| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-1/5632-1 |
| Registreeritud | 22.07.2024 |
| Sünkroonitud | 24.07.2024 |
| Liik | Õigusakti eelnõu |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiitsministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Kärt Voor (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
12.07.2024
Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus (kohtuhaldusmudel)
§ 1. Kohtute seaduse muutmine
Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „määrab valdkonna eest vastutav
minister“ tekstiosaga „otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;
2) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees. Struktuuri ja
kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.“;
3) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maakohtu tööpiirkonna kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute
haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul.“;
4) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maakohtu kohtunike koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega
kohtute haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul.
(2) Kohtunike arvulise jagunemise maakohtute vahel otsustab kohtute haldus- ja
arendusnõukogu, kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“;
5) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks.
Kohtu esimehe nimetab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära selle kohtu üldkogu
arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks
moodustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad
täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra kehtestab kohtute haldus- ja
arendusnõukogu.“;
6) paragrahvi 12 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „oma pädevuse piires“;
7) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole
kohtuhaldusteenistuse pädevuses;“;
8) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „kohtudirektori“ sõnadega
„kohtuhaldusteenistuse direktori“;
2
9) paragrahvi 12 lõigetes 4, 5 ja lõike 12 teises lauses, § 24 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ja
lõikes 5, § 36 punktis 2, § 45 lõikes 2 ja § 57 lõikes 1 asendatakse sõnad „valdkonna eest
vastutav minister“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas käändes;
10) paragrahvis 14, § 34 lõikes 3, § 37 lõikes 41 ja § 991 lõike 2 esimeses lauses asendatakse
sõnad „kohtute haldamise nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas
käändes;
11) paragrahvi 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4 ja § 161 lõikes 3 asendatakse sõna „kohtudirektor“
sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes;
12) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega kohtute haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul.“;
13) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses;
„(31) Kohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Iga
kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.“;
14) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees. Struktuuri
ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.“;
15) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Halduskohtu kohtunike koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega
kohtute haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul.
(2) Kohtunike arvulise jagunemise halduskohtute vahel otsustab kohtute haldus- ja
arendusnõukogu, kuulanud ära halduskohtute esimeeste ja ringkonnakohtute esimeeste
arvamuse.“;
16) paragrahvi 22 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „määrab valdkonna eest vastutav minister“
tekstiosaga „otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;
17) paragrahvi 22 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees.
Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43
sätestatust.“;
18) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ringkonnakohtu kohtunike koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega kohtute haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul.
3
(2) Kohtunike arvulise jagunemise ringkonnakohtute vahel otsustab kohtute haldus- ja
arendusnõukogu, kuulanud ära ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“;
19) paragrahvi 38 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „kohtute haldamise nõukoja“
tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu";
20) paragrahv 383 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 383. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele
Kui kohtute haldus- ja arendusnõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla,
võib edasilükkamatute vajaduste korral täita kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesandeid
Riigikohtu esimees.“;
21) paragrahvi 39 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute haldus- ja
arendusnõukogu.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda
üle kohtute haldus- ja arendusnõukogule.
(3) Valdkonna eest vastutaval ministril ja kohtute haldus- ja arendusnõukogul ei ole käsu- ega
distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes.“;
22) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiitsministeerium.“;
23) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;
24) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:
„§ 401. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu koosseis ja töökorraldus
(1) Kohtute haldus- ja arendusnõukokku kuuluvad Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu
kohtunikku, kolm esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse
nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja
õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja.
(2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe, valib kohtunike täiskogu
kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna maakohtunik,
üks süüteovaldkonna maakohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa nõukokku
kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda.
(3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist või
kui ta nimetatakse kohtu esimeheks.
4
(4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud
asendusliige. Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja
kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu.
(5) Nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike
täiskogu.
(6) Valdkonna eest vastutav minister või tema esindaja võib nõukogu töös osaleda
sõnaõigusega.
(7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kelleks on Riigikohtu esimees. Esimehe
asendamise kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras.
(8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid
vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras,
mille nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.
(9) Nõukogu vähendab oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud Riigikohtu esimehe
töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikus määras.
