Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiitsministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

18.07.2024 nr 1-4/24/3539

Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja

kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kiirgusseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Sama: Eesti Hambaarstide Liit, Eesti Radioloogia Ühing

Marily Jaska, 626 2982

[email protected]

9.07.2024

Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse kiirgusseadust, halduskoostöö seadust,

keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning riigilõivuseadust, lisades õigusruumi võimaluse

teatud kiirgustegevuste puhul kiirgustegevusloa asemel piirduda tegevuse registreerimisega,

täpsustades kiirgusseadusest tulenevate tegevuskavade rakendamiseks vajaminevate vahendite

tagamist ja radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamise korraldamist halduslepingu

sõlmimisega.

Eelnõu koostamisse oli kaasatud Keskkonnaamet. Registreeringu reguleerimisel on arvesse

võetud sihtrühmade (hambaröntgenseadmete, luudensitomeetrite, pagasikontrolliseadmete ja

radioaktiivset ainet sisaldavate mõõteseadmete kasutajad) vaadet praegusele kiirgustegevuse

valdkonna loastamisele ja selle otstarbekusele. Puutumust omavate (s.t väga väikese ohuga

kiirgustegevuse alla klassifitseeruvate) loaomajatega tehti fookusintervjuud, mis keskendusid

eelkõige loa taotleja kasutajakogemusele, vajadustele ja ootustele.

1.1.1. Kiirgusseaduse muutmine

Kiirgusseaduses täpsustatakse kiirgustegevuse ohuastme määramist, mis oli seni seotud aastase

efektiivdoosi suurusega (kuni üks millisiivert, üks kuni kuus millisiivertit, rohkem kui kuus

millisiivertit), mille kiirgustöötaja saab või võib saada kiirgustegevuse käigus. Seejuures ei

sätestanud seadus sõnaselgelt, et arvesse tuleks võtta nt kiirgusallika füüsikalisi omadusi, mil

võib olla olulist roll kiirgustöötajate ja elanike ohutuse tagamisel. Kiirgustegevuse ohuastme

määramise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Uue ohuastmena tuuakse seadusesse „väga väikese ohuga kiirgustegevus“, mille puhul on

kiirgustegevusloa asemel nõutud kiirgustegevuse registreering. Kiirgustegevuse registreerimist

võimaldatakse tegevusteks, mille riskihindamisel on leitud, et kiirgustegevusloa taotlemise

protsess, võttesse arvesse kiirgusallika ja kiirgustegevuse riski ning menetlusega kaasnevat töö-

ja halduskoormust, on ebaproportsionaalne. Väga väikese ohuga kiirgustegevuste loetelu,

kiirgustegevuse registreeringu taotluse menetluse nõuded ja taotluse andmete loetelu kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega. See muudatus võimaldab tõhusamat ja vähem

koormavat regulatiivset lähenemist väga väikese ohuga tegevuste puhul. Ohuastme määratluse

muutumise tõttu muudetakse ka kiirgusohutuse spetsialisti määramise kohustuslikkust,

kirjeldades, et kiirgusohutuse spetsialisti määramine on kohustuslik, kui tegemist on mõõduka

või suure ohuga kiirgustegevusega või kui väikese ohuga kiirgustegevuses kasutatakse rohkem

kui 10 kiirgusallikat.

Kiirgusseadusesse tuuakse uue mõistena sisse „kiirgustegevuse teostaja“, mis tähistab nii

kiirgustegevusloa kui kiirgustegevuse registreeringu omajat. Kuna kiirgustegevuse

registreerimine on võimalik ainult teatud tegevuste puhul, ei saa kogu seaduses läbivalt

asendada kiirgustegevusloa omaja mõistet kiirgustegevuse teostaja mõistega ning teatud

kohustused rakenduvad endiselt ainult kiirgustegevusloa omajale.

2

Kiirgusseaduses täpsustatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud

kiirgustegevuslubade tunnustamise sätteid. Kehtivas seaduses on kirjeldatud ainult

kiirgustegevuslubade tunnustamine, kuid erinevate riikide reeglite ja kogemuste kohaselt võib

teatud kiirgustegevuste puhul olla kasutusel mõni muu tegevuse lubamise vorm (nt

registreering, teavitus). Seega laiendatakse tunnustamise võimalust, lisades täpsustuse, et

tegemist võib olla ka muu dokumendiga, mis tõendab õigust kiirgustegevuseks. Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevuslubade ja teiste kiirgustegevuse

õigust tõendavate dokumentide puhul kastutatakse eelnõus ühise nimetajana „lepinguriigi

tegevusloa“ mõistet. Kiirgustegevuse tunnustamise otsustab Keskkonnaamet iga kord esitatud

taotluse alusel ning tunnustamise otsuse tegemisel võetakse lisaks kiirgustegevuse õigust

tõendavale dokumendile arvesse ka kiirgustegevuse eripära ja kiirgustöötajate erialast

väljaõpet.

Seadusemuudatusega täpsustatakse mõningaid kiirgusseaduse sätteid ja definitsioone

2019. aastal Eestis toimunud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (edaspidi IAEA)

kiirgusohutuse raamistiku hindamise IRRS-i järelauditi käigus tehtud ettepanekute põhjal, seda

eelkõige seoses sekkumisega avarii- ja püsikiirituse olukorras, et tagada õigusaktide vastavus

rahvusvahelistele standarditele.

Täpsustatakse kiirgustegevusloa ja nüüd ka kiirgustegevuse registreeringu kehtetuks

tunnistamise korda juhul, kui kõik loas või registreeringus nimetatud kiirgusallikad on

ohutustatud.

Kiirgusseaduse kohaselt korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamist

Kliimaministeerium. Eelnõukohase seadusega täpsustatakse, et nimetatud kohustuse võib anda

riigi omandis olevale äriühingule, kelle põhitegevus on radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja

kellega valdkonna eest vastutav minister on sõlminud selleks halduslepingu halduskoostöö

seaduses sätestatud korras. Lisaks sätestatakse sõnaselgelt, et radioaktiivsete jäätmete vahe- ja

lõppladustamiseks ning radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava rakendamiseks

vajaminevad vahendid tagab Kliimaministeerium. Muudatus on seotud nõukogu direktiivi

2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete

jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, artikli 9 üle võtmisega. Artikli 9 kohaselt

peavad liikmesriigid tagama riiklike programmide rakendamiseks, eelkõige kasutatud

tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, piisavate rahaliste vahendite olemasolu

ning Euroopa Liidu Nõukogu on direktiivi ülevõtmist hinnates leidnud, et Eesti ei ole nimetatud

sätet üle võtnud, ning on selle kohta alustanud ka rikkumismenetluse.

1.1.2. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seadust täiendatakse viitega kiirgusseadusele, kuna ka kiirgusseaduse alusel

sõlmitavatele halduslepingutele ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 6 ja 14 sätteid.

1.1.3. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses täpsustatakse, et keskkonnaotsuste infosüsteem on

andmekogu, mille eesmärk on lihtsustada ka kiirgusseaduse alusel tehtavate registreeringute

taotlemist ja menetlemist, nendega seotud aruandluskohustuste täitmist ning kogutud andmete

säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Keskkonnaotsuste infosüsteem on kiirgustegevuse

3

registreeringute taotluste esitamiseks, taotluste menetlemiseks ning registreeringute andmiseks

IT-lahenduselt ette valmistatud.

1.1.4. Riigilõivuseaduse muutmine

Registreeringu taotlusega Keskkonnaametile esitatav andmekoosseis ei ole võrreldes

kiirgustegevusloaga nii mahukas, samas ei ole kiirgustegevuse registreering pelgalt taotluse

kinnitamine ning menetlejal tuleb esitatud andmete õigsus üle kontrollida ning vajaduse korral

küsida lisaandmeid. Taotluse menetlemiseks kulub Keskkonnameti ressurssi, seega nähakse ette

vastav muudatus ka riigilõivuseaduses, kehtestades riigilõivu ka kiirgustegevuse registreeringu

andmise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest. Riigilõiv kiirgustegevuse registreeringu

taotluse läbivaatamise eest jääb võrreldes kiirgustegevusloa taotluse riigilõivuga

(kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 630 eurot) 1/3 piiresse

(kiirgustegevuse registreeringu taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot), mis

on proportsionaalne menetluseks kuluva aja- ja inimressursiga. Kuna registreeringu muutmise

andmekoosseis ja töömaht on võrreldavad uue registreeringuga, ei ole erinevus riigilõivu

määras suur (kiirgustegevuse registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse

riigilõivu 150 eurot).

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu teksti ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse

osakonna nõunik Marily Jaska (tel 626 2982, marily.jaska@kliimaministeerium),

Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar

([email protected]) ja Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna kiirguskaitse

büroo juhataja Jelena Šubina ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on

teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk (tel 626 2905,

[email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome

korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse:

1) KiSi redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 30.06.2023, 26;

2) HKTSi redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 07.03.2023, 34;

3) KeÜSi redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 30.12.2023, 11;

4) RLSi redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 21.06.2024, 22.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on seotud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri soovituste ja Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega1 ning kiirgustegevuse registreeringu võimaluse loomisega Eesti õigusruumi.

1 Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega

kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom,

97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1–73).

Nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete

vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 02.08.2011, lk 48–56).

4

2. Seaduse eesmärk

Kiirgusseadust on vaja muuta selleks, et tagada selle vastavus direktiividele 2013/59/Euratom,

2011/70/Euratom, 2014/87/Euratom ning IAEA rahvusvahelistele kiirgusohutuse standarditele.

Samuti Eestis toimuvate kiirgustegevuste riskihindamise tulemusel ning kiirgustegevuslubade

omajate halduskoormuse ja Keskkonnaameti töökoormuse vähendamiseks on ilmnenud vajadus

täiendada kiirgusseadust, keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning riigilõivuseadust sätetega,

mis võimaldavad teatud tegevuste puhul kiirgustegevuse registreerimist.

Lisaks kiirgustegevuse registreerimise sätetele lihtsustatakse ka kiirgustegevusloa ja

registreeringu kehtetuks tunnistamise menetlust, võimaldades ka Keskkonnaametil menetluse

algatamist juhul, kui kõik kiirgustegevusloale või registreeringule märgitud kiirgusallikad on

ohutustatud.

Nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud

tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, artikli 9

kohaselt peavad liikmesriigid tagama riiklike programmide rakendamiseks, eelkõige kasutatud

tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, piisavate rahaliste vahendite olemasolu,

võttes vajalikul määral arvesse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete tekitajate

vastutust. Nõukogude ajast pärinevad Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse

likvideerimisel ning tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes tekkinud (st varasemad)

radioaktiivsed jäätmed on nõukogude aja pärand ning seega ei ole tekitaja vastutuse

rakendamine võimalik ning radioaktiivsed jäätmed tuleb käidelda ja lõppladustada riiklike

vahenditega. Euroopa Liidu Komisjon on direktiivi ülevõtmist hinnates leidnud, et Eesti ei ole

kõnealust sätet üle võtnud ning on selle kohta alustanud ka rikkumismenetluse. Kuna

kiirgusseaduse kohaselt korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamist

Kliimaministeerium, sätestatakse seaduse tasemel ka üheselt mõistetavalt, et radioaktiivsete

jäätmete vahe- ja lõppladustamiseks ning radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava

rakendamiseks vajaminevad vahendid tagab Kliimaministeerium, mis tagab ka direktiivi nõude

ülevõtmise Eesti õigusesse.

Nõukogu direktiivi 2014/87/EURATOM, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust

käsitlev ühenduse raamistik, kohaselt peavad liikmesriigid oma pädevate reguleerivate asutuste

kaudu ning koostöös Euroopa tuumaohutuse regulaatorite grupiga (ENSREG (European

Nuclear Safety Regulators Group)) määrama iga kuue aasta tagant kindlaks oma

tuumaseadmete tuumaohutusega seotud konkreetset ühist tehnilist teemat puudutavate

vastastikuste hindamiste metoodika, tingimused ja ajakava. Euroopa Komisjoni ja ENSREGi

kehtestatud temaatiliste vastastikhindamiste teemad („Vananevad tuumaelektrijaamad ja

uurimisreaktorid“ (2017. a), „Tuleohutus tuumaelektrijaamades“ (2023. a)) on seni suunatud

tuumaelektrijaamadele, rikastamistehastele, uurimisreaktoritele, kasutatud kütuse ladustamise

rajatistele ja radioaktiivse jäätme ladustamise rajatistele, mis asuvad samal alal ja on otseselt

seotud tuumaelektrijaamadega. Eestis nimetatud käitised puuduvad, seega ei ole asjakohane

praegu seaduse tasemel sätestatud nõue, et Kliimaministeerium korraldab temaatilisi

vastastikhindamisi vähemalt iga kuue aasta järel, vaid neid saab korraldada Euroopa Komisjoni

juhiste järgi.

Nõukogu direktiiv 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete

tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 219, 25.07.2014, lk 42–52).

