| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.1-8/24/1731-1 |
| Registreeritud | 22.07.2024 |
| Sünkroonitud | 23.07.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve |
| Sari | 11.1-8 EL struktuurivahendite kirjavahetus |
| Toimik | 11.1-8/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenuse disaini talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138
"Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine" muutmise
käskkirja eelnõu seletuskirja lisa
KOOSKÕLASTUSTABEL
Ettepanek/märkus Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi
kommentaar
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu.
Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.
Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas, kuid esitas täpsustava küsimuse.
Palume siiski täpsustada, mil viisil
Töötukassa soovib saada infot koolidelt
õppima mitteasunute kohta. Haridus- ja
teadusministri 16. aprilli 2018. a määruse nr
14 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu
kord” § 4 lõike 3 kohaselt kustutatakse kahe
nädala jooksul pärast õppetöö algust mõjuva
põhjuseta õppetööle mitte asunud esimese
aasta õpilane õpilaste nimekirjast. Vabanenud
kohale võib asuda õpilaskandidaatide
pingereas järgmine isik. Sellega seoses
sooviksime täpsustust, kuidas ja millal
peaksid koolid infot edastama.
Arvestatud
Täpsustavale küsimusele seletuskirjas
vastatud.
Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus) kooskõlastas eelnõu.
Eesti Töötukassa kooskõlastas koos täpsustuste ja täiendusettepanekutega
Ettepanek on sõnastada punkt 2.1.2.11.
järgmiselt:
„2.1.2.11. Viimati töötamiseks TAT
tähenduses loetakse põlevkivisektori
ettevõttes töölepingu alusel töötamist või
võlaõigusliku lepingu alusel tegutsemist, kui
töötu ei ole pärast seda töötanud muu
tööandja juures töölepingu või tegutsenud
võlaõigusliku lepingu alusel või olnud
avalikus teenistuses. Töötamiseks ei loeta
töötu ajutist töötamist vastavalt
tööturumeetmete seaduse § 11 sätestatule.“.
Vastavalt eeltoodud ettepanekutele tuleks
muuta ka eelnõu seletuskirja.
Arvestatud
Käskkiri ja seletuskiri täiendatud.
Eelnõu seletuskirjas punkt 2 alapunkti 2
selgituse neljas lõik TAT punkti 2.2.1.2.15.
kohta tuleb sõnastada järgmiselt:
„Punktis 2.2.1.2.15. antakse töötukassale
õigus tasemeõppes osalemise toetuse
maksmine lõpetada, kui inimene ei osale
mõjuva põhjuseta õppetöös, või tasemeõppes
osalemise toetuse andmise otsus kehtetuks
tunnistada, kui inimene ei ole õppima asunud.
Arvestatud
Seletuskiri täiendatud.
[Tippige siia]
2
Sama tasemeõppes osalemise toetuse
tingimuse täiendus on sätestatud Vabariigi
Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr
90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“
25.06.2024 jõustunud § 24 lõikes 15.
Täiendusega antakse töötukassale õigus
lõpetada toetuse maksmine neile inimestele,
kelle kohta on selgunud, et nad ei osale
mingist hetkest õppetöös mõjuva põhjuseta.
Sama sättega antakse töötukassale õigus
tunnistada tasemeõppes osalemise toetuse
andmise otsus kehtetuks, kui inimene ei ole
õppeasutusse immatrikuleerimise järgselt
õppima asunud ning ei täida seega oma
kohustust. Seega tasemeõppes osalemise
toetuse andmise otsus tunnistatakse algusest
peale kehtetuks juhul, kui toetuse saaja ei ole
immatrikuleerimisjärgselt osalenud õppetöös
ühelgi korral. Toetuse maksmise lõpetamise
otsus tehakse tagasiulatuvalt ajast, mil
inimene lõpetas mõjuva põhjuseta õppetöös
osalemise. Mõlemal juhul, nii õppetöös
osalemise lõpetamisel kui õppima
mitteasumisel nõuab töötukassa alusetult
väljamakstud toetuse inimeselt tagasi.“.
Selgitust on täpsustatud õigusselguse huvides
ning on viidud vastavusse 25.06.2024
jõustunud Vabariigi Valitsuse 29. septembri
2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm
2024–2029“ eelnõu selgitusega § 24 lõike 15
kohta.
