Sõjapõgenike vaimse tervise teenuste ja kogukondliku toe toetus

MINISTRI MÄÄRUS

27.04.2023 nr 21

Sõjapõgenike vaimse tervise teenuste ja kogukondliku toe toetus aastal 2023

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Kohaldamisala Määrusega kehtestatakse sõjapõgenikele vaimse tervise teenuste ja kogukondliku toe osutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord. § 2. Terminid (1) Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) vaimse tervise teenus – sõjapõgenikele pakutav psühholoogiline ja psühhosotsiaalne abi ning psühhoteraapia; 2) psühholoogiline abi – psühholoogi või muu samaväärse spetsialisti rakendatav sõjapõgenikele suunatud professionaalne tegevus eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada ja toetada vaimset tervist; 3) psühholoog – psühholoogias magistrikraadi või vähemalt samaväärset kvalifikatsiooni omav isik; 4) psühhoteraapia – psühhoteraapia väljaõppega isiku osutatav tõendus- ja teaduspõhine psühhoterapeutiline sekkumine eesmärgiga parandada sõjapõgeniku toimetulekut ning leevendada trauma, kriisi või psüühikahäire negatiivset mõju; 5) psühhosotsiaalne abi – sõjapõgenike psühhosotsiaalset heaolu ja sotsiaalemotsionaalseid toimetulekuoskusi parandavad sekkumised, mida pakuvad oma pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistuse saanud isikud; 6) kogukondlik tugi – sõjapõgeniku kogukonda lõimumist ja tema heaolu toetavate tegevuste kogum (edaspidi ka tegevus); 7) toetuse andja – Sotsiaalministeerium. (2) Sõjapõgenik on isik, kes viibib Eestis ja vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumitest: 1) on sõjapõgenikuna majutatud ajutisse majutuskohta; 2) on rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 3 lõike 1 tähenduses; 3) on rahvusvahelise kaitse saaja, kelle suhtes on jõustunud VRKS § 31 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsus tunnustada taotlejat pagulase või täiendava kaitse saajana ja anda talle rahvusvaheline kaitse; 4) on VRKS § 5 kohaselt ajutise kaitse saaja; 5) on punktides 1–4 nimetatud isiku perekonnaliige;

6) on muu Eestis viibiv Ukraina kodanik, kellel ei ole Vene Föderatsiooni agressiooni, okupatsiooni, otsese sõja- või terroritegevuse ja selle ilmse ohu või negatiivsete järelmite tõttu võimalik kodupaika turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda. § 3. Toetuse eesmärk Toetust antakse eesmärgiga laiendada Eestis viibivatele sõjapõgenikele vaimse tervise teenuste ja kogukondliku toe pakkumist ning seeläbi soodustada sõjapõgenike integreerimist kohaliku kogukonnaga ja toetada nende psühhosotsiaalset heaolu, vaimset tervist ning iseseisvat toimetulekut. § 4. Toetatavad tegevused ja toetusperiood (1) Toetust antakse perioodil 01.04.2023 kuni 31.12.2023 (edaspidi toetusperiood) tekkivate järgmiste kulude katmiseks: 1) kulud, mis kaasnevad vaimse tervise teenuste osutamisega; 2) kulud, mis kaasnevad kogukondliku toe tegevuste elluviimisega.

(2) Toetust antakse tingimusel, et: 1) vähemalt 50% vaimse tervise teenuse mahust toimub vahetus kontaktis; 2) teenuseid osutatakse või tegevusi viiakse läbi teenuse saaja või tegevustes osaleja emakeeles või keeles, mida ta oskab ja kasutab. § 5. Taotlusvooru avamine ja sulgemine (1) Toetuse taotlusvoor on avatud 2023. aasta 2. maist kuni toetuse eelarve lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2023. aasta 30. novembrini. Toetuse andja avaldab taotlusvooru info kodulehel. (2) Toetuseks eraldatud eelarve ammendumise korral sulgeb toetuse andja taotlusvooru ning avaldab vastava teabe asutuse veebilehel hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates sulgemisotsuse tegemisest. § 6. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemine toimub alates taotlusvooru avamisest kuni selle sulgemiseni. (2) Taotleja esitab toetuse saamiseks digiallkirjastatud taotluse toetuse andjale e-kirjaga aadressil [email protected]. § 7. Nõuded taotlejale Taotleja saab olla juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele: 1) taotleja on registreeritud äriregistris hiljemalt 31.01.2023; 2) taotlejal puudub taotluse esitamise ajal riiklike maksude maksuvõlg või see on ajatatud; 3) taotleja on taotluse esitamise ajal täitnud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 4) taotlejal ei ole taotluse esitamisel ajal täitmata kohustusi toetuse andja ees. § 8. Nõuded taotlusele (1) Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. (2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ajal, mil taotlusvoor on avatud; 2) taotlus on esitatud lisas 1 või 2 sätestatud vormil ning sellele on lisatud nõutud dokumendid; 3) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige;

4) taotluse on digitaalselt allkirjastanud esindusõigust omav isik; 5) toetust taotletakse määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele. (3) Vaimse tervise teenuse osutamiseks toetuse taotlemisel esitab taotleja koos taotlusega teenust vahetult osutava isiku CV, mis kajastab selle isiku kutsealast ja hariduslikku ettevalmistust ning töökogemust. § 9. Toetuse suurus (1) Toetuse suurus taotleja kohta on toetusperioodil minimaalselt 25 000 eurot ja maksimaalselt 100 000 eurot. (2) Põhjendatud juhul võib toetuse andja maksta lõikes 1 nimetatud miinimumsummast väiksemat või maksimumsummast suuremat toetust. (3) Kui pärast toetuse määramist esitab taotleja uue taotluse, lähtub toetuse andja uue toetuse suuruse arvutamisel käesolevas paragrahvis sätestatust, taotluses esitatud andmetest ja taotlejale juba määratud toetuse suurusest. § 10. Taotluse menetlus (1) Taotluse menetlus koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral. (2) Kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotluse esitajale viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata. (3) Ajal, mil toetusvoor ei ole avatud, esitatud taotlust menetlusse ei võeta ja sellest informeeritakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. (4) Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt selle esitamisele järgneva kalendrikuu viimasel tööpäeval. § 11. Taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga taotluste hindamise kord ja moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). (2) Komisjon hindab taotluseid vaimse tervise teenuse osutamise toetamiseks järgmiste hindamiskriteeriumite järgi: 1) teenuse vastavus määruse eesmärgile; 2) teenust vahetult osutava isiku haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse piisavus teenuse osutamiseks; 3) teenust vahetult osutava isiku töökogemuse piisavus teenuse osutamiseks; 4) teenuse maksumuse optimaalsus. (3) Komisjon hindab taotluseid kogukondliku toe osutamise toetamiseks järgmiste hindamiskriteeriumite järgi: 1) tegevuse vastavus määruse eesmärgile; 2) tegevuse maksumuse optimaalsus. (4) Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisainfot, kui esitatud info ei ole täielik või on ebaselge.

