Sissetulev kiri

1

EELNÕU

12.07.2024

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (kohtuhaldusmudel)

§ 1. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „määrab valdkonna eest vastutav

minister“ tekstiosaga „otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

2) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees. Struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.“;

3) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtu tööpiirkonna kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute

haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul.“;

4) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtu kohtunike koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega

kohtute haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul.

(2) Kohtunike arvulise jagunemise maakohtute vahel otsustab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu, kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“;

5) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks.

Kohtu esimehe nimetab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära selle kohtu üldkogu

arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks

moodustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad

täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu.“;

6) paragrahvi 12 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „oma pädevuse piires“;

7) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole

kohtuhaldusteenistuse pädevuses;“;

8) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „kohtudirektori“ sõnadega

„kohtuhaldusteenistuse direktori“;

2

9) paragrahvi 12 lõigetes 4, 5 ja lõike 12 teises lauses, § 24 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ja

lõikes 5, § 36 punktis 2, § 45 lõikes 2 ja § 57 lõikes 1 asendatakse sõnad „valdkonna eest

vastutav minister“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas käändes;

10) paragrahvis 14, § 34 lõikes 3, § 37 lõikes 41 ja § 991 lõike 2 esimeses lauses asendatakse

sõnad „kohtute haldamise nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas

käändes;

11) paragrahvi 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4 ja § 161 lõikes 3 asendatakse sõna „kohtudirektor“

sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes;

12) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega kohtute haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul.“;

13) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses;

„(31) Kohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Iga

kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.“;

14) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees. Struktuuri

ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.“;

15) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Halduskohtu kohtunike koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega

kohtute haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul.

(2) Kohtunike arvulise jagunemise halduskohtute vahel otsustab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu, kuulanud ära halduskohtute esimeeste ja ringkonnakohtute esimeeste

arvamuse.“;

16) paragrahvi 22 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „määrab valdkonna eest vastutav minister“

tekstiosaga „otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

17) paragrahvi 22 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees.

Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43

sätestatust.“;

18) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ringkonnakohtu kohtunike koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega kohtute haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul.

3

(2) Kohtunike arvulise jagunemise ringkonnakohtute vahel otsustab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu, kuulanud ära ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“;

19) paragrahvi 38 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „kohtute haldamise nõukoja“

tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu";

20) paragrahv 383 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 383. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele

Kui kohtute haldus- ja arendusnõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla,

võib edasilükkamatute vajaduste korral täita kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesandeid

Riigikohtu esimees.“;

21) paragrahvi 39 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda

üle kohtute haldus- ja arendusnõukogule.

(3) Valdkonna eest vastutaval ministril ja kohtute haldus- ja arendusnõukogul ei ole käsu- ega

distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes.“;

22) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiitsministeerium.“;

23) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;

24) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

„§ 401. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu koosseis ja töökorraldus

(1) Kohtute haldus- ja arendusnõukokku kuuluvad Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu

kohtunikku, kolm esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse

nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja

õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja.

(2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe, valib kohtunike täiskogu

kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna maakohtunik,

üks süüteovaldkonna maakohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa nõukokku

kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda.

(3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist või

kui ta nimetatakse kohtu esimeheks.

4

(4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud

asendusliige. Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja

kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu.

(5) Nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike

täiskogu.

(6) Valdkonna eest vastutav minister või tema esindaja võib nõukogu töös osaleda

sõnaõigusega.

(7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kelleks on Riigikohtu esimees. Esimehe

asendamise kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras.

(8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid

vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras,

mille nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

(9) Nõukogu vähendab oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud Riigikohtu esimehe

töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikus määras.

Nõukogu liikmele, kes ei ole kohtunik, võib maksta tasu, mille suuruse ja maksmise alused

kehtestavad nõukogu kohtunikest liikmed lihthäälteenamusega. Nõukogu liikmele hüvitatakse

nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.“;

25) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;

26) seadust täiendatakse §-dega 411–413 järgmises sõnastuses:

„§ 411. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu pädevus

(1) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu:

1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist;

2) kavandab kohtute arendamist ning kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid,

kuulanud ära valdkonna eest vastutava ministri arvamuse ning kontrollib arengueesmärkide

täitmist;

3) teeb Justiitsministeeriumile ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi

puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;

4) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile esimese ja teise astme kohtute ning

kohtuhaldusteenistuse eelarvete eelnõu ning kinnitab esimese ja teise astme kohtute eelarve

jaotuse kohtute ja kohtuhaldusteenistuse vahel;

5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist;

6) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtu tööpiirkonna määramiseks

7) otsustab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ning ringkonnakohtute

täpsed asukohad;

8) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtunike arvu määramiseks ning

otsustab kohtunike arvu kohtutes;

9) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet;

10) määrab kindlaks kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja struktuuri ning teostab

kohtuhaldusteenistuse üle teenistuslikku järelevalvet;

11) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse direktori;

5

12) arutab läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse,

õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta;

13) arutab teisi küsimusi valdkonna eest vastutava ministri algatusel;

14) täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise

seisukohalt olulisi küsimusi.

(2) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud

kohtuhaldusülesande anda üle kohtuhaldusteenistusele.

(3) Nõukogu võib teha otsuseid ja anda juhiseid. Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute

protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.

§ 412. Kohtuhaldusteenistus

(1) Kohtuhaldusteenistus on kohtuid teenindav õigusemõistmise volitusteta Tartu

Ringkonnakohtu struktuuriüksus, mis täidab käesolevas seaduses sätestatud ning kohtute

haldus- ja arendusnõukogu antud ülesandeid.

(2) Kohtuhaldusteenistus on aruandekohustuslik nõukogu ees. Nõukogu võib anda

kohtuhaldusteenistusele juhiseid.

(3) Kohtuhaldusteenistuse struktuuri kinnitab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.

(4) Kohtuhaldusteenistust juhib kohtuhaldusteenistuse direktor, kelle nimetab ametisse ja

vabastab ametist nõukogu.

(5) Kohtuhaldusteenistuse direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem

kui kaheks ametiajaks järjest.

(6) Kohtuhaldusteenistuse direktor:

1) kinnitab kohtuhaldusteenistujate koosseisu;

2) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse koosseisu kuuluvad ametnikud

või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu;

3) annab kohtuhaldusteenistuse töö korraldamiseks teenistusalaseid akte;

4) täidab muid kohtute nõukogu antud ülesandeid.“;

27) paragrahvi 42 lõikest 21 jäetakse välja tekstiosa „kohtuteenistujate ülesanded,“;

28) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtute eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister

riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu jooksul. Esimese ja teise astme kohtute ning

kohtuhaldusteenistuse eelarved kinnitab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.

(2) Esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse eelarvete eelnõu valmistab ette

kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös kohtute esimeestega ning esitab kinnitamiseks kohtute

haldus- ja arendusnõukogule. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu esitab eelarve eelnõu

kinnitamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile.“;

29) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6

„(3) Kohtuteenistujate üle teostab järelevalvet kohtu esimees. Kohtuhaldusteenistuse

teenistujate üle teostab järelevalvet kohtuhaldusteenistuse direktor. Kohtuhaldusteenistuse

direktori üle teostab järelevalvet kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

30) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 53 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Avaliku konkursi esimese ja teise astme kohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab

välja kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

32) paragrahvi 55 lõikes 4 asendatakse sõnad „kohtute haldamise nõukoja“ tekstiosaga „kohtute

haldus- ja arendusnõukogu“;

33) paragrahvi 584 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „viia“ sõnadega

„kohtuhaldusteenistusse või“;

34) paragrahvi 584 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „õiguskantsleriks või

riigikontrolöriks“ tekstiosaga „õiguskantsleriks, riigikontrolöriks või kohtuhaldusteenistuse

direktoriks“;

35) paragrahvi 76 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga

valdkonna eest vastutav minister määrusega“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

36) paragrahvi 85 lõikes 3 ja §-s 1271 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“

tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

37) paragrahvi 112 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(1) Rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega, kuulates ära kohtute haldus- ja arendusnõukogu arvamuse.“;

38) paragrahvi 112 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Valdkonna eest vastutav minister ei tohi määrusega kehtestatavat rahvakohtuniku tasu

suurust vähendada.“;

39) paragrahv 1141 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunikuabide koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute

haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul.

(2) Kohtunikuabide jagunemise kohtute vahel otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu,

kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse.“;

40) paragrahvi 119 lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 1221 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7

„(1) Kohtunikuabi suhtes võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtu esimees.“;

42) paragrahvi 125 lõike 1 punktid 1, 2 ja 4–7 ning lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 125 lõike 1 punkt 3 ja § 126 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

44) seadust täiendatakse §-ga 1303 järgmises sõnastuses:

„§ 1303. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu moodustamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute haldus- ja arendusnõukogu alustab tööd 2025.

aasta 1. aprillil.

(2) Enne 2025. aasta 1. aprilli kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 5 sätestatud kohtute

haldus- ja arendusnõukogu liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise

nõukoda.“;

45) seadust täiendatakse §-dega 1304 ja 1305 järgmises sõnastuses:

„1304. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2026. aasta 1. jaanuaril.

§ 1305. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamine

Käesoleva seaduse § 412 lõike 4 alusel nimetatakse kohtuhaldusteenistuse direktor ametisse

hiljemalt 2025. aasta 1. septembriks.“;

46) seadust täiendatakse §-dega 1316 ja 1317 järgmises sõnastuses:

„§ 1316. Kohtudirektori volituste lõppemine

Enne 2026. aasta 1. jaanuari nimetatud kohtudirektorite volitused kehtivad kuni 2025. aasta 31.

detsembrini.

§ 1317. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine

Enne 2025. aasta 1. aprilli kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni 2025.

aasta 31. märtsini.“.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse § 11 lõike 6 kolmandas lauses, § 14 lõike 3 teises lauses, § 18 lõike 7

teises lauses, § 31 lõike 7 teises lauses ja § 63 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa

„valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse“

tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“.

§ 3. Kaitseväe teenistuse seaduse muutmine

8

Kaitseväe teenistuse seaduse § 39 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „kohtute haldamise

nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus-ja arendusnõukogu“.

§ 4. Riigieelarve seaduse muutmine

Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde lisatakse kohtute haldus- ja arendusnõukogu

arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite kohta.“;

2) paragrahvi 37 lõikes 3 asendatakse sõnad „kohtute haldamise nõukoja“ tekstiosaga „kohtute

haldus- ja arendusnõukogu“.

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. aprillil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 19, 24, 44 ja 46 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2025. aasta 1. septembril.

(4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 4, 6, 7, 11–18, punktis 26 esitatud kohtute seaduse §

401 lõike 1 punktid 7 ja 8, punktid 27, 29, 33, 35, 36 ja 39–42 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Valitsuse nõunik

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtuhaldus) edastamine Esitame kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudile, TalTech Majandusteaduskonnale ja Eesti Kohtunike Ühingule. Eelnõu esitatakse teadmiseks Riigikogule. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 19. augustiks 2024. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Seletuskirja lisa 1 Seletuskirja lisa 2 /*Lisaadressaadid: Tartu Maakohus Harju Maakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut TalTech Majandusteaduskond Riigikohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Riigikogu

Meie 22.07.2024 nr 8-1/5632-1

1

Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

VTK kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud

Esitaja/

Jrk nr

Märkuse või ettepaneku sisu Seisukoht edasiseks

menetlemiseks

A - arvestatud

OA – osaliselt arvestatud

MA – mitte arvestatud

S – selgitatud

TV – teadmiseks võetud

(kui

märkuses puudub

konkreetne

ettepanek)

Tartu Ringkonnakohus

1 Tartu Ringkonnakohus toetab kohtute

seaduse muutmise seaduse eelnõu

(kohtuhaldusmudel) väljatöötamise

kavatsusega püstitatud ja taotletavaid

eesmärke, sh kohtuhaldusülesannete

üleandmist Justiitsministeeriumilt

kohtusüsteemile ning

kohtuhaldusülesannete jagamist

kohtusüsteemis. Tartu Ringkonnakohus ei

pea praegusel ajal võimalikuks kujundada

väljatöötamiskavatsuses nimetatud

lahenduste üldistusastme tõttu täpsemat

seisukohta.

TV

Tallinna Ringkonnakohus

1 Tallinna Ringkonnakohus toetab

väljatöötamiskavatsuses pakutud mudeli

põhimõtteid ja leiab, et üksikasjade

arutamiseks tuleks koostada seaduseelnõu.

TV

Eesti Kohtunike Ühing

1 EKoÜ toetab VTK-s kavandatud lahendust.

EKoÜ hinnangul on vajalik suurendada

kohtuvõimu sõltumatust täitevvõimust,

vähendada vastutuse hajumist kohtute

haldamisel ning tagada ühtne ning ühtlaselt

kõrge kvaliteediga haldusteenus kõigi

kohtute jaoks. Nende eesmärkide

saavutamiseks võib VTK-s kavandatud

lahendust pidada esimeseks etapiks

kohtuhalduse arendamisel.

TV

2 VTK-s kavandatud lahenduse ellu

rakendamise peamiseks eelduseks on

piisavate eelarveliste vahendite olemasolu

kohtute jaoks. VTK elluviimisel tuleb

kohtutele üle anda ka need rahalised

vahendid, mis seni olid

Justiitsministeeriumi kasutuses seoses

kohtute haldamisega. Tagada tuleb

S

On põhjendatud, et

üleminevate

funktsioonidega läheb üle

ka vastav ressurss.

Seejuures on

kohtusüsteemi

detaileelarve kujundamine,

2

piisavad vahendid kohtute edasiseks

tegevuseks ning infotehnoloogiliste

lahenduste arendamiseks.

sh optimeerimiskohtade

leidmine tulevikus

kohtusüsteemi enda

otsustada ja vastutada.

Infotehnoloogilisi

lahendusi rahastatakse

tsentraalselt, vastavalt

kokku lepitud

prioriteetidele.

3 KHN koosseisu osas ei olnud juhatuses

üksmeelt küsimuses, kas või kuidas tuleks

arvestada erinevate regioonide esindatust.

Küll aga leiti üksmeelselt, et KHN

koosseisus peaks vähemalt sõnaõigusega

osalema EKoÜ esindaja. EKoÜ esimees ja

juhatuse liikmed on samuti kohtunike

valitud, mistõttu ei teki probleemi, kuidas

esindajad leitakse. Lisaks tuleneb

mitmetest rahvusvahelistest soovitustest, et

kohtunike ühingutel on kohtute

sõltumatuse ja kohtunike tagatiste eest

seismisel oluline roll.

Nii on ühingute olulisele rollile viidatud

CCJE arvamuses nr 25, mis puudutab

kohtunike sõnavabadust ja mille punktis 2

on rõhutatud kohtunike kohustust kaitsta

kohtute sõltumatust, tehes seda eeskätt

ühingute kaudu.

CCJE arvamuses nr 23, milles on eraldi

puudutatud kohtunike ühingute rolli

kohtute sõltumatuse tagamisel, on punktis

6 rõhutatud, et kohtunike ühingud peaksid

kandma olulist rolli kohtusüsteemi

toimimisel. Seetõttu soovitatakse punktis

7, et ühingutele antaks võimalus hinnata ja

anda arvamusi olulistest kohtunike staatust

ja juhtimist puudutavate õigusaktide

loomisel. Dialoog kohtute juhtide ja

kohtunike ühingute vahel, milles

tunnustatakse mõlema rolli, aitab kaasa

kohtusüsteemi toimimisele ja selle

arendamisele (punkt 8).

MA

Kuna EKoÜ-sse kuulub üle

70% kõigist kohtunikest,

on väga tõenäoline, et

ühingu esindaja saab KHN-

i liikmeks kohtunike

täiskogus valimise teel.

Seega puudub praktiline

vajadus EKoÜ esindatust

KHN-i koosseisus seaduse

tasemel tagada.

4 VKT-s planeeritud KHN koosseisu osas

peeti vajalikuks juhtida Teie tähelepanu, et

kui koosseisus on 8 liiget, kellest küll 5 on

kohtunikud, kuid üks ei ole kohtunike

valitud liige, ei ole kohtunike valitud

liikmed järelikult enamuses ning see ei ole

kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud

põhimõtetega.

CCJE arvamuse nr 10 punktis a on

rõhutatud, et kui nõukogul on segakoosseis,

peavad enamus selle liikmetest olema

OA

KHN-i koosseisusus on

täpsustatud kohtunikest

liikmete arv esimese astme

kohtust ja

ringkonnakohtust. Muus

osas on KHN-i koosseis

muutmata kujul.

Kohtunikest liikmete

valimise korra kehtestab

kohtunike täiskogu. Eelnõu

seletuskiri peab vajalikuks,

3

kohtunikud. Sõltumata sellest peaksid kõik

liikmed olema ametisse nimetatud lähtuvalt

nende kompetentsusest, kogemustest,

kohtuelust arusaamisest ja iseseisvast

mõtlemisvõimest. Kohtunikest liikmeid

peaksid valima nende kolleegid. Seejuures

peaks nõukogu välja andma reeglid, kuidas

neid liikmeid valitakse.

Selles osas leidsid EKoÜ juhatuse liikmed,

et senine viis, kuidas kohtunike täiskogul

KHN liikmeid valitakse, vajab sisulises

osas täiendamist.

CCJE sama arvamuse punktis b on

rõhutatud, et mittekohtunikest liikmete

nimetamine tuleks usaldada

poliitikavälistele jõududele. Kui neid

liikmeid valib parlament, ei tohiks nad ise

olla parlamendi liikmed ja nad peaksid

olema inimesed, kes kohtute nõukogu

koosseisus tagavad ühiskonna mitmekülgse

esindatuse.

CCJE arvamuse nr 24 punktis 10 on

täiendavalt rõhutatud, et nõukogu liikmeid

tuleb valida läbipaistvate

protseduurireeglite alusel, vältides kellegi

huvide eelistamist. Ex-officio liikmeid

tohiks nõukogul olla vaid väga vähesel

arvul. Sama arvamuse punkti 12 järgi peaks

nõukogu juht olema erapooletu isik ning

eelistada tuleks olukorda, kus esimehe

valib nõukogu ise. Ka arvamuse punktis 14

on rõhutatud, et enamik nõukogu liikmetest

peaksid olema kohtunike endi valitud

liikmed ning kõik kohtuastmed peaksid

olema esindatud.

OSCE Warssawi soovituste punktis 2 on

muuhulgas rõhutatud, et nõukogudes ei

peaks domineerima kõrgemate astmete

kohtunikud. Kui kohtu esimees

nimetatakse nõukogu liikmeks, peaks ta

taanduma kohtu esimehe ametikohalt.

EKoÜ juhatuse koosolekul juhiti eeltoodu

alusel tähelepanu sellele, et kui KHNi

kohtunikest liikmeid oleks edaspidi 5, ei

oleks tagatud nõue, mille kohaselt peaks

enamuse liikmeid olema kohtunike valitud

liikmed. Sellisel juhul oleks kohtunike

valitud liikmeid endiselt 4 (8-st liikmest

pooled), sest Riigikohtu esimees ei ole

kohtunike valitud liige. Olukorras, kus

et valimise korras nähakse

ette täpsemad reeglid

kandidaatide ülesseadmise

ja tutvustamise kohta.

Nõukogus on ainult üks

liige ametikoha järgi. Riigi

peaprokurör ja

õiguskantsler võivad

nõukogusse nimetada ka

enda esindaja. Nõukogu

esimees on Riigikohtu

esimees, arvestades tema

väljakujunenud rolli

kohtuvõimu kui terviku

esindamisel parlamendis ja

avalikkuse ees. Uuele

kohtuhaldusmudelile

üleminekul on oluline, et

kohtuvõimu esindab üks

isik ja selleks on kõige

suurema legitimatsiooniga

kohtunik. Sellisel juhul on

kohtuvõimu positsioon

suhetes teiste

võimuharudega

tugevam. Nõukogus on

esindatud kõik

kohtuastmed.

Nõukogu 11 liikmest

valitakse kõrgema astme

kohtust ainult kaks

kohtunikku . Kohtu

esimees ei või nõukokku

kuuluda.

4

kohtunikest valitud liikmeid on kokku vaid

4, ei ole tagatud põhimõte, mille kohaselt ei

peaks kõrgemate astmete kohtunikest

liikmed olema nõukogus domineerivad.

Kui lisaks eeltoodule on KHN liikmeteks

sõnaõigusega kohtute esimehed, ei ole

KHN moodustamine kooskõlas eelviidatud

rahvusvaheliste põhimõtetega.

5 Muus osas asus EKoÜ juhatus seisukohale,

et seadusesse ei peaks kirja panema muid

mitteformaalseid suhtlemise ja kohtumise

vorme (n kohtujuhtide nõupäevad) ega

võimalikku valdkondade jaotust kohtute

esimeeste vahel. See tooks kaasa tarbetut

bürokraatiat ja kaotaks võimaliku

paindlikkuse tegutsemiseks muutuvates

oludes.

A

Viru Maakohus

1 Kuna VTK on üldine, siis leiame, et

seaduseelnõu väljatöötamisel tuleb

tähelepanu pöörata detailidele ning selgelt

määratleda, millised seni

Justiitsministeeriumi pädevuses olnud

ülesanded kohtusüsteemile üle antakse.

Vähe tähtis pole ka see, et

kohtuhaldussüsteemi siseselt peavad

ülesanded olema selgelt määratletud

OA

Eelnõus on reguleeritud

muudatused

Justiitsministeeriumilt

kohtusüsteemile

üleantavate pädevuste osas.

Põhjendatud ei ole kõikide

kohtuhaldussüsteemi

siseste ülesannete

jagunemise reguleerimine

seaduses. Tagamaks

kohtuhalduse paindlikkust,

on põhjendatud anda KHN-

ile võimalus ülesandeid

jagada vastavalt kohtute

tegelikule vajadusele.

