Teenistuse korraldamine

Digiallkirjad

5

Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 / [email protected] / www.mil.ee

Registrikood 70008641

Hr Hanno Pevkur

Kaitseministeerium

Sakala 1

15094 Tallinn

[email protected]

22.07.2024 nr KV-0.5-2/24/14090-2

Ettepanekud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra eelnõule

Lugupeetud härra minister

Edastame Kaitseväe tagasiside siseministeeriumi 04.07.2024 kirjas nr 1-6/2993-1 arvamuse avaldamiseks saadetud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmise eelnõule.

I  Füüsilise isiku täiesti salajase, salajase või konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ja juurdepääsuloa kehtivusaja pikendaja ankeedi muudatused (määruse lisa 3)

Ettepanekud:

1. Ankeedi-üleselt kirjutada sõnad „juurdepääsu õigus“ kokku, kui selle eest puudub täiendsõna „riigisaladusele“. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 3 p 7 kasutab mõistet „juurdepääsuõigus“. Eelkõige puudutab ettepanek järgmisi küsimusi:

a. Ankeedi alguses kolmanda ruudu järel sulgudes olevas selgituses;

b. Küsimus 6 sissejuhatavas osas kolmas lause;

c. Küsimus 6 kolmandas kastis (suhtlusvõrgustike, foorumite jm jaotis);

d. Küsimus 7 sissejuhatavas osas ruudu järel sulgudes olevas selgituses;

e. Küsimus 10 sissejuhatavas osas ruudu järel sulgudes olevas selgituses;

f. Küsimus 13 sissejuhatavas osas ruudu järel sulgudes olevas selgituses;

g. Küsimus 17 sissejuhatavas osas ruudu järel sulgudes olevas selgituses.

2. Kaaluda ankeedi selgitava osa täiendamist tekstiga, mis annab täitjale selge juhise, kas ankeedist on lubatud ridu kustutada. Nt on varem julgeolekukontrolli teostavalt asutuselt saadud suunis, et kui küsimuse all on kümme rida vastamiseks, aga vastuse jaoks läheb vaja vaid kahte, võib ebavajalikud kaheksa rida kustutada, kuid mingil juhul ei tohi ankeedist kustutada küsimusi või muuta ankeedi struktuuri.

3. Seletuskirjas (lk 2) lisa 2 muudatuste selgituses kirjeldatakse, et „ankeedist jäetakse välja kohustus lisada taotleja foto. Kuivõrd isikut tõendaval dokumendil kasutatud taotleja foto on võimalik saada andmekogu päringuga, ei ole selle lisamine vajalik.“

Samas on toodud välja, et „foto on siiski vajalik, sest abistab julgeolekukontrolli läbiviivat asutust isiku isikusamasuse tuvastamisel“. Jääb selgusetuks, kas foto vajalikkust hindab julgeolekukontrolli teostav asutus ja nõuab seda ankeedi täitjalt või peetakse selgitusega silmas asjaolu, et foto kontrollimine päringuga vastavasse andmekogusse abistab julgeolekukontrolli läbiviivat asutust isiku isikusamasuse tuvastamisel. Täiendavalt tuleks foto eemaldamisega Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 vastu võetud määrusega nr 262 kehtestatud ankeedivormilt kaaluda, kas oleks vajalik täiendada seletuskirja selgitusega, mis toetab ja annab kindla veendumuse, et julgeolekukontrolli teostaval asutusel on õigus vastava päringu alusel töödelda julgeolekukontrolli tegemise raames ka isiku fotot. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse erinevatest andmetöötluse põhimõtetest, sh on avalikul sektoril parimaks isikuandmete töötlemise aluseks seaduslik alus, milleks foto töötlemise puhul oli seni ankeedivormil foto lisamise kohustuslikkus. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 49 lg 1 selgitab, et julgeolekukontrolli teostamisel ja isikuandmete töötlemisel lähtutakse julgeolekuasutuste seaduses sätestatust, arvestades RSVS toodud erisusi. Seega on ettepanek foto eemaldamist ankeedivormilt mitte põhjendada üksnes asjaoluga, et taotleja fotot on võimalik saada andmekogu päringuga, vaid siduda isikuandmete töötlemise põhimõte julgeolekuasutuste seadusest tulenevalt teabe kogumise ja töötlemise põhimõttega.