(5) Kui toetust taotletakse mitme teenuse või tegevuse rahastamiseks, hinnatakse lõigetes 2 ja 3 nimetatud kriteeriumite järgi iga teenust või tegevust eraldi ning taotluse vastava kriteeriumi hinne arvutatakse teenuste ja tegevuste punktisummade aritmeetilise keskmisena. (6) Taotluse koondhinne on hindamiskriteeriumite järgi antud punktide summa, mis moodustub määruse lisa 3 kohaselt antud hindepunktide alusel. Taotluse maksimaalne koondhinne on 28 punkti. (7) Komisjon kujundab hinnangu kalendrikuul laekunud taotluste rahastamise kohta hiljemalt järgneva kalendrikuu kümnendaks tööpäevaks. § 12. Toetuse määramine ja maksmine (1) Toetuse andja lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest, määruses sätestatud tingimustest ja § 11 lõikes 7 nimetatud komisjoni hinnangust. (2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt. (3) Toetust ei määrata: 1) kui taotleja ega taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele; 2) kui esitatud taotlus on puudustega, mis ei võimalda toetust määrata; 3) kui taotluse koondhinne on väiksem kui 14 punkti; 4) teenuse või tegevuse eest, mida on hinnatud § 11 lõikes 2 või 3 nimetatud kriteeriumi järgi null punktiga; 5) kui teenust või tuge osutatakse üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või koolieelses lasteasutuses tugispetsialisti tegevusena; 6) teenuste ja tegevuse eest, mida juba rahastatakse riigieelarvest; 7) kui taotlejale on juba määratud toetus ulatuses, mis vastab § 9 lõikes 1 nimetatud toetuse summa ülempiirile ning toetuse andja ei pea nimetatud summat ületava toetuse määramist põhjendatuks (4) Kalendrikuul, mil komisjoni ettepanek taotluste rahuldamiseks ületab eelarve jääki, rahuldab toetuse andja taotlused hindepunktide alusel koostatava paremusjärjestuse alusel kuni eelarve ammendumiseni. Võrdsete koondhinnetega taotluste korral asetatakse paremusjärjestuses kõrgemale kohale taotlus, mis on saanud § 11 lõike 2 punktis 1 või lõike 3 punktis 1 nimetatud kriteeriumi puhul kõrgema hinde. Kui kõik nimetatud kriteeriumid on võrdsed, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. (5) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga toetuse saajad, neile määratava toetuse suuruse ja toetuse andmise tingimused, ning toetuse taotlejad, kelle taotlust ei rahuldata. Taotlejat informeeritakse otsusest hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käskkirja allkirjastamist. (6) Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja taotluses märgitud pangakontole kümne tööpäeva jooksul arvates lõikes 5 nimetatud käskkirja allkirjastamisest. § 13. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja kasutab toetust taotluse ja toetuse andmise käskkirja kohaselt. (2) Toetuse saaja teavitab toetuse andjat, kui asjaolud, mille alusel toetus määrati, muutuvad oluliselt. Toetuse saaja võib toetusperioodil muuta toetuse määramise aluseks olevaid teenuse osutajaid ning osutatava teenuse või tegevuse mahtu üksnes toetuse andja kirjalikul nõusolekul. (3) Toetuse saaja teavitab teenuse osutamise alustamisel sihtgruppi teenuse ja tegevuse osutamisest ning nende osutamise korraldusest.

(4) Toetuse saaja peab toetuse kasutamise kohta arvestust vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, pidades eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks oleva teenuse või tegevuse kohta, ning eristab maksmise aluseks oleva teenuse või tegevuse dokumendid muudest dokumentidest. Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. (5) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust. (6) Toetuse saaja esitab 20 kalendripäeva jooksul arvates toetusperioodi lõppemisest toetatud teenuse või tegevuse aruande lähtudes lisas 4 toodud vormist. (7) Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, on välja makstud toetusest väiksemad, maksab toetuse saaja toetuse summa ja tegeliku kulu vahe toetuse andjale tagasi kümne tööpäeva jooksul arvates lõikes 6 nimetatud aruande esitamisest. § 14. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja tagasi nõudmine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi järgmistel juhtudel: 1) ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on teenuse osutamisel või tegevuse korraldamisel rikkunud isikuandmete kaitse nõudeid; 3) teenust osutatakse ebaprofessionaalselt või kutse-eetika nõudeid rikkudes; 4) teenuse osutamise või tegevuse korraldus ei vasta taotluses kirjeldatule; 5) toetuse saaja loobub toetusest; 6) toetuse saaja ei esita tähtaegselt § 13 lõikes 6 nimetatud aruannet või esitab selles ebatõeseid andmeid; 7) toetuse andja ei tagasta vabatahtlikult tagastamisele kuuluvat kasutamata jäänud toetust. § 15. Otsuse või toimingu vaidlustamine Otsuse või toimingu vaidlustamise korral võib esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Sotsiaalkaitseministri 27.04.2023 määrus nr 21

„Sõjapõgenike vaimse tervise teenuste ja kogukondliku toe toetus aastal 2023“ Lisa 1

Vaimse tervise teenuse osutamise toetuse taotlusvorm

1. Toetuse taotleja andmed 1.1. Asutuse või ettevõtte nimetus: 1.2. Registrikood: 1.3. Postiaadress: 1.4. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja pank (toetuse saaja ja arvelduskonto omanik peavad olema samad): 1.5. Esindaja nimi ja ametikoht: 1.6. Taotleja kontaktisiku andmed (nimi, e-posti aadress, telefoni nr): 1.7. Soovitav toetuse kogusumma: 2. Teenuste kirjeldus ja maksumus (vaimse tervise teenus(ed), mille osutamiseks toetust taotletakse)

Teenuse nimetus Teenuse

maksumus

(eurodes)

Teenuse sekkumisloogika ja eesmärk Teenusekorralduse lühikirjeldus. Kus teenust pakutakse (sh nt

füüsiline asukoht, KOV, ligipääsetavus)? Kuidas on kavas

sihtrühmani jõuda, sh teavitatakse sihtrühma teenuse

olemasolust ja võimalusest teenust kasutada?

3. Teenust vahetult osutavate inimeste andmed*

Teenust vahetult

osutava inimese nimi

Ettevõte või

asutus

Osutatav teenus Omandatud

tasemeharidus

(haridustase ja eriala)

Läbitud asjakohased kutsealased

(täiend)koolitused

Töökogemus

vastava

teenuse

osutamisel

(aastates)

* taotlusele tuleb lisada inimese allkirjastatud CV

4. Kinnitused Käesolevaga kinnitan taotlejana, et: 1) taotleja vastab määruses sätestatud nõuetele; 2) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 3) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete õiguspäraseks kogumiseks, salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva toetusmeetme kasutamisel; 4) taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esineb toetuse tühistamise või tagasinõudmise alus; 5) taotleja nõustub, et teda kontrollitakse seoses toetuse kasutamisega; 6) taotleja nõustub, et otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel. Toetuse taotleja esindaja nimi, ametinimetus: Allkiri (allkirjastatakse digitaalselt) Kuupäev

Sotsiaalkaitseministri 27.04.2023 määrus nr 21

„Sõjapõgenike vaimse tervise teenuste ja kogukondliku toe toetus aastal 2023“ Lisa 2

Kogukondliku toe osutamise toetuse taotlusvorm

1. Toetuse taotleja andmed 1.1. Ametiasutuse nimetus: 1.2. Registrikood: 1.3. Postiaadress: 1.4. Arvelduskonto (IBAN), viitenumber ja pank (toetuse saaja ja arvelduskonto omanik peavad olema samad): 1.5. Esindaja nimi ja ametikoht: 1.6. Taotleja kontaktisiku andmed (nimi, e-posti aadress, telefoni nr): 1.7. Soovitav toetuse kogusumma: 2. Kogukondliku toe tegevuste kirjeldus ja maksumus

Tegevuse nimetus Tegevuse

maksumus

(eurodes)