5

IAEA peamisteks väljaanneteks on ohutusstandardid, mis sisaldavad kiirgusohutuse tagamise

aluspõhimõtteid, nõudeid ja soovitusi. Need toimivad inimeste ja keskkonna kaitsmise

ülemaailmse võrdlusalusena. IAEA pakub oma liikmesriikidele võimalust erinevate temaatiliste

auditite abil hinnata riigi kiirguskaitsesüsteemi vastavust ohutusstandarditele. Auditite käigus

esitatakse riikidele ettepanekuid ja soovitusi õigusaktide ning kiirguskaitsesüsteemi

parandamiseks. Viimane audit (järelaudit) toimus 2019. aastal

(https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_follow_up_mission_report_1.pdf) ning

soovituseks oli viia avarii- või püsikiirituse olukordadeks valmistumise ja nende ohjamise

sätted kooskõlla IAEA üldistele ohutusnõuetele, osa 7: Valmisolek ja reageerimine tuuma- ja

kiirgusõnnetustele (IAEA General Safety Requirements, Part 7: Preparedness and Response for

a Nuclear or Radiological Emergency), mis soovitab tuua sisse üldised kriteeriumid

projektdoosi mõiste kaudu. Eelnõuga seda tehakse.

Seaduseelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on direktiivist tulenevate

soovituste täpsustamisega Eesti õiguses ning kiirgustegevuse registreeringu võimaluse

loomisega õigusruumi. Registreeringu kontseptsioon ei ole uus ning on kasutusel mitmes

valdkonnas. Registreeringule ülemineku sätete puhul on tehtud riskihindamine ja kaasatud

puutumust omavad huvirühmad. Vabariigi Valitsuse määruse „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 2 punktide 2 ja 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav,

kui eelnõu käsitleb ELi õiguse rakendamist või kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei

kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist (§ 1. Kiirgusseaduse muutmine, § 2. Halduskoostöö seaduse

muutmine § 3. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine, § 4. Riigilõivuseaduse

muutmine, § 5. Seaduse jõustumine).

Kiirgusseaduse muudatused puudutavad järgmiseid kiirgusseaduse peatükke: 1. peatükk

„Üldsätted“ (1. jagu „Reguleerimis- ja kohaldamisala“, 2. jagu „Mõisted“, 3. jagu

„Kiirgusohutuse põhimõtted“), 2. peatükk „Kiirgusohutuse kavandamine“, 3. peatükk

„Kiirgustegevuse nõuded“ (1. jagu „Üldsätted“, 3. jagu „Kiirgusohutus töökohas“ 4. jagu

„Radioaktiivsed jäägid, jäätmed ja heited“), 4. peatükk „Kiirgustegevusega seotud load“

(1. jagu „Kiirgustegevusluba“), 8. peatükk „Sekkumine ja kaitsemeetmete rakendamine“,

10. peatükk „Vastutus“ ja 11. peatükk „Rakendussätted“.

Halduskoostöö seaduse muudatus puudutab seaduse 2. peatükki „Haldusülesannete täitmiseks

volitamine“(2. jagu „Füüsilisele isikule ja eraõiguslikule juriidilisele isikule haldusülesande

täitmiseks volitamine“).

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatus puudutab seaduse 5. peatükki „Loamenetlus“.

Riigilõivuseaduse muudatus puudutab seaduse 6. peatükki „Kliimaministeeriumi valitsemisala

toimingud“ (3. jagu „Keskkonnaameti toimingud“, 4. jaotis “Kiirgusseaduse alusel tehtavad

toimingud“).

6

Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse kiirgusseaduse § 2 lõiget 2, lisades, et

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki kohaldatakse ka kiirgustegevuse registreeringu

puhul.

Punktiga 2 täiendatakse seaduse 1. peatükki §-ga 41, tuues seadusesse uue mõistena

„kiirgustegevuse teostaja“, mis märgib nii kiirgustegevusloa kui ka kiirgustegevuse

registreeringu omajat.

Punktiga 3 täiendatakse § 7 lõikega 12, tuues seadusesse lahtise kiirgusallika mõiste. Lahtine

kiirgusallikas on kiirgusallikas, milles radioaktiivne aine ei ole püsivalt suletud kapslisse või

pole tugevalt seotud tahke aine koosseisu.

Punktiga 4 täiendatakse § 8 lõigetes 1 ja 2 väljaarvamis- ja vabastamistasemete mõisteid,

täpsustades, et lisaks kiirgustegevusloale kohalduvad väljaarvamis- ja vabastamistasemed ka

kiirgustegevuse registreeringule.

Punktiga 5 muudetakse § 10, asendades sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega

„kiirgustegevuse teostaja“. Kiirgustegevuse teostaja mõiste hõlmab nii kiirgustegevusloa kui ka

kiirgustegevuse registreeringu omajat, seega tuleb ka kiirgustöötaja defineerida uue mõiste

kaudu.

Punktiga 6 täiendatakse § 14 lõikes 2 sätestatud kutsekiirituse mõistet. Muudatusega

täpsustatakse, et kutsekiiritus on kiiritus, mida kiirgustöötaja saab või võib saada lisaks

kiirgustegevusloa alusel toimuvast kiirgustegevusest ka kiirgustegevusest, mis toimub

kiirgustegevuse registreeringu alusel.

Punktiga 7 muudetakse ja sõnastatakse uuesti § 241. Paragrahvis asendatakse seni kasutusel

olnud kiirgustegevusloa omaja mõiste kiirgustegevuse teostaja mõistega. Muudatus on vajalik,

et oleks sõnaselgelt sätestatud, et vastutus rakendub kiirgustegevuse teostajale nii

kiirgustegevusloaga kui ka kiirgustegevuse registreeringuga reguleeritud kiirgustegevuse puhul.

Punktiga 8 muudetakse § 29 lõike 3 sõnastust. Kohustus temaatilisteks vastastikhindamisteks

tuleb Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist 2014/87/EURATOM, millega luuakse tuumaseadmete

tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid oma

pädevate reguleerivate asutuste kaudu ning koostöös Euroopa tuumaohutuse regulaatorite

grupiga (ENSREGi (European Nuclear Safety Regulators Group)) määrama iga kuue aasta

tagant kindlaks oma tuumaseadmete tuumaohutusega seotud konkreetset ühist tehnilist teemat

puudutavate vastastikuste hindamiste metoodika, tingimused ja ajakava. Euroopa Komisjoni ja

ENSREGi kehtestatud temaatiliste vastastikhindamiste teemad („Vananevad

tuumaelektrijaamad ja uurimisreaktorid“ (2017. a), „Tuleohutus tuumaelektrijaamades“ (2023.

a)) on seni suunatud tuumaelektrijaamadele, rikastamistehastele, uurimisreaktoritele, kasutatud

kütuse ladustamise rajatistele ja radioaktiivse jäätme ladustamise rajatistele, mis asuvad samal

alal ja on otseselt seotud tuumaelektrijaamadega. Eestis nimetatud käitiseid puuduvad, seega ei

ole asjakohane nõue, et Kliimaministeerium korraldab temaatilisi vastastikhindamisi vähemalt

iga kuue aasta järel, vaid neid saab korraldada Euroopa Komisjoni juhiste järgi.

7

Punktiga 9 muudetakse § 31 lõike 2 punkti 2. Keskkonnaameti tasuliste teenuste nimekirjast

jäetakse välja seal varem olnud kitsendus, et kiirgusohutushinnangut saab koostada ainult

väikese ja mõõduka ohuga kiirgustegevustele. Eelnõuga muudetakse ka kiirgustegevuse

ohuastmeid (kiirgusseaduse § 34), mis määratakse sõltuvalt kiirgusallikast ja kiirgustegevusega

seotud riskidest, seega ei ole seaduses sätestatud kitsendus enam asjakohane.

Punktiga 10 muudetakse § 31 lõike 2 punkti 3. Uus sõnatus – termoluminestsentsdosimeetri

mõõtmine isikudoosi määramiseks – iseloomustab paremini tegevuse iseloomu ja eesmärki.

Tasu alam- ja ülemmäärad ei muutu.

Punktidega 11 ja 12 muudetakse § 32 sõnastust, asendades „kiirgustegevusloa omaja“ mõiste

„kiirgustegevuse teostaja“ mõistega ning täpsustades, et kiirgusallika vastuvõtjal peab olema

kas asjakohane kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreering. Täpsustus on vajalik, et

oleks üheselt mõistetav, et kohustused rakenduvad nii kiirgustegevusloa kui ka kiirgustegevuse

registreeringu omajatele.

Punktiga 13 muudetakse § 32 lõike 1 punkti 10. Muudatusega jäetakse punktist välja viide

kiirgustegevusloa taotlusele, kuna väga väikese ohuga kiirgustegevuse puhul ei pea

registreeringu taotlusega kiirgusallika ohutustamise kava Keskkonnaametile esitama, küll peab

see koostatud olema. Seega kehtiv nõue, et kiirgusallikas tuleb pärast kasutamise lõpetamist

ohutuks muuta vastavalt ohutustamise kavale, ei muutu.

Punktiga 14 muudetakse ja sõnastatakse uuesti § 34. Lõikes 1 sätestatakse, et sõltuvalt

kiirgusallikast ja kiirgustegevusega seotud riskidest eristatakse nelja kiirgustegevuse ohuastet:

väga väikese ohuga kiirgustegevus, väikese ohuga kiirgustegevus, mõõduka ohuga

kiirgustegevus ja suure ohuga kiirgustegevus. Uue ohuastmena tuuakse seadusesse „väga

väikese ohuga kiirgustegevus“, mille puhul on vaja kiirgustegevuse registreeringut. Väga

väikese ohuga kiirgustegevuste loetelu, kiirgustegevuse registreeringu taotluse menetluse

nõuded ja taotluse andmete loetelud kehtestatakse valdkonna ministri määrusega.

Lõikes 2 täpsustatakse, et kiirgustegevuse ohuaste määratakse, võttes arvesse kiirgusallika ning

kiirgustegevusega seotud järgmiseid riskitegureid: kiirgusohutuse ja füüsilise kaitse riskid,

taristu ja ressursid, ohutuskultuur, kiirgustöötajate ja elanike potentsiaalsed hinnatavad doosid

normaalsetes töötingimustes ning avarii- ja püsikiirituse olukorras, muud olulised tegurid.

Kiirgusseaduses seni kasutusel olnud süsteem oli seotud ainult kiirgustöötaja aastase

efektiivdoosiga, mille ta saab või võib saada kiirgustegevusest. Seejuures ei olnud sõnaselgelt

sätestatud, et arvesse tuleks võtta ka nt kiirgusallika füüsikalisi omadusi (nt lahtiste

kiirgusallikate puhul), mis võivad määrata olulist rolli kiirgustöötajate ja elanike ohutuse

tagamisel. Selline lähenemine ei olnud seega ammendav, sest ohuaste sõltub erinevatest

riskiteguritest. Lõikes 2 sätestatud riskitegurite nimekiri ei ole lõplik, sisaldades viidet ka

muudele olulistele teguritele, mis võivad ilmneda iga konkreetse tegevuse hindamise raames.

Kiirgustegevuse ohuastme määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega, mille volitusnorm esitatakse järgmises lõikes.

Lõikes 3 esitatakse volitusnorm uuele määrusele – kiirgustegevuse ohuastme määramise kord,

mille alusel Keskkonnaamet edaspidi kiirgustegevuse ohuastme määrab.

8

Lõikega 4 taasesitatakse kehtiv lõige 3.

Punktiga 15 muudetakse § 35 lõiget 1, asendades mõiste „kiirgustegevusloa omaja“ mõistega

„kiirgustegevuse teostaja“, kuna kiirgusohutuse ning sellega seotud muu tegevuse

kvaliteedijuhtimise süsteemi väljatöötamise ja rakendamise nõue kehtib nii kiirgustegevusloa

kui ka kiirgustegevuse registreeringu omajale. Samuti täpsustatakse, et kvaliteedijuhtimise

süsteem peab tagama nii kiirgustegevusloaga kui ka kiirgustegevuse registreeringuga määratud

tingimuste täitmise.

Punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks § 36. Kuna kiirgusallika paigaldamine, remont ja hooldus

on kiirgustegevused, mille puhul on nõutud kiirgustegevusluba, taasesitatakse nimetatud lõige

§ 68 lõike 1 koosseisus, kus on loetletud kõik tegevused, milleks on vaja kiirgustegevusluba.

Punktidega 17 ja 18 muudetakse § 37 lõiget 1 ja 2. Muudatusega asendatakse kiirgusallika ja

radioaktiivsete jäätmete inventuuri aruande nõudeid kirjeldavates sätetes „kiirgustegevusloa

omaja“ mõiste „kiirgustegevuse teostaja“ mõistega ning täpsustatakse, et kui kiirgustegevusloa

või kiirgustegevuse registreeringu tingimustes ei ole märgitud teisiti, peavad

arvestusdokumendid sisaldama kiirgusallika kohta andmeid, mida nõutakse kiirgustegevusloa

või kiirgustegevuse registreeringu taotlemisel.

Punktiga 19 muudetakse seaduse 3. peatüki (kiirgustegevuse nõuded) 3. jagu (kiirgusohutus

töökohal), asendades „kiirgustegevusloa omaja“ mõiste „kiirgustegevuse teostaja“ mõistega.

