Eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Kohtute seaduse muutmise seadus Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale kohtute seaduse muutmise seaduse. Palume esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 30. august 2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Lisaadressaadid: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Viru Maakohus Tartu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigikohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Tartu Ülikooli õigusteaduskond

Meie 22.07.2024 nr 8-1/5637-1

Mari Kirs 54290114 [email protected]

1

EELNÕU

17.07.2023

Kohtute seaduse muutmise seadus

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) korraldab tagasiside andmise oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtuniku tööle.“;

2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise teise astme kohtu kohtuniku tööle.“;

3) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunik ei või olla:

1) Riigikogu liige, Euroopa Parlamendi liige ega valla- või linnavolikogu liige;

2) erakonna liige;

3) välismaa äriühingu filiaali juhataja;

4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige, kinnisasja sundvalitseja;

5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.

(2) Kohtunik võib väljaspool kohtunikuametit töötada õppe- või teadustööl, juriidilisel tööl

rahvusvahelises organisatsioonis, tegeleda õigusloomega ning olla äriühingu asutaja,

juhtimisõiguslik osanik ja juhatuse või nõukogu liige. Kohtunik võib täita ka muid seaduses

sätestatud ülesandeid.

(3) Kohtunik peab viivitamata teavitama kohtu esimeest, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevusega. Kohtu esimees teavitab

ametivälisest tegevusest kõrgema astme kohtu esimeest. Kohtunik peab kinnitama, et väljaspool

kohtunikuametit tegutsemine ei kahjusta tema ametikohustuste täitmist ega sõltumatust

õigusemõistmisel.

(4) Kohtu esimees keelab täielikult või osaliselt kohtunikul käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad kahjustab

kohtuniku ametiülesannete täitmist või kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel või läheb

vastuollu kohtunikuameti väärikuse või kutse-eetikaga.“;

4) paragrahvi 53 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58“;

5) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) tagasisidevestluse kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega tagasiside kohta;“;

6) paragrahvi 73 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi

ettevalmistuskava täitjaid“;

7) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga 741 järgmises sõnastuses:

2

㤠741. Tagasisidevestlus

(1) Kohtunikule tagasiside andmine toimub kohtuniku vestlusel kõrgema astme kohtu

kohtunikuga, eesmärgiga toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.

(2) Ettepaneku tagasisidevestluse pidamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele võib

esitada:

1) Riigikohtu esimees esimese ja teise astme kohtu kohtuniku suhtes;

2) ringkonnakohtu esimees oma tööpiirkonna esimese astme kohtuniku suhtes;

3) esimese või teise astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes.

(3) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtuniku osalemine vestlusel on kohustuslik.

(4) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunik, kellele tagasiside

anti, esitada arvamuse.

(5) Kohtute haldamise nõukoda kehtestab kohtuniku tagasiside andmise täpsemad põhimõtted.“

8) paragrahvi 124 teises lauses asendatakse arv „58“ arvuga „584“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“.................2024. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Kohtute seaduse muutmise seaduse seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kohtusüsteemis on käimas laiaulatuslik põlvkonnavahetus ja lühikese aja jooksul tuleb leida

suur hulk kohtunikuametisse sobivaid kvalifitseeritud juriste, kuid huvi kohtunikuametisse

kandideerimise vastu on väike. Uute kohtunike värbamiseks tuleb muuta töö kohtus

atraktiivsemaks ja arvestada uuema põlvkonna juristide ootustega tööandjale ning mõelda juba

ametis olevate kohtunike motiveerimisele ja toetamisele. Kohtunike järelkasvu jaoks tuleb üle

vaadata kohtunikuametiga kaasnevad ranged ametikitsendused, mis on püsinud muutumatuna

alates kohtute seaduse jõustumisest 2002. aastal, ja rohkem tähelepanu pöörata kohtunike

enesearengu toetamisele.

Eelnõukohase seadusega nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise korraldus, mille eesmärk

on toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. Kõrgema astme

kohtunikule antakse pädevus madalama astme kohtunikule tagasiside andmiseks. Eelnõus

sätestatakse, et kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise

madalama astme kohtuniku tööle kohtu esimehe ettepanekul.

Eelnõukohase seadusega leevendatakse kohtuniku ametikitsendusi ja täpsustatakse väljaspool

kohtunikuametit töötamise tingimusi. Kohtunik võib lisaks õppe- ja teadustööleväljaspool

kohtunikuametit tegeleda ka ettevõtluse ja õigusloomega ning töötada juriidilisel tööl

rahvusvahelises organisatsioonis, kui kõrvaltegevus ei kahjusta kohtuniku ametikohustuste

täitmist, sõltumatust õigusemõistmisel ega lähe vastuollu kohtunikuameti väärikuse ega kutse-

eetikaga.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna

kohtute talituse nõunik Mari Kirs (5429 0114, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna

õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse kohtute seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

04.01.2024, 4.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2

punkti 14 (kohtukorralduse seadus) kohaselt vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus

(51 poolthäält).

2. Eelnõu eesmärk

2

Eelnõukohase seaduse eesmärk on kohtunikuameti ajakohastamine ja atraktiivsemaks

muutmine, samal ajal tagades kohtuniku sõltumatuse õigusemõistmisel.

Eelnõukohase seadusega nähakse ette kohtusüsteemisisene kohtuniku töö kohta üldistatud

tagasiside andmise korraldus, mille eesmärk on toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -

oskuste täiendamisel.

Eelnõukohase seadusega leevendatakse kohtunike ametikitsendusi ja reguleeritakse

ametivälised kõrvaltegevused paindlikumalt. Muudatuste kohaselt võib kohtunik edaspidi

ametiväliste kõrvaltegevustega tegelda, kui need ei kahjusta kohtuniku ametikohustuste

täitmist, kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel ega lähe vastuollu kohtunikuameti väärikuse

ega kutse-eetikaga.

Justiitsministeerium saatis 16.11.2023 avalikule arutelule kohtute seaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK).1 Eelnõu võimalikud regulatiivsed lahendused

esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja

teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti

Advokatuurile, Riigiprokuratuurile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale ning teadmiseks

Riigikogule.

Ülevaade VTK-s käsitletud ettepanekute kohta saabunud tagasisidest2 on teemade kaupa

käsitletud järgmistes alapeatükkides.

2.1. Kohtunikule tagasiside andmine

2.1.1. Eelnõu menetluskäik

Kohtunikule tagasiside andmist puudutavas osas eelnes eelnõule VTK3, mis saadeti

kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule,

esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti

Advokatuurile, Riigiprokuratuurile ja Sotsiaalministeeriumile. Rahandusministeerium

kooskõlastas VTK märkustega. Arvamuse esitasid kõik teised nimetatud asutused.

Kooskõlastusperiood kestis 05.10.2020–27.10.2020.

Tagasiside andjad nägid regulatiivse lahendusena välja pakutud tagasisidesüsteemis ohtu

kohtuniku sõltumatusele. Ka kohtute haldamise nõukoja (edaspidi KHN) 117. istungil4 ei

leidnud kohtunikule tagasiside andmise korraldus üksmeelset toetust. Samas nõustuti, et teatud

viisil on kohtunikule tagasiside andmine siiski vajalik. Ringkonnakohtute esimehed toetasid

sellise lahenduse loomist, kuid leidsid, et täpsustatamist vajab, millal peab tagasisidet andma.

Hoolimata sihtrühmade valdavalt mittetoetavatest arvamustest otsustati eelnõu arutelude käigus

minna edasi kohtunikule tagasiside andmise süsteemi loomisega. Eelnõu esitati sihtrühmadele

kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks 02.06.2022. Eelnõu kooskõlastamise käigus toodi

esile, et täpsustada tuleks tagasiside andmise eesmärki ja tagajärgi. Eesti Kohtunike Ühing ei

toetanud eelnõus sätestatut, kuna see oli liiga üldsõnaline.

1 Vt väljatöötamiskavatsust eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/292f9aa6-fae0-47d2-bca7- 726d4f09659f#k7rdSy7l. 2 VTK-le esitatud arvamustega on võimalik tutvuda Justiitsministeeriumi avalikus dokumendiregistris

https://adr.rik.ee/jm/dokument/14833457 3 Väljatöötamiskavatsus eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/204114d1-1d48-4627-b486-

4546495918e0#qKk7vdcr. 4 KHN-i 117. istungi protokoll https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/117.%20protokoll%2016.-17.09.2021_0.pdf

3

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (633 SE)5

menetlemine Riigikogus osaliselt takerdus erimeelsuste tõttu Eesti Kohtunike Ühinguga

kavandatava tagasiside andmise regulatsiooni pärast. Kuna eelnõu menetlemise käigus poolte

vahel kompromissi ei leitud, loobuti tagasiside andmise regulatsioonist ning eelnõu 633 jõustus

ilma nende uuendusteta.