Tegevuse eesmärk Tegevuse lühikirjeldus (alamtegevused, ajaplaan, sihtrühma

teavitamine)

3. Kinnitused Käesolevaga kinnitan taotlejana, et: 1) taotleja vastab määruses sätestatud nõuetele; 2) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 3) taotleja on tutvunud isikuandmete kaitse seadusega ja Andmekaitse Inspektsiooni infomaterjalidega sellises ulatuses, mis on vajalik isikuandmete õiguspäraseks kogumiseks, salvestamiseks ja töötlemiseks käesoleva toetusmeetme kasutamisel; 4) taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esineb toetuse tühistamise või tagasinõudmise alus; 5) taotleja nõustub, et teda kontrollitakse seoses toetuse kasutamisega; 6) taotleja nõustub, et otsus toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks e-posti teel. Toetuse taotleja esindaja nimi, ametinimetus: Allkiri (allkirjastatakse digitaalselt) Kuupäev

Sotsiaalkaitseministri 27.04.2023 määrus nr 21

„Sõjapõgenike vaimse tervise teenuste ja kogukondliku toe toetus aastal 2023“

Lisa 3 Taotluste hindamise alused hindamiskriteeriumite lõikes 1. Vaimse tervise teenuse vastavus määruse eesmärgile Hinnatakse, mil määral on teenus kooskõlas määruse eesmärgiga ning kuivõrd aitab teenuse osutamine parandada sõjapõgenike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. Teenuse vastavuse hindamisel kasutatakse järgmist hindamisskaalat:

 7 punkti – teenuse pakkumisel on selge potentsiaal parandada ja toetada sõjapõgenike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. Teenus täidab tühimikku paikkonnas või riigis pakutavate teenuste koosluses, see on loodud sõjapõgenike vajadusi silmas pidades, on kompleksselt läbi mõeldud, on inimkeskselt korraldatud ning see moodustab loogilise terviku teiste taotleja poolt või paikkonnas või riigis pakutavate teenustega. Teenuste osutamisse on integreeritud sõjapõgenikud ning teenuseid osutatakse peamiselt sõjapõgeniku emakeeles, teenuste kommunikatsioon on hästi läbimõeldud;

 4 punkti – teenuse pakkumisel on potentsiaal parandada või toetada sõjapõgenike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist, kuid teenuste osutamise korralduses esinevad mõned kitsaskohad (nt pakutakse teenust tõlketeenuse vahendusel, teenuste osutamisse ei ole kaasatud sõjapõgenikke, teenus on suunatud kitsale sihtrühmale, see on muude teenustega vähe seotud või esineb puuduseid teenuste kommunikatsioonis jmt);

 1 punkt – teenuse pakkumise potentsiaal parandada või toetada sõjapõgenike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist on vähene (nt on teenus suunatud väga kitsale sihtrühmale, teenuse kasutamisel on olulisi takistusi, teenus dubleerib juba olemasolevat teenust paikkonnas või riigis, teenust pakutakse isoleeritult ning läbi on mõtlemata edasi suunamine teistele teenustele jmt);

 0 punkti – pakutav teenus ei arvesta sihtgrupi vajadusi ning selle potentsiaal parandada ja toetada sõjapõgenike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist on väga madal või puudub (nt on teenuse korralduses olulisi puuduseid, mis ei võimalda pakkuda teenust rahuldava kvaliteediga, soovitakse rakendada pseudoteaduslikke või tõenäoliselt mittemõjusaid sekkumisi).

2. Vaimse tervise teenust vahetult osutava isiku hariduslik ja kutsealane ettevalmistus Hinnatakse, mil määral loob isiku hariduslik ja kutsealane ettevalmistus eeldused teenuse professionaalseks ja kvaliteetseks osutamiseks. Teenust vahetult osutava isiku haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse hindamisel kasutatakse järgmist hindamisskaalat:

 7 punkti – teenust vahetult osutaval isikul on ettevalmistus, mis ületab kõikides aspektides (sh tasemeharidus, täiendkoolitus, tööalane praktiline kogemus) baastaset, millele vastamist on tavapäraselt alust eeldada vastava teenuse iseseisvaks osutamiseks;

 5 punkti – teenust vahetult osutav isik on läbinud ettevalmistuse, mis vastab kõikides aspektides (sh tasemeharidus, täiendkoolitus, tööalane praktika) vähemalt baastasemele, millele vastamist on tavapäraselt alust eeldada vastava teenuse iseseisvaks osutamiseks, kuid ettevalmistus ei ületa seda baastaset (nt on inimene läbinud vaid tasemeõppe või baaskoolituse), ning võib kvaliteetse teenuse osutamiseks vajada aeg-ajalt tööalast juhendamist;

 3 punkti – teenust vahetult osutav isik on teenuse osutamiseks vajalikku baasettevalmistuse omandamise lõppjärgus (nt läbib ta kutseaastat või teraapiaalast koolitust või on lõpetamas tasemehariduslikku õpet), mistõttu saab ta teenust osutada üksnes regulaarse juhendamise toel;

 0 punkti – teenust vahetult osutaval isikul puudub vajalik ettevalmistus, mida on tavapäraselt alust eeldada vastava teenuse iseseisval osutamisel ning puudujääki ei ole võimalik juhendamise toel ületada.

3. Vaimse tervise teenust vahetult osutava inimese töökogemus Hinnatakse, mil määral loob inimese töökogemus alused selleks, et pakkuda tulemuslikult tuge mitmekülgsele sihtrühmale, tunda ära oma kutsealased piirid abi osutamisel ja suunata abistatav vajaduse korral edasi ravisüsteemi või täiendavaid sotsiaalteenuseid saama. Lähtudes eeldusest, et pikem töökogemus suurendab nimetatud eesmärkide saavutamise tõenäosust kasutatakse teenust vahetult osutava isiku töökogemuse hindamisel järgmist hindamisskaalat:

 7 punkti – teenust vahetult osutaval isikul on enam kui 7-aastane kogemus vastava või sarnase teenuse osutamisel;

 5 punkti – teenust vahetult osutaval isikul on enam kui 5-aastane kogemus vastava või sarnase teenuse osutamisel;

 3 punkti – teenust vahetult osutaval isikul on enam kui 3-aastane kogemus vastava või sarnase teenuse osutamisel;

 1 punkt – teenust vahetult osutaval isikul on vähemalt 6-kuuline kogemus vastava või sarnase teenuse osutamisel;

 0 punkti – teenust osutaval isikul puudub kogemus vastava või sarnase teenuse osutamisel.

4. Vaimse tervise teenuse maksumuse optimaalsus Hinnatakse, kuivõrd optimaalne on teenuse maksumus arvestades teenuse osutamise ressursimahukust, teenuse osutajalt eeldatavat kvalifikatsiooni, teenuse kasutajate koguhulka ning alternatiivseid mooduseid teenuse osutamise eesmärgi saavutamiseks. Teenuse maksumuse hindamisel kasutatakse järgmist hindamisskaalat:

 7 punkti – teenuse maksumus on kõiki ülal nimetatud aspekte arvesse võttes optimaalne, turult ei ole tõenäoliselt võimalik vähemalt samaväärse kvaliteediga teenust soodsamalt osta;

 5 punkti – teenuse maksumus ei ole ülal nimetatud aspekte arvestades tõenäoliselt optimaalne, kuid sihtgrupile parema hinnaga teenuse ostmine toetusperioodi vältel ei pruugi olla võimalik;

 1 punkti – teenuse hind on selgelt suboptimaalne, kuid arvestades vastavas piirkonnas vastaval ajahetkel loodavat väärtust sihtgrupile võib sellise hinnaga teenuse piiratud ajaraamis rahastamine olla siiski põhjendatud;

 0 punkti – teenuse eest küsitav hind on toetusskeemi kontekstis selgelt ebamõistlik ning sellise hinnaga ei ole pakutava teenuse ostmine aktsepteeritav.