Muudatus on vajalik, kuna kiirgusohutuse nõuded töökohal rakenduvad nii kiirgustegevusloa

kui ka kiirgustegevuse registreeringu puhul.

Punktiga 20 muudetakse § 46 lõike 2 sõnastust, täpsustades, et kiirgusohutuse spetsialisti

määramine on kohustuslik, kui tegemist on mõõduka või suure ohuga kiirgustegevusega või kui

väikese ohuga kiirgustegevuses kasutatakse rohkem kui 10 kiirgusallikat. Seni kehtinud

sõnastus sidus kiirgusohutuse spetsialist määramise kohustuse kiirgustöötajate arvuga, mis aga

ei iseloomusta kiirgustegevuse riski. Uus ohuastmete määratlus (kiirgusseaduse § 34) ning

kiirgusohutuse spetsialisti määramise kohustuse sidumine kiirgusallikate arvuga aitab paremini

ohjata tegevusega kaasnevaid riske ning tagada kiirgustöötajate, elanike ja patsientide ohutus.

Kuna kiirgusohutuse spetsialistide leidmine ning koolitamine vajavad aega, on selle sätte puhul

ette nähtud üleminekuaeg.

Punktiga 21 täiendatakse § 61 lõigetega 5 ja 6, täpsustades radioaktiivsete jäätmete vahe- ja

lõppladustamise korraldamist ning selleks vajaminevate vahendite tagamist. Lõikes 5

sätestatakse, et Kliimaministeerium võib radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamise

korraldamise anda riigi omandis olevale äriühingule, kelle põhitegevus on radioaktiivsete

jäätmete käitlemine ja kellega valdkonna eest vastutav minister on sõlminud selleks

halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Eestis on selliseks äriühinguks hetkel

AS A.L.A.R.A. Kuni 2023. aastani oli see riigi äriühing Majandus-

Kommunikatsiooniministeeriumi, alates 1.07.2023 aga Kliimaministeeriumi valitsemisalas.

Muudatuse eesmärk on korrastada AS A.L.A.R.A. ja Kliimaministeeriumi lepinguliste suhete

aluseid, et erinevate riigi omandis olevate äriühingute toetuste eraldamine saaks toimuda

sarnastel alusel, st ministeeriumi ja toetuse saaja vahel sõlmitud halduslepingu alusel.

9

Muudatuse jõustumisel ei teki vajadust korraldada riigi omandis olevalt äriühingult teenuste

tellimisel ja selle äriühingu tegevuse toetamise lepingu sõlmimiseks riigihanget.

Nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud

tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, artikli 9

kohaselt peavad liikmesriigid tagama riiklike programmide rakendamiseks, eelkõige kasutatud

tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, piisavate rahaliste vahendite olemasolu.

Lõikes 6 sätestatakse see nõue sõnaselgelt, sätestades, et radioaktiivsete jäätmete vahe- ja

lõppladustamiseks ning radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava rakendamiseks

vajaminevad vahendid tagab Kliimaministeerium. Selle sättega võetakse üle nõukogu direktiivi

2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete

jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, artikkel 9, et Euroopa Komisjon saaks

lõpetada Eesti suhtes alustatud rikkumismenetluse.

Punktidega 22 ja 23 täiendatakse seaduse 4. peatüki (kiirgustegevusega seotud load) ja

4. peatüki 1. jao (kiirgustegevusluba) pealkirja. Muudatusega lisatakse viide ka registreeringule,

kuna peatükis käsitletakse lisaks kiirgustegevuse lubadele ka registreeringuid.

Punktiga 24 muudetakse ja sõnastatakse uuesti § 68. Lõikes 1 sätestatakse, et

kiirgustegevusluba on vaja väikese, mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuse korral. Esitatakse

kehtivas lõikes 1 sätestatud nimekiri (tuumkütusetsükli mis tahes rajatise ekspluateerimiseks,

sulgemiseks ja dekomissioneerimiseks; radioaktiivse aine ja seda sisaldavate toodete

tootmiseks, kasutamiseks, hoidmiseks ning veoks, sealhulgas sisse- ja väljaveoks;

elektrikiirgusseadmete kasutamiseks ja hoidmiseks; radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja

veoks; suurenenud looduskiiritusega seotud tegevuseks, mille korral looduslikest

radionukliididest põhjustatud kiirgus on kiirgusohutuse seisukohalt oluline) ning lõike koosseisu

tuuakse seni kiirgusseaduse §-s 36 kirjeldatud kiirgustegevusloa omamise nõue kiirgusallikate

paigaldamise, remondi ja hoolduse korral. Muudatus on õigusselguse eesmärgil, et kõik

kiirgustegevusluba nõudvad tegevused oleksid kirjeldatud ühes sättes. Kiirgusallika

remontimise ja hooldamise lõikest jäetakse välja täpsustus, mille kohaselt ei ole

kiirgustegevusloa omamine kohustuslik juhul, kui kiirgusallika remondi- ja hooldustööd ei ole

seotud kiirgusallika kiirgust tekitavate osadega. Muudatuse eesmärk on ühtlustada kiirgusallika

paigaldus-, remondi- ja hooldustööde reguleerimist ning vältida loakohustusest

kõrvalehoidumist. Praktikas on ilmnenud, et kohustatud isikud ja järelevalveasutused

tõlgendavad sätet erinevalt. Loastamise ja järelevalve käigus on sageli püütud loa taotlemisest

kiirgusallika hooldamiseks ja remontimiseks eemale hoida, viidates, et hooldatakse mitte

otseselt kiirgust tekitavaid osi, samal ajal tehes ise ka röntgenseadmega testülesvõtteid.

Kiirgusallikate tootjate juhised näevad ette, et kiirgusallikaid paigaldaks, hooldaks ja remondiks

sellekohase väljaõppe saanud isikud. Samuti sätestab kiirgusallika tootja kiirgusallika

paigaldus-, hooldus- ja remonditööde tingimused. Loa taotluse käigus esitatakse loa andjale

andmed tootjapoolsete koolituste läbimise kohta ning tootja volitused, mis tõendavad õigust

volitusel märgitud teenuseid osutada. Lisaks, aina enam lisandub remontimise ja hooldustööde

hulka kiirgusallika tarkvaraline uuendus, mis otseselt mõjutab kiirgust tekitavaid osi, aga

reaalselt n-ö kiirgust tekitavaid osi ei remondita. Enamikel juhtudel osutab kiirgusallikatele

pakutavaid teenuseid üks ja sama ettevõte, seega nii kiirgusallika kiirgust tekitavaid osi kui ka

muid, kiirgust tekitavaid osi remondib sama ettevõte, kelle töötajad on selleks ka koolitatud.

Nimetatud muudatus lihtsustab kiirgusallikate paigaldus-, remondi- ning hooldustööde

10

reguleerimist Eestis, väldib ajakulukaid arutelusid loa vajalikkuse üle ja aitab tagada

kiirgusohutust.

Lõikes 2 taasesitatakse need kiirgustegevused, mida loetakse alati suure ohuga

kiirgustegevusteks. Loetelu ei ole muutunud ning on üle toodud kehtiva § 34 lõikest 2.

Paragrahvi lisatakse lõige 3 kiirgustegevuse registreeringu kohta. Kiirgustegevuse

registreeringut on vaja väga väikese ohuga kiirgustegevuse korral. Väga väikese ohuga

kiirgustegevuste loetelu, kiirgustegevuse registreeringu taotluse menetluse nõuded ja taotluse

andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, mille volitusnormid

kehtestatakse lisaks käesolevale lõikele ka kiirgusseaduse § 691 lõikes 2 ja § 741 lõikes 2.

Muudatus on kooskõlas direktiiviga 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised

ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiivi

kohaselt peaksid liikmesriigid kasu saama regulatiivse kontrolli ohutaset arvestavast

lähenemisviisist, mis peaks vastama sellisest seotud tegevusest saadava kiirituse ulatusele ja

tõenäosusele ning samuti mõjule, mis regulatiivsel kontrollil võib olla sellise kiirituse

vähendamisele või käitiste ohutuse parandamisele. Direktiivi kohaselt on registreering pädeva

asutuse antav kirjalik luba või riigisisese õigusaktiga lihtsustatud menetluse alusel antav luba

kiirgustegevuseks kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud riigisisestes õigusaktides või mille

pädev asutus on seda liiki või klassi kiirgustegevuse puhul määranud.

Lõikes 4 täpsustatakse tegevusi, mille puhul kiirgustegevusluba ega kiirgustegevuse

registreeringut ei ole vaja. Kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut ei ole vaja:

1) tegevuseks radioaktiivse kiirgusallikaga, kui kasutatavate radionukliidide aktiivsus või

aktiivsuskontsentratsioon on väiksem kui väljaarvamistase;

2) kuni 30-kilovoldise potentsiaalide vahe juures töötava elektrikiirgusseadme hoidmiseks,

kasutamiseks, paigaldamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks, kui seadme töötamise ajal ei

ületa doosikiirus seadme pinnast 0,1 meetri kaugusel ühte mikrosiivertit tunnis.

Muudatus on õigusselguse huvides, et seaduse tasemel oleks määratud konkreetsed

kriteeriumid, mille puhul ei ole kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu omamine

vajalik. Elektrikiirgusseadme kasutamiseks, mille torupinge on suurem kui 30 kV ja töötamise

ajal ei ületa doosikiirus seadme pinnast 0,1 meetri kaugusel ühte mikrosiivertit tunnis, on

edaspidi nõutav registreering ning see nõue sätestatakse määruse tasandil.

Lõikes 5 sätestatakse sõnaselgelt, et kiirgustegevuse alustamine või tegutsemine

kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut nõudval kiirgustööl kiirgustegevusloata

või registreeringuta on keelatud.

Lõikega 6 taasesitatakse kehtiv lõige 5, mis on volitusnorm ning mille alusel on kehtestatud

keskkonnaministri 25.08.2021 määrus nr 40 „Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate

radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja

vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“.

Punktiga 25 muudetakse ja sõnastatakse uuesti § 69. Muudatusega täpsustatakse, et nii

kiirgustegevusloa kui ka kiirgustegevuse registreeringu annab Keskkonnaamet.

11

Punktiga 26 lisatakse seadusesse § 691, milles kirjeldatakse kiirgustegevuse registreeringu

taotluse sätted ja lisatakse volitusnorm ministrile kehtestada määrusega kiirgustegevuse

registreeringu taotluse nõuded ja taotluse andmete loetelu. Kiirgustegevuse registreeringu

taotlus koos lisadega esitatakse registreeringu andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu ja

taotlus kinnitatakse digitaalallkirjaga.

Punktidega 27 ja 28 täiendatakse §-de 701 ja 703 lepinguriigi kiirgustegevusloa tunnustamisega

seotud sätteid. Kehtivas seaduses on kirjeldatud ainult kiirgustegevuslubade tunnustamine, kuid

eri riikide reeglite ja praktika kohaselt võib teatud kiirgustegevuste puhul olla kasutusel mõni

muu tegevuse lubamise vorm (nt registreering, teavitus). Seega laiendatakse tunnustamise

võimalust, lisades täpsustuse, et tegemist võib olla ka muu dokumendiga, mis tõendab õigust

kiirgustegevust teha. Selliste dokumentide ühine nimetaja nendes sätetes on „lepinguriigi

tegevusluba“. Kiirgustegevuse tunnustamise otsustab Keskkonnaamet iga esitatud taotluse

alusel. Seega võetakse tunnustamise otsuse tegemisel lisaks kiirgustegevuse õigust tõendavale

dokumendile arvesse ka kiirgustegevuse eripära ja kiirgustöötajate erialast väljaõpet.

Punktidega 29 ja 30 muudetakse § 73 pealkirja ning lisatakse lõige 3, et säte sisaldaks infot ka

kiirgustegevuse registreeringu kohta. Kiirgustegevuse registreeringu andmine otsustakse

30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Kiirgustegevuse registreeringu

andmekoosseis on võrreldes kiirgustegevusloa taotlusega väiksema mahuga.

Punktidega 31 ja 32 täpsustatakse § 74 pealkirja ja lisatakse lõige 2, et säte sisaldaks infot ka

kiirgustegevuse registreerimisest keeldumise kohta. Registreeringu andja keeldub

kiirgustegevuse registreerimisest, kui:

1) taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid, mis mõjutavad tegevuse registreerimise

otsustamist;

2) tegevuseks on vaja kiirgustegevusluba;

3) kiirgustegevuse registreeringu taotlejal puuduvad nõutava erialase ettevalmistusega

kiirgustöötajad;

4) kiirgustegevuseks taotletav asukoht ja muud tingimused ei võimalda kiirgusohutusnõuete

täitmist;

5) kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele.

