Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU
03.07.2024

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine

Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgnevad muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 91 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba“;

3) paragrahvi 111 lõiked 11 - 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kui Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistust taotleb käesoleva seaduse § 364 lõike 1 punktis 1 või § 364 lõikes 2 nimetatud isik, kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmete ja isiku ütluste alusel.

(12) Kui Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistust taotleb käesoleva seaduse § 364 lõike 1 punktis 2 nimetatud isik, kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust tema kodakondsusjärgse liikmesriigi kinnitatud isiku tuvastamise andmete ja isiku ütluste alusel.“;

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotleja isikusamasust võib konsulaarametnik kontrollida videosilla vahendusel.“;

4) paragrahvi 111 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „Tagasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa või“;

5) paragrahvi 121 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljastab Välisministeerium või Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindus.“;

6) paragrahvi 121 lõikest 25 jäetakse välja tekstiosa „tagasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa ja“;

7) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega diplomaatilise isikutunnistuse ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise taotluste vormid ning välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni reisidokumendi tunnustamise korra. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotluse vormides sisalduvad järgmised taotleja isikuandmed: nimi, sünniaeg, sugu, kontaktandmed, käesoleva seaduse § 364 lõike 1 punktis 1 ja § 364 lõikes 2 nimetatud isiku puhul sünnikoht, isikukood ja elukoht ning käesoleva seaduse § 364 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku puhul isikukood või sotsiaalkindlustusnumber ja kodakondsus.“;

8) paragrahvi 15 lõike 5 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, tagasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa“;

9) seaduse 8. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahv 364 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus antakse taotluse alusel kas kodakondsusjärgsesse või elukohaliikmesriiki või erandkorras muusse sihtkohta tagasipöördumiseks järgmistele isikutele, kelle reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või kellel ei ole seda muul põhjusel võimalik mõistliku aja jooksul saada:
1) Eesti kodanik;
2) esindamata Euroopa Liidu kodanik.

(2) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse võib anda Eestisse tagasipöördumiseks välismaalasele:
1) kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument on välisriigis viibides kadunud, varastatud või hävinud või kui seda ei ole muul põhjusel võimalik mõistliku aja jooksul saada;
2) kelle Eesti Vabariik võtab välislepingu alusel tagasi.

(3) Eesti kodaniku ja esindamata Euroopa Liidu kodaniku välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele antakse Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel. Eesti Vabariigis elamisloa alusel elava välismaalase välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele võib anda Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel.

(4) Eesti kodanikule, kellel ei ole kehtivat Eesti dokumenti, võib Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse anda, kui dokumendi väljastamine on avalikes huvides. Sel juhul ei pea dokumendi andmiseks olema isiku taotlust.

(5) Esindamata on Euroopa Liidu liikmesriigi, kaasa arvatud Eesti kodanik juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis või Euroopa Liidus välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimalik tagasipöördumiseks dokumenti anda.

(6) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistusest tehakse koopia või skann, mis:
1) säilitatakse Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogus;
2) edastatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku puhul tema kodakondsusjärgse liikmesriigi pädevale asutusele.“;

11) paragrahv 365 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus antakse üheks reisiks kehtivusajaga kuni 15 kalendripäeva. Erandlikel asjaoludel võib Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kehtivusaeg olla pikem.

(2) Käesoleva seaduse § 364 lõike 2 punktis 1 nimetatud isikule antud Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalase elamisloa kehtivusaega.“;

12) seaduse peatükki 82 täiendatakse paragrahvidega 366 – 368 järgmises sõnastuses:
㤠366. Konsulteerimismenetlus

(1) Konsulteerimismenetlus on Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise menetluses Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotluse saanud liikmesriigi (edaspidi abistav liikmesriik) konsulteerimine liikmesriigiga, mille kodanik taotleja väidab end olevat (edaspidi kodakondsusjärgne liikmesriik), esindamata Euroopa Liidu kodanikust taotleja kodakondsuse ja isikusamasuse kontrollimiseks.

(2) Konsulteerimismenetluses, mida abistav liikmesriik viib läbi Eesti kodaniku Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotluse menetlemisel, vastab Välisministeerium.

(3) Konsulteerimismenetluse läbiviimise korra ja tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Esindamata Euroopa Liidu kodanikule võib erandjuhul ja põhjendatud vajaduse korral ning tingimusel, et proovitud on kõiki kättesaadavaid kodakondsusjärgse liikmesriigiga suhtlemise viise, anda Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse välja ilma konsulteerimismenetluseta. Kodakondsusjärgset liikmesriiki teavitatakse kirjalikult viivitamata Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmisest ja sellele kantud andmetest.

367. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmisest keeldumise erisused

(1) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmisest keeldutakse lisaks käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud dokumendi väljaandmisest keeldumise alustele ka juhul, kui:
1) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlusele lisatud dokument on võltsitud või sisaldab ebaõigeid andmeid;
2) menetluses on taotleja samasisuline taotlus;
3) kodakondsusjärgne liikmesriik on konsulteerimismenetluses oma kodanikule Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise vastu.

(2) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmisest keeldumise otsus ja selle põhjused tehakse taotlejale teatavaks hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval taotluses esitatud kontaktandmete kaudu.

368. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse tagastamine

(1) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kasutaja tagastab Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse, olenemata sellest, kas dokument on aegunud või mitte, viivitamata pärast sihtkohta jõudmist Politsei- ja Piirivalveametile, kes edastab selle Välisministeeriumile.

(2) Välisministeerium hävitab tagastatud Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse ja selle koopia viivitamata.“;

13) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 444/2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT L 142, 06.06.2009, lk 1–4);
nõukogu direktiiv (EL) 2019/997, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP (ELT L 163, 20.06.2019, lk 1–12).“.

§ 2. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku § 350 tekstis asendatakse sõnad „tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba“ sõnadega „Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus“.

§ 3. Konsulaarseaduse muutmine

Konsulaarseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel loodud andmekogu eesmärk on võimaldada konsulaarametnikul osutada konsulaarteenust (edaspidi teenus), teha konsulaarabitoimingut (edaspidi toiming), registreerida teenus ja toiming ning pidada koondarvestust. Sellel eesmärgil võib töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) teenuse või toimingu taotleja isikuandmed – üldandmed, isikut tõendava dokumendi andmed, tõendi või dokumendi andmed, töötamise andmed, reisi andmed, terviseandmed, karistusandmed, biomeetrilised andmed;
2) teenuse või toimingu taotleja sugulase või kontaktisiku, taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete või teiste toimingu osaliste üldandmed ja isikut tõendava dokumendi andmed;
3) teenuse osutaja üldandmed ja töötamise andmed;
4) andmekogu kasutaja üldandmed ja töötamise andmed.“;

2) paragrahvi 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogus sisalduvaid andmeid säilitatakse kuni kümme aastat.“;

3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Konsulaarametniku ametitoimingute andmekogu põhimääruses sätestatakse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise tähtaeg ning muud korraldusküsimused.“;

4) seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses:
„§ 611. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmine

(1) Konsulaarametnik annab Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.

(2) Aukonsul võib erandjuhul ja põhjendatud vajaduse korral anda Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse Eesti kodanikule või välismaalasele, kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti Vabariik võtab välislepingu alusel tagasi.

(3) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmise eest tuleb tasuda riigilõivu. Aukonsul võib tagasipöördumistunnistuse andmise eest võtta teenustasu riigilõivuseadusega kehtestatud riigilõivumäära ulatuses.“;

5) paragrahvid 62 ja 63 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 67 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmine.“;

7) paragrahvi 67 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;

8) seadust täiendatakse §-ga 711 järgmises sõnastuses:
„§ 711. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmine

Konsulaarametnik annab Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse erandjuhul ja tingimusel, et isikut on võimalik välisriigis tuvastada.“;

9) paragrahvid 72 ja73 tunnistatakse kehtetuks;

10) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1 Nõukogu direktiiv (EL) 2015/637, mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/553/EÜ (ELT L 106, 24.04.2015, lk 1–13);
nõukogu direktiiv (EL) 2019/997, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP (ELT L 163, 20.06.2019, lk 1–12).“.

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 272 lõike 19 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „Tagasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa ja“;

2) paragrahvi 272 lõike 19 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) 20 eurot, kui reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või kui taotlejal ei ole seda muul põhjusel võimalik mõistliku aja jooksul saada;“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 8. detsembril.

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamise ajend on vajadus üle võtta Euroopa Nõukogu direktiiv (EL) 2019/997, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP1 (edaspidi direktiiv).

Direktiivi eesmärk on arendada edasi nõukogu direktiivis 2015/6372 ettenähtud kolmandates riikides esindamata Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) kodanike konsulaarkaitse alast koostööd, mis hõlmab ka ELi kodanike õigust saada sellise kolmanda riigi territooriumil, kus nende kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud, kaitset teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi kodanikud. Üks selline konsulaarkaitse liik on tagasipöördumistunnistuse väljastamine. Tagasipöördumistunnistus on üheks reisiks välja antav dokument, mis võimaldab selle omanikul sõita tagasi koju või erandkorras muusse sihtkohta, kui tal ei ole võimalik kasutada oma tavapäraseid reisidokumente, näiteks põhjusel, et need on varastatud või kadunud. Ülevõetavas direktiivis on kehtestatud õigusnormid, mille alusel antakse esindamata ELi kodanikele kolmandates riikides ELi tagasipöördumistunnistus (edaspidi ETD) ja kehtestatakse selle ühtne vorm. Direktiivi kohaselt on liikmesriikidel võimalik anda ETD välja ka teistele isikutele, sealhulgas oma kodanikele.

Eelnõuga võetakse üle kolmandates riikides esindamata ELi kodanikele ETD andmise tingimused ja kord. Lisaks hakatakse eelnõu kohaselt andma ETDd Eesti kodanikele ning välismaalastele, kes elavad Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti võtab välislepingu alusel tagasi. Eesti kodanike ja nimetatud välismaalaste puhul hakkab ETD asendama neile seni välja antud tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba. Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa kui isikut tõendava dokumendi väljaandmine lõpetatakse.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi konsulaarosakonna 2. büroo (konsulaarabi büroo) nõunik Tiina Kallasmaa (637 7446, [email protected]) ja juriidilise osakonna 3. büroo (riigisisese õiguse büroo) jurist Perit Soininen (637 7421, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud ELi õiguse rakendamisega. Eelnõuga võetakse üle direktiivist tulenevad õigusnormid, mis käsitlevad kolmandates riikides esindamata ELi kodanikele ETD andmise tingimusi ja korda, kehtestavad ETD ühtse vormi ning annavad võimaluse anda ETD välja ka oma kodanikele ning teistele isikutele, kellele Eesti on kohustatud rahvusvahelise või riikliku õiguse alusel kaitset pakkuma ja kes elavad seaduslikult Eestis.

Direktiiv jõustus 10. juulil 2019 ja artikli 19 kohaselt tuleb see üle võtta 24 kuu möödumisel artiklis 9 osutatud täiendava tehnilise kirjelduse vastuvõtmisest. Euroopa Komisjon võttis nimetatud täiendava tehnilise kirjelduse vastu 8. detsembril 2022 rakendusotsusega 2022/24523. Seega tuleb direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid võtta vastu hiljemalt 8. detsembril 2024. Direktiivi kohaselt peavad need jõustuma alates 36 kuu möödumisest artiklis 9 osutatud täiendava tehnilise kirjelduse vastuvõtmisest. Seega on direktiivi ülevõtmiseks vajalike õigusaktide jõustumisaeg 8. detsember 2025.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi nende järgmistes redaktsioonides:
1) isikut tõendavate dokumentide seadus (edaspidi ITDS), RT I, 06.07.2023, 35;
2) konsulaarseadus (edaspidi KonS), RT I, 20.06.2022, 58;
3) riigilõivuseadus (edaspidi RLS), RT I, 30.12.2023, 10;
4) karistusseadustik (edaspidi KarS), RT I, 22.03.2024, 2.

Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktist 2, kuna eelnõu käsitleb ELi õiguse rakendamist.

Euroopa Komisjon on koostanud mõjuanalüüsi direktiivide 2015/637 ja 2019/997 muutmise kohta, mis on kättesaadav aadressil EUR-Lex - 52023SC0941 - EN - EUR-Lex (europa.eu).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ning ei kuulu Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi.

Et eelnõu seadusena vastu võtta, on vaja Riigikogu poolthäälte enamust, kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73 kohaselt võetakse Riigikogu aktid vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud §-s 104 nimetatud seadused.

2. Seaduse eesmärk

Euroopa Liidu kodakondsus on liikmesriikide kodanike põhistaatus. Sellega antakse igale ELi kodanikule õigus saada kolmanda riigi territooriumil või ELis, kus nende kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud, kaitset teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi kodanikel. ELi kodanike konsulaarkaitse põhimõtted kehtestati juba 1995. aastal4 ning koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse esindamata ELi kodanike konsulaarkaitset, täpsustati direktiiviga 2015/637. Nimetatud otsuses ja direktiivis on ühe konsulaarabi liigina ette nähtud ETD väljastamine ELi kodanikele, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või ei ole ajutiselt kättesaadav. Riigisisesesse õigusesse (ITDS ja KonS) lisati asjakohased sätted 2022. aastal ning sellest ajast on ETDd kui isikut tõendavat dokumenti ITDSi alusel välja antud.

Eelnõu põhieesmärk on võtta üle direktiivist tulenevad nõuded ja viia valdkonna regulatsioon kooskõlla ajakohastatud ELi õigusega. Eelnõuga täiendatakse ITDSi ja KonSi sätetega, mis võimaldavad taotluse alusel väljastada ETD kolmandas riigis või ELis olevale esindamata ELi kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või seda ei ole muul viisil võimalik mõistliku aja jooksul saada.

Ühtlasi antakse direktiiviga liikmesriikidele õiguse võtta ETD kasutusele ka liikmesriigi enda kodanike jaoks ning isikute jaoks, kellele liikmesriik rahvusvahelise või riigisisese õiguse alusel on kohustatud kaitset pakkuma ja kes elavad seaduslikult asjaomases liikmesriigis. Eesti võtab ETD kasutusele oma kodanikening välismaalaste jaoks, kes elavad Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti võtab välislepingu alusel tagasi.

Kehtiva seaduse kohaselt antava tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa asemel on mõistlik ja otstarbekas kasutusele võtta ETD. Kolme sisuliselt sama funktsiooni täitva, kuid erineva dokumendi väljaandmine tekitab bürokraatiat ega ole põhjendatud, arvestades nende dokumentide väljaandmise mahtu aastas (kokku u 600–800). Kuna direktiivi järgi muutub esindamata ELi kodanikele antava ETD vorm, võetakse sama ETD vorm kasutusele kõigi tagasipöördumisdokumentide puhul. Seejuures on oluline, et Eesti ja ELi dokumendid peaksid olema võrdväärse turvalisusastmega. Kehtiva seaduse alusel antava tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa vormid on püsinud sisuliselt muutumatuna alates 1990ndatest ning vajaksid turvaelementidega ajakohastamist. Ühtsele ETD vormile ülemineku kasuks räägib ka asjaolu, et Eestis puudub valmistajatehas, mis oleks suuteline tootma tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa blankette ja kleebiseid. Seega ei ole mõistlik teha hanget nende uue kujunduse väljatöötamiseks ega hakata neid eraldi tellima välismaalt. Otstarbekas on minna üle ühtsele ELi dokumendi vormile (blankett ja kleebis), mida tellitakse ELi ühishanke käigus tootjatehasest Itaalias. Dokumendi ühtse vormi kasutamine võimaldab välja töötada ja kasutada sama IT-lahendust dokumendile kantava kleebise trükkimisel. See aitab veel rohkem kulusid kokku hoida.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.