5. Kogukondliku toe tegevuse vastavus määruse eesmärgile Hinnatakse, mil määral on kogukondliku toe tegevus kooskõlas määruse eesmärgiga ning kuivõrd aitab selle läbiviimine toetada sõjapõgeniku heaolu ja tema kogukonda lõimumist. Tegevuse vastavuse hindamisel kasutatakse järgmist hindamisskaalat:

 14 punkti – tegevusel on selge potentsiaal toetada sõjapõgeniku heaolu ja tema kogukonda lõimumist. Tegevus peab silmas sõjapõgenike vajadusi, on kompleksselt läbi mõeldud, inimkeskselt korraldatud. Tegevuse läbiviimisse on integreeritud sõjapõgenikud ning tegevus toimub peamiselt sõjapõgeniku emakeeles, tegevuste kommunikatsioon on hästi läbimõeldud;

 8 punkti – tegevusel on potentsiaal toetada sõjapõgeniku heaolu ja tema kogukonda lõimumist, kuid selle läbiviimise korralduses esinevad mõned kitsaskohad (nt toimub tegevus tõlketeenuse vahendusel, tegevuse läbiviimisse ei ole kaasatud sõjapõgenikke, tegevus on suunatud kitsale sihtrühmale, esineb puuduseid tegevuste kommunikatsiooni plaanis jmt);

 2 punkti – tegevuse läbiviimise potentsiaal toetada sõjapõgeniku heaolu ja tema kogukonda lõimumist on vähene (nt on tegevus suunatud väga kitsale sihtrühmale

pakutava teenusega, tegevuses osalemisel on olulisi takistusi, tegevus dubleerib juba olemasolevat tegevust paikkonnas või riigis);

 0 punkti – pakutav tegevus ei lähtu sihtgrupi vajadustest või selle potentsiaal toetada sõjapõgeniku heaolu ja tema kogukonda lõimumist on muudel põhjustel väga madal või puudub (nt on tegevuse korralduses olulisi puuduseid, mis ei võimalda tegevust rahuldava kvaliteediga läbi viia) või tegevus ei ole kooskõlas Sotsiaalministeeriumi rakendatava poliitikaga.

6. Kogukondliku toe tegevuse maksumuse optimaalsus Hinnatakse, kuivõrd optimaalne on tegevuse maksumus arvestades tegevuse ressursimahukust, tegevuse läbiviijate kvalifikatsiooni, teenuse kasutajate koguhulka ning alternatiivseid mooduseid teenuse osutamise eesmärgi saavutamiseks. Teenuse maksumuse hindamisel kasutatakse järgmist hindamisskaalat:

 14 punkti – teenuse maksumus on kõiki ülal nimetatud aspekte arvesse võttes optimaalne, turult ei ole tõenäoliselt võimalik vähemalt samaväärse kvaliteediga teenust soodsamalt osta;

 8 punkti – teenuse maksumus ei ole ülal nimetatud aspekte arvestades tõenäoliselt optimaalne, kuid sihtgrupile parema hinnaga teenuse ostmine toetusperioodi vältel ei pruugi olla võimalik;

 2 punkti – teenuse hind on selgelt suboptimaalne, kuid arvestades vastavas piirkonnas vastaval ajahetkel loodavat väärtust sihtgrupile võib sellise hinnaga teenuse piiratud ajaraamis rahastamine olla siiski põhjendatud;

 0 punkti – teenuse eest küsitav hind on toetusskeemi kontekstis selgelt ebamõistlik ning sellise hinnaga ei ole pakutava teenuse ostmine aktsepteeritav.

Sotsiaalkaitseministri 27.04.2023 määrus nr 21

„Sõjapõgenike vaimse tervise teenuste ja kogukondliku toe toetus aastal 2023“ Lisa 4

Aruandevorm

Periood/aeg Vaimse tervise teenuse või kogukondliku toe tegevus

Kohtumiste/ sündmuste arv

Teenuse- kasutajate/ osalejate arv

Kulu teenusele/ tegevusele (eurodes)

Täpsustus (vajaduse korral)

Toetuse saaja esindaja nimi, ametinimetus: Allkiri (allkirjastatakse digitaalselt) Kuupäev

Sotsiaalministri määruse „Sõjapõgenike vaimse tervise teenuste ja kogukondliku toe

toetus aastal 2023“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega toetatakse Eestisse liikunud sõjapõgenike vaimse tervise teenuste osutamist ja kogukondliku toe pakkumist. Oma kodust ja koduriigist vägivalla tõttu lahkuma sunnitud inimesed vajavad sihtriigis erilist tähelepanu, nende hingelised läbielamised on riskitegur vaimse tervise häire kujunemiseks. Eestisse saabunud sõjapõgenikud ei pruugi veel orienteeruda Eesti ühiskonnas ja õigussüsteemis, nende ligipääs vajalikele teenustele on raskendatud nii keelebarjääri kui ka õiguslike ja kultuuriliste tõkete ning vähese teadlikkuse tõttu. Lisaks puudub äsja Eestisse saabunutel veel toetav tugivõrgustik, nad võivad ka baasvajaduste rahuldamisel vajada kõrvalist abi. Nendele vajadustele vastamiseks on välja töötatud määrus, mille raames pakutakse Eestis viibivatele sõjapõgenikele vaimse tervise teenust ja kogukondliku toe tegevust 2023. aastal. Vaimse tervise teenuse toetus on suunatud sõjapõgeniku vaimset tervist toetavate teenuste rahastamiseks. Meetme toel abivajaja emakeeles pakutav asjakohane ja õigeaegne abi võimaldab leevendada trauma, kriisi või psüühikahäire negatiivset mõju. Sel moel osutatavad teenused toetavad inimese ja tema pere toimetulekut ning aitavad tõenäoliselt ennetada raskete psüühikahäirete teket, mis pikas perspektiivis tooks lisakoormust tervishoiusüsteemile. Kogukondliku toe toetus on suunatud sõjapõgeniku kogukonda lõimumist ja tema heaolu toetavate tegevuste rahastamiseks. Potentsiaalsete tegevuste spekter on väga lai ning võib hõlmata tugiteenuste pakkumist (nt lühiajaline lastehoid vanemate koormuse kahandamiseks), kultuuriliste nn sildade loomist toetavate sündmuste organiseerimist kui ka psühhosotsiaalset toimetulekut soodustavate ühiskoolituste korraldamist. Tulenevalt 2022. aastal eskaleerunud Vene Föderatsiooni agressioonist Ukrainas vallandus suuremahuline sõjapõgenike liikumine lisaks teistele riikidele ka Eesti Vabariiki. Sõda Ukrainas on Eestisse ajutiselt või püsivalt elama toonud ligi 70 000 sõjapõgenikku. Lähtuvalt tekkinud humanitaarkriisist on vajadus ajutiselt eraldi suunata teenuseid ja tegevusi sõjapõgenikele, mis võimalus laieneb vajadusepõhiselt kõigile Eestis viibivatele sõjapõgenikele. Toetusmeedet rahastatakse riigieelarvest. Selleks on 2023. aastal kavandatud 730 000 eurot. Toetuse suurus on 25 000 kuni 100 000 eurot taotleja kohta. Toetust võivad taotleda kõik organisatsioonid ja asutused, kes osutavad või soovivad osutada sõjapõgenikele vaimse tervise teenuseid või pakkuda kogukondlikku tuge ja vastavad määruses sätestatud muudele nõuetele. Meetmestiku disainimisel on lähtutud WHO nn optimaalse vaimse tervise teenuste kombinatsiooni kirjeldavast püramiidist, s.t meetmest toetatakse kõiki püramiidi astmeid allpool psühhiaatrilist eriarstiabi. 1.2. Määruse ettevalmistaja