Punktiga 33 lisatakse seadusesse § 741, mille lõikes 1 loetletakse seaduse tasemel

kiirgustegevuse registreeringule kantavad andmed ning lõikes 2 lisatakse volitusnorm ministrile

kehtestada määrusega registreeringu andmete loetelu. Kiirgustegevuse registreeringus

märgitakse: registreeringu omaja nimi ja isikukood või registrikood, tegevuskoha täpne asukoht,

registreeringu number ja andmise kuupäev, kiirgustegevuse nimetus, kiirgusallikate andmed,

kiirgustegevusest ja selle eripärast tulenevad kiirgusohutuse ja kiirgusseire nõuded ja

kiirgustegevuse registreeringu omaja kohustused.

Punktiga 34 lisatakse seadusesse § 761, mille kohaselt väga väikese kiirgustegevuse korral

antakse registreering tähtajatult, välja arvatud juhul, kui taotletakse tähtajalist registreeringut.

Punktiga 35 lisatakse § 77 lõige 4, mille kohaselt on loa andjal õigus algatada kiirgustegevusloa

kehtetuks tunnistamise menetlus, kui kõik kiirgustegevusloale märgitud kiirgusallikad on

ohutustatud. Seni kehtivas seaduses selline võimalus puudus ning loa kehtetuks tunnistamise

12

menetluse pidi alati algatama loa omaja. Muudatus on vajalik, kuna praktikas on järelevalve,

uue loa menetluse või inventuuriandmete esitamise käigus tihti tuvastatud, et kiirgustegevusloa

aluselt toimunud tegevust enam ei toimu ning kiirgusallikad on ohutustatud, kuid loa omaja ei

ole asjakohast taotlust Keskkonnaametile esitanud. Samuti on nimetatud teavitus kiirgusallikate

ohutustamise ja kiirgustegevuse lõpetamise kohta saadetud tihti e-kirjaga, mitte konkreetse

taotlusena, mis aga ei võimaldanud Keskkonnaametil luba kehtetuks tunnistada. Muudatus

lihtsustab kiirgustegevuslubade kehtetuks tunnistamise korda, tagab selle, et kiirgusallikate

register oleks ajakohane ning vähendab ka loaomajate halduskoormust. Sarnast

Keskkonnaameti algatatud menetluse õigust kohaldatakse edaspidi ka kiirgustegevuse

registreeringu puhul.

Punktiga 36 lisatakse seadusesse § 771, mille lõikes 1 sätestatakse kiirgustegevuse

registreeringu kehtetuks tunnistamise alused. Keskkonnaamet tunnistab kiirgustegevuse

registreeringu kehtetuks kas registreeringu omaja taotluse alusel või juhul, kui ilmneb, et

kiirgustegevuse registreerimise taotluses on teadvalt esitatud olulise tähtsusega valeandmeid,

mis mõjutasid kiirgustegevuse registreerimist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud

registreerimisest keelduma või ilmneb käesoleva seaduse § 74 lõikes 2 sätestatud alus

registreerimisest keeldumiseks.

Lõikes 2 sätestatakse, et registreeringu andjal on õigus algatada kiirgustegevuse registreeringu

kehtetuks tunnistamise menetlus, kui kõik registreeringule märgitud kiirgusallikad on

ohutustatud.

Punktiga 37 täiendatakse § 78 lõikega 3, lisades sätted kiirgustegevuse registreeringu muutmise

kohta. Lõike 3 kohaselt esitab kiirgustegevuse registreeringu omaja registreeringu andjale

keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu muutmise taotluse, kui ta kavatseb

kasutusele võtta uue või lisakiirgusallika, muuta kiirgustegevuse registreeringus märgitud

kiirgusallika andmeid või lõpetada selle kasutamise, muuta kiirgustegevuse registreeringuga

määratud kiirgustegevust, muuta kiirgustegevuse toimumise kohta või ruume või muuta muul

viisil oluliselt registreeringus kirjeldatud kiirgustegevust.

Punktidega 38 ja 39 muudetakse § 105 lõike 1 sõnastust ning lisatakse lõige 11, et määratleda

mõiste „projektdoos“. Lõike 1 kohaselt on sekkumistase projektdoosi (projektekvivalent-

või -efektiivdoosi) väärtus, mille ületamise korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist elanike

kaitsmiseks. Võrreldes varem kehtinud sõnastusega on asendatud „välditav ekvivalent- või

efektiivdoos“ sõnastusega „projektdoos (projektekvivalent- või -efektiivdoos)“ ning jäetakse ära

viide sellele, et välditav doos on seotud ainult selle kiiritusraja ja kiirgusallikaga, mille suhtes

kaitsemeetmeid rakendatakse. Kuna lisaks kaitse- ja parandusmeetmetele kuuluvad

avariikiirituse olukorra ohjamise meetmete hulka ka muud meetmed, näiteks §-s 110 kirjeldatud

avariikiirituse olukorra mõjupiirkonnas viibinud isikute dooside seire ja tervisekontroll, mille

puhul ei eristata eri kiiritusradade kaudu saadud osadoose, jäetakse viide konkreetsele

kiiritusrajale välja. Projektdoos on defineeritud kui doos, mis eeldatavalt saadakse avarii- või

püsikiirituse olukorras, kui kaitsemeetmeid ei rakendata. Muudatused tuginevad IAEA

kiirgusohutuse raamistiku hindamise IRRSi järelauditi soovitustel ning uuenenud lähenemisel

avarii- või püsikiirituse olukordadeks valmistumisel ja nende ohjamisel vastavalt IAEA üldiste

ohutusnõuetele, osa 7: Valmisolek ja reageerimine tuuma- ja kiirgusõnnetustele (IAEA General

Safety Requirements, Part 7: Preparedness and Response for a Nuclear or Radiological

13

Emergency), mis soovitab tuua sisse üldised kriteeriumid projektdoosi mõiste kaudu. Selline

lähenemine kirjeldab selgemalt sekkumistaseme olemust, kuna eesmärk on määrata tasemed,

mille ületamise korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist elanike kaitsmiseks.

Punktiga 40 muudetakse ja sõnastatakse uuesti § 106 lõige 12. Sätte kohaselt on

parandusmeetmed kiirgusallika kõrvaldamine või selle võimsuse vähendamine või kiiritusraja

katkestamine või selle mõju vähendamine, et ära hoida või vähendada doose, mida vastasel

korral võidakse saada avariikiirituse või püsikiirituse olukorras. Muudatus on keelelise

korrektuuri eesmärgil, asendades sõna „muidu“ sõnadega „vastasel korral“, et ühtlustada sama

mõtte väljendusviisi § 106 lõikes 11 esitatud kaitsemeetmete määratluses. Määratluse täiendus

viitega avariikiirituse olukorrale on vajalik seetõttu, et parandusmeetmete rakendamise vajadus

võib lisaks püsikiirituse olukorrale esineda ka avariikiirituse olukorras.

Punktiga 41 muudetakse ja sõnastatakse uuesti § 107 lõige 5, täpsustades, et sekkumises

osaleva radioaktiivsete jäätmete käitleja nimetab valdkonna eest vastutav minister kas

käskkirjaga või sõlmib sekkumises osalemise ülesande täitmiseks halduslepingu kiirgusseaduse

§ 61 lõikes 5 nimetatud äriühinguga ja selles lõikes sätestatud tingimustel.

Punktiga 42 muudetakse ja sõnastatakse uuesti § 110. Paragrahvi pealkirjas ja lõikes 2

asendatakse mõiste „kiirgushädaolukord“ mõistega „avariikiirituse olukord“. Muudatus on

vajalik seetõttu, et isikudooside seire ja avariikiiritust või avariikutsekiiritust saanud isikute

tervisekontroll võib olla vajalik ka avariikiirituse olukorras, mis oma ulatuselt ei liigitu veel

kiirgushädaolukorraks. Sellele vajadusele on viidatud ka seaduse § 107 lõige 2 punktis 4.

Lõike 1 uue sõnastuse kohaselt tagab Keskkonnaamet vajaduse korral avarii- või

avariikutsekiirituse isikudooside hindamise, seire ja hindamise tulemuste esitamise tervist

kontrollivale arstile. Võrreldes kehtinud sõnastusega on välja jäetud viide elanikukiiritusele,

kuna avariikiirituse olukorras elanik saabki avariikiiritust. Lisaks tehakse keeleline parandus,

kuna ei hinnata mitte isikudooside seiret, vaid isikudoose.

Punktiga 43 täiendatakse seadust §-ga 1171, milles sätestatakse vastutus tegutsemise eest

kiirgustegevuse registreeringuta või registreeringu nõudeid rikkudes. Trahvimäärad jäävad

samaks, s.t registreeringuta tegutsemise või registreeringu nõuete rikkumise eest on võimalik

karistada samas ulatuses kui kiirgustegevusloata tegutsemise või kiirgustegevusloa nõuete

rikkumise eest (rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidiliste isikute puhul rahatrahviga kuni

20 000 eurot). Kohtuvälisele menetlejale jääb kaalutlusõigus.

Punktiga 44 muudetakse § 118 pealkirja ja lõiget 1, asendades mõiste „kiirgustegevusloa

omaja“ mõistega „kiirgustegevuse teostaja“. Muudatus on vajalik, kuna nii kohustused kui ka

vastutus rakenduvad nii kiirgustegevusloa kui ka kiirgustegevuse registreering omajatele.

Punktiga 45 muudetakse § 121 pealkirja ja lõiget 1, lisades viite ka kiirgustegevuse

registreeringule. Radioaktiivset ainet sisaldava kiirgusallika ja radioaktiivsete jäätmete

üleandmisel tuleb veenduda, et vastuvõtjal oleks kas asjakohane kiirgustegevusluba või

kiirgustegevuse registreering (§ 31 lõike 1 punkt 9) ning kohustuse rikkumise eest nähakse ette

vastutus.

14

Punktiga 46 tunnistatakse kehtetuks § 1241, mille kohaselt oleks pidanud esimese temaatilise

vastastikhindamise korraldama 2017. aastal. Temaatiliste vastastikhindamiste kohustus tuleb

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist 2014/87/EURATOM, millega luuakse tuumaseadmete

tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid oma

pädevate reguleerivate asutuste kaudu ning koostöös Euroopa tuumaohutuse regulaatorite

grupiga ( ENSREGi (European Nuclear Safety Regulators Group)) määrama iga kuue aasta

tagant kindlaks oma tuumaseadmete tuumaohutusega seotud konkreetset ühist tehnilist teemat

puudutavate vastastikuste hindamiste metoodika, tingimused ja ajakava. Euroopa Komisjoni ja

ENSREGi kehtestatud temaatiliste vastastikhindamiste teemaks 2017. aastal oli „Vananevad

tuumaelektrijaamad ja uurimisreaktorid“, mis Eestile kui tuumaelektrijaama mitte omavale

liikmesriigile ei kohaldunud.

Punktiga 47 täiendatakse seadust §-ga 1242 kiirgustegevuslubadelt registreeringule

üleminekuks vajaliku rakendussättega. Käesoleval ajal on ka väga väikese ohuga

kiirgustegevuse korral välja antud kiirgustegevusluba, mis on välja antud tähtajatult.

Eelnõukohase seadusega on sellise tegevuse puhul vaja registreeringut, mitte enam

kiirgustegevusluba. Seega on vaja kiirgustegevuslubadelt registreeringule ülemineku menetlust

reguleerivaid rakendussätteid.

Paragrahvi 1242 lõike 1 kohaselt võib loa omaja omaalgatuslikult esitada registreeringu taotluse

Keskkonnaametile. Lõiked 2 ja 3 reguleerivad olukorda, kui loa omaja kiirgustegevusluba

muudab. Loa omaja peab luba muutes esitama ka registreeringu taotluse, kui tema loal on

tegevused, mis vajavad seaduse alusel registreeringut. Lõiked 4 ja 5 reguleerivad

Keskkonnaameti tegevust kiirgustegevusloa muutmisel registreeringuks. Muutunud

kiirgustegevusloa vormistab loa andja mõistliku aja jooksul uue andmekoosseisuga

kiirgustegevusloaks. Kuna muutunud loal ei tehta tegevustes sisulisi muudatusi, siis sellisel

juhul otsustab loa andja varem kehtinud loa muutmise avatud menetluseta. Kui registreering

antakse loas olevale igale tegevusele, tunnistab Keskkonnaamet loa kehtetuks.

Seadust täiendatakse ka rakendussättega (§ 1242 lõige 6), mille kohaselt on loaga antud

tegevuseks registreeringu taotlemine ning varem kehtinud lubade vormistamine uue

andmekoosseisuga loaks vabastatud riigilõivu tasumisest. Vabastuse eesmärk on soodustada

registreeringule üleminekut, kuna registreering vähendab nii haldus- kui töökoormust. Toiming

on vabastatud riigilõivu tasumisest, kui menetletakse ainult sellist loa muutmist, millega

vormistatakse uue andmekoosseisuga luba ning sellega ei kaasne tegevuse muutumist.

Lõikes 7 sätestatakse, et menetluses olevaid taotlusi menetletakse seaduses sätestatu kohaselt,

mis tähendab, et väga väikese ohuga kiirgustegevuse korral annab Keskkonnaamet taotluse

nõuetele vastavuse korral registreeringu, mitte kiirgustegevusloa.