Eelnõu § 1 – ITDSi muudatused
Eelnõu § 1 p 1 – ITDS § 2 lõike 2 punktid 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks, kuna eelnõuga kaovad eraldi isikut tõendavate dokumentidena tagasipöördumistunnistus ja tagasipöördumise luba ning nende asemel hakatakse väljastama ETDd.

Eelnõu § 1 p 2 – ITDS § 91 lõikest 3 jäetakse välja viited tagasipöördumistunnistusele ja tagasipöördumise loale, kuna need dokumendid kaovad.

Eelnõu § 1 p 3 – ITDS § 111 lõigetes 11 ja 12 on täpsustatud ETD taotleja isikusamasuse kontrollimisega seonduvat. Isikusamasuse kontrollimisel ei nähta ette sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva korraga.

Kui ETDd taotleb Eesti kodanik, välismaalane, kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument, ning välismaalane, kelle Eesti Vabariik võtab välislepingu alusel tagasi (st isikud, kellele kehtiva seaduse alusel on välja antud tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba), kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmete ja isiku ütluste alusel.

Esindamata ELi kodaniku ETD taotlemisel kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust tema kodakondsusjärgse riigi kinnitatud isiku tuvastamise andmete ja isiku ütluste alusel. ETD väljastamiseks esindamata ELi kodanikele on direktiivis ette nähtud järgmine kord. Kui konsulaarametnik saab ETD taotluse, konsulteerib ta kahe tööpäeva jooksul taotleja kodakondsusjärgse liikmesriigiga, et kontrollida taotleja kodakondsust ja isikusamasust. Kodakondsusjärgsele liikmesriigile edastatakse taotleja andmed, näokujutis, olemasoleva dokumendi koopia või, kui on teada, asendatava dokumendi liik ja number. Kodakondsusjärgsel liikmesriigil on kohustus kolme tööpäeva jooksul kinnitada, kas taotleja on tema kodanik, või kui kodakondsusjärgne riik ei suuda selle aja jooksul vastata, annab ta selle aja jooksul teada, millal on vastust oodata. Konsulaarametnik teavitab sellest taotlejat. Kui kodakondsusjärgne liikmesriik on nõus, antakse taotlejale ETD. Direktiivis on ette nähtud ka võimalus, et äärmiselt pakilistel juhtudel võib ETD välja anda ilma kodakondsusjärgse riigiga enne konsulteerimata, kui on proovitud kõiki kättesaadavaid suhtlemisvahendeid. Sellisel juhul tuleb ETD välja andmisest kodakondsusjärgsele riigile võimalikult kiiresti teada anda.

ITDS § 111 lõikes 13 sätestatakse, et konsulaarametnik võib Eesti kodanikust või välismaalasest, kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti võtab tagasi välislepingu alusel, taotleja isikusamasust kontrollida videosilla vahendusel. Esindamata ELi kodanikele ETD andmisel ei saa isikusamasust kontrollida videosilla vahendusel ning taotlejal tuleb Eesti välisesindusse isiklikult kohale minna. Direktiivis ei ole ette nähtud, et luuakse võimalus kontrollida esindamata ELi kodaniku isikusamasust videosilla vahendusel. Kuna tegemist on ka Eestis uue võimalusega, mille kasutamise praktika eelnõu koostamise ajal puudub, ning Eesti kodanike ja ITDS § 364 lõikes 3 nimetatud välismaalaste isikusamasust kontrollitakse erineval alusel (isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmete ja isiku ütluste alusel) võrreldes esindamata ELi kodanike isikusamasuse kontrollimisega (kodakondsusjärgse liikmesriigi kinnitatud isiku tuvastamise andmete ja isiku ütluste alusel), on eelnõus videosilla vahendusel isikusamasuse kontrollimise võimalus loodud vaid Eesti kodanikele ja ITDS § 364 lõikes 2 nimetatud välismaalastele.

Isikusamasuse kontrollimine videosilla vahendusel võimaldab lisaks füüsilisele isiku tuvastamisele, mille korral on nii tuvastaja kui ka tuvastatav ühes ruumis, kasutada ka tuvastamist turvatud kanalis toimuva videosilla vahendusel, mille korral tuvastaja ja tuvastatav on füüsiliselt üksteisest kaugel (asuvad kas samas riigis või eri riikides või eri mandritel). Sellega kaasneb positiivne mõju abivajavale isikule, kes asub välisriigis ja kellel on võimalik saada Eestisse naasmiseks vajalik dokument ilma Eesti välisesindusse või aukonsulaati kohale minemata. Tänu sellele saab isikut tuvastada ja ETDd väljastada ka riikides, kus ei ole kohapeal ühegi ELi riigi (sh Eesti) välisesindust. Nii tagatakse isikutele esmane konsulaarkaitse, mis osas riikides praegu täielikult puudub. Videosilla vahendusel kontrollitakse isikusamasust Välisministeeriumis kasutusel oleva videokonverentsitarkvara kaudu, mille turvalisus vastab OWASP ASVSi standardile (Open Worldwide Application Security Project Application Security Verification Standard), ja nõuetekohaselt sertifitseeritud kolmas isik kontrollib seda vastavust kord aastas.

Isikusamasust on juba võimalik videosilla vahendusel kontrollida alates 6. maist 2024, mil jõustus isikut tõendavate dokumentide seaduse § 111 muutmise seadus, millega nähakse tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa taotlemisel ette võimalus kontrollida dokumendi taotleja isikut videosilla vahendusel toimuva tuvastamise teel.

Isikusamasuse kontrollimine videosilla vahendusel sätestatakse võimalusena. Konsulaarametnikul on õigus otsustada, et videosilla vahendusel ei ole võimalik isiku isikusamasust kontrollida ja ETDd väljastada, kui näiteks videosilla kvaliteet ei ole piisavalt hea, kui ta kahtleb taotleja isikusamasuses või muu mõjuva asjaolu tõttu. Sel juhul võib konsulaarametnik korraldada uue kohtumise videosilla vahendusel või kutsuda isiku isikusamasuse kontrollimiseks välisesindusse, kui see on võimalik. Kui isikusamasust ei saa videosilla vahendusel kontrollida ja taotlejal ei ole võimalik selleks välisesindusse kohale tulla, võib konsulaarametnik keelduda ITDS § 12 lõike 3 alusel ETD väljastamisest.

Eelnõu § 1 p 4 – ITDS § 111 lõikest 3 jäetakse välja viited tagasipöördumistunnistusele ja tagasipöördumise loale, kuna need dokumendid kaovad.

Eelnõu § 1 p 5 – ITDS § 121 lõikes 1 tehakse redaktsiooniline parandus. Kehtivate seaduste alusel väljastab ETD üksnes välisesindus, kuid eelnõu kohaselt hakkab ETDd välja andma ka Välisministeerium (sh selle Eestis asuv struktuuriüksus konsulaarülesannete täitmisel KonS alusel). Kehtiva seaduse alusel väljaantavat tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba annab samuti lisaks Eesti välisesindusele välja Välisministeeriumi Eestis asuv struktuuriüksus. Eelnõuga muudetava lõike teises lauses on täpsustatud, et ETD väljastab Välisministeerium (sh Eesti välisesindus) või ELi liikmesriigi välisesindus.

Eelnõu § 1 p 6 – ITDS § 121 lõikest 25 jäetakse välja viited tagasipöördumistunnistusele ja tagasipöördumise loale, kuna need dokumendid kaovad.

Eelnõu § 1 p 7 – ITDS § 15 lõikest 3 jäetakse välja viited tagasipöördumistunnistusele ja tagasipöördumise loale, kuna need dokumendid kaovad. Ühtlasi täiendatakse lõiget tulenevalt isikuandmete töötlemise nõuetest selliselt, et volitusnormis tuuakse seaduse tasandile ETD taotluse vormides sisalduvate isikuandmete koosseis.

Eelnõu § 1 p 8 – ITDS § 15 lõike 5 punktist 1 jäetakse välja viited tagasipöördumistunnistusele ja tagasipöördumise loale, kuna need dokumendid kaovad.

Eelnõu § 1 p 9 – ITDS 8. peatükk tunnistatakse kehtetuks, kuna tagasipöördumistunnistus ja tagasipöördumise luba kaovad.

Eelnõu § 1 p 10 – ITDS § 364 täiendatakse, kuna eelnõu kohaselt hakatakse ETDd välja andma peale esindamata ELi kodanike ka neile isikutele, kellele kehtiva seaduse alusel väljastatakse tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba. Eelnõu kohaselt antakse ETD välja Eesti kodanikule, esindamata ELi kodanikule, välismaalasele, kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument, ning välismaalasele, kelle Eesti Vabariik võtab välislepingu alusel tagasi. Eelnõuga ei muudeta nimetatud isikute gruppidele tagasipöördumisdokumendi andmise tingimusi võrreldes kehtivas seaduses sätestatud tingimustega. Kehtivast õigusest on üle toodud ka võimalus anda ETD Eesti kodaniku ja Eesti Vabariigis elamisloa alusel elava välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele ning võimalus anda ETD Eesti kodanikule (vajaduse korral ka ilma taotluseta), kellel ei ole kehtivat Eesti dokumenti, kui dokumendi väljastamine on avalikes huvides (nt välisriigist Eestisse tagasipöörduv kinnipeetav).

Kooskõlas direktiiviga on lisatud võimalus, et Eesti ja esindamata ELi kodanikele võib taotluse alusel anda ETD reisimiseks kas kodakondsusjärgsesse või elukohaliikmesriiki või erandkorras muusse sihtkohta. Muu sihtkoht võib olla näiteks naaberriik. Esindamata ELi kodanikule võib anda ETD reisimiseks lähedalasuvasse riiki, kus tema kodakondsusjärgsel riigil on olemas välisesindus.

Paragrahvi täiendatakse ka lõikega 6, milles sätestatakse seaduse tasandil ETD-st koopia või skanni tegemise õigus.

Eelnõu § 1 p 11 – ITDS §-s 365 täpsustatakse ETD kehtivusega seonduvat. Kooskõlas direktiiviga on täpsustatud, et ETD antakse üheks reisiks. Seejuures on direktiivis ette nähtud, et ETD kehtivusaeg ei tohi ületada 15 kalendripäeva, välja arvatud erandlike asjaolude korral. Kehtiva seaduse alusel on tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa kehtivusaeg kuni 12 kuud. Eelnõuga muutub seega Eesti kodanikele ja välismaalaste, kes elavad Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument, välja antava tagasipöördumisdokumendi võimalik kehtivusaeg senisega võrreldes lühemaks. Kehtivusaja lühenemine on Välisministeeriumi hinnangul põhjendatud ja otstarbekas. ETD on dokument, mis kujutab endast teatavat liiki konsulaarabi (direktiivi preambuli p 2) ning seda antakse üheksainsaks reisiks, et sõita tagasi koju või erandkorras muusse sihtkohta, kui isikul ei ole võimalik kasutada tavapäraseid reisidokumente. Seega ei ole ETD mõeldud asendama reisidokumenti pikaajaliselt. Ka kehtiva seaduse alusel ei anta praktikas tagasipöördumistunnistusi ja tagasipöördumise lube 12 kuuks, maksimaalne pikkus on jäänud pigem 2 - 3 kuu piiresse ning sedagi üksnes erandlikel asjaoludel. Üldjuhul antakse dokument konkreetseks reisiks arvestades juurde mõned lisapäevad. Seega ETD lühema kehtivusaja sätestamine ei ole praktikas probleemiks.

Direktiiv näeb ette, et ETD kehtivusaeg määratakse arvestusega, et ETD peab kehtima selle reisi lõpetamiseks vajaliku aja jooksul, milleks see on väljastatud. Samuti tuleb arvesse võtta vajalikeks ööbimisteks ja ümberistumisteks kuluvat aega ning lisada täiendav kahepäevane ajapikendus. See tingimus sätestatakse ITDSi alusel antavas välisministri määruses (seletuskirja lisa 2).

Lõikesse 2 üle toodud ka kehtivas seaduses sätestatud reegel, et seaduse § 364 lõike 2 punktis 1 nimetatud isikule antud Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kehtivusaeg ei tohi ületada välismaalase elamisloa kehtivusaega.

Eelnõu § 1 p 12 – ITDSi täiendatakse paragrahvidega 366 – 368. Paragrahvis 366 sätestatakse ETD konsulteerimismenetlus. Esindamata ELi kodanikele ETD andmiseks on direktiivis ette nähtud kodakondsusjärgse liikmesriigiga konsulteerimise menetlus, mille kohaselt konsulteerib liikmesriik, millelt taotletakse Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistust (abistav liikmesriik), liikmesriigiga, mille kodanik taotleja end väidab olevat (kodakondsusjärgne liikmesriik), et kontrollida taotleja kodakondsust ja isikusamasust. Kuna kirjeldatud konsulteerimismenetlus ei ole kehtivas ITDSis reguleeritud, lisatakse eelnõuga ITDSi asjakohane uus paragrahv. Eesti kasutab konsulteerimismenetlust abistava liikmesriigi rollis Välisministeeriumi poolt esindamata Euroopa Liidu kodanikule ETD andmisel ning kodakondsusjärgse liikmesriigi rollis ELi liikmesriigi välisesinduse poolt Eesti kodanikule ETD andmisel. Konsulteerimismenetluse läbiviimise kord ja tähtajad on sätestatud eelnõuga lisatava § 366 lõike 3 alusel kehtestatavas välisministri määruses, mille kavand on seletuskirjale lisatud (lisa 2).

Kuna direktiivi kohaselt võib esindamata ELi kodanikule erandjuhul ja põhjendatud vajadusel anda ETD ilma konsulteerimismenetluseta, täiendatakse ITDSi asjakohase § 366 lõikega 4. Konsulteerimismenetluseta võib ETD anda üksnes tingimusel, et proovitud on kõiki kättesaadavaid kodakondsusjärgse liikmesriigiga suhtlemise viise. Kodakondsusjärgsele liikmesriigile teatatakse võimalikult kiiresti ETD väljaandmisest ja sellest, kellele dokument anti. Teade peab sisaldama kõiki ETD-le kantud andmeid. Sel viisil ETD väljastamine esindamata ELi kodanikele võib kõne alla tulla näiteks kriisiolukordades, kus on vaja isikuid kiiresti abistada.

Lisatavas paragrahvis 367 sätestatakse ETD väljaandmisest keeldumise erisused. Isikut tõendava dokumendi väljaandmisest keeldumise üldised alused on esitatud ITDS §-s 12. Eelnõuga lisatakse kolm alust: 1) kui ETD taotlusele lisatud dokumendid on võltsitud või sisaldavad ebaõigeid andmeid; 2) kui menetluses on taotleja samasisuline taotlus ning 3) esindamata ELi kodaniku puhul, kui kodakondsusjärgne liikmesriik teatab konsulteerimismenetluse käigus, et ta ei anna nõusolekut ETD väljaandmiseks taotlejale. Nimetatud alused on kehtivas õiguses sätestatud välisministri 12. juuli 2022. a määruse nr 10 „Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlemise vorm“ § 3 lõikes 2. Kuna dokumendi väljaandmisest keeldumise alused tuleb kehtestada seaduse tasandil, tuuakse need ITDS §-i 367.

Eelnõuga lisatakse ITDSi § 367 lõige 2, millega kehtestatakse eriregulatsioon HMSist ETD väljaandmisest keeldumise ja selle põhjuste teatavaks tegemise jaoks, mille kohaselt tehakse ETD väljaandmisest keeldumine ja selle põhjus taotlejale teatavaks hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval taotluses esitatud kontaktandmete kaudu.