Toetusmeetme kavandamisel ja kujundamisel konsulteeriti sõjapõgenikele teenuseid pakkuvate asutuste ja organisatsioonidega ning kohalike omavalitsuste esindajatega. Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna nõunik Katrin Aarma ([email protected]; tel 626 9360) ning poliitikadisainer Vootele Veldre ([email protected]) koostöös vaimse tervise osakonna ekspertidega. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals ([email protected]; tel 626 9199).

2

1.3. Märkused Määrusega kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel uus rakendusakti terviktekst. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus kehtestatakse uue terviktekstina, see koosneb 15 paragrahvist ja neljast lisast. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse sõjapõgenikele vaimse tervise teenuste osutamiseks ja kogukondliku toe pakkumiseks toetuse andmise tingimused ja kord. Venemaa agressioon Ukrainas on vallandanud suuremahulise sõjapõgenike liikumise lisaks teistele riikidele ka Eesti Vabariiki. Lähtuvalt tekkinud humanitaarkriisist on vajadus ajutiselt eraldi suunata teenuseid ja tegevusi sõjapõgenikele, et toetada põgenike sisseelamist (uue elu ehitamine uues, teiste reeglite ja normidega keskkonnas, keelebarjääri ületamine, tugivõrgustiku loomine), leevendada kergeid vaimse tervise probleeme ning ennetada raskete psüühikahäirete teket, mis pikas perspektiivis tooks lisakoormust tervishoiusüsteemile. Nendele vajadustele vastamiseks on välja töötatud määrus, mille raames pakutakse Eestis viibivatele sõjapõgenikele vaimse tervise teenuseid ja kogukondlikku tuge pakkuvatele asutustele ja organisatsioonidele toetust nende tegevuste rahastamiseks.

Paragrahvis 2 defineeritakse kesksed määruses kasutatavad terminid. Toetuse andja on Sotsiaalministeerium. Vaimse tervise teenus on katustermin – koondnimetus psühholoogilisele ja psühhosotsiaalsele abile ning psühhoteraapiale. Psühholoogiline abi on psühholoogi või muu samaväärse spetsialisti rakendatav sõjapõgenikele suunatud professionaalne tegevus eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada ja toetada vaimset tervist. Psühholoog on seejuures psühholoogias magistrikraadi või vähemalt samaväärset kvalifikatsiooni omav isik. Psühhosotsiaalne abi on sõjapõgenike psühhosotsiaalset heaolu ja sotsiaalemotsionaalseid toimetulekuoskusi parandavad sekkumised, mida pakuvad oma pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistuse saanud isikud. Nimetatud definitsioonid on sellesse määrusesse üle võetud kehtivast kohalikele omavalitsustele suunatud vaimse tervise teenuse toetuse maksmist reguleerivast määrusest1. Need definitsioonid on sidusrühmadega varasemalt läbi räägitud, selle määruse definitsioonides on üksnes kitsendatud teenuste sihtrühma määruse peamisele sihtrühmale, kelleks on sõjapõgenikud.

Psühhoteraapia on selle määruse kohaselt psühhoteraapia väljaõppega isiku osutatav tõendus- ja teaduspõhine psühhoterapeutiline sekkumine eesmärgiga parandada sõjapõgeniku toimetulekut ning leevendada trauma, kriisi või psüühikahäire negatiivset mõju. Kehtivates õigusaktides ei ole psühhoteraapiat defineeritud. Ohvriabi seaduse rakendusmääruses, mis reguleerib ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõudeid ja koolitusi2, on sätestatud psühhoteraapia teenust osutava isiku kvalifikatsioonitingimused, mis nõuavad teenuse osutamiseks kindla kutse omamist või teatud tasemeharidusliku õppe läbimist ning „ohvriabi osutamiseks sobiva psühhoteraapia väljaõppe“ läbimist. Samast loogikast on lähtutud ka selles määruses. Tagamaks võimalikult suurt paindlikkust, sh loomaks eeldused teenuse osutamiseks sõjapõgenike endi poolt, ei ole konkreetseid kutse- ega tasemeharidusnõudeid määruses seatud, vaid teenust vahetult osutava isiku haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse piisavuse üle teenust osutada otsustab hindamiskomisjon.

Kogukondlik tugi on uudne õigustermin, millega tähistatakse laia spektrit tegevusi, mis on suunatud sõjapõgeniku kogukonda lõimimiseks tema heaolu toetamiseks. Sellised tegevused võivad olla tugiteenused (nt lühiajaline lastehoid vanemate hoolduskoormuse kahandamiseks), kultuuriliste nn sildade loomine jmt.

1 Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal 2 Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused

3

Sõjapõgenik on määruse kontekstis isik, kes vastab ühele määruses sätestatud kuuest tingimusest. Termin hõlmab nii välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses (edaspidi VRKS) nimetatud alusel rahvusvahelise ja ajutise kaitse saajaid ja nende perekonnaliikmeid. Lisaks hõlmab termin ka neid Eestis viibivaid Ukraina kodanikke, kellel ei ole Vene Föderatsiooni agressiooni, okupatsiooni, otsese sõja- või terroritegevuse ja selle ilmse ohu või negatiivsete järelmite tõttu võimalik kodupaika turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda. Selline õiguslik lahendus loob tingimused selleks, et kõik sõjapõgenikud selle sõna tavapärases tähenduses pääseksid ligi vaimse tervise teenustele. Arvestades toetusmeetmete iseloomu on termini laiast definitsioonist johtuvad kuritarvitamise riskid väikesed ja riski realiseerimisel kahju pigem väheoluline.