2 Üks arvamuse andnud kohtunikest leidis, et

uus mudel on tervitatav. Küsimusi tekitab,

kas ja kuidas on sellise mudeli puhul

kaitstud regionaalsed huvid. VTK-s on

märgitud, et kohtusüsteemi erinevate osade

huvide tasakaalustamise ja otsuste

laiapõhjalisuse tagamiseks peavad

nõukogus olema esindatud nii kõigi

kohtuastmete kui ka kõigi kohtuharude

kohtunikud. Seega on nõukogus esindatus

määratletud kohtuastmete ning

kohtuharude kaupa, kuid ei nähtu, et

nõukogus peaksid olema esitatud ka kõik

piirkonnad. Ilma piirkondliku esindatuseta

võib tekkida olukord, kus piirkonna

eripärad võivad jääda arvestamata ning

probleemid, mis esinevad ainult ühes

piirkonnas, jääda lahenduseta.

A

Regionaalsete huvide

esindatuse tagamiseks on

sätestatud, et ühest kohtust

ei või olla KHNi liikmeks

rohkem kui üks kohtunik.

5

3 VTK-s on märgitud, et KHN-i

ümberkujundamine strateegiliseks

otsustusorganiks annab kohtusüsteemile

varasemast oluliselt suurema vastutuse

kohtusüsteemi arengu ja haldamise eest.

Samuti annab võimalus oma eelarvet

sisuliselt ka ise kujundada ja jagada

ressursse paindlikult kohtusüsteemi

arendamiseks prioriteetsetesse

valdkondadesse. Samas I ja II astme

kohtute koondeelarve eest vastutamine, sh

kohtute esindamine eelarveläbirääkimistes,

jääb jätkuvalt Justiitsministeeriumi

ülesandeks. Seega antakse küll KHN-ile

võimalus eelarve kujundamiseks ning

ressursside jagamiseks, kuid olukorras, kus

eelarve läbirääkimiste eest vastutav on

Justiitsministeerium, tekib küsimus, kas ja

kuidas on tagatud, et KHN-i nägemus ja

vajadused jõuavad läbirääkimisteni.

S

Arvestades, et eelarve

läbirääkimistel lähtutakse

baaseelarvest, ei ole suures

plaanis tegemist liiga

paindliku võimalusega

läbirääkimiseks. Seejuures,

eelnõus on sätestatud, et

just KHN otsustab esimese

ja teise astme kohtute

eelarvete jagunemise

kohtute ja KHT vahel.

Eelnõu koostab KHT

koostöös esimeestega ja

esitab selle KHN-ile

heakskiitmiseks. Seega

KHN-il on võimalik

baaseelarvest lähtuvat

ressurssi võimalik

kujundada ja kasutada just

oma nägemuse ja vajaduse

järgi. Korrigeeritud kujul

jäävad kehtima ka RES §

35 lg 3 ja § 37 lg 3.

Riigikohus

1 Praeguses eelnõu menetlemise etapis ja

ilma selge rakendamiskavata on

kavandatavale kohtuhaldusmudelile

keeruline konkreetset hinnangut anda.

Iseenesest on toetamisväärne VTK eesmärk

suurendada kohtuvõimu sõltumatust ja

otsustusõigust (vastutust) kohtuhalduse

üle. Samas on Riigikohtus erinevad

nägemused, kuidas selle eesmärgini jõuda.

Enim tekitab küsimusi uue

halduskorralduse jätkusuutliku

finantseerimise ja seeläbi mh kohtute

sõltumatuse tagamine. Riigikohtu

haldamist uus mudel vähemalt esialgu

hõlmama ei peaks. Riigikohtu hilisemat

liitumist saab kaaluda siis, kui uus

kohtuhaldusmudel on efektiivselt toimima

hakanud. Niisamuti võib kaaluda

Riigikohtu täita olevate kohtusüsteemi

üleste funktsioonide, nagu kohtunike

koolitus ja eksamineerimine, aga ka teiste

kohtunike omavalitsusorganite tegevuse

teenindamise üleandmist uuele

kohtuhalduse organile alles teises etapis

ehk siis, kui asutus on tööle hakanud ning

ennast tõestanud.

A

Eelnõu ei puuduta

Riigikohtu haldamist ega

Riigikohtu täidetavaid

kohtusüsteemi üleseid

funktsioone ja teiste

kohtunike

omavalitsusorganite

tegevuse teenindamist.

2 VTK-s viidatakse uuele Soome

kohtuhaldusmudelile, ent seda pole

lähemalt avatud, mh sellest aspektist, kas ja

S

Soome kohtute amet esitab

kohtute eelarve (v.a

6

millises ulatuses osaleb see amet

eelarveläbirääkimistel; kas sealt oleks

võimalik midagi positiivset üle võtta.

Samuti ei ole arusaadav, kas Soome

kohtute haldamise amet täidab ka neid

ülesandeid, mida VTK kavandab kohtute

haldus- ja arendusnõukogule (edaspidi

KHN) 2 , st kas Soomes on kohtute

haldamiseks samuti vähemalt kaks

struktuuriüksust? Kas ja millises ulatuses

kohtunikud osalevad Soome kohtute

haldamise ameti töös?

kõrgeimate kohtute)

Justiitsministeeriumile, kes

esindab kohtuid

eelarveläbirääkimistel.

Eelarve jaotus kohtute

vahel on ameti otsustada.

Soomes haldab kohtuid

kohtute amet, mida juhivad

peamiselt kohtunikest

koosnev nõukogu ja sellele

alluv peadirektor.

Nõukokku kuuluvad 8

liiget (6 kohtunikku, üks

kohtuteenistujate esindaja,

üks avaliku halduse

ekspert). Nõukogu

koosolekud toimuvad üle

nädala. Seejuures ei ole

kohtunikest liikmete

töökoormust

õigusmõistmisel

vähendatud. Ameti

peadirektor on kohtunik ja

endine kohtu esimees ning

ametis töötab kuni 6

tähtajaliselt (kolmeks

aastaks) roteerunud

kohtunikku.

3 VTK kohaselt võib eeldada ametis olevate

kohtunike rolli suurenemist kohtusüsteemi

haldamises osalemisel, kuna teatud

valdkondades suureneb kohtunike osalus-

ja otsustuspädevus. Sellega seoses tuleb

arvestada, et nendel kohtunikel, kes eriti

aktiivselt KHNi töös osalevad (eelkõige

KHN-i liikmetel), jääb mõnevõrra vähem

aega tegeleda õigusemõistmisega. Kaaluda

tuleks abinõude kasutuselevõttu, et

õigusemõistmise kvaliteet ei kannataks – nt

töökoormuse osaline ümberjaotamine vms.

A

Eelnõu järgi vähendatakse

KHN-i kohtunikest

liikmete, v.a Riigikohtu

esimehe, töökoormust

õigusemõistmisel nõukogu

liikme kohustuste

täitmiseks vajalikus

määras.

4 VTK-s esitatud plaani järgi oleks KHN-i

liikmeskond 7–11 inimest, kellest enamik

oleksid kohtunikud. VTK järgi on väliste

liikmete kaasamise eesmärk tagada, et

ühelgi kohtuastmel ega -harul ei oleks

ülekaalu teiste suhtes. Selle eesmärgi

saavutamiseks tuleks vähemalt mõned

välised liikmed juba seaduse tasemel ära

määrata, kuivõrd see, et KHN valib neid

ise, ei pruugi olla parim võimalus (kuigi

jääb ebaselgeks, kas KHN nimetaks vaid

institutsiooni või välisliikmed ka

personaalselt). Praegune kohtute haldamise

nõukoja konstruktsioon pole ideaalne, aga

OA

KHN-i koosseisusus on

täpsustatud kohtunikest

liikmete arv esimese astme

kohtust ja

ringkonnakohtust. Muus

osas on KHN-i koosseis

muutmata kujul.

7

mingis mõttes võib öelda, et teatud

institutsioonidele (prokuratuur, Riigikohus,

õiguskantsler, Justiitsministeerium,

advokatuur) on tagatud kaasarääkimise

võimalus ja seeläbi ka teatav vastutus: kui

neil on midagi öelda, saavad ja peavad nad

selle viima kohtute haldamise nõukotta.

Üksikindiviididest KHN-i liikmed tulevad

ja lähevad; kuna otsustamine toimub

kohapeal kollegiaalselt, siis ei vastuta nad

lõppude lõpuks eriti millegi eest.

Siinkohal puudub Riigikohtus üksmeel, kes

need seaduses nimetatud esindajad peaksid

olema. Leidub neid, kes peavad vajalikuks

kaasata Riigikogu esindajad ning

advokatuuri ja prokuratuuri esindajate

kaasamist tingimata vajalikuks ei peeta.

Samas leidub ka neid, kes on Riigikogu

esindajate kaasamisele vastu, sest nende

senine kaasatus KHN-is ei ole end

praktiliselt tõestanud ning see läheks ka

vastuollu Euroopa Liidu riikide kohtute

nõukogusid ühendava võrgustiku

standardite ja soovitustega (vt täpsemalt lk

12 p-d 3.3 ja 3.6). Tähele tuleb panna, et

tegemist on soovitustega ja

justiitsnõukogude pädevused on Euroopa

riikides väga erinevad, neist mõned (nt

distsiplinaarmenetluste läbiviimine) ei

pruugi tõesti sobida selliste kogude

pädevusse, kus osalevad poliitikud.

Kavandatava nõukogu pädevuse puhul

selliseid konflikte ette näha pole. Riigikogu

liikmete väljajätmine võib aga anda vildaka

signaali demokraatliku kontrolli

nõrgenemisest kohtuhalduse üle (eristada

rangelt õigusemõistmise sisust).

Teisi väliseid eksperte (nt juhtimise alal)

võiks KHN-i kaasata vajaduspõhiselt

arvamuse andmiseks, kuid neid

hääleõiguslikeks liikmeteks pole pigem

vaja. Ka selles küsimuses on Riigikohtus

vastupidiseid hääli, lähtudes eelpool

viidatud standarditest ja soovitustest (vt

täpsemalt lk 10 p 1.3, lk 12 p 3.2 ja p 4), et

väliseid eksperte peaks olema vähemalt üks

kolmandik liikmetest ja neil peaks olema

hääleõigus.

5 VTK esitab plaani, mille järgi jääb

Justiitsministeeriumi pädevusse vastutada

kohtute koondeelarve eest, st esindada

kohtuid eelarveläbirääkimistel ja kinnitada

S

Esimese ja teise astme

kohtute eelarve eelnõu

esitab

8

nende koondeelarve pärast riigieelarve

vastuvõtmist. VTK jätab hetkel lahtiseks

küsimuse, kes täpsemalt esindab kohtuid

Justiitsministeeriumis eelarvetaotluse

läbivaatamisel; kas selle määrab KHN oma

sisemist töökorraldust reguleeriva aktiga

või on see KHN-i juhi ainuotsustada vms.

See on oluline küsimus, kuna reformi

eesmärke aitab tõhusamalt saavutada see,

kui on võimalik soovitavaid muudatusi

rahastada. Ideaalmudelina võiks kogu

kohtusüsteem olla ka eelarve mõttes

iseseisev ja täitevvõimust maksimaalselt

lahutatud rahastusega põhiseaduslik

institutsioon – nagu kohtutest praegu ainult

Riigikohus

Justiitsministeeriumile

KHN. KHN-i esindab

nõukogu esimees, kelleks

on Riigikohtu esimees.

6 Kui kohtuid esindab eelarveläbirääkimistel

Rahandusministeeriumis jätkuvalt

Justiitsministeerium, võib kohtute

haldamise omakorraldus jääda tegelikult

teatud mõttes muutumatuks ka pärast VTK

alusel eelnõu vastuvõtmist – raha

puudumisel/läbirääkimiste

ebaõnnestumisel ei ole võimalik nt KHN-i

soovitud strateegilisi muudatusi ellu viia.

Seega vähemalt osaliselt tekib küsimus

muudatuste vajalikkuse kohta – VTK p-s

3.2. on leitud, et muudatused annavad

võimaluse oma eelarvet sisuliselt ka ise

kujundada. VTK-st ei selgu, kes ja millises

korras annab KHN-le sisendi (vastutab

selle eest) esimese ja teise astme kohtute

koondeelarvetaotluse koostamiseks

S

Esimese ja teise astme

kohtute eelarve eelnõu

valmistab ette KHT

direktor koostöös kohtute

esimeestega ja esitab selle

KHN-ile.

7 Tekib ka küsimus, kas VTK-s pakutud n-ö

poolele teele jäävat lahendust tuleks näha

üksnes esimese etapina kohtuhalduse

ülevõtmisel ja seeläbi kohtusüsteemi

suurema sõltumatuse saavutamisel.

Olukorras, kus täitevvõimu kätte jäävad nii

õigusloome kui ka esimese ja teise astme

kohtute koondeelarve, ei garanteeri

kohtuhalduslike ülesannete

Justiitsministeeriumilt äravõtmine

kohtusüsteemi sõltumatuse kasvu. Pigem

võib juhtuda vastupidi, sest kui

kohtuhalduse ülesannete täitmine on

lahutatud võimalusest tegelikult eelarvet

mõjutada, siis hägustab või vähemalt ei

parenda VTK-s kirjeldatu selget

vastutusskeemi kohtusüsteemi toimimise

eest. Samuti teevad murelikuks viimase aja

tendentsid (ebarealistlikud tähtajad,

puudulik mõjuanalüüs) kohtunikkonna

kaasamisel neid vahetult puudutavasse

õigusloomesse (muudatuste mõju kohtute

S

Uus kohtuhaldusmudel ei

ole lõplik ja töö selle

arendamisega peab

jätkuma. Soome kogemus

kinnitab, et kohtuvõimu

sõltumatust võimaldab

suurendada ka selline

mudel, kus kohtuid

puudutav õigusloome ja

kohtute koondeelarve

jäävad

Justiitsministeeriumile

9

tegevusele ei pruugi olla kaetud

olemasoleva eelarvega).

8 Kui kohtu(te) kui iseseisva võimuharu

finantseerimise ja eelarve kujundamise

garantiid ei ole kokku lepitud (mh

sellekohane tava on teadupärast Soomes)

ja/või seaduses fikseeritud, tuleb

ülesannete üleandmise suhtes olla

ettevaatlik ja nõudlik. Lisaks jäävad juba

praegu riigiülesed tugiteenused VTK

kohaselt mitte kohtusüsteemi, vaid

täitevvõimu allasutuste korraldada ning

kohtusüsteemi võimalus nende teenuste

kvaliteeti jmt mõjutada, võib uue mudeli

raames hoopis väheneda. VTK ei kajasta

üheski valdkonnas selgelt, kes ikkagi

täpselt ja mille eest vastutama hakkab. Nt

IT toimimine – kas vastutab ühe kohtu

esimees või koos direktori/teenistuse

juhiga või koos Registrite ja

Infosüsteemide Keskusega või koos

ministriga või KHN-iga?

S

Teatud teenuste riigiülene

tsentraliseerimine on

põhjendatud ja vajalik

ühtse kvaliteedi tagamiseks

(sarnaselt nagu arhiivi-,

tõlke ja infotelefoni teenuse

tsentraliseerimine kohtus).

IT puhul on vastutus

jagatud sõltuvalt

konkreetsest teenusest

kohtute, RIKi, JMi, RITi

jm vahel. Seejuures tekib

muudatuse tulemusel KHT

näol üks nö keskus, kes

koondaks ja esindaks

kohtuteüleseid huve ka IT-

arenduste prioriteetide

seadmisel - käesoleva

hetkeni ei ole

kohtusüsteemis sellist ühist

kokkulepet kohtupoolse

tellija osas leitud.

9 Muudatuste kavandamisel tasuks ehk

mõelda ka selle peale, kas kohtute seaduse

(KS) § 27 lõike 3 järgne Riigikohtu

esimehe aruandekohustus Riigikogu ees

koos uue KHN-i juhtimisega tähendab

ühtlasi Riigikohtu esimehe n-ö

personaalset vastutust korrakohase

õigusemõistmise eest kõigis kohtutes ja

mille see seisneda võiks.

S

KS § 27 kohaselt esitab

Riigikohtu esimees kord

aastas Riigikogu

kevadistungjärgul

Riigikogule ülevaate

kohtukorralduse,

õigusemõistmise ja

seaduste ühetaolise

kohaldamise kohta. KHN-i

esimehena suureneb

Riigikohtu esimehe

vastutus kohtute haldamise

eest.

10 VTK-s olemasolevatele tabelitele 1, 2, 3

võiks parema ülevaate saamise huvides

lisada tabelid 4 ja 5 praeguse KHN ja ka

Riigikohtu pädevuse kohta kohtunike

haldamisel, koolitamisel. Tabelis 1 võiks

lisaks välja tuua ka eelarveläbirääkimiste

pidamise, kui väga olulise küsimuse

A

Tabeleid korrigeeritakse

seletuskirjas.

11 Mõned justiitsministri määrused, mis on

KS alusel antud ja milles tahetakse anda

pädevus uuele KHN-le, võivad sisaldada ka

teiste seaduste alusel antud norme. Selline

on nt VTK-s esile tõstetud maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukord, mis

sisaldab ka erinevate menetlusseadustike

alusel antud norme. Seega tuleks uuele

mudelile üleminekul olla tähelepanelik, et

A

10

kogemata mingid vajalikud määrused ära ei

kaoks.

12 Veel leidis osa kolleege, et KHN ei peaks

olema ainus kohtuid teiste võimuharudega

suhtluses esindav organ. Sõltuvalt

konkreetsest olukorrast, peaks kohtutel

endil jääma võimalus ise otse teiste

võimuharudega suhelda haldamist

puudutavates küsimustes.

S

Eelnõu ei piira kohtute

suhtlemist teiste

võimuharudega.

13 VTK kirjeldab ühtlasi plaani, et KHN-i

alluvusse luuakse kohtuhaldusteenistus,

mille üks eesmärk oleks korraldada kõik

sellised tugiteenused, mis on kohtute ülesed

(nt tõlge, arhiivindus jne). Sellele mõttele

on raske vastu vaielda. Teine eesmärk on

võtta üle kohtudirektorite ja mõned kohtu

esimehe täidetud ülesanded ning teostada

neid keskselt. See ettepanek kergendaks

esimeeste töökoormust. VTK-st ei selgu,

kas kohtuteenistuses hakkaks neid

ülesandeid täitma uus inimene või toimuks

lihtsalt olemasolevate inimeste

ümberpaigutamine kohtuteenistuse alla.

S

KHT konkreetsed

ülesanded otsustab KHN.

Seejuures on

tsentraliseerimise puhul

põhjendatud esimeses

etapis paigutada vastavalt

ümber juba olemasolevad

inimesed. Seejärel on

võimalik hinnata, milliste

funktsioonide täitmiseks

oleks vaja nt täiendavat

väljaõpet või lisapersonali.

14 Riigikohtus on esindatud väga erinevad

arvamused selle osas, kas VTK-s

kirjeldatud plaan, et säästlikkuse eesmärgil

hakkaks algselt kohtuhaldusteenistus

paiknema ringkonnakohtu juures, on hea ja

mõistlik. Kui vaadata, kus asuvad

seadusandliku ja täidesaatva võimu

sarnased teenistused (vastavalt Riigikogu

kantselei ning Riigikantselei), siis leidub

neid, kelle arvates peaks kohtuteenistus

asuma Riigikohtu juures. Samas ei toetatud

sarnast plaani 2009. aasta eelnõu puhul.

Ühtlasi võiks teenistuse Riigikohtu juures

asumine viia võimu tsentraliseerimiseni.

On olulisi argumente, et Riigikohtu kui

kogu riigi ja põhiseadusliku korra

toimimise garandina tegutseva

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu osalus

kogu kohtusüsteemi haldamises peaks

olema vaoshoitud. Lisaks kaheldi selles,

kas ringkonnakohtu juurde n-ö poolikult

selle teenistuse loomine suudaks minna

edukalt käima ja täita talle antud ülesannet

efektiivselt. Samas viimati mainitud muret

leevendab mõneti see, et VTK

ideaalnägemuse kohaselt on teenistus

eraldiseisev ning ringkonnakohtu juures

asumine on üksnes ajutine lahendus. Sisu

poolest peab kohtuhaldusteenistus

kohtusüsteemi kui terviku juures, mõne

konkreetse asutusega sidumine on pigem

TV

11

tehniline küsimus ja ringkonnakohut võib

pidada selleks sobilikuks.

15 VTK järeldab, et plaanitud muudatustega

lisakulusid ei teki. See on täpne selles osas,

et olemasolevad ülesanded jagatakse

ümber, kuid selge on see, et KHN-i

loomisega kohtute töökoormus kasvab ning

Justiitsministeeriumi töökoormus väheneb

ning sellel kahtlemata on nende mõlema

kulutustele mõju

S

On põhjendatud, et

üleminevate ülesannetega

läheb üle ka vastav

ressurss.

Harju Maakohus

1 VTK toob välja, et teatud küsimused,

milles praegu annab justiitsminister

määruseid, tuleks tulevikus lahendada

seaduse tasandil, tuues näitena kohtunike

arvu määramise. Küsimus, millisel

õiguslikul tasandil (seadus, määrus,

käskkiri) tuleb teatud küsimused lahendada

on väga põhimõtteline. Tuleb kaaluda

võimude lahususe põhimõtte ja samas

otstarbekuse vahel ja tagada, et seaduse

tasandi regulatsioon ei muutuks liiga

detailseks. Kohtunike arvu seaduse tasandil

kehtestamise näide ei ole õnnestunud.

Kohtunike arv on küll iseenesest seotud

õigusemõistmisele juurdepääsuga, mis on

üks põhiõiguseid ja põhiseaduslik printsiip,

kuid seaduse tasandil kohtunike arvu

määratlemine on kohmakas ega taga

vajadusel süsteemi paindlikkust.

A

Paindlikkuse ja kohtute

sõltumatuse tagamiseks

määrab kohtunike

koguarvu justiitsminister

KHN-i ettepanekul.

2 Justiitsministeerium jääb vastutama

kohtukorraldust ja kohtumenetlusi

puudutava õigusloome eest. Tuleb tagada,

et ei tekiks olukorda, kus seaduse tasandil

hakatakse kohtute haldamise soovitud

suunda nügimiseks sisse kirjutama

detailseid regulatsioone, mis peaksid jääma

kohtusüsteemi eneseregulatsiooniks.

Samas on vajalik sätestada nii

kohtuhaldusteenistuse juhi ja teiste

teenistujate ametisse nimetamine, nende

valikukriteeriumid ning teenistusse

saamise kord.