KHN-i 123. istungil juhiti tähelepanu kohtunike tagasisidestamise tähtsusele ja soovitati

Justiitsministeeriumil jätkata kohtunike tagasisidestamise süsteemi loomisega. Rõhutati, et

sätestatu vajab konkretiseerimist, et oleks võimalik luua efektiivne süsteem, mis võimaldaks

tõhusat järelevalvet kohtusüsteemi sees.6

Olulisemate muudatustena võrreldes eelnõuga 633 SE nähakse eelnõus ette tagasiside andmine

mitte ainult esimese astme kohtunikule, vaid ka teise astme kohtunikule. Teine oluline

muudatus seisneb selles, et seaduse tasandil sätestatakse tagasiside andmise eesmärk, mis on

suunatud kohtuniku professionaalse arengu toetamisele. Selle väljundiks on kohtuniku

osalemine kõrgema astme kohtunikuga tagasisidevestlusel, kus kohtunikul on võimalus saada

tagasisidet oma töö kvaliteedi kohta. Lisaks nähakse ette, et tagasiside andmise korraldamise

eest vastutab kolleegiumi esimees ning sätestatakse loetelu isikutest, kellel on õigus teha

kolleegiumi esimehele ettepanek tagasisidevestluse pidamiseks.

2.1.2. Arvamused väljatöötamiskavatsuses esitatud ettepanekute kohta

Kohtusüsteemi kaks peamist eesmärki on tagada parima kvaliteediga õigusemõistmine ja

asjakohase vastutuse võtmine demokraatlikus ühiskonnas. Nende eesmärkide saavutamiseks on

rahvusvahelised organisatsioonid pidanud põhjendatuks kohtunike teatud vormis hindamist.

Kohtuniku töö hindamist on käsitletud mitmetes rahvusvahelistes soovitustes ja rahvusvaheliste

institutsioonide dokumentides. Olulisemad dokumendid on Euroopa kohtute nõukogude

võrgustiku (ingl European Network of Councils of the Judiciary,edaspidi ENCJ) raport

kohtunike hindamise miinimumstandardite kohta7, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu

arvamus nr 17 „Kohtunike töö hindamise, õigusemõistmise kvaliteedi ja kohtunike sõltumatuse

austamise kohta“8, OSCE Kiievi soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia

kohtuliku sõltumatuse kohta9, Veneetsia komisjoni arvamused kohtunike hindamise kohta10,

samuti ministrite komitee soovitus kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja kohustused11.

ENCJ on kohtunike hindamise miinimumstandardite raportis selgitanud, et kohtuniku

professionaalse hindamise süsteemi eesmärk on toetada kohtuniku professionaalse arengut,

suurendada tööalast motivatsiooni ja rahulolu ning suurendada kohtusüsteemi tõhusust ja

5 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 633 SE

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5f154ed9-4920-4bde-98c6-

63af7f5f7264/Kohtute+seaduse+muutmise+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seaduste+muutmise+seadus/. 6 KHN-i 123. istungi protokoll https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/123.%20protokoll%209.12.2022.pdf. 7 ENCJ Minimum Standards Regarding Evaluation of Professional Performance and Irremovability of Members of the Judiciary

https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/final_report_encj_project_minimum_standards_iii_corrected_july_2014.pdf. 8 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Õigusemõistmine ja ühiskond“ https://www.riigikohus.ee/et/euroopa-kohtunike- konsultatiivnoukogu. 9 OSCE Kiievi soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia kohtuliku sõltumatuse kohta – kohtustruktuur, kohtunike valik ja vastutus. 10 Veneetsia komisjoni arvamused nr 629/2011 CDL-AD(2011)012 p 55, nr 751/2013 CDL-AD(2014)007 p 24. 11 Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12 kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja kohustused

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_-_kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf.

4

parandada juhtimisstruktuure, et parandada kohtusüsteemi avalikkusele pakutava teenuse

kvaliteeti.

Kohtuniku töö ja oskuste hindamine on Euroopa riikide praktikas laialt levinud. Hindamisi

kasutatakse erinevatel eesmärkidel, näiteks kohtuniku oskuste ning ametiülesannete täitmise

kvaliteedi ja kvantiteedi hindamiseks, kohtunikule tagasiside andmiseks, koolitusvajaduse

kindlakstegemiseks, aga ka tulemuspalga määramiseks, edutamise otsustamiseks ja kohtunike

eluaegse ametisse nimetamise kohta otsuse tegemiseks.

Kohtuniku töö hindamissüsteemid on riigiti erinevad. ENCJ aruandes tehakse vahet riikidel,

mis kasutavad formaalset ja mitteformaalset hindamissüsteemi. Enamikus riikides on kohtunike

hindamise eesmärk hinnata, säilitada ja parandada kohtunike töö ja kohtusüsteemi kvaliteeti.

Enamikus liikmesriikides korraldatakse hindamisi korrapäraselt, kuid menetluse formaalsus on

erineva ulatusega. Üldõiguse riikides (Inglismaa ja Wales, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Šotimaa,

Küpros ja Malta) ning mõnes teises riigis (näiteks Norra, Rootsi ja Holland) hinnatakse

kohtuniku tööd tavaliselt mitteformaalselt.Hollandis peetakse kohtunikega iga aasta

kahepoolseid arenguvestlusi (ingl performance interview), kus arutatakse kohtuniku töö

tulemuslikkust, isiklikku arengut ning töötingimusi ja -korda. Vestluse tulemuste kohta

koostatakse kirjalik aruanne, mille kohta võib kohtunik esitada oma arvamuse, mis lisatakse

aruande juurde.12 Kohtunikega peetakse mitteformaalseid arenguvestlusi ka Põhjamaades,

Šveitsis ja Suurbritannias. Nende vestluste käigus arutatakse kohtunike karjääri- ja

arengueesmärke ning kohtukorralduslikke probleeme.13

Mandri-Euroopa riikides (näiteks Austria, Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari,

Itaalia, Läti, Leedu, Portugal, Rumeenia ja Hispaania) hinnatakse kohtunike (ja sageli ka

prokuröride) tööd formaalselt ja sellele on antud seadusandlusega kindel vorm, mida

täpsustavad kohtunõukogu (ingl Council for the Judiciary) aktid.Näiteks Saksamaal hinnatakse

kohtunike professionaalseid, isiklikke, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid pädevusi kogu nende

karjääri jooksul iga nelja või viie aasta tagant ning see on oluline tegur kohtunike

edutamisotsuste tegemisel. Hindamisel arvesse võetavad tegurid on näiteks võime pooli

vahendada, koostada selgeid ja arusaadavaid kohtulahendeid, teha kolleegidega koostööd,

suutlikkus töötada uutes õigusvaldkondades ja valmisolek täita kohtute haldamisega seotud

lisaülesandeid.14

Eesti on üks väheseid riike, mille õiguskorras puudub kohtunike hindamise süsteem.

Formaalselt hinnatakse üksnes alla kolmeaastase teenistusstaažiga kohtunike menetluse

juhtimise oskuste arengut ja sobivust kohtunikuametisse. Kauem kui kolm aastat ametis olnud

kohtunikele tagasiside andmine on praktikas väga erandlik. Kohtunikega ei peeta ka avaliku

teenistuse seaduses sätestatud arengu- ja hindamisvestlusi. Kuigi kohtunike 2011. aasta

täiskogul kiideti heaks kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid15, ei ole see

metoodika rohkem kui kümne aasta jooksul kasutust leidnud ja vestlusi kohtunikega selle alusel

ei peeta.

12 Besluit rechtspositie rechterlijke ambtenaren https://wetten.overheid.nl/BWBR0006530/2017-01-01. 13 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Õigusemõistmine ja ühiskond“ p-d 11, 15. 14 Review of Judicial Training and Education in Other Jurisdictions, lk 121-122 https://www.ucl.ac.uk/judicial-institute/sites/judicial- institute/files/judicial_training_and_education_in_other_jurisdictions.pdf. 15 Kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid (2010), muudetud kohtunike X täiskogul 11.02.2011

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/muudetud_metoodika.pdf.