KÄSKKIRI
22.07.2024 nr 61
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri
2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate
tööle asumise ja oskuste arendamise
toetamine“ muutmine
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
Teen majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirjaga nr 138 kinnitatud
toetuse andmise tingimustes „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise
toetamine“ (muudetud majandus- ja infotehnoloogiaministri 5. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 1)
järgmised muudatused:
1) täiendan punkti 2.1.1 kolmanda lõiguga järgmises sõnastuses:
„Põlevkivisektori ettevõttena käsitatakse ka Ida-Virumaal tegutsevat ettevõtjat, kes ei vasta
käesoleva punkti teises lõigus esitatud ühelegi tingimusele, kuid kes osutab või on osutanud
käesoleva punkti teises lõigus nimetatud ettevõtjale põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks või
põlevkivi tootmisseadmete remondiks ja hoolduseks või logistikaks otseselt vajalikke teenuseid.“;
2) täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 2.1.2.11 järgmises sõnastuses:
„2.1.2.1.1. Viimati töötamiseks TAT tähenduses loetakse põlevkivisektori ettevõttes töölepingu
alusel töötamist või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsemist, kui töötu ei ole pärast seda töötanud
muu tööandja juures töölepingu või tegutsenud võlaõigusliku lepingu alusel või olnud avalikus
teenistuses. Töötamiseks ei loeta töötu ajutist töötamist vastavalt tööturumeetmete seaduse § 11
sätestatule.“;
3) täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 2.1.2.4. järgmises sõnastuses:
„2.1.2.4. Tööle asumise toetust määratakse samale isikule ühel korral.“;
4) täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 2.2.1.2.15 järgmises sõnastuses:
„2.2.1.2.15. Töötukassal on õigus tasemeõppes osalemise toetuse maksmine lõpetada, kui inimene
ei osale mõjuva põhjuseta õppetöös, või tasemeõppes osalemise toetuse andmise otsus kehtetuks
tunnistada, kui inimene ei ole õppima asunud.“;
2
5) asendan punktis 3 toodud tabeli järgmiselt:
6) asendan punkti 5.2 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 5.2.4 sõna „töötuskindlustuse“ sõnaga
„töötukassa“.
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Näitaja nimetus (mõõtühik)
AlgtaseVahe- sihttase (2024)
Sihttase(2029)
Selgitav teave
Meetmete nimekirja väljundnäitaja
Osaluskordade arv
02031266Tegevuste 2.1, 2.2.1 ja 2.2.2 näitaja. Loetakse osaluskordi, arvesse lähevad kõik tegevust alustanud (2.1, 2.2.1 ja 2.2.2) isikud. Unikaalseid isikuid koondnäitajas ei loeta. Üks inimene võib siseneda mitmesse teenusesse (nii 2.1, 2.2.1 ja 2.2.2) ja läheb siis nii mitmena ka arvesse. Allikaks on elluviija aruanded.
Meetmete nimekirja tulemusnäitaja
Peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond (isikute arv)
0 Ei kohaldu
845 Tegevuste 2.1, 2.2.1 ja 2.2.2 näitaja. Loendatakse peale sekkumist hõives olevaid unikaalseid osalejaid. Allikaks on Statistikaameti andmed.
18.07.2024
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138
„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmise
käskkirja eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja
nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“.
Muudatuse eesmärk on laiendada tegevuste sihtrühma, mis võimaldab üleminekut paremini
toetada, kinnitada tegevuste korrigeeritud sihttasemed vastavalt rakenduskava muudatustele
ning täpsustada õigusselguse huvides tegevuste tingimusi.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive
osakonna nõunik Annika Sepp (tel 5911 9425, [email protected]), sama osakonna
tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913 9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona
Säde (tel 5667 4014, [email protected]) ja strateegiaosakonna peaspetsialist Pille Penk (tel
5918 2214, [email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel 639 7652, [email protected]).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb viiest punktist.
1) Eelnõu punktiga 1 täiendatakse punkti 2.1.1. kolmanda lõiguga, milles määratletakse
ettevõtja, keda käsitatakse samuti põlevkivisektori ettevõttena.
Põlevkivisektori üleminekust mõjutatud töötajatele suunatud täiendavate tööturuteenuste
sihtrühma on kehtiva käskkirja kohaselt hõlmatud isikud, kes viimati töötasid ettevõttes, millel
on põlevkivi kaevandamise luba, või kuuluvad või kuulusid (15.12.2023 seisuga) sellise
ettevõtjaga samasse kontserni ning tegelevad põlevkivi töötlemise, tootmisseadmete remondi
ja hooldusega või logistikaga. Sihtrühma definitsiooni laiendamine on vajalik, sest
rakendamisel on ilmnenud juhtumeid, kus Ida-Virumaal töö kaotanud inimese viimane
tööandja ei vasta käskkirja punktis 2.1.1. sätestatud tingimustele, samas kui inimene töötab või
on töötanud ettevõttes, mis on otseselt seotud põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega.