Paragrahviga 2 täiendatakse halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 punktiga 31, lisades viited

kiirgusseaduse § 61 lõikes 5 ja § 107 lõikes 5 nimetatud halduslepingule.

Paragrahviga 3 muudetaksekeskkonnaseadustiku üldosa seadust, täpsustades, et

keskkonnaotsuste infosüsteemi eesmärk on lihtsustada lisaks atmosfääriõhu kaitse seaduse,

jäätmeseaduse, tööstusheite seaduse ja veeseaduse alusel tehtavatele registreeringute ka

15

kiirgusseaduse alusel tehtavate registreeringute taotlemist ja menetlemist ning nendega seotud

aruandluskohustuste täitmist, kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust.

Paragrahviga 4 täiendatakse riigilõivuseadust §-ga 1311, kehtestades riigilõivu ka

kiirgustegevuse registreeringu andmise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest. Ka väga

väikese ohuga kiirgustegevuse korral, millele kohaldub kiirgustegevusloa asemel registreeringu

kohustus, tuleb menetlejal taotlus ja esitatud andmete õigsus üle kontrollida ning vajaduse korral

lisaandmeid ja täpsustusi küsida. Seega ei ole kiirgustegevuse registreeringu läbivaatamine

pelgalt taotluse kinnitamine, vaid taotluse menetlemiseks kulub Keskkonnameti ressurssi.

Kiirgustegevuse registreeringu alla liigitub ligikaudu 400 kehtivat kiirgustegevusluba. Kuna

keskkonnaotsuste infosüsteemis ka taotletakse ja menetletakse kiirgustegevuse registreeringuid

ning täidetakse nendega seotud aruandluskohustust, säilitatakse ja kasutatakse kogutud

andmeid, on tegevusega seotud ka nimetatud andmekogu ülalpidamiskulud. Registreeringu

riigilõivumäärad (kiirgustegevuse registreeringu taotluse läbivaatamine 200 eurot,

kiirgustegevuse registreeringu muutmise taotluse läbivaatamine 150 eurot) jäävad võrreldes

kiirgustegevusloa taotlemise ja muutmise riigilõivudega 1/3 piiresse, mis on proportsionaalne

menetluseks kuluva aja- ja inimressursiga. Kuna registreeringu muutmise andmekoosseis ja

töömaht on võrreldavad uue registreeringuga, ei ole erinevus riigilõivu määras suur.

Paragrahvis 5 sätestatakse, et eelnõukohase seaduse § 46 lõige 2 jõustub 2027. aasta

1. jaanuaril. Paragrahvi 46 lõikes 2 sätestatakse, et mõõduka või suure ohuga kiirgustegevuse

korral või kui väikese ohuga kiirgustegevuses kasutatakse rohkem kui kümme kiirgusallikat, on

kiirgusohutuse spetsialisti määramine kohustuslik. Kuna kiirgusohutuse spetsialistide leidmine

ja koolitamine vajavad aega, on sätte puhul ette nähtud üleminekuaeg.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohases seaduses on määratletud kolm uut mõistet: „kiirgustegevuse teostaja“, „lahtine

kiirgusallikas“ ja „projektdoos“.

Kiirgustegevuse teostaja käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik, kellel on

kiirgustegevuseks nõutud kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreering (§ 41).

Lahtine kiirgusallikas on kiirgusallikas, milles radioaktiivne aine ei ole püsivalt suletud

kapslisse või pole tugevalt seotud tahke aine koosseisu (§ 7 lõige 12).

Projektdoos on doos, mis eeldatavalt saadakse avarii- või püsikiirituse olukorras, kui

kaitsemeetmeid ei rakendata (§ 105 lõige 11).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohasel seadusel on puutumus Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga

2013/59/EURATOM, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva

kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest, direktiiviga 2014/87/EURATOM, millega

muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev

ühenduse raamistik, ning direktiiviga 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks.

16

6. Seaduse mõju

6.1. Kiirgusseaduse muudatustega kaasnevad mõjud

Mõju valdkonnad: muudatustega ei kaasne mõju riigi julgeolekule, majandusele,

regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Seadusemuudatus avaldab otsest

mõju haldusorgani töökorraldusele ja -koormusele ning kaudset mõju riigi välissuhetele, seda

eelkõige Eestile kui ELi ja IAEA liikmeriigile lasuvate nõuete täitmise ning elu- ja

looduskeskkonnale kiirgustegevuse ohuastmete riskipõhise määratluse kaudu. Seadus ei avalda

otsest mõju elanikele, kuna ka registreeringu puhul on kõik kiirgusohutusnõuded ja elanike

kaitse tagatud.

Kavandatavad muudatused mõjutavad kiirgustegevusloa omajaid/kiirgustegevuse teostajaid,

kiirgustöötajaid, kiirgusohutuse spetsialiste ja kiirguseksperte ning Keskkonnaametit.

Sihtgrupp: kiirgustegevuse teostajad

Avalduv mõju: registreeringu võimaluse loomine vähendab halduskoormust, kuna väga

väiksese riskiga tegevuste jaoks ei ole enam vajalik läbida loa taotlemise protsessi. Väga väikese

ohuga kiirgustegevuse puhul saavad kiirgustegevuse teostajad kiiremini ja lihtsamalt alustada

või jätkata tegevust, mis omakorda soodustab nende efektiivsust ja paindlikkust. Lisaks

halduskoormuse vähenemisele kaasneb seadusemuudatusega ka rahaline mõju, kuna

registreeringuga seotud riigilõiv on võrreldes kiirgustegevusloa riigilõivuga väiksem. Muudatus

võimaldab suunata ressursse rohkem tegevuse arendamisele ja kvaliteedi tagamisele.

Riskipõhine ohuastme määramine aitab kiirgustegevuse teostajal hinnata konkreetse tegevuse

riske ning sel viisil neid ka maandada. Üheks maandamise meetmeks on ka kiirgusohutuse

spetsialisti määramine. Kiirgusohutuse spetsialist on asjaomase kiirgustegevusega seotud

kiirguskaitse küsimustes tehniliselt pädev isik, kelle kiirgustegevuse teostaja võib määrata

kiirgusohutusnõuete täitmise korraldajaks ettevõttes. Kiirgusohutuse spetsialistide määramise

nõue ka mõõduka ohuga kiirgustegevuse puhul ning juhul, kui kasutusel on rohkem kui kümme

kiirgusallikat, maandab riske, tagab kiirgustegevuse ohutuse ja nõuete vastavuse ning ka

ettevõttes parema järelevalve, millega saab vältida riikliku järelevalvega kaasnevaid

sanktsioone. Teatud juhtudel kaasnevad kiirgusspetsialisti määramise ja koolitusega rahalised

kohustused (nt Kiirgusohutus OÜ hinnakirja kohaselt on esmane koolitus – 1500 EUR + km,

täienduskoolitus – 750 EUR + km (https://kiirgusohutus.ee/teenused-hinnakiri/)). Kulude

vähendamiseks on võimalik kiirgusohutusspetsialistiks koolitada juba ettevõttes olemasolevat

personali või kiirgusohutuse spetsialisti teenus sisse osta.

Järeldus mõju olulisuse kohta: praegu on ligikaudu 400 kiirgustegevusluba, mis seaduse

alusel klassifitseeruvad registreeringu alla. Kuna luuakse võimalus kehtivad load viia

registreeringu alla riigilõivu tasumata, ei avalda muudatus ettevõtetele rahalist mõju.

Kiirgusohutuse spetsialisti määramise kohustus lisandub mõõduka ohuga kiirgustegevuse puhul

ning juhul, kui kasutusel on rohkem kui kümme kiirgusallikat. Praegu on mõõduka ohuga

kiirgustegevuseks väljastatud ligikaudu 200 kiirgustegevusluba, millest 75 loa puhul on juba

hetkel kiirgusohutuse spetsialist määratud. Seega on 125 kiirgustegevuse teostajal vaja määrata

kiirgusohutuse spetsialist. Kiirgusspetsialistide koolitamiseks ja palkamiseks on üleminekuaeg.

17

Muudatuste mõju kiirgustegevuse teostajatele võib seega pidada vähe oluliseks, kuid

positiivseks, muudatustega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski.

Sihtgrupp: kiirgustöötajad,kiirgusohutuse spetsialistid ja kiirguseksperdid

Avalduv mõju: riskipõhine ohuastme määramine ning seeläbi ka kiirgustegevuse tingimuste

määramine avaldab positiivset mõju kiirgustöötajate käitumisharjumustele kiirgusohutuse

tagamisel ning seeläbi ka tervisele. Kuna teatud juhtudel lisandub nõue kiirgustegevuse

spetsialistide määramiseks, on kiirgustöötajatel võimalus ettevõttesiseselt areneda ning seda

positsiooni täita. Suurem kiirgusspetsialistide arv parandab üldiselt kiirgustegevuse teostajate

teenuse kvaliteeti, aitab riske maandada ja tegevusi kontrollida. Kiirgusohutuse spetsialiste

saavad koolitada kehtivat tunnistust omavad kiirguseksperdid. Kiirguseksperdid on võimelised

korraldama koolitusi senisest suuremas mahus. Suurem osalejate arv koolitustel võimaldab

kiirgusekspertidel oma teadmiseid laiemalt jagada, elavdab diskussiooni ning parandab seeläbi

ka pakutavate koolituste kvaliteeti.

Järeldus mõju olulisuse kohta: praegu on kaks kehtivat tunnistust omavat kiirguseksperti ning

ligikaudu 125 kiirgustegevuse teostajat, kes peavad määrama kiirgusohutuse spetsialisti.

Muudatuste mõju kiirgustöötajatele, kiirgusohutuse spetsialistidele ja kiirgusekspertidele võib

pidada vähe oluliseks, muudatustega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski.

Sihtgrupp: Keskkonnaamet

Avalduv mõju: Registreeringu võimaluse loomine võimaldab tõhusamat ja vähem koormavat

regulatiivset lähenemist väga väikese ohuga tegevuste puhul. Väheneb väga väikese ohuga

kiirgustegevustele väljastatavate kiirgustegevuslubade menetlemisele kuluv aeg, seega avaldub

positiivne mõju Keskkonnaameti töökoormusele.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuste mõju Keskkonnaametile võib pidada positiivseks,

kuna kiirgustegevuse registreeringu menetlemisele kuluv aeg on proportsionaalne tegevuse

riskiga. Keskkonnaamet saab vabanevat ressurssi suunata suurema riskiga tegevuste

reguleerimisele, klientide nõustamisele, riikliku järelevalve korraldamisele ja teadusprojektide

elluviimisele. Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski muudatusega ei kaasne.

6.2. Riigilõivuseaduse muutmisega kaasnevad mõjud

Mõju valdkonnad: muudatusega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse korraldusele. Kehtestatud riigilõivu kaudu on mõju majandusele ja

riigieelarvele. Hetkel teiste keskkonnavaldkonna registreeringute puhul ei ole riigilõivu

kehtestatud, samas ei ole kiirgustegevuse registreering pelgalt taotluse kinnitamine, taotluse

menetlemiseks kulub Keskkonnameti ressurssi ning kaasnevad kulud keskkonnaotsuste

infosüsteemi ülevalpidamisega. Kiirgustegevuse registreeringu andmise ja muutmise taotluse

läbivaatamise toimingu eest tasutav riigilõiv laekub riigieelarvesse.

Sihtgrupp: kiirgustegevuse teostajad

18

Praegu on ligikaudu 400 kiirgustegevusluba, mis seaduse alusel klassifitseeruvad

registreeringute alla. Kuna on loodud võimalus kehtivad load viia registreeringu alla riigilõivu

tasumata, ei avalda muudatus ettevõtetele rahalist mõju. Uute kiirgustegevuse registreeringute

puhul avaldub positiivne mõju, kuna registreeringuga seotud riigilõiv on võrreldes

kiirgustegevusloa riigilõivuga väiksem. Muudatus mõjutab majanduslikku koormust,

võimaldades suunata ressursse rohkem tegevuse arendamisele ja kvaliteedi tagamisele.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuste mõju on positiivne, ebasoovitavate mõjude

avaldumise riski ei kaasne.

6.3. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmisega

kaasnevad mõjud

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja halduskoostöö seaduse muudatused on tehnilist laadi

ning nendega mõjusid ei kaasne.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad

kulud ja tulud

Kiirgustegevuse registreeringu andmise ja muutmise taotluse läbivaatamise toimingu eest

tasutav riigilõiv laekub riigieelarvesse.

Muudatustega seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) arendused valmisid 2023.

aasta lõpus. Seaduse rakendamisega seotud arendustööde maksumus oli 27 300 eurot, mis

rahastati Kliimaministeeriumi valitsemisala IT eelarvest.

8. Rakendusaktid

Kehtestatakse kaks uut määrust:

1) kliimaministri määrus „Väga väikese ohuga kiirgustegevuste loetelu, kiirgustegevuse

registreeringu taotluse menetluse nõuded ja taotluse andmete loetelu“ kiirgusseaduse § 34 lõike

3, § 691 lõike 2 ja § 741 lõike 2 alusel;

2) kliimaministri määrus „Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord“ kiirgusseaduse § 34

lõike 3 alusel.