Nõukogu liikmele, kes ei ole kohtunik, võib maksta tasu, mille suuruse ja maksmise alused
kehtestavad nõukogu kohtunikest liikmed lihthäälteenamusega. Nõukogu liikmele hüvitatakse
nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.“;
25) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;
26) seadust täiendatakse §-dega 411–413 järgmises sõnastuses:
„§ 411. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu pädevus
(1) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu:
1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist;
2) kavandab kohtute arendamist ning kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid,
kuulanud ära valdkonna eest vastutava ministri arvamuse ning kontrollib arengueesmärkide
täitmist;
3) teeb Justiitsministeeriumile ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi
puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;
4) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile esimese ja teise astme kohtute ning
kohtuhaldusteenistuse eelarvete eelnõu ning kinnitab esimese ja teise astme kohtute eelarve
jaotuse kohtute ja kohtuhaldusteenistuse vahel;
5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist;
6) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtu tööpiirkonna määramiseks
7) otsustab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ning ringkonnakohtute
täpsed asukohad;
8) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtunike arvu määramiseks ning
otsustab kohtunike arvu kohtutes;
9) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet;
10) määrab kindlaks kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja struktuuri ning teostab
kohtuhaldusteenistuse üle teenistuslikku järelevalvet;
11) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse direktori;
5
12) arutab läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse,
õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta;
13) arutab teisi küsimusi valdkonna eest vastutava ministri algatusel;
14) täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise
seisukohalt olulisi küsimusi.
(2) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud
kohtuhaldusülesande anda üle kohtuhaldusteenistusele.
(3) Nõukogu võib teha otsuseid ja anda juhiseid. Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute
protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.
§ 412. Kohtuhaldusteenistus
(1) Kohtuhaldusteenistus on kohtuid teenindav õigusemõistmise volitusteta Tartu
Ringkonnakohtu struktuuriüksus, mis täidab käesolevas seaduses sätestatud ning kohtute
haldus- ja arendusnõukogu antud ülesandeid.
(2) Kohtuhaldusteenistus on aruandekohustuslik nõukogu ees. Nõukogu võib anda
kohtuhaldusteenistusele juhiseid.
(3) Kohtuhaldusteenistuse struktuuri kinnitab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.
(4) Kohtuhaldusteenistust juhib kohtuhaldusteenistuse direktor, kelle nimetab ametisse ja
vabastab ametist nõukogu.
(5) Kohtuhaldusteenistuse direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem
kui kaheks ametiajaks järjest.
(6) Kohtuhaldusteenistuse direktor:
1) kinnitab kohtuhaldusteenistujate koosseisu;
2) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse koosseisu kuuluvad ametnikud
või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu;
3) annab kohtuhaldusteenistuse töö korraldamiseks teenistusalaseid akte;
4) täidab muid kohtute nõukogu antud ülesandeid.“;
27) paragrahvi 42 lõikest 21 jäetakse välja tekstiosa „kohtuteenistujate ülesanded,“;
28) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Esimese ja teise astme kohtute eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister
riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu jooksul. Esimese ja teise astme kohtute ning
kohtuhaldusteenistuse eelarved kinnitab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.
(2) Esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse eelarvete eelnõu valmistab ette
kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös kohtute esimeestega ning esitab kinnitamiseks kohtute
haldus- ja arendusnõukogule. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu esitab eelarve eelnõu
kinnitamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile.“;
29) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
6
„(3) Kohtuteenistujate üle teostab järelevalvet kohtu esimees. Kohtuhaldusteenistuse
teenistujate üle teostab järelevalvet kohtuhaldusteenistuse direktor. Kohtuhaldusteenistuse
direktori üle teostab järelevalvet kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;
30) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks;
31) paragrahvi 53 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Avaliku konkursi esimese ja teise astme kohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab
välja kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;
32) paragrahvi 55 lõikes 4 asendatakse sõnad „kohtute haldamise nõukoja“ tekstiosaga „kohtute
haldus- ja arendusnõukogu“;
33) paragrahvi 584 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „viia“ sõnadega
„kohtuhaldusteenistusse või“;
34) paragrahvi 584 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „õiguskantsleriks või
riigikontrolöriks“ tekstiosaga „õiguskantsleriks, riigikontrolöriks või kohtuhaldusteenistuse
direktoriks“;
35) paragrahvi 76 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga
valdkonna eest vastutav minister määrusega“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;
36) paragrahvi 85 lõikes 3 ja §-s 1271 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“
tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;
37) paragrahvi 112 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(1) Rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega, kuulates ära kohtute haldus- ja arendusnõukogu arvamuse.“;
38) paragrahvi 112 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Valdkonna eest vastutav minister ei tohi määrusega kehtestatavat rahvakohtuniku tasu
suurust vähendada.“;
39) paragrahv 1141 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohtunikuabide koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute
haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul.