5

Kohtunike hindamise süsteemi olemasolu peetakse aga Euroopas oluliseks kohtute

sõltumatuse, vastutuse ja kvaliteedi tagatiseks. Kohtunike hindamine aitab tagada kohtunike

kvaliteetse töö ja on oluline kohtuniku professionaalse arengu toetamiseks.

Eelnõu VTK-s pakuti regulatiivse lahendusena luua selline tagasisidesüsteem, mille kohaselt

antakse tagasisidet nii esimese astme kui ka teise astme kohtunikule. Tagasiside andmist maa-

või halduskohtuniku tööle korraldaks ringkonnakohtu kolleegiumi esimees ning

ringkonnakohtuniku tööle Riigikohtu kolleegiumi esimees. Eeskätt peaks kõrgema astme kohus

saama kutsuda madalama astme kohtuniku tagasisidevestlusele juhul, kui kõrgema astme kohus

märkab kohtuniku töös süstemaatiliselt esinevaid puudusi või leiab, et vestlemine võib

kohtuniku professionaalset arengut toetada. Selliselt saaks tagasiside andmisel juhtida

kohtuniku tähelepanu puudustele, mille puhul on põhjust arvata, et tegemist pole n-ö ühekordse

väärsammu, vaid praktikaga, millepuhul peab kohtunik kaaluma oma menetluspraktika

korrigeerimist. Kuna kõrgema astme kohtul ei pruugi olla madalama astme kohtuniku kõigist

töövaldkondadest terviklikku ülevaadet, tehti ettepanek tagasiside andmisesse kaasata vajaduse

korral ka kohtu esimees, osakonna juhataja või kolleegiumi esimees. VTK pakkus

tagasisidevestluse võimaliku tulemusena saadud tagasiside järgi kas vestluse fakti fikseerimise,

kohtuniku tööle tähelepanekute tegemise või soovituste andmise.

Suurem osa arvamuse avaldajatest pidasid kohtuniku tagasisidestamise mehhanismi loomist

vajalikuks, samas esines ka kriitilisi seisukohti. Eesti Kohtunike Ühing leidis, et kuigi

kohtuniku tagasisidestamine võib olla vajalik kohtuniku arengu toetamisel ja edutamise üle

otsustamisel, samuti kohtuniku tunnustamisel, siis kavandatav regulatsioon selliste eesmärkide

saavutamist ei toeta. Lisaks peeti kavandatud regulatsiooni ohuks kohtuniku sõltumatusele.

Samas toodi välja, et kohtunikule tagasiside andmine on nii esimeses kui ka teises kohtuastmes

vajalik, kuid täpsemalt vajab reguleerimist, kes seda korraldab ja selle eest vastutab. Tehti

ettepanek kohtulahendite pinnalt tagasisidestamise puhul vastutavaks teha Riigikohtu ja

ringkonnakohtu kolleegiumi esimees, kelle ülesanne oleks tagasiside andmist korraldada. Küll

aga leiti, et ülemäärane oleks panna kõrgema astme kohtule kohustus anda kohtunikule

tagasisidet ka menetluse juhtimise ja korraldamise vallas. Lisaks kahtlesid tagasiside andjad

vajaduses kanda tagasiside raames antud soovitusi kohtuniku isikutoimikusse, kuivõrd see võib

kujuneda potentsiaalseks takistuseks tagasisidevestluse tõhusale pidamisele.

Eelnõu koostamise arutelude käigus otsustati valdavalt jääda VTK-s välja pakutud

kontseptsiooni juurde ja arvestada tehtud ettepanekutega osaliselt.

Kuigi mitmes Euroopa riigis on kohtuniku töö hindamisel kohtuniku karjääri kohta otsuste

tegemisel oluline roll (nt ametikõrgenduse otsustamine, tulemuspalga määramine vms), ei

kasutata Eesti kohtusüsteemis karjääripõhist mudelit. Seetõttu ei ole eelnõus välja pakutud

tagasisidesüsteem seotud kohtuniku atesteerimise ega tema karjääriotsuste tegemisega. Samuti

pole tegemist distsiplinaarmenetlusele sarnase protsessiga. Eelnõus välja pakutud

tagasisidesüsteem teenib kohtuniku erialateadmiste ja -oskuste täiendamise eesmärki ning selle

korraldamine on Riigikohtu ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesanne. Kolleegiumi

esimees võib otsustada anda kohtunikule tagasisidet ise või delegeerida selle kolleegiumi

liikmetele. Sellisel viisil oleks võimalik tagasisidestamisse kaasata kõik kolleegiumi

kohtunikud. Ettepaneku tagasisidevestluse korraldamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi

esimehele saab teha kohtu esimees.

6

Tagasisidevestlusel saab ühelt poolt juhtida kohtuniku tähelepanu probleemidele tema töös, aga

tuua välja ka kohtuniku tugevusi ja tunnustada tema töö positiivseid aspekte ja head praktikat.

Selle käigus saab muuhulgas arutada kohtuniku võimalikke arengusoove ning vajaduse korral

suunata teda koolitusele. Seaduse tasandil jäetakse reguleerimata hindamiste sagedus ja

tagasisidevestluse tulemused. Ka saabunud arvamustes toodi välja, et tagasiside puhul ei tohiks

tegemist olla seaduses sätestatud kohustusega regulaarsete vestluste pidamiseks, vaid see peaks

jääma kohtusüsteemi otsustada. Muus osas jäetakse tagasiside andmise praktilise korralduse

üksikasjad kohtusüsteemi kujundada (nt tagasisidevestluse tulemuste fikseerimise ja

kokkuvõtte täpsema sisu jms). See annab kohtusüsteemile suurema vabaduse kujundada

hindamissüsteem ise.

2.2. Kohtuniku ametikitsendused

Kohtunike ametikitsenduste täpsema reguleerimise vajadus tuleneb PS-i § 147 lõikest 3, mille

kohaselt ei tohi kohtunikud peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega

nimetatavas ametis, ning PS-i § 147 lõikest 4, mille kohaselt sätestab seadus kohtuniku

sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi. Õigusemõistmise sõltumatuse ja erapooletuse

tagamiseks sätestab KS-i § 49 kohtunikuametiga seotud ametikitsendused, mis võivad sisult

olla poliitilise tegevuse piirangud või era- ja äriõiguslikud piirangud. Eelnõu tegeleb üksnes

kohtuniku era- ja äriõiguslike piirangute muudatustega.

Kohtuniku ametiväline töötamine on PS-i § 147 lõige 3 kohaselt üldjuhul keelatud, välja

arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. Kui seadus ühtegi erandit ette ei näeks, puuduks

kohtunikel seega igasugune võimalus olla kohtunikuameti kõrvalt veel muudes ametites.

Seadusandja on kohtunikuametiga kokkusobivaks pidanud üksnes töötamist õppe- ja

teadustööl.16

Kohtunikuametiga kaasnevad ulatuslikud ametikitsendused on püsinud muutumatuna alates

kohtute seaduse jõustumisest 2002. aastal ning suures osas langevad kokku 1990-ndatel

kehtinud kohtuniku staatuse seaduse §-s 417 sätestatud piirangutega. Mitmeid

ametikitsendustega seotud küsimusi on täpsustatud kohtunike eetikakoodeksis18 ja kohtuniku

ametiväliste kõrvaltegevuste kohta on korduvalt arvamust avaldanud kohtunike

eetikanõukogu19.

Aruteludel kohtunikega on esile tõusnud vajadus kohtunikuamet ajakohastada, eelkõige

kohtunikule kehtivate ametikitsenduste muutmise teel. Kuna äri- ja majanduskeskkond on

kohtute seaduse jõustumisest edasi arenenud, siis on küsitav, kas kõik piirangud kohtuniku

ametivälisele tegevusele on endiselt vajalikud ja põhjendatud, kui need on avalikud ja välditud

huvide konflikti.

Riigikohtu esimees Villu Kõve pöörab kohtute aastaraamatus tähelepanu, et käimas on ulatuslik

kohtunike põlvkonnavahetus, mis on toonud kaasa üha süveneva mure kohtunikkonna

järelkasvu leidmise pärast. Riigikohtu esimees tõdeb, et kohtusüsteem on juba praegu raskustes

vabanevate ametikohtade täitmisel silmapaistvate juristidega. Õigusemõistja amet ei pruugi olla

kiirelt muutuvas ja rohkelt võimalusi pakkuvas maailmas enam noorema põlvkonna jaoks

16 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2018, lk 246. 17 Kohtuniku staatuse seadus § 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/22214. 18 Eesti kohtunike eetikakoodeks, vastu võetud 13.02.2004 kohtunike täiskogul. https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike-

eetikakoodeks. 19 Kohtunike eetikanõukogu arvamused ja soovitused https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-omavalitsuskogud/kohtunike-eetikanoukogu.