Põlevkivisektori ettevõtte mõiste laiendamine võimaldab üleminekut paremini toetada ja
põlevkivisektoris töötajaid võrdselt kohelda. Muudatuse eesmärgiks on, et isikud, kes töötavad
või on töötanud kaevanduses või tegelenud põlevkivi töötlemise, tootmisseadmete remondi ja
hooldusega või logistikaga, oleksid hõlmatud, vaatamata sellele, et ettevõtja ei kuulu põlevkivi
kontserni. Sellisteks ettevõtjateks on nt Orica Eesti OÜ, kes Praxise 2019. aasta analüüsis1
liigitub II tasandi majandusüksuseks, kelle teenused või tooted on suurel määral
tuumikettevõtjatele suunatud või saavad nad sealt olulist sisendit. Orica Eesti OÜ toodab
põlevkivitööstuse jaoks lõhkeainet ja teostab lõhkamistöid kaevandustes. Praxise analüüsis
leitakse, et ettevõtja spetsiifilise tegevusvaldkonna tõttu on neil ennast sektori sulgumisel
keeruline ümber profileerida.
2) Eelnõu punktidega 2–4 täiendatakse käskkirja punktidega 2.1.2.11, 2.1.2.4. ja
2.2.1.2.15.
Punktis 2.1.2.11 sätestatakse olukorrad, mida loetakse viimaseks töötamiseks. Sellega
reguleeritakse selgelt praktikas esinevad olukorrad, kus tööle asumise toetuse, tasemeõppes
osalemise toetuse ja mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse korral on töötu pärast
põlevkivisektorit ja enne töötuna arvelevõtmist töötanud muu tööandja, kui põlevkivisektori
tööandja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või olnud avalikus teenistuses.
Sellisel juhul ei kuulu töötu TAT tegevuste sihtrühma, kuna tema viimane töötamine ei olnud
põlevkivisektori ettevõttes. Samas sätestatakse, et töötamisena ei lähe arvesse, kui inimene on
töötuna teinud tööampse.
Kui töötu on pärast põlevkivisektorit ja enne töötuna arvelevõtmist olnud hõivatud või ta on
töötuna arvelevõtmise ajal hõivatud muu tegevusega, kui töötamine töölepingu või
võlaõigusliku lepingu alusel või olemine avalikus teenistuses, kuulub töötu kõikide TAT
tegevuste sihtrühma. Sellisteks tegevusteks on näiteks: omas ettevõtluskontot ettevõtlustulu
lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses (töötuna arvelevõtmise ajaks peab konto olema
suletud), tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 6-9 nimetatud tegevustega hõivatud
olemine (näiteks juhtimis- ja kontrollorgani liikmeks või füüsilisest isikust ettevõtjaks olemine)
või töötamise registrisse on kantud töötu kohta tasuta töötamine, mida ei loeta töötamiseks
töölepingu alusel. TAT tegevuste eesmärgist lähtuvalt, milleks on toetada põlevkivisektoris
töötanud inimesi, ei oleks proportsionaalne, kui jätta toetused määramata põhjusel, et
põlevkivisektoris töötanud isik on vahepeal olnud hõivatud tegevusega, mis üldjuhul ei välista
töötuna arvelolekut. Ka põlevkivisektori ettevõtte töötaja võib samal ajal olla hõivatud
tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3–9 nimetatud tegevustega ning kuuluda
oskuste arendamise toetamise sihtrühma ja saada teenuseid. Samuti on lubatud
tööturumeetmete seaduse § 11 alusel võimaldatud ajutine ja lühiajaline töötamine töötuna
arvelolekut lõpetamata, kuna see on üks viis, kuidas töö otsimise käigus inimene saab töökoha
ja tööandja töötaja sobivust hinnata.
Punktis 2.1.2.4. sätestatakse, et tööle asumise toetust määratakse samale isikule ainult ühel
korral. Muudatus tagab õigusselguse. Ka kehtiva käskkirja seletuskirjas on selgitatud, et toetust
makstakse inimesele ühe ülemineku toetamiseks, kuid käskkirjas vastav säte seni puudus.