(2) Kohtunikuabide jagunemise kohtute vahel otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu,
kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse.“;
40) paragrahvi 119 lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
41) paragrahvi 1221 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
7
„(1) Kohtunikuabi suhtes võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtu esimees.“;
42) paragrahvi 125 lõike 1 punktid 1, 2 ja 4–7 ning lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks;
43) paragrahvi 125 lõike 1 punkt 3 ja § 126 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
44) seadust täiendatakse §-ga 1303 järgmises sõnastuses:
„§ 1303. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu moodustamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute haldus- ja arendusnõukogu alustab tööd 2025.
aasta 1. aprillil.
(2) Enne 2025. aasta 1. aprilli kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 5 sätestatud kohtute
haldus- ja arendusnõukogu liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise
nõukoda.“;
45) seadust täiendatakse §-dega 1304 ja 1305 järgmises sõnastuses:
„1304. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine
Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2026. aasta 1. jaanuaril.
§ 1305. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamine
Käesoleva seaduse § 412 lõike 4 alusel nimetatakse kohtuhaldusteenistuse direktor ametisse
hiljemalt 2025. aasta 1. septembriks.“;
46) seadust täiendatakse §-dega 1316 ja 1317 järgmises sõnastuses:
„§ 1316. Kohtudirektori volituste lõppemine
Enne 2026. aasta 1. jaanuari nimetatud kohtudirektorite volitused kehtivad kuni 2025. aasta 31.
detsembrini.
§ 1317. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine
Enne 2025. aasta 1. aprilli kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni 2025.
aasta 31. märtsini.“.
§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine
Avaliku teenistuse seaduse § 11 lõike 6 kolmandas lauses, § 14 lõike 3 teises lauses, § 18 lõike 7
teises lauses, § 31 lõike 7 teises lauses ja § 63 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa
„valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse“
tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“.
§ 3. Kaitseväe teenistuse seaduse muutmine
8
Kaitseväe teenistuse seaduse § 39 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „kohtute haldamise
nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus-ja arendusnõukogu“.
§ 4. Riigieelarve seaduse muutmine
Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde lisatakse kohtute haldus- ja arendusnõukogu
arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite kohta.“;
2) paragrahvi 37 lõikes 3 asendatakse sõnad „kohtute haldamise nõukoja“ tekstiosaga „kohtute
haldus- ja arendusnõukogu“.
§ 5. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. aprillil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 19, 24, 44 ja 46 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2025. aasta 1. septembril.
(4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 4, 6, 7, 11–18, punktis 26 esitatud kohtute seaduse §
401 lõike 1 punktid 7 ja 8, punktid 27, 29, 33, 35, 36 ja 39–42 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024. a
Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Valitsuse nõunik
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtuhaldus) edastamine Esitame kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudile, TalTech Majandusteaduskonnale ja Eesti Kohtunike Ühingule. Eelnõu esitatakse teadmiseks Riigikogule. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 19. augustiks 2024. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Seletuskirja lisa 1 Seletuskirja lisa 2 /*Lisaadressaadid: Tartu Maakohus Harju Maakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut TalTech Majandusteaduskond Riigikohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Riigikogu
Meie 22.07.2024 nr 8-1/5632-1
1
Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1
VTK kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud
Esitaja/
Jrk nr
Märkuse või ettepaneku sisu Seisukoht edasiseks
menetlemiseks
A - arvestatud
OA – osaliselt arvestatud
MA – mitte arvestatud
S – selgitatud
TV – teadmiseks võetud
(kui
märkuses puudub
konkreetne
ettepanek)
Tartu Ringkonnakohus
1 Tartu Ringkonnakohus toetab kohtute
seaduse muutmise seaduse eelnõu
(kohtuhaldusmudel) väljatöötamise
kavatsusega püstitatud ja taotletavaid
eesmärke, sh kohtuhaldusülesannete
üleandmist Justiitsministeeriumilt
kohtusüsteemile ning
kohtuhaldusülesannete jagamist
kohtusüsteemis. Tartu Ringkonnakohus ei
pea praegusel ajal võimalikuks kujundada
väljatöötamiskavatsuses nimetatud
lahenduste üldistusastme tõttu täpsemat
seisukohta.