Muudetakse järgmiseid määruseid:

1) keskkonnaministri 14.10.2022 määrus nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire

ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud

dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“ (RT I, 18.10.2022, 5);

2) keskkonnaministri 16.11.2016 määrus nr 52 „Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide

nõuded, ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate

kategooriad ning radionukliidide aktiivsustasemed“ (RT I, 10.09.2022, 4);

3) keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 57 „Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti

kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“ (RT I, 25.11.2016, 10);

4) Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 97 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning

silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“ (RT I, 31.07.2018, 12).

Rakendusaktide eelnõude kavandid on esitatud seletuskirja lisas.

19

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punkt 20, mis jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Radioloogia Ühingule ja Eesti Hambaarstide Liidule.

20

Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

Rakendusaktide kavandid

KAVAND 1

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Väga väikese ohuga kiirgustegevuste loetelu, kiirgustegevuse registreeringu taotluse

menetluse nõuded ja taotluse andmete loetelu

Määrus kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 401 lõike 1 punkti 11 ja

kiirgusseaduse § 34 lõike 3, § 691 lõike 2 ja § 741 lõike 2 alusel

1. Peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Kiirgustegevuse registreering annab õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes

2 nimetatud tegevuseks.

(2) Väga väikese riskiga kiirgustegevus tuleb registreerida järgmiste tegevuste korral:

1) intraoraalse hambaröntgenseadme kasutamine ja/või hoidmine hambaravis;

2) luudensitomeetri kasutamine ja/või hoidmine tervishoius;

3) röntgendifraktomeetri kasutamine ja/või hoidmine;

4) röntgen-fluorestentsanalüsaatori (torupinge 40-50 kV) ehk XRF-seadme kasutamine ja/või

hoidmine;

5) statsionaarse röntgenläbivalgustus-seadme kasutamine ja hoidmine ;

6) tiheduse mõõteseadme (torupinge 45-60 kV) kasutamine ja hoidmine;

7) radioaktiivset ainet nikkel-63 (Ni-63) sisaldava gaaskromatograafi või

fluorestsentsanalüsaatori kasutamine ja hoidmine;

8) radioaktiivset ainet krüptoon-85 (Kr-85) sisaldava spektromeetri kasutamine ja hoidmine;

9) elektrikiirgusseadme kasutamine, mille torupinge on suurem kui 30 kV ja töötamise ajal ei

ületa doosikiirus seadme pinnast 0,1 meetri kaugusel ühte mikrosiivertit tunnis.

2. Peatükk

Kiirgustegevuse registreeringu taotluse menetlus

§ 2. Kiirgustegevuse registreeringu taotlus

(1) Kiirgustegevuse registreeringu taotlemiseks või muutmiseks esitab taotleja

Keskkonnaametile (edaspidi registreeringu andja) taotluse keskkonnaotsuste infosüsteemi

kaudu. Taotluses sisalduvate andmete loetelu on esitatud käesoleva määruse §-s 4.

21

(2) Registreeringu andja vaatab esitatud andmed ja dokumendid läbi ning teeb otsuse

kiirgustegevuse registreeringu väljaandmise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul

pärast nõuetekohase taotluse saamist.

(3) Kui registreeringu andja määrab taotlejale registreeringu taotluse puuduste kõrvaldamiseks

või taotluse materjalide kohta täpsustavate andmete esitamiseks tähtaja, pikeneb taotluse

menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või täpsustavate andmete esitamiseks määratud

tähtaja võrra.

(4) Kui taotleja ei kõrvalda puudusi või ei esita määratud tähtajaks täpsustavaid andmeid,

tagastab registreeringu andja taotluse ilma seda läbi vaatamata viie tööpäeva jooksul alates

käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud tähtaja lõppemisest arvates.

§ 3. Kiirgustegevuse registreeringu muutmine

(1) Kui kiirgustegevuse registreeringu muutmist taotletakse seoses uue või täiendava

kiirgusallika kasutuselevõtmisega, kiirgustegevuse registreeringus märgitud kiirgusallika

andmete muutumisega, kiirgusallika ohutustamisega, kiirgustegevuse asukoha või muul viisil

registreeringus kirjeldatud kiirgustegevuse olulise muutmisega, otsustab registreeringu andja

kiirgustegevuse registreeringu muutmise 30 päeva jooksul.

(2) Kiirgustegevuse registreeringu muutmise taotlemisel seoses registreeringu omaja nime,

registrikoodi ja aadressi muutmisega otsustab registreeringu andja kiirgustegevuse

registreeringu muutmise viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

3. Peatükk

Kiirgustegevuse registreeringu taotluse nõuded

§ 4. Kiirgustegevuse registreeringu taotluse dokumendid

(1) Taotlusega esitatakse järgmised asjakohased andmed ja dokumendid:

1) üldandmed, mis sisaldavad käesoleva määruse lisas 1 toodut;

2) kiirgustegevuse asukoha plaanid sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1 : 100 mõõtkavas, millele

kantakse kõik ruumid, kus asuvad kiirgusallikad, ja nende ruumidega külgnevad ruumid ning

märgitakse nende ruumide kasutamise otstarve;

3) kiirgusallikat iseloomustavad andmed, mis sisaldavad sõltuvalt kiirgusallikast käesoleva

määruse lisas 2 toodud andmete loetelu kohaselt;

4) kiirgusohutushinnangu, mis sisaldab kiirgusallika ohutu kasutamise analüüsi kavandatava

kiirgustegevuse kõikides etappides alates allika paigaldamisest kuni selle kasutamise

lõpetamiseni; oodatava doosi suurust kiirgustöötajale ja elanikule nii normaalsetes

töötingimustes kui ka võimalikus avariiolukorras; kiirgusallika kasutamisega seotud võimalike

avariiolukordade analüüsi; andmeid kiirgusohutuse tagamiseks võetavate meetmete kohta nii

normaalsetes töötingimustes kui ka võimalikus avariiolukorras;

5) kiirgustöötajate andmed käesoleva määruse lisas 3 esitatud loetelu kohaselt.

(2) Taotleja peab tagama järgnevate dokumentide olemasolu ning vajadusel registreeringu andja

nõudmisel esitama:

1) elektrikiirgusseadme paigalduse ja hoolduse andmed ning kasutusjuhendi;

22

2) kinnise kiirgusallika paigalduse ja hoolduse andmed, kasutusjuhendi ning kvaliteedikontrolli

andmed;

3) kiirgusseire kava, mis sisaldab seiremeetodite kirjeldust, seire sagedust, seireandmete

registreerimise ja säilitamise korda ja kiirgusseireseadmete andmeid;

4) ohutustamise kava, mis sisaldab andmeid kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikate ohutustamise

ja nende esitamise kohta Keskkonnaametile;

5) kiirgusallika kasutajakoolituse andmed;

6) meetmed kiirgusohutuse tagamiseks, mis sisaldavad järgmiseid andmeid: kavandatud

kollektiivsete ja isikukaitsemeetmete ja -vahendite loetelu; kiirgustöötajate juhendamise ja

koolituse kavad; ruumide ja kiirgusallika märgistus;

7) kiirgustööeeskirja, mis peab sõltuvalt kiirgustöö eripärast sisaldama kiirgusallika kasutamise,

hoidmise ja töökoha kiirgusseire eeskirja ning kiirgusallika rikke, avarii juhtumi korral

tegutsemise juhendit;

8) kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis käsitleb kavandatud süstemaatilist tegevust,

mille eesmärk on kiirgusohutuse tagamine.

4. Peatükk

Registreeringu vorm

§ 5. Kiirgustegevuse registreeringule kantavad andmed

Kiirgustegevuse registreerimisel märgitakse käesoleva määruse lisas 4 esitatud andmed.

§ 6. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub üldises korras.

Lisa 1. Kiirgustegevuse registreeringu taotluse üldandmed

Lisa 2. Elektrikiirgusseadet ja kinnist kiirgusallikat iseloomustavate andmete loetelu

Lisa 3. Kiirgustöötajate ja kiirgusohutuse spetsialisti andmete loetelu

Lisa 4. Registreeringu andmete loetelu

23

Lisa 1

Kiirgustegevuse registreeringu taotluse üldandmed

I. Registreeringu taotleja andmed:

Ärinimi:

Registrikood:

Aadress:

Kontaktisik:

Kontakttelefon:

Üldine e-posti aadress:

2. Kiirgustegevuse asukoha andmed (esitatakse, kui erineb registreeringu taotleja juriidilisest

aadressist):

Asutuse/üksuse nimetus:

Aadress:

Asutuse/üksuse juhi nimi ja tema amet:

Kontakttelefon:

E-posti aadress:

3. Teave kiirgustegevuse kohta:

Esmane või korduv registreeringu taotlus

4. Kiirgustegevuse valdkond

Tervishoiuteenus

Hambaravi

Teenindus

Tööstus

Teadus

Julgeolek

5. Registreeringuga taotletav tegevus

Kiirgusallika kasutamine

Kiirgusallika hoidmine

24

Lisa 2

Elektrikiirgusseadet ja kinnist kiirgusallikat iseloomustavate andmete loetelu

1. Elektrikiirgusseadet iseloomustavad andmed

1.Röntgenseadet iseloomustavad andmed:

1.1 asukoht;

1.2 nimetus;

1.3 seadme mudel;

1.4 seadme seerianumber;

1.5 röntgentoru mudel;

1.6 röntgentoru seerianumber;

1.7 röntgentoru maksimaalne pinge;

1.8 röntgentoru maksimaalne voolutugevus;

1.9 kasutus (statsionaarne, mobiilne, portatiivne, käeshoitav);

1.10 valmistamise aasta;

1.11 tootja;

1.12 tootja riik;

1.13kiirgustegevuse staatus (kasutamine või hoidmine).

2. Luudensitomeetri ja intraoraalse hambaröntgenseadme heakskiidu- või toimimiskatsete

tulemused.

2. Kinnist kiirgusallikat ja seda sisaldavat seadet iseloomustavad andmed

1. Andmed seadme kohta:

1.1 asukoht;

1.2 nimetus;

1.3 mudel;

1.4 seerianumber;

1.5 kiirgusallikate arv seadmes;

1.6 kasutus (statsionaarne, mobiilne, portatiivne, käeshoitav);

1.7 tootja;

1.8 tootja riik;

1.9 valmistamise kuupäev;

1.10 kiirgustegevuse staatus (kasutamine, hoidmine).

2. Andmed kinnise kiirgusallika kohta:

2.1 radionukliid;

2.2 algaktiivsus;

2.3 füüsikaline vorm;

2.4 kiirgusallika mudel;

2.5 kapsli mudel;

2.6 kapsli seerianumber;

2.7 kiirguse liik;

2.8 tootja;

25

2.9 tootja riik;

2.10 valmistamise kuupäev.

3. Kiirgusallika sertifikaadi koopia.

26

Lisa 3

Kiirgustöötajate ja kiirgusohutuse spetsialisti andmete loetelu

1. Andmed:

1.1 ees- ja perekonnanimi;

1.2 isikukood või sünniaeg;

1.3 ametikoht;

1.4 kiirgustöötaja kategooria;

1.5 koopia erialast ettevalmistust kinnitavast dokumendist tervishiouteenuse ja hambaravi

teenuse korral (Tervishoiutöötaate registrikood);

1.6 Kiirgusohutusalase koolituse läbimise kuupäev;

1.7 muud asjakohased dokumendid.

27

Lisa 4

Kiirgustegevuse registreeringu andmete loetelu

1. Registreeringu andmed:

1.1. registreeringu number;

1.2. registreeringu taotluse number;

1.3. registreeringu andmise kuupäev;

1.4. registreeringu versiooni lõppemise viis;

1.5. registreeringu omaja ärinimi ja registrikood;

1.6. registreeringu omaja aadress;

1.7. kiirgustegevuse asukoha nimetus ja aadress;

1.8. kiirgustegevuse nimetus;

1.9. kiirgustegevuse ohuaste;

1.10. registreeringu andja.

2. Kiirgustegevuse registreeringuga määratud kiirgustegevuse tingimused:

2.1 kiirgustegevuse ja selle eripärast tulenevad kiirgusohutuse ja kiirgusseire nõuded;

2.2 kiirgustegevuse registreeringu omaja kohustused.

3. Kiirgusallikad

3.1 Tabel 1. Kinnist kiirgusallikat ja seda sisaldavat seadet iseloomustavad andmed

3.2 Tabel 2. Röntgenseadet iseloomustavad andmed

4. Kiirgustegevuse asukoha plaan.

28

KAVAND 2

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 34 lõike 3 alusel

1. Peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesolev määrus kehtestab kiirgustegevuse ohuastme määramise korra ja metoodika

järgmiste kiirgustegevuste ohuastme määramiseks:

1) väga väikese ohuga kiirgustegevus, mille puhul on vajalik kiirgustegevuse registreering;

2) väikese ohuga kiirgustegevus, milleks väljastatakse tähtajatu kiirgustegevusluba;

3) mõõduka ohuga kiirgustegevus, milleks väljastatakse 5-aastase kehtivusega

kiirgustegevusluba;

4) suure ohuga kiirgustegevus, milleks väljastatakse 10-aastase kehtivusega kiirgustegevusluba.

