Kooskõastuskiri

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Teie 02.01.2024 nr 1.2-2/1-1

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 11.01.2024 nr 11.1-8/24/11-2

"Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus

kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi

tervisekeskusele 2024. aastal"

kooskõlastamine

Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab sotsiaalkaitseministri määruse „Psühholoogi palga- ja

juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2024. aastal“ eelnõu

märkustega arvestamisel.

1. Eelnõu § 8 lg 3 soovitatav on lisada punktina juurde haridust tõendava dokumendi koopia

esitamise nõue, kui seda ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS). Samuti, juhul

kui tegemist on välisriigi haridust tõendava dokumendiga, tuleb esitada Eesti

ENIC/NARIK poolt välja antud kvalifikatsiooni (diplomid, tunnistused) tunnustus.

2. Eelnõu § 9 lg 4 "... mis peab katma kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata ...". Ei ole

üheselt arusaadav, mida siin soovitakse reguleerida. Teeme ettepaneku antud lõige (§ 9

lõige 4) sõnastada järgmiselt:

"Toetuse maksimaalne osakaal toetuse taotluses toodud abikõlblikest kuludest on kuni

70%, mis ei või ületada maksimaalset toetuse määra kooskõlas käesoleva paragrahvi

lõigetega 2 ja 5 või 6".

Praegune sõnastus omafinantseeringu osas võib tekitada segadust, kuivõrd taotlejad võivad

sellest välja lugeda, et kui nad näevad ette toetusest kogu töötasu hüvitamise (nt. 1812

eurot), siis sellisel juhul ei pea omafinantseeringut olema, kuivõrd kogu kulu kaetakse

toetusest. Pigem sõnastada antud lõige lihtsamalt, et ei tekiks täiendavaid tõlgendamise

võimalusi.

3. Seletuskirja § 4 selgitus leheküljel 2 teise lõigu esimene lause "..sellena kvalifitseerub

üksnes psühholoogias magistrikraadi omava spetsialisti .." Palun täiendada lause

selgitatavat ulatust lähtuvalt § 2 p 3 terminis sätestatust ...või vähemalt samaväärset

kvalifikatsiooni omav... , mida mõeldakse samaväärse kvalifikatsiooni all. Praegusel kujul

tõlgendab seletuskiri üksnes magistrikraadi.

4. Seletuskirja § 6 selgituse kolmas lause ei ole enam asjakohane, kuivõrd 2023 oli toetuse

andja samuti RTK ehk tegemist ei ole enam toetuse andja vahetumisega.

Samuti on antud selgituses toodud välja, et määruse täitmise korraldamiseks vajalikud

tegevused viiakse ellu toetusmeetme vahenditest. Saan aru, et siin on mõeldud RTK

poolseid meetme rakendamiskulusid. Kui nii, siis see § ei ole kõige õigem koht seda

käsitleda, vaid pigem tuleks seda kajastada kas §-s 5, kus rääkitakse taotlusvooru eelarve

teavitamisest või siis §-s 9 (toetuse suurus) (võib ka täiendavalt seletuskirja sissejuhatuses

seda käsitleda). Samuti tuleb välja tuua, mis summa sellest 500 000 eurost moodustab

meetme rakendamise kulu ja mis summa on määratu toetusteks. See on oluline välja tuua,

kuivõrd vastasel juhul tekib taotlejatel õigustatud ootus, et kogu 500 000 eurot läheb

toetusteks, kuid tegelikult on toetuseks määratud siiski väiksem summa. Samuti teab siis

RTK täpselt ja see on ka fikseeritud, milline summa on meetme rakendamiseks ettenähtud.

5. Seletuskirja § 7 teise lõigu teise lause selgitus ".. Taotleja peab olema täitnud taotluse

esitamise ajal maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse, eraõiguslikust juriidilisest

isikust taotleja ka majandusaasta aruande esitamise kohustuse." Määruse eelnõu § 7 lg 2

ei sätesta nimetatud nõuete täitmist, seega on ebaselge, miks seletuskirja on see lisatud.