A

Õigusloomes tuleb

vastavaid otsuseid teha igal

juhul koos nendega, keda

need otsused mõjutavad,

ning nendega arvestades.

KHT juhi nimetamise

alused sätestatakse ATSis

(ametiaeg 5 a, võimalik

kaks ametiaega). Täpsemad

valikukriteeriumid

kehtestab KHN.

3 Justiitsministeeriumi ülesandeks jääb

vastutada I ja II astme kohtute

koondeelarve eest. Siinkohal soovitaks

võimaldada kohtuhaldusteenistusel osaleda

koos justiitsministriga valitsuses

läbirääkimistel või panna vähemalt

seadusesse kohustus kaasata teenistus

Riigikogus eelarve läbirääkimistesse.

TV

4 Õigusemõistmisega otseselt mitteseotud

tegevused nagu näiteks raamatupidamine ja

kinnisvarahaldus, samuti arvutite riist- ja

tarkvara haldamine keskselt on mõistlik.

S

Kuivõrd kohtute seadus ei

reguleeri juba praegu

tsentraliseeritud teenuste

12

Samas on kinnisvaraga seotud küsimused

siiski teatud määral õigusemõistmist

mõjutavad, samuti puudutab see arvuti

riistvara olemasolu. Kui kohtuhooneid ei

ole võimalik kasutada, siis on piiratud ka

õigusemõistmisele juurdepääs, samuti on

keeruline tegeleda õigusmõistmisega, kui

arvutipark on puudulik. Seega peaks olema

sätestatud väga selgelt, kuidas toimub

raamatupidamise jm tugiteenuste

arendamise puhul põhimõtteliste otsuste

kooskõlastamine ja sisendi andmine

kohtusüsteemi nimel.

osutamist, ei ole

põhjendatud selle

reguleerimine seal ka

tulevikus. Praktikas

võimaldab nö üks

kontaktkoht (KHN või

KHT) tulevikus sellistes

küsimustes paremini

koostööd teha, vajadusi

selgitada, infot jagada.

5 Ministeeriumile peab olema tagatud

vajalike kohtusüsteemi puudutavate

andmete saamise võimalus. VTK ei

täpsusta, mida selle all silmas peetakse. Kas

üldist statistikat, ligipääsu konkreetsetele

kohtuasjadele.

S

Mõeldud on andmete

senise kättesaadavuse

jätkumist

poliitikakujundajana

otsuste tegemiseks, mitte

ligipääsu konkreetsetele

kohtuasjadele.

6 Senisest kohtute haldamise nõukojast kui

nõuandvast ja kooskõlastavast organist

tuleb luua strateegilise tasandi

otsustuskogu – kohtute haldus- ja

arendusnõukogu. Seaduse tasandil oleks

vaja sätestada KHN liikmete valimisel ka

neile kehtestatud kriteeriumid ning neile

anda isiklik aruandekohustus. Praegu on

kohtunike üldkogul KHN liikmete

valimine suhteliselt juhuslik, puudub

võimalus nn kampaania tegemiseks või

laiemalt kandidaadi oskuste ja teadmiste

teadasaamiseks. Kui KHNist saab oluline

kohtuhalduse eestvedaja, tuleb tagada, et

KHN liikmed oleksid ka selleks tööks

võimelised. Oluline on, et KHN ei muutuks

ainult kohtunikest koosnevaks koguks, vaid

sellel on tagatud ka nn poliitilise sideme

säilimine. Justiitsministeeriumi osalemine

hääleõiguseta liikmena on kindlasti vajalik,

aga võiks siiski säilitada ka

põhiseaduskomisjoni esimehe osaluse.

S

Eelnõus on põhjendatud

mahus kriteeriumid

(tagamaks valdkondade

erisust ja regionaalsust)

KHN-i liikmete valikul.

Täiskogu poolt kehtestatud

valimise korras on

soovituslik ette näha

detailsemad kriteeriumid,

nt kandidaatide

seisukohtade tutvustamise

ja ülesseadmise osas.

KHN-i liikmete isiklik

aruandekohustus pole

mõistlik ega vajalik

kuivõrd KHN teeb otsuseid

ühiselt. Juba praegu kuulab

täiskogu ära Riigikohtu

esimehe ettekande õigus-ja

kohtusüsteemi arengust, st

tulevikus kuulab täiskogu

ära Riigikohtu esimehe kui

KHN-i esimehe ülevaate

mh ka KHN-i tegemistest.

KHNi koosseisusus on

täpsustatud kohtunikest

liikmete arv esimese astme

kohtust ja

ringkonnakohtust. Muus

osas on KHN-i koosseis

muutmata. Seejuures on

13

KHNi näol tegemist

varasemast nõukojast

erineva, strateegilise

tasandi otsustuskoguga,

mis tegeleb ka

kohtusüsteemi igapäevast

toimimist puudutavate

küsimuste ja otsustega.

7 KHN peab kaasa rääkima ka õigusloomes,

eriti, mis puudutab mitte ainult

kohtuhaldust vaid ka kõiki eelnõusid, mis

võivad puudutada kohtute töökoormust ja

põhimõttelist olemasolu. VTKs ei ole

märgitud KHN õigusloomes osalemist.

A

Õigusloome on oluline

poliitikakujundamise

instrument. Seejuures tuleb

vastavaid otsuseid teha igal

juhul koos nendega, keda

need otsused mõjutavad,

ning nendega arvestades.

Eelnõus on täpsustatud

KHN-i pädevust teha

Justiitsministeeriumile

õigusloomelisi

ettepanekuid ja esitada

arvamusi. HÕNTEst

tulenevalt on see võimalus

ka teiste ministeeriumite

osas.

8 Teenistuse juht – õpime olemasolevast

(kohtudirektori positsioonist). Kui isik ei

allu kellelegi, kes süsteemis sees tema töö

vilju naudib, siis ei oska ka töötada

kellelegi. Teenistuse juhi valimine, tema

teadmiste ja oskuste kriteeriumid ning

koostööpõhimõtted peavad olema seaduse

tasandil reguleeritud. Ta võiks olla

kohtunik. On mitmeid riike (Saksamaa,

Singapur), kus kohtudirektor või haldusjuht

on ametilt kohtunik, kes

õigusemõistmisega ametis oleku ajal ei

tegele

OA

KHT juhi valimise

üldpõhimõtted sätestatakse

ATSis (valitakse 5ks

aastaks, võimalik 1x

ametiaega pikendada).

Täpsemad

valikukriteeriumid

kehtestab KHN. Eelnõus on

jäetud võimalus, et KHT

juhiks võib olla ka

kohtunik, kuid vastava

otsuse teeb KHN. KHT

direktor allub KHN-ile,

samuti on ette nähtud

koostöö esimeestega.

9 VTK mainib, et kohtuhaldusteenistuse alla

võiksid kuuluda ka kohturegistrid ja

maksekäsu osakond. Lisaks

maksekäsuosakonnale on meil ka üldine

eestkoste järelevalve osakond. Kas see on

meelega VTK loetelus välja jäänud?

Registrite puhul tuleb sel juhul tagada, et

kohtunikuabil oleks endiselt võimalus

küsida kohtunikult vahetut nõu.

S

Eelnõuga ei viida

nimetatud osakondi KHT-

sse, vaid need jäävad kohtu

esimehe juhtimisele.

10 Väga oluline on, et kohtumenetlust

puudutav IT arendus oleks teenistuse ja

laiemalt kohtuteenistuse käes. Esiteks on

see võimude lahususe põhimõttest

tulenevalt oluline, et kohtute sisulised IT

A

Kuivõrd kohtute roll IT

arendustes on reguleeritud

vastavates põhimäärustest,

tehakse vajalikud

14

lahendused, mis mõjutavad

kohtumenetluse kulgu, oleksid kohtute

poolt

nn tellija tasandil väljatöötatud. Teenistusel

ei pea olema endal IT arendajate

meeskonda, sellega võib ka edaspidi

tegeleda RIK, aga sisuline kaasarääkimise

võimalus peab jääma kohtule.

muudatused

rakendusaktides.

Rahandusministeerium

1 Positiivseks saab pidada kohtutele suurema

eneseotsustusõiguse andmist ning

efektiivsuse ja sünergia otsimist

kohtuhalduse tegevuste hulgast.

TV

2 Killustatus asutusteks ja asutuste vahel on

suureks (varjatud) halduskoormuse

põhjustajaks ja sellest tulenevalt toetakse

tegevusi, mis eelnimetatud killustatust

vähendavad. Seetõttu on

rahandusministeerium vastu uute asutuste

loomisele.

Rahandusministeerium peab oluliseks

säilitada institutsionaalne selgus, kus

asutuste piirid ning nende vastutus ja

vastutajad on selgelt määratletud. Seda

põhimõtet toetaksid kohtuhaldusteenistuse

loomine mõne olemasoleva kohtuasutuse

(nt ringkonnakohtu) juurde või uue asutuse

loomine. Olemasoleva asutuse juurde luues

peab olema selge, et see konkreetne asutus

(nt Tallinna või Tartu ringkonnakohus)

saab volitused tegeleda ka kõikide teiste

kohtute (va Riigikohtu) haldustegevustega.

A

KHT luuakse eraldiseisva

struktuuriüksusena Tartu

Ringkonnakohtu juurde

ning see pakub teenust

kõikidele kohtutele. KHT

konkreetsed ülesanded

otsustab KHN.

4 Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et

eestikeelne „teenistus“ (sks k „dienst“) käib

eeskätt inimese ja asutuse vahelise

(teenistus-)suhte kohta. Institutsiooni

nimena võiks pigem kaaluda „-kantselei“

kasutamist.

MA

Sõna „teenistus“

kasutatakse ka asutuse vm

üksuse, samuti asutuste

võrgu kohta (vt Sõnaveeb),

nt Riigikontrolli arendus- ja

haldusteenistus. Selle sõna

vastet inglise keeles

kasutatakse ingliskeelsetes

riikides sarnaste asutuste

nimedes, nt „HM Courts

and Tribunals Service“

(Ühendkuningriigis) või

„The Courts Service of

Ireland“ (Iirimaal). Selle

sõna kasutamisega

viidatakse KHT

missioonile olla kõigi

kohtute teenistuses.

5 Institutsionaalse killustatuse

vähendamiseks tehakse kohtusüsteemile

ettepanek kaaluda võimalust vähendada

kohtuasutuste arvu 4-ni nii, et jääks üks

S

Kohtuasutuste võimalikku

ühendamist on planeeritud

analüüsida eraldiseisvalt

15

Riigikohus, üks ringkonnakohus (kahe

kohtumajaga), üks halduskohus (kahe

kohtumajaga) ning üks maakohus (kõigi

seniste kohtumajadega). Selline lahendus

võimaldaks vähendada asutuste vahelist

bürokraatiat ning suurendaks paindlikkust.

kohtute arengukavas seatud

eesmärkide raames.

Seejuures ei eelda

kohtuasutuste ühendamine

tulevikus põhimõttelisi

muudatusi eelnõukohases

kohtuhaldusmudelis.

Eesti Advokatuur

1 Selleks, et KHN omaks laiapõhjalisemat

vaadet, on põhjendatud kaasata KHN-i

koosseisu ka kohtunikest nõukogu liikmete

poolt valitud (koopteeritud) liikmeid

väljastpoolt kohtusüsteemi. See annaks

KHN-i otsustele juurde

kohtusüsteemivälist vaadet ning täiendaks

nõukogu juhtimise ja strateegilise visiooni

alast asjatundlikkust. Lõppastmes on KHN-

i kohtunikest liikmete otsustada, millist

lisakompetentsi nad oma ülesannete

täitmiseks vajavad.

S

KHN-i koosseisusus on

täpsustatud kohtunikest

liikmete arv esimese astme

kohtust ja

ringkonnakohtust. Muus

osas on KHN-i koosseis

muutmata kujul, sh

kaasatud liikmed

väljastpoolt kohtusüsteemi.

2 Advokatuur on seisukohal, et advokatuuri

esindaja peaks ka tulevikus KHN-i töösse

vaikimisi kaasatud olema. Advokatuuri

kaasamine pakub koostöö kaudu väärtust

mõlemale osapoolele, võimaldades

kohtutele mh kohtusüsteemivälist vaadet

professionaalsetelt osalejatelt, kellel on

samuti kohtutega ühine huvi menetluse

ladusa korralduse ja kohtupidamise tõhusa

ning efektiivse toimimise vastu.

Advokatuuri esindaja ei pea ilmtingimata

olema KHN-i hääleõiguslik liige,

eelviidatud eesmärki võimaldaks täita ka

koosolekutel sõnaõigusega osalemise

võimalus

S

Mittekohtunikest liikmete

kaasamise peamine

eesmärk on tuua KHN-i

kohtuvälist vaadet ja

suurendada tema

asjatundlikkust

valdkondades, mis

kohtunikest liikmetel

puudub või on vähene.

KHN-i koosseisusus on

täpsustatud kohtunikest

liikmete arv esimese astme

kohtust ja

ringkonnakohtust. Muus

osas on KHN-i koosseis

muutmata kujul, sh

kaasatud liikmed

väljastpoolt kohtusüsteemi.

Riigiprokuratuur

1 Seonduvalt väljatöötamise kavatsuse

punkti 2.3 alapunktiga 1 „Kohtute haldus-

ja arendusnõukogu“ märgib prokuratuur, et

loodava kohtute haldus- ja arendusnõukogu

alaliseks liikmeks võiksid olla ka

Advokatuuri juhatuse nimetatud

vandeadvokaat ja riigi peaprokurör või

tema poolt nimetatud riigiprokurör

(analoogselt kehtiva KS § 40 lõikega 1).

A

KHN-i koosseisusus on

täpsustatud kohtunikest

liikmete arv esimese astme

kohtust ja

ringkonnakohtust. Muus

osas on KHN-i koosseis

muutmata kujul.

2 Prokuratuur toetab kohtute seaduse

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsust ja sellega kohtusüsteemi

juhtimisvõimekuse tõstmist, et

kohtusüsteem suudaks ise teha

TV

16

organisatsioonile olulisi otsuseid ja neid ka

täide viia.

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 (rakendusaktide kavandid)

KAVAND

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319

„Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi

põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse

kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruses“ tehakse järgmised muudatused:

1) punkti 12 alapunkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) punkti 18 alapunkt 15 sõnastatakse järgmiselt:

„15) määrab maa- ja halduskohtute tööpiirkonna, maa-, haldus- ja ringkonnakohtutes töötavate

kohtunike ja kohtunikuabide koguarvu, kinnitab maakohtute osakondade ja kantselei

kodukorrad ning täidab muid ülesandeid esimese ja teise astme kohtute haldamisel seaduses

ettenähtud alustel ja korras;“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

Madis Timpson

Minister

Tõnis Saar

Kantsler

KAVAND

Justiitsministri 12. juuli 2010. a määruse nr 24

„Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Justiitsministri 12. juuli 2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“

muutmine

Justiitsministri 12. juuli 2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ § 3

lõigetes 1 ja 3, § 4 lõigetes 2 ja 3, § 6 lõigetes 2 ja 3, § 7 lõike 2 punktides 3, 11 ja 12, § 7 lõikes

3, § 20 lõikes 2, § 45 lõigetes 1 ja 2 ning § 56 lõikes 1 asendatakse sõna „kohtudirektor“

sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

Madis Timpson

Minister

Tõnis Saar

Kantsler

KAVAND

Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60

„Kohtu registriosakonna kodukord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruses nr 60 „Kohtu registriosakonna

kodukord“ muutmine

Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ § 3

lõigetes 1 ja 3, § 4 lõigetes 2 ja 3, § 6 lõigetes 2 ja 4, § 7 lõike 2 punktides 3, 11 ja 12, § 7 lõikes

3, § 20 lõikes 2, § 45 lõigetes 1 ja 2 ning § 56 lõikes 1 asendatakse sõna „kohtudirektor“

sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

Madis Timpson

Minister

Tõnis Saar

Kantsler

KAVAND

Justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 7

„19. detsembri 2012. a määruse nr 60

„Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“

muutmine

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 42 lõike 1 ja § 127 alusel.

§ 1. Justiitsministri 8. veebruari 2018. a. määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukord“ muutmine

Justiitsministri 8. veebruari 2018. a. määruses nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 3, § 4 lõikes 2, §-s 9, § 32 lõikes 6, § 36 lõikes 5, § 38 lõigetes 2, 8 ja 9,

§ 40 lõikes 1 ning § 43 lõikes 2 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“

vastavas käändes;

2) paragrahvi 4 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 38 lõikest 3 ja § 42 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või kohtudirektori“;

4) paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kohtudirektor või“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

Madis Timpson

Minister

Tõnis Saar

Kantsler

KAVAND

Justiitsministri 27. oktoobri 2005. . määruse nr 47

„Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja

kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“

muutmine

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse §-de 11, 19, 23 ja 1141 alusel.

§ 1. Justiitsministri 8. veebruari 2018. a. määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ muutmine

Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruses nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§-de 11, 19, 23 ja 1141“ tekstiosaga „§ 11 lõike

1, § 19 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 1141 lõike 1“.

2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:

㤠1. Maakohtu kohtunike koguarv

Maakohtutes on 158 kohtunikku. Kui kohtunik on pikemat aega teenistusest eemal, võib

nimetada ametisse uue kohtuniku, arvestades, et maakohtutes võib ajutiselt olla kuni 164

kohtunikku.“;

3) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:

㤠11. Kohtunikuabide koguarv

Kohtunikuabide koguarv on 55.“;

4) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt

㤠2. Halduskohtu kohtunike koguarv

Halduskohtutes on 25 kohtunikku.“;

5) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt

㤠3. Ringkonnakohtunike koguarv

Ringkonnakohtunike koguarv on 46.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

Madis Timpson

Minister

Tõnis Saar

Kantsler

KAVAND

Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37

„Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 112 lõike 1 alusel.

§ 1. Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja

maksmise kord“ muutmine

Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise

kord“ §-s 6 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

Madis Timpson

Minister

Tõnis Saar

Kantsler

KAVAND

Justiitsministri 15.veebruari 2006. a määruse nr 5

„Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 34 lõigete 1 ja 3 alusel.

§ 1. Justiitsministri 15.veebruari 2006.a. määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Justiitsministri 15.veebruari 2006.a. määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ §

13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. aprillil 2025. a.

Madis Timpson

Minister

Tõnis Saar

Kantsler

KAVAND

Justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 46

„Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad

ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“,

29.07.2009. a määruse nr 30 „Kohtuniku ja

kohtukordniku ametiriietuse kirjeldus ning

kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“

ja 19.12.2019. a määruse nr 18 „Kohtuniku

valveaja lisatasu“ kehtetuks tunnistamine

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 9 lõike 3, § 18 lõike 3, § 22 lõike 6, § 76 lõike 8, § 85

lõike 3 ja § 1271 alusel.

§ 1. Justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed

asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“, 29.07.2009. a määrus nr 30

„Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse

kandmise kord“ ja 19.12.2019. a määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“ tunnistatakse

kehtetuks.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

Madis Timpson

Minister

Tõnis Saar

Kantsler

1

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seadusega muudetakse esimese ja teise astme kohtute kohtuhaldusmudelit. Praegu tegelevad

kohtuhaldusega esimeses ja teises kohtuastmes Justiitsministeerium, kohtute haldamise

nõukoda (kooskõlastava ja nõuandva organina), kohtute esimehed ja kohtudirektorid. Kohtute

personali ja kohtunike ning kohtujuristide koolituse valdkonnas tegeleb kohtuhaldusega ka

Riigikohus. Kohtuhalduses osalejate rohkus ja pädevuse killustatus ei loo seejuures soodsat

pinnast tõhusaks halduseks, mille eesmärk on tuvastada probleemid, leppida kokku lahendused

ja viia need tulemuslikult ellu. Nende probleemide lahendamiseks tehakse järgmised tähtsamad

muudatused.

1. Kohtuhaldusülesanded antakse valdavas osas Justiitministeeriumilt üle kohtusüsteemile

ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Seaduses sätestatud juhul täidab

kohtuhaldusülesandeid Justiitsministeerium. Sellised ülesanded on näiteks kohtute

tööpiirkonna määramine, kohtunike koguarvu määramine, maakohtu rahvakohtunike arvu

määramine, kohtute infosüsteemi vastutava kasutaja ülesanded, arvamuse andmine esimese

ja teise astme kohtute eesmärkidele, kantselei kodukordade kehtestamine ja kohtu tekitatud

kahju hüvitamiseks esitatud taotluse läbivaatamine. Samuti laiemalt

poliitikakujundamisega seotud ülesanded ehk õiguspoliitika kujundamiseks vajalikud

hoovad: kohtukorraldust ja kohtumenetlusi puudutav õigusloome, kohtute eelarve ja

andmeanalüüs.

2. Kohtuhalduse- ja arenduse korraldamiseks kohtusüsteemis luuakse senise kohtute

haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute haldus-ja arendusnõukogu (KHN).

Senisest nõuandvast ja kooskõlastavast organist saab kohtuhalduse strateegilise tasandi

otsustuskogu. KHN on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, kes suunab kohtute

arendamist ja haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused.

Seeläbi suureneb oluliselt kohtunike otsustusõigus kohtute arendamise ja tugiteenuste

korraldamise üle. KHN-ile antakse üle järgmised olulisemad ülesanded:

 määrata kohtumajade asukohad ja teha valdakonna eest vastutavale ministrile ettepanek

kohtute tööpiirkondade määramiseks;

 otsustada justiitsministri määrusega kehtestatud üldarvu piirides kohtunike arv esimese

ja teise astme kohtutes;

 nimetada ametisse ja vabastada ametist esimese ja teise astme kohtute esimehed ning

teha nende üle järelevalvet;

 koostada esimese ja teise astme kohtute eelarve eelnõu ja esindada kohtuid

Justiitsministeeriumis eelarvetaotluse läbivaatamisel;

 kinnitada esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse eelarved pärast

seda, kui justiitsminister on kinnitanud kohtute koondeelarve.

Lisanduvad kohtute arendamisega seotud ülesanded (kohtute eesmärkide kujundamine ja

kinnitamine jm), osalemine kohtuid käsitlevas õigusloomes (eelnõude ettepanekute

väljatöötamine ja nende kohta arvamuse avaldamine jm), kohtuvõimu esindamine suhetes

teiste võimuharudega kohtute haldamise küsimustes ja siseaktide andmise õigus

(kohtuniku valveaja lisatasu arvestamise korra kehtestamine jm). Loetelu on seejuures

2

jäetud lahtiseks, et võimaldada KHN-il arutada ja otsustada ka muid kohtu halduse ja

arenduse strateegilise tasandi küsimusi.