7

atraktiivne. Seega vajavad lahendusi küsimused, kuidas ajakohastada kohtusüsteem kui

organisatsioon ning kuidas muuta kohus atraktiivseks tööandjaks.20

Kohtunike 2023. aasta täiskogu kõnes märgib Riigikohtu esimees: „Oleme jõudnud olukorda,

kus süsteemi esmaseks mureks ei ole enam puudus mitte niivõrd materiaalsest ressursist,

kuivõrd inimestest. Meil lihtsalt ei jätku enam piisava kvalifikatsiooni ja sobivate

isikuomadustega kohtunikukandidaate, täitmaks põlvkonnavahetusest tingitud auku. Rahvastik

vananeb ja noori lihtsalt enam ei jätku kõigisse ametitesse. Soovitakse töötada paindlikult,

kaugtööl ja osakoormusega, selgete ülemuse-alluva suheteta ühtses tööperes, võtta piisavalt

aega perele, õpingutele ja hobidele. Olulisem kui varem on uuele põlvkonnale võrdne tööalane

kohtlemine ja pidev tunnustamine töö eest ning kestvad karjääri- ja hariduse omandamise

võimalused.21

KHN-i 09.09.2022. a22, 02.06.2023. a23 ja 05.10.2023. a24 istungitel on korduvalt pööratud

tähelepanu vajadusele üle vaadata kohtuniku ametiväliste kõrvaltegevuste regulatsioon.

Lähima viie aasta jooksul tekib 53 kohtunikul õigus pensionile jääda. Aasta jooksul välja

kuulutatud 15-le vabale maa- ja halduskohtuniku kohale kandideeris vaid 31 inimest.25 Selleks

et tõsta kohtunikuameti populaarsust juristide seas, tuleb kohtunikuametiga kaasas käivad

arusaamad üle vaadata.

Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei või kohtunik olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik,

juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja (KS-i § 49 lõige 2 punkt 3).

Äriühingu asutamise, juhtimise ja kontrollimise keeld ei tähenda, et kohtunik ei võiks üldse

saada ettevõtlustulu, kuid sunnib kohtuniku passiivsesse rolli juba tegutsevates äriühingutes.26

Kohtunike eetikakoodeksi punkti 5 kohaselt võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on

tulu saamine, arvestades hea käituse ja ausa äritegevuse tavasid. KS-i § 49 lõike 2 punkti 3

alusel ja kohtunike eetikanõukogu arvamuste valguses kehtib kohtunikele aga sisuliselt

ettevõtlusega tegelemise keeld. Kohtunike eetikanõukogu on leidnud, et kohtunik võib tegeleda

investeerimisega, soetada kinnisvara ja olla osanik äriühingus, mis tegeleb kinnisvara

üürimisega. Lubatavaks on peetud ka töötamist asendusõpetajana, treenerina spordiklubis või

tasu eest osalemist filmivõtetel. Samas peab kohtunik arvestama seadusest tulenevate

formaalsete piirangutega, millele lisandub keeld tegeleda äriühingu õigusnõustamisega või olla

äriühingus mingil ametikohal.27 Nii võib kohtunik olla äriühingus pigem passiivne osanik ning

aktiivne roll ettevõtluses, olgu siis endale kuuluvas äriühingus või perefirmas kaasa lüües, on

20 Kohtute aastaraamat 2022. Eessõna. Villu Kõve. https://aastaraamat.riigikohus.ee/eessona-2022/. 21 Õigus- ja kohtusüsteemi areng. Ettekanne kohtunike täiskogul 8. juunil 2023, Narvas. Villu Kõve

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/T%C3%A4iskogu/Riigikohtu%20esimehe%20ettekanne%202023%20t%C 3%A4iskogul%20FINAL.pdf. 22 KHN-i 121. istungi protokoll https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/121_khn.pdf. 23 KHN-i 125. istungi protokoll https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/125.%20protokoll%2002.06.2023.pdf. 24 KHN-i 126. istungi protokoll https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/126.%20protokoll%2005.10-06.10.2023_0.pdf. 25 Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Ettekanne Riigikogu 2024. aasta

kevadistungjärgul. https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/1.%20Uudised/2024/Riigikohtu_esimehe_ulevaade_kohtukorralduse_oigusemoistmise_ja_seadu

ste_uhetaolise_kohaldamise_kohta_2024.pdf. 26 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2018, lk 244. 27 Kohtunike eetikanõukogu arvamus jaanuar 2023.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Eesti%20kohtus%C3%BCsteem%20(ja%20seal%20olevad%20failid)/eetikan%C3%B5

ukogu/Eetikan%C3%B5ukogu%20arvamus%202023.pdf.

8

välistatud või vähemasti taunitav. Seega on kohtuniku võimalused ametipalga kõrvalt

lisasissetulekuid saada piiratud.28

Kohtunike ametitegevuse piirangud ning väljaspool kohtunikuametit töötamisest teavitamine

või selleks loa taotlemine on Euroopa Nõukogu liikmesriikide praktikas tavapärane. Valdavalt

on liikmesriikide õiguses kohtunike kõrvaltegevused lubatud üksnes ulatuses, mida peetakse

kokkusobivaks kohtunikuametiga kaasnevate ülesannete täitmisel. Nii on tavapärane, et

kohtunike osalemine äritegevuses on piiratud, samas peetakse sobivaks tegelemist loomingulise

töö, kohtusüsteemi täiendamise ja arendamisega ning töötamist õppe- või teadustööl.

Leedus pole kohtunikul äritegevusega tegelemine lubatud. Lisaks kohtunikuameti palgale võib

kohtunik saada tasu ainult õppe- või teadustöö või loomingulise tegevuse eest.29, 30 Leeduga

sarnane kord on ka Ungaris, kus kohtunik ei või olla äriühingu juhataja, juhatuse või nõukogu

liige, füüsilisest isikust ettevõtja ega majandus- ja äritegevusega tegeleva vabaühenduse

juhataja. Kohtunik võib töötada küll õppe- või teadustööl, kuid peab selleks enne saama loa,

millest keeldumist ei saa vaidlustada.31 Hispaania õiguse järgi on kohtuniku ametikohaga

kokkusobimatu igasugune muu tasustatud töö, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö.

Samuti on kohtunikul keelatud igasugune õigusteenuse osutamine ja äritegevuses osalemine,

sealhulgas juhataja, direktori või mis tahes muu rolli täitmine.32 Analoogsed piirangud

kohtunikule kehtivad ka Moldovas33, Sloveenias34, Rumeenias35, Bulgaarias36, Itaalias37 ja

Prantsusmaal.38

Slovakkias ei või kohtunik kuuluda ärilisel eesmärgil tegutseva juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorganisse ega muul moel ettevõtluses osaleda, välja arvatud oma vara haldamiseks.39

Ka Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemis ei tohi täistööajaga kohtunikud (ingl salaried judges)

olla äriühingu juhataja rollis, välja arvatud juhul, kui see on seotud perekonna vara haldamisega.