(2) Kiirgustegevuse ohuastme määramise etapid on:

1) kiirgusallika kategoriseerimine lähtuvalt füüsikalistest parameetritest;

2) kiirgustegevuse riskihinnang lähtuvalt kiirgusallikaga seotud tegevustest tulenevatest

riskidest;

3) kiirgustegevuse ohuastme määramine lähtuvalt esimese ja teise etapi tulemustest.

2. Peatükk

Kiirgusallika kategoriseerimine

§ 2. Radioaktiivsete allikate kategoriseerimine

(1) Radioaktiivsete allikate kategoriseerimisel lähtutakse radionukliidide potentsiaalist kutsuda

esile deterministlikke kiirguskahjustusi.

(2) Radionukliidide potentsiaali määramiseks kutsuda esile deterministlikke kiirguskahjustusi

kasutatakse jagatist A/D, kus:

A on kiirgusallikas sisalduva radionukliidi aktiivsus (ühikutes TBq);

D on sellele radionukliidile vastav aktiivsus (ühikutes TBq), mis tooks esile deterministliku

kiirguskahjustuse, kui ei rakendata sobivaid kaitsemeetmeid.

(3) Kui kiirgusallikas sisaldab mitut radionukliidi, arvutatakse esmalt A/D iga nukliidi kohta

eraldi ning seejärel summeeritakse A/D väärtused:

∑

=

=

+

+ ⋯ +

29

(4) Kui üks seade sisaldab mitut sama radionukliidi kiirgusallikat, summeeritakse radionukliidi

aktiivsus, mis seejärel jagatakse D-väärtusega: ∑

=

=

+ + ⋯

(5) Erinevate radionukliidide deterministrike kiirguskahjustuste D-väärtused on toodud lisas 1.

(4) Kiirgusallikate kategooriad on järgmised:

1) RAD1, jagatis A/D on suurem või võrdne kui 1000;

2) RAD2, jagatis A/D on vahemikus 1000 kuni 10 (k.a);

3) RAD3, jagatis A/D on vahemikus 1(k.a) kuni 10;

4) RAD4, jagatis A/D on vahemikus 0,01 (k.a) kuni 1;

5) RAD5, jagatis A/D on alla 0,01.

§ 3. Elektrikiirgusseadmete kategoriseerimine

(1) Elektrikiirgusseadmete kategoriseerimisel lähtutakse seadme pingest.

(2) Kiirendite kategoriseerimisel lähtutakse kiirendi poolt emiteeritud ioniseeriva kiirguse

energiast.

(3) Elektrikiirgusseadmete kategooriad on järgmised:

1) EL1, seadme pinge on väiksem kui 300 kV või ioniseeriva kiirguse energia suurem kui

6 MeV;

2) EL2, seadme pinge on vahemikus 90 kV kuni 300 kV (k.a) või ioniseeriva kiirguse energia

on vahemikus 1 MeV kuni 6 MeV (k.a);

3) EL3, seadme pinge on vahemikus 50 kV kuni 90 kV (k.a);

4) EL4 seadme pinge on väiksem või võrdne 50 kV.

3. Peatükk

Kiirgustegevuse riskihinnang

§ 4. Riskitaseme määramine

(1) Riskitaseme määramisel lähtutakse kiirgusallika liigist, kiirgustöötaja potentsiaalsest

doosist, arvestatakse erinevate tegurite esinemise tõenäosuse ja sündmuse tagajärgede

tõsidusega ning hinnatakse erinevate tegurite riskitaset skaalal kõrge risk (1 punkt), mõõdukas

risk (2 punkti) ja madal risk (3 punkti).

(2) Lõike 1 kohaselt hinnatvateks teguriteks on:

1) infrastruktuur ja ressursid (hoone/ruumi sobilik disain, personali kompetentsus, füüsiline

kaitse ja kiirguskaitsevahendite olemasolu, allika ohutustamiskava);

2) ohutuskultuur ja töövõtete sobivus (kiirgustöötaja/töötaja viibimine kiirgusallikaga samas

ruumis, juhendite olemasolu ja seadme või allika korrektne kasutamine, isikukaitsevahendite ja

ohutusseadmete kasutamine, varasemad õnnetusjuhtumid sama tüüpi kiirgusallikaga);

3) tahtmatu eksponeerimine kiirgusele (nii seadme tavapärase kasutuse käigus kui seadme rikke

korral);

4) oht pahatahtlikuks sekkumiseks (allika kadumine või vargus, allika pahatahtlik kasutamine,

julgeolekurisk);

5) muud olulised tegurid.

30

4. Peatükk

Kiirgustegevuse kategoriseerimine ja ohuastme määramine

§ 5. Kiirgustegevuse kategoriseerimine

Kiirgustegevuse kategoriseerimisel võetakse arvesse kasutatava kiirgusallika kategooriat ja

vastavat allikat kasutava kiirgustegevuse riskihinnangut.

§ 6. Ohuastme määramine

(1) Kiirgustegevuse ohuastme määramise juhend radioaktiivsete allikate kasutamisel on esitatud

lisas 2.

(2) Kiirgustegevuse ohuastme määramise juhend elektrikiirgusseadme kasutamisel on esitatud

lisas 3.

31

Lisa 1

Radionukliidide D-väärtused

D-väärtus on radionukliidispetsiifiline suurus, mis vastab radionukliidi aktiivsusele (ühikutes

TBq), mis kutsuks kiirguskaitsemeetmete puudumisel esile deterministlikke kiirgusefekte.

Allikas: IAEA, 2005 (IAEA Safety Standards Series No. RS-G-1.9, A II, tabel II-2, lk 45-46).

Radionukliid D-väärtus

(TBq)

Am-241 6.00E-02

Am-241/Be 6.00E-02

Au-198 2.00E-01

Cd-109 2.00E+01

Cf-252 2.00E-02

Cm-244 5.00E-02

Co-57 7.00E-01

Co-60 3.00E-02

Cs-137 1.00E-01

Fe-55 8.00E+02

Gd-153 1.00E+00

Ge-68 7.00E-02

H-3 2.00E+03

I-125 2.00E-01

I-131 2.00E-01

Ir-192 8.00E-02

Kr-85 3.00E+01

Mo-99 3.00E-01

Ni-63 6.00E+01

P-32 1.00E+01

Pd-103 9.00E+01

Pm-147 4.00E+01

Po-210 6.00E-02

Pu-238 6.00E-02

Pu-239d/Be 6.00E-02

Ra-226 4.00E-02

Ru-106 (Rh-

106) 3.00E-01

Se-75 2.00E-01

Sr-90 (Y-90) 1.00E+00

Tc-99m 7.00E-01

Tl-204 2.00E+01

Tm-170 2.00E+01

Yb-169 3.00E-01

32

Lisa 2

Kiirgustegevuse ohuastme määramine

radioaktiivsete allikate kasutamisel

I etapp II etapp III etapp Kiirgus-

allika

kategooria Riskihindamine

Kiirgustegevuse

kategooria

määramine

Kiirgustegevuse ohuastme

määramine

RAD1

keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1

RAD KT

1 Suure ohuga

kiirgustegevus (10-aastane

kiirgustegevusluba)

Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

RAD2

keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 RAD KT

2 Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

RAD3

keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 RAD KT

3

Mõõduka ohuga

kiirgustegevus (5-aastane

kiirgustegevusluba) Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

RAD4

keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 RAD KT

4

Väikese ohuga

kiirgustegevus (tähtajatu

kiirgustegevusluba) Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

RAD5

keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 RAD KT

5

Väga väikese ohuga

kiirgustegevus

(kiirgustegevuse

registreerimine) Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

33

Lisa 3

Kiirgustegevuse ohuastme määramine

elektrikiirgusseadmete kasutamisel

I etapp II etapp III etapp Kiirgus-

allika

kategooria Riskihindamine

Kiirgustegevuse

kategooria

määramine

Kiirgustegevuse ohuastme

määramine

EL1

keskmine punktisumma x < 2;kasvõi

ühe küsimuse riskitase = 1 EL KT 1

Suure ohuga

kiirgustegevus (10-aastane

kiirgustegevusluba) Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

EL2

keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 EL KT 2

Mõõduka ohuga

kiirgustegevus (5-aastane

kiirgustegevusluba) Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

EL3

keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 EL KT 3

Väikese ohuga

kiirgustegevus (tähtajatu

kiirgustegevusluba) Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

EL4

keskmine punktisumma x < 2;

kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1 EL KT 4

Väga väikese ohuga

kiirgustegevus

(teavitamine) Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5

keskmine punktisumma x ≥ 2,5

34

KAVAND 3

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 14.10.2022 määruse nr 48

„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord,

kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside

hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“ muutmine

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 100 lõike 4 ja § 101 lõike 2 alusel.

Keskkonnaministri 14.10.2022 määruses nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire

ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud

dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“ tehakse järgmine muudatus:

paragrahvi 2 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riikliku kiirgusseiret korraldab Keskkonnaamet vastavalt riikliku kiirgusseire

allprogrammile ning seiret kiirgustegevuskohas korraldab kiirgustegevuse teostaja vastavalt

kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu tingimustele.“

35

KAVAND 4

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 16.11.2016 määruse nr 52

„Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide nõuded, ruumide ja kiirgusallika

märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad

ning radionukliidide aktiivsustasemed“ muutmine

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 7 lõike 4, § 32 lõike 4, § 34 lõike 4 ja § 53 lõike 4 alusel.

Keskkonnaministri 16.11.2016 määruses nr 52 „Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide

nõuded, ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate

kategooriad ning radionukliidide aktiivsustasemed“ asendatakse läbivalt sõnad

„kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse teostaja“.

36

KAVAND 5

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 57 „Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse

spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 46 lõike 4 ja § 48 lõike 2 alusel.

Keskkonnaministri 24.11.2016 määruses nr 57 „Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti

kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2 lõikes 3, 4 ja 9 asendatakse sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega

„kiirgustegevuse teostaja“;

2) paragrahv 2 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusloa“ sõnadega „või

kiirgustegevuse registreeringu“;

3) paragrahv 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse

teostaja“.

37

KAVAND 6

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruse nr 97

„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse,

naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“ muutmine

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 50 lõike 6 alusel.

Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruses nr 97 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning

silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusloa“ sõnadega „või

kiirgustegevuse registreeringu“;

2) paragrahv 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „kiirgustegevusloa omajat“ sõnadega

„kiirgustegevuse teostajat“;

1

EELNÕU

9.07.2024

Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Kiirgusseaduse muutmine

Kiirgusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusloa“ sõnadega „ja

kiirgustegevuse registreeringu“;

2) seaduse 1. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

㤠41. Kiirgustegevuse teostaja

Kiirgustegevuse teostaja käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik, kellel on

kiirgustegevuse tegemiseks kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreering.“;

3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Lahtine kiirgusallikas on kiirgusallikas, milles radioaktiivne aine ei ole püsivalt suletud

kapslisse või pole tugevalt seotud tahke aine koosseisu.“;

4) paragrahvi 8 lõiget 1 ja lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusluba“ sõnadega „või

kiirgustegevuse registreeringut“;

5) paragrahvis 10 asendatakse sõnad „kiirgustegevusloa omajaga“ sõnadega „kiirgustegevuse

teostajaga“;

6) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusloa“ sõnadega „või

kiirgustegevuse registreeringu“;

7) paragrahv 241 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠241. Kiirgustegevuse teostaja vastutus

Kiirgustegevuse teostaja vastutab käesolevas seaduses ja kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse

registreeringu tingimustes sätestatud kohustuste täitmise eest, et tagada kiirgusohutus ning

töötajate kaitse mis tahes tema valduses oleva kiirgusallika või tegevusega seotud

kiirgusolukorras.“;

8) paragrahvi 29 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „vähemalt iga kuue aasta järel“ tekstiosaga

„Euroopa Komisjoni juhiste kohaselt“;

9) paragrahvi 31 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „väikese ja mõõduka ohuga“;

10) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) termoluminestsentsdosimeetriga mõõtmine isikudoosi määramiseks – 13–39 eurot;“;

11) paragrahvi 32 pealkirjas ja lõike 1 sissejuhatavas lauses asendatakse sõnad

„Kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „Kiirgustegevuse teostaja“;

2

12) paragrahvi 32 lõike 1 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusluba“ sõnadega „või

kiirgustegevuse registreering“;

13) paragrahvi 32 lõike 1 punktist 10 jäetakse välja sõnad „kiirgustegevusloa taotluses

esitatud“;

14) paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠34. Kiirgustegevuse ohuaste

(1) Sõltuvalt kiirgusallikast ja kiirgustegevusega seotud riskidest eristatakse järgmiseid

kiirgustegevuse ohuastmeid:

1) väga väikese ohuga kiirgustegevus;

2) väikese ohuga kiirgustegevus;

3) mõõduka ohuga kiirgustegevus;

4) suure ohuga kiirgustegevus.