KHN-i kuuluvad eelnõu kohaselt Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu kohtunikku,

kolm esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud

vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler

või tema poolt nimetatud esindaja. Kohtunike täiskogu valib kolmeks aastaks KHN-i

kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe. Üks esimese astme kohtunikest

peab olema tsiviilvaldkonna maakohtunik, üks süüteovaldkonna maakohtunik ja üks

halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa KHN-i kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu

esimees ei või KHN-i kuuluda. Kuigi Riigikohut uue kohtuhaldusmudeliga ei hallata, juhib

KHN-i esimehena Riigikohtu esimees. Riigikohtu esimehe kaasumine on oluline, kuna

KHN teeb otsuseid, mis mõjutavad kohtusüsteemi toimimist tervikuna. KHN-i liikmete

volitused kehtivad kolm aastat, välja arvatud Riigikohtu esimehel, kelle volitused kehtivad

ametikoha järgi üheksa aastat.

3. Luuakse kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja

KHN-ile tuge kohtute arendamisel. KHT alla koondatakse senised Justiitsministeeriumi

kohtuhalduse ülesanded, kohtute tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks tõlketeenistus,

arhiiviteenistus) ning kohtudirektori täidetavad ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus).

Kohtuhalduse paindlikkuse tagamiseks hakkab haldusülesannete täpsemat jaotust kohtute

ja KHT vahel otsustama KHN.

KHT moodustatakse struktuuriüksusena Tartu Ringkonnakohtu koosseisu. Seejuures on sel

vaid formaalne tähendus. KHT ja selle direktor allub vahetult KHN-ile1. Tartu

Ringkonnakohtu esimehel ei ole KHT suhtes mingisuguseid juhtimis- ega

järelevalvefunktsioone, samuti ei saa ta otsustada KHT eelarve kasutamise üle. Direktori

nimetab ja vabastab ametist KHN. Eelnõu kohaselt on tema ametiaeg viis aastat, mida võib

ühe korra pikendada. Direktor võib, aga ei pea olema kohtunik.

4. Avaliku teenistuse seaduses asendatakse kohtuhaldusülesannete ülemineku tõttu valdkonna

eest vastutav minister KHN-iga. Riigieelarve seaduses asendatakse kohtute haldamise

nõukoda KHN-iga kuivõrd kohtute haldamise nõukoja volitused lõppevad ja korrigeeritakse Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde esitatava KHN-i arvamuse sisu.Kaitseväe

teenistuse seaduses asendatakse kohtute haldamise nõukoda KHN-iga kui kohtuniku

ajateenistuseks vabastamise ettepaneku esitaja.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler

Mari-Liis Mikli (5861 8982, [email protected]). Eelnõu töötas välja töörühm koosseisus

Riigikohtu kohtunik Heiki Loot, Tartu Ringkonnakohtu direktor Tiina Ereb, Viru Maakohtu

esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu Maakohtu kohtunik Rutt Teeveer ja Tallinna

Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa.

1 Analoogselt kuulub Konkurentsiameti koosseisu eraldiseisva struktuuriüksusena maksejõuetusteenistus, mille

juhi on nimetanud valdkonna eest vastutav minister, samuti on järelevalveõigus ministril.

3

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse toimetaja Aili Sandre.

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:

1) kohtute seadus (KS), RT I, 04.01.2024, 4;

2) avaliku teenistuse seadus (ATS), RT I, 02.05.2024, 21;

3) kaitseväeteenistuse seadus (KVTS), RT I, 20.02.2024, 5;

4) riigieelarve seadus (RES), RT I, 28.05.2024, 3.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2023–2027 punkt 11.2 näeb ette järgmise ülesande: analüüs ja ettepanekud

kohtureformi elluviimiseks.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, sest

muudetakse kohtukorralduse seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14).

2. Seaduse eesmärk

Esiteks on seaduse oluline eesmärk suurendada kohtute vastutust ja otsustusõigust kohtute

arendamisel ja haldamisel. Eesmärk märgib ühelt poolt Justiitsministeeriumi rolli muutumist –

fookuse ümbertõstmist kohtuhalduse juhtimiselt õiguspoliitika kujundamisele – ning vastab

teiselt poolt kohtute valmisolekule võtta rohkem vastutust kohtute haldamise ja arendamise

eest2.

Teiseks on seaduse eesmärk suurendada kohtuvõimu sõltumatust täitevvõimust. Kuigi

29.07.2002 jõustunud kohtute seaduse ettevalmistamisel oli üheks oluliseks eesmärgiks kaasata

kohtud kohtusüsteemi haldamisse ning suurendada kohtunike ja kohtuvõimu sõltumatust,

milleks loodi kohtute haldamise nõukoda kui kooskõlastav organ oluliste kohtuhaldust

puudutavate küsimuste otsustamisel, oli tegemist siiski pooliku lahendusega. Õigusemõistmise

toimimise korrakohasus3 on tõhusalt võimalik tagada üksnes juhul, kui kogu kohtusüsteem

toimib ja seda arendatakse edasi ühtsete põhimõtete ning ühtse korra alusel ning arvestades

kohast rollijaotust. Sellisel juhul on süsteemisisesed kitsaskohad paremini tuvastatavad ja

kõrvaldatavad.

Kolmandaks on seaduse eesmärk vähendada vastutuse hajumist kohtute haldamisel ning

laiendada kohtuteülest vaadet kohtute arendamisele ja haldamisele. Praegu on kohtuhaldus

killustunud mitme osapoole vahel, mis tähendab, et killustunud on ka vastutus nende ülesannete

täitmise eest. Samuti ei taga ülesannete killustatus piisavalt kohtuteülest vaadet kohtute

arendamisel ja haldamisel, st praegu puudub üks otsustusvõimeline keskne institutsioon, millel

on terviklik tulevikuvaade kogu kohtusüsteemist lähtudes. Täitevvõimu ning esimese ja teise

astme kohtute omavahelise pädevuse jaotust ja ka haldusülesannete killustumist

iseloomustavad tabelid 1–4.

2 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/. 3 Vt ka ajakirjas Õiguskeel (2009/4) avaldatud Virgo Saarmetsa artikkel „Mis on korrakohane õigusemõistmine

ja kuidas seda tagada?“.

4

Tabel 1. Kohtute seaduse alusel justiitsministri pädevusse kuuluvad ülesanded

Tabel 2. Kohtute seaduse alusel kohtu esimehe pädevusse kuuluvad ülesanded

Tabel 3. Kohtute seaduse alusel kohtudirektori pädevusse kuuluvad ülesanded

Tabel 4. Kohtute seaduse alusel kohtute haldamise nõukoja pädevusse kuuluvad ülesanded

5

Seaduse neljas eesmärk on tagada ühtne ja ühtlase kvaliteediga kohtuhaldusteenus kõigi kohtute

jaoks. See tähendab, et tugiteenuste kättesaadavus ja tase peab olema kohtute jaoks ühetaoliselt

kvaliteetne. Viimastel aastatel on tugiteenuste ühtlustamisega küll juba tegeletud, näiteks on

kohtus tsentraliseeritud arhiivi-, tõlke ja infotelefoni teenus, kuid selline ühtlustamine peab

jätkuma ja toimima kõigi tugiteenuste puhul.

Eesmärgi täitmiseks on esiteks vaja muuta kohtuhalduse senist korraldust ning anda

Justiitsministeeriumilt esimese ja teise astme kohtute haldamise ülesanded võimalikult suures

ulatuses üle kohtusüsteemile. Teiseks tuleb luua kohtusüsteemi sees organid, mis täidavad

kohtuhaldusülesandeid, st luua õigusemõistmise toimimiseks vajalikud organisatsioonilised

tingimused. Seejuures on kohtuhaldusmudeli ümbervaatamise vajadus pikaajaline.

Kohtuhalduse eraldamise täitevvõimust nägi ette juba 2009. a kohtute seaduse eelnõu 649 SE4,

mille oluline plaanitud muudatus oligi Justiitsministeeriumilt esimese ja teise astme kohtute

haldamise ülesande ülevõtmine ja kõigi kohtuastmete haldamise ülesannete jagamine loodavate

kohtute nõukogu ja Kohtuhalduskeskuse vahel. Kavandatud muudatusi ei rakendatud, kuna

eelnõu kritiseeriti Riigikohtu esimehele antava liigse võimu ja täitevvõimule omaste

subordinatsiooniliste suhete kehtestamise tõttu. Eelnõu väljatöötamisel on muuhulgas

arvestatud eelnõule 649 SE esitatud kriitikat ja leitud optimaalseim lahendus.

Oluliseks toeks eelnõu väljatöötamisel on olnud Soome kogemus kohtuhalduse reformimisel

2020. a, arvestades seejuures Eesti kohtusüsteemi eripära ning eelnõu väljatöötamise käigus

tehtud ettepanekuid. Soome kohtuhaldusreformiga anti suur osa kohtuhaldusülesandeid

Justiitsministeeriumilt üle kohtute ametile (Tuomioistuinvirasto). Samamoodi on planeeritud

eelnõus. Reformi üks peamisi eesmärke oli suurendada kohtute ja kohtunike vastutust

kohtusüsteemi tulemuste eest. Soome kohtute ameti ülesanne on tagada kohtute tööks vajalikud

tingimused ning arendada, planeerida ja toetada kohtute tööd. Kuigi Soome kohtute amet on

iseseisev riigiasutus Justiitsministeeriumi haldusalas, on selle ülesanded paljuski samad, nagu

on kavandatud eelnõus KHN-il ja KHT-l. Nii näiteks teeb amet ministeeriumile ettepanekud

kohtute eelarve kohta ja otsustab eelarve jaotuse kohtute vahel. Samuti vastutab amet kohtute

tööruumide, infosüsteemide, kohtunike ja kohtutöötajate koolituse, koosseisude ja

teenistussuhete, kommunikatsiooni ja kohtute arendusprojektide eest. Samuti toetab ta

4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b05e68b5-7f81-a11a-485a-85fdff01f55c/kohtute-seadus.

6

kohtunike valikukomisjoni ja koolitusnõukogu tööd. Kohtute ameti kõrgeim otsustusorgan on

kaheksaliikmeline nõukogu, mille nimetab viieks aastaks ametisse valitsus. Nõukokku

kuuluvad kuus kohtunikku eri kohtuastmetest ja -harudest, üks kohtuteenistujate esindaja ja üks

avaliku halduse juhtimise ekspert. Nõukogu määrab kindlaks kohtute ameti peamised

eesmärgid, strateegia ja juhtimispõhimõtted ning otsustab Justiitsministeeriumile esitatavad

kohtute ja kohtute ameti eelarveettepanekud, eelarve kohtutevahelise jaotuse, kohtunike (v.a

kõrgeimate kohtute kohtunike) ametikohtade loomise, kaotamise ja ümberpaigutamise ning

muud ameti tegevuse seisukohast olulised küsimused. Soome kohtute ameti igapäevane

juhtimine on peadirektori ülesanne, kelle nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu. Kohtute

ametis on kolm osakonda ja selles töötab umbes 60 inimest.5

Seaduseelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus6 (edaspidi VTK), mis saadeti kooskõlastamiseks

ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele,

Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile,

Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste

Instituudile, TalTech Majandusteaduskonnale ja Riigikogule.

Rahandusministeerium kooskõlastas VTK märkustega, Siseministeerium ja

Sotsiaalministeerium kooskõlastasid märkusteta. Arvamuse7 esitasid Riigikohus, Tartu

Ringkonnakohus, Tallinna Ringkonnakohus, Viru Maakohus, Harju Maakohus, Eesti

Advokatuur, Eesti Kohtunike Ühing ja Riigiprokuratuur. Kooskõlastusperiood kestis

05.02.2024–26.02.2024.

Tuginedes VTK tagasisidele ja aruteludele kohtute haldamise nõukoja, Riigikohtu, kohtute

esimeeste ja Eesti Kohtunike Ühinguga on eelnõus tehtud võrreldes VTK-ga järgmised

olulisemad muudatused ja täpsustused.

Kohtute haldus- ja arendusnõukogu koosseis

VTK kohaselt on loodava KHN-i optimaalne suurus 7–11 liiget. KHN-i esimeheks peaks olema

ametikoha järgi Riigikohtu esimees, kuna KHN teeb otsuseid, mis mõjutavad kohtusüsteemi

toimimist tervikuna. Selleks, et KHN-il oleks laiapõhjalisem vaade, on põhjendatud kaasata

KHN-i koosseisu. Igal KHN-i kohtunikust liikmel on üks kohtunike täiskogu valitud

asendusliige, välja arvatud Riigikohtu esimehel, kelle asendamine toimub Riigikohtu esimehe

asendamise korras (KS § 27 lõige 4).

Enim eriarvamusi põhjustas KHN-i kohtunikest liikmete poolt kolme mittekohtunikest liikme

määramine. Mõned arvamuse avaldajad leidsid, et välisliikmed tuleks määrata vähemalt

osaliselt juba seaduse tasandil, st see ei peaks olema KHN-i kohtunikest liikmete pädevuses.

Seejuures ei olnud tagasisides üksmeelt selles, kes need seaduses määratud välisliikmed võiks

olla. Nii näiteks märgiti, et ka Riigikogu esindajad võiksid olla kaasatud, et tagada n-ö poliitilise

sideme säilimine. Samas leiti ka vastupidi, et Riigikogu liikmete senine kaasatus kohtute

haldamise nõukojas ei ole end praktikas õigustanud ning see läheks vastuollu Euroopa Liidu

5 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/ 6 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav eelnõude infosüsteemis

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/deddcb65-b8ba-472d-aaa4-b9b2cba868b5 7 Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud arvamustega on võimalik tutvuda

https://adr.rik.ee/jm/dokument/15077592.

7

riikide kohtute nõukogusid ühendava võrgustiku standardite ja soovitustega. Samuti leidis Eesti

Advokatuur, et KHN-i töös võiks osaleda vähemalt sõnaõigusega ka Eesti Advokatuuri esindaja

ja Riigiprokuratuur pidas vajalikuks KHN-i alalise liikmena kaasata ka riigi peaprokurör või

tema määratud riigiprokurör. Eesti Kohtunike Ühing (EKoÜ) leidis, et KHN-i koosseisus peaks

vähemalt sõnaõigusega osalema ka EKoÜ esindaja.

Tuginedes, VTK kooskõlastamisel korraldatud aruteludele ja osaliselt Soome kohtute ameti

praktikale, sätestatakse eelnõus, et KHN-i liikmete arv on üksteist. Eelnõuga ei muudeta KHN-

i koosseisu, kuna VTK-le tagasiside esitajad olid eriarvamusel. Samas ükski tagasiside andja ei

pooldanud, et KHN-ist kohtunikud valiksid mittekohtunikust liikmed ning väljastpoolt liikmete

osalemist pigem pooldati. Eesti Advokatuur ja Riigiprokuratuur pidasid vajalikuks ka edaspidi

KHN-i töös osalemist. KHN-i kuulub Riigikohtu esimees kui KHN-i esimees, viis täiskogu

poolt valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud

vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või

tema poolt nimetatud esindajaMittekohtunikest liikmete kaasamise peamine eesmärk on tuua

KHN-i kohtuvälist vaadet ja suurendada KHN-i asjatundlikkust valdkondades, mis kohtunikest

liikmetel puudub või on vähene. Kuivõrd EKoÜ-sse kuulub üle 70% kõigist kohtunikest, on

väga tõenäoline, et EKoÜ esindaja saab KHN-i liikmeks kohtunike täiskogus valimise teel.

Seega puudub praktiline vajadus EKoÜ esindatust KHN-i koosseisus seaduse tasemel tagada.

Sellise võimaluse loomist ei toetanud ka kohtute haldmise nõukoda oma 24. mai 2024. a istungil

nr 129.

Lähtudes VTK tagasides välja toodud vajadusest tagada jätkuvalt teatud poliitiline side, võtab

eelnõu kohaselt KHN-i istungitest sõnaõigusega jätkuvalt osa ka justiitsminister või tema

esindaja.

Kohtute haldus-ja arendusnõukogu pädevus

VTK-s on märgitud, et kohtusüsteemile ei anta üle poliitika kujundamisega seotud ülesandeid

ning need jäävad jätkuvalt Justiitsministeeriumi pädevusse. Tagasisides märgiti, et tuleks

tagada, et ei tekiks olukorda, kus seaduse tasandil hakatakse kohtute haldamise soovitud suunda

nügimiseks sisse kirjutama detailseid sätteid, mis peaksid jääma kohtusüsteemi enda otsustada

ning et KHN peab kaasa rääkima ka õigusloomes. Tagaside põhjal on eelnõus sätestatud, et

KHN-i pädevusse kuulub Justiitsministeeriumile ettepanekute tegemine kohtukorraldust, -

teenistust ja -menetlusi puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning nende kohta

arvamuse andmine.

Kohtuhaldusteenistuse pädevus ja juhtimine

VTK kohaselt on KHT täpsemate ülesannete määramine otstarbekas jätta KHN-i pädevusse,

sest tugiteenustega seotud ootused ja vajadused võivad aja jooksul muutuda. VTK tagasides

toetati õigusemõistmisega otseselt mitteseotud tegevuste, näiteks raamatupidamise ja

kinnisvarahalduse, samuti arvutite riist- ja tarkvara keskset haldamist. Samas märgiti, et

kinnisvaraga seotud küsimused siiski teatud määral mõjutavad õigusemõistmist, samuti

puudutab see arvuti riistvara olemasolu. Kui kohtuhooneid ei ole võimalik kasutada, siis on

piiratud ka juurdepääs õigusemõistmisele, samuti on keeruline tegeleda õigusmõistmisega, kui

arvutipark on puudulik. Seega peaks tagasiside kohaselt olema sätestatud väga selgelt, kuidas

kooskõlastatakse raamatupidamise jm tugiteenuste arendamise põhimõttelisi otsuseid ja

antakse sisendit kohtusüsteemi nimel. Eelnõu koostamisel hinnati, millises detailsuses

haldusülesandeid kohtute ja KHT vahel jagada, ning leiti, et kuivõrd kohtute seadus ei reguleeri

juba praegu tsentraliseeritud teenuste osutamist, ei ole põhjendatud süsteemi paindlikkuse

8

tagamiseks selle reguleerimine seal ka tulevikus. Praktikas võimaldab n-ö üks kontaktkoht

(KHT) tulevikus sellistes küsimustes paremini koostööd teha, vajadusi selgitada ja infot jagada.

Eraldi tuleb märkida, et kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ja IT-haldust jäävad

ka edaspidi pakkuma Riigi Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus.

Eelnõus on võrreldes VTK-ga täiendatud ka KHT direktorit puudutavaid sätteid.. VTK

tagasisides tehti ettepanek sätestada seaduses selgelt direktori ametisse nimetamine,

valikukriteeriumid ning koostööpõhimõtted. Samuti oli tagasisides soovitus, et direktor võiks

olla kohtunik, kes õigusemõistmisega ametis oleku ajal ei tegele. Arutelude tulemusel on

eelnõus sätestatud, et KHT direktori nimetab ametisse ja vabastab ametist KHN, sealhulgas

kehtestab KHN teenistusse võtmise nõuded. KHT direktori ametiaeg on viis aastat ning teda ei

saa ametikohale nimetada rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Eelnõu ei välista ka kohtuniku

valimist KHT direktoriks. Seega reguleerib eelnõu piisava põhjalikkusega direktori ametikohta

puudutavat.

Kohtunike koguarv

VTK-s on välja pakutud, et kui käesoleval ajal otsustab justiitsminister määrusega kohtunike

arvu, siis tulevikus võib kohtunike maksimaalne arv kui kohtusüsteemi põhimõtteliselt

toimimist mõjutav asjaolu olla kehtestatud seadusega. Tagasides viidati, et kohtunike arv on

küll iseenesest seotud õigusemõistmisele juurdepääsuga, mis on üks põhiõiguseid ja

põhiseaduslik põhimõte, kuid seaduse tasandil kohtunike arvu määramine on kohmakas ega

taga vajaduse korral süsteemi paindlikkust. Eelnõu koostamisel nõustuti viidatud tagasidega

ning süsteemi paindlikkuse ja kohtute sõltumatuse tagamiseks määrab kohtunike koguarvu

justiitsminister KHN-i ettepanekul.

Kohtute eelarve

VTK kohaselt jääb ka edaspidi ministeeriumi ülesandeks vastutada esimese ja teise astme

kohtute koondeelarve eest, st kohtute esindamine eelarveläbirääkimistel

Rahandusministeeriumis, Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus. Samuti esimese ja teise astme

kohtute koondeelarve kinnitamine pärast riigieelarve vastuvõtmist. Tagasisides VTK-le märgiti

esiteks, et tagada tuleb piisavad vahendid kohtute edasiseks tegevuseks ning infotehnoloogiliste

lahenduste arendamiseks. Samuti küsiti, kuidas on tagatud, et KHN-i nägemus ja vajadused

jõuavad läbirääkimisteni, kes täpsemalt esindab kohtuid Justiitsministeeriumis eelarvetaotluse

läbivaatamisel ning kes annab KHN-ile sisendi eelarvetatoluse koostamiseks. Praegu ei esinda

eelarve läbirääkimistel kohtuid mitte üks isik, vaid tegemist on juhusliku ja killustatud

esindatusega. Eelnõus on sätestatud, et kohtud esitavad eelarve eelnõuna ühise eelarvetaotluse

ja selle prioriseerib kohtute vahel KHN, mitte enam ministeerium. See tähendab, et kohtuvõim

räägib täitevvõimuga ühel häälel ja konkureerib Justiitsministeeriumi valitsemisala

ressurssidele ühe suure organisatsioonina. Justiitsminister kinnitab ainult kohtute koondeelarve,

aga eelarve täpne jaotus on KHN-i otsustada. Seega on kohtusüsteemil endal võimalik

paindlikumalt otsida võimalusi tegevuste optimeerimiseks ja paigutada ressursse ümber

kohtuvõimu enda seatud prioriteetide järgi. Infotehnoloogilisi lahenduste rahastamise

põhimõtted ei muutu. Seejuures tekib muudatuse tulemusel KHT puhul üks keskus, kes

koondab ja esindab kohtuteüleseid huve ka IT-arenduste prioriteetide seadmisel – käesoleva

ajani ei ole kohtusüsteemis sellist ühist kokkulepet kohtupoolse tellija puhul leitud. Seetõttu on

eelnõus tehtud muudatusi, mis tugevdavad kohtute positsiooni eelarve koostamisel ja jagamisel,

kuid eelarve kujundamise paindlikkuse tagamiseks ei ole ülereguleerimine mõistlik ega vajalik.