Kuigi päevatasu saavate kohtunike (ingl fee-paid judges) suhtes ei kehti samasugused

piirangud, ei tohiks nad oma ametisse nimetamist ära kasutada isiklike, professionaalsete või

äriliste eeliste saamiseks.40

Mitmel Põhjamaal peavad kohtunikud enne ametiväliste tegevustega alustamist luba taotlema

kohtu esimehelt või kohtuhaldusteenistuselt. Soome õiguse kohaselt peavad kohtunikud saama

loa kohtu esimehelt. Luba ei saa taotleda vaidlevate poolte valitud vahekohtunikuna

tegutsemiseks. Kohtunike ametiväliste tegevuste kohta väljastatud load ja selle eest makstud

tasud, kui need ületavad 10 000 eurot aastas, koondatakse kuuluvus- ja kõrvaltegevuste

registrisse (sm sidonnaisuus- ja sivutoimirekisteri), mis on avalikkusele kättesaadav.41 Norra

28 J. Laidvee. Kümme aastat ametipensionide reformist – teekond kasina, ent eetilise vanaduspõlveni? Kohtute aastaraamat 2022.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/kumme-aastat-ametipensionide-reformist-%e2%80%92-teekond-kasina-ent-eetilise-vanaduspolveni/. 29 Constitution of the Republic of Lithuania Article 113 https://e-

seimas.lrs.lt/portal/legalActPrint/lt?jfwid=rivwzvpvg&documentId=TAIS.211295&category=TAD. 30 Law on Courts of the Republic of Lithuania Article 48 https://www.teismai.lt/en/courts/legal-acts/655. 31 ACT CLXII of 2011 on the Legal Status and Remuneration of Judge,s Articles 39-40. 32 Organic Law on the Judiciary, Article 389. 33 Republic of Moldova Law No. 544 of 20.07.1995 on the Status of Judge, Article 8

https://www.ecoi.net/en/file/local/1290603/1226_1404470326_moldova-law-status-of-judges-am2013-en.pdf. 34 The Judicial Service Act, Articles 40-43. 35 Law no 303/2022 regarding the Status of Judges and Prosecutors, Article 227-234. 36 The Judiciary System Act, Article 195. 37 Degree of the President of the Republic of 6 October 1993, no 418, CPGA Resolution of 18 December 2001, Article 3. 38 Ordonnance n° 58-1270 du 22 décembre 1958 portant loi organique relative au statut de la magistrature, Article 8

https://www.legifrance.gouv.fr/loda/id/LEGIARTI000006451901/2007-06-01/. 39 Constitution of the Slovak Republic Article 145a https://www.prezident.sk/upload-files/46422.pdf. 40 Guide to Judicial Conduct (July 2023), lk 11 https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2023/06/Guide-to-Judicial-Conduct-2023.pdf. 41 Tuomioistuinlaki 9 luku § 5

https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2016/20160673?search%5Btype%5D=pika&search%5Bpika%5D=Tuomioistuinlaki.

9

õiguse järgi taotlevad kohtunikud kõrvaltegevuseks luba kohtuhaldusteenistuselt. Analoogselt

registreeritakse avalikus registris investeeringud, varasemad töökohad ja kõrvaltegevusteks

antud load.42

Šotimaa kohtusüsteemis kohtuniku sõltumatuse põhimõte ei takista kohtunikul äritegevusega

tegelemast. Täistööajaga kohtunik, välja arvatud šerif (ingl salaried sheriffs principals, sheriffs

and summary sheriffs), võib tegeleda äritegevusega, mishõlmab töösuhtesse astumist,

äriühingu juhtimist või mõne muu rolli täitmist, mille puhul on kohtunikul juhtimisvastutus või

kontroll ettevõtte üle. Enne sellise rolli täitma asumist peab kohtunik kaaluma, kas selline roll

on kooskõlas kohtunikuameti väärikusega ja küsima luba oma vanemkohtunikul, kes võtab

arvesse nelja tegurit: 1) äri olemust ja selle potentsiaali avaliku kriitika tekitamiseks; 2)

tegevuse võimalikku mõju kohtunikuameti väärikusele; 3) tegevuse mahtu ja sellega kaasnevad

nõudmisi kohtunikule; 4) formaalseid piiranguid, millele kohtunik allub, ning tegevuse

ebaõnnestumise võimalust, mis võib tõstatada küsimuse kohtuniku ametisse sobivuse kohta.

Ükski täistööajaga kohtunik ei tohi töötada ettevõttes, mis tegeleb kohtuvaidluste

lahendamisega, kuna sellises olukorras on oht huvide konflikti tekkeks liiga suur. Nii tuleks

vältida kõiki tegevusi, mis kujutavad ohtu kohtuniku või kohtusüsteemi mainele või kohtuniku

töökohustuste täitmisele. Päevatasu saavad kohtunikud on vabad tegelema nii äritegevuse kui

ka õigusteenuse osutamisega, arvestades eeltoodud teguritega.43

Eelnõu VTK-s tehti ettepanek lubada kohtunikul tegeleda ametiväliste kõrvaltegevustega, kuid

kõrvaltegevuste lubamise eelduseks oleks vastavalt tegevusele kas kohtu esimehe teavitamine

või loa saamine. Kui õigusloomega tegelemiseks, õppe- ja teadustööl ning juriidilisel tööl

rahvusvahelises organisatsioonis osalemiseks oleks piisanud kohtu esimehe teavitamisest, siis

ettevõtjana tegutsemiseks oleks kohtunik pidanud taotlema kohtu esimehe nõusolekut. Kohtu

esimees oleks vajaduse korral saanud tegevuse võimaliku huvide konflikti tuvastamiseks

pöörduda kohtunike eetikanõukogu poole nende hinnangu saamiseks ning kohtuniku

ametiväline tegevus keelata või seada sellele piiranguid. Esimehe otsus oleks vaidlustatav

halduskohtus.

Kohtunike ametikitsenduste täielik kaotamine on teema, milles tagasiside andjate seas ühtne

seisukoht puudub. Osa vastanutest toetas kohtuniku ametikitsenduste leevendamist, kuid osa

oli nende muutmise vastu ning pigem soovisid säilitada kehtivat korda. Leiti, et

ametikitsenduste kaotamine võib kujutada endast ohtu kohtusüsteemi usaldusväärsusele ning

mõjutada kohtute töö efektiivsust ja kvaliteeti. Samuti tekitada probleeme kohtuniku

sõltumatuse ja kohtunikueetika aspektist, suurendades kohtunike taandamistaotluse arvu ja

võimalust sattuda kohtuvaidlustesse.

Samas toodi välja, et kuivõrd kohtunikuametiga kaasnevad kitsendused on pikka aega püsinud

muutumatuna, siis vajaksid need äri- ja majanduskeskkonna muutumise ja kohtusüsteemi

ajakohastamise huvides ülevaatamist. Eesti Kohtunike Ühing toetas muudatusettepanekut, kuid

mitte otsustuspädevuse andmist kohtu esimehele, kuna see võib kujuneda ajamahukaks ja

kohtusüsteemi koormavaks. Esitatud arvamustes tehti ettepanek kaaluda kogu kohtuniku

kõrvaltegevus reguleerida ühetaolise menetlusega, kus kohtunik teavitab kõrvaltegevusest

42 Court of Justice Act § 121a-k https://www.domstol.no/contentassets/357f3eda118248838bdbe49274ebb4d5/courts-of-justice-act-english- translation-.pdf. 43 Guidance to Judicial Office Holders on Judicial Ethics in Scotland (Revised 2023), lk 9-12, 31

https://judiciary.scot/docs/librariesprovider3/judiciarydocuments/guidance-to-johs-on-judicial-ethics.pdf?sfvrsn=25f075aa_0.

10

kohtu esimeest ja esimehel on võimalik tegevus keelata, kui see hakkab avaldama olulist mõju

kohtuniku ametiülesannete täitmisele.

Kuigi sihtrühmade tagasisides leidus mittetoetavaid arvamusi, otsustati eelnõu koostamise

arutelude käigus eelnõus kohtuniku ametikitsenduste leevendamisega edasi minna ja arvestada

eeltoodud ettepanekuga.

Eelnõu kohaselt lisaks senisele õppe- ja teadustööle on kohtunikul edaspidi lubatud väljaspool

kohtunikuametit töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, tegeleda õigusloome

ja äriühingu juhtimisega. Igasuguse ametivälise töötamise puhul tuleb arvestada tingimusega,

et kohtuniku ametiväliste tööülesannete maht ega sisu ei tohi kahjustada kohtuniku

ametikohustuste täitmist ega tema sõltumatust õigusemõistmisel või minna vastuollu

kohtunikuameti väärikuse või kutse-eetikaga. Eelnev loa väljastamise protseduur tekitaks

ülemäärast bürokraatiat ja seaks vastutuse kohtuniku kõrvaltegevuse eest osaliselt ka kohtu

esimehele, kuid kõrvaltegevuse eest saab vastutada vaid kohtunik ise. Kohtunik peaks kõigi

ametiväliste töötamise juhtudel ette nägema riske ja hindama, kas konkreetne tegevus võiks

kõrvaltvaatajas tõstatada küsimuse tema erapooletuses või mitte.

Eelnõu kohaselt teavitab kohtunik ametivälisest töötamisest kohtu esimeest. Kohtu esimees

võib keelata või seada piiranguid kõrvaltegevusele, kui see kahjustab kohtuniku

ametikohustuste nõuetekohast täitmist või sõltumatust õigusemõistmisel või läheb vastuollu

kohtunikuameti väärikuse või kutse-eetika nõuetega.