(2) Kiirgustegevuse ohuaste määratakse, võttes arvesse kiirgusallika ning kiirgustegevusega

seotud järgmised riskitegurid:

1) kiirgusohutuse ja füüsilise kaitse riskid;

2) taristu ja ressursid;

3) ohutuskultuur;

4) kiirgustöötajate ja elanike potentsiaalsed hinnatavad doosid normaalsetes töötingimustes

ning avarii- ja püsikiirituse olukorras;

5) muud olulised tegurid.

(3) Kiirgustegevuse ohuastme määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.

(4) Radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ja kiirgusallika füüsilise kaitse nõuded

kiirgusallika kategooria järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

15) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kiirgustegevuse teostaja on kohustatud välja töötama ja rakendama kiirgusohutuse ning

sellega seotud muu tegevuse kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis tagab käesolevas seaduses ja

selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ning kiirgustegevusloa või

kiirgustegevuse registreeringuga määratud tingimuste täitmise.“;

16) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 37 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega

„Kiirgustegevuse teostaja“;

18) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusloa“ sõnadega „või

kiirgustegevuse registreeringu“;

19) seaduse 3. peatüki 3. jaos asendatakse sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega

„kiirgustegevuse teostaja“ vastavas käändes;

20) paragrahvi 46 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui tegemist on mõõduka või suure ohuga kiirgustegevusega või kui väikese ohuga

kiirgustegevuses kasutatakse rohkem kui kümme kiirgusallikat, on kiirgusohutuse spetsialisti

määramine kohustuslik.“;

3

21) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuse võib anda riigi omandis olevale

äriühingule, kelle põhitegevus on radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja kellega valdkonna eest

vastutav minister on sõlminud selleks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras.

Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.

(6) Radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamiseks ning käesoleva seaduse § 28 alusel

kehtestatud radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava rakendamiseks vajaminevad vahendid

tagab Kliimaministeerium.“;

22) seaduse 4. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „load“ sõnadega „ja registreeringud“;

23) seaduse 4. peatüki 1. jao pealkirja täiendatakse sõnadega „ja kiirgustegevuse registreering“;

24) paragrahv 68 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠68. Kiirgustegevusluba ja kiirgustegevuse registreering

(1) Kiirgustegevusluba on vaja väikese, mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuse korral:

1) tuumkütusetsükli mis tahes rajatise ekspluateerimiseks, sulgemiseks ja

dekomissioneerimiseks;

2) radioaktiivse aine ja seda sisaldavate toodete tootmiseks, kasutamiseks, hoidmiseks ning

veoks, sealhulgas sisse- ja väljaveoks;

3) elektrikiirgusseadmete kasutamiseks ja hoidmiseks;

4) radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja veoks;

5) suurenenud looduskiiritusega seotud tegevuseks, mille korral looduslikest radionukliididest

põhjustatud kiirgus on kiirgusohutuse seisukohalt oluline;

6) kiirgusallika paigaldamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks.“;

(2) Kiirgustegevus loetakse alati suure ohuga kiirgustegevuseks, kui tegemist on järgmiste

kiirgustegevustega:

1) kõrgaktiivse kiirgusallikaga seotud kiirgustegevus;

2) tuumakäitise käitamine;

3) tuumkütusetsükli mis tahes rajatise ekspluateerimine, sulgemine ja dekomissioneerimine;

4) radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamine.

(3) Kiirgustegevuse registreeringut vajavad väga väikese ohuga kiirgustegevused määratakse

valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

(4) Kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut ei ole vaja:

1) tegevuseks radioaktiivse kiirgusallikaga, kui kasutatavate radionukliidide aktiivsus või

aktiivsuskontsentratsioon on väiksem või võrdne väljaarvamistasemega;

2) kuni 30-kilovoldise potentsiaalide vahe juures töötava elektrikiirgusseadme hoidmiseks,

kasutamiseks, paigaldamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks, kui seadme töötamise ajal ei

ületa doosikiirus seadme pinnast 0,1 meetri kaugusel ühte mikrosiivertit tunnis.

(5) Kiirgustegevuse alustamine või tegutsemine kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse

registreeringut nõudval kiirgustööl ilma kiirgustegevusloata või registreeringuta on keelatud.

(6) Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millega

võrdse või millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse

registreeringut ei nõuta, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

4

25) paragrahv 69 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

㤠69. Kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu andja

Kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja

või registreeringu andja).“;

26) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses:

㤠691. Kiirgustegevuse registreeringu taotlus

(1) Kiirgustegevuse registreeringu taotlus koos lisadega esitatakse registreeringu andjale

keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu ja taotlus kinnitatakse digitaalallkirjaga.

(2) Kiirgustegevuse registreeringu taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded ja taotluse

andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

27) paragrahvi 701 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusluba“ sõnadega „või muu

dokument, mis tõendab õigust kiirgustegevust teha (edaspidi lepinguriigi tegevusluba)“;

28) paragrahvi 703 lõikes 1 asendatakse sõna „kiirgustegevusluba“ sõnadega „lepinguriigi

tegevusluba“;

29) paragrahvi 73 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Kiirgustegevusloa“ sõnadega „ja

kiirgustegevuse registreeringu“;

30) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kiirgustegevuse registreeringu andmine otsustakse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse

saamisest arvates.“;

31) paragrahvi 74 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Kiirgustegevusloa“ sõnadega „ja

kiirgustegevuse registreeringu“;

32) paragrahvi 74 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Registreeringu andja keeldub registreeringu andmisest, kui:

1) taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid, mis mõjutavad tegevuse registreerimise

otsustamist;

2) tegevuseks on vaja kiirgustegevusluba;

3) kiirgustegevuse registreeringu taotlejal puuduvad nõutava erialase ettevalmistusega

kiirgustöötajad;

4) kiirgustegevuseks taotletav asukoht ja muud tingimused ei võimalda kiirgusohutusnõuete

täitmist;

5) kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele.“;

33) seaduse 4. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 741 järgmises sõnastuses:

㤠741. Kiirgustegevuse registreeringule kantavad andmed

(1) Kiirgustegevuse registreeringus märgitakse:

1) registreeringu omaja nimi ja isikukood või registrikood;

2) tegevuskoha täpne asukoht ja asukoha plaan;

3) registreeringu taotluse number;

4) registreeringu number ja andmise kuupäev;

5

5) kiirgustegevuse nimetus;

6) kiirgusallikate andmed;

7) kiirgustegevusest ja selle eripärast tulenevad kiirgusohutuse ja kiirgusseire nõuded;

8) kiirgustegevuse registreeringu omaja kohustused.

(2) Kiirgustegevuse registreeringu täpsustatud andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“;

34) seaduse 4. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 761 järgmises sõnastuses

㤠761. Kiirgustegevuse registreeringu kehtivus

Väga väikese kiirgustegevuse korral antakse registreering tähtajatult, välja arvatud juhul, kui

taotletakse tähtajalist registreeringut.“;

35) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Loa andjal on õigus algatada kiirgustegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlus, kui kõik

kiirgustegevusloale märgitud kiirgusallikad on ohutustatud.“;

36) seaduse 4. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 771 järgmises sõnastuses:

㤠771. Kiirgustegevuse registreeringu kehtetuks tunnistamine

(1) Keskkonnaamet tunnistab kiirgustegevuse registreeringu kehtetuks, kui:

1) registreeringu omaja on selleks esitanud taotluse;

2) ilmneb, et kiirgustegevuse registreeringu taotluses on teadlikult esitatud olulise tähtsusega

valeandmeid, mis mõjutasid kiirgustegevuse registreerimist ning mille esitamata jätmise korral

oleks pidanud registreerimisest keelduma;

3) ilmneb käesoleva seaduse § 74 lõikes 2 sätestatud alus registreeringu andmisest

keeldumiseks.

(2) Registreeringu andjal on õigus algatada kiirgustegevuse registreeringu kehtetuks

tunnistamise menetlus, kui kõik registreeringule märgitud kiirgusallikad on ohutustatud.“;

37) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kiirgustegevuse registreeringu omaja esitab registreeringu andjale keskkonnaotsuste

infosüsteemi kaudu taotluse, kui ta kavatseb:

1) kasutusele võtta uue või lisakiirgusallika;

2) muuta kiirgustegevuse registreeringus märgitud kiirgusallika andmeid või lõpetada selle

kasutamise;

3) muuta kiirgustegevuse registreeringuga määratud kiirgustegevust;

4) muuta kiirgustegevuse toimumise kohta või ruume;

5) muuta muul viisil oluliselt registreeringus kirjeldatud kiirgustegevust.“;

38) paragrahvi 105 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sekkumistase on projektdoosi (projektekvivalent- või -efektiivdoosi) väärtus, mille

ületamise korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist elanike kaitsmiseks.“;

39) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Projektdoos on doos, mis eeldatavalt saadakse avarii- või püsikiirituse olukorras, kui

kaitsemeetmeid ei rakendata.“;

6

40) paragrahvi 106 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Parandusmeetmed on kiirgusallika kõrvaldamine või selle võimsuse vähendamine või

kiiritusraja katkestamine või selle mõju vähendamine, et ära hoida või vähendada doose, mida

vastasel korral võidakse saada avariikiirituse või püsikiirituse olukorras.“;

41) paragrahvi 107 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Sekkumises osaleva radioaktiivsete jäätmete käitleja nimetab valdkonna eest vastutav

minister käskkirjaga või sõlmib sekkumises osalemise ülesande täitmiseks halduslepingu

käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud äriühinguga ja selles lõikes sätestatud tingimustel.“

42) paragrahv 110 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 110. Avariikiirituse olukorra mõjupiirkonnas viibinud isikute tervisekontroll

(1) Keskkonnaamet tagab vajaduse korral avarii- või avariikutsekiirituse isikudooside

hindamise, seire ja hindamise tulemuste esitamise tervisekontrolli tegevale arstile.

(2) Tervisekontrolli kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse reservfondist ning hiljem nõutakse sisse

avariikiirituse olukorra põhjustajalt.“;

43) seaduse 10. peatükki täiendatakse§-ga 1171 järgmises sõnastuses:

„§ 1171. Tegutsemine kiirgustegevuse registreeringuta või registreeringu nõudeid

rikkudes

(1) Tegutsemise eest kiirgustegevuse registreeringuta, kui registreering oli nõutav, või

registreeringu nõudeid rikkudes –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.“;

44) paragrahvi 118 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „kiirgustegevusloa omaja“

sõnadega „kiirgustegevuse teostaja“;

45) paragrahvi 121 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusloata“ sõnadega

„või kiirgustegevuse registreeringuta“;

46) paragrahv 1241 tunnistatakse kehtetuks;

47) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 1242 järgmises sõnastuses:

㤠1242. Kehtivate kiirgustegevuslubade muutmine ja vormistamine registreeringuna

(1) Kui tegevuseks on käesoleva seaduse kohaselt vajalik registreering, kuid isikule on selleks

antud kiirgustegevusluba, võib kiirgustegevusloa omaja registreeringu saamiseks esitada

taotluse Keskkonnaametile.

(2) Kehtiva kiirgustegevusloa muutmisel:

1) väga väikese kiirgusohuga tegevuse korral esitab kiirgustegevusloa omaja Keskkonnaametile

registreeringu taotluse;

2) tegevuse korral, mis ei vaja käesoleva seaduse alusel registreeringut, kuid loal on väga

väikese kiirgusohuga tegevusi, esitab kiirgustegevusloa omaja lisaks loa muutmise taotlusele

ka registreeringu taotluse.

7

(3) Registreeringu taotluse rahuldamisel tunnistab Keskkonnaamet kiirgustegevusloa kehtetuks

osas, milles anti registreering.

(4) Käesoleva paragrahv lõike 2 punkti 1 alusel muutunud kiirgustegevusloa vormistab loa

andja mõistliku aja jooksul käesoleva seaduse § 70 lõike 4 alusel kehtestatud andmekoosseisuga

kiirgustegevusloaks. Sellisel juhul otsustab loa andja varem kehtinud loa muutmise avatud

menetluseta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktis 2 sätestatud registreeringu taotluse

menetlemine ja lõikes 4 nimetatud toimingu tegemine on vabastatud riigilõivu tasumisest, kui

menetluse eesmärk on olemasoleva loa uue andmekoosseisuga loaks vormistamine ning loa

tingimustes ei tehta muid muudatusi kui loa osa asemel registreeringu andmisest tulenevad

muudatused.

(6) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud loa või loa muutmise taotlust menetletakse

käesoleva seaduse kohaselt.

§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) kiirgusseaduse § 61 lõikes 5 ja § 107 lõikes 5 nimetatud haldusleping“.

§ 3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 401 lõike 1 punkti 11 täiendatakse pärast sõna

„jäätmeseaduse“ tekstiosaga „kiirgusseaduse,“.

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse 6. peatüki 3. jao 4. jaotist täiendatakse §-ga 1311 järgmises sõnastuses:

„§ 1311. Kiirgustegevuse registreeringu andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine

(1) Kiirgustegevuse registreeringu taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot.

(2) Kiirgustegevuse registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu

150 eurot.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 20 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ ……………. 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)