Lisatavas paragrahvis 368 sätestatakse ETD tagastamisega seonduv. ETD tagastamine on sätestatud ka kehtivas seaduses, regulatsiooni täpsustatakse tulenevalt direktiivi nõuetest. Sättes on ette nähtud kohustus tagastada ETD Eestisse sissesõitmisel Politsei- ja Piirivalveametile, kes edastab selle Välisministeeriumile. Seaduse tasandil kehtestatakse Välisministeeriumi kohustus hävitada tagastatud ETD ja selle koopiad võimalikult kiiresti.

Eelnõu § 1 p 13 – ITDSi normitehnilist märkust täiendatakse viitega direktiivile.

Eelnõu § 2 – KarSi muudatus
Eelnõu § 2 – KarSi § 350 tehakse redaktsiooniline parandus, kuna tagasipöördumistunnistus ja tagasipöördumise luba kaotatakse. Viited tagasipöördumistunnistusele ja tagasipöördumise loale asendatakse viitega ETD-le.

Eelnõu § 3 – KonSi muudatused
Eelnõu § 3 p 1 – KonS § 12 lõiget 3 täpsustatakse seoses vajadusega sätestada andmekogus töödeldavate isikuandmete kategooriad seaduse tasandil.

Eelnõu § 3 p-d 2 ja 3 – KonS § 12 lõiget 5 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõikega 7. Seaduse tasandil reguleeritakse konsulaarametniku ametitoimingute andmekogus sisalduvate andmete säilitamise maksimaalne aeg ning sätestatakse, et andmekogu põhimääruses täpsustatakse kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise tähtaeg ning muud korraldusküsimused. Muudatus on vajalik, et sätestada andmekogu põhimääruses tähtaeg, mis on direktiivis ette nähtud ETD väljaandmise menetluses kogutud isikuandmete säilitamiseks. Seaduse tasandil on andmekogus andmete säilitamise tähtaeg kuni kümme aastat ja andmekogu põhimääruses tehakse sellest üldreeglist erand esindamata ELi kodanikule ETD väljastamisel kogutud taotleja isikuandmete säilitamise tähtaja puhul (milleks on direktiivi kohaselt 180 päeva).

Eelnõu § 3 p 4 – KonSi täiendatakse §-ga 611, milles sätestatakse ETD andmine ITDSi kohaselt ja ETD andmise eest riigilõivu tasumise kohustus.

Eelnõu § 3 p 5 – KonS § 62 ja 63 tunnistatakse kehtetuks, kuna need puudutavad tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa andmist ning eelnõuga need dokumendid kaotatakse.

Eelnõu § 3 p 6 - 7 – KonS § 67 lõike 1 punkti 11 muudetakse ja punkt 12 tunnistatakse kehtetuks, kuna tagasipöördumistunnistusi ja tagasipöördumise lube enam ei väljastata.

KonS § 67 lõikes 1 sätestatud Välisministeeriumi Eestis asuvate struktuuriüksuste konsulaarülesannete loetellu lisatakse ETD andmine. Kehtivate seaduste alusel antavat ETDd on väljastanud üksnes ELi liikmesriikide (sh Eesti) välisesindused. Kuna eelnõu kohaselt hakatakse Eestis ETDd peale esindamata ELi kodanike andma ka isikutele, kellele on kehtiva seaduse alusel väljastatud tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba, tuleb KonSis sätestada ka Välisministeeriumi Eestis asuvate struktuuriüksuste asjaomane pädevus.

Eelnõu § 3 p 8 – KonSi täiendatakse §-ga 711, milles sätestatakse, et Välisministeeriumi Eestis asuv struktuuriüksus väljastab ETD üksnes erandjuhul ja tingimusel, et isikut on võimalik välisriigis tuvastada.

Eelnõu § 3 p 9 – KonS § 72 ja 73 tunnistatakse kehtetuks, kuna need puudutavad tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa väljastamist ning eelnõuga need dokumendid kaotatakse.

Eelnõu § 3 p 10 – KonSi normitehnilist märkust täiendatakse viitega direktiivile.

Eelnõu § 4 – RLSi muudatused
Eelnõu § 4 p 1 – RLS § 272 lõikest 19 jäetakse välja tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa taotluse läbivaatamise eest tasutav riigilõiv, kuna eelnõuga need dokumendid kaotatakse.

Eelnõu § 4 p 2 – RLS § 272 lõike 19 punkti 1 sõnastust muudetakse. Kehtiva punkti sõnastuse kohaselt tasutakse ETD väljaandmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 20 eurot, kui reisidokument on muutunud kasutuskõlbmatuks, hävinud või kaotsi läinud. Direktiivi põhjal täpsustatakse eelnõuga ITDS § 364 lõikes 1, millal isikule ETD väljastatakse: ETD antakse isikutele, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või kellel ei ole seda muul põhjusel võimalik mõistliku aja jooksul saada. Ühtlustamise eesmärgil tehakse samasugune muudatus RLSis.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse seaduse jõustumise kuupäev, mis direktiivi alusel on 8. detsember 2025.

4. Eelnõu terminoloogia

Termin „Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus“ on õigusaktides juba kasutusel. Eelnõuga muutub nende isikute ring, kellele nimetatud dokumenti antakse.

Eelnõuga lisatakse ITDSi uus termin „konsulteerimismenetlus“ ning seonduvalt „abistav liikmesriik“ ja „kodakondsusjärgne liikmesriik“, mille selgitused on toodud eelnõuga lisatavas § 366 lõikes 1.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Nõukogu direktiiv (EL) 2019/997, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP (ELT L 163, 20.06.2019, lk 1–12). Eelnõu ja selle kavandatav rakendusakt välisministri määrus „Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise kord“ võtavad direktiivi üle asjakohases ulatuses.

Lisateavet direktiivi ülevõtmise kohta leiab seletuskirja lisast 1 (vastavustabel).

6. Seaduse mõjud

6.1. Kavandatav muudatus – Eesti kodanikele ning välismaalastele, kes elavad Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti võtab välislepingu alusel tagasi, tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa asemel ETD andmine

6.1.1. Muudatuse mõju sihtrühma moodustavad põhiosas isikud, kelle reisidokument on reisil kadunud, varastatud või hävinud või kellel ei ole seda muul põhjusel võimalik mõistliku aja jooksul saada. Samuti kuuluvad sihtrühma Eesti kodanike ja Eestis elamisloa alusel elavate välismaalaste välisriigis sündinud alla üheaastased lapsed. Seni on neile isikutele antud kas tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba. Sihtrühma suurus on u 600–800 inimest aastas.

Mõjuvaldkond – sotsiaalne mõju
Mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele

Eelnõuga kavandatav muudatus võimaldab anda isikutele, kelle reisidokument on reisil kadunud, varastatud või hävinud või kellel ei ole seda muul põhjusel võimalik mõistliku aja jooksul saada, ETD, mida kasutades saavad nimetatud isikud pöörduda tagasi koju. Mõju esinemise sagedus on väike, kuna selliseid olukordi ei tule isikutel üldjuhul ette mitu korda, vaid pigem väga harva. Ebasoovitavat mõju sihtrühmale ei kaasne. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma toimimine eelnõuga seoses sisuliselt ei muutu. Muutub küll tagasipöördumist võimaldava dokumendi nimetus ja vorm, kuid sisu ja taotlemise kord märkimisväärselt ei muutu. Muudatustena saab välja tuua ETD kehtivusaja lühenemise ja ETD andmisega seotud isikuandmete säilitamise tähtaja täpsustamise. Need muudatused ei põhjusta sihtrühmale kohanemisraskusi, näiteks ka kehtiva seaduse alusel antakse ETD välja arvestades konkreetse reisi kestvust, mitte automaatselt 12-ks kuuks. Seega ei saa mõju sihtrühmale hinnata oluliseks.

Mõjuvaldkond – majanduslik mõju
Mõju elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale

Eelnõuga ei kavandata muudatusi riigilõivudes. Sihtrühmale seni antud tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa läbivaatamise eest tasutav riigilõiv jääb nende dokumentide asendamisel ETDga samaks. Mõju esinemise sagedus on väike, sellega ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavat mõju ning mõju ulatus on samuti väike. Seega ei saa mõju sihtrühmale hinnata oluliseks.

6.1.2. Muudatuse teine sihtrühm on Välisministeeriumi konsulaarametnikud, keda on umbes 45. Kuna ETD välja andmise õigus Eesti kodanikele ja välismaalastele, kes elavad Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti võtab välislepingu alusel tagasi, jääb erijuhtudel ka aukonsulitele, võib sihtrühma suurus olla natuke suurem.

Mõjuvaldkond – riigivalitsemine
Mõju Välisministeeriumi töökorraldusele

Sihtrühma senine toimimine ei muutu plaanitava muudatuse jõustumisel ulatuslikult. Töökoormus jääb konsulaarametnikele üldjoontes samaks, kuna ETD menetlusprotseduurid võrreldes seniste tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa andmise protseduuridega olulisel määral ei muutu (nagu ka kehtiva korra kohaselt, tuleb dokumendi saamiseks isikul endiselt esitada taotlus, konsul registreerib toimingu konsulaarametniku ametitoimingute andmekogus „Consul“ ning teeb seal otsuse ETD väljastamise kohta, vormistab ETD). Samuti võib eeldada, et kolme dokumendiliigi asemel ühe kasutusele võtmine lihtsustab sihtrühma tööd ja vähendab bürokraatiat.

Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale jääb samaks nagu seni, kuna eelnõuga kaasneva dokumendi liigi ja vormi muutumise tõttu ei muutu tagasipöördumiseks dokumenti vajavate isikute hulk.

Mõju Välisministeeriumi töökorraldusele ei saa eeltoodut arvestades pidada oluliseks.

6.2. Kavandatav muudatus – esindamata ELi kodanikele ETD andmise regulatsiooni ja ETD vormi ajakohastamine kooskõlas direktiiviga

6.2.1. Muudatuse sihtrühm on esindamata ELi kodanikud, kelle reisidokument on reisil kadunud, varastatud või hävinud või kellel ei ole seda muul põhjusel võimalik mõistliku aja jooksul saada ning kes vajavad kodakondsusjärgsesse või elukohaliikmesriiki või erandjuhul muusse sihtkohta reisimiseks tagasipöördumist võimaldavat dokumenti. Esindamata on ELi kodanik juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis või ELis välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimalik konkreetsel juhul tagasipöördumisdokumenti anda. Siinkohal on mõeldud ELi kodanikke, kellel muu seos Eestiga puudub. Sihtrühma suurust on keeruline hinnata, kuna ei ole võimalik täpselt prognoosida, kui paljudel ELi kodanikel võib tekkida vajadus ETDd taotleda ning kui palju sellistest abivajajatest omakorda pöörduvad abi saamiseks Eesti välisesinduse poole. Senise praktika kohaselt on ETDde väljastamine ELi kodanikele olnud harv, jäädes aastas 20 piiresse.

Eelnõuga ei kaasne olulist mõju sihtrühmale üheski mõjuvaldkonnas. Esindamata ELi kodanikele antakse ETDsid juba kehtivate õigusaktide alusel ja sisulisi muudatusi esindamata kodanike konsulaarkaitse valdkonnas ei kaasne. Muudatused puudutavad eelkõige ETD vormi.

6.2.2. Muudatuste teine sihtrühm on Välisministeeriumi konsulaarametnikud, keda on umbes 45.

Mõjuvaldkond – riigivalitsemine
Mõju Välisministeeriumi töökorraldusele

Sihtrühma senine toimimine ei muutu plaanitava muudatuse jõustumisel ulatuslikult. Töökoormus jääb konsulaarametnikele üldjoontes samaks, kuna ETD menetlusprotseduurid võrreldes seniste ETD andmise protseduuridega olulisel määral ei muutu. Muutub antava ETD vorm. Mõningane töökoormuse kasv võib siiski kaasneda, kuna direktiivi kohaselt hakkab kehtima taotleja kodakondsusjärgse riigiga konsulteerimise protseduur. Ka seni on esindamata ELi kodanikele ETD andmisel konsulteeritud kodakondsusjärgse liikmesriigiga, kuid direktiiviga ettenähtud uus kord täpsustab konsulteerimise sisu ja tähtaegu.

Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale jääb samaks nagu seni, kuna eelnõuga kaasneva dokumendi vormi muutuse tõttu ei muutu tagasipöördumiseks dokumenti vajavate isikute hulk.

Mõju Välisministeeriumi töökorraldusele ei saa eeltoodut arvestades pidada oluliseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud

Seaduse rakendamisega tekib lisakulu seoses infotehnoloogiste arendustööde vajadusega konsuli ametitoimingute andmekogus „Consul“ ning ETD blankettide ja kleebiste soetamise ning fotoraamide hankimisega.

Andmekogus „Consul“, kus registreeritakse kõik konsulite osutatavad teenused, sealhulgas tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa väljastamine, tuleb teha muudatused, mis võimaldaks nende väljastamise asemel sisestada ETD väljastamise Eesti kodanikele ja välismaalastele, kes elavad Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti võtab välislepingu alusel tagasi. Luua tuleb uus trükimoodul, mis võimaldaks ETD ühtse kleebise trükkimist. Täiendada on vaja blankettide ja kleebiste registreerimise osa, lisaks tuleb ümber struktureerida statistikaaruande koosseis, et oleks võimalik jälgida kõigi isikutele väljastatavate ETDde arvu. Arendustööde kulu on umbes 30 000 eurot, mis kaetakse Välisministeeriumi eelarvest.

Kuna direktiiviga kehtestatakse uus ETD vorm, mis koosneb ühtsest blanketist ja kleebisest, on vaja mõlemad tellida (senine vorm koosnes ainult blanketist). Arvestades, et liikmesriigiti on vajaminev vormide arv suhteliselt väike ning kõikidel liikmesriikidel pole võimekust ise vorme toota, on Euroopa Komisjon korraldanud ühishanke neile liikmesriikide, kes soovivad selles osaleda. Vormid tellitakse Itaalia riiklikult tootjafirmalt, kelle komisjon ja liikmesriikide dokumenditurvalisuse eksperdid on tunnistanud sobivaks tootjaks. Kuna Eestis vajaliku tasemega tootjafirmat ei ole, on mõistlik osaleda komisjoni korraldatavas ühishankes. Tootjafirma esialgse hinnapakkumuse järgi kujuneb dokumendikomplekti (blankett + kleebis) hinnaks 2 eurot, kui liikmesriigid tellivad kokku 100 000 komplekti. Esialgsel hinnangul ei õnnestu sellist kogust kokku saada, sest Prantsusmaa ja Portugal on otsustanud ETD blanketi ja kleebise ise toota. Eesti vajaks esmase tellimusega umbes 5000 vormi, mis katab viie aasta varu. Kui jääb kehtima hind 2 eurot komplekti kohta, kulub vormide soetamiseks 10 000 eurot, mis kaetakse Välisministeeriumi eelarvest. Vormid tuleb tellida ja osta 2025. aasta alguses ja need saadetakse liikmesriikidele sama aasta septembris.

Kaasneb ka foto tegemise lisakulu. Direktiivi kohaselt peab foto tegema konsulaarametnik ETD taotluse esitamise ajal. Siinkohal on mõistlik vaadata välisesinduse tegevusi laiemalt ja kasutada ETD ning passi ja ID-kaardi taotluste vastuvõtmisel sama aparatuuri, milleks on üles-alla liikuv fotoraam (fotopost). Fotoraam koos litsentsidega maksab ligikaudu 6000 eurot. Kui korrutada see summa 39 välisesindusega, kujuneb maksumuseks 234 000 eurot.
Eelnõu rakendamiseks vajalike kulude katmine lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia 2025–2028 ja 2025. aasta riigieelarve koostamisel. Kui riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus kulude katteallikas kokku ei lepita, planeeritakse kulude katmine Välisministeeriumi eelarvest.