2.3. Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega

Kuigi kohtute seadus võimaldab kohtunikul töötada juba praegu osalise töökoormusega, siis

selleks loa taotlemise ja menetlemise kord on liialt keerukas. Seetõttu tehti VTK-s ettepanek

lihtsustada osalise töökoormusega töötamise taotlemist ja selle menetlemist kohtus.

Muudatusega oleks kohtute seadusest välja jäetud ühe aasta piirang osalise töökoormuse

lubamise ja tähtaja pikendamise korral ning kehtestatud oleks osalise töökoormusega töötamise

lubatav alampiir. Selle muudatuse eesmärk oli vähendada kohtu halduskoormust kohtuniku

taotluse läbivaatamisel ning suurendada kohtunikuameti atraktiivsust võimalike uute kohtuniku

kandidaatide seas.

Esitatud tagasisides valdavalt toetati VTK-s tehtud ettepanekut kohtuniku osalise töökoormuse

taotlemisega seotud formaalsete piirangute leevendamiseks. Samas toodi välja, et liialt

liberaalne lähenemine võib kujuneda problemaatiliseks väiksemate kohtute jaoks, muutes

keeruliseks tööjaotuse planeerimise ja kohtunikukohtade täitmise prognoosimise. Eelnõu

koostamise arutelude käigus leiti, et kõnealune muudatus vajab terviklikumat analüüsi

saabunud tagasiside ja kavandatava kohtuhaldusemudeli muudatuse pärast, mistõttu sellist

seadusemuudatust eelnõust ei leia.

2.4. Kohtuniku ametist vabastamine vanuse tõttu

VTK-s tehti ettepanek kohtuniku teenistusvanuse tõstmise protseduuri muutmiseks selliselt, et

kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise otsustaks Riigikohtu üldkogu kohtuniku

taotlusel. Muudatuse eesmärk oli vähendada ülereguleerimist ja vabastada KHN oma seisukoha

kujundamisest ning muuta teenistusvanuse ülemmäära tõstmise protseduur kiiremaks.

Kuigi tagasiside andjad toetasid VTK ettepanekut kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära

tõstmise protseduuri muutmiseks, siis eelnõu arutelude käigus leiti, et kavandatava

11

kohtuhaldusmudeli muudatuste tõttu pole mõistlik KHN-i pädevust piirata. Seetõttu sellist

muudatust eelnõust ei leia.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktid 1 ja 2. KS-i § 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 ja KS-i § 28 täiendatakse

lõikega 6.

Muudatus on seotud KS-i §-ga 741. Muudatusega sätestatakse, et ringkonnakohtu kolleegiumi

esimees korraldab tagasiside andmise oma tööpiirkonna maa- või halduskohtu kohtuniku tööle

ja Riigikohtu kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise ringkonnakohtu kohtuniku

tööle.

Muudatuse eesmärk on anda kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele seaduslik alus

madalama astme kohtuniku tööle üldistatud tagasiside andmise korraldamiseks. Kuna teave

madalama astme kohtuniku töö kvaliteedi kohta on eeskätt selle kohtuniku lahendite peale

esitatud edasikaebusi menetleval kohtul, siis on põhjendatud, et kohtuniku tööle antav

üldistatud ja suunav tagasiside tuleks kõrgema astme kohtult. Kuigi kehtiv seadus võimaldab

kohtu esimehel teatud ulatuses anda kohtunikule menetluse läbiviimiseks juhiseid ja seega

teatud määral teise kohtuniku menetluse juhtimisse sekkuda (KS-i § 45), siis võrreldes kohtu

esimehega on kõrgema astme kohtu korral tegemist neutraalsema osapoolega. Edaspidi on

Riigikohtu ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesanne kohtunikule tagasiside andmist

korraldada, tehes seda ise või delegeerides tagasiside andmise kolleegiumi liikmetele.

Eelnõu punkt 3. KS-i § 49 muudetakse ja täiendatakse uue sõnastusega.

KS-i § 49 sõnastust täiendatakse, et täpsustada kohtuniku ametikitsenduste korda.

Muudatuse eesmärk on leevendada kohtuniku ametikitsendusi ja täpsustada lubatud

ametiväliseid kõrvaltegevusi, mis muudab kohtunikuameti nüüdisaegsemaks ja kohtunikuks

kandideerijatele atraktiivsemaks.

KS-i § 49 lõige 1 sätestab kohtuniku poliitilise tegevuse piirangud. Lisaks varem kehtinud

piirangutele, mille kohaselt kohtunik ei või olla Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige

ega ka erakonna liige, täpsustatakse, et kohtunikuametiga ühitatav pole ka kohtuniku valimine

Euroopa Parlamendi liikmeks (EPVS-i § 75 punkt 4). Säilitatakse juba varem kehtinud

piirangud, mille kohaselt kohtunik ei või olla välismaa äriühingu filiaali juhataja,

pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige, kinnisaja sundvalitseja ega vaidlevate poolte valitud

vahekohtunik.

KS-i § 49 lõike 2 muudatusega sätestatakse, et lisaks senisele õppe- ja teadustööle võib

kohtunik väljaspool kohtunikuametit töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis,

tegeleda õigusloome ja äriühingu juhtimisega, kui kohtunikule sellega kaasneva töö maht ega

sisu ei takista tema ametiülesannete nõuetekohast täitmist ega sõltumatust õigusemõistmisel.

Kohtunik võib täita ka muid seaduses sätestatud ülesandeid.

Õppe- või teadustööna on käsitatav sisuliselt kogu n-ö akadeemiline tegevus, eelkõige

töötamine õppejõuna või teadurina mõnes õppe- või teadusasutuses.44 Lisaks õppejõu või

teadurina töötamisele võib kohtunik töötada ka juriidilisel tööl rahvusvahelises

organisatsioonis, näiteks rahvusvahelises kohtus, jätkates samal ajal kohtunikutööd kaoma

44 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura. Tallinn, lk 246.

12

koduriigis.Kohtunike eetikakoodeksi punkti 4 kohaselt on õppe- või teadustöö kõrval toodud

välja kohtunike lubatavate muude tegevustena ka õigusloome ning õigus- ja kohtusüsteemi

täiustamine. Õigusloome sisaldab osavõttu õigusaktide eelnõude väljatöötamisest näiteks

ekspertide komisjonides või eelnõu suhtes ekspertarvamuste koostamist.45 Kõik need tegevused

pakuvad kohtunikule võimalusi erialasteks väljakutseteks ja ühtlasi toetavad ka tema

enesearengut.

Kuigi kohtute seadus ei keela kohtunikul olla FIE või osaleda majandustegevuses

mittetulundusühingu või sihtasutuse kaudu, siis puudub mõistlik põhjendus, miks kohtunik ei

peaks saama oma vara haldamist korraldada äriühingu vormis. Kohtunik peaks saama osaleda

tsiviilkäibes ning oma vara käsutada ja kasutada võrdsetel tingimustel teiste õigussubjektidega.

Kohtunik saab tegeleda ettevõtlusega ka sellisel viisil, et see ei kahjusta tema ametikohustuste

täitmist ega sõltumatust õigusemõistmisel. Ka kohtunike eetikanõukogu on märkinud, et

ametikitsenduste eesmärgiks pole keelata mis tahes tulu teenimine, kuivõrd kohtunik on

samamoodi aktiivne ühiskonnaliige, kelle kaasalöömine erinevates tegevustes on piiratud vaid

niivõrd, kuivõrd see läheb vastuollu õigusemõistmise huvidega.46Kuna kohtunik peab tegelema

oma põhitööga, siis ei saaks ettevõtlusega tegelemine mitte mingil juhul kujuneda kohtuniku

täiskohaga töötamiseks mõnes suurettevõttes. Nii nagu mis tahes muu kõrvaltegevuse puhul

peab kohtunik ka äriühingu juhtimisel arvestama kohtunikuameti piirangute ja kutse-eetika

nõuetega. Põhjendamatu on panna kohtunikud olukorda, kus nad peavad oma majanduslike

huvide realiseerimisel tegutsema perekonna või sugulaste varjus või neist kohtunikuks

nimetamisel või vara pärimise korral sootuks loobuma. Selle asemel saaksid kohtunikud oma

majanduslikud huvid deklareerida, luues nende avaliku kontrollimise võimaluse.