TV
Tallinna Ringkonnakohus
1 Tallinna Ringkonnakohus toetab
väljatöötamiskavatsuses pakutud mudeli
põhimõtteid ja leiab, et üksikasjade
arutamiseks tuleks koostada seaduseelnõu.
TV
Eesti Kohtunike Ühing
1 EKoÜ toetab VTK-s kavandatud lahendust.
EKoÜ hinnangul on vajalik suurendada
kohtuvõimu sõltumatust täitevvõimust,
vähendada vastutuse hajumist kohtute
haldamisel ning tagada ühtne ning ühtlaselt
kõrge kvaliteediga haldusteenus kõigi
kohtute jaoks. Nende eesmärkide
saavutamiseks võib VTK-s kavandatud
lahendust pidada esimeseks etapiks
kohtuhalduse arendamisel.
TV
2 VTK-s kavandatud lahenduse ellu
rakendamise peamiseks eelduseks on
piisavate eelarveliste vahendite olemasolu
kohtute jaoks. VTK elluviimisel tuleb
kohtutele üle anda ka need rahalised
vahendid, mis seni olid
Justiitsministeeriumi kasutuses seoses
kohtute haldamisega. Tagada tuleb
S
On põhjendatud, et
üleminevate
funktsioonidega läheb üle
ka vastav ressurss.
Seejuures on
kohtusüsteemi
detaileelarve kujundamine,
2
piisavad vahendid kohtute edasiseks
tegevuseks ning infotehnoloogiliste
lahenduste arendamiseks.
sh optimeerimiskohtade
leidmine tulevikus
kohtusüsteemi enda
otsustada ja vastutada.
Infotehnoloogilisi
lahendusi rahastatakse
tsentraalselt, vastavalt
kokku lepitud
prioriteetidele.
3 KHN koosseisu osas ei olnud juhatuses
üksmeelt küsimuses, kas või kuidas tuleks
arvestada erinevate regioonide esindatust.
Küll aga leiti üksmeelselt, et KHN
koosseisus peaks vähemalt sõnaõigusega
osalema EKoÜ esindaja. EKoÜ esimees ja
juhatuse liikmed on samuti kohtunike
valitud, mistõttu ei teki probleemi, kuidas
esindajad leitakse. Lisaks tuleneb
mitmetest rahvusvahelistest soovitustest, et
kohtunike ühingutel on kohtute
sõltumatuse ja kohtunike tagatiste eest
seismisel oluline roll.
Nii on ühingute olulisele rollile viidatud
CCJE arvamuses nr 25, mis puudutab
kohtunike sõnavabadust ja mille punktis 2
on rõhutatud kohtunike kohustust kaitsta
kohtute sõltumatust, tehes seda eeskätt
ühingute kaudu.
CCJE arvamuses nr 23, milles on eraldi
puudutatud kohtunike ühingute rolli
kohtute sõltumatuse tagamisel, on punktis
6 rõhutatud, et kohtunike ühingud peaksid
kandma olulist rolli kohtusüsteemi
toimimisel. Seetõttu soovitatakse punktis
7, et ühingutele antaks võimalus hinnata ja
anda arvamusi olulistest kohtunike staatust
ja juhtimist puudutavate õigusaktide
loomisel. Dialoog kohtute juhtide ja
kohtunike ühingute vahel, milles
tunnustatakse mõlema rolli, aitab kaasa
kohtusüsteemi toimimisele ja selle
arendamisele (punkt 8).
MA
Kuna EKoÜ-sse kuulub üle
70% kõigist kohtunikest,
on väga tõenäoline, et
ühingu esindaja saab KHN-
i liikmeks kohtunike
täiskogus valimise teel.
