| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 6.2-1/24/7537-1 |
| Registreeritud | 22.07.2024 |
| Sünkroonitud | 23.07.2024 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 6.2 Kiirabiteenuse korraldamine |
| Sari | 6.2-1 Kiirabiteenuse osutamisega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 6.2-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Kiirabi Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kiirabi Liit |
| Vastutaja | Ragnar Vaiknemets (TA, Peadirektori asetäitja (3) vastutusvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Tere
Lisatud failis Eesti Kiirabi Liidu seisukoht mobiilsete oksügenaatorite ja eriotstarbelise kiirabiauto kohta.
Parimat
Taavet Reimers
Eesti Kiirabi Liit
Juhatuse esimees
Terviseamet
Eesti Kiirabi Liidu seisukoht mobiilsete oksügenaatorite ja eriotstarbelise kiirabiauto
kohta
Täname Teid 26.06 toimunud veebikohtumise eest.
Palusite kohtumise järgselt, et Eesti Kiirabi Liit (EKL) kujundaks enda seisukoha mobiilsete
oksügenaatorite ja eriotstarbeliste kiirabiautode kohta.
09.07 toimunud EKL juhatuse koosolekul arutleti teemat.
Toimiv, hästi korraldatud ning kriisiolukorras kättesaadav kiirabiteenus on oluline osa
sisejulgeolekust. EKL tunnustab Terviseametit selliste arenduste eestvedamise eest!
Oksügenaator annab kiirabile võimekuse hapniku tarneraskuste korral toota hapnikku
autonoomselt. Hapnik on elulise vajadusega ravim, mida kiirabisüsteem kasutab igapäevaselt
suurtes kogustes. Hapniku kättesaadavuse jätkusuutlikkus kasvab mobiilse oksügenaatori näol
oluliselt. EKL hinnangul on Eesti kiirabisüsteemi hapnikuvajadus u 6 300 000 liitrit aastas.
Antud kogus kajastab tööd rahuajal. Kriisisituatsioonis ning rohkete traumapatsientide korral
on hapniku vajadus kordades suurem.
Mobiilne oksügeneraator on täiendavaks toimepiduse toeks ka haiglavõrgule. Oma
mobiilsusega on võimalik seda vajaduspõhiselt liigutada tarbimisele lähemale ja/või kaugemale
ohust, mis on oluline riskide hajutamise seisukohast.
Täiendava kaitsega eriotstarbeline kiirabiauto tagab kiirabi võimekuse töötada koos päästjate
ja/või politseinikega lähemal (CBRN) ohualas viibivatele patsientidele ja sellega efektiivsemalt
täita oma ülesandeid kriisi ajal. Tänases julgeolekuolukorras on erinevad provokatsioonid,
massirahutused vms konfliktid üsna tõenäolised. Tänane kiirabiauto ei paku personalile piisavat
füüsilist kaitset sellises kriisisituatsioonis. Täiendava kaitsega kiirabiauto tagaks
kiirabibrigaadile sobiva töökeskkonna töötamiseks politsei erioperatsioonide, rahutuste,
„roheliste mehikeste“ ja teistes täiendavat füüsilist kaitset nõudvate olukordade korral.
EKL näeb mõlema võimekuse vajadust kiirabisüsteemis. Terviseameti poolt pakutud
paiknemiskohad (Tallinn ja Tartu) on EKL hinnangul mõistlikud. Vajadusel saavad mõlemad
võimekused teenust tagada üle Eestiliselt.
Soovitame alustada 2024 a. mobiilse oksügnisaatori ja täiendava kaitsega kiirabiauto
võimekuste loomist LõKs ja PõKs piirkondades keskustega Tallinnas ja Tartus.
Lugupidamisega
Taavet Reimers
Eesti kiirabi Liidu juhatuse esimees
Terviseamet
Eesti Kiirabi Liidu seisukoht mobiilsete oksügenaatorite ja eriotstarbelise kiirabiauto
kohta
Täname Teid 26.06 toimunud veebikohtumise eest.
Palusite kohtumise järgselt, et Eesti Kiirabi Liit (EKL) kujundaks enda seisukoha mobiilsete
oksügenaatorite ja eriotstarbeliste kiirabiautode kohta.
09.07 toimunud EKL juhatuse koosolekul arutleti teemat.
Toimiv, hästi korraldatud ning kriisiolukorras kättesaadav kiirabiteenus on oluline osa
sisejulgeolekust. EKL tunnustab Terviseametit selliste arenduste eestvedamise eest!
Oksügenaator annab kiirabile võimekuse hapniku tarneraskuste korral toota hapnikku
autonoomselt. Hapnik on elulise vajadusega ravim, mida kiirabisüsteem kasutab igapäevaselt
suurtes kogustes. Hapniku kättesaadavuse jätkusuutlikkus kasvab mobiilse oksügenaatori näol
oluliselt. EKL hinnangul on Eesti kiirabisüsteemi hapnikuvajadus u 6 300 000 liitrit aastas.
Antud kogus kajastab tööd rahuajal. Kriisisituatsioonis ning rohkete traumapatsientide korral
on hapniku vajadus kordades suurem.
Mobiilne oksügeneraator on täiendavaks toimepiduse toeks ka haiglavõrgule. Oma
mobiilsusega on võimalik seda vajaduspõhiselt liigutada tarbimisele lähemale ja/või kaugemale
ohust, mis on oluline riskide hajutamise seisukohast.
Täiendava kaitsega eriotstarbeline kiirabiauto tagab kiirabi võimekuse töötada koos päästjate
ja/või politseinikega lähemal (CBRN) ohualas viibivatele patsientidele ja sellega efektiivsemalt
täita oma ülesandeid kriisi ajal. Tänases julgeolekuolukorras on erinevad provokatsioonid,
massirahutused vms konfliktid üsna tõenäolised. Tänane kiirabiauto ei paku personalile piisavat
füüsilist kaitset sellises kriisisituatsioonis. Täiendava kaitsega kiirabiauto tagaks
kiirabibrigaadile sobiva töökeskkonna töötamiseks politsei erioperatsioonide, rahutuste,
„roheliste mehikeste“ ja teistes täiendavat füüsilist kaitset nõudvate olukordade korral.
EKL näeb mõlema võimekuse vajadust kiirabisüsteemis. Terviseameti poolt pakutud
paiknemiskohad (Tallinn ja Tartu) on EKL hinnangul mõistlikud. Vajadusel saavad mõlemad
võimekused teenust tagada üle Eestiliselt.
Soovitame alustada 2024 a. mobiilse oksügnisaatori ja täiendava kaitsega kiirabiauto
võimekuste loomist LõKs ja PõKs piirkondades keskustega Tallinnas ja Tartus.
Lugupidamisega
Taavet Reimers
Eesti kiirabi Liidu juhatuse esimees