Tegevuse kavandamisel on eeldatud, et põlevkivisektor tegevuse rakendamise ajal töötajaid
tööjõuvajaduse püsiva vähenemise tõttu tagasi ei värba. Kui peaks siiski tekkima olukord, kus
varem tööle asumise toetusega mujal töötanud inimene rakendub uuesti põlevkivisektorisse
tööle ja soovib mõne aja pärast taas sektorist väljuda, vastates kõigile tegevuse tingimustele,
siis tööle asumise toetust enam ei määrata. Kuna inimesel on juba mujal töötamise kogemus,
on üleminek talle selle võrra lihtsam.
1 https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
Punktis 2.2.1.2.15. antakse töötukassale õigus tasemeõppes osalemise toetuse maksmine
lõpetada, kui inimene ei osale mõjuva põhjuseta õppetöös, või tasemeõppes osalemise toetuse
andmise otsus kehtetuks tunnistada, kui inimene ei ole õppima asunud. Sama tasemeõppes
osalemise toetuse tingimuse täiendus on sätestatud Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a
määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ 25.06.2024 jõustunud § 24 lõikes 15.
Täiendusega antakse töötukassale õigus lõpetada toetuse maksmine neile inimestele, kelle
kohta on selgunud, et nad ei osale mingist hetkest õppetöös mõjuva põhjuseta. Sama sättega
antakse töötukassale õigus tunnistada tasemeõppes osalemise toetuse andmise otsus kehtetuks,
kui inimene ei ole õppeasutusse immatrikuleerimise järgselt õppima asunud ning ei täida seega
oma kohustust. Seega tasemeõppes osalemise toetuse andmise otsus tunnistatakse algusest
peale kehtetuks juhul, kui toetuse saaja ei ole immatrikuleerimisjärgselt osalenud õppetöös
ühelgi korral. Toetuse maksmise lõpetamise otsus tehakse tagasiulatuvalt ajast, mil inimene
lõpetas mõjuva põhjuseta õppetöös osalemise. Mõlemal juhul, nii õppetöös osalemise
lõpetamisel kui õppima mitteasumisel nõuab töötukassa alusetult väljamakstud toetuse
inimeselt tagasi.
Sätte eesmärk on vältida toetuse maksmist olukorras, kus see ei ole põhjendatud ega
eesmärgipärane, tagades seejuures eelarvevahendite õiguspärase kasutamise. Ühetaoline
reguleerimine tööhõiveprogrammis ja toetuse andmise tingimustes võimaldab toetuse saajaid
võrdselt kohelda.
3) Eelnõu punktiga 5 kehtestatakse uus näitajate tabel, kus muudetakse meetme
tulemusnäitajat ning väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemeid. Muudatusega korrigeeritakse
meetmete nimekirja väljundnäitajate sihttasemeid, määrates vahesihttasemeks (2024) 602
asemel 203. Seejuures on arvestatud meetme hilisema käivitumisega alates 1. jaanuarist 2024.
Sihttasemeks (2029) määratakse 1298 asemel 1266. Senine tulemusnäitaja „Pärast programmist
lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad (arv)
asendatakse tulemusnäitajaga „Peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond
(isikute arv)“. Selliselt on ÕÜF tulemusnäitaja sama teiste struktuurivahenditest osutatavate
tööturuteenuste tulemusnäitajaga ning võimaldab arvesse võtta ka neid, kes sisenevad
meetmesse hõives olles. Tulemusindikaatori sihttasemeks on 845. Muudatused on kooskõlas
Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud rakenduskava muudatustega.
4) Eelnõu punktiga 6 asendatakse punkti 5.2. sissejuhatavas lauseosas ja punktis 5.2.4.
sõna „töötuskindlustuse“ sõnaga „töötukassa“. Muudatus on tehniline. Alates 01.01.2024
jõustus majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määrus nr 69 „Töötukassa
andmekogu põhimäärus“, millega loodi ühtne andmekogu, mis koondas kolm töötukassa
varasemat andmekogu, sealhulgas töötuskindlustuse andmekogu.
Muudatustega suureneb mõnevõrra põlevkivisektori töötajate sihtrühm, kes on toetuse andmise
tingimustega hõlmata. Muudatuse mõju ei ole ilmselt suur – näitena toodud Orica Eesti OÜ-s
on äriregistri andmetel 66 töötajat – kuid aitab üleminekut õiglasemalt toetada. Samuti ei
kaasne muudatustega olulist mõju toetuse andmise tingimuste tegevustele ega eelarvele.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).
4. Märkused
Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi.
5. Käskkirja jõustumine
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.
6. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandus-
ministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste
Keskusele, Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa
Komisjonile. Esitatud märkustega arvestamine nähtub seletuskirja lisast.
|
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138
"Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine" muutmise
käskkirja eelnõu seletuskirja lisa
KOOSKÕLASTUSTABEL
Ettepanek/märkus Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi
kommentaar
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu.
Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.
Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas, kuid esitas täpsustava küsimuse.
Palume siiski täpsustada, mil viisil
Töötukassa soovib saada infot koolidelt
õppima mitteasunute kohta. Haridus- ja
teadusministri 16. aprilli 2018. a määruse nr
14 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu
kord” § 4 lõike 3 kohaselt kustutatakse kahe
nädala jooksul pärast õppetöö algust mõjuva
põhjuseta õppetööle mitte asunud esimese
aasta õpilane õpilaste nimekirjast. Vabanenud
kohale võib asuda õpilaskandidaatide
pingereas järgmine isik. Sellega seoses
sooviksime täpsustust, kuidas ja millal
peaksid koolid infot edastama.
Arvestatud
Täpsustavale küsimusele seletuskirjas
vastatud.
Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus) kooskõlastas eelnõu.
Eesti Töötukassa kooskõlastas koos täpsustuste ja täiendusettepanekutega
Ettepanek on sõnastada punkt 2.1.2.11.
järgmiselt:
„2.1.2.11. Viimati töötamiseks TAT
tähenduses loetakse põlevkivisektori
ettevõttes töölepingu alusel töötamist või
võlaõigusliku lepingu alusel tegutsemist, kui
töötu ei ole pärast seda töötanud muu
tööandja juures töölepingu või tegutsenud
võlaõigusliku lepingu alusel või olnud
avalikus teenistuses. Töötamiseks ei loeta
töötu ajutist töötamist vastavalt
tööturumeetmete seaduse § 11 sätestatule.“.
Vastavalt eeltoodud ettepanekutele tuleks
muuta ka eelnõu seletuskirja.
Arvestatud
Käskkiri ja seletuskiri täiendatud.
Eelnõu seletuskirjas punkt 2 alapunkti 2
selgituse neljas lõik TAT punkti 2.2.1.2.15.
kohta tuleb sõnastada järgmiselt:
„Punktis 2.2.1.2.15. antakse töötukassale
õigus tasemeõppes osalemise toetuse
maksmine lõpetada, kui inimene ei osale
mõjuva põhjuseta õppetöös, või tasemeõppes
osalemise toetuse andmise otsus kehtetuks
tunnistada, kui inimene ei ole õppima asunud.
Arvestatud
Seletuskiri täiendatud.
[Tippige siia]
2
Sama tasemeõppes osalemise toetuse
tingimuse täiendus on sätestatud Vabariigi
Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr
90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“
25.06.2024 jõustunud § 24 lõikes 15.
Täiendusega antakse töötukassale õigus
lõpetada toetuse maksmine neile inimestele,
kelle kohta on selgunud, et nad ei osale
mingist hetkest õppetöös mõjuva põhjuseta.
Sama sättega antakse töötukassale õigus
tunnistada tasemeõppes osalemise toetuse
andmise otsus kehtetuks, kui inimene ei ole
õppeasutusse immatrikuleerimise järgselt
õppima asunud ning ei täida seega oma
kohustust. Seega tasemeõppes osalemise
toetuse andmise otsus tunnistatakse algusest
peale kehtetuks juhul, kui toetuse saaja ei ole
immatrikuleerimisjärgselt osalenud õppetöös
ühelgi korral. Toetuse maksmise lõpetamise
otsus tehakse tagasiulatuvalt ajast, mil
inimene lõpetas mõjuva põhjuseta õppetöös
osalemise. Mõlemal juhul, nii õppetöös
osalemise lõpetamisel kui õppima
mitteasumisel nõuab töötukassa alusetult
väljamakstud toetuse inimeselt tagasi.“.
Selgitust on täpsustatud õigusselguse huvides
ning on viidud vastavusse 25.06.2024
jõustunud Vabariigi Valitsuse 29. septembri
2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm
2024–2029“ eelnõu selgitusega § 24 lõike 15
kohta.