Ettepanek: Täpsustada foto esitamise või kontrollimise vajalikkust arusaadavama selgitusega: „Foto vaatamine või kontrollimine andmekogu päringuga on siiski vajalik, sest see abistab julgeolekukontrolli läbiviivat asutust isiku isikusamasuse tuvastamisel“. Lisaks täiendada seletuskirja (lk 2) järgmise lausega: „Isikuandmete töötlemisel lähtutakse julgeolekuasutuste seadusest ning julgeolekukontrolli käigus on julgeolekukontrolli läbiviival asutusel õigus töödelda andmekogudest taotleja isikusamasuse tuvastamise eesmärgil tema isikuandmeid (sh fotot)“.

4. Ankeedi punktis 7 annab taotleja vastuse kodakondsuse küsimuses: „Olen (olnud) ka teise riigi kodanik või taotlen teise riigi kodakondsust“. Selguse mõttes võiks kaks alternatiivi üksteisest eraldada järgmiselt: „Olen või olen olnud ka teise riigi kodanik või taotlen teise riigi kodakondsust“.

5. Ankeedi punktis 7 on täpsustatud kodakondsuse küsimust „b“ ehk kui taotlejal on teise riigi kodakondsus, siis tuleb täpsustada, millisel viisil kodakondsus on saadud (nt sünnijärgselt, naturalisatsiooni korras, muul viisil). Sulgudes oleva näidisloetelu viimane väljend „muul viisil“ võib ankeedi täitjale jätta mulje, et piisab „muul viisil“ märkimisest.

Ettepanek: Kaaluda väljendi „muul viisil“ järele sulgudesse sõna „täpsusta“ lisamist või asendada väljend „muul viisil“ loetelu jätkamisega kas „vms“ või „jne“ või muu lühend, mis jätab loetelu lahtiseks.

6. Ankeedi punktis 8 palutakse loetleda ajalises järjestuses elukohad viimase seitsme aasta jooksul, märkides esimesena praeguse elukoha. Kui isik on elanud välisriigis, siis tuleb loetleda välisriigi elukohad terve oma eluea kohta. Märkida tuleb elukoha omaniku ning samal elamispinnal elanud muu isiku nimi seal elamise ajal, kui see on teada.

Ettepanek: Antud juhul eeldab sõnastus, et ankeedis märgitakse elukoha andmete juurde nii pereliikmete, kui kolmandate isikute nimed. Kui ankeedis soovitakse üksnes isikute, kes ei kuulu taotleja pereliikmete hulka kajastamist, tuleks ankeedi sõnastust täpsustada.

7. Ankeedi punktis 10 täpsustatakse abieluga sarnanevas suhtes olev isiku termini sisu – see hõlmab nii elukaaslast, püsisuhte kaaslast või partnerit. Jääb selgusetuks, mis vahe on kaaslasel ja partneril. Võimalik, et kaaslasena käsitletakse püsisuhtes olevat isikut, aga partnerina mõeldakse isikut, kellega veel püsisuhet ei ole, aga aeg-ajalt kohtutakse.

Ettepanek: Kuna ankeedi punkt 10 muudatust selgitatakse 2024. aastal jõustunud perekonnaseadusega, siis perekonnaseadus ega ka kooseluseadus ei käsitle terminit „partner“, v.a lapse isa tuvastamise kontekstis. Seega kaaluda sõna „partner“ eemaldamist ankeedist.

8. Ankeedi punktist 11 on eemaldatud võimalus jätta andmed sugulaste, hõimlaste ja muude lähedaste kohta esitamata juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel, kui andmed ei ole muutunud. Jääb ebaselgeks, kas tähendab, et kui isikul on juurdepääsuloa korduv pikendamine viie, kümne jne aasta pärast, tuleb üle viie aasta tagasi surnud isikud igal juhul ankeeti märkida, sh ka isikuid, kelle surmadaatum võib jääda nt aastasse 1970.