Paragrahv 3 sätestab toetuse eesmärgi. Toetust antakse eesmärgiga pakkuda Eestis viibivatele sõjapõgenikele vaimse tervise teenuseid ja kogukondlikku tuge (edaspidi ka tegevus), et seeläbi soodustada sõjapõgenike integreerimist kohaliku kogukonnaga ning toetada nende psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. Vene Föderatsiooni agressioon Ukrainas on Eestisse ajutiselt või püsivalt elama toonud ligi 70 000 sõjapõgenikku. Oma kodust ja koduriigist vägivalla tõttu lahkuma sunnitud inimesed vajavad erilist tähelepanu, nende hingelised läbielamised on riskitegur vaimse tervise häire kujunemiseks. Eestisse saabunud sõjapõgenikud ei pruugi veel orienteeruda Eesti ühiskonnas ja õigussüsteemis, nende ligipääs vajalikele teenustele on raskendatud nii keelebarjääri kui ka õiguslike ja kultuuriliste tõkete ning vähese teadlikkuse tõttu. Lisaks puudub äsja Eestisse saabunutel veel toetav tugivõrgustik, nad võivad ka baasvajaduste rahuldamisel vajada kõrvalist abi. See meetmestik aitab vähemalt osaliselt neid väljakutseid ületada. Paragrahv 4 sätestab toetatavad tegevused ja toetusperioodi. Meetmest toetatakse vaimse tervise teenuste osutamisega ja kogukondliku toe tegevuste elluviimisega kaasnevate kulude katmist. Toetusperiood on 01.04.2023 kuni 31.12.2023. Toetuse andmise periood on seotud 2023. aasta riigieelarvega – seetõttu ja seotuna meetme ajutise iseloomuga on toetus seotud üksnes vastaval kalendriaastal toimuvate tegevustega. Lisaks sätestatakse, et toetust antakse üksnes juhul, kui vähemalt 50% vaimse tervise teenuse mahust toimub vahetus kontaktis ning tingimusel, et teenust või tegevust osutatakse teenuse saaja emakeeles või keeles, mida teenusekasutaja valdab ja kasutab. Praktikas võib nõude täitmiseks toimuda teenuste osutamine ja tegevuste läbiviimine toimuda ka tõlketeenuse vahendusel. Paragrahv 5 reguleerib taotlusvooru avamist ja sulgemist. Toetuse taotlusvoor on avatud 2023. aasta 2. maist kuni toetuse eelarve lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 30. novembrini samal aastal. Alguskuupäev on seotud määruse jõustumise kavandatud ajaga, taotlusvooru sulgemine novembri lõpus võimaldab teha 2023. aasta meetmega seotud arveldused veel sama kalendriaasta raames. Toetuseks eraldatud eelarve ammendumise korral sulgeb Sotsiaalministeerium taotlusvooru varem ning informeerib potentsiaalseid taotlejaid sellest vähemalt asutuse veebilehel. Paragrahv 6 reguleerib toetuse taotlemise protsessi. Toetust saab taotleda jooksvalt alates taotlusvooru avamisest kuni selle sulgemiseni. Taotleja esitab toetuse saamiseks digiallkirjastatud taotluse toetuse andjale e-kirjaga aadressil [email protected]. Paragrahv 7 sätestab nõuded taotlejale. Toetust võivad taotleda kõik juriidilised isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad. Teisisõnu on toetusmeede avatud kõigile, kes on valmis sõjapõgenikele vaimse tervise teenuseid või kogukondlikku tuge pakkuma ja soovivad selleks toetust. Siiski sätestab paragrahv täiendava nõude, mille kohaselt peab nimetatud isik olema äriregistris registreeritud hiljemalt 31.01.2023. Lisanõude eesmärk on eelistada neid organisatsioone ja asutusi, kes on oma tegevust juba alustanud ja on tõenäolisemalt võimelised koheselt teenuseid pakkuma. Samuti aitab nõue vähendada riski, et toetust küsivad ettevõtted või MTÜ-d, mis on loodud spetsiaalselt toetusmeetme kasutamiseks ja toetusmeetme potentsiaalseks kuritarvitamiseks. Täiendavalt nõutakse, et taotlejal ei oleks taotluse esitamise ajal riiklike maksude maksuvõlga või see oleks ajatatud, taotleja oleks täitnud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ning tal ei

4

ole taotluse esitamisel täitmata kohustusi toetuse andja ees. Nimetatud nõuded on vajalikud, et välistada konkurentsieelise andmine isikutele, kes tegutsevad regulatsioone või lepingulisi kohustusi ignoreerides. Paragrahv 8 sätestab nõuded taotlusele. Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt ning peab olema esitatud määruse lisas 1 või 2 sätestatud vormil. Taotleja valib vormi vastavalt sellele, kas toetust taotletakse vaimse tervise teenuse osutamiseks või kogukondliku toe osutamiseks. Mõlema toetuse taotlemisel tuleb esitada eraldi taotlust teenuse ja tegevuse jaoks, need võivad olla allkirjastatud samas digikonteineris. Taotlusele peavad olema lisatud nõutud dokumendid, see peab sisaldama määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige ning olema digitaalselt allkirjastatud esindusõigust omava isiku poolt. Vaimse tervise teenuse osutamiseks toetuse taotlemisel peab taotleja koos taotlusega esitama ka teenust vahetult osutava isiku CV, mis kajastab selle isiku kutsealast ja hariduslikku ettevalmistust ning töökogemust. CV on aluseks taotluste hindamisel, et hinnata teenuse osutaja ettevalmistuse sobivust teenuse osutamiseks. Kuna vaimse tervise teenuseid vajavate inimeste näol on tegemist haavatava sihtgrupiga, on põhjendatud, et meetmest rahastatakse üksnes nende spetsialistide tegevust, kellel on piisav ettevalmistus ja töökogemus sellise sihtgrupiga töötamiseks. Paragrahv 9 sätestab toetuse suuruse. Toetust makstakse taotleja kohta minimaalselt 25 000 eurot ja maksimaalselt 100 000 eurot. Toetuse minimaalne piir on sätestatud toetuse eesmärgist lähtudes. Marginaalse suurusega projektide potentsiaal pakkuda sihtrühmale läbimõeldult tulemuslikke teenuseid ja integreerida neid kogukonda on madal. Seatud piir sunnib potentsiaalseid pakkujaid teenuseid ja tegevusi põhjalikumalt läbi mõtlema. Kuna hindamise käigus hinnatakse ka teenuse või tegevuse maksumuse optimaalsust, on maandatud risk, et toetus määratakse projektidele, mille rahalist mahtu on kunstlikult suurendatud. Ülemine piir on mõeldud regionaalse ebavõrduse kahandamiseks – ilma selleta võivad enamuse toetuse mahust reserveerida üksikud organisatsioonid ning toetused võivad koguneda üksikutesse Eesti piirkondadesse. Ülempiir tagab, et toetus määratakse vähemalt kaheksale erinevale taotlejale. Samas on siiski jäetud Sotsiaalministeeriumile õigus kaalutleda ja määrata põhjendatud juhul toetus ka nimetatud miinimumsummast väiksemale või maksimumsummast suuremale taotlusprojektile. Selline kaalutlus võib asjakohane olla juhul, kui mõnes omavalituses on suhteliselt mõõdukas sõjapõgenike hulk, kellele soovitakse teenuseid või tegevusi osutada, kuid nende tegevuste kavandatud maksumus jääb seatud piirist välja. Samuti võib seatud piirist suurem toetus olla põhjendatud juhul, kui mõni organisatsioon soovib pakkuda kompleksset teenuste ja tegevuste lahendust üle Eesti või üle mitme maakonna ning suuremahulise taotluse rahastamine toetab tugevalt määruse eesmärgi saavutamist ning suure toetuse määramine ei kahjusta taotlusega katmata piirkondades elavate sõjapõgenikele teenuste ja tegevuste osutamise võimalusi. Kui pärast toetuse määramist esitab taotleja uue taotluse, lähtub toetuse andja uue toetuse suuruse arvutamisel käesolevas paragrahvis sätestatust, taotluses esitatud andmetest ja taotlejale juba määratud toetuse suurusest. Säte loob toetuse saajale võimaluse pakutavate teenuste ja tegevuste hulka jooksvalt täiendada, seda nii lähtudes sõjapõgenike muutunud vajadustest kui ka teenusepakkuja muutunud võimekusest. Paragrahv 10 reguleerib taotluste menetlust, see protsess koosneb taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral. Paragrahv sätestab, et juhul, kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotluse esitajale viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Selline tähtaeg on piisavalt pikk, et enamik taotlejaid suudab puudused likvideerida. Teisalt on see piisavalt lühike, et mitte põhjustada taotluste menetluse protsessi olulisi viivitusi. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata. Samas juhul, kui taotlus vastab vähemalt osaliselt tingimustele ja selle alusel on võimalik määrata osaline toetus, võetakse see siiski menetlusse ja suunatakse hindamisele. Näiteks on taotluse hindamine ja toetuse määramine asjakohane, kui nelja teenust vahetult osutava isiku CV-st on esitatud vaid kolm. Ühe CV puudumise pärast ei ole kohane kogu