KÄSKKIRI
22.07.2024 nr 61
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri
2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate
tööle asumise ja oskuste arendamise
toetamine“ muutmine
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
Teen majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirjaga nr 138 kinnitatud
toetuse andmise tingimustes „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise
toetamine“ (muudetud majandus- ja infotehnoloogiaministri 5. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 1)
järgmised muudatused:
1) täiendan punkti 2.1.1 kolmanda lõiguga järgmises sõnastuses:
„Põlevkivisektori ettevõttena käsitatakse ka Ida-Virumaal tegutsevat ettevõtjat, kes ei vasta
käesoleva punkti teises lõigus esitatud ühelegi tingimusele, kuid kes osutab või on osutanud
käesoleva punkti teises lõigus nimetatud ettevõtjale põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks või
põlevkivi tootmisseadmete remondiks ja hoolduseks või logistikaks otseselt vajalikke teenuseid.“;
2) täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 2.1.2.11 järgmises sõnastuses:
„2.1.2.1.1. Viimati töötamiseks TAT tähenduses loetakse põlevkivisektori ettevõttes töölepingu
alusel töötamist või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsemist, kui töötu ei ole pärast seda töötanud
muu tööandja juures töölepingu või tegutsenud võlaõigusliku lepingu alusel või olnud avalikus
teenistuses. Töötamiseks ei loeta töötu ajutist töötamist vastavalt tööturumeetmete seaduse § 11
sätestatule.“;
3) täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 2.1.2.4. järgmises sõnastuses:
„2.1.2.4. Tööle asumise toetust määratakse samale isikule ühel korral.“;
4) täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 2.2.1.2.15 järgmises sõnastuses:
„2.2.1.2.15. Töötukassal on õigus tasemeõppes osalemise toetuse maksmine lõpetada, kui inimene
ei osale mõjuva põhjuseta õppetöös, või tasemeõppes osalemise toetuse andmise otsus kehtetuks
tunnistada, kui inimene ei ole õppima asunud.“;
2
5) asendan punktis 3 toodud tabeli järgmiselt:
6) asendan punkti 5.2 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 5.2.4 sõna „töötuskindlustuse“ sõnaga
„töötukassa“.
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Näitaja nimetus (mõõtühik)
AlgtaseVahe- sihttase (2024)
Sihttase(2029)
Selgitav teave
Meetmete nimekirja väljundnäitaja
Osaluskordade arv
02031266Tegevuste 2.1, 2.2.1 ja 2.2.2 näitaja. Loetakse osaluskordi, arvesse lähevad kõik tegevust alustanud (2.1, 2.2.1 ja 2.2.2) isikud. Unikaalseid isikuid koondnäitajas ei loeta. Üks inimene võib siseneda mitmesse teenusesse (nii 2.1, 2.2.1 ja 2.2.2) ja läheb siis nii mitmena ka arvesse. Allikaks on elluviija aruanded.
Meetmete nimekirja tulemusnäitaja
Peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond (isikute arv)
0 Ei kohaldu
845 Tegevuste 2.1, 2.2.1 ja 2.2.2 näitaja. Loendatakse peale sekkumist hõives olevaid unikaalseid osalejaid. Allikaks on Statistikaameti andmed.
18.07.2024
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138
„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmise
käskkirja eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja
nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“.
Muudatuse eesmärk on laiendada tegevuste sihtrühma, mis võimaldab üleminekut paremini
toetada, kinnitada tegevuste korrigeeritud sihttasemed vastavalt rakenduskava muudatustele
ning täpsustada õigusselguse huvides tegevuste tingimusi.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive
osakonna nõunik Annika Sepp (tel 5911 9425, [email protected]), sama osakonna
tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913 9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona
Säde (tel 5667 4014, [email protected]) ja strateegiaosakonna peaspetsialist Pille Penk (tel
5918 2214, [email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel 639 7652, [email protected]).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb viiest punktist.
1) Eelnõu punktiga 1 täiendatakse punkti 2.1.1. kolmanda lõiguga, milles määratletakse
ettevõtja, keda käsitatakse samuti põlevkivisektori ettevõttena.
Põlevkivisektori üleminekust mõjutatud töötajatele suunatud täiendavate tööturuteenuste
sihtrühma on kehtiva käskkirja kohaselt hõlmatud isikud, kes viimati töötasid ettevõttes, millel
on põlevkivi kaevandamise luba, või kuuluvad või kuulusid (15.12.2023 seisuga) sellise
ettevõtjaga samasse kontserni ning tegelevad põlevkivi töötlemise, tootmisseadmete remondi
ja hooldusega või logistikaga. Sihtrühma definitsiooni laiendamine on vajalik, sest
rakendamisel on ilmnenud juhtumeid, kus Ida-Virumaal töö kaotanud inimese viimane
tööandja ei vasta käskkirja punktis 2.1.1. sätestatud tingimustele, samas kui inimene töötab või
on töötanud ettevõttes, mis on otseselt seotud põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega.