Seaduse rakendamisega kaasnev lisakulu on seega kokku umbes 273 000 eurot. Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tulusid riigieelarvesse, kuid kolme dokumendivormi asendamine ühega toob edaspidi kaasa teatava kulude kokkuhoiu, kuna langeb ära vajadus tellida erinevaid dokumendiblankette ja IT-arendusi.

Eelnõuga seoses ei kasva halduskoormus ETD taotlejatele ega Välisministeeriumi töökoormus.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ja direktiivi ülevõtmiseks kehtestatakse ITDS § 9 lõike 1, § 121 lõike 9, § 15 lõigete 1 ja 3 ning § 366 lõike 3 alusel välisministri määrus „Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise kord“.

Eelnõuga seoses tunnistatakse kehtetuks järgmised välisministri määrused:
1. 28. detsembri 2015. a määrus nr 8 „Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa vorm, tehniline kirjeldus ning neile kantavate andmete loetelu“;
2. 28. detsembri 2015. a määrus nr 9 „Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa väljaandmise tähtajad ning tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“;
3. 12. juuli 2022. a määrus nr 10 „Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlemise vorm“.

Eelnõuga tehtavate muudatustega seoses on vaja muuta välisministri 7. augusti 2017. a määrust nr 6 „Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord“.

Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 8. detsembril 2025, mis on ette nähtud direktiivis.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esitatud märkustega arvestamise kohta on seletuskirjale lisatud tabel (lisa 4).

Seletuskirja lisa 1
Euroopa nõukogu direktiivi 2019/997/EL, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP ja Eesti õigusaktide vastavustabel
EL-i õigusakti norm
EL-i õigusakti normi ülevõtmise kohustus
EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid
Kommentaarid
Artikkel, lõige, punkt
Jah, ei, valikuline
Paragrahv, lõige, punkt
Pealkiri

Art 1
Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad tingimusi ja korda, mille alusel antakse esindamata kodanikele kolmandates riikides ELi tagasipöördumistunnistus, ja kehtestatakse sellise dokumendi ühtne vorming.
Ei


Direktiivi sisu kirjeldav
säte, ei vaja riigisiseselt
eraldi reguleerimist
Art 2
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „esindamata kodanik“ – kodanik, kellel on sellise liikmesriigi kodakondsus, mis ei ole kolmandas riigis esindatud vastavalt direktiivi (EL) 2015/637 artiklile 6;
2) „taotleja“ – isik, kes taotleb ELi tagasipöördumistunnistust;
3) „saaja“ – isik, kellele väljastatakse ELi tagasipöördumistunnistus;
4) „abistav liikmesriik“ – liikmesriik, millelt taotletakse ELi tagasipöördumistunnistust;
5) „kodakondsusjärgne liikmesriik“ – liikmesriik, mille kodanik taotleja end väidab olevat;
6) „tööpäevad“ – kõik päevad, mis ei lange riigipühadele ega nädalavahetustele, mida tegutsema pidav asutus järgib.
Jah
ITDS § 364 lg 5 – „esindamata kodanik“, § 366 lg 1 – „abistav liikmesriik“; „kodakondsusjärgne liikmesriik“;
Välisministri määrus „Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise kord“ (tabelis edaspidi määrus)
§ 2 – „taotleja“

ITDS § 364 Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmise alus;
määruse § 2 ELi tagasipöördumistunnistuse taotlemine

„Esindamata kodanik“ on juba defineeritud ITDS-s. „Abistava liikmesriigi“ ja „kodakondsusjärgse liikmesriigi“ mõisted lisatakse eelnõuga ITDSi. „Taotleja“ mõiste annab kehtestatav määrus. Mõistet „saaja“ on määruses (§ 15 lg 4) kasutatud sõnaühendis „ELi tagasipöördumistunnistuse saaja“ ning seega on mõiste üheselt arusaadav. Mõiste „tööpäev“ on riigisiseses õigus samasisuline, kui direktiivis, st selle all mõeldakse päevi, mis ei riigipüha või nädalavahetus (nt TSÜS § 136).
Art 3 (1)
ELi tagasipöördumistunnistus on reisidokument, mille liikmesriik annab esindamata kodanikule kolmandas riigis üheksainsaks reisiks vastavalt tema taotlusele kas kodakondsusjärgsesse või elukohaliikmesriiki või erandkorras muusse sihtkohta. Liikmesriigid võivad otsustada anda ELi tagasipöördumistunnistusi ka teistele saajatele kooskõlas artikliga 7.
Jah
ITDS § 364 ja 365

ITDS § 364 Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmise alus;
ITDS § 365 Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kehtivus


Art 3 (2)
Liikmesriigid annavad ELi tagasipöördumistunnistuse vastavalt artiklis 4 sätestatud menetlusele kolmandates riikides olevatele esindamata kodanikele, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või kellel ei ole seda muul viisil võimalik mõistliku aja jooksul saada.
Jah
ITDS § 364 lg 1
ITDS § 364 Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmise alus


Art 4 (1)
Kui liikmesriik saab ELi tagasipöördumistunnistuse taotluse, konsulteerib ta nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast taotluse saamist taotleja kodakondsusjärgse liikmesriigiga vastavalt direktiivi (EL) 2015/637 artikli 10 lõikele 2 taotleja kodakondsuse ja isikusamasuse kontrollimise eesmärgil.
Jah
ITDS § 366;
määrus § 5 lg 1

ITDS § 366 Konsulteerimismenetlus;
määruse § 5 Esindamata ELi kodaniku taotluse menetlemine
Direktiivi artiklis 4 ettenähtud konsulteerimismenetlus sätestatakse ITDSis ning selle detailid uues välisministri määruses.
Art 4 (2)
Abistav liikmesriik esitab kodakondsusjärgsele liikmesriigile kogu asjakohase teabe, sealhulgas: a) taotleja perekonna- ja eesnimi (-nimed), kodakondsus, sünniaeg ja sugu; b) taotleja näokujutis, mille võtavad abistava liikmesriigi ametiasutused taotluse esitamise ajal, või üksnes juhul kui see ei ole teostatav, taotleja skannitud või digitaalne foto, mis vastab Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) dokumendi nr 9303 (masinloetavate reisidokumentide kohta) (seitsmes väljaanne, 2015) (edaspidi „ICAO dokument nr 9303“) 3. osas kehtestatud standarditele; c) mis tahes olemasoleva identimisvahendi, näiteks isikutunnistuse või juhiloa koopia või skann ning, kui see on teada, asendatava dokumendi liik ja number ning riiklik isikukood või sotsiaalkindlustusnumber.
Jah
Määrus § 5 lg 2

Määruse § 5 Esindamata ELi kodaniku taotluse menetlemine

Art 4 (3)
Nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui kolm tööpäeva pärast lõikes 2 osutatud teabe saamist vastab kodakondsusjärgne liikmesriik konsulteerimistaotlusele vastavalt direktiivi (EL) 2015/637 artikli 10 lõikele 3 ja kinnitab, kas taotleja on tema kodanik. Kui kodakondsusjärgne liikmesriik ei suuda kolme tööpäeva jooksul vastata, teavitab ta selle ajavahemiku jooksul abistavat liikmesriiki ja esitab hinnangu, millal vastust on oodata. Abistav liikmesriik teavitab vastavalt taotlejat. Kui taotleja kodakondsus on kinnitust leidnud, annab abistav liikmesriik taotlejale ELi tagasipöördumistunnistuse nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast kinnituse saamist.
Jah
ITDS § 366;
määrus § 5 lg 3, § 10 lg 1, § 12 lg 1 ja 2
ITDS § 366 Konsulteerimismenetlus;
määruse § 5 Esindamata ELi kodaniku taotluse menetlemine;
määruse § 10 ELi tagasipöördumistunnistuse taotluse läbivaatamise tähtaeg;
määruse § 12 Abistava liikmesriigi poolt Eesti kodanikule ELi tagasipöördumistunnistuse väljaandmise menetluses kodakondsusjärgse riigina vastamine
Kuna teised ELi liikmesriigid annavad vajadusel esindamata Eesti kodanikule ELi tagasipöördumistunnistuse, siis on Eesti kui kodakondsusjärgse riigi tegevuse sätestamiseks lisatud ITDSi volitusnorm (ITDS § 366 lg 3), mille alusel on määruses kehtestatud Eesti (Välisministeeriumi kaudu) tegevus ELi tagasipöördumistunnistuse väljaandmise käigus toimuvas konsulteerimismenetluses.
Art 4 (4)
Kui kodakondsusjärgne liikmesriik on oma kodanikule ELi tagasipöördumistunnistuse andmise vastu, teavitab ta sellest abistavat liikmesriiki. Sellisel juhul ELi tagasipöördumistunnistust ei väljastata ja kodakondsusjärgne liikmesriik võtab vastutuse oma kodanikule konsulaarkaitse andmise eest vastavalt oma õiguslikele kohustustele ja tavadele. Abistav liikmesriik teavitab kodakondsusjärgse liikmesriigiga tihedalt konsulteerides vastavalt taotlejat.
Jah
ITDS § 366, § 367;
määrus 12 lg 4
ITDS § 366 Konsulteerimismenetlus;
ITDS § 367 Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmisest keeldumise erisused;
määruse § 12 Abistava liikmesriigi poolt Eesti kodanikule ELi tagasipöördumistunnistuse väljaandmise menetluses kodakondsusjärgse riigina vastamine


Art 4 (5)
Põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid ületada lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtaegu.
Jah
Määrus § 10 lg 1 ja 3, § 12 lg 1
Määruse § 10 ELi tagasipöördumistunnistuse taotluse läbivaatamise tähtaeg;
Määruse § 12 Abistava liikmesriigi poolt Eesti kodanikule ELi tagasipöördumistunnistuse väljaandmise menetluses kodakondsusjärgse riigina vastamine


Art 4 (6)
Äärmiselt pakilistel juhtudel võib abistav liikmesriik anda ELi tagasipöördumistunnistuse välja ilma taotleja kodakondsusjärgse liikmesriigiga eelnevalt konsulteerimata. Enne peab abistav liikmesriik olema ära kasutanud kõik kättesaadavad kodakondsusjärgse liikmesriigiga suhtlemise viisid. Abistav liikmesriik teatab kodakondsusjärgsele liikmesriigile võimalikult kiiresti ELi tagasipöördumistunnistuse väljaandmisest ja sellest, kellele ELi tagasipöördumistunnistus anti. Teade sisaldab kõiki ELi tagasipöördumistunnistusele kantud andmeid.
Jah
ITDS § 366 lg 4

ITDS § 366 Konsulterimismenetlus

Art 4 (7)
ELi tagasipöördumistunnistuse välja andnud liikmesriigi asutus säilitab ühe koopia või skanni igast väljaantud ELi tagasipöördumistunnistusest ja saadab teise koopia või skanni taotleja kodakondsusjärgsele liikmesriigile.
Jah
ITDS § 364 lg 6
ITDS § 364 Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmise alus


Art 4 (8)
ELi tagasipöördumistunnistuse saajal palutakse lõplikku sihtkohta saabumisel ELi tagasipöördumistunnistus tagastada, olenemata sellest, kas see on aegunud või mitte.
Jah
ITDS § 368 lg 1
ITDS § 368 Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse tagastamine


Art 4 (9)
Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistuse taotluse standardvorm, mis sisaldab teavet kohustuse kohta ELi tagasipöördumistunnistus saabumisel tagastada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Ei


Volitusnorm komisjonile rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega ELi tagasipöördumistunnistuse taotluse standardvorm, mis sisaldab teavet kohustuse kohta ELi tagasipöördumistunnistus saabumisel tagastada.

Art 5 (1)
Abistav liikmesriik nõuab taotlejalt sisse samasuguse lõivu, mida nõutakse oma kodanikelt riiklike erakorraliste dokumentide väljastamise eest.
Jah
RLS § 272 lg 19,
määrus § 7 lg 1
RLS § 272. Isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamine;
Määruse § 7 Riigilõiv
Riigilõiv ELi tagasipöördumistunnistuse taotlemisel on sama kõigile taotlejatele (Eesti kodanikud ja muud isikud, kellele ELi tagasipöördumistunnistus väljastatakse).
Art 5 (2)
Abistav liikmesriik võib lõivude sissenõudmisest loobuda üldiselt või konkreetsetes enda kindlaks määratud olukordades.

Valikuline
RLS § 38 lg 1,
määrus § 7 lg 2
RLS § 38 Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine;
Määruse § 7 Riigilõiv

RLS näeb ettevõimaluse lõivu tasumisest vabastada või vähendada lõivu määra.
Art 5 (3)
Kui taotlejal ei ole võimalik taotluse esitamisel abistavale liikmesriigile kohaldatavaid lõivusid tasuda, võtab ta kohustuse maksta sellised lõivud tagasi oma kodakondsusjärgsele liikmesriigile, kasutades direktiivi (EL) 2015/637 I lisas esitatud standardvormi. Sellistel juhtudel kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/637 artikli 14 lõiget 2 ja artiklit 15.
Jah
KonS § 64 lg 6 (volitusnorm)
Välisministri 17.06.2009 määrus nr 13 „Konsulaarabi andmise kulude tagasimaksmise kord, tagatiseta rahalise abi taotluse vorm ning konsulaarkaitse kulude tagasimaksmise kohustuse vorm“ § 12, § 121, § 122

Määruse § 12 Konsulaarkaitse osutamine Euroopa Liidu liikmesriigi esindamata kodanikule kolmandas riigis;
§ 121 Kulude hüvitamine Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahel;
§ 122 Konsulaarkaitse osutamine kriisiolukorras
Direktiivis (EL) 2015/637 ettenähtud abi ja selle tagasimaksmise regulatsioon (sh vormid) on Eesti õiguskorda juba üle võetud välisministri 17.06.2009 määrusega nr 13 ja seda kohaldatakse, kui esindamata ELi kodanikust ELi tagasipöördumistunnistuse taotlejal ei ole võimalik riigilõivu tasuda.
Art 6
ELi tagasipöördumistunnistus kehtib selle reisi lõpuleviimiseks vajaliku aja jooksul, milleks see on väljastatud. Kõnealuse ajavahemiku arvutamisel võetakse arvesse vajalikeks ööbimisteks ja ümberistumiseks kuluvat aega. Kehtivusaeg hõlmab täiendavat kahepäevast ajapikendust. ELi tagasipöördumistunnistuse kehtivusaeg ei ületa 15 kalendripäeva, välja arvatud erandlike asjaolude korral.
Jah
ITDS § 365 lg 1
määruse § 11
ITDS § 365 Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kehtivus
Määruse § 11 ELi tagasipöördumistunnistuse kehtivus

Art 7 (1)
1. Kui taotleja pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või seda ei ole muul viisil võimalik mõistliku aja jooksul saada, võib liikmesriik ELi tagasipöördumistunnistuse anda
a) oma kodanikele;
b) liidu kodanikele, kes ei ole esindatud liikmesriikide territooriumil, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 355 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud ülemeremaad ja -territooriumid;
c) sellise teise liikmesriigi kodanikele, mis on esindatud riigis, kus nad ELi tagasipöördumistunnistust taotlevad, kui asjaomaste liikmesriikide vahel on olemas vastav kord;
d) kolmandas riigis esindamata liidu kodanikega või punktis a, b või c osutatud liidu kodanikega kaasas olevatele pereliikmetele, kes ei ole liidu kodanikud, kui kõnealused pereliikmed elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis, ilma et see piiraks kehtivaid viisanõudeid;
e) teistele isikutele, kellele see liikmesriik või mõni teine liikmesriik on kohustatud rahvusvahelise või riikliku õiguse alusel kaitset pakkuma ning kes elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis.
Valikuline
ITDS § 364 lg 1 ja 2
KonS § 531, 611, 711


ITDS § 364. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmise alus;
KonS § 531. Konsulaarabi andmine rahvusvahelise või Eesti õiguse alusel kaitse all olevale isikule;
KonS § 611 Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmine;
KonS § 711. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljastamine

Üle võetakse art 7 (1) punkt a ja osaliselt punkt e (ETD hakatakse väljastama isikutele, kellele Eesti on rahvusvahelise või riikliku õiguse alusel kohustatud pakkuma kaitset ja kes elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis; punktid b ja c on juba kehtivas seaduses kaetud.