Palun kontrollida ja ühtlustada.

6. Seletuskirja § 8 teise lõigu viimane lause "Eestis psühholoogilise kõrghariduse omandanud

inimeste kvalifikatsiooni vastavust CV-s märgitule saab RTK kontrollida Eesti hariduse

infosüsteemi kaudu." Palun täiendada, kui kvalifikatsioon on omandatud enne EHIS

loomist või välisriigis, siis on vajalik esitada koos CVga ka koopia haridust tõendavast

dokumendist ning välisriigis omandatud kvalifikatsiooni puhul tuleb lisada ka koopia Eesti

ENIC/NARIK otsusest/kinnitusest/tunnustusest.

7. Seletuskirja § 9 selgitus leheküljel 4 teine lõik. Ei ole selge, kuidas on toetuse ja

omafinantseeringu jagunemine. Toodud näite järgi saab toetusest katta 7248+2330, ehk

maksimum summa. Kas siin on omafinantseeringu mõte, et tööle võetavate psühholoogide

töötasu peab olema kindlasti 30% võrra kõrgem, mille kohalik omavalitsus või

tervisekeskus nimetatud töötasule juurde peab maksma? Palun täiendada seletuskirja.

8. Seletuskirja § 9 selgitus leheküljel 4 ja sealt 6 lõik ning teine lause ehk lause "Kui

tööjõukulud jäävad seatud ülempiirist madalamaks, katab toetus kogu tööjõukulu" ei ole

enam kooskõlas määruse muudatusega, kuivõrd kohustuslik on ka omafinantseering. Seega

kui tööjõukulud jäävad ülempiirist madalamaks, siis ei kata kogu toetus tööjõukulusid, vaid

see jaguneb toetuse ja omafinantseeringu vahel.

9. Seletuskirja § 10 esimese lõigu viimane lause "toetusvoor". Palun parandada, tegemist on

„taotlusvooruga“.

10. Seletuskirja § 10 teise lõigu viimane lause "Juhul, kui taotlus vastab vähemalt osaliselt

nõuetele ja selle alusel on võimalik määrata osaline toetus, võetakse see siiski menetlusse

ja suunatakse hindamisele." Jääb ebaselgeks, kas psühholoogi palgatoetuse puhul on üldse

võimalik, et taotlus vastab osaliselt nõuetele? Palun tooge näide juurde või parandage.

11. Seletuskirja § 11 selgitus - teises lõigus teine lause ütleb, et "toetust ei maksta", kuid peaks

olema "toetust ei määrata", kuivõrd tegemist on alles toetuse määramise etappiga, mitte

aga toetuse välja maksmisega.

12. Seletuskirja § 13 esimese lõigu viimane lause "Palgatoetust ei maksta näiteks juhul, kui

isik läbib Sotsiaalministeeriumi hangitavat kliinilise psühholoogi või psühholoog-nõustaja

kutseaastat – talle on selle õppevormi raames juba tagatud püsiv töötasu Eesti keskmise

töötasu ulatuses.." Määruse eelnõu § 13 lg 1 ei sätesta sellist nõuet. Kui see on oluline

nõue, siis soovitav see lisada ka §i 8. Samuti pole selge, kuidas selle nõude täitmist on

võimalik kontrollida?

13. Seletuskirja § 13 viimase lõigu viimane lause "...kui juhendaja saab sama juhendatava

juhendamise eest juba töötasu kliinilise psühholoogi või psühholoog-nõustaja kutseaasta

raames, mida rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu." Määruse

eelnõu § 13 lg 1 ei sätesta sellist nõuet. Kui see on oluline nõue, siis soovitav see ka §i 8

lisada.

14. Määruses on öeldud, et määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 lõike 1 alusel kuid

seletuskirjas § 53 (prim) lõike 1 alusel. Mis on õige alus?