Põlevkivisektori ettevõtte mõiste laiendamine võimaldab üleminekut paremini toetada ja
põlevkivisektoris töötajaid võrdselt kohelda. Muudatuse eesmärgiks on, et isikud, kes töötavad
või on töötanud kaevanduses või tegelenud põlevkivi töötlemise, tootmisseadmete remondi ja
hooldusega või logistikaga, oleksid hõlmatud, vaatamata sellele, et ettevõtja ei kuulu põlevkivi
kontserni. Sellisteks ettevõtjateks on nt Orica Eesti OÜ, kes Praxise 2019. aasta analüüsis1
liigitub II tasandi majandusüksuseks, kelle teenused või tooted on suurel määral
tuumikettevõtjatele suunatud või saavad nad sealt olulist sisendit. Orica Eesti OÜ toodab
põlevkivitööstuse jaoks lõhkeainet ja teostab lõhkamistöid kaevandustes. Praxise analüüsis
leitakse, et ettevõtja spetsiifilise tegevusvaldkonna tõttu on neil ennast sektori sulgumisel
keeruline ümber profileerida.
2) Eelnõu punktidega 2–4 täiendatakse käskkirja punktidega 2.1.2.11, 2.1.2.4. ja
2.2.1.2.15.
Punktis 2.1.2.11 sätestatakse olukorrad, mida loetakse viimaseks töötamiseks. Sellega
reguleeritakse selgelt praktikas esinevad olukorrad, kus tööle asumise toetuse, tasemeõppes
osalemise toetuse ja mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse korral on töötu pärast
põlevkivisektorit ja enne töötuna arvelevõtmist töötanud muu tööandja, kui põlevkivisektori
tööandja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või olnud avalikus teenistuses.
Sellisel juhul ei kuulu töötu TAT tegevuste sihtrühma, kuna tema viimane töötamine ei olnud
põlevkivisektori ettevõttes. Samas sätestatakse, et töötamisena ei lähe arvesse, kui inimene on
töötuna teinud tööampse.
Kui töötu on pärast põlevkivisektorit ja enne töötuna arvelevõtmist olnud hõivatud või ta on
töötuna arvelevõtmise ajal hõivatud muu tegevusega, kui töötamine töölepingu või
võlaõigusliku lepingu alusel või olemine avalikus teenistuses, kuulub töötu kõikide TAT
tegevuste sihtrühma. Sellisteks tegevusteks on näiteks: omas ettevõtluskontot ettevõtlustulu
lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses (töötuna arvelevõtmise ajaks peab konto olema
suletud), tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 6-9 nimetatud tegevustega hõivatud
olemine (näiteks juhtimis- ja kontrollorgani liikmeks või füüsilisest isikust ettevõtjaks olemine)
või töötamise registrisse on kantud töötu kohta tasuta töötamine, mida ei loeta töötamiseks
töölepingu alusel. TAT tegevuste eesmärgist lähtuvalt, milleks on toetada põlevkivisektoris
töötanud inimesi, ei oleks proportsionaalne, kui jätta toetused määramata põhjusel, et
põlevkivisektoris töötanud isik on vahepeal olnud hõivatud tegevusega, mis üldjuhul ei välista
töötuna arvelolekut. Ka põlevkivisektori ettevõtte töötaja võib samal ajal olla hõivatud
tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3–9 nimetatud tegevustega ning kuuluda
oskuste arendamise toetamise sihtrühma ja saada teenuseid. Samuti on lubatud
tööturumeetmete seaduse § 11 alusel võimaldatud ajutine ja lühiajaline töötamine töötuna
arvelolekut lõpetamata, kuna see on üks viis, kuidas töö otsimise käigus inimene saab töökoha
ja tööandja töötaja sobivust hinnata.
Punktis 2.1.2.4. sätestatakse, et tööle asumise toetust määratakse samale isikule ainult ühel
korral. Muudatus tagab õigusselguse. Ka kehtiva käskkirja seletuskirjas on selgitatud, et toetust
makstakse inimesele ühe ülemineku toetamiseks, kuid käskkirjas vastav säte seni puudus.