Seega puudub praktiline
vajadus EKoÜ esindatust
KHN-i koosseisus seaduse
tasemel tagada.
4 VKT-s planeeritud KHN koosseisu osas
peeti vajalikuks juhtida Teie tähelepanu, et
kui koosseisus on 8 liiget, kellest küll 5 on
kohtunikud, kuid üks ei ole kohtunike
valitud liige, ei ole kohtunike valitud
liikmed järelikult enamuses ning see ei ole
kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud
põhimõtetega.
CCJE arvamuse nr 10 punktis a on
rõhutatud, et kui nõukogul on segakoosseis,
peavad enamus selle liikmetest olema
OA
KHN-i koosseisusus on
täpsustatud kohtunikest
liikmete arv esimese astme
kohtust ja
ringkonnakohtust. Muus
osas on KHN-i koosseis
muutmata kujul.
Kohtunikest liikmete
valimise korra kehtestab
kohtunike täiskogu. Eelnõu
seletuskiri peab vajalikuks,
3
kohtunikud. Sõltumata sellest peaksid kõik
liikmed olema ametisse nimetatud lähtuvalt
nende kompetentsusest, kogemustest,
kohtuelust arusaamisest ja iseseisvast
mõtlemisvõimest. Kohtunikest liikmeid
peaksid valima nende kolleegid. Seejuures
peaks nõukogu välja andma reeglid, kuidas
neid liikmeid valitakse.
Selles osas leidsid EKoÜ juhatuse liikmed,
et senine viis, kuidas kohtunike täiskogul
KHN liikmeid valitakse, vajab sisulises
osas täiendamist.
CCJE sama arvamuse punktis b on
rõhutatud, et mittekohtunikest liikmete
nimetamine tuleks usaldada
poliitikavälistele jõududele. Kui neid
liikmeid valib parlament, ei tohiks nad ise
olla parlamendi liikmed ja nad peaksid
olema inimesed, kes kohtute nõukogu
koosseisus tagavad ühiskonna mitmekülgse
esindatuse.
CCJE arvamuse nr 24 punktis 10 on
täiendavalt rõhutatud, et nõukogu liikmeid
tuleb valida läbipaistvate
protseduurireeglite alusel, vältides kellegi
huvide eelistamist. Ex-officio liikmeid
tohiks nõukogul olla vaid väga vähesel
arvul. Sama arvamuse punkti 12 järgi peaks
nõukogu juht olema erapooletu isik ning
eelistada tuleks olukorda, kus esimehe
valib nõukogu ise. Ka arvamuse punktis 14
on rõhutatud, et enamik nõukogu liikmetest
peaksid olema kohtunike endi valitud
liikmed ning kõik kohtuastmed peaksid
olema esindatud.
OSCE Warssawi soovituste punktis 2 on
muuhulgas rõhutatud, et nõukogudes ei
peaks domineerima kõrgemate astmete
kohtunikud. Kui kohtu esimees
nimetatakse nõukogu liikmeks, peaks ta
taanduma kohtu esimehe ametikohalt.
EKoÜ juhatuse koosolekul juhiti eeltoodu
alusel tähelepanu sellele, et kui KHNi
kohtunikest liikmeid oleks edaspidi 5, ei
oleks tagatud nõue, mille kohaselt peaks
enamuse liikmeid olema kohtunike valitud
liikmed. Sellisel juhul oleks kohtunike
valitud liikmeid endiselt 4 (8-st liikmest
pooled), sest Riigikohtu esimees ei ole
kohtunike valitud liige. Olukorras, kus
et valimise korras nähakse
ette täpsemad reeglid
kandidaatide ülesseadmise
ja tutvustamise kohta.
Nõukogus on ainult üks
liige ametikoha järgi. Riigi
peaprokurör ja
õiguskantsler võivad
nõukogusse nimetada ka
enda esindaja. Nõukogu
esimees on Riigikohtu
esimees, arvestades tema
väljakujunenud rolli
kohtuvõimu kui terviku
esindamisel parlamendis ja
avalikkuse ees. Uuele
kohtuhaldusmudelile
üleminekul on oluline, et
kohtuvõimu esindab üks
isik ja selleks on kõige
suurema legitimatsiooniga
kohtunik. Sellisel juhul on
kohtuvõimu positsioon
suhetes teiste
võimuharudega
tugevam. Nõukogus on
esindatud kõik
kohtuastmed.