Kohtunik peab kõrvaltegevuse valikul arvestama ettenähtavate riskidega ja hindama, et tegevus

ei oleks vastuolus kohtunikuameti olemusega, ei kahjustaks õigusemõistmise mainet ega

heidaks varju kohtusüsteemi usaldusväärsusele. Kohtuniku põhitöö on õigusemõistmine, mille

eest riik maksab talle ametipalka. Seetõttu ei tohi kõrvaltegevused kohtuniku ametiülesannete

täitmist takistada ega tuua kaasa menetluste venimist või menetlustähtaegade pikenemist.

Samuti ei tohi kõrvaliste tööülesannete täitmine kohtuniku sellisel määral koormata, et see

kahjustaks tema põhitegevusega seotud ülesannete täitmise kvaliteeti.

Kohtunik võib oma ametiülesannete kõrvalt täita ka muid seaduses sätestatud ülesandeid,

näiteks osaleda kohtunike omavalitsusorganite töös (KS 5. peatükk), kuuluda Vabariigi

Valimiskomisjoni (RKVS § 10 lõige 2 punktid 1 ja 2), Eesti Advokatuuri aukohtu ja

kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja distsiplinaarkomisjoni, Notarite Koja aukohtu

ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni (KS § 38 lõike 3 punkt 8).

KS-i § 49 lõike 3 muudatuse kohaselt peab kohtunik viivitamata teavitama kohtu esimeest, kui

ta tegeleb või kavatseb tegeleda ametivälise kõrvaltegevusega. Kohtu esimees teavitab

ametivälisest töötamisest kõrgema astme kohtu esimeest. Kohtunik peab kinnitama, et

väljaspool kohtunikuametit tegutsemine ei kahjusta tema ametikohustuste täitmist ega

sõltumatust õigusemõistmisel. See tähendab, et iga kõrvaltegevuse puhul kohtunik kinnitab

huvide konflikti puudumist ja kui see peaks tekkima, siis teavitab ta sellest koheselt kohtu

esimeest ja taandab ennast.

45 Ibid, lk 247. 46 Kohtunike eetikanõukogu arvamus. https://www.riigikohus.ee/et/kas-kohtunik-tohib-osa-votta-filmivotetest-mille-eest-makstakse-tasu.

13

KS-i § 49 lõike 4 muudatusega sätestatakse kohtu esimehe otsustusõigus kohtuniku

kõrvaltegevuse keelamiseks.

Kehtiv kord ei näe ette kontrolli kohtuniku kõrvaltegevuste üle. Kohtu esimees vastutab

õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus ja korraldab õigusemõistmise alast

tegevust. Eelnõu muudatuse kohaselt võib õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks kohtu

esimees nõuda kohtunikult kõrvaltegevuse mahu ja sisu kohta selgitusi ning keelata

kõrvaltegevusega tegelemise, kui see takistab kohtuniku ametikohustuste nõuetekohast täitmist

või sõltumatust õigusemõistmisel või läheb vastuollu kohtunikuameti väärikuse või kutse-

eetika nõuetega. Kui kohtunik seda ei järgi, siis on kohtu esimehel äärmusliku abinõuna

võimalik algatada kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlus.

Eelnõu punkt 4. KS-i § 53 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58“. Muudatus on seotud

seaduseelnõu 633 SE jõustumisel KS-i § 58 kehtetuks tunnistamisega.

Eelnõu punkt 5. KS-i § 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41.

Muudatus on seotud KS-i §-ga 741. Muudatuse kohaselt lisatakse tagasisidevestlusest koostatud

kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega kokkuvõtte kohta kohtuniku isikutoimikusse.

Muudatuse eesmärk on anda tagasisidet saanud kohtunikule võimalus põhjendada kõrgema

astme kohtult saadud tagasisidest erinevat seisukohta.

Eelnõu punkt 6. KS-i § 73 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi

ettevalmistuskava täitjaid“. Muudatus on seotud seaduseelnõu 633 SE jõustumisel

kohtunikuabide ettevalmistuskava kaotamisega.

Eelnõu punkt 7. KS-i 9. peatükki täiendatakse §-ga 741 „Tagasisidevestlus“.

Muudatusega nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise üldine korraldus ja luuakse

kohtusüsteemisisene tagasiside andmise süsteem, mille eesmärk on toetada kohtunikku tema

erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.

KS-i § 74 lõige 1 sätestab kohtunikule kohustuse end regulaarselt erialaselt täiendada ja

koolitustel osaleda. Tegemist on kohtunikuteenistuse üldkohustuse, mitte otseselt

õigusemõistmisega seotud tegevusega.47 Kohtunikuameti olemusest tulenevalt peab kohtunik

suutma olla enesekriitiline ja soovima end arendada.

Kohtunikule tagasiside andmine teenib kohtuniku enesetäiendamise ja professionaalse arengu

eesmärki. Selline tagasiside on suunatud kohtuniku abistamisele ja soovituste andmisele tema

menetluspraktika parandamiseks, et toetada kohtuniku professionaalset arengut, mis parandaks

kohtulahendite kvaliteeti ja kiirendaks menetlust. Kohtunikud, kelle menetluspraktika vajab

parandamist, saaksid arutada probleeme kõrgema astme kohtunikuga ja saada praktika

parandamiseks soovitusi. Samuti saaksid kolleegiumid nii kindlaks teha kohtuniku

arenguvajaduse ja suunata teda vajaduse korral koolitusele. Soovituste rakendamine aitaks

parandada menetluse kvaliteeti ning konstruktiivne tagasiside toetaks kohtuniku arengut ja

suurendaks tema motivatsiooni. Äärmuslikel juhtudel võib see vältida distsiplinaarmenetluse

algatamist.

47 Ibid, lk 312.

14

Eelnõu kohaselt antakse kohtunikule tagasisidet vestlusel kõrgema astme kohtunikuga.

Tagasiside andmist oma tööpiirkonna maa- või halduskohtuniku tööle korraldaks

ringkonnakohtu kolleegiumi esimees ning ringkonnakohtuniku tööle Riigikohtu kolleegiumi

esimees. Tagasiside andmine kohtunikule algatatakse eeskätt juhul, kui kohtuniku töös

märgatakse süstemaatiliselt esinevaid puudusi või tagasisidevestluse pidamine võib kohtuniku

professionaalset arengut toetada. Seega pole tegemist vestlusega, mis toimub kindlaks määratud

regulaarsusega kõigi kohtunike suhtes, vaid tagasiside andmine peaks toimuma vastavalt

vajadusele. Nii peaks tagasisidevestlusi pidama ennekõike nende kohtunikega, kelle

menetluspraktika vajab korrigeerimist, et kõrgema astme kohus saaks kohtunikule anda

asjatundlikke soovitusi tema menetluspraktika parandamiseks. Siiski peaks probleemidele

tähelepanu juhtimise kõrval keskenduma ka kohtuniku tugevustele ja töö positiivsetele

aspektidele ning hea praktika esiletoomisele.

Lahendite kvaliteedi hindamine on küll osa kohtuniku töö hindamisest, kuid ainult kohtuniku

professionaalsete oskuste aspektist. Kohtunikule tagasiside andmine võib puudutada eeskätt

kohtumenetluse korraldust ja kohtulahendite koostamisega seotud küsimusi, näiteks lahendite

ülesehitust, neis toodud õiguslikku argumentatsiooni, materiaal- ja menetlusnormide

kohaldamist, õigusallikate kasutamist, aga ka kohtumenetluse juhtimist, sh kohtuasjade

läbivaatamiseks vajaliku töökorralduse ja ajaplaneerimise olemasolu, suhtlemist

menetlusosalistega ning statistilisi andmeid kohtuniku töö kohta.

Ettepaneku tagasisidevestluse korraldamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele

võib teha Riigikohtu esimees kõigi esimese ja teise astme kohtu kohtunike suhtes,

ringkonnakohtu esimees oma tööpiirkonna esimese astme kohtuniku suhtes ja esimese või teise

astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes.

Eelnõu kohaselt jäetakse kohtunikule tagasiside andmise täpsemad praktilise korralduse

üksikasjad KHN-i otsustada.

Eelnõu punkt 8. KS-i § 124 teises lauses asendatakse arv „58“ arvuga „584“. Muudatus on

seotud seaduseelnõu 633 SE jõustumisel KS-i § 58 kehtetuks tunnistamisega. Edaspidi

reguleerib kohtunikuabi väljaspool kohut töötamist KS-i § 584.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kohtute seaduses kasutusele uus termin „tagasisidevestlus“.

Tagasisidevestlus on kohtuniku vestlus kõrgema astme kohtu kohtunikuga, eesmärgiga toetada

kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.