5

taotlust tagasi lükata ning komisjon saab taotlust hinnata kolme teenust vahetult osutava isiku tegevuse ulatuses ja teha vastavalt ettepaneku määrata nende tegevuse toetamiseks toetus. Esitatud taotlusi ei võeta menetlusse ajal, mil toetusvoor ei ole avatud, ja sellest informeeritakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt selle esitamisele järgneva kalendrikuu viimasel tööpäeval. Paragrahv 11 reguleerib taotluste hindamist, hindamiskriteeriumeid ja valiku korda. Paragrahv annab valdkonna eest vastutavale ministrile volituse kehtestada käskkirjaga taotluste hindamise kord ja moodustada vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon. Nimetatud komisjon hindab kõiki esitatavaid taotluseid asjakohaste hindamiskriteeriumite järgi ja nende alusel otsustakse taotluse alusel toetuse maksmine. Vaimse tervise teenuse osutamise toetuse taotlusi hinnatakse nelja hindamiskriteeriumi järgi: teenuse vastavus määruse eesmärgile, teenust vahetult osutava isiku haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse piisavus teenuse osutamiseks, teenust vahetult osutava isiku töökogemuse piisavus teenuse osutamiseks ning teenuse maksumuse optimaalsus. Kogukondliku toe osutamise taotluste puhul ei ole tegevuste läbiviijate hariduslik ja kutsealane ettevalmistus ja senine töökogemus samaväärselt oluline, mistõttu hinnatakse neid taotluseid vaid kahe hindamiskriteeriumi alusel: tegevuse vastavus määruse eesmärgile ning tegevuse maksumuse optimaalsus. Paragrahv täpsustab täiendavalt hindepunktide andmise alused ja maksimaalsed punktisummad ning sätestab komisjoni õiguse küsida taotlejalt lisainfot, kui esitatud info ei ole täielik või on ebaselge. Komisjon peab kujundama hinnangu kalendrikuul laekunud taotluste rahastamise kohta hiljemalt järgneva kalendrikuu kümnendaks tööpäevaks. Taotluste hindamise protsessiga seotud ajalised kriteeriumid määravad taotluste menetluse ajalise raami. Vastavalt kavandatavale taotluste menetlemise korrale teeb Sotsiaalministeeriumi määratud ametnik kalendrikuu esimese 5 tööpäeva jooksul eelmisel kalendrikuul laekunud taotluste nõuetele vastavuse kontrolli ja edastab komisjonile hindamiseks vajalikud materjalid. Komisjon kujundab esitatud materjalide ja taotluste baasil kümne tööpäeva jooksul seisukoha taotluste rahuldamiseks ning teeb ettepaneku toetuste määramiseks. Vastutav ametnik koostab ettepanekust lähtudes taotluse rahuldamise otsuse projekti, mille kõigi kooskõlastuste olemasolu allkirjastab valdkonna eest vastutav minister hiljemalt taotluste esitamisele järgneva kalendrikuu viimasel tööpäeval. Paragrahv 12 reguleerib toetuse määramise ja maksmise aluseid, sh juhte, mil toetust ei määrata. Sotsiaalministeerium lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest, määruses sätestatud tingimustest ja hindamiskomisjoni hinnangust. Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt. Toetust ei määrata juhtudel kui taotleja ega taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele, esitatud taotlus on puudustega, mis ei võimalda toetust määrata või taotluse koondhinne on väiksem kui 14 punkti (s.o < 50 % võimalikest hindepunktidest). Samuti ei rahastata neid teenuseid või tegevusi, mida on mõne hindamiskriteeriumi lõikes hinnatud null punktiga, mida osutatakse üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või koolieelses lasteasutuses tugispetsialisti tegevusena või mida juba rahastatakse riigieelarvest muul moel. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga toetuse saajad, neile määratava toetuse suuruse ja toetuse andmise tingimused, ning toetuse taotlejad, kelle taotlust ei rahuldata. Taotlejat informeeritakse otsusest hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käskkirja allkirjastamist. Sotsiaalministeerium maksab toetuse saajale toetuse välja taotluses märgitud pangakontole kümne tööpäeva jooksul arvates nimetatud käskkirja allkirjastamisest. Paragrahv sätestab ka eritingimused taotluste rahuldamiseks kalendrikuul, mil komisjoni ettepanek taotluste rahuldamiseks ületab eelarve jääki. Sel kuul rahuldatakse taotlused hindepunktide alusel koostatava paremusjärjestuse alusel kuni eelarve ammendumiseni. Paragrahv 13 sätestab toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja peab kasutama toetust taotluse ja toetuse andmise käskkirja kohaselt, teavitama Sotsiaalministeeriumi, kui asjaolud, mille alusel

6

toetus määrati, muutuvad oluliselt. Toetuse saaja võib toetusperioodil muuta toetuse määramise aluseks olevaid teenuse osutajaid ja osutatavate teenuste ja tegevuste mahte üksnes Sotsiaalministeeriumi kirjalikul nõusolekul. Toetuse saaja peab teavitama teenuse või tegevuse osutamise alustamisel sihtgruppi teenustest ja tegevuste osutamise eel ning nende osutamise korraldusest, pidama toetuse kasutamise kohta arvestust vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele. Samuti kohustab paragrahv toetuse saajat võimaldama Sotsiaalministeeriumil või tema volitatud isikul kontrollida toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud asjaolude (sh nt teavitamistegevused) paikapidavust. Praktikas on tõenäolised pistelised juhuvalimil põhinevad kontrollitegevused, samuti kontrollib Sotsiaalministeerium põhjalikult juhtumeid, kui laekub info, et tegelikud teenused ja tegevused erinevad taotluses esitatud tegevustest või teenustest. Toetusperioodi lõppemise järel peab toetuse saaja esitama 20 kalendripäeva jooksul toetatud teenuste ja tegevuste aruande lähtudes määruse lisas toodud vormist. Toetuse saaja peab selles andma ülevaate teenuste osutamisest ja tegevuste läbiviimisest, sh teenuste kasutajate ja tegevustes osalenute arvudest ning teenuste osutamise ja tegevuste läbiviimisega kaasnenud reaalsetest kuludest. Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, on välja makstud toetusest väiksemad, tuleb toetuse summa ja tegeliku kulu vahe Sotsiaalministeeriumile tagasi maksta. Paragrahv 14 sätestab juhud, mille korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi. See on asjakohane, kui toetuse saaja või teenuse osutaja on rikkunud teenuse osutamisel isikuandmete kaitse nõudeid, teenust osutatakse ebaprofessionaalselt või kutse-eetika nõudeid rikkudes või teenuse osutamise korraldus ei vasta taotluses märgitule. Toetuse saaja võib ka vabatahtlikult toetusest loobuda. Toetus nõutakse tagasi ka juhul, kui toetuse saaja ei tagasta vabatahtlikult tagasimaksmisele kuuluvat kasutamata jäävat toetust, toetuse saaja ei esita toetuse kasutamise aruannet või ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud. Paragrahv 15 reguleerib otsuse või toimingu vaidlustamist. Vaidlustamise korral võib taotleja esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrusel on neli lisa. Lisas 1 sisaldub vaimse tervise teenuse osutamise toetuse taotlusvorm ning lisas 2 kogukondliku toe osutamise toetuse taotlusvorm. Taotlusvormide täitmine tagab taotluste hindamiseks vajaliku info struktureerituse, neis sisalduvad ka kinnitused taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kohta. Lahendus aitab taotlusprotsessi lihtsustada ning seeläbi otsuste langetamise protsessi kiirendada. Lisas 3 on taotluste hindamise hindepunktid hindamiskriteeriumite lõikes, millest lähtudes omistab komisjon esitatud taotlustele hindepunktid. Kõrgemad hindepunktid antakse läbimõeldud ja tõhusalt korraldatud teenustele ja tegevusteled, mida viiakse ellu tihedas koostöös sõjapõgenikest spetsialistide ja töötajatega neid võimalusel ja asjakohasusel teenuste osutamisse ja kogukondliku toe tegevustesse kaasates. Lisas 4 on aruandevorm, millest lähtudes peavad toetuse saajad esitama toetuse andjale toetuse kasutamisest aru. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. Tegemist ei ole vähese tähtsusega abi ega riigiabi andmisega, ajutisele toetusmeetmele on võrdne ligipääs kõikidel asutustel, organisatsioonidel ja FIE-del. Meede võimaldab katta edukate taotlejate kulud toetusega ja suurendada seeläbi nende valmidust pakkuda ühele haavatavale sihtgrupile teenuseid ja tegevusi, mida meetme puudumisel sellises mahus ei pakutaks. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega mõjutatav(ad) sihtrühm(ad)