Nõukogu 11 liikmest
valitakse kõrgema astme
kohtust ainult kaks
kohtunikku . Kohtu
esimees ei või nõukokku
kuuluda.
4
kohtunikest valitud liikmeid on kokku vaid
4, ei ole tagatud põhimõte, mille kohaselt ei
peaks kõrgemate astmete kohtunikest
liikmed olema nõukogus domineerivad.
Kui lisaks eeltoodule on KHN liikmeteks
sõnaõigusega kohtute esimehed, ei ole
KHN moodustamine kooskõlas eelviidatud
rahvusvaheliste põhimõtetega.
5 Muus osas asus EKoÜ juhatus seisukohale,
et seadusesse ei peaks kirja panema muid
mitteformaalseid suhtlemise ja kohtumise
vorme (n kohtujuhtide nõupäevad) ega
võimalikku valdkondade jaotust kohtute
esimeeste vahel. See tooks kaasa tarbetut
bürokraatiat ja kaotaks võimaliku
paindlikkuse tegutsemiseks muutuvates
oludes.
A
Viru Maakohus
1 Kuna VTK on üldine, siis leiame, et
seaduseelnõu väljatöötamisel tuleb
tähelepanu pöörata detailidele ning selgelt
määratleda, millised seni
Justiitsministeeriumi pädevuses olnud
ülesanded kohtusüsteemile üle antakse.
Vähe tähtis pole ka see, et
kohtuhaldussüsteemi siseselt peavad
ülesanded olema selgelt määratletud
OA
Eelnõus on reguleeritud
muudatused
Justiitsministeeriumilt
kohtusüsteemile
üleantavate pädevuste osas.
Põhjendatud ei ole kõikide
kohtuhaldussüsteemi
siseste ülesannete
jagunemise reguleerimine
seaduses. Tagamaks
kohtuhalduse paindlikkust,
on põhjendatud anda KHN-
ile võimalus ülesandeid
jagada vastavalt kohtute
tegelikule vajadusele.
2 Üks arvamuse andnud kohtunikest leidis, et
uus mudel on tervitatav. Küsimusi tekitab,
kas ja kuidas on sellise mudeli puhul
kaitstud regionaalsed huvid. VTK-s on
märgitud, et kohtusüsteemi erinevate osade
huvide tasakaalustamise ja otsuste
laiapõhjalisuse tagamiseks peavad
nõukogus olema esindatud nii kõigi
kohtuastmete kui ka kõigi kohtuharude
kohtunikud. Seega on nõukogus esindatus
määratletud kohtuastmete ning
kohtuharude kaupa, kuid ei nähtu, et
nõukogus peaksid olema esitatud ka kõik
piirkonnad. Ilma piirkondliku esindatuseta
võib tekkida olukord, kus piirkonna
eripärad võivad jääda arvestamata ning
probleemid, mis esinevad ainult ühes
piirkonnas, jääda lahenduseta.
A
Regionaalsete huvide
esindatuse tagamiseks on
sätestatud, et ühest kohtust
ei või olla KHNi liikmeks
rohkem kui üks kohtunik.
5
3 VTK-s on märgitud, et KHN-i
ümberkujundamine strateegiliseks
otsustusorganiks annab kohtusüsteemile
varasemast oluliselt suurema vastutuse
kohtusüsteemi arengu ja haldamise eest.
Samuti annab võimalus oma eelarvet
sisuliselt ka ise kujundada ja jagada
ressursse paindlikult kohtusüsteemi
arendamiseks prioriteetsetesse
valdkondadesse. Samas I ja II astme
kohtute koondeelarve eest vastutamine, sh
kohtute esindamine eelarveläbirääkimistes,
jääb jätkuvalt Justiitsministeeriumi
ülesandeks. Seega antakse küll KHN-ile
võimalus eelarve kujundamiseks ning
ressursside jagamiseks, kuid olukorras, kus
eelarve läbirääkimiste eest vastutav on
Justiitsministeerium, tekib küsimus, kas ja
kuidas on tagatud, et KHN-i nägemus ja
vajadused jõuavad läbirääkimisteni.