Eelnõu ei sisalda muid uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Kohtute seaduse muutmisega avaldub seaduse rakendamisega HÕNTE § 4648 tähenduses

sotsiaalne mõju. Sihtrühmade lõikes on muudatustest puudutatud kohtunikud ning kaudselt

menetlusosalised.

48 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228.

15

Kohtute seaduse muutmisest mõjutatud sihtrühm on maa-, haldus-, ringkonna- ja

riigikohtunikud. Seisuga 01.01.2024 on kohtusüsteemis kokku 256 kohtuniku ametikohta,

millest täidetud on 246 kohta. Maakohtutes on ametis 159 kohtunikku, halduskohtutes 24

kohtunikku, ringkonnakohtutes 44 kohtunikku ja Riigikohtus 19 kohtunikku.49

6.1. Kavandatav muudatus: kohtunikule tagasiside andmine

Eelnõuga kavandatava muudatuse kõige olulisem mõju avaldub eeskätt II ja III astme kohtunike

töökoormusele ja -korraldusele. Madalama astme kohtunikuga tagasisidevestluse pidamine ja

selleks ettevalmistamine tekitab kõrgema astme kohtunikele juurde lisakohustusi ja suurendab

töökoormust. Kuigi eelduslikult toob kavandatav muudatus esialgu töökoormuse kasvu, siis

kuna eelnõu kohaselt tagasisidevestlusi peetakse ennekõike kohtunikega, kelle töös

tuvastatakse süstemaatiliselt esinevad puudused, peetakse vestlusi arvatavasti pigem vähe.

Selleks et tagasiside andmine ja selleks ettevalmistamine ei suurendaks oluliselt kohtunike

töökoormust ega avaldaks negatiivset mõju kohtuasjade lahendamisele, sh

menetlustähtaegadele ja -kiirusele, saab tagasisidevestlusi korraldav kohus planeerida nende

toimumise pikema aja peale. ENCJ raportis on leitud, et kui kohtuniku hindamise eesmärgiks

on kohtuniku professionaalse arengu toetamine, siis on sobivaim hindamise toimumise sagedus

kord 2–4 aasta jooksul.Pikemas perspektiivis peaks kõrgema astme kohtute koormus

vähenema, sest kohtunike professionaalne areng on rohkem toetatud ja praktika paraneb, kuid

on ette näha, et tagasisidevestluste arv ühel perioodil ei saa olla suur ja neid pigem hakatakse

pidama probleemide esinemisel.

Kavandatav muudatus ei avalda mõju I astme kohtunike töökoormusele ega -korraldusele, sest

tagasisidevestlusi peavad ainult kõrgema astme kohtunikud. Muudatus ei avalda mõju alla

kolmeaastase ametistaažiga kohtunike töö hindamisele. KS-i § 73 lõike 2 kohaselt toimub

kolmeaastase perioodi jooksul regulaarne jälgimine ja tagasiside andmine noorkohtunikule.

Selleks peab juhendav kohtunik kord kvartalis kohtu esimehele esitama aruande, milles hindab

juhendatava kohtuniku sobivust kohtunikuametisse ja menetluse juhtimise oskuste arengut.

Aruandes võib teha näiteks ettepanekuid noorkohtuniku arendamist vajavate teadmiste ja

oskuste kohta, soovitusi koolituste läbimiseks jms.50

Muudatus avaldab mõju hinnatavatele kohtunikele. Tagasiside annab kohtunikule objektiivset

teavet tema töö tugevustest ja nõrkustest. Kriitilisema tagasiside korral võib see mõjuda

kohtunikule negatiivselt. Kui aga tagasisidet antakse konstruktiivselt ning kohtunikku suunab

ja juhendab kõrgema astme kohtunik, siis on pikaajalisem mõju positiivne. Positiivne

tagasiside, sh kohtuniku tugevuste väljatoomine, võib suurendada hinnatava kohtuniku

enesekindlust ja tema töömotivatsiooni, kuna see tunnustab tema töö kvaliteeti ja panust

kohtusüsteemi. Lisaks ei tekita positiivse tagasiside andmine üldjuhul probleeme kohtuniku

sõltumatuse aspektist. Seeläbi on kohtunikud oma töös toetatud ning paraneb lahendite ja

menetluse kvaliteet.

Kohtumenetluses osalevate isikute jaoks on muudatuse mõju positiivne, kuna kohtunikule

tagasiside andmise laiem eesmärk on tagada kvaliteetne kohtumenetlus ja seeläbi suurendada

menetlusosaliste rahuolu kohtumenetlusega. Muudatus aitaks kaasa kohtusüsteemist positiivse

kuvandi kujundamisele ja hoidmisele ning tõstaks ühiskonna usaldust kohtusüsteemi vastu,

49 Hussar. A, Jakobsoo K. Kohtute aastaraamat. Kohtunikkond 2024. aasta alguses https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2024-aasta-

alguses/#_ftn1. 50 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2018, lk 311–312.

16

kuna see näitab, et kohtusüsteem tegeleb kohtunikega, kelle töö kvaliteedile võib teha

etteheiteid.

Esmase mõjuanalüüsi käigus ei tuvastatud ühelegi sihtrühmale olulisi negatiivseid mõjusid.

6.2. Kavandatav muudatus: ametikitsenduste leevendamine

Kohtuniku ametikitsenduste leevendamine muudaks kohtusüsteemi nüüdisaegsemaks ja

atraktiivsemaks kvalifitseeritud kandidaatidele, kes rangete ametikitsenduste tõttu jätaksid

kohtunikuametisse kandideerimata. Muudatus oleks positiivne ka juba ametis olevatele

kohtunikele, kuna see lubaks kohtunikel osaleda kohtunikuameti kõrvalt lisaks senisele õppe-

ja teadustööle edaspidi ka äriühingu juhtimises. Need, kes seni on tegutsenud ettevõtluses oma

lähisugulaste kaudu, saavad sellega ise tegeleda ja oma majanduslikud huvid avalikult

deklareerida.

Ametikitsenduste leevendamisega võib kaasneda negatiivne mõju, kui kohtunik tegeleb selliste

kõrvaltegevustega, mis võivad kahjustada kohtuniku sõltumatust ja erapooletust

õigusemõistmisel ning takistada kohtuniku ametiülesannete täitmist. Kohtunik korraldab oma

tööaja iseseisvalt (KS-i § 6 lõike 1 esimene lause) ja peab oma kohustused täitma mõistliku aja

jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu (KS-i § 6 lõike 1 teine lause). See

tähendab, et kohtunikul on suur otsustusõigus selle üle, kuidas ta oma menetluses olevate

kohtuasjade menetlust korraldab. Liiga ulatuslikud võimalused kõrvaltegevustega tegelemiseks

võivad tekitada ohu, et kohtunikule ei jää piisavalt aega oma ametiülesannete täitmiseks.

Selliselt võib kannatada õigusemõistmise kvaliteet tervikuna. Lisaks on potentsiaalseks ohuks

suhete ja huvide tekkimine, mis võib kaasa tuua kohtuniku taandamiste arvu suurenemise.

Kohtuniku ametivälised tööülesanded ei tohi kujuneda kohtuniku põhitöö täitmist takistavaks

ega segavaks. Kõrvaltegevuse valikul peab kohtunik arvestama kohtunikuametist tulenevate

piirangute ja kutse-eetika nõuetega ning hindama, kas konkreetne tegevus võiks kõrvaltvaatajas

tõstatada küsimuse tema erapooletuses või mitte. Huvide konflikti tekkimine on maandatud

sellega, et kohtu esimees saab seada piire kohtuniku ametiväliste tööülesannete mahule või need

sootuks keelata. Kohtunike kõrvaltegevuste kontrollimine ja sellele vajadusel piirangute

seadmine võib tõsta kohtu esimehe töökoormust.

Esmase mõjuanalüüsi käigus ei tuvastatud ühelegi sihtrühmale olulisi negatiivseid mõjusid.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega riigile lisakulu ega -tulu teadaolevalt ei kaasne.

8. Rakendusaktid

Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja muuta ega kehtestada uusi rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine ei vaja pikemaid ettevalmistusi. Tehtavate muudatuste puhul tagab üldine

vacatio legis adressaatidele piisava aja regulatsiooniga tutvumiseks ja oma tegevuste

planeerimiseks. Seega seadus jõustub üldises korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas

avaldamist (PS § 108).

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

17

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse

avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule,

Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile ja Tartu Ülikooli

õigusteaduskonnale.