7

Määruse rakendamisel on potentsiaal mõjutada vaimse tervise teenuseid pakkuvaid ettevõtteid ja ühendusi (suurusjärk sadakond), kohalikke omavalitsusi (79) ja nende asutusi, Eestis peatuvaid või elavaid sõjapõgenikke ja nende pereliikmeid (enam kui 70 000 inimest). Sotsiaalne mõju Määruse rakendamise keskne eesmärk on toetada Eestisse liikunud sõjapõgenike vaimse tervise teenuste osutamist ja kogukondliku toe pakkumist. Vene Föderatsiooni agressioon Ukrainas on Eestisse ajutiselt või püsivalt elama toonud ligi 70 000 sõjapõgenikku. Kõik sõjapõgenikud on otseselt või kaudselt mõjutatud sõjasündmusest, on üle elanud sihtriiki jõudmise teekonna, kogenud kodukaotust, kogenud lähikonnas kellegi kaotust, kogenud traumaatilisi olukordi ja vajavad tuge toimetulekul, Eesti ühiskonda lõimumisel. Oma kodust ja koduriigist vägivalla tõttu lahkuma sunnitud inimesed vajavad sihtriigis erilist tähelepanu, nende hingelised läbielamised on riskitegur vaimse tervise häire kujunemiseks. Eestisse saabunud sõjapõgenikud ei pruugi veel orienteeruda Eesti ühiskonnas ja õigussüsteemis, nende ligipääs vajalikele teenustele on raskendatud nii keelebarjääri kui ka õiguslike ja kultuuriliste tõkete ning vähese teadlikkuse tõttu. Lisaks puudub äsja Eestisse saabunutel veel toetav tugivõrgustik, nad võivad ka baasvajaduste rahuldamisel vajada kõrvalist abi. Määrus ongi töötatud välja nendele vajadustele vastamiseks. Vaimse tervise teenuse toetuse toel abivajaja emakeeles pakutav asjakohane ja õigeaegne vaimse tervise abi võimaldab leevendada trauma, kriisi või psüühikahäire negatiivset mõju. Sel moel osutatavad teenused toetavad inimese ja tema pere toimetulekut ning aitavad tõenäoliselt ennetada raskete psüühikahäirete teket, mis pikas perspektiivis tooks lisakoormust tervishoiusüsteemile. Kogukondliku toe toetus on suunatud sõjapõgeniku kogukonda lõimumist ja tema heaolu toetavate tegevuste rahastamiseks. Potentsiaalselt toetatavate tegevuste spekter on väga lai ning võib hõlmata tugiteenuste pakkumist (nt lühiajaline lastehoid vanemate koormuse kahandamiseks), kultuuriliste nn sildade loomist toetavate sündmuste organiseerimist kui ka psühhosotsiaalset toimetulekut soodustavate ühiskoolituste korraldamist. Määruse rakendumise mõju saab hinnata keskmiseks. Kuigi meetme otsene sihtrühm on vaid ligi 5 % Eesti elanikest ja meetmest saab otsest kasu tõenäoliselt kuni viiendik sellest sihtrühmast, on meetme otsene mõju vahetutele abisaajatele väga suur. Toetusmeetme toel luuakse toetusperioodi ajaks kogukonna tasandil kas peamine või toetav mehhanism, et pakkuda abivajajatele vaimset tervist toetavaid teenuseid ja tuge kogukonda integreerumisel. Määruse rakendamisega kaasnev ebasoovitava mõju risk tuleneb peamiselt meetme ajalisest piiratusest – toetust on võimalik taotleda vaid 2023. aastal tehtavate tegevuste eest ning aasta vahetudes võivad tegevused katkeda. Riski realiseerimist on võimalik vältida toetuste integreerimisel mõnda teise meetmestikku (nt KOV vaimse tervise toetusmeetmed) või toetusmeedet vajaduse püsimisel uude kalendriaastasse pikendades. Mõlemad lahendused on võimalikud ning Sotsiaalministeerium valib lahendused riskide maandamiseks välja selle aasta teisel poolaastal. Kokkuvõttes on määruse rakendamisel tugev potentsiaal mõjutada positiivselt Ukraina sõjapõgenike toimetulekut sotsiaal-emotsionaalsete probleemidega, parandada teenuste kättesaadavust, on võimalus paremini põgenikke lõimida Eesti ühiskonda ja oma kogukonda. Mõju majandusele ja regionaalarengule Määruse rakendamine lisab vaimse tervise teenuste ja seotud tugiteenuste valdkonda ligi 730 000 eurot ning võib aidata luua toetusperioodiks kümneid täiendavaid töökohti. Toetusmeede on disainitud toetuse ülempiiriga mis võimaldab toetuse kasutajate hulka suurendada ning tõsta seeläbi tõenäosust, et toetusmeedet kasutavad ka suure sõjapõgenike hulgaga kogukonnad, mis paiknevad peamistest tõmbekeskustest kaugemal. Tõenäoliselt ei kaasne määruse rakendamisega ebasoovitava mõju riski.

8

Valdkonnad, mida määrus ei mõjuta Määruse rakendamine ei avalda mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele ega elu- ja looduskeskkonnale. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust rahastatakse 2022. a lisaeelarve põgenikega seotud meetme vahenditest, mis on üle kantud 2023. aastasse. Toetusmeetme rahastamiseks on 2023. aasta eelarves kavandatud 730 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse tingimused võimaldavad taotleda toetust tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2023. a tehtud kulude eest. 7. Huvirühmade kaasamine Määruse koostamisel konsulteeriti sõjapõgenikele teenuseid pakkuvate asutuste ja organisatsioonidega ning kohalike omavalitsuste esindajatega. Toetusmeetme määrus kehtestatakse ilma eelnõu avaliku konsultatsioonita kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lg-ga 1.