Ettepanek: Kaaluda surma fakti andmete esitamise osas teha erisus ning juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel nende andmete märkimist iga kord ankeeti mitte teha kohustuslikus. Andmete küsimine ja esitamine, vähemalt surma fakti esitamisel, peaks olema ühekordne, kuivõrd julgeolekukontrolli teostaval asutusel on neid andmed võimalik samuti registripäringuga pärida.

9. Ankeedi punktis 13 ehk hariduskäigu alla tehakse muudatus, millega palutakse lisada koopia välisriigis lõpetatud kooli lõputunnistusest.

Kui välisriiki õppima minekul on lähetajaks riigiasutus, tuleks kaaluda nt seletuskirja täpsustamist erandiga, mis hõlmaks:

a. laiemalt kõiki riigiasutuse poolt õppima saadetuid ja lisada seletuskirja täiendus: „Kui riigiasutuse poolt on teenistuja lähetatud välisriiki õppima, siis sellisel juhul lõputunnistust edastama ei pea. Riigiasutus on isikud õppima suunanud asutuse vajadustest tulenevalt ning üldjuhul on tegemist erialaste õpingutega. Julgeolekukontrolli teostav asutus saab vajadusel õpingute ja kooli lõpetamise kohta esitada päringu isiku lähetanud asutusele“; või

b. kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse teenistujaid selliselt, et „välisriigis lõpetatud kooli lõputunnistust ei pea esitama kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse teenistuja, kui tegemist on luure- või vastuluure valdkonda puudutava kooliga“, sh puudutab see asjaolu ka punkti 14 koolitustel, seminaridel ja töögruppides osalemist.

10. Punkti 17 alapunkti 2 lisada sõna „töö“ järele sidekriips.

11. Ankeedi punktis 20 tuleb edaspidi märkida ühingu asukoha asemel registrikood. Kas saab eeldada, et kõigil liikumistel või ühistegevustel on registrikood? Nt kui tegemist on ametlikult registreerimata rühmitusega (seltsing), kus kogukond või ühiste huvidega rühm inimesi tuleb kokku, et midagi ühiselt teha ja tegemist ei ole klassikalises mõttes seltsiga (sõnaveeb: ametlikult registreeritud vabatahtlik ühing, juriidiline isik (nt MTÜ), mille liikmed tegutsevad ühise eesmärgi nimel), siis kas ankeedi täitjal on õigus valida, et kuigi tegemist on ametlikult registreerimata rühmitusega, siis ta ei pea seda ankeeti märkima, sest rühmitusel puudub registrikood?

Ettepanek: Täiendada punkti 20 sissejuhatavas tekstis sulgudes olevat loetelu lühendiga „vms“, mis võimaldab loetelu jätkata juhul, kui ankeedi täitja leiab, et tegemist ei ole sulgudes loetletud rühmitustega ning jätta registrikoodi esitamine võimaluseks, mitte kohustuseks.

12. Punkti 23 alapunktis 4 on täiendava tuluallikana toodud ühe näitena peretoetus. Meie hinnangul ei saa peretoetust lugeda täiendavaks tuluallikaks, kuivõrd tegemist on sotsiaaltoetusega, mis on riigi poolt isikule teatud tingimustel ette nähtud. Sama kehtib ka näiteks pensionite suhtes, mis on vastavalt teatud tingimustel riigi poolt isikule ette nähtud ning tegemist on sotsiaalse hüvitisega/tagatisega, mitte tuluallikaga. Kui on soov ülevaadet omada riiklike toetuste/hüvitiste vm kohta, tuleks kaaluda täiendava alapunkti lisamist. Samas on võimalik julgeolekukontrolli teostaval asutusel näha neid andmeid vastavatest andmekogudest või pangapäringutest.