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Sell

osakonnajuhataja

Kaidi Kenkmann 663 2041

[email protected]

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Teie 02.01.2024 nr 1.2-2/1-1

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 11.01.2024 nr 11.1-8/24/11-2

"Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus

kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi

tervisekeskusele 2024. aastal"

kooskõlastamine

Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab sotsiaalkaitseministri määruse „Psühholoogi palga- ja

juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2024. aastal“ eelnõu

märkustega arvestamisel.

1. Eelnõu § 8 lg 3 soovitatav on lisada punktina juurde haridust tõendava dokumendi koopia

esitamise nõue, kui seda ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS). Samuti, juhul

kui tegemist on välisriigi haridust tõendava dokumendiga, tuleb esitada Eesti

ENIC/NARIK poolt välja antud kvalifikatsiooni (diplomid, tunnistused) tunnustus.

2. Eelnõu § 9 lg 4 "... mis peab katma kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata ...". Ei ole

üheselt arusaadav, mida siin soovitakse reguleerida. Teeme ettepaneku antud lõige (§ 9

lõige 4) sõnastada järgmiselt:

"Toetuse maksimaalne osakaal toetuse taotluses toodud abikõlblikest kuludest on kuni

70%, mis ei või ületada maksimaalset toetuse määra kooskõlas käesoleva paragrahvi

lõigetega 2 ja 5 või 6".

Praegune sõnastus omafinantseeringu osas võib tekitada segadust, kuivõrd taotlejad võivad

sellest välja lugeda, et kui nad näevad ette toetusest kogu töötasu hüvitamise (nt. 1812

eurot), siis sellisel juhul ei pea omafinantseeringut olema, kuivõrd kogu kulu kaetakse

toetusest. Pigem sõnastada antud lõige lihtsamalt, et ei tekiks täiendavaid tõlgendamise

võimalusi.

3. Seletuskirja § 4 selgitus leheküljel 2 teise lõigu esimene lause "..sellena kvalifitseerub

üksnes psühholoogias magistrikraadi omava spetsialisti .." Palun täiendada lause

selgitatavat ulatust lähtuvalt § 2 p 3 terminis sätestatust ...või vähemalt samaväärset

kvalifikatsiooni omav... , mida mõeldakse samaväärse kvalifikatsiooni all. Praegusel kujul

tõlgendab seletuskiri üksnes magistrikraadi.

4. Seletuskirja § 6 selgituse kolmas lause ei ole enam asjakohane, kuivõrd 2023 oli toetuse

andja samuti RTK ehk tegemist ei ole enam toetuse andja vahetumisega.

Samuti on antud selgituses toodud välja, et määruse täitmise korraldamiseks vajalikud

tegevused viiakse ellu toetusmeetme vahenditest. Saan aru, et siin on mõeldud RTK

poolseid meetme rakendamiskulusid. Kui nii, siis see § ei ole kõige õigem koht seda

käsitleda, vaid pigem tuleks seda kajastada kas §-s 5, kus rääkitakse taotlusvooru eelarve

teavitamisest või siis §-s 9 (toetuse suurus) (võib ka täiendavalt seletuskirja sissejuhatuses

seda käsitleda). Samuti tuleb välja tuua, mis summa sellest 500 000 eurost moodustab

meetme rakendamise kulu ja mis summa on määratu toetusteks. See on oluline välja tuua,

kuivõrd vastasel juhul tekib taotlejatel õigustatud ootus, et kogu 500 000 eurot läheb

toetusteks, kuid tegelikult on toetuseks määratud siiski väiksem summa. Samuti teab siis

RTK täpselt ja see on ka fikseeritud, milline summa on meetme rakendamiseks ettenähtud.

5. Seletuskirja § 7 teise lõigu teise lause selgitus ".. Taotleja peab olema täitnud taotluse

esitamise ajal maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse, eraõiguslikust juriidilisest

isikust taotleja ka majandusaasta aruande esitamise kohustuse." Määruse eelnõu § 7 lg 2

ei sätesta nimetatud nõuete täitmist, seega on ebaselge, miks seletuskirja on see lisatud.