Tegevuse kavandamisel on eeldatud, et põlevkivisektor tegevuse rakendamise ajal töötajaid
tööjõuvajaduse püsiva vähenemise tõttu tagasi ei värba. Kui peaks siiski tekkima olukord, kus
varem tööle asumise toetusega mujal töötanud inimene rakendub uuesti põlevkivisektorisse
tööle ja soovib mõne aja pärast taas sektorist väljuda, vastates kõigile tegevuse tingimustele,
siis tööle asumise toetust enam ei määrata. Kuna inimesel on juba mujal töötamise kogemus,
on üleminek talle selle võrra lihtsam.
1 https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
Punktis 2.2.1.2.15. antakse töötukassale õigus tasemeõppes osalemise toetuse maksmine
lõpetada, kui inimene ei osale mõjuva põhjuseta õppetöös, või tasemeõppes osalemise toetuse
andmise otsus kehtetuks tunnistada, kui inimene ei ole õppima asunud. Sama tasemeõppes
osalemise toetuse tingimuse täiendus on sätestatud Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a
määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ 25.06.2024 jõustunud § 24 lõikes 15.
Täiendusega antakse töötukassale õigus lõpetada toetuse maksmine neile inimestele, kelle
kohta on selgunud, et nad ei osale mingist hetkest õppetöös mõjuva põhjuseta. Sama sättega
antakse töötukassale õigus tunnistada tasemeõppes osalemise toetuse andmise otsus kehtetuks,
kui inimene ei ole õppeasutusse immatrikuleerimise järgselt õppima asunud ning ei täida seega
oma kohustust. Seega tasemeõppes osalemise toetuse andmise otsus tunnistatakse algusest
peale kehtetuks juhul, kui toetuse saaja ei ole immatrikuleerimisjärgselt osalenud õppetöös
ühelgi korral. Toetuse maksmise lõpetamise otsus tehakse tagasiulatuvalt ajast, mil inimene
lõpetas mõjuva põhjuseta õppetöös osalemise. Mõlemal juhul, nii õppetöös osalemise
lõpetamisel kui õppima mitteasumisel nõuab töötukassa alusetult väljamakstud toetuse
inimeselt tagasi.
Sätte eesmärk on vältida toetuse maksmist olukorras, kus see ei ole põhjendatud ega
eesmärgipärane, tagades seejuures eelarvevahendite õiguspärase kasutamise. Ühetaoline
reguleerimine tööhõiveprogrammis ja toetuse andmise tingimustes võimaldab toetuse saajaid
võrdselt kohelda.
3) Eelnõu punktiga 5 kehtestatakse uus näitajate tabel, kus muudetakse meetme
tulemusnäitajat ning väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemeid. Muudatusega korrigeeritakse
meetmete nimekirja väljundnäitajate sihttasemeid, määrates vahesihttasemeks (2024) 602
asemel 203. Seejuures on arvestatud meetme hilisema käivitumisega alates 1. jaanuarist 2024.
Sihttasemeks (2029) määratakse 1298 asemel 1266. Senine tulemusnäitaja „Pärast programmist
lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad (arv)
asendatakse tulemusnäitajaga „Peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond
(isikute arv)“. Selliselt on ÕÜF tulemusnäitaja sama teiste struktuurivahenditest osutatavate
tööturuteenuste tulemusnäitajaga ning võimaldab arvesse võtta ka neid, kes sisenevad
meetmesse hõives olles. Tulemusindikaatori sihttasemeks on 845. Muudatused on kooskõlas
Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud rakenduskava muudatustega.
4) Eelnõu punktiga 6 asendatakse punkti 5.2. sissejuhatavas lauseosas ja punktis 5.2.4.
sõna „töötuskindlustuse“ sõnaga „töötukassa“. Muudatus on tehniline. Alates 01.01.2024
jõustus majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määrus nr 69 „Töötukassa
andmekogu põhimäärus“, millega loodi ühtne andmekogu, mis koondas kolm töötukassa
varasemat andmekogu, sealhulgas töötuskindlustuse andmekogu.
Muudatustega suureneb mõnevõrra põlevkivisektori töötajate sihtrühm, kes on toetuse andmise
tingimustega hõlmata. Muudatuse mõju ei ole ilmselt suur – näitena toodud Orica Eesti OÜ-s
on äriregistri andmetel 66 töötajat – kuid aitab üleminekut õiglasemalt toetada. Samuti ei
kaasne muudatustega olulist mõju toetuse andmise tingimuste tegevustele ega eelarvele.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).
4. Märkused
Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi.
5. Käskkirja jõustumine
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.
6. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandus-
ministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste
Keskusele, Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa
Komisjonile. Esitatud märkustega arvestamine nähtub seletuskirja lisast.