Art 7 (1) b on juba kehtivas ITDSis kaetud (§ 364 lg 2), kuid tõstetakse sätte korrastamise huvides § 364 lõikeks 5 (Esindamata on Euroopa Liidu liikmesriigi, kaasa arvatud Eesti kodanik juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis või Euroopa Liidus välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimalik tagasipöördumiseks dokumenti anda),
Art 7 (1) c on kaetud:
KonS § 54 (Eesti Vabariigi välisesindus võib välislepingu kohaselt anda Konsulaarabi välisriigi kodanikule asukohariigi teadmisel ning tingimusel, et asukohariigil ei ole vastuväiteid).
Art 7 (2)
2. Kui liikmesriik annab ELi tagasipöördumistunnistuse kooskõlas
a) käesoleva artikli lõike 1 punktiga b või c, peab artiklis 4 sätestatud Konsulteerimine hõlmama liidu kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki;
b) käesoleva artikli lõike 1 punktiga d, peab artiklis 4 sätestatud konsulteerimine hõlmama kaasasoleva liidu kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki ning vajaduse korral pereliikme elukohaliikmesriiki. Erandina artikli 4 lõikest 6 ei väljastata ühtegi ELi tagasipöördumistunnistust ilma kaasasoleva liidu kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigiga ning vajaduse korral pereliikme elukohaliikmesriigiga eelnevalt konsulteerimata;
c) käesoleva artikli lõike 1 punktiga e, peab artiklis 4 sätestatud konsulteerimine hõlmama seda liikmesriiki, kes on kohustatud rahvusvahelise või riikliku õiguse alusel taotlejale kaitset pakkuma ning kes on ELi tagasipöördumistunnistusel osutatud sihtriik.
Valikuline
Määrus § 5 lg 1

Määruse § 5 Esindamata ELi kodaniku taotluse menetlemine
Art 7 (2) a võetakse üle määrusega. Art 7 (1) alapunktides b ja c nimetatud isikud on kuuluvad ITDS § 364 lg 5 alusel esindamata ELi kodanike alla.
Art 7 (2) b ei võeta üle, kuna ei võeta üle valikulist art 7 (1) d.
Art 7 (2) c ei võeta üle, kuna art 7 (1) e võetakse üle vaid isikute osas kellele Eesti on kohustatud rahvusvahelise või riikliku õiguse alusel kaitset pakkuma, mitte kellele on kohustatud kaitset pakkuma mõni teine liikmesriik.
Art 8 (1)
1. ELi tagasipöördumistunnistus koosneb ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest vormist ja ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest kleebisest. Vorm ja kleebis vastavad tehnilistele kirjeldustele, mis on sätestatud I ja II lisas ning täiendavale tehnilisele kirjeldusele, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 9.

Jah
Määrus § 13 lg 1
Määruse § 13 ELi tagasipöördumistunnistuse vorm ja sellele andmete kandmine

Art 8 (2)
2. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise täitmisel täidetakse II lisas esitatud lahtrid ja masinloetav ala kooskõlas ICAO dokumendiga nr 9303.
Jah
Määrus § 13 lg 3
Määruse § 13 ELi tagasipöördumistunnistuse vorm ja sellele andmete kandmine

Art 8 (3)
3. Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, eelkõige selleks, et tagada konsulaarkaitse õiguse kasutamine kaasaegse ja turvalise ELi tagasipöördumistunnistuse vormingu alusel, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I ja II lisa ning käesoleva artikli lõikes 2 ja artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud viiteid ICAO kehtestatud standarditele tehnika arengule reageerimiseks.
Ei


Määruse § 13 lõikes 3 on täpsustatud, et ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise täitmisel täidetakse lahtrid ja masinloetav ala kooskõlas Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) dokumendis nr 9303 kehtestatud standarditega või Euroopa Komisjoni õigusaktidega (kui Euroopa komisjon on tehnika arengule reageerimiseks sellised kehtestanud).
Art 8 (4)
4. Liikmesriigid võivad II lisa punktis 9 osutatud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise märkuste lahtrisse lisada vajalikke riiklikke kandeid. Kõnealused liikmesriikide kanded ei dubleeri II lisas esitatud lahtreid.
Jah
Määrus § 13 lg 5
Määruse § 13 ELi tagasipöördumistunnistuse vorm ja sellele andmete kandmine

Art 8 (5)
5. Kõik ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise kanded, sealhulgas näokujutis, trükitakse. Trükitud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel ei või teha käsitsi muudatusi. Erandkorras võib tehnilise vääramatu jõu korral täita ELi tagasipöördumistunnistuse ühtseid kleebiseid käsitsi ja kinnitada neile foto. Sellisel juhul peab fotol olema täiendav kaitse foto asendamise vastu. Käsitsi täidetud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel ei või teha muudatusi.
Jah
Määrus § 13 lg 6 ja 7
Määruse § 13 ELi tagasipöördumistunnistuse vorm ja sellele andmete kandmine

Art 8 (6)
6. Kui ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele vormile veel kinnitamata ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel leitakse viga, tunnistatakse ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis kehtetuks ja hävitatakse. Kui viga leitakse pärast ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise kinnitamist ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele vormile, tunnistatakse mõlemad kehtetuks ja hävitatakse ning valmistatakse uus ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis.
Jah
Määrus § 13 lg 8
Määruse § 13 ELi tagasipöördumistunnistuse vorm ja sellele andmete kandmine

Art 8 (7)
7. Täidetud lahtreid hõlmav trükitud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis kinnitatakse ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele vormile vastavalt I lisale.
Jah
Määrus § 14 lg 2
Määruse § 14 ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse blanketi tehniline kirjeldus

Art 8 (8)
8. Liikmesriigid tagavad tühjade ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsete vormide ja kleebiste varguskindla hoidmise.
Jah


Kooskõlas Välisministeeriumi sisemise töökorralduse nõuetega, hakatakse ELi tagasipöördumistunnistuse ühtseid blankette ja kleebiseid hoidma varguskindlalt seifis nagu viisakleebiseid.
Art 9
1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis sisaldavad ELi tagasipöördumistunnistuse täiendavat tehnilist kirjeldust seoses järgmiste aspektidega:
a) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise kujundus, vorming ja värvid;
b) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi materjalile ja printimistehnikale esitatavad nõuded;
c) turvaelemendid ja -nõuded, sealhulgas tugevdatud võltsimis- ja järeletegemisvastased standardid;
d) muud ELi tagasipöördumistunnistuse täitmisel ja väljaandmisel järgitavad nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Võidakse otsustada, et lõikes 1 osutatud täiendav tehniline kirjeldus on salajane ja seda ei avaldata. Sel juhul tehakse see kättesaadavaks üksnes ELi tagasipöördumistunnistuste valmistamise eest vastutavatele liikmesriikide määratud asutustele ning liikmesriigi või komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele.
Ei


Säte annab ELi komisjonile volituse võtta vastu ELi tagasipöördumistunnistuse täiendavat tehnilist kirjeldust puudutavaid rakendusakte,
ei vaja riigisiseselt
reguleerimist.
Art 10
1. Iga liikmesriik määrab asutuse, kes vastutab ELi tagasipöördumistunnistuste ühtsete vormide ja kleebiste valmistamise eest. Mitu liikmesriiki või kõik liikmesriigid võivad määrata ühe ja sama asutuse.
2. Iga liikmesriik annab ELi tagasipöördumistunnistuste ühtseid vorme ja kleebiseid valmistava asutuse nime teada komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Kui liikmesriik muudab oma määratud asutust, teavitab ta sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.
Jah


Eesti on otsustanud osaleda Euroopa Komisjoni korraldatud ühishankes, millega tellitakse ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsed blanketid ja kleebised Itaalia riiklikult tootjafirmalt. Nimetatud hankes osaleb enamus liikmesriike, va Prantsusmaa ja Portugal.
Art 11
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 8 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 10. juulist 2019.
3. Nõukogu võib artikli 8 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks nõukogule.
6. Artikli 8 lõike 3 ja artikli 13 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
7. Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt.
Ei


Säte puudutab ELi komisjoni delegeeritud volituste rakendamist, ei vaja riigisiseselt reguleerimist.
Art 12
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1683/95 artikliga 6 loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Ei


Säte puudutab komiteemenetlust, ei vaja riigisiseselt reguleerimist.
Art 13
1. 21 kuu jooksul pärast artiklis 9 osutatud täiendava tehnilise kirjelduse vastuvõtmist esitab nõukogu eesistujaks olev liikmesriik ELi lepingu artikli 16 lõike 9 kohaselt komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise näidised.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva lõike esimest lõiku, määrates teise liikmesriigi riigiks, kes vastutab esimeses lõigus osutatud näidiste esitamise eest, tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele, näiteks asjaolule, et tema territooriumil asub asutus, kelle mitu liikmesriiki või kõik liikmesriigid on määranud ELi tagasipöördumistunnistuste valmistamise eest vastutavaks.
2. Euroopa välisteenistus edastab ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise näidised liidu delegatsioonidele kolmandates riikides.
3. Liidu delegatsioonid kolmandates riikides teatavad vastavate kolmandate riikide asjaomastele asutustele ELi tagasipöördumistunnistuse kasutamisest ning selle ühtsest vormingust ja peamistest turvaelementidest, muu hulgas saates neile võrdluseks ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise näidised. Konkreetse kolmanda riigi teavitamist korratakse kõnealuse kolmanda riigi taotlusel. Teavitamine ei sisalda tehnilist kirjeldust, mis tuleb hoida salajas kooskõlas artikli 9 lõikega 2.
4. Iga kord, kui ELi tagasipöördumistunnistuse ühtset vormi või kleebist muudetakse, korratakse lõigetes 1–3 sätestatud menetlust. Lõikes 1 osutatud tähtaeg on 21 kuud pärast ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi või kleebise muudetud vormingu vastuvõtmist.
5. Kui kolmandas riigis ei ole ühtegi liidu delegatsiooni, otsustavad esindatud liikmesriigid kohaliku konsulaarkoostöö kaudu, milline liikmesriik teavitab selle kolmanda riigi asjaomaseid ametiasutusi ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest vormingust ning selle peamistest turvaelementidest. Euroopa välisteenistus koordineerib sel eesmärgil asjaomase liikmesriigiga ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise näidiste edastamist.
Ei


Säte puudutab kolmandate riikide teavitamist ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest vormist ja kleebistest Euroopa välisteenistuse poolt, ei vaja riigisiseselt reguleerimist.
Art 14
Liikmesriigid võivad kehtestada või jätta kehtima käesolevas direktiivis sätestatust soodsamad sätted, kui need on käesoleva direktiiviga kooskõlas.
valikuline


Säte võimaldab rakendada direktiivis kehtestatust soodsamaid sätteid, ei vaja riigisiseselt reguleerimist.
Art 15 (1)
1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel töödeldavaid isikuandmeid, sealhulgas artikli 4 lõikes 2 osutatud taotleja näokujutist või fotot kasutatakse ainult taotleja isikusamasuse kontrollimiseks vastavalt artiklis 4 sätestatud menetlusele, et trükkida ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis ja lihtsustada asjaomase taotleja reisi. Abistav liikmesriik ja kodakondsusjärgne liikmesriik tagavad isikuandmete asjakohase turvalisuse.
Jah
ITDS § 92 lg 7

ITDS § 92. Isikuandmete töötlemine

ITDSi alusel väljaantavate isikut tõendavate dokumentide väljaandmise menetluse käigus isikuandmete töötlemine on ITDSis juba reguleeritud. Isikuandmete töötlemise raamistik on sätestatud §-s 92, mis lubab võtta isikult biomeetrilisi andmeid, sh näokujutis, ja neid töödelda. Lõige 7 näeb ette, et ITDSis sätestatud menetluste puhul on haldusorganil õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
Art 15 (2)
2. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, on taotlejal, kellele on antud ELi tagasipöördumistunnistus, õigus kontrollida ELi tagasipöördumistunnistusele kantud isikuandmeid ja nõuda vastavalt vajadusele paranduste tegemist uue dokumendi väljaandmise teel.
Jah
Määrus § 8 lg 2
§ 8. Taotlusele lisatavad tõendid ja dokumendid

Art 15 (3)
3. ELi tagasipöördumistunnistusele ei kanta teavet masinloetavas vormis, välja arvatud juhul, kui see esineb ka II lisa punktis 6 osutatud lahtrites.
Jah
Määrus § 13 lg 3 ja 4, 15 lg 7
§ 13 ELi tagasipöördumistunnistuse vorm ja sellele andmete kandmine;
§ 15 ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise tehniline kirjeldus


Art 15 (4)
4. Abistav liikmesriik ja kodakondsusjärgne liikmesriik säilitavad taotleja isikuandmeid üksnes nii kaua, kui see on vajalik, sealhulgas artiklis 5 osutatud lõivude sissenõudmiseks. Isikuandmeid ei tohi mingil juhul säilitada kauem kui 180 päeva abistava liikmesriigi puhul ning kauem kui kaks aastat kodakondsusjärgse liikmesriigi puhul. Selle säilitamistähtaja möödumisel taotleja isikuandmed kustutatakse.
Jah
KonS § 12 lg 5 ja 7
Välisministri 07.08.2017 määrus nr 6 „Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord“ § 47 lg 7

KonS § 12 Konsulaarteenuste ja konsulaarabi registreerimine;
„Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord“ § 47 Andmekogusse kantud andmete säilitamine

ETD taotleja isikuandmeid töödeldakse konsulaarametniku ametitoimingute andmekogus „Consul“. „Consulis“ töödeldavate isikuandmete töötlemise alus on sätestatud KonS §-s 12. KonS § 12 lõike 5 kavandatavate muudatuste lisatava lõike 7 kohaselt on „Consulis“ isikuandmete säilitamise tähtajaks kuni 10 aastat ning sellest lühema tähtaja võib ette näha andmekogu põhimääruses. „Consuli“ põhimääruses kehtestatakse isikuandmete säilitamise tähtajaks 180 päeva, kui andmeid töödeldakse abistava liikmesriigina ja 2 a kui kodakondsusjärgse liikmesriigina. Paberkandjal ETD taotluse vorme, nende koopiaid või skanne säilitatakse ja need hävitatakse praeguse praktika kohaselt, st need arhiveeritakse kaustadesse. Säilitustähtaja saabudes paberkoopiad ribastatakse. Elektroonsed koopiad kustutakse „Consulist“.
Art 15 (5)
5. Erandina lõikest 4 tagavad liikmesriigid kõigi tagastatud ELi tagasipöördumistunnistuste ja seotud koopiate võimalikult kiire ja ohutu hävitamise.
Jah
ITDS § 368 lg 2
§ 368.   Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse tagastamine


Art 16
1. Liikmesriigid jälgivad korrapäraselt käesoleva direktiivi kohaldamist järgmiste näitajate alusel:
a) vastavalt artiklile 3 välja antud ELi tagasipöördumistunnistuste arv ja saaja kodakondsus;
b) vastavalt artiklile 7 välja antud ELi tagasipöördumistunnistuste arv ja saaja kodakondsus ning
c) ELi tagasipöördumistunnistustega seotud pettuse- ja võltsimisjuhtumite arv.
2. Liikmesriigid korraldavad lõikes 1 sätestatud näitajate muutuste mõõtmiseks vajalike andmete genereerimise ja kogumise ning esitavad selle teabe kord aastas komisjonile.
3. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse täiendavad näitajad lisaks lõikes 1 osutatutele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Jah
KonS § 12 lg 2
§ 12. Konsulaarteenuste ja Konsulaarabi registreerimine
Art 16 (1) ja (2) rakendamiseks vajalik on kehtivas õiguses juba sätestatud. KonS § 12 lg 2 näeb ette, et konsulaarametniku konsulaarteenuse ja konsulaarabi osutamise toimingud registreeritakse ametitoimingute raamatus (Consul), mida peetakse digitaalse andmekoguna, kus on võimalik genereerida art 16 (1) nimetatud andmeid komisjonile esitamiseks.