S
Arvestades, et eelarve
läbirääkimistel lähtutakse
baaseelarvest, ei ole suures
plaanis tegemist liiga
paindliku võimalusega
läbirääkimiseks. Seejuures,
eelnõus on sätestatud, et
just KHN otsustab esimese
ja teise astme kohtute
eelarvete jagunemise
kohtute ja KHT vahel.
Eelnõu koostab KHT
koostöös esimeestega ja
esitab selle KHN-ile
heakskiitmiseks. Seega
KHN-il on võimalik
baaseelarvest lähtuvat
ressurssi võimalik
kujundada ja kasutada just
oma nägemuse ja vajaduse
järgi. Korrigeeritud kujul
jäävad kehtima ka RES §
35 lg 3 ja § 37 lg 3.
Riigikohus
1 Praeguses eelnõu menetlemise etapis ja
ilma selge rakendamiskavata on
kavandatavale kohtuhaldusmudelile
keeruline konkreetset hinnangut anda.
Iseenesest on toetamisväärne VTK eesmärk
suurendada kohtuvõimu sõltumatust ja
otsustusõigust (vastutust) kohtuhalduse
üle. Samas on Riigikohtus erinevad
nägemused, kuidas selle eesmärgini jõuda.
Enim tekitab küsimusi uue
halduskorralduse jätkusuutliku
finantseerimise ja seeläbi mh kohtute
sõltumatuse tagamine. Riigikohtu
haldamist uus mudel vähemalt esialgu
hõlmama ei peaks. Riigikohtu hilisemat
liitumist saab kaaluda siis, kui uus
kohtuhaldusmudel on efektiivselt toimima
hakanud. Niisamuti võib kaaluda
Riigikohtu täita olevate kohtusüsteemi
üleste funktsioonide, nagu kohtunike
koolitus ja eksamineerimine, aga ka teiste
kohtunike omavalitsusorganite tegevuse
teenindamise üleandmist uuele
kohtuhalduse organile alles teises etapis
ehk siis, kui asutus on tööle hakanud ning
ennast tõestanud.
A
Eelnõu ei puuduta
Riigikohtu haldamist ega
Riigikohtu täidetavaid
kohtusüsteemi üleseid
funktsioone ja teiste
kohtunike
omavalitsusorganite
tegevuse teenindamist.
2 VTK-s viidatakse uuele Soome
kohtuhaldusmudelile, ent seda pole
lähemalt avatud, mh sellest aspektist, kas ja
S
Soome kohtute amet esitab
kohtute eelarve (v.a
6
millises ulatuses osaleb see amet
eelarveläbirääkimistel; kas sealt oleks
võimalik midagi positiivset üle võtta.
Samuti ei ole arusaadav, kas Soome
kohtute haldamise amet täidab ka neid
ülesandeid, mida VTK kavandab kohtute
haldus- ja arendusnõukogule (edaspidi
KHN) 2 , st kas Soomes on kohtute
haldamiseks samuti vähemalt kaks
struktuuriüksust? Kas ja millises ulatuses
kohtunikud osalevad Soome kohtute
haldamise ameti töös?
kõrgeimate kohtute)
Justiitsministeeriumile, kes
esindab kohtuid
eelarveläbirääkimistel.
Eelarve jaotus kohtute
vahel on ameti otsustada.
Soomes haldab kohtuid
kohtute amet, mida juhivad
peamiselt kohtunikest
koosnev nõukogu ja sellele
alluv peadirektor.
Nõukokku kuuluvad 8
liiget (6 kohtunikku, üks
kohtuteenistujate esindaja,
üks avaliku halduse
ekspert). Nõukogu
koosolekud toimuvad üle
nädala. Seejuures ei ole
kohtunikest liikmete
töökoormust
õigusmõistmisel
vähendatud. Ameti
peadirektor on kohtunik ja
endine kohtu esimees ning
ametis töötab kuni 6
tähtajaliselt (kolmeks
aastaks) roteerunud
kohtunikku.