9

VTK kooskõlastustabel on lisatud eelnõu lisana (lisa 1). VTK põhjal välja pakutud eelnõu

valikutele on andnud põhimõttelise nõusoleku kohtute haldamise nõukoda oma 24. mai 2024.

aasta istungil nr 129.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Kohtute seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohtute seadust.

Eelnõu § 1 punkt 1. KS-i § 9 lõige 3. KS-i § 9 lõiget 3 muudetakse, edaspidi otsustab maakohtu

kohtumajade täpsed asukohadvaldkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Arvestades, et

kohtumajade täpset asukohta ei pea kehtestama määrusega ja ka kehtiva korra järgi peab

kohtute haldamise nõukoda selleks siduva nõusoleku andma, ei ole kohtumajade asukohtade

määramine ministri poolt edaspidi vajalik. Muudatusega seoses tunnistatakse kehtetuks

justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning

ringkonnakohtute asukohad“.

Eelnõu § 1 punkt 2. KS-i § 9 lõige 4. KS-i § 9 lõige 4 reguleerib maakohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja

koosseisu kinnitamise õigust sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud

strutkuuri ja koosseisuga või mitte. Üldjuhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu direktor,

välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni korral, mil koosseisu kinnitab kohtu esimees.

Kuivõrd eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtute

üleselt KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab

maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu esimees. Struktuuri

kinnitamisel lähtutakse kohtute seaduse §-s 43 sätestatust, st eelarvest.

Eelnõu § 1 punkt 3. KS-i § 10 lõige 1. KS-i § 10 lõike 1 kohaselt määrab maakohtu

tööpiirkonna valdkonna eest vastutav minister. Muudatuse tulemusel on tööpiirkonna

määramiseks lisaks vajalik ka KHN-i ettepanek. Arvestades, et KHN-il on eelnõu jõustumisel

suur roll kohtute haldamisel ja arendamisel, on KHN-i ettepanek konkreetse tööpiirkonna kohta

oluline. Tööpiirkonna määramise õigust ei anta valdkonna eest vastutavalt ministrilt KHN-ile,

kuna erinevalt näiteks kohtumajade konkreetse asukoha otsustamisest (KS § 9 lõige 3), mis

antakse eelnõuga KHN-i pädevusse, eeldab tööpiirkonna määramine määruse andmise õigust,

mis on ministril.

Eelnõu § 1 punkt 4. KS-i § 11. KS-i § 11 reguleerib maakohtu kohtunike arvu. Kehtiva seaduse

kohaselt määrab maakohtute kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest

vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse,

kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Muudatuse tulemusel sätestatakse lõikes 1, et maakohtu

kohtunike koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega KHN-i ettepanekul.

Kuivõrd kohtunike arvu määramine on seotud juurdepääsuga õigusemõistmisele, mis on üks

põhiõiguseid ja põhiseaduslik põhimõte, on põhjendatud, et ka edaspidi määrab selle minister.

Selline lahendus toetab ka tasakaalu kohtunike sõltumatuse tagamise ja kohtunike

ametikohtadega kaasnevate kulude kontrolli vahel.

Kohtunike täpse arvu esimese ja teise astme kohtutes ning nende jagunemise kohtumajade vahel

on aga töökorralduslik küsimus, mille peaks ministri asemel kindlaks määrama KHN. Seetõttu

täpsustatakse lõikes 2, et kohtunike arvulise jagunemise maakohtute vahel otsustab KHN,

10

kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse. Kuigi kehtiv kord justkui viitab,

et kohtunike jagunemise määramisel kuulatakse ära vaid ühe maakohtu esimehe ja

ringkonnakohtu esimehe arvamus, kelle tööpiirkonda kohus kuulub, arvestatakse praktikas

kõikide seotud kohtute esimeeste arvamusega. Ühese arusaadavuse huvides on eelnõuga

korrigeeritud, et kuulatakse ära esimeeste, st kõikide seotud kohtute esimeeste arvamus.

Kohtunike jagunemise kohtumajade vahel otsustab edaspidi ministri asemel kohtu esimees,

arvestades, et kohtu esimehel on juba praegu KS-i § 9 lõike 4 alusel õigus kinnitada maakohtu

struktuur ja kohtuteenistujate koosseis. Kohtunike kohtumajadesse jagunemise otsustusõiguse

andmine esimehele on põhjendatud, kuna tegemist on kohtu koosseisu küsimusega ning

esimehel kui kohtu juhil on parim teadmine, millisesse kohtumajja kohtunikku vaja on.

Seejuures, kohtuniku konkursi kuulutab edaspidi välja KHN koostöös kohtu esimehega, st kuigi

KHN-il on pädevus konkurss välja kuulutada (varasema valdkonna eest vastutava ministri

asemel), on väljakuulutamise eelduseks kohtu esimehe sisend, millisesse kohtumajja konkurss

välja kuulutatakse. Ka konkursil kandideeriva inimese jaoks on oluline teada, millises

konkreetses kohtumajas tema võimalik tulevane ametikoht asub.

Selline lahendus tagab, et kohtunike koguarvu muudetakse läbimõeldult ja arvestades laiemalt

õigusemõistmisele juurdepääsu vajadusega, kuid samas tagades piisava paindlikkuse

kohtusüsteemis töö korraldamiseks kohtunike jaotamise kaudu kohtute ja kohtumajade vahel.

Eelnõukohase seaduse põhjal tuleb muuta ka justiitsministri 27.10.2005 määrust nr 47 „Maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade

vahel“.

Eelnõu § 1 punkt 5. KS-i § 12 lõige 1. KS-i § 12 lõike 1 kohaselt nimetatakse maakohtu

esimees esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab

valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks

kohtunik nimetatakse. Muudatuse tulemusel nimetab edaspidi esimehe valdkonna eest

vastutava ministri asemel ametisse KHN. Arvestades KHN-i rolli kohtute haldamisel ja

arendamisel, on põhjendatud, et just KHN-il on õigus teha lõplik otsus, kes on sobivaim

esimees. Ka kehtiva seaduse kohaselt on esimehe valikul vaja kohtute haldamise nõukoja

nõusolekut (KS § 41 lõige 1 punkt 5), st ka juba praegu on antud kohtusüsteemile oluline roll

esimehe valikul. Muudatuse tulemusel see roll põhjendatult veelgi tugevneb.

Samuti sätestatakse, et maakohtu esimehe konkursiks moodustab KHN konkursikomisjoni. Ka

praegu moodustatakse esimehe konkursi korraldamiseks komisjon, mistõttu on tegemist senise

toimimise õigusliku fikseerimisega. Muudatuse kohaselt kehtestab esimehele esitatavad

täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra KHN. Seega määrab KHN kindlaks esiteks

selle, millised on esimehele esitatavad nõuded töökogemuse (näiteks ka varasem

juhtimiskogemus) või isiksuseomaduste kohta. Seejuures on KHN-il võimalik

valikukriteeriumite kujundamisel lähtuda ka juba väljatöötatud kompetentsimudelitest, näiteks

Riigikantseleis väljatöötatud avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelist8. Samuti on

KHN-i reguleerida see, kuidas konkurss on üles ehitatud, näiteks kandidaatide läbitavad voorud

ning konkursikomisjoni kohustus esitada KHN-ile otsustamiseks valiku kandidaatidest, keda

tutvustatakse ka üldkogule arvamuse andmiseks. Seega tuleb KHN-il kujundada kogu esimehe

valikuprotsess. Protsessi paindlikkuse tagamiseks ei ole põhjendatud ega vajalik selle täpsem

8 Riigikantselei. Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel. https://www.riigikantselei.ee/et/tippjuhtide-

kompetentsimudel.

11

reguleerimine seaduse tasandil. Sama muudatus kehtib ka haldus-ja ringkonnakohtu esimeeste

valikul (KS-i § 20 lõige 1 ja § 24 lõige 1).

Eelnõu § 1 punkt 6. KS-i § 12 lõige 2. KS-i § 12 lõike 2 esimese lause kohaselt esindab ja

juhib maakohtu esimees kohtuasutust oma pädevuse piires. Lause sõnastust muudetakse

selliselt, et jäetakse ära sõnad „oma pädevuse“ piires. Tegemist on ebavajaliku täiendusega: kui

seni jagunes kohtuasutuse juhtimine kohtu esimehe ja kohtudirektori vahel, siis muudatuse

jõustumisel lõpevad ka kohtudirektori sellised volitused. Seega esimehele sätestatakse ühene

õigus esindada ja juhtida kohtuasutust. Esimehe konkreetsed ülesanded on seaduses juba eraldi

reguleeritud.

Eelnõu § 1 punkt 7. KS-i § 12 lõike 3 punkt 11. KS-i § 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11,

millega lisatakse maakohtu esimehe ülesannete hulka korraldada kohtuasutuse haldamist

koostöös KHT-ga ulatuses, mis ei ole KHT pädevuses. Kuivõrd KHT on kohtuid teenindav

struktuuriüksus, st ta täidab oma ülesandeid lähtuvalt kohtute vajadustest ja koostöös

esimeestega, on põhjendatud see ülesanne sätestada ka esimehe ülesannete hulgas. Pärast

kohtudirektori volituste lõppemist vastutab kohtu esimees oma kohtuasutuse haldamise eest

täielikult. KHN võib tema vastutuse ulatust vähendada, andes osa kohtuhalduse ülesandeid üle

KHT-le. Samas võib KHN jätta vastutuse teatud ülesannete täitmise eest küll kohtu esimehele,

kuid selleks vajaliku ressursi (näiteks tööjõu) koondada KHT-sse. Sellisel juhul peab kohtu

esimees täitma ülesannet KHT-ga koostöös, st kohtu esimehel oleva ülesande täitmisel

vajamineva ressursi tagabe KHT. Seega seisneb esimehe vastutus ühelt poolt kohtuasutuse kui

süsteemi ühe osa haldamises, kuid teisalt peab toimuma koostöös KHT-ga ja teiste kohtute

esimeestega ehk arvestades kogu kohtusüsteemi huve. Vaid sellisel juhul on võimalik tagada

kohtusüsteemi kui terviku efektiivne eesmärgipärane toimimine.

Eelnõu § 1 punkt 8. KS-i § 12 lõike 2 punkt 2. KS-i § 12 lõike 2 punktis 2 täpsustatakse, et

esimees kooskõlastab KHT direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu. Kehtiva seaduse kohaselt

kooskõlastab esimees kohtu direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu, aga muudatuse tulemusel

koostab eelnõu edaspidi KHT direktor. Muudatus on eelkõige tehniline, kuna eelarve eelnõu

kooskõlastaja muutub, kuid samas tagab esimehe kooskõlastus ka eelarve vastavuse kohtu

vajadustele.

Eelnõu § 1 punkt 9. Punktiga 9 asendatakse KS-i § 12 lõigetes 4, 5 ja lõike 12 teises lauses, §

24 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas, § 24 lõikes 5, § 36 punktis 2, § 45 lõike 2 esimeses ja teises

lauses, § 57 lõikes 1, § 85 lõikes 3 ja §-s 1271 sõnad „valdkonna eest vastutav minister“

sõnadega „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas käändes.

KS-i § 12 lõike 4 muudatuse tulemusel võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist ametist

vabastada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Arvestades, et eelnõu kohaselt on

KHN-il õigus esimees ametisse nimetada ja järelevalvet teha, on põhjendatud, et KHN-il on

õigus esimees enne tähtaja lõppemist ka ametist vabastada. Kuna KHN-il on õigus esimees

ametist vabastada, täpsustatakse lõikes 5, et esimehe vabastamisel KS-i § 12 lõike 4 punktis 2

nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata), kuulab

kohtu üldkogu ja ringkonnakohtu arvamuse ära KHN. Lõike 12 muudatuse järgi tuleb esimehel

ametiaja lõppemisel tähtaja saabumise tõttu esitada tagasipöördumise avaldus KHN-ile, mitte

valdkonna eest vastutavale ministrile.

KS-i § 24 lõike 4 muudatuse tulemusel võib analoogselt maa- ja halduskohtuga esimehe enne

tähtaja lõppemist vabastada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Samuti kuulab

12

lõike 5 muudatuse tulemusel ringkonnakohtu esimehe vabastamisel § 24 lõike 4 punktis 2

nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata) üldkogu

arvamuse ära valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN.

KS-i § 36 punkti 2 muudatuse kohaselt annab kohtu üldkogu arvamuse kohtu esimehe ametisse

nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta edaspidi valdkonna eest

vastutava ministri asemel KHN-ile. Muudatus on vajalik, kuna esimehe nimetamine ja

vabastamine on edaspidi KHN-i pädevuses. Seega tuleb ka üldkogu arvamus esitada valdkonna

eest vastutava ministri asemel KHN-ile.

KS-i § 45 lõike 2 muudatusena teostab edaspidi esimese ja teise astme esimehe kohustuste

täitmise üle järelevalvet valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Samuti võib lõike 2

teise lause kohaselt just KHN nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase

toimimise kohta kohtus. Arvestades, et edaspidi kuulub kohtu esimehe ametisse nimetamine ja

ametist vabastamine KHN-i pädevusse (eelnõukohased KS-i 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2, § 20,

§ 24 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2), peab ka järelevalveõigus olema just KHN-il.

KS-i § 57 lõike 1 esimese lause muudatusena võib Riigikohtu üldkogu kohtuniku tema

nõusolekul ja KHN-i ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama

astme kohtusse. Kehtiva seaduse järgi on selleks vajalik valdkonna eest vastutava ministri

ettepanek, aga KHN-i rolli arvestades on kohane KHN-i sellekohane ettepanek.

KS-i § 85 lõige 3 ja § 1271. KS-i § 85 lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi kinnitab

valdkonna eest vastutava ministri asemel talaari kirjelduse KHN. Tegemist on praktilist

kohtukorraldust puudutava haldusküsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim. KS-i § 1271

esimese lause kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kohtuteenistujate

ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Muudatusega asendatakse vastutav minister

KHN-iga, kuivõrd tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava haldusküsimusega, mida ei

pea reguleerima täitevvõim. Muudatuste tõttu tunnistatakse kehtetuks justiitsministri

29.07.2009 määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse kirjeldus ning

kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“.

Eelnõu § 1 punkt 10. Punktiga 10 asendatakse KS-i §-s 14, § 34 lõikes 3, § 37 lõikes 41 ja

§ 991 lõikes 2 sõnad „kohtute haldamise nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja

arendusnõukogu“ vastavas käändes.

KS-i § 14 reguleerib rahvakohtunike arvu määramist. Muudatuse tulemusel kooskõlastab

rahvakohtuniku arvu kohtute haldamise nõukoja asemel KHN.

KS-i § 34 lõige 3 reguleerib kohtute infosüsteemi andmete koosseisu, esitamise korda ja

juurdepääsuõiguse taotlemist. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab täpsema korra valdkonna

eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. Muudatuse tulemusel

kehtestab minister selle kooskõlastatult KHN-iga. Eelnõukohase seaduse põhjal muudetakse

justiitsministri 15.02.2006 määrust nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“.

KS-i § 37 lõike 41 muudatuse tulemusel kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise

täpsemad alused edaspidi kohtute haldamise nõukoja asemel KHN ning kohtud lähtuvad

tööjaotusplaani kinnitades kohtute seadusest ja KHN-i kehtestatud alustest. Tegemist on

tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva kohtute haldamise nõukoja asemel tekib strateegilise

13

otsustusorganina KHN, kelle ülesanne kohtusüsteemi arendajana ja haldajana peab olema ka

tööplaani aluste kehtestamine, samuti vajalike ressursside jagamine.

KS-i § 991 lõike 2 muudatuse tulemusel on Riigikohtu üldkogul kohtuniku teenistusvanuse

ülemmäära tõstmiseks vajalik kohtute haldamise nõukoja nõusoleku asemel KHN-i nõusolek.

Tegemist on tehnilise täpsustusega, kuivõrd kohtute haldamise nõukoja volitused lõpevad ning

selle ülesanded lähevad üle KHN-ile.

Eelnõu § 1 punkt 11. KS-i § 15 lõige 4, § 16 lõige 4, § 161 lõige 3. KS-i § 15 lõiget 4

muudetakse selliselt, et kinnistusosakonna juhataja määrab kinnistusosakonna kohtunikuabide

seast edaspidi kohtu direktori asemel kohtu esimees. Muudatus on vajalik, kuivõrd senised

kohtu direktori ülesanded lähevad suures ulatuses üle KHT-sse. Seejuures ei saa kohtu

põhitegevuse hulka kuuluvaid ülesandeid KHT-le üle anda ning need jäävad kohtusse. Kuna

kohtunikuabide töö on seotud õigusmõistmisega, peab ka osakonna juhataja määramine ja

kohtunikuabide üle järelevalve tegemine (eelnõukohane § 45 lõige 3) olema esimehe

ülesandeks. Samal põhjusel muudetakse ka KS-i § 16 lõiget 4 ja § 161 lõiget 3 ning antakse

kohtu esimehele õigus määrata kohtu direktori asemel registriosakonna juhataja ja

maksekäsuosakonna juhataja.

Eelnõu § 1 punkt 12. KS-i § 18 lõige 3. KS-i § 18 lõiget 3 muudetakse selliselt, et halduskohtu

tööpiirkonna kehtestab ka edaspidi valdkonna eest vastutav minister määrusega, kuid

muudatuse tulemusel on selle aluseks KHN-i ettepanek. Kohtumajade täpsed asukohad otsustab

edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Arvestades, et kohtumajade täpset

asukohta ei pea kehtestama määrusega ja ka kehtiva korra järgi peab kohtute haldamise

nõukoda selleks siduva nõusoleku andma, ei ole kohtumajade asukohtade määramine ministri

poolt edaspidi vajalik. Tegemist on analoogse muudatusega maakohtutega KS-i § 9 lõikes 3 ja

§-s 10. Muudatuste tõttu tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa-

ja halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“.

Eelnõu § 1 punkt 13. KS-i § 18 lõige 31. Paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 31 selliselt, et

kohtumajade täpsed asukohad otsustab KHN. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu

asukoht.

Eelnõu § 1 punkt 14. KS-i § 18 lõige 4. Lõige 4 reguleerib halduskohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt maakohtutega

KS-i § 9 lõikes 4. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise õigust

sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või mitte

– üldjuhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu direktor, välja arvatud õigusemõistmise

funktsiooni korral, mille puhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu esimees. Kuivõrd

eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtute üleselt

KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab halduskohtu

struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu esimees.Struktuuri ja kohtuteenistujate

koosseisu kinnitamisel lähtutakse KS-i §-s 43 sätestatust, st eelarvest.

Eelnõu § 1 punkt 15. KS-i § 19. KS-i § 19 reguleerib halduskohtunike arvu, mida muudetakse

analoogselt maakohtutega (KS-i § 11). Kehtiva seaduse kohaselt määrab halduskohtunike arvu

ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära halduskohtu

esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub.

Muudatuse tulemusel sätestatakse lõikes 1, et halduskohtu kohtunike koguarvu kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega KHN-i ettepanekul. Lõikes 2 täpsustatakse, et

14

kohtunike arvulise jagunemise halduskohtute vahel otsustab KHN, kuulanud ära halduskohtute

esimeeste ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse. Sarnaselt maakohtutega jääb muudatuse

tulemusel esimehe otsustada kohtunike jagunemine kohtumajade vahel, kuna tegemist on

esimehe pädevusse kuuluva konkreetse kohtu koosseisu küsimusega.

Eelnõu § 1 punkt 16. KS-i § 22 lõige 6. Praegu on tegemist volitusnormiga, mis annab

valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega ringkonnakohtu täpne

asukoht. Muudatuse tulemusel seda volitusnormi ei ole enam vaja. KS-i § 22 lõiget 6

muudetakse selliselt, et edaspidi otsustab ringkonnakohtu täpse asukoha valdkonna eest

vastutava ministri asemel KHN. Eelnõuga ei muudeta seni kehtivat erisust, et kui maa- ja

halduskohtu tööpiirkonnad määrab valdkonna eest vastutav minister, siis ringkonnakohtute

tööpiirkonnad on kehtestatud seaduses (§ 22 lõiked 3 ja 4).

Eelnõu § 1 punkt 17. KS-i § 22 lõige 7. KS-i § 22 lõige 7 reguleerib ringkonnakohtu struktuuri

ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt maa- ja

halduskohtutega (§ 9 lõige 4, § 18 lõige 4). Muudatusega sätestatakse üheselt, et

ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab edaspidi kohtu esimees.

Kuivõrd eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtute

üleselt KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, ei ole vajadust

eristada kohtu direktori ja kohtu esimehe pädevust ringkonnakohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmise

funktsiooniga või mitte. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse KS

§-s 43 sätestatust, st eelarvest.

Eelnõu § 1 punkt 18. KS-i § 23. KS-i § 23 reguleerib ringkonnakohtunike arvu, mida

muudetakse analoogselt maa- ja halduskohtute asjakohaste sätetega (KS-i §-d 11 ja 19).

Muudatuse tulemusel sätestatakse lõikes 1, et ringkonnakohtunike koguarvu kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega KHN-i ettepanekul. Lõikes 2 täpsustatakse, et

kohtunike arvulise jagunemise ringkonnakohtute vahel otsustab KHN, kuulanud ära

ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.

Eelnõu § 1 punkt 19. KS-i § 38 lõike 3 punkt 3. Muudatuse kohaselt valib kohtunike täiskogu

edaspidi kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmete ja asendusliikmete asemel KHN-i

kohtunikest liikmed ja asendusliikmed. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva

kohtute haldamise nõukoja asemel tekib strateegilise otsustusorganina KHN, mille kohtunikest

liikmete ja asendusliikmete valimise õigus peaks jääma samuti kohtunike täiskogule kui kõiki

Eesti kohtunikke ühendavale kogule.