Art 17
1. Komisjon viib käesoleva direktiivi hindamise läbi mitte varem kui viie aasta möödumisel käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamisi järeldusi sisaldava aruande. Aruandes hinnatakse muu hulgas isikuandmete turvalisuse taseme asjakohasust, mõju põhiõigustele ja võimalikku ühtse ELi tagasipöördumistunnistuse lõivu kehtestamist.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks vajaliku teabe.
Ei


Säte puudutab komisjoni direktiivi hindamist, ei vaja riigisiseselt reguleerimist.

Art 18 (1) ja (2)
1. Otsus 96/409/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks 36 kuu möödumisel artiklis 9 osutatud täiendava tehnilise kirjelduse vastuvõtmisest.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.
Ei


Säte puudutab otsuse 96/409/ÜVJP kehtetuks tunnistamist, ei vaja riigisiseselt reguleerimist.
Art 18 (3)
3. Liikmesriigid tagavad, et otsuse 96/409/ÜVJP kohaselt koostatud tagasipöördumistunnistuse vormid tunnistatakse kehtetuks ja hävitatakse lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul.
Jah
Määrus § 16 lg 3
Määruse § 15 Määruste kehtetuks tunnistamine
Määruse § 16 lõikega 3 tunnistatakse kehtetuks välisministri 12.07.2022 määrus nr 10 „Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlemise vorm“ ning selle alusel antud ELi tagasipöördumistunnistuse vorm asendub uue määruse kohase vormiga.
Vanad ELi tagasipöördumistunnistuse blanketid hävitatakse.

Art 19
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 24 kuu möödumisel artiklis 9 osutatud täiendava tehnilise kirjelduse vastuvõtmisest. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates 36 kuu möödumisest artiklis 9 osutatud täiendava tehnilise kirjelduse vastuvõtmisest.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.
Jah
ITDSi, KonSi ja määruse normitehnilised märkused ELi õiguse ülevõtmise kohta
Normitehnilised märkused ELi õiguse ülevõtmise kohta
Direktiivi ülevõtmiseks vajalikud normid lisatakse järgmistesse õigusaktidesse:
ITDS
KonS
RLS
KarS
määrus.
Normid on plaanitud vastu võtta hiljemalt 8.12.2024 ja jõustada 8.12.2025.
Art 20
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Ei


Säte puudutab direktiivi jõustumist, ei vaja riigisiseselt reguleerimist.
Art 21
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Ei


Sättes nimetatakse direktiivi adressaadid, ei vaja riigisiseselt reguleerimist.
I lisa
ELi TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUSE ÜHTNE VORM
ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne vorm vastab järgmisele tehnilisele kirjeldusele.
1. Vorming ja suurus
ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne vorm koosneb ühest mõlemalt poolelt trükitud ja kolmeks kokku volditud lehest. Kokkuvolditult vastab vormi suurus ISO/IEC 7810 ID-3 standardile.
2. Esimene lehekülg: esileht
ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi esileht sisaldab (selles järjekorras) sõnu „EUROOPA LIIT“ kõigis liidu ametlikes keeltes ja sõnu „EMERGENCY TRAVEL DOCUMENT“ ja „TITRE DE VOYAGE PROVISOIRE“. Sellel on kujutatud ka kaksteist kuldset tähte, mis moodustavad ringi.
3. Teine lehekülg: ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise kinnitamine
ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis kinnitatakse kindlalt ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi teisele leheküljele selliselt, et seda ei ole kerge eemaldada. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis joondatakse lehe servaga ja kinnitatakse serva külge. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise masinloetav ala peab olema lehe välisservaga kohakuti. Väljaandva ametiasutuse tempel lüüakse ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele kleebisele selliselt, et see ulatub dokumendi leheküljele.
4. Kolmas ja neljas lehekülg: teave
Kolmandal ja neljandal leheküljel on sõnad „Emergency Travel Document“ ning ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise tekst tõlgitud kõigisse liidu ametlikesse keeltesse, välja arvatud inglise ja prantsuse keel. Samuti esitatakse järgmine tekst:
„This EU Emergency Travel Document is a travel document issued by a Member State of the European Union for a single journey to the holder's Member State of nationality or residence or, exceptionally, to another destination. Authorities of non-EU countries are hereby requested to allow the holder to pass freely without hindrance.
Le présent titre de voyage provisoire de l'UE est un titre de voyage délivré par un État membre de l'Union européenne aux fins d'un trajet unique vers l'État membre de nationalité ou de résidence du détenteur, ou, à titre exceptionnel, vers une autre destination. Les autorités des pays tiers sont priées d'autoriser le détenteur du titre de voyage provisoire à circuler sans entraves.“
5. Leheküljed viis ja kuus: viisad ja sisse-/väljasõidutemplid
Viies ja kuues lehekülg kannavad pealkirja „VISA/VISA“ ja jäetakse tühjaks.
Need leheküljed on reserveeritud viisade ja sisse-/väljasõidutemplite jaoks.
6. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi number
ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele vormile on eeltrükitud seitsmekohaline number.
Jah
Määrus § 13 lg 2, § 14
Määruse § 13 ELi tagasipöördumistunnistuse vorm ja sellele andmete kandmine;
Määruse § 14 ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse blanketi tehniline kirjeldus

II lisa
ELi TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUSE ÜHTNE KLEEBIS
ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis vastab järgmisele tehnilisele kirjeldusele.
ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise tunnused
1. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab dokumendi kasutaja näokujutist, mis on trükitud vastavalt rangetele turvanormidele, välja arvatud juhul, kui kasutatakse fotot kooskõlas artikli 8 lõikega 5. Näokujutis või foto on artikli 4 lõike 2 kohaldamisel kasutatav näokujutis või foto.
2. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab turvaelemente, millega tagatakse piisav kaitse võltsimise eest, võttes eelkõige arvesse ühtse viisavormi puhul kasutatavaid turvaelemente.
3. Kõigi liikmesriikide puhul kasutatakse samu turvaelemente.
4. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel on järgmised kirjed:
a) lühend „EU ETD/TVP UE“;
b) sõnad „European Union/Union européenne“;
c) kolmetäheline kood „EUE“ vastavalt ICAO dokumendile nr 9303.
5. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel asetseb horisontaalselt ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise seitsmekohaline number, mis on musta värviga eeltrükitud. Kasutatakse spetsiaalset kirjatüüpi. Nimetatud numbrile eelneb väljaandva liikmesriigi kahetäheline riigikood, mis vastab ICAO dokumendile nr 9303 ning mis võib olla kas eeltrükitud või lisatud pärast ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise täitmist. Turvakaalutlustel võib sama seitsmekohaline number olla ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel eeltrükitud mitmesse kohta.
Täidetavad lahtrid
6. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab lahtreid järgmise teabe jaoks:
a) sihtriik ja kõik transiidiriigid, mille jaoks ELi tagasipöördumistunnistus välja antakse;
b) väljaandev liikmesriik ja väljaandva asutuse asukoht;
c) väljaandmise kuupäev ja kehtivuse lõppkuupäev;
d) ELi tagasipöördumistunnistuse saaja perekonna- ja eesnimi (-nimed), kodakondsus, sünniaeg ja sugu;
e) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi (millele ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis kinnitatakse, nagu on osutatud I lisa punktis 6) number.
7. Täidetavate lahtrite nimetused on inglise ja prantsuse keeles ning nummerdatud.
8. Kuupäevad kirjutatakse järgmiselt: päev kirjutatakse kahe numbriga; kuu 1.–9. päeva puhul on esimene number null; kuu kirjutatakse kahe numbriga; aasta 1.–9. kuu puhul on esimene number null; aasta kirjutatakse nelja numbriga. Kuupäevale ja kuule järgneb tühik. Näiteks: 20 01 2018 = 20. jaanuar 2018.
9. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab märkuste lahtrit, mida väljaandev asutus kasutab, et esitada vajalik lisateave, näiteks asendatud dokumendi liik ja number.
Masinloetav teave
10. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab asjakohast masinloetavat teavet kooskõlas ICAO dokumendiga nr 9303 välispiiridel toimuva kontrolli hõlbustamiseks. Masinloetava ala kahe esimese tähena kasutatakse suutähti „AE“, mis viitavad sellele, et tegemist on ELi tagasipöördumistunnistusega. Masinloetav ala sisaldab nähtava taustatrükina trükitud teksti, mis moodustub sõnadest „Euroopa Liit“ kõigis liidu ametlikes keeltes. See tekst ei tohi mõjutada masinloetava ala tehnilisi omadusi ega selle loetavust.
11. Reserveerida tuleb koht ühtse kahemõõtmelise triipkoodi võimalikuks lisamiseks.
Jah
Määrus § 15
Määruse § 15 ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise tehniline kirjeldus

Seletuskirja lisa 2
rakendusakti kavand
VÄLISMINISTER
MÄÄRUS

Tallinn nr

Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise kord1

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1, § 121 lõike 9, § 15 lõigete 1 ja 3 ning § 366 lõike 3 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse:
1) Euroopa Liidu (edaspidi EL) tagasipöördumistunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, taotluse vorm, väljastamise kord, väljaandmise tähtajad ja kehtivusaeg;
2) konsulteerimismenetluse läbiviimise kord ja tähtajad;
3) ELi tagasipöördumistunnistuse tehniline kirjeldus ja sellele kantavate andmete loetelu.

(2) Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades isikut tõendavate dokumentide seadusest tulenevaid erisusi.

2. peatükk
ELi tagasipöördumistunnistuse taotlemine, väljastamise kord, väljaandmise tähtajad ja kehtivusaeg ning abistava liikmesriigina kodakondsusjärgse liikmesriigiga konsulteerimismenetluse läbiviimise kord ja tähtajad

§ 2. ELi tagasipöördumistunnistuse taotlemine

ELi tagasipöördumistunnistuse taotleja (edaspidi taotleja) esitab Eesti välisesindusele määruse lisana kehtestatud vormil taotluse (edaspidi taotlus), millele on lisatud määruses sätestatud dokumendid.

§ 3. Taotlusele esitatavad nõuded

(1) Taotlus peab olema täidetud eesti või inglise keeles, trükitähtedega ja sellel ei tohi olla parandusi. Taotlusel peavad olema täidetud kõik väljad, mis on ette nähtud taotlejale täitmiseks.

(2) Taotluse allkirjaväljale kirjutab taotleja omakäelise allkirja, kinnitades taotluses esitatud andmete ja taotlusele lisatud dokumentide õigsust.

(3) Kui teovõimeline taotleja ei ole võimeline taotlusele alla kirjutama, jäetakse allkirjaväli tühjaks ja taotluse vastu võtnud ametnik teeb taotlusele märke selle põhjuse kohta.

(4) Täisealine piiratud teovõimega taotleja ei pea taotlusele alla kirjutama. Piiratud teovõimega taotleja eest kirjutab taotlusele alla tema seaduslik esindaja.

(5) Vähemalt 15-aastane alaealine kirjutab taotlusele omakäelise allkirja.

(6) Kui taotlusele kirjutab alla taotleja seaduslik esindaja, lisab ta taotlusele esindusõigust tõendava dokumendi koopia.

(7) Kui taotleja isikusamasust kontrollitakse ELi tagasipöördumistunnistuse taotlemisel videosilla vahendusel, võib taotluse esitada elektrooniliselt ja sellele ei pea alla kirjutama.

§ 4. Eesti kodaniku ning välismaalase, kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti Vabariik võtab välislepingu alusel tagasi, taotluse menetlemine
(1) Videosilla vahendusel isikusamasuse kontrollimisel kontrollib konsulaarametnik isiku elulisust reaalajas.

(2) Konsulaarametnik võib otsustada, et videosilla vahendusel ei ole võimalik taotleja isikusamasust kontrollida vajaliku riist- ja tarkvara ning internetiühenduse ebapiisava kvaliteedi, isiku isikusamasuse kahtluse või muu mõjuva asjaolu tõttu. Riist- ja tarkvara ning internetiühenduse probleemide korral võib konsulaarametnik korraldada uue tuvastusseansi.

§ 5. Esindamata ELi kodaniku taotluse menetlemine

(1) Konsulaarametnik konsulteerib isikut tõendavate dokumentide seaduse § 366 lõikes 1 sätestatud konsulteerimismenetluse raames taotleja kodakondsusjärgse liikmesriigi asutusega, et kontrollida taotleja kodakondsust ja isikusamasust, viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Eelmises lauses nimetatud tähtaega võib konsulaarametnik ületada põhjendatud juhul.

(2) Konsulaarametnik esitab taotleja kodakondsusjärgse liikmesriigi asutusele kogu asjakohase teabe, sealhulgas käesoleva määruse §-des 6 ja 8 ning § 9 lõikes 3 nimetatud tõendid ja andmed. Kui taotleja on § 6 lõike 2 kohaselt lisanud taotlusele foto, edastab konsulaarametnik selle skanni, mis vastab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsioon (edaspidi ICAO) dokumendi nr 9303 või Euroopa Komisjoni õigusaktide nõuetele.

(3) Konsulaarametnik teavitab taotlejat järgmistest asjaoludest:
1) kodakondsusjärgse liikmesriigi asutus on andnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konsulteerimismenetluse käigus teada, et ta ei suuda kinnitada taotleja kodakondsust kolme tööpäeva jooksul talle teabe esitamisest;
2) kodakondsusjärgse liikmesriigi asutuse hinnang, millal kodakondsusjärgse liikmesriigi asutusel on kavas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud juhul konsulteerimistaotlusele vastata.

§ 6. Näokujutis ja foto

(1) Taotleja näokujutis võetakse taotluse esitamise ajal.

(2) Kui näokujutist ei ole võimalik taotluse esitamise ajal võtta, lisab taotleja taotlusele kaks ühesugust värvifotot või digitaalse foto, mis vastab ICAO dokumendi nr 9303 või Euroopa Komisjoni õigusaktide nõuetele.

(3) Kui taotlejal, kes on Eesti kodanik või välismaalane, kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti Vabariik võtab välislepingu alusel tagasi, ei ole võimalik lisada taotlusele lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavat fotot või kui see on taotleja jaoks ebamõistlikult koormav, kasutatakse ELi tagasipöördumistunnistusel isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat fotot, kui see vastab ICAO dokumendi nr 9303 või Euroopa Komisjoni õigusaktide nõuetele.

§ 7. Riigilõiv

(1) Taotleja lisab taotlusele riigilõivu tasumist tõendava dokumendi.

(2) Kui taotleja on riigilõivu tasumisest vabastatud või tasutavat riigilõivu on vähendatud, lisatakse taotlusele dokument, mis tõendab, et ta on riigilõivu tasumisest vabastatud või tasutava riigilõivu määra on vähendatud, või andmed riigilõivu tasumisest vabastamise või tasutava riigilõivu määra vähendamise kohta (otsuse number, kuupäev).