3 VTK kohaselt võib eeldada ametis olevate
kohtunike rolli suurenemist kohtusüsteemi
haldamises osalemisel, kuna teatud
valdkondades suureneb kohtunike osalus-
ja otsustuspädevus. Sellega seoses tuleb
arvestada, et nendel kohtunikel, kes eriti
aktiivselt KHNi töös osalevad (eelkõige
KHN-i liikmetel), jääb mõnevõrra vähem
aega tegeleda õigusemõistmisega. Kaaluda
tuleks abinõude kasutuselevõttu, et
õigusemõistmise kvaliteet ei kannataks – nt
töökoormuse osaline ümberjaotamine vms.
A
Eelnõu järgi vähendatakse
KHN-i kohtunikest
liikmete, v.a Riigikohtu
esimehe, töökoormust
õigusemõistmisel nõukogu
liikme kohustuste
täitmiseks vajalikus
määras.
4 VTK-s esitatud plaani järgi oleks KHN-i
liikmeskond 7–11 inimest, kellest enamik
oleksid kohtunikud. VTK järgi on väliste
liikmete kaasamise eesmärk tagada, et
ühelgi kohtuastmel ega -harul ei oleks
ülekaalu teiste suhtes. Selle eesmärgi
saavutamiseks tuleks vähemalt mõned
välised liikmed juba seaduse tasemel ära
määrata, kuivõrd see, et KHN valib neid
ise, ei pruugi olla parim võimalus (kuigi
jääb ebaselgeks, kas KHN nimetaks vaid
institutsiooni või välisliikmed ka
personaalselt). Praegune kohtute haldamise
nõukoja konstruktsioon pole ideaalne, aga
OA
KHN-i koosseisusus on
täpsustatud kohtunikest
liikmete arv esimese astme
kohtust ja
ringkonnakohtust. Muus
osas on KHN-i koosseis
muutmata kujul.
7
mingis mõttes võib öelda, et teatud
institutsioonidele (prokuratuur, Riigikohus,
õiguskantsler, Justiitsministeerium,
advokatuur) on tagatud kaasarääkimise
võimalus ja seeläbi ka teatav vastutus: kui
neil on midagi öelda, saavad ja peavad nad
selle viima kohtute haldamise nõukotta.
Üksikindiviididest KHN-i liikmed tulevad
ja lähevad; kuna otsustamine toimub
kohapeal kollegiaalselt, siis ei vastuta nad
lõppude lõpuks eriti millegi eest.
Siinkohal puudub Riigikohtus üksmeel, kes
need seaduses nimetatud esindajad peaksid
olema. Leidub neid, kes peavad vajalikuks
kaasata Riigikogu esindajad ning
advokatuuri ja prokuratuuri esindajate
kaasamist tingimata vajalikuks ei peeta.
Samas leidub ka neid, kes on Riigikogu
esindajate kaasamisele vastu, sest nende
senine kaasatus KHN-is ei ole end
praktiliselt tõestanud ning see läheks ka
vastuollu Euroopa Liidu riikide kohtute
nõukogusid ühendava võrgustiku
standardite ja soovitustega (vt täpsemalt lk
12 p-d 3.3 ja 3.6). Tähele tuleb panna, et
tegemist on soovitustega ja
justiitsnõukogude pädevused on Euroopa
riikides väga erinevad, neist mõned (nt
distsiplinaarmenetluste läbiviimine) ei
pruugi tõesti sobida selliste kogude
pädevusse, kus osalevad poliitikud.
Kavandatava nõukogu pädevuse puhul
selliseid konflikte ette näha pole. Riigikogu
liikmete väljajätmine võib aga anda vildaka
signaali demokraatliku kontrolli
nõrgenemisest kohtuhalduse üle (eristada
rangelt õigusemõistmise sisust).
Teisi väliseid eksperte (nt juhtimise alal)
võiks KHN-i kaasata vajaduspõhiselt
arvamuse andmiseks, kuid neid
hääleõiguslikeks liikmeteks pole pigem
vaja. Ka selles küsimuses on Riigikohtus
vastupidiseid hääli, lähtudes eelpool
viidatud standarditest ja soovitustest (vt
täpsemalt lk 10 p 1.3, lk 12 p 3.2 ja p 4), et
väliseid eksperte peaks olema vähemalt üks
kolmandik liikmetest ja neil peaks olema
hääleõigus.
5 VTK esitab plaani, mille järgi jääb
Justiitsministeeriumi pädevusse vastutada
kohtute koondeelarve eest, st esindada