Palun kontrollida ja ühtlustada.

6. Seletuskirja § 8 teise lõigu viimane lause "Eestis psühholoogilise kõrghariduse omandanud

inimeste kvalifikatsiooni vastavust CV-s märgitule saab RTK kontrollida Eesti hariduse

infosüsteemi kaudu." Palun täiendada, kui kvalifikatsioon on omandatud enne EHIS

loomist või välisriigis, siis on vajalik esitada koos CVga ka koopia haridust tõendavast

dokumendist ning välisriigis omandatud kvalifikatsiooni puhul tuleb lisada ka koopia Eesti

ENIC/NARIK otsusest/kinnitusest/tunnustusest.

7. Seletuskirja § 9 selgitus leheküljel 4 teine lõik. Ei ole selge, kuidas on toetuse ja

omafinantseeringu jagunemine. Toodud näite järgi saab toetusest katta 7248+2330, ehk

maksimum summa. Kas siin on omafinantseeringu mõte, et tööle võetavate psühholoogide

töötasu peab olema kindlasti 30% võrra kõrgem, mille kohalik omavalitsus või

tervisekeskus nimetatud töötasule juurde peab maksma? Palun täiendada seletuskirja.

8. Seletuskirja § 9 selgitus leheküljel 4 ja sealt 6 lõik ning teine lause ehk lause "Kui

tööjõukulud jäävad seatud ülempiirist madalamaks, katab toetus kogu tööjõukulu" ei ole

enam kooskõlas määruse muudatusega, kuivõrd kohustuslik on ka omafinantseering. Seega

kui tööjõukulud jäävad ülempiirist madalamaks, siis ei kata kogu toetus tööjõukulusid, vaid

see jaguneb toetuse ja omafinantseeringu vahel.

9. Seletuskirja § 10 esimese lõigu viimane lause "toetusvoor". Palun parandada, tegemist on

„taotlusvooruga“.

10. Seletuskirja § 10 teise lõigu viimane lause "Juhul, kui taotlus vastab vähemalt osaliselt

nõuetele ja selle alusel on võimalik määrata osaline toetus, võetakse see siiski menetlusse

ja suunatakse hindamisele." Jääb ebaselgeks, kas psühholoogi palgatoetuse puhul on üldse

võimalik, et taotlus vastab osaliselt nõuetele? Palun tooge näide juurde või parandage.

11. Seletuskirja § 11 selgitus - teises lõigus teine lause ütleb, et "toetust ei maksta", kuid peaks

olema "toetust ei määrata", kuivõrd tegemist on alles toetuse määramise etappiga, mitte

aga toetuse välja maksmisega.

12. Seletuskirja § 13 esimese lõigu viimane lause "Palgatoetust ei maksta näiteks juhul, kui

isik läbib Sotsiaalministeeriumi hangitavat kliinilise psühholoogi või psühholoog-nõustaja

kutseaastat – talle on selle õppevormi raames juba tagatud püsiv töötasu Eesti keskmise

töötasu ulatuses.." Määruse eelnõu § 13 lg 1 ei sätesta sellist nõuet. Kui see on oluline

nõue, siis soovitav see lisada ka §i 8. Samuti pole selge, kuidas selle nõude täitmist on

võimalik kontrollida?

13. Seletuskirja § 13 viimase lõigu viimane lause "...kui juhendaja saab sama juhendatava

juhendamise eest juba töötasu kliinilise psühholoogi või psühholoog-nõustaja kutseaasta

raames, mida rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu." Määruse

eelnõu § 13 lg 1 ei sätesta sellist nõuet. Kui see on oluline nõue, siis soovitav see ka §i 8

lisada.

14. Määruses on öeldud, et määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 lõike 1 alusel kuid

seletuskirjas § 53 (prim) lõike 1 alusel. Mis on õige alus?

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Sell

osakonnajuhataja

Kaidi Kenkmann 663 2041

[email protected]