13. Seletuskirja punktis 5 on märgitud, et määrusega ei kaasne lisakulu. Samas on sissejuhatuses välja toodud, et järjest enam liigutakse üle andmete esitamisele elektroonilises keskkonnas, mille arendamine ja täiendamine tõenäoliselt võib kulusid nõuda. Seega tuleb kaaluda antud punkti täpsustamist, kuivõrd ankeetandmetesse vajalike muudatuste sisseviimine elektroonilises keskkonnas võib Kaitsepolitseiametile kaasa tuua teatud kulusid.

14. Ettepanek kaaluda Vabariigi Valitsuse määruse täpsustamist rakendussättega või seletuskirja täiendamist viisil, mis selgitab, kas pärast ankeedi vormi muutmise jõustumist peab isik järgmis(t)e riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivuse pikendamis(t)el märkima nendes punktides, millest on eemaldatud võimalus pikendamisel andmed täitmata jätta juhul, kui andmed ei ole muutunud, edaspidi esitama üha uuesti andmed, mida kord on juba esitatud. Eelkõige puudutab see surnud inimeste märkimist ja ühingutest/organisatsioonidest/ühistegevusest/liikumistest lahkumisi.

15. Kaaluda ankeedi lõppu täiendava selgituse lisamist, et andmed, mida ei esitata elektroonilises keskkonnas, vaid ankeetvormil, esitatakse julgeolekukontrolli teostavale asutusele digitaalselt allkirjastatuna ning krüpteeritult.

II  Füüsilise isiku nõusolek julgeolekukontrolli teostamiseks muudatused (määruse lisa 5)

Eelnõuga muudetakse julgeolekukontrolli tegemiseks esitatavat nõusoleku vormi, täiendades vormi tekstiosaga „sealhulgas isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid“.

Ettepanekud:

16. Nõusoleku vajalikkuse küsimus: Andmekaitse Inspektsioon on mitmel korral juhtinud tähelepanu kehtivas Vabariigi Valitsuse määruses sisalduvale riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemise korrale ning sellega kaasnevatele probleemidele. Juurdepääsuloa saamiseks ning selle kehtivuse pikendamiseks antav nõusolek isikuandmete töötlemiseks ei ole vabatahtlik ning taotleja ei saa ilma kahjulike tagajärgede kaasnemiseta otsustada nõusoleku andmise üle. AKI on soovitanud kaaluda vastava õigusloome muudatuse tegemise võimalust, mis annaks muuhulgas võimaluse julgeolekukontrolli raames isikuandmeid töödelda seaduse alusel, mitte nõusoleku alusel.

17. Nõusoleku blanketil võiks olla viide õiguslikule alusele, et nõusoleku andja saaks teavet, millisest sättest on tingitud temalt nõusoleku küsimine.

18. Nõusoleku viimane lõik, mis algab sõnadega „Palun igati abistada käesoleva kirja esitajat vajaliku teabe saamisel“ ei anna nõusolekule sisulist lisaväärtust ja pigem tekitab küsimusi ning võiks blanketilt eemaldada. Punktis 17 nimetatud õigusliku aluse lisamine nõusoleku blanketile oleks oluliselt informatiivsem. Taotlejale võib segadusttekitav olla ka see, keda peetakse silmas abistamist vajava esitajana – nõusoleku esitab julgeolekuasutusele taotleja. Samuti pole nõusolekul selget informatsiooni selle kohta, et nõusolek edastatakse kolmandatele isikutele.

19. Juhul, kui nõusolek on mõeldud edasiesitamiseks teistele asutustele, siis tuleks seda kavatsust nõusoleku blanketil nimetada. Vastasel korral ei ole tegemist isiku teadlikult antud nõusolekuga.

20. Lisa 5 nõusoleku blanketil lahter „töökoht“ tööandja mõttes ei ole sama tähendusega, kui Lisa 3 ankeedi punkt 16 nimetatud „töökoht“ kui teenistuskoht ametiasutuses. Taotlejale oleks selgem, kui termineid kasutataks läbivalt samas tähenduses.

Lugupidamisega

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Andrus Merilo

Kindralmajor

Kaitseväe juhataja

Astra Mölder 717 1161

[email protected]