Eelnõu § 1 punkt 20. KS-i § 383. KS-i kehtiv § 383 reguleerib kohtute haldamise nõukoja

ülesannete osalist üleandmist Riigikohtu esimehele. Kehtiva sätte kohaselt annab erakorralise

või sõjaseisukorra ajal KS-i § 41 lõike 1 punktides 1 (kohtu tööpiirkond), 4 (kohtu ja

kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arv) ja 5 (kohtu esimehe nimetamine ja

vabastamine) nimetatud nõusoleku ja lõikes 2 nimetatud seisukoha (kohtute aastaeelarvete

kujundamise ning muutmise põhimõtted) kohtute haldamise nõukoja asemel Riigikohtu

esimees. Muudatusega asendatakse esiteks kohtute haldamise nõukoda KHN-iga. Teiseks

korrigeeritakse sätet selliselt, et kui KHN ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla,

võib edasilükkamatute vajaduste korral täita KHN-i ülesandeid Riigikohtu esimees. Muudatus

on vajalik, tagamaks KHN-i ülesannete täitmine erakorralise või sõjaseisukorra ajal olenemata

sellest, millise ülesandega on tegemist, kui selle ülesande täitmiseks on edasilükkamatu

vajadus. Seega ei ole põhjendatud ka konkreetsete ülesannete loetlemine seaduses, vaid

15

muudatuse tulemusel on ülesannete üleandmine võimalik, kui on täidetud kolm tingimust: 1)

erakorraline või sõjaseisukord; 2) KHN ei saa kokku tulla ja 3) edasilükkamatu vajadus.

Vastavalt korrigeeritakse ka paragrahvi pealkirja.

Eelnõu § 1 punktid 21 ja 22. KS-i § 39. KS-i § 39 sätestab kohtuhalduse üldised põhimõtted

ning eelnõuga muudetakse lõikeid 1–3, samuti täiendatakse paragrahvi lõikega 11. Kehtiva

lõike 1 kohaselt hallatakse esimese ja teise astme kohtuasutusi kohtute haldamise nõukoja ja

Justiitsministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb

seadusest. Tuginedes kohtuhalduse korraldamise valdavale üleandmisele KHN-ile, sätestatakse

muudatusega lõikes 1 üheselt, et esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab

KHN. Kuivõrd üksikud kohtuhaldusülesanded jäävad ka Justiitsministeeriumile, täiendatakse

paragrahvi lõikega 11, mille kohaselt täidab seaduses sätestatud juhul kohtuhaldusülesandeid

Justiitsministeerium. Sellised ülesanded on näiteks kohtute tööpiirkonna määramine, kohtunike

koguarvu määramine, maakohtu rahvakohtunike arvu ja neile makstava tasu määramine,

Justiitsministeeriumi kui kohtute infosüsteemi vastutava kasutajaga seotud ülesanded,

arvamuse andmine esimese ja teise astme kohtute eesmärkidele, kantselei kodukordade

kehtestamine, kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud taotluse läbivaatamine (RVastS-i §

17 lõige 1).

Lõikes 2 tehakse tehniline muudatus, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister oma

pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle KHN-ile. Kuivõrd kohtuhaldust korraldab

valdavalt edaspidi KHN, on sellise olukorra tekkimise võimalus vähetõenäoline, kuid sellise

võimaluse jätmine on mõistlik. Seejuures ei saa valdakonna eest vastutav minister üle anda

määruse andmise õigust. Lõikes 3 täpsustatakse, et lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile

ei ole kohtunike suhtes käsu- ega distsiplinaarvõimu ka KHN-il.

Eelnõu § 1 punkt 23. KS-i § 40, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja koosseisu ja

töökorraldust, tunnistatakse kehtetuks. Kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uus

kohtuhaldusorgan KHN. KHN-i koosseisu ja töökorralduse reguleerimiseks on täiendatud

seadust §-ga 401.

Eelnõu § 1 punkt 24. KS-i § 401. KS-i § 401 reguleerib KHN-i koosseisu ja töökorraldust.

Lõikes 1 sätestatakse KHN-i koosseis, kuhu kuuluvad ka edaspidi Riigikohtu esimees, kaks

ringkonnakohtu kohtunikku, kolm esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu liiget,

Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud

riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. KHN-i selline koosseis lähtub

eesmärgist tagada KHN-i võimalikult laiapindne koosseis, kes esindaks terve kohtusüsteemi,

aga ka kohtusüsteemiväliseid huve, seisukohti ja ootusi.

Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges – CCJE)

arvamuse nr 109 punktides 18, 21 ja 32 on rõhutatud, et kui nõukogul on segakoosseis, peab

oluline osa10 selle liikmetest olema kohtunikud. Sõltumata sellest peaksid kõik liikmed olema

9 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 10.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje-arvamus-10-2007.pdf (02.07.2024). 10 Seejuures on CCJE arvamuses nr 24 (punkt 29) juba rõhutatud, et nõukogu segakoosseisu puhul peab „enamik“

selle liikmetest olema kohtunikud. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-ccje/1680a47604 (02.07.2024).

16

ametisse nimetatud lähtudes muuhulgas nende kompetentsusest, kogemustest ja iseseisvast

mõtlemisvõimest. Kohtunikest liikmeid peaksid valima nende kolleegid. Seejuures peaks

nõukogu välja andma reeglid, kuidas neid liikmeid valitakse. Mittekohtunikest liikmete

kaasamine11 on vajalik, et tagada ühiskonna mitmekülgne esindatus. CCJE arvamuse nr 2412

punktis B-IV-10 on kokkuvõtlikult selgitatud, et nõukogu liikmeid tuleb valida läbipaistvate

protseduurireeglite alusel ning ametikohast tulenevaid liikmeid tohiks nõukogul olla vaid väga

vähesel arvul (punkt B-IV-11). Arvamuse punktis B-IV-14 on rõhutatud, et kõik kohtuastmed-

ja harud peaksid olema esindatud. Sama arvamuse punkti B-IV-12 järgi peaks nõukogu juht

olema erapooletu isik ning nõukogu õigus esimees valida sõltub sellest, milline on riiklik

süsteem.

Eelnõukohase üheteistkümneliikmelise KHN-i koosseisu kuulub viis kohtunike valitud liiget,

kohtunike täiskogu pädevuses on valimise korra kehtestamine, ametikoha alusel kuulub KHN-

i vaid Riigikohtu esimees, Riigi peaprokurör ja õiguskantsler võivad nõukogusse nimetada ka

enda esindaja, esindatud on kõik kohtuastmed- ja harud.

Lõige 2 reguleerib KHN-i liikmete valimist. Lõike kohaselt valib kohtunike täiskogu kolmeks

aastaks KHN kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe. Üks esimese astme

kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks

halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa KHN-i kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees

ei või KHN-i kuuluda. Taolised üsnagi detailsed kohtuharude ja regionaalse esindatuse nõuded

on vajalikud, et tagada kohtusüsteemi eri osade huvide tasakaal ja otsuste laiapõhjalisus. On

oluline silmas pidada, et kohtunikust KHN-i liige ei tohi esindada vaid enda kohut, vaid peab

seisma laiemalt kohtusüsteemi huvide ja hea toimimise eest. Tegemist on põhimõttega, mida

peab väljendama KHN-i kodukord ja arvestama KHN-i valimiskord (eelnõukohane § 401 lõige

5).

Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka kohtunikest liikmete ametiaja, välja arvatud Riigikohtu

esimehe13 ametiaja, piiramise võimalusi. Kohtute haldamise nõukojale tehti eelnõu koostamise

käigus ettepanek piirata KHN-i kohtunikest liikmete volitusi selliselt, et ükski kohtunik ei tohi

olla KHN-i liikmeks valitud üle ühe korra järjest. Kuivõrd kohtute haldamise nõukoda ei

toetanud sellise piirangu seadmist, ei piira eelnõu ametiaja pikendamist. Seega tuleb optimaalne

tasakaal koosseisu järjepidevuse ja uuenemise vahel leida kohtunike täiskogul KHN-i

kohtunikest liikmete valimise teel.

Lõige 3 sätestab KHN-i kohtunikust liikme volituste lõppemise, mille kohaselt volitused

lõpevad, kui liige vabastatakse kohtunikuametist või ta nimetatakse kohtu esimeheks. Volituste

lõppemine ametist vabastamise tõttu on põhjendatud, kuna kohtunike täiskogu valitud

kohtunikust liige ei saa esindada kohtusüsteemi, kui ta ei ole enam selle osa. Samuti tekiks

kohtunikust esimeheks nimetamisel kohustuste ühildamatus. Volituste lõppemise aluseks ei ole

11 Euroopa kohtunõukogude võrgustiku standardi järgi peavad kohtuvälised liikmed moodustama nõukogu

koosseisust vähemalt kolmandiku. Vt Euroopa kohtunõukogude võrgustiku (European Network of Councils for

the Judiciary, ENCJ) standard VI kohtuväliste liikmete kohta, punkt 1.3. Standard VI: Non-judicial Members in

Judicial Governance. ENCJ Report 2015–2016. –

https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/encj_standards_vi_2015_2016_adopted_ga_warsaw.docx

.pdf (02.07.2024). 12 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 24. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-

ccje/1680a47604 (02.07.2024). 13 Kuivõrd Riigikohtu esimees on KHN-i esimeheks ametikoha järgi, on tema ametiaeg juba piiratud KS-i § 27

lõikes 1 üheksa aastaga.

17

KHN-i kohtunikust liikme nimetatamine teise kohtu või valdkonna kohtunikuks. Analoogselt

asendusliikmetega võib sellisel juhul tekkida olukord, kus KHN-i kohtunikust liikmed ei vasta

eelnõukohase KS-i § 401 lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõuetele. Sellele

vaatamata leiti arutelude tulemusel, et lisapiirangute kehtestamine oleks ebamõistlik

ülereguleerimine. KHN-i kohtunikust liige peab esindama kogu kohtusüsteemi huve ning

arvestades, et kohtunikest liikmete volitused kehtivad ainult kolm aastat, on vähetõenäoline, et

üksiku kohtunikust liikme liikumine kohtute või valdkondade vahel takistab KHN-i efektiivset

toimimist.

Lõige 4 reguleerib asendusliikme valimist. KHN-i kohtunikust liikme äraolekul asendab teda

kohtunike täiskogu valitud asendusliige. Asendamise korral ei pea järgima sama paragrahvi

lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab KHN.

Kuivõrd kõikide kohtuharude ja regionaalse esindatuse tagamine KHN-is on oluline, kaaluti

eelnõu väljatöötamise käigus lahendust, et ka asendusliikmetele oleksid kohustuslikud lõike 2

teises ja kolmandas lauses sätestatud nõuded ehk esindatud peavad olema kõik kohtuharud ja

et ühest kohtust ei saaks KHN-i kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Siiski leiti arutelude

tulemusel, et teatud juhtudel võib viidatud nõuete kohustuslikkus takistada asendusliikmete

efektiivset valimist ning peab jääma võimalus nõuete täitmist mitte järgida. Seetõttu võib

tekkida olukord, kus põhiliikme väljalangemisega asendab teda asendusliikmena sama kohtu

või valdkonna kohtunik, kes on juba põhiliikmena KHN-is olemas. Kuivõrd aga asendusliikme

volitused kehtivad sama kaua kui tema asendatava põhiliikme volitused, st kuni kolm aastat, ei

takista nimetatud fakt tõenäoliselt KHN-i efektiivset toimimist.

Lõige 5 sätestab, et KHN-i kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab

kohtunike täiskogu. Kuivõrd eelnõuga loodav KHN on organ, mis hakkab vastutama

kohtusüsteemi toimimise ja arengu eest, on äärmiselt oluline, kuidas selle liikmed valitakse.

Seejuures on oluline, et valimise korras nähakse ette täpsemad reeglid kandidaatide

ülesseadmise ja tutvustamise kohta. Näiteks selliselt, et kandidaadi ülesseadmiseks on vaja

vähemalt kümne kohtuniku toetust. Samuti peavad kandidaadid olema aegsasti enne täiskogu

teada ning neile tuleb anda võimalus ennast ja oma seisukohti tutvustada. Ehk valimiskorra

eesmärk peab olema võimaldada kohtunikel valida parimaid kohtute ühiste huvide eest seisjaid.

Lõikes 6 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister või tema esindaja võib KHN-i töös

osaleda sõnaõigusega. Tegemist on analoogselt juba kehtivas seaduses sätestatud õigusega,

mille allesjätmine on vajalik, et tagada seos ja koostöö kohtuvõimu ja täitevvõimu vahel ka siis,

kui kohtutele on antud oluliselt rohkem otsustusõigust ja vastutust kohtute haldamisel ja

arendamisel. Samuti vastutab minister parlamendi ees jätkuvalt õigusemõistmise korralduse ja

toimimise eest. Lisaks analüüsiti eelnõu koostamise käigus seda, kas ka kohtute esimeestel või

KHT direktoril peaks olema õigus osaleda KHN-i töös sõnaõigusega. Leiti, et sõnaõiguse

andmine kohtute esimeestele on oluline ja vajalik tiheda koostöö tagamiseks. Sellisel juhul on

kohtute esimehed vahetult seotud ja kursis kohute igapäevaste muredega ja saavad nendes

ühiselt kaasa rääkida. Arvestades, et KHT üheks ülesandeks on KHN-i sisuline ja tehniline

teenindamine, on vaja anda sõnaõigus ka KHT direktorile. Seejuures, sellised õigused peaks

sätestama aga KHN, mitte seadus. Kohtute esimeeste, nagu ka KHT direktori osalemine KHN-

i töös on kohtuvõimu siseküsimus, mille peaks otsustama kohtuhalduse tipporgan – KHN.

Sellist lahendust, st et esimeeste sõnaõigus peaks olema sätestatud KHN-i töökorras, toetas ka

kohtute haldamise nõukoda oma 24. mail 2023. a istungil, analoogselt on see sätestatud ka

praegu kohtute haldamise nõukogu kodukorras.

18

Lõikes 7 sätestatakse, et KHN-i juhib ja esindab KHN-i esimees, kes on Riigikohtu esimees.

Ehkki väljatöötatava mudeli kaudu ei hallata Riigikohut, on Riigikohtu esindatuse tagamine

KHN-is vajalik, sest KHN teeb otsuseid, mis mõjutavad kohtusüsteemi toimimist tervikuna.

Seetõttu peaks nõukogu esimeheks olema ametikoha järgi Riigikohtu esimees, arvestades tema

väljakujunenud rolli kohtusüsteemi kui terviku esindamisel avalikkuse ja parlamendi ees.

KHN-i esimehe asendamise kord määratakse kindlaks KHN-i kodukorras. Riigikohtu esimehe

asendamise korra sätestab KS-i § 27 lõige 4, mille kohaselt täidab Riigikohtu esimehe äraoleku

ajal või volituste lõppemisel Riigikohtu esimehe ülesandeid tema määratud riigikohtunik. Kui

kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem kohtunikuna teenistuses

olnud KS-i §-s 28 nimetatud kolleegiumi esimees või teenistusaegade võrdsuse korral vanim

kolleegiumi esimees. Kolleegiumi esimeeste äraolekul asendab Riigikohtu esimeest kõige

kauem kohtunikuna teenistuses olnud riigikohtunik või teenistusaja võrdsuse korral vanim

riigikohtunik.i

Lõike 8 kohaselt on KHN otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab

otsuseid vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Nõukogu kinnitab oma kodukorra.

Lõige 9 võimaldab KHN-il vähendada oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud

Riigikohtu esimehe töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks

vajalikus määras. Muudatus on vajalik, kuivõrd KHN-i liikmeks olek eeldab kohtunikult

aktiivset panustamist kohtute haldusesse ja arengusse ning ei ole tõenäoline, et seda on võimalik

teha täiskoormuse kõrvalt. Lisaks sätestatakse, et KHN-i liikmele, kes ei ole kohtunik, võib

maksta tasu, mille suuruse ja maksmise alused kehtestavad nõukogu kohtunikest liikmed

lihthäälteenamusega. KHN-i liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.

Nendeks võivad olla näiteks kulud transpordile ja majutusele.

Eelnõu § 1 punkt 25. KS-i § 41, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja pädevusi,

tunnistatakse kehetuks, sest kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uue üksusena KHN.

KHN-i pädevuse reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 411.

Eelnõu § 1 punkt 26. KS-i §-d 411, 412 ja 413. KS-i § 411 reguleerib KHN-i pädevust.

Lõike 1 kohaselt KHN:

 suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist;

 kavandab kohtute arendamist ning kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid,

kuulanud ära valdkonna eest vastutava ministri arvamuse. Teadlikult on jäetud

reguleerimata, millises vormis KHN arengueesmärgid sätestab. See võib olla nii pikaajalise

arengukava koostamine kui ka iga-aastaste eesmärkide seadmine (näiteks menetluste

kiiruse või lahendatavate asjade hulga kohta). Samuti on KHN-il võimalik teha kitsamaid

valdkondlikke plaane (näiteks personali-, kommunikatsiooni- või

digitaliseerimisstrateegiad või tegevuskavad). Koos eesmärkide kinnitamisega kaasneb

KHN-ile ka kohustus nende eesmärkide täitmist jälgida ja hinnata, tehes vajaduse korral

korrektuure uueks perioodiks. Tagamaks nende eesmärkide kooskõla riigiüleste ja

Justiitsministeeriumi valitsemisala eesmärkidega, tuleb enne eesmärkide kinnitamist

kuulata ära valdkonna eest vastutava ministri arvamus;

 teeb Justiitsministeeriumile ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi

puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi.

Oluline on rõhutada, et KHN-i selline õigus ei ole piiratud Justiitsministeeriumiga, st KHN-

il on õigus sellekohaseid ettepanekuid teha ja arvamusi anda ka teistele ministeeriumitele;

19

 esitab valdkonna eest vastutavale ministrile esimese ja teise astme kohtute ning

kohtuhaldusteenistuse eelarvete eelnõu ning kinnitab esimese ja teise astme kohtute eelarve

jaotuse kohtute ja kohtuhaldusteenistuse vahel;

 korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist.

Mõeldud on, et KHN teeb peamised otsused kohtute ja KHT eelarve täitmise ja

raamatupidamise korralduse kohta. Seejuures peaks just KHT olema see, kes kohtuasutuse

eelarvevahendeid iga päev haldab ja nende üle arvestust peab. Muuhulgas kuulub arvestuse

pidamise hulka ka kuluarvestuse infosüsteemi KAIS täitmine;

 teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtu tööpiirkonna määramiseks (§

10 lõige 1, § 18 lõige 3);

 otsustab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad (§ 9 lõige 3, § 18 lg 3)

ning ringkonnakohtute täpsed asukohad (§ 22 lg 6);

 teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtunike arvu määramiseks ning

otsustab kohtunike arvu kohtutes (§ 11, § 19, § 23);

 nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe (§ 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2, § 20,

§ 24 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2) ning teostab tema üle järelevalvet;

 määrab kindlaks KHT ülesanded ja struktuuri ning teostab tema üle teenistuslikku

järelevalvet (§ 412);

 nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse direktori (§ 412 lõige 4);

 arutab läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse,

õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lõige 3);

 arutab teisi küsimusi valdkonna eest vastutava ministri algatusel. Seejuures arutati eelnõu

väljatöötamisel ka näiteks kohtute esimeeste õigust vastavaid küsimusi algatada. Kohtute

esimeeste osalemise puhul on eespool selgitatud, et KHN-i töös osalemine on kohtuvõimu

siseküsimus, mille peaks otsustama KHN, mitte seadusandja. Erinevalt justiitsministrist,

kellel kohtusüsteemivälise liikmena peab olema seaduses sätestatud õigus teatud teemade

arutamist KHN-is algatada;

 täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise

seisukohalt olulisi küsimusi.

Lõike 2 kohaselt võib KHN seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud

kohtuhaldusülesande anda üle KHT-le. On oluline rõhutada, et silmas on peetud mis tahes kohtu

ja kohtu esimehele pandud haldusülesandeid, mitte KHN-i kohtuhaldusülesandeid. Selliseks

ülesandeks võib olla näiteks riigivara haldamise või töötervishoiu tagamisega seotud ülesanded.

Seega võimaldab säte KHN-il otsustada, milline ülesanne kuulub KHT-l täitmisele.

Ebamõistlik on konkreetsete üleantavate ülesannete loetlemine seaduses, kuna see ei taga

süsteemi piisavat paindlikkust. On oluline rõhutada, et ülesande üleandmisega läheb KHT-le

üle ka vastutus konkreetse ülesande täitmise eest.

Lõikega 3 reguleeritakse KHN-i õigust teha otsuseid ja anda juhiseid. KHN-i otsused ja juhised

ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel. See on vajalik, et tagada

kohtuhaldussüsteemi läbipaistvus ja selgus kogu avalikkusele. Seda eriti olukorras, kus

kohtusüsteem saab varasemast enam otsustuspädevust. Teabe avalikustamist on rõhutatud ka

rahvusvahelistes soovitustes.

KS-i lisatakse § 412, millega reguleeritakse KHT olemust, struktuuri ja juhtimist. Lõikes 1

sätestatakse KHT olemus, st KHT on kohtuid teenindav õigusemõistmise volitusteta Tartu

Ringkonnakohtu struktuuriüksus, mis täidab seaduses sätestatud ning kohtute haldus- ja

arendusnõukogu antud ülesandeid. KHT on vajalik kohtute igapäevaseks arendamiseks ja

20

tugiteenuste pakkumiseks, et pakkuda ühetaolist kõrgel tasemel kohtuhaldusteenust kõigile

kohtutele. KHT-sse koonduksid kõik kohtuhaldusülesanded, mille keskne täitmine on mõistlik

ja otstarbekas, sealhulgas:

1) seni Justiitsministeeriumi täidetud ja eelnõuga kohtusüsteemile üleantavad ülesanded, mida

ei anta üle KHN-ile (näiteks KHN-i sisuline ja tehniline teenindamine);

2) praegused kohtute üleselt täidetavad haldusülesanded (näiteks kohtuametnike koolitus,

tõlke- ja arhiiviteenus);

3) seni kohtudirektorite täidetud (näiteks finants- ja varahaldus) ning mõned kohtu esimehe (nt

kommunikatsioon) haldusülesanded.

Kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ning IT-haldust jäävad pakkuma Riigi

Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus. IT arendamisel jääb kohtute infosüsteemi vastutavaks kasutajaks küll

Justiitsministeerium, kuid KHT peab kujunema kohtuid esindavaks sisuliseks tellijaks, kes

oleks kvaliteetseks partneriks nii Justiitsministeeriumile kui ka Registrite ja Infosüsteemide

Keskusele.

Haldusülesannete jaotus teenistuse ja kohtute vahel ning teenistuse täpsemate ülesannete

määramine on otstarbekas jätta KHN-i pädevusse, sest tugiteenustega seotud ootused ja

vajadused võivad aja jooksul muutuda. Pikemas ajavaates võib teenistusele üle anda ka

kohtunike omavalitsusorganite (näiteks koolitusnõukogu, kohtunikueksamikomisjon)

teenindamise ja tööga seotud ülesanded, mida praegu täidab Riigikohus.

Kuigi KHT moodustatakse eelnõu kohaselt Tartu Ringkonnakohtu koosseisu, on sel vaid

formaalne tähendus. KHT ja selle direktor allub vahetult KHN-ile. Tartu Ringkonnakohtu

esimehel ei ole KHT suhtes mingisuguseid juhtimis- ega järelevalvefunktsioone, samuti ei saa

ta otsustada KHT eelarve kasutamise üle. Selline lahendus toetub põhimõtteliselt praegusele

esimese ja teise astme kohtute juhtimise mudelile, kus kohut juhivad oma pädevuse piires kohtu

esimees ja kohtudirektor, kelle vahel puudub alluvussuhe ja mõlemad alluvad otse

justiitsministri järelevalvele. Samuti on juba praegu kohtudirektorite juhtimise alla koondatud

ühiseid teenistusi (tõlketeenistus, arhiiviteenistus), mis teenindavad kõiki esimese ja teise astme

kohtuid. Et KHT saaks pakkuda kohtuhaldusteenuseid kõigile kohtutele ühetaoliselt, ei tohi see

sisuliselt ega ka näiliselt muutuda sõltuvaks ühe kohtu esimehest.

Lõikes 2 sätestatakse, et KHT on aruandekohustuslik KHN-i ees. KHN võib anda KHT-le

juhiseid. Vastavalt § 41.1 lõike 1 punktile 10 määrab KHT kindlaks KHT ülesanded ja

struktuuri ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet ehk tervikuna koordineerib ja

suunab KHT tegvust.

Lõike 3 kohaselt kinnitab KHT struktuuri KHN. Kuivõrd KHN määrab kindlaks KHT

ülesanded, on oluline, et KHN-il on õigus määrata kindlaks ka nende ülesannete täitmiseks

vajalik struktuur. KHN-i kindlaksmääratud struktuuris vajalike personaliga seotud

juhtimisotsuste tegemine on juba KHT direktori pädevuses (eelnõukohane KS-i § 412 lõige 5).

Lõikes 4 sätestatakse, et KHT-d juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist

KHN. Direktoril on kohustus teha tihedat koostööd kõigi esimese ja teise astme kohtute

esimeestega. Koostöö tagamiseks peaksid sünkroonselt kohtuhaldusnõukogu koosolekutega

toimuma kohtujuhtide nõupäevad, mis võimaldavad kohtute esimeestel ja direktoril olulisemad

küsimused enne nõukogu läbi arutada. Selline koostöövorm ja kohtu esimeeste osalemine

KHN-i töös sõnaõigusega (mille vajadust on selgitatud KS-i § 401 lõike 7 juures) peavad

21

tagama, et KHT ei kaugene kohtute igapäevastest muredest ja töötab kohtute jaoks. KHT

direktor on kõige olulisem koostööpartner kohtute haldamisel ja arendamisel. Ta peab tagama,

et kohtute tugiteenused on üle riigi ühtlaselt kõrgel tasemel. KHT direktori ja kohtute esimeeste

koostöö paremaks tagamiseks võib KHN otsustada jaotada ka KHT arendusvaldkonnad kohtu

esimeeste vahel ära, st konkreetne kohtu esimees on konkreetses valdkonnas (näiteks IT) KHT

direktori peamine koostööpartner. Selline arendusvaldkondade jagamine tähendab loomulikult

seda, et kohtu esimees esindab selles valdkonnas kõikide kohtute huve, mitte vaid enda

kohtuasutuse oma.

Direktori haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on

vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab KHN. Eelnõuga luuakse võimalus (KS-i §

584 lõige 1), et KHT direktoriks võib olla ka kohtunik, eeldusel, et ta vastab KHN-i seatud

nõuetele ja läbib konkursi edukalt.

Lõikes 5 sätestatakse, et KHT direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte

rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Ametiaja ajaline piirang on vajalik, et tagada

kohtusüsteemi pidev areng, milles mängib olulist osa ka KHT direktor.

Lõikega 6 sätestatakse KHT direktori pädevus. Kuna KHT-l on omaette, KHN-i poolt

kindlaksmääratud pädevus, on oluline, et KHT direktoril oleksid osaliselt ATS-is sätestatud

ametiasutuse juhi õigused. Nii näiteks annab ATS-i § 11 lõige 3 ametiasutuse juhile õiguse

kinnitada teenistuskohtade koosseis. Selline õigus on antud ka KHT juhile eelnõukohase KS-i

§ 412 lõike 5 punktiga 1. Seega on KHN-il pädevus määrata kindlaks KHT ülesanded ja

struktuur, kuid konkreetse koosseisu määramine on direktori pädevuses. Punktis 2 sätestatud

õigus nimetada ametisse ja vabastada ametist teenistujaid vastab ATS-i § 22 lõike 1 kohasele

ametikohale nimetamise õigusele, mida on täiendatud õigusega sõlmida või lõpetada

töötajatega töölepinguid. Nimetatud õiguste andmine on põhjendatud, kuna KHT direktor

vastutab talle määratud ülesannete täitmise eest ning isikukoosseisu määramine on seejuures

määrava tähtsusega. Punkt 3 vastab omakorda ATS-i § 67 lõikega 1 ametiasutuse juhile antud

õigusele anda ametiasutuse töö korraldamiseks teenistusalaseid akte. Punkti 4 kohaselt täidab

KHT direktor ka muid KHN-i antud ülesandeid.

Eelnõu § 1 punkt 27. KS-i § 42 lõige 21. KS-i § 42 reguleerib kohtu kodukorda. KS-i § 41

lõike 1 teise lause kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister maakohtu

kinnistusosakonna, registriosakonna ja maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra.

Kehtiva lõike 21 kohaselt nähakse kohtu kantselei kodukorras ette kohtuteenistujate ülesanded,

kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus. Lõikest 21 võetakse välja sõnad

„kohtuteenistujate ülesanded“, kuivõrd kohtuteenistujate ülesanded määravad tulevikus kohtu

esimees ja KHT direktor. Lisaks analüüsiti eelnõu koostamise käigus võimalust, et kodukorrad

kehtestaks ministri asemel KHN. Siiski jõuti järeldusele, et kodukorra kehtestamise õiguse

üleandmine KHN-ile eeldaks eraldiseisvat määruste ja nende volitusnormide sisulist muutmist

ning ei ole otstarbekas seda selle eelnõu raames teha. Vaatamata sellele vajavad tehnilistel

põhjustel muutmist justiitsministri 19.12.2012. a määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna

kodukord“, 30.06.2010. a määrus nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ ja 08.02.2018. a

määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“.

Eelnõu § 1 punkt 28. KS-i § 43. KS-i § 43 reguleerib kohtu eelarvet. Kehtiv lõige 1 reguleerib

esimese ja teise astme kohtute eelarvete kinnitamist, lõige 2 täpsustab kulude eristamist

eelarves, lõige 3 eelarvekulude muutmist eelarveaasta jooksul ja lõige 4 Riigikohtu eelarve

vastuvõtmist.

22

Muudatusega sätestatakse lõike 1 esimeses lauses, et esimese ja teise astme kohtute eelarve

kinnitab valdkonna eest vastutav minister riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu

jooksul. Käesoleval ajal kinnitab KS-i § 42 lõike 1 kohaselt minister kohtute eelarved, st iga

kohtu kaupa eraldi. Arvestades eesmärki anda kohtutele enam otsustus- ja vastutuspädevust,

muuhulgas oma eelarve jaotamisel ning eelarvevahendite kasutamisel ja nende üle arvestuse

pidamisel (eelnõukohase § 411 lõike 1 punktid 4 ja 5), on põhjendatud täpsustada, et minister

kehtestab kohtute eelarve, st tervikeelarve. Kehtiva esimese lause teine osa, mille kohaselt

minister võtab arvesse kohtute haldamise nõukoja kujundatud seisukohta, pole edaspidi vajalik,

kuna eelarve eelnõu on juba koostanud ja ministrile esitanud KHN ning sellele järgnevate

arutelude korda pole mõistlik kehtestada seaduse tasandil. Lõikesse 1 lisatakse teine lause, mille

kohaselt esimese ja teise astme kohtute ja KHT eelarved kinnitab KHN. See tähendab, et kui

minister on kohtute tervikeelarve kinnitanud, kinnitab selle jaotamise kohtute ja KHT vahel

omakorda KHN.

Lõige 2 sätestab eelarve eelnõu koostamise protsessi. Lõike kohaselt valmistab esimese ja teise

astme kohtute ja KHT eelarvete eelnõu ette KHT direktor koostöös kohtute esimeestega ning

esitab KHN-ile. Seega kohtud esinevad eelarve koostamisel ühe institutsioonina ja eelarve

kohtutevaheline prioriseerimine on KHN-il. KHN esitab eelarvete eelnõu omakorda valdkonna

eest vastutavale ministrile ehk enne ministri tervikeelarve kinnitamist peab kindlasti olemas

olema ja kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) viidud ka kohtute ja KHT lõikes eelarve jaotus,

sest läbi infosüsteemi avatakse uue aasta eelarve. Ehk kohtutel on kohustus õigeaegselt, enne

ministri poolt tervikeelarve kinnitamist esitada detailsed andmed eelarve jaotuse kohta ja kanda

need KAIS-i, vastasel juhul ei ole vastav eelarve ka uueks aastaks tagatud. Tänase praktika

kohaselt kantakse andmed KAIS keskkonda detsembri alguses.

Kehtivas seaduses ei ole eelarve koostamise protsessi eraldi välja toodud, mistõttu on ühise

arusaadavuse huvides see mõistlik ja vajalik. Eespool on selgitatud, et praegu ei esinda eelarve

läbirääkimistel kohtuid mitte üks isik, vaid tegemist on juhusliku ja killustatud esindatusega.

On oluline, et senine killustatud ja tasakaalustamata eelarveprotsess muutub eesmärgipäraselt

juhituks. KHN, kelle kätte koonduvad nii kohtute ressursivajadused kui ka kohustus seada

kohtusüsteemi lühema- ja pikemaajalisi eesmärke, omab seeläbi parimat teadmist süsteemi

huvide esindamisel.

Muudatusega tunnistatakse kehtetuks paragrahvi lõiked 2 ja 3. Kehtiva KS-i § 42 lõike 2 sisu

ei ole edaspidi vaja reguleerida, kuivõrd kohtu eelarve jaotamise, sealhulgas vajaduse korral

osakondade ja kohtute üleste tugiteenuste lõikes, otsustab KHN (eelnõukohase § 411 lõike 1

punkt 4). Samuti ei ole vaja reguleerida eelarvekulude muutmist kehtivas lõikes 3 sätestatud

kujul, kuna see õigus tuleb juba RES-ist.

Eelnõu § 1 punkt 29. KS-i § 45 lõige 3. KS-i § 45 reguleerib järelevalve teostamist. Lõike 3

kehtiva sõnastuse kohaselt teeb kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna

tegevusvaldkonnas järelevalvet kohtudirektor. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste

järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teeb järelevalvet kohtu esimees. Muudatusega

sätestatakse, et kohtuteenistujate üle teeb järelevalvet kohtu esimees. Kohtuhaldusteenistuse

teenistujate üle teeb järelevalvet KHT direktor. Kohtuhaldusteenistuse direktori üle teeb

järelevalvet KHN. Muudatus on vajalik, kuna kohtu direktorite volitused lõpevad 31.12.2025.

Arvestades, et muudatuse tulemusel on kohtutes vaid õigusemõistmisega seotud

kohtuteenistujad, peab vastav järelevalveõigus olema just kohtu esimehel. Järelevalveõiguse

üleandmine kohtu esimehele võib tuua kaasa kohtu esimehe töökoormuse suurenemise. Selle

23

tasakaalustamiseks võimaldab juba kehtiv seadus (KS-i § 37 lõige 11) kohtu esimehel

käskkirjaga vähendada oma töökoormust õigusemõistmisel esimehe ülesannete täitmiseks

vajalikus määras. Kohtuhaldusteenistusse liikuvate tugiteenuseid pakkuvate kohtuteenistujate

üle (näiteks personalikonsultandid ja analüütikud) on järelevalve õigus omakorda KHT

direktoril. Samuti sätestatakse, et KHT direktori üle teeb järelevalvet KHN kuivõrd KHN-il on

õigus KHT direktor ametisse nimetada ja ametist vabastada, samuti määrata kindlaks

ülesanded.

Eelnõu § 1 punkt 30. KS-i § 46. KS-i § 46 reguleerib kohtute aruandlust ning sätestab, et

esimese ja teise astme kohtud esitavad valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta

statistilise aruande. Aruande vormi kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav

minister. Muudatusega tunnistatakse säte kehtetuks, kuivõrd sellel pole praktilist väärtust.

Justiitsministeeriumil on ligipääs andmetele juba praegu kohtute infosüsteemi kaudu olemas, st

eraldiseisva aruande tegemise kohustus pole mõistlik ega vajalik.

Eelnõu § 1 punkt 31. KS-i § 53 lõige 2. KS-i § 53 reguleerib avaliku konkursi väljakuulutamist

kohtunikukohale. Kehtiva korra kohaselt sätestab lõige 1, et kohtunikud nimetatakse ametisse

avaliku konkursi alusel. Lõige 2 loetleb konkreetsed kohtunikukohad ning sätestab, et konkursi

esimese ja teise astme kohtu kohtunike kohtadele kuulutab välja valdkonna eest vastutav

minister ja Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks Riigikohtu esimees. Eelnõuga

muudetakse lõike 2 esimest lauset selliselt, et avaliku konkursi esimese ja teise astme kohtuniku

vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Konkursi

Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab jätkuvalt välja Riigikohtu esimees. Eelnõu

koostamise käigus arutati ka seda, kas Riigikohtu esimees võiks ka esimese ja teise astme

kohtuniku konkursi välja kuulutada. Leiti, et kuivõrd edaspidi on just KHN-i ülesanne esimese

ja teise astme kohtute eelarve jaotamine (§ 43) ning otsustada ka kohtunike arvulise jagunemise

maakohtute vahel (§ 11 lõige 2, § 19 lõige 2, § 23 lõige 2), on just KHN kõige pädevam

hindamaks konkursi väljakuulutamise vajadust konkreetse esimese või teise astme kohtu

kohtunikukoha korral. See ei välista seejuures, et kohtunike konkursside väljakuulutamiseks

ettevalmistamine toimub jätkuvalt Riigikohtus. Sellist lahendust toetas ka kohtute haldamise

nõukoda oma 24. mai 2023 istungil. Tuleb silmas pidada, et konkursid kuulutatakse välja ka

edaspidi koostöös kohtu esimeestega, st neil on parim teadmine kohtunikekohtade

vabanemisest.

Eelnõu § 1 punkt 32. KS-i § 55 lõige 4. KS-i § lõikes 4 tehakse tehniline täpsustus, et enne

Riigikohtu kohtuniku ametisse nimetamist kuulab Riigikohtu esimees muuhulgas ära KHN-i

arvamuse, mitte enam kohtute haldamise nõukoja arvamuse.

Eelnõu § 1 punktid 33 ja 34. KS-i § 584 lõige 1. KS-i § 584 reguleerib kohtuniku töötamist

väljaspool kohut. Lõike 1 esimest lauset täiendatakse selliselt, et kohtunikku võib tema soovil

ja esimehe nõusolekul viia lisaks juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku

ülikooli õigusteaduse õppejõuks tähtajaliselt üle ka KHT-sse. Täiendus on vajalik, et

võimaldada ka kohtunikel KHT töös täiskohaga osaleda.Analoogselt töötab ka Soome kohtute

ametis tähtajaliselt (kolm aastat) kuni kuus roteerunud kohtunikku. Esimehe nõusolek on

seejuures roteerumiseks vajalik, kuna kohtute seaduse kohaselt vastutab kohtu esimees

õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus. Kui kohtu esimehe hinnangul võib

kohtuniku eemalolek seada õigusemõistmise korrakohase tagamise ohtu, peab tal olema

võimalus nõusoleku andmisest keelduda. Seega on nõusoleku andmisest keeldumise eelduseks

mõjuv põhjus ning probleemide korral tuleb olukord lahendada kohtu esimehe ja KHT direktori

koostöös. Lõike 1 teist lauset täiendatakse selliselt, et kohtuniku võib lisaks riigi peaprokurörile,

24

õiguskantslerile või riigikontrolörile nimetada ka KHT direktoriks. Erinevalt lõike esimesest

lausest ei eelda see kohtu esimehe nõusolekut.

Eelnõu § 1 punkt 35. KS-i § 76 lõige 8. KS-i § 76 lõiget 8 muudetakse selliselt, et valveaja

eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ette nähtud

kohtunike arvu kehtestab valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN oma otsusega (KS-i

§ 411 lõige 3). Ei ole mõistlik ega vajalik seda õigust jätta ministri pädevusse, kui KHN-i

pädevuses on tulevikus muuhulgas suunata ja koordineerida kohtute haldamist ja arendamist

ning otsustada kohtunike jaotus kohtutesse. Muudatuse tõttu tunnistatakse kehtetuks

justiitsministri 19.12.2019 määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.

Eelnõu § 1 punkt 36. KS-i § 85 lõige 3 ja § 1271. KS-i § 85 lõiget 3 muudetakse selliselt, et

edaspidi kinnitab valdkonna eest vastutava ministri asemel talaari kirjelduse KHN. Tegemist

on küsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim ministri määrusega. KS-i § 1271 esimese

lause kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse

kirjelduse ning kandmise korra. Muudatusega asendatakse vastutav minister KHN-iga, kuivõrd

tegemist on küsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim ministri määrusega. Muudatuste

tõttu tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 29.07.2009 määrus nr 30 „Kohtuniku ja

kohtukordniku ametiriietuse kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“.

Eelnõu § 1 punkt 37. KS-i § 112 lõige 1. KS-i § 112 lõiget 1 muudetakse selliselt, et

rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister, kuulates ära KHN-i arvamuse. Käesoleval ajal ei ole tasu suuruse ja ja maksmise korra

kehtestamisel kohtusüsteemi arvamuse küsimine vajalik. Arvestades, et rahvakohtunikud

osalevad õigusemõistmises võrdväärselt kohtunikega ning KHN-il on oluline vastutus

kohtusüsteemi arendamisel ja haldamisel, on põhjendatud, et KHN saab avaldada ka arvamust

vastava korra kehtestamisel. Vaatamata sellele, et tasu kehtestamine jääb ministrile, on

tehnilistel põhjustel vaja korrigeerida justiitsministri 19.12.2006 määrust nr 37

„Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“.

Eelnõu § 1 punkt 38. KS § 112 lõige 11. Punktiga täiendatakse § 112 lõikega 11, mis sätestab

juba olemasoleva põhimõtte, et valdkonna eest vastutav minister ei tohi määrusega

kehtestatatavat rahvakohtuniku tasu suurust vähendada. Tegemist on tehnilise muudatusega,

kuivõrd vastavalt HÕNTE § 11 lõikele 4 esitatakse volitusnorm (st eelnõukohane § 112 lõige

1) ühelauselises lõikes, eraldiseisvalt volituse eesmärke, sisu või piire täpsustavate sätetega.

Eelnõu § 1 punkt 3. KS-i § 1141. Kehtiva KS-i § 1141 kohaselt määrab kohtunikuabide arvu

valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Sätet muudetakse

analoogselt kohtunike arvu määramisega (eelnõukohased KS § 11 lõige 1, 19 lõige 1 ja 23 lõige

1), sätestades, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega kohtunikuabide

koguarvu KHN-i ettepanekul Paragrahvi lisatakse teine lõige, mille kohaselt otsustab

kohtunikeabide jagunemise kohtute vahel KHN. Selline lahendus tagab piisava paindlikkuse ja

tasakaalu, et täitevvõimul säilib kontroll kohtunikuabide koguarvu ja sellega seotud kulude üle,

kuid kohtunikuabide vajadust konkreetses kohtus saab parimal viisil hinnata ja otsustada KHN.

Eelnõu § 1 punkt 40. KS-i § 119 lõike 1 punktid 4 ja 5. KS-i § 119 lõike 1 punkti 4 kohaselt

kuulub kohtunikuabi konkursi komisjoni kohtudirektor. See on olnud ka mõistlik ja vajalik,

kuivõrd kohtudirektor teeb kehtiva § 45 lõike 3 kohaselt kinnistusosakonna, registriosakonna

ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet. Arvestades, et kohtudirektori

ametikoht kaotatakse ning eelnõu kohaselt on ainult kohtu esimehel kohtunikuabi üle

25

järelevalveõigus (eelnõukohane KS-i § 45 lõige 3), pole vajadust kohtudirektori asemel

komisjoni määrata ka näiteks KHT direktorit või teenistujat. Seetõttu tunnistatakse punkt 4

kehtetuks. Samuti tunnistatakse kehtetuks lõike 1 punkt 5, mille kohaselt kuulub komisjoni

Justiitsministeeriumi esindaja. Arvestades kohtute suurenenud rolli kohtunikuabide

nimetamisel, ei ole Justiitsministeeriumi esindaja osavõtt komisjonist enam vajalik.

Eelnõu § 1 punkt 41. KS-i § 1221 lõige 1. KS-i § 1221 lõike 1 muudatus on seotud KS-i § 45

lõike 3 muutmisega. Kuna eelnõu kohaselt on edaspidi järelevalveõigus kõikide kohtunikuabide

nimetamisel kohtu esimehel, mitte enam jagatud kohtu esimehe ja kohtu direktori vahel, antakse

kohtu esimehele ka õigus algatada distsiplinaarmenetlus kõikide kohtunikuabide suhtes.