§ 8. Taotlusele lisatavad tõendid ja dokumendid

(1) Esindamata ELi kodanikust taotleja esitab mistahes olemasoleva isikut tuvastada võimaldava dokumendi või selle koopia või skanni.

(2) Kui isik taotleb ELi tagasipöördumistunnistuse väljastamist varem välja antud ELi tagasipöördumistunnistusele kantud ebaõigete andmete või andmete muutumise tõttu, esitatakse õigeid andmeid tõendav dokument või selle koopia või skann.

§ 9. Taotluses esitatavad andmed

(1) Eesti kodanikust taotleja esitab järgmised andmed:
1) perekonnanimi;
2) eesnimi;
3) sünniaeg ja -koht;
4) sugu;
5) isikukood;
6) ELi tagasipöördumistunnistuse taotlemise põhjus;
7) elukoht Eestis;
8) sihtriik ja kõik transiidiriigid;
9) kontaktandmed.

(2) Välismaalasest taotleja, kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti Vabariik võtab välislepingu alusel tagasi, esitab järgmised andmed:
1) perekonnanimi;
2) eesnimi;
3) sünniaeg ja -koht;
4) sugu;
5) isikukood;
6) ELi tagasipöördumise loa taotlemise põhjus;
7) elamisloa kehtivusaeg;
8) elukoht Eestis;
9) sihtriik ja kõik transiidiriigid;
10) kontaktandmed.

(3) Esindamata ELi kodanikust taotleja esitab järgmised andmed:
1) perekonnanimi;
2) eesnimi;
3) sünniaeg;
4) sugu;
5) kodakondsus;
6) isikukood või sotsiaalkindlustusnumber;
7) kehtetuks tunnistamist vajava isikut tõendava dokumendi liik ja number;
8) sihtriik ja kõik transiidiriigid;
9) kontaktandmed.

§ 10. ELi tagasipöördumistunnistuse taotluse läbivaatamise tähtaeg

(1) Konsulaarametnik väljastab esindamata ELi kodaniku ELi tagasipöördumistunnistuse kahe tööpäeva jooksul kodakondsusjärgse liikmesriigi pädevalt asutuselt nõusoleku saamisest.

(2) Konsulaarametnik väljastab Eesti kodaniku või välismaalase, kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti Vabariik võtab välislepingu alusel tagasi, ELi tagasipöördumistunnistuse kolme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu võib põhjendatud juhul pikendada.

§ 11. ELi tagasipöördumistunnistuse kehtivus

Liidu tagasipöördumistunnistus peab kehtima selle reisi lõpuleviimiseks vajaliku aja jooksul, milleks see on väljastatud. Samuti tuleb arvesse võtta vajalikeks ööbimisteks ja ümberistumisteks kuluvat aega ning lisada täiendav kahepäevane ajapikendus.

3. peatükk
Konsulteerimismenetluses kodakondsusjärgse liikmesriigina abistavale liikmesriigile vastamisekord ja tähtajad

§ 12. Abistava liikmesriigi poolt Eesti kodanikule ELi tagasipöördumistunnistuse väljaandmise menetluses kodakondsusjärgse liikmesriigina vastamine

(1) Kui abistav liikmesriik esitab isikut tõendavate dokumentide seaduse § 366 lõikes 1 sätestatud konsulteerimismenetluse raames Eesti kodaniku ELi tagasipöördumistunnistuse taotluse menetlemisel Välisministeeriumile kodakondsuse ja isikusamasuse kontrollimiseks Eesti kodanikku puudutava teabe, vastab Välisministeerium kolme tööpäeva jooksul. Eelmises lauses nimetatud tähtaega võib ületada põhjendatud juhul.

(2) Kui lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ei ole võimalik vastata, teavitatakse sellest lõikes 1 nimetatud aja jooksul abistavat liikmesriiki ja teatatakse, millal vastus edastatakse.

(3) Välisministeerium suhtleb vastuse koostamiseks vajaduse korral asjaomaste isikute või asutustega.

(4) Kui Välisministeerium ei nõustu sellega, et abistav liikmesriik annab Eesti kodanikule välja ELi tagasipöördumistunnistuse, teavitatakse sellest abistavat liikmesriiki.

4. peatükk
ELi tagasipöördumistunnistuse tehniline kirjeldus ja sellele kantavate andmete loetelu

§ 13. ELi tagasipöördumistunnistuse vorm ja sellele andmete kandmine

(1) ELi tagasipöördumistunnistus koosneb ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest blanketist ja sellele kinnitatavast ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest kleebisest.

(2) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne blankett koosneb ühest mõlemalt poolelt trükitud ja kolmeks kokku volditud lehest. Kokkuvolditult vastab blanketi suurus ISO/IEC 7810 ID-3 standardile.

(3) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise täitmisel täidetakse lahtrid ja masinloetav ala kooskõlas ICAO dokumendi nr 9303 või Euroopa Komisjoni õigusaktide nõuetega.

(4) ELi tagasipöördumistunnistusele kantakse teavet masinloetavas vormis ainult juhul, kui see esineb ka § 15 lõikes 4 nimetatud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise lahtrites.

(5) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise märkuste lahtrisse võib lisada vajalikke riiklikke kandeid, mis ei dubleeri §-s 15 sätestatud andmeid.

(6) Kõik ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise kanded, sealhulgas näokujutis, trükitakse. Trükitud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel ei või teha käsitsi muudatusi.

(7) Kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise kandeid, sealhulgas näokujutist, trükkida, võib need teha käsitsi ja kinnitada ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele kleebisele foto. Sellisel juhul peab fotol olema lisakaitse foto asendamise vastu. Käsitsi täidetud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel ei või teha muudatusi.

(8) Kui ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele blanketile veel kinnitamata ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel leitakse viga, tunnistatakse ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis kehtetuks ja hävitatakse. Kui viga leitakse pärast ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise kinnitamist ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele blanketile, tunnistatakse mõlemad kehtetuks ja hävitatakse ning valmistatakse uus ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis.

§ 14. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse blanketi tehniline kirjeldus

(1) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse blanketi esilehel on kujutatud kaksteist kuldset tähte, mis moodustavad ringi, ja tekst:
EUROOPA LIIT (kõigis liidu ametlikes keeltes)
EMERGENCY TRAVEL DOCUMENT
TITRE DE VOYAGE PROVISOIRE

(2) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse blanketi teisele leheküljele kinnitatakse ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis kinnitatakse selliselt, et seda ei oleks kerge eemaldada, ning see joondatakse lehe servaga ja kinnitatakse serva külge. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise masinloetav ala peab olema lehe välisservaga kohakuti. Väljaandva ametiasutuse tempel lüüakse ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele kleebisele selliselt, et see ulatuks dokumendi leheküljele.

(3) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse blanketi kolmandal ja neljandal leheküljel on tekst:
1) Emergency Travel Document;
2) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise lahtrite nimetused kõigis ELi ametlikes keeltes, välja arvatud inglise ja prantsuse keeles;
3) This EU Emergency Travel Document is a travel document issued by a Member State of the European Union for a single journey to the holder's Member State of nationality or residence or, exceptionally, to another destination. Authorities of non-EU countries are hereby requested to allow the holder to pass freely without hindrance.
Le présent titre de voyage provisoire de l'UE est un titre de voyage délivré par un État membre de l'Union européenne aux fins d'un trajet unique vers l'État membre de nationalité ou de résidence du détenteur, ou, à titre exceptionnel, vers une autre destination. Les autorités des pays tiers sont priées d'autoriser le détenteur du titre de voyage provisoire à circuler sans entraves.

(4) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse blanketi viies ja kuues lehekülg on mõeldud viisade ning sisse- ja väljasõidutemplite jaoks ning neil on pealkiri:
VISA/VISA.

(5) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele blanketile on eeltrükitud seitsmekohaline number.

§ 15. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise tehniline kirjeldus

(1) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele kleebisele trükitakse või kinnitatakse dokumendi kasutaja §-s 6 nimetatud näokujutis või foto. Esindamata ELi kodanikule väljastatavale ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele kleebisele trükitakse või kinnitatakse foto, mis esitati kodakondsusjärgsele liikmesriigile § 5 lõike 2 kohaselt.

(2) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel on kirjed:
1) EU ETD/TVP UE;
2) European Union/Union européenne;
3) EUE.

(3) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel asetseb horisontaalselt ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise seitsmekohaline number, mis on musta värviga ja spetsiaalset kirjatüüpi kasutades eeltrükitud. Nimetatud numbrile eelneb väljaandva liikmesriigi kahetäheline riigikood, mis vastab ICAO dokumendi nr 9303 või Euroopa Komisjoni õigusaktide nõuetele ning mis võib olla kas eeltrükitud või lisatud pärast ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise täitmist. Turvakaalutlustel võib sama seitsmekohaline number olla ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel eeltrükitud mitmesse kohta.

(4) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab nummerdatud ning inglis- ja prantsuskeelsete nimetustega lahtreid järgmise teabe jaoks:
1) sihtriik ja kõik transiidiriigid, mille jaoks ELi tagasipöördumistunnistus väljastatakse;
2) väljaandev liikmesriik ja väljaandva asutuse asukoht;
3) väljaandmise kuupäev ja kehtivuse lõppkuupäev;
4) ELi tagasipöördumistunnistuse saaja perekonna- ja eesnimi, kodakondsus, sünniaeg ja sugu;
5) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse blanketi, millele ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis kinnitatakse, number.

(5) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel on märkuste lahter, kuhu väljaandev asutus võib kanda vajaliku lisateabe, näiteks kehtetuks tunnistamist vajava isikut tõendava dokumendi liigi ja numbri.

(6) Kuupäevad kirjutatakse järgmiselt: päev kirjutatakse kahe numbriga, kuu 1.–9. päeva puhul on esimene number null, kuu kirjutatakse kahe numbriga, aasta 1.–9. kuu puhul on esimene number null, aasta kirjutatakse nelja numbriga. Kuupäevale ja kuule järgneb tühik.

(7) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab asjakohast masinloetavat teavet, mis vastab ICAO dokumendi nr 9303 või Euroopa Komisjoni õigusaktide nõuetele, välispiiril toimuva kontrolli hõlbustamiseks. Masinloetava ala kahe esimese tähena kasutatakse suutähti „PU“, mis viitavad sellele, et tegemist on ELi tagasipöördumistunnistusega. Masinloetav ala sisaldab nähtava taustatrükina trükitud teksti, mis moodustub sõnadest „Euroopa Liit“ kõigis liidu ametlikes keeltes. See tekst ei tohi mõjutada masinloetava ala tehnilisi omadusi ega selle loetavust.

(8) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele kleebisele on võimalik lisada kahemõõtmeline triipkood.

(9) ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab turvaelemente, mis on kõigi ELi liikmesriikide puhul samad ja millega tagatakse piisav kaitse võltsimise eest, võttes eelkõige arvesse ühtse viisavormi puhul kasutatavaid turvaelemente.

5. peatükk
Rakendussätted

§ 16. Määruste kehtetuks tunnistamine

(1) Välisministri 28. detsembri 2015. a määrus nr 8 „Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa vorm, tehniline kirjeldus ning neile kantavate andmete loetelu“ tunnistatakse kehtetuks.

(2) Välisministri 28. detsembri 2015. a määrus nr 9 „Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa väljaandmise tähtajad ning tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“ tunnistatakse kehtetuks.

(3) Välisministri 12. juuli 2022. a määrus nr 10 „Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlemise vorm“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 17. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 8. detsembril 2025. a.

1 Nõukogu direktiiv (EL) 2019/997, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP (ELT L 163, 20.06.2019, lk 1–12).




Margus Tsahkna
Välisminister Jonatan Vseviov
Kantsler
Lisa 1

Eesti kodaniku ning välismaalase, kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti Vabariik võtab välislepingu alusel tagasi, Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlus

TÄIDAB TAOTLEJA

1.
Perekonnanimi

2.
Eesnimi

3.
Sünniaeg ja -koht

4.
Sugu (sobivale ring ümber) Mees/Naine
5.
Isikukood

6.
Kodakondsus

7.
Eesti elamisloa kehtivusaeg (olemasolul)

8.
ELi tagasipöördumistunnistuse taotlemise põhjus


9.
Elukoht Eestis


10.
Kontaktandmed


11.
Tagasipöördumise sihtriik ja kõik transiidiriigid


12.
Kuupäev ja allkiri


13.
Taotleja seadusjärgne esindaja


Ees- ja perekonnanimi


Isikukood


Lisa 2
Esindamata Euroopa Liidu kodaniku Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlus

Application for issuing the European Union Emergency Travel Document (ETD) for unrepresented citizen of the European Union

Täidab taotleja
To be filled out by the applicant
1.
Perekonnanimi
Surname

2.
Eesnimi
Given name(s)

3.
Sünniaeg
Date of birth

4.
Sugu (sobivale ring ümber) Mees/Naine
Sex (circle the appropriate) Male / Female

5.
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber
National identification or social security number

6.
Kodakondsus
Nationality

7.
Kehtetuks tunnistamist vajava isikut tõendava dokumendi liik ja number
Type and number of the document replaced

8.
Kontaktandmed
Contact details


9.
Tagasipöördumise sihtriik ja kõik transiidiriigid
Destination country and all transit countries

10.
Kuupäev ja allkiri
Date and signature

11.
Taotleja seadusjärgne esindaja
Legal representative of the applicant

Ees- ja perekonnanimi
Given name(s) and surname

Taotluses esitatud andmed edastatakse kodakondsusjärgse liikmesriigi pädevale asutusele kodakondsuse ja isikusamasuse kontrollimiseks.
Information provided in the application will be forwarded to the relevant authority of the Member State of nationality for the purpose of verifying the nationality and identity of the applicant.

Seletuskirja lisa 3
Rakendusakti kavand
VÄLISMINISTER
MÄÄRUS

Tallinn nr


Välisministri 7. augusti 2017. a määruse nr 6 „Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse konsulaarseaduse § 12 ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 153 lõike 1 alusel ning kooskõlas avaliku teabe seaduse § 435.

§ 1. Välisministri 7. augusti 2017. a määruses nr 6 „Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 punktid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:
„91) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus;“;

3) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 16.   Andmekogusse kantavad lisaandmed Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmisel

(1) Eesti kodanikust taotlejale Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmisel kantakse andmekogusse järgmised lisaandmed:
1) taotleja sünnikoht;
2) taotleja elukoht Eestis;
3) taotleja kontaktandmed; 
4) isiku tuvastamise aluseks olnud dokumendi liik ja number;
5) kehtetuks tunnistamist vajava dokumendi liik ja number;
6) taotlemise põhjus;
7) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kehtivusaeg ja number;
8) sihtriik ja kõik transiidiriigid;
9) märge videosilla vahendusel toimuva ühenduse kohta;
10) märge tagasipöördumistunnistuse tühistamise kohta;
11) märge menetluse tühistamise kohta;
12) märkused Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistusel.

(2) Välismaalasest taotlejale, kes elab Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti Vabariik võtab välislepingu alusel tagasi, Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmisel kantakse andmekogusse lõikes 1 nimetatud andmed ja andmed elamisloa kehtivuse kohta.

(3) Esindamata Euroopa Liidu kodanikust taotlejale Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmisel kantakse andmekogusse järgmised lisaandmed:
1) taotleja kodakondsus;
2) taotleja kontaktandmed;
3) isiku tuvastamise aluseks olnud dokumendi liik ja number;
4) kehtetuks tunnistamist vajava dokumendi liik ja number;
5) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kehtivusaeg ja number;
sihtriik ja kõik transiidiriigid;
6) märge Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse tühistamise kohta;
7) märge menetluse tühistamise kohta;
8) märkused Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistusel.

4) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 7 ja järgmises sõnastuses:
„(7) Paragrahvi 16 lõike 3 punktides 1 – 4 nimetatud andmete säilitamise tähtaeg on:
1) kui Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus antakse esindamata Euroopa Liidu kodanikule - 180 päeva arvates taotluse esitamisest välisesindusele;
2) kui Euroopa Liidu liikmesriik annab Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse esindamata Eesti kodanikule – kaks aastat arvates Euroopa Liidu liikmesriigi poolt andmete Välisministeeriumile edastamisest.
Tähtaja möödumisel andmed hävitatakse.“.

§ 2. Määrus jõustub 8. detsembril 2025. a.


Margus Tsahkna
Jonatan Vseviov
Välisminister
Kantsler

Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 4

KOOSKÕLASTUSTkk
MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE tabel

Kooskõlastaja või arvamuse esitaja
Märkuse või ettepaneku sisu
Arvestatud või arvestamata jäetud, arvestamata jätmise põhjus
1.
Justiitsministeerium
Juhime eelnõu osas läbivalt tähelepanu, et isikuandmete töötlemine on Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 26 sätestatud isiku eraelu puutumatuse piiramine, mida võib teha ainult seaduse alusel. Põhiseadusest ja selle tõlgendamise kohtupraktikast1 tuleneb põhiõiguste riive puhul seadusereservatsiooni põhimõte, mille kohaselt peab põhiõiguste seisukohalt olulisi küsimusi reguleerima Riigikogu. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega, määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid2 . Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 sätestatule.
Arvestatud.
Isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseis isikuandmete kategooriate täpsusega ning isikuandmete säilitamise tähtajad on reguleeritud seaduse tasandil.
2.
Justiitsministeerium
Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 15 lõiget 3. Muudatusega jäetakse volitusnormist välja viited tagasipöördumistunnistusele ja tagasipöördumise loale, kuivõrd need dokumendi vormid kaotatakse. Palume käesoleva kirja punktis 1 nimetatud põhimõttest lähtudes ITDS § 15 lõikes 3 sisalduvat volitusnormi täpsustada ja sisustada taotluse vormi(de)s sisalduvate kohustuslike isikuandmete koosseis seaduse tasandil.
Arvestatud.
Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetavas ITDS § 15 lõikes 3 on täpsustatud, millised isikuandmed sisalduvad Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotluse vormides.
3.
Justiitsministeerium
Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse IDTS § 364 lõigetega 3–9, millest lõiked 6–8 reguleerivad konsulteerimismenetlust. Palume konsulteerimismenetluse käigus töödeldavate isikuandmete kategooriad välja tuua seaduse tasandil. Määrusega võib isikuandmete kategooriad täpsustada, andes selleks konkreetse volitusnormi.
Arvestatud osaliselt.
Konsulteerimismenetlus toimub isikut tõendava dokumendi (Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse) väljaandmise menetluse raames. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmisel toimuv isikuandmete töötlemine on reguleeritud ITDS § 92. Eelnõus on täpsustatud (ITDS § 366 lg 1), et konsulteerimismenetlus toimub Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise menetluse raames.
4.
Justiitsministeerium
Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse ITDS § 365 lõikega 11 , milles sätestatakse, et Euroopa tagasipöördumistunnistuse kehtivusaeg ei tohi ületada 15 kalendripäeva, välja arvatud erandlike asjaolude korral. Eelnõu kohaselt hakatakse Euroopa tagasipöördumistunnistust andma ka Eesti kodanikele ning välismaalastele, kes elavad Eesti Vabariigis elamisloa alusel ja kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument või kelle Eesti võtab välislepingu alusel tagasi. See tähendab, et Euroopa tagasipöördumistunnistus hakkab asendama nimetatud isikutele seni välja antud tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba, mille kehtivusaeg on kehtiva ITDS § 36 lg 1 kohaselt kuni 12 kuud. Kuna eelnõu jõustumisel muutub Eesti kodanikele ja Eesti Vabariigis elamisloa alusel elavatele välismaalastele, kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument, väljastatava tagasipöördumisdokumendi võimalik kehtivusaeg senisega võrreldes oluliselt lühemaks, palume seletuskirjas analüüsida, kas see võib praktikas tuua kaasa mingisuguseid probleeme ning kas 12 kuu asemel 15-päevane tagasipöördumise aeg on senist praktikat arvestades piisav.
Arvestatud.
Seletuskirja on asjakohase selgitusega täiendatud.
5.
Justiitsministeerium
Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse IDTS § 365 lõiget 2. Arvestades, et igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama isikuandmete töötlemise põhimõtetele, palume kavandatud muudatuse kohta selgitada, mis on Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse Politsei- ja Piirivalveametile tagastamise eesmärk. Juhul kui tagasipöördumistunnistus tuleb selle tagastamisel üksnes hävitada, siis palume kaaluda ka alternatiivseid, andmetöötluse eesmärgist lähtuvalt vähem koormavamaid võimalusi eesmärgi täitmiseks, nt tagasipöördumistunnistuse Välisministeeriumile edastamisest loobumine ja hävitamiskohustuse seadmine Politsei- ja Piirivalveametile.
Mittearvestatud.
Ettepanekut ei ole võimalik arvestada, kuna tegemist ei ole üksnes dokumendi hävitamisega. PPA ja Välisministeeriumi Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistusega seotud pädevused on lahus: PPA tegeleb isiku tuvastamisega ja Välisministeerium, kui ainus Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljastaja, annab mh tagasisidet Eesti konsulitele väljastatud Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuste kohta. Kuigi direktiiv seda otsesõnu ei maini, antakse praktikas tagasisidet ka teiste ELi liikmesriikide konsulitele nende väljastatud Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuste kohta.
6.
Justiitsministeerium
Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse ITDSi §-ga 366 , mille lõike 3 kohaselt tehakse Euroopa tagasipöördumistunnistuse väljaandmisest keeldumine ja selle põhjus taotlejale teatavaks kolme tööpäeva jooksul keeldumise päevast arvates taotluses esitatud kontaktandmete kaudu. Palume seletuskirjas põhjendada, miks on vajalik kolme tööpäeva pikkuse viiteaja sätestamine. Ühtlasi juhime tähelepanu, et kaebetähtaja kulgemine algab siiski hetkest, kui adressaat otsuse kätte saab.
Arvestatud.
Eelnõus on loobutud kolme tööpäeva pikkusest viiteajast. Eelnõu § 1 punktiga 12 lisatava ITDS § 367 lõike 2 kohaselt tehakse Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmisest keeldumise otsus ja selle põhjused tehakse taotlejale teatavaks hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.
7.
Justiitsministeerium
Eelnõu §-ga 3 muudetakse konsulaarseadust, sh konsulaarametniku ametitoimingute andmekoguga seonduvaid sätteid. Märgime, et lisaks andmete säilitamise tähtajale tuleb seaduse tasandil sätestada ka töödeldavate isikuandmete kategooriad. Nagu ka käesoleva kirja punktis 1 selgitasime, siis üldvolitus isikuandmete või terviseandmete töötlemiseks ei ole kooskõlas seadusreservatsiooni põhimõttega. Palume eelnõu vastavalt täiendada. Lisaks palume seoses andmete säilitamise tähtaegadega seletuskirjas täpsemalt välja tuua, milliseid andmekategooriad on vaja säilitada kümme aastat. Igaks juhuks maksimaalse säilitustähtaja sätestamine ilma reaalse vajaduseta ei ole IKÜM-is toodud andmetöötluse põhimõtetega kooskõlas. Ühtlasi juhime tähelepanu, et andmekogus isikuandmete säilitamise tähtaja sätestamisel ei ole lubatud määrusega sätestada seadusega võrreldes pikemaid säilitustähtaegu. Juhul kui edaspidi on planeeritud andmekogu andmete säilitustähtajaks kümme aastat, kohaldub samasugune tähtaeg ka andmekogusse kantud diplomaatilise passi kasutaja andmete suhtes.
Arvestatud.
Eelnõusse on lisatud KonS § 12 lõike 3 muudatused, millega tuuakse seaduse tasandil välja töödeldavate isikuandmete kategooriad.
Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu („Consul“) diplomaatilise passi ja diplomaatilise isikutunnistuse andmekogude pidamise alus tuleneb ITDS §-st 153 ning samas sättes on kehtestatud ka asjakohased andmete säilitamise tähtajad. ITDS § 153 muudatused on kavandatud Riigikogu menetluses olevas välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (385 SE).

8.
Justiitsministeerium
Ülevõetava Euroopa Nõukogu direktiivi (EL) 2019/997, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP (ülevõetav direktiiv) artikkel 15 lg 2 sätestab, et taotlejal, kellele on antud Euroopa tagasipöördumistunnistus, on õigus kontrollida tunnistusele kantud isikuandmeid ja nõuda vastavalt vajadusele paranduste tegemist uue dokumendi väljastamise teel. See õigus ei piira IKÜM-i kohaldamist. Andmesubjekti õigus nõuda andmete parandamist tuleneb IKÜM artiklist 16, mis omakorda täiendab art 5 lg 1 punktis d toodud vastutava töötleja kohustust tagada isikuandmete õigsus. Kuivõrd antud juhul on oluline, et isiku tagasipöördumistunnistuse kehtivust ei seataks tagasipöördumise jooksul kahtluse alla, on antud andmesubjektile täiendav õigus saada juhul, kui tunnistusel on tema hinnangul ebaõiged andmed, uus õigeid andmeid sisaldav reisidokument. Eelnõu seletuskirja lisas nr 1 (vastavustabel) on märgitud, et direktiiv võetakse üle välisministri määruse „Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, taotluse vorm, väljastamise kord, väljaandmise tähtajad, konsulteerimismenetluse kord ja tähtajad ning Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse tehniline kirjeldus ja sellele kantavate andmete loetelu“ § 8 lõikega 2. Juhime tähelepanu, et viidatud säte kohaldub üksnes esindamata EL kodanikele, kuid Euroopa tagasipöördumistunnistusi on plaanis eelnõu kohaselt anda välja ka teistele isikutele. Praegu pakutud lahendus seab muud isikud, kellele EL tagasipöördumistunnistust samuti väljastatakse, võrreldes esindamata EL kodanikega ebavõrdsesse olukorda. Täiendavalt juhime tähelepanu haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttele (haldusmenetluse seaduse § 5 lõige 2), mille kohaselt tuleb haldusmenetluses mh vältida liigseid ebameeldivusi isikutele. Juhul kui isikule väljastatakse tunnistus, millel ta märkab väljastamisjärgse kohapealse kontrolli käigus ilmselgeid vigu, nt nimekujus, ei ole kohane nõuda talt uuesti juba varem esitatud õigete andmete esitamist. Palume eeltoodut määruse muutmisel arvestada.
Arvestatud.
Seletuskirja lisas 2 olevas rakendusakti kavandis on muudetud § 8 selliselt, et kohaldub kõigile Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlejatele, millega tagatakse taotlejate võrdne kohtlemine. Samuti on loobutud juba varem esitatud õigete andmete uuesti esitamise nõudmisest.
9.
Justiitsministeerium
Ülevõetava direktiivi art 15 lõike 4 kohaselt ei tohi isikuandmeid mingil juhul säilitada kauem kui 180 päeva abistava liikmesriigi puhul ning kauem kui kaks aastat kodakondsusjärgse liikmesriigi puhul. Vastavustabelis on välja toodud, et „Consuli“ põhimääruses on kavas vastavad tähtajad ka kehtestada. Palume aga täiendavalt selgitada, kuidas on planeeritud korraldada esitatud tagasipöördumistunnistuse taotluste vormide ja nende koopiate või skännide säilitamine ja hävitamine.
Arvestatud.
Vastavustabelit on asjakohase selgitusega täiendatud.
10.
Justiitsministeerium
Ülevõetava direktiivi art 16 lg 1 punkti c kohaselt peab liikmesriik korrapäraselt jälgima direktiivi kohaldamist EL tagasipöördumistunnistustega seotud pettuse- ja võltsimisjuhtumite arvu alusel. Vastavustabelis märgitud selgituste kohaselt on nimetatud artikli rakendamiseks vajalik kehtivas õiguses juba rakendatud ning viidatatud, et konsulaarametniku ametitoimingute raamatus sisalduvate andmete alusel on võimalik direktiivis nimetatud kohustust täita. Palume täpsustada, milliste andmekategooriate alusel on korraldatud direktiivi artikkel 16 lg 1 punktis c sätestatud näitajate mõõtmiseks vajalike andmete töötlemine. Lisaks palume täpsustada konsulaarseaduses toodud andmekogu pidamise eesmärki, sest praegu toodu ei hõlma direktiivi artiklis 16 sätestatud kohustuse täitmise vajadust. Töödeldavate isikuandmete kategooriate seaduse tasandil määratlemise vajadusele on tähelepanu juhitud käesoleva kirja punktis 1.
Arvestatud.
Kui ilmneb Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistusega seotud pettuse- või võltsimisjuhtum, tehakse selle kohta märge konsulaarametniku ametitoimingute raamatus „Consul“, kasutades Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmise toimingu märkuste lahtrit. „Consulist“ on võimalik teha vastavalt vajadusele kokkuvõte pettuse- ja võltsimisjuhtumite arvust aasta kohta, et esitada see Euroopa Komisjonile kooskõlas direktiivi artikli 16 lõikega 2. Direktiivi artikli 16 lõike 1 punkti c kohaselt töödeldavad andmed on üksnes pettuse- ja võltsimisjuhtumite arv, mitte pettuse- või võltsimisjuhtumiga seotud isiku isikuandmed. KonS § 12 lõike 3 sissejuhatavat osa andmekogu eesmärgi kohta on täpsustatud.
11.
Justiitsministeerium
Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Arvestatud.
12.
Justiitsministeerium
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Arvestatud.
13.
Rahandusministeerium
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et andmekogu „Consul“ ja ETD vormide kulu (ligi 40 000 eurot) kaetakse Välisministeeriumi eelarvest. Samas on märgitud, et fotode tegemiseks vajaliku aparatuuri (fotoraam/fotopost) koos litsentsidega 234 000 kulude katmine lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia 2025–2028 ja 2025. aasta riigieelarve koostamisel. Palume seletuskirja täiendada, et kui riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus kulude katteallikas kokku ei lepita, planeeritakse kulude katmine Välisministeeriumi eelarvest. Kuivõrd direktiivi ülevõtmise tähtaeg seda võimaldab, palume enne kuludele katteallikate leidmist või fotode tegemiseks vähem kulukamate lahenduste leidmist (ja selle rahastamist Välisministeeriumi eelarvest) eelnõu Vabariigi Valitsusele mitte esitada.
Arvestatud.
Välisministeerium on seisukohal, et eelnõu rakendamiseks vajaliku aparatuuri kulu katmine tuleb kokku leppida riigi eelarvestrateegia 2025–2028 ja 2025. aasta riigieelarve koostamisel, sest direktiivi ülevõtmine on riigi kohustus ja seega vältimatu. Seletuskirja on siiski lisatud, et kui riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus kulude katteallikas kokku ei lepita, planeeritakse kulude katmine Välisministeeriumi eelarvest.
Välisministeerium on eelnõu koostamise käigus kaalunud võimalusi vähem kulukate lahenduste leidmiseks. Kuna hõiveseadmete valikul peab arvestama, et konsuli ja taotleja vahel on turvaklaas, ei ole soodsamaid lahendusi kahjuks võimalik leida.

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: VÄM/24-0570 - Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 06.08.2024 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/405ce57e-cdfd-482f-a908-c1052f0cf97d 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/405ce57e-cdfd-482f-a908-c1052f0cf97d?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main