumine on õiguslik hinnang, sest see sõltub § 135-7 lg 2

kõikide sätestatud nõuete üheaegsest rikkumisest. TsMS § 231 lg 2 järgi on omaksvõtt faktilise

väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või

kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. See tähendab, et omaks saab võtta vaid faktilist

asjaolu, mitte õigusliku hinnangut. Näiteks ei saa võtta omaks seda, kas tehing on tühine või

kehtiv, samuti seda, kas leping on sõlmitud. Omaks saab võtta faktilist asjaolu, et lepingu

tekstile on isik alla kirjutanud.

Riigikohus on 24.01.2023 otsuses 2-19-3390 selgitanud, et omaks saab TsMS § 231 mõttes

võtta üksnes faktilisi asjaolusid (RKTKo nr 3-2-1-129-11, p 12). See, kas kostja järgis TÜS §

61 lg 4 esimeses lauses sätestatut kui tegi oma avalduse teatavaks hageja juhatuse liikmetele,

on õiguse kohaldamine, mitte faktilise asjaolu tuvastamine. Järelikult see, kas kostja on

juhatuse liikme kohalt kehtivalt tagasi astunud, sh kas kostja tegi oma tagasiastumise avalduse

teatavaks õigele isikule, ei ole faktiline asjaolu, mida saab lugeda omaksvõetuks.

Samuti on Riigikohus 07.03.2018 otsuses 2-13-11524 selgitanud, et omaksvõtt TsMS § 231 lg

2 tähenduses on üksnes poole tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine vastaspoole väitega

(Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 17; 17. juuni 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-73-09, p 13). TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et

kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel

küsima poole seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või

kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt

Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 17; 1. juuli 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-72-09, p 12).

Eelnevast lähtuvalt on kavandatav säte vastuolus nii TsMS mõtte kui ka kehtiva

kohtupraktikaga ja sellisel kujul sisutühi, sest kohus ei saa seda rakendada omaksvõtuna.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

kohtu esimees