Eelnõu § 1 punktid 42 ja 43. KS-i § 125 ja 126 lõige 2. KS-i § 125 reguleerib kohtudirektori

ametisse nimetamist, kohtudirektori ülesandeid, kohtudirektori konkursi tingimusi jms.

Kuivõrd kohtudirektori ametikoht kaotatakse ning tema ülesanded jaotatakse laiali KHT ja

esimeeste vahel, tunnistatakse § 125 tervikuna kehtetuks. KS-i § 126 lõige 2 reguleerib

kordnikule lisatasu maksmist kutsete ja teadete kättetoimetamise eest. Lõige tunnistatakse

kehtetuks, kuivõrd seda praktikas ei rakendata, sealhulgas ei ole kehtestatud ka lisatasu

määrasid.

Eelnõu § 1 punkt 44. Punktiga täiendatakse seadust §-ga 1303. Paragrahvi 1303 lõike 1 kohaselt

alustab KHN tööd 2025. a 1. aprillil. Selleks peavad olema valitud nii KHN-i kohtunikest kui

ka mittekohtunikest liikmed. KHN-i kohtunikest liikmed tuleb valida kohtunike täiskogul.

Arvestades, et viimasel ajal peetakse kohtunike täiskogu korraline istung maikuus, peab

Riigikohtu esimees kutsuma 2025. a veebruaris erakorraliselt kokku täiskogu. Pärast täiskogu

otsust valivad KHN-i kohtunikest liikmed mittekohtunikest liikmed. Eelnõukohase KS-i § 401

lõike 5 kohaselt kehtestab KHN-i kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra

kohtunike täiskogu. Selleks, et täiskogul oleks võimalik 2025. a veebruaris KHN-i liikmeid

valida, sätestatakse § 1303 lõikes 2 erisusena, et enne 2025. a 1. aprilli kehtestab KHN-i liikmete

ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda. Edaspidi on täiskogul võimalik

vajaduse korral kehtestatud valimiskorda oma äranägemise järgi muuta või kehtestada uue.

Eelnõu § 1 punkt 4. Punktiga täiendatakse seadust §-dega 1304 ja 1305. Paragrahv 1304

reguleerib KHT moodustamist. Sätte kohaselt alustab KS-i §-s 412 sätestatud KHT tööd 2026.

a 1. jaanuaril. Paragrahv 1305 reguleerib KHT direktori nimetamist. Paragrahvi esimese lause

kohaselt nimetatakse KHT direktor hiljemalt 2025. a 1. septembriks. KHT direktor on vaja

nimetada enne KHT töölerakendumist 2026. a 1. jaanuaril, et tagada talle piisav aeg KHT

töölerakendamiseks.

Eelnõu § 1 punkt 46. Punktiga täiendatakse seadust rakendussätetega: §-dega 1316 ja 1317.

Paragrahvi 1316 kohaselt kehtivad enne 2026. a 1. jaanuari nimetatud kohtudirektorite volitused

kuni 2025. a 31. detsembrini. Seega kuigi KHT direktor on juba ametisse nimetatud, kehtivad

edasi ka kohtudirektorite volitused. Selline üleminekuaeg on vajalik, et tagada ladus ja

läbimõeldud üleminek uuele haldus- ja arendusmudelile. Paragrahvi 1317 kohaselt kehtivad

enne 2025. a 1. aprilli kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kuni 2025. a 31.

märtsini.Konkreetne volituste kehtimise aeg on vaja sätestada muudatuste efektiivseks ja

optimaalseks elluviimiseks.

3.2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 2 muudetakse avaliku teenistuse seadust.

26

ATS-i § 11 lõike 6 kolmandas lauses, § 14 lõike 3 teises lauses, § 18 lõike 7 teises lauses, § 31

lõike 7 teises lauses ja § 63 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „valdkonna eest

vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse“ tekstiosaga „kohtute

haldus- ja arendusnõukogu“.

ATS-i § 11 lõike 6 muudatuse tulemusel võib valdkonna eest vastutava ministri asemel esimese

ja teise astme kohtute teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade

klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise korra kehtestada KHN.

ATS-i § 14 lõike 3 muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme kohtute

kohtuteenistujate haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis

on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN.

Muudatus on põhjendatud ja vajalik, kuna kohtuhaldusega seotud ülesanded lähevad valdavas

osas KHN-ile üle. Muuhulgas lähevad kohtudirektorite kohtu personalijuhtimisega seotud

ülesanded üle kohtute esimeestele. Ei ole põhjendatud, et valdkonna eest vastutav minister

kehtestab sellises olukorras vastavad nõuded.

ATS-i § 18 lõike 7 muudatuse tulemusel võib teise lause kohaselt esimese ja teise astme kohtute

kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHN. Kuna edaspidi vastutab kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra eest kohtusüsteem

ise, ei ole põhjendatud sellise õiguse jätmine ministrile.

ATS-i § 31 lõike 7 muudatuse tulemusel võib esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate

koolituse korra kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Muudatus on

vajalik, kuna sisu poolest on tegemist kohtute siseküsimusega, mis ei peaks olema ministri

otsustada.

ATS-i § 63 lõike 3 muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme kohtute

kohtuteenistujate palgajuhendi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Kuna edaspidi

vastutab kohtuteenistujate värbamise ning eelarve koostamise ja jagamise eest kohtusüsteem

ise, ei ole põhjendatud sellise ülesande jätmine ministrile.

3.3. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 3 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust.

KTS-i § 39 lõike 1 punkt 7. Muudatusega asendatakse kohtute haldamise nõukoda KHN-iga

kui kohtuniku ajateenistuseks vabastamise ettepaneku esitajaga.

3.4. Riigieelarve seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 4 muudetakse riigieelarve seadust

Eelnõu § 3 punkt 1. RES-i § 35 lõike 3 kehtiva sõnastuse kohaselt lisatakse

Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele,

halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute

aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. Esiteks asendatakse muudatusega kohtute haldamise

nõukoda KHN-iga, kuna kohtute haldamise nõukoja volitused lõpevad. Teiseks täpsustatakse,

et KHN annab arvamuse planeeritud vahendite kohta, mitte enam nende vastavuse kohta

kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. Täpsustus on vajalik, kuivõrd eelnõu kohaselt

(eelnõukohase KS-i § 411 lõike 1 punkti 4) esitab just KHN valdkonna eest vastutavale

27

ministrile esimese ja teise astme kohtute eelarve eelnõu ning kinnitab esimese ja teise astme

kohtute eelarve jaotuse kohtute ja kohtuhaldusteenistuse vahel.

Eelnõu § 3 punkt 2. RES-i § 37 lõikes 3 tehakse tehniline muudatus ning asendatakse kohtute

haldamise nõukoda KHN-iga, kuivõrd eelnõuga lõpevad kohtute haldamise nõukoja volitused.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kohtute seaduses kasutusele uued terminid „kohtute haldus- ja

arendusnõukogu“, „kohtuhaldusteenistus“, „kohtunike koguarv“ ja „kohtunikuabide koguarv“.

Kohtute haldus- ja arendusnõukogu korraldab esimese ja teiste astme kohtute haldamist ja

arendamist. Kohtuhaldusteenistus on kohtutele tugiteenuseid pakkuv õigusemõistmise

volitusteta Tartu Ringkonnakohtu struktuuriüksus, mis täidab kohtute seaduses sätestatud ning

KHN-i antud ülesandeid. Kohtunike ja kohtuabide koguarv on valdkonna eest vastutava

ministri määratav maksimaalne kohtuniku ja kohtunikuabi ametikohtade arv.

Eelnõu ei sisalda muid uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Kohtute seaduse ja teiste seaduste muudatused avaldavad HÕNTE14 § 46 tähenduses mõju

riigiasutustele. Sihtrühmade lõikes on muudatustest puudutatud Justiitsministeerium, maa-,

haldus-, ja ringkonnakohtunikud ning kohtuteenistujad. I ja II kohtuastmes on kokku 240

kohtuniku ametikohta15, millest 13.06.2024 seisuga16 on täidetud 231 ametikohta. Maa-,

haldus- ja ringkonnakohtutes on 13.06.2024 seisuga täidetud 228 kohtujuristi, 55 kohtunikuabi

ja 17 konsultandi ametikohta. Kokku on kohtutes 1027 ametikohta, millest on täidetud 1012.

Kavandatud muudatused kohtute haldamises ei mõjuta vahetult füüsilisi ega juriidilisi isikuid,

kes erinevate kohtumenetlustega kokku puutuvad.

6.1. Kavandatav muudatus: kohtuhaldusülesannete üleandmine Justiitsministeeriumilt

kohtusüsteemile

6.1.1. Mõju Justiitsministeeriumile

Muudatuse tulemusel antakse valdav osa kohtuhaldusülesannetest Justiitministeeriumilt üle

kohtusüsteemile. Sellised ülesanded on näiteks õigus määrata kohtumajade asukohad, otsustada

valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud üldarvu piirides kohtunike arv

esimese ja teise astme kohtutes, nimetada ametisse ja vabastada ametist esimese ja teise astme

kohtute esimehed ning teha nende üle järelevalvet, koostada esimese ja teise astme kohtute

eelarve eelnõu ja kinnitada eelarve jaotus kohtute vahel. Seega kaasneb muudatusega mõju

ministeeriumi töökoormuse vähenemisele ja töö ümberkorraldamisele. Seaduses sätestatud

14 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228. 15 Justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv

ning jagunemine kohtumajade vahel“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124102023004?leiaKehtiv. 16 Kohtute 2023.a. aastaraamat. https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2024-aasta-alguses/.

28

juhul täidab ka edaspidi kohtuhaldusülesandeid Justiitsministeerium. Sellised ülesanded on

näiteks kohtute tööpiirkonna määramine, kohtunike koguarvu määramine, maakohtu

rahvakohtunike arvu määramine, kohtute infosüsteemi vastutava kasutajana seotud ülesanded,

arvamuse andmine esimese ja teise astme kohtute eesmärkidele, kantselei kodukordade

kehtestamine ja kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud taotluse läbivaatamine.

Ministeerium keskendub edaspidi enam poliitikakujundamisega seotud ülesannetele ehk talle

jäävad õiguspoliitika kujundamiseks vajalikud hoovad: kohtukorraldust ja kohtumenetlusi

puudutav õigusloome, kohtute tervikeelarve ja andmeanalüüs.

Mõju ulatus on keskmine, kuivõrd Justiitsministeeriumi ja kohtuhaldusülesandeid täitva

struktuuriüksuse töökorralduses kaasnevad muutused, kuid nendega ei kaasne eeldatavasti

kohanemisraskusi.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd kohtusüsteemile üleantavate ülesannete

täitmine on küll regulaarne, aga mitte igapäevane.

Sihtrühma suurus on keskmine, arvestades üleantavate haldusülesannetega tegelevate inimeste

hulka.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda Justiitsministeeriumil teatud ümberkohanemise vajadus,

kuid tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine tagab

kokkuvõttes ka kohtusüsteemi efektiivsema haldamise. Samuti on kohtusüsteemi poolt toodud

välja risk, et Justiitsministeeriumil väheneb kohtuhaldusülesannete üleandmisega huvi kohtute

vastu, mis võib kajastuda ka eelarves. Eespool on selgitatud, et praegu ei esinda eelarve

läbirääkimistel kohtuid mitte üks isik, vaid tegemist on juhusliku ja killustatud esindatusega.

Muudatuse tulemusel esitavad kohtud eelarve eelnõuna ühise eelarvetaotluse ja selle

prioriseerib kohtute vahel KHN, mitte enam ministeerium. See tähendab, et kohtuvõim räägib

täitevvõimuga ühel häälel ja ühiste huvide eest. Seega on kohtusüsteemil endal võimalik

paindlikumalt otsida võimalusi tegevuste optimeerimiseks ja paigutada ressursse ümber

kohtuvõimu enda seatud prioriteetide järgi. Seetõttu on muudatuse ebasoovitava mõju risk

väike.

Seega on muudatuse mõju Justiitsministeeriumile suur.

6.1.2. Mõju kohtutele

Muudatuse tulemusel tekib kohtusüsteemile juurde uusi organisatoorseid ülesandeid. Seejuures

on tervikuna tegemist põhimõttelisemat laadi muudatusega, kus kohtusüsteem võtab endale

teadlikult suurema vastutuse kohtusüsteemi kujundamisel ja arendamisel. Laiemalt loob

esimese ja teise astme kohtute haldamise lahutamine täitevvõimust eeldused terviklikuma

sõltumatuma ja efektiivsema kohtusüsteemi väljaarendamiseks.

Mõju ulatus on arvestades konkreetseid ülevõetavaid ülesandeid keskmine, kuna see toob kaasa

küll muudatusi, kuid nendega ei kaasne eeldatavasti suuri kohanemisraskusi. Arvestades, et

mingi hulk haldusülesandeid on juba Justiitsministeeriumilt kohtusüsteemile üle antud, samuti

on osa teenuseid kohtute üleselt konsolideeritud, on kohtusüsteemil juba praegu kogemused

oma ülesannete ümberkorraldamisel. Seejuures tuleb arvestada, et lisaks konkreetsete

ülesannete ülevõtmisele kaasnevad seadusega ka olulised organisatoorsed muudatused uute

kohtusiseste organite loomisel, mistõttu võib mõju ulatust tervikuna pidada suureks. Olulise

positiivse mõjuna võimaldab kohtusüsteemi ühtne haldamine olemasolevaid ressursse

29

otstarbekamalt kasutada, eriti arvestades, et muudatusega antakse kohtusüsteemile oluliselt

suurem pädevus oma eelarvet kujundada ja jagada.

Mõju avaldumise sagedus on arvestades konkreetseid Justiitsministeeriumilt ülevõetavaid

ülesandeid keskmine, kuna kohtud peavad neid ülesandeid küll regulaarselt täitma, kuid mitte

iga päev. Arvestades aga kaasneva põhimõttelise muudatusega, st kohtusüsteemi varasemast

suurema vastutuse võtmisega kohtute arendamise ja haldamise eest, on muudatuse mõju

avaldumise sagedus suur.

Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna muudatus puudutab kogu kohtupersonali.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda kohtutel ümberkohanemise vajadus, muuhulgas praktiline

vajadus asendada mitu kohtute seaduse alusel antud justiitsministri määrust KHN-i otsuste või

juhistega. Siiski on tegemist ühekordse suurema töömahuga, mistõttu võib riski pidada

väikseks. Kohtusüsteemipoolse riskina on välja toodud ka seda, kas kohtuhaldusest huvitatud

kohtunikke on piisavalt (näiteks KHN-i liikmeks kandideerimisel). Arvestades kohtunike senist

toetust uuele kohtuhaldusmudelile, on vähese huvi risk pigem väike. Samuti on tekkinud

küsimus, kas kohtute suurem omavalitsus aitab saada ka rohkem ressursse või mõjub sellele

hoopis negatiivselt. Eespool on selgitatud, et muudatuse ebasoovitav mõju risk ressurssidele on

väike.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju kohtutele suur.

6.2. Kavandatav muudatus: kohtuhaldusülesannete jagamine kohtusüsteemis

6.2.1. Mõju kohtutele

Muudatuse tulemusel luuakse kohtuhalduse- ja arenduse korraldamiseks kohtusüsteemis senise

kohtute haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute haldus-ja arendusnõukogu

(KHN). KHN on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, kes suunab kohtute arendamist ja

haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused. Lisaks luuakse

kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja KHN-ile tuge

kohtute arendamisel.KHT struktuuri ja täpsemad ülesanded kehtestab KHN. Arvestades, et

KHN peab nimetama KHT direktori ametisse hiljemalt 1. septembriks 2025, on direktoril aega

vähemalt neli kuud, et KHT täpne koosseis määrata. Muudatuse tulemusel saab KHN-i vastava

otsuse alusel esimeses etapis viia KHT koosseisu juba praegu tsentraliseeritud ülesandeid

täitvad ametikohad ja praegu kohtutes laiali jaotatud tugiteenuste osutamisega seotud

ametikohad. Töö efektiivsuse tagamiseks on põhjendatud, et samaliigilised ametikohad

koondatakse KHT eraldiseisvatesse valdkondadesse, näiteks IT, turvalisus, kantselei, finants-

ja varahaldus, personal, kommunikatsioon jms. Valdkondade konkreetne jaotus on KHN-i

otsustada, mh tuleb vastava otsuse aluseks olev analüüs teha koostöös varem ametisse

nimetatud KHT direktoriga. Võimalike uute inimeste palkamine sõltub konkreetsest

väljaselgitatud vajadusest ja eelarveressurssidest.

Mõju ulatus on suur, kuivõrd KHN-i loomisega tekib kohtusüsteemil strateegiline

otsustusorgan, kelle ülesanne on kohtusüsteemi arengut juhtida. KHT loomine toob omakorda

kaasa tugiteenuste koondumise ja tsentraliseerimise. Seega kohtusüsteemi senine haldus- ja

arendustegevus muutub oluliselt ning see eeldab kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist.

Kohtuhalduse ja teenuste konsolideerimisel KHT-sse on oluline positiivne mõju, kuivõrd tagab

tugiteenuste ühetaolise pakkumise kohtusüsteemi üleselt ning loob paremad eeldused nende

kvaliteedi parandamiseks ja kohtute eripäraga arvestamiseks. Lisaks, kuivõrd muudatuse

30

tulemusena kaob mitmel juhul ministeerium protsessides vahelt ära, on tõenäoline, et

haldustegevus muutub seetõttu optimaalsemaks, paindlikumaks ja kiiremaks.

Mõju avaldumise sagedus on suur, kuivõrd uued loodavad organid hakkavad kohtute toimimist

iga päev mõjutama. Eriti oluline igapäevane mõju on KHT-l, kelle kätte koonduvad lisaks

Justiitsministeeriumi teatud ülesannetele ka kohtudirektorite ülesanded (näiteks finants- ja

varahaldus) ja juba tsentraliseeritud teenused (näiteks tõlketeenistus ja arhiiviteenistus). Ehk

oluline mõju kohtute igapäevasele tegevusele on tugiteenuste ühtlustamine kogu

kohtusüsteemis. Samas positiivse mõjuna võib väheneda kohtute esimeeste töökoormus, kuna

KHN-il on võimalik tugiteenused esimeestelt KHT-sse üle anda.

Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna muudatus puudutab kogu kohtupersonali, s.o ca 1000

inimest, sh ka neid, keda vahetult KHT-sse üle ei viida, kuid kelle igapäevane harjumuspärane

töökorraldus muutub.

Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele teatud ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on

muudatusel positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine ja suurem omavastutus

tagavad kokkuvõttes ka kohtusüsteemi efektiivsema arendamise ja haldamise. Samuti on

toodud ebasoovitava mõjuna välja võimalik bürokraatia kasv. Arvestades, et muudatusega

antakse olulises osas otsustusõigust ministeeriumilt kohtusüsteemi, võiks see pigem kaasa tuua

bürokraatia vähenemise. Kohtusüsteemi sisemise töökorralduse efektiivsuse tagamine on

KHN-i korraldada. Seega on ebasoovitavate mõjude risk väike.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju kohtutele suur.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eeldatavaid lisakulusid muudatusega riigile ei kaasne. Kulud, mis on seotud

Justiitsministeeriumilt kohtusüsteemile üleantavate ülesannete täitmisega, antakse üle kohtute

ja KHT eelarvesse. Lisaks tekib kohtusüsteemil õigus oma eelarvet ise kujundada ja jagada

ressursse paindlikumalt kohtusüsteemi arendamiseks prioriteetsetesse valdkondadesse.

Eelnõuga ei kaasne riigile otseseid tulusid, küll aga võimaldab eelnõu alusel loodav

kohtuhaldusmudel efektiivsemalt tegeleda kohtusüsteemi arendamise ja tugiteenuste

tsentraliseerimisega. See võimaldab kohtutel omakorda luua efektiivsemad protsessid ja hoida

kokku haldustegevusega seotud tööaega.

Kohaliku omavalitsuse tegevusi seaduse rakendamine ei mõjuta.

8. Rakendusaktid

Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusemuudatuse

tõttu tuleb muuta (kavandid lisatud seletuskirjale):

1) Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrust nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse

kinnitamine“;

2) justiitsministri 12.07.2010. a määrust nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“;

3) justiitsministri 19.12.2012. a määrust nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“;

31

4) justiitsministri 08.02.2018. a määrust nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukord“;

5) justiitsministri 27.10.2005. a määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja

kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“;

6) justiitsministri 15.02.2006. a määrus nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“;

7) justiitsministri 19.12.2006. a määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“.

Kehtetuks tuleb tunnistada:

1) justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed

asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“;

2) justiitsministri 29.07.2009. a määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse

kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“;

3) justiitsministri 19.12.2019. a määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. a 1. aprillil, arvestades järgmiseid erisusi:

1) käesoleva seaduse § 1 punktid 19, 24, 44 ja 46 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

2) käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2025. aasta 1. septembril.

3) käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 4, 6, 7, 11–18, punktis 26 esitatud kohtute seaduse

§ 401 lõike 1 punktid 7 ja 8, punktid 27, 29, 33, 35, 36 ja 39–42 jõustuvad 2026. aasta

1. jaanuaril.

Nimetatud sätete selline jõustumine on vajalik, kuna uuele haldus-ja arendusmudelile üleminek

toimub etapiviisi, sealhulgas arvestades vajalikku ettevalmistus- ja kohanemisaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks

Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri

Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale,

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudile, TalTech Majandusteaduskonnale ja

Riigikogule.

Eelnõule on lisatud VTK kooskõlastustabel (lisa 1), milles kajastuvad vastused VTK

kooskõlastamise käigus esitatud märkustele ja ettepanekutele. Eelnõu koostamisel on

arvestatud lisandunud arutelusid kohtute haldamise nõukoja, kohtute esimeeste, Riigikohtu ja

Eesti Kohtunike Ühinguga. VTK põhjal välja pakutud eelnõu valikutele on andnud

põhimõttelise nõusoleku kohtute haldamise nõukoda oma 24. mai 2023. a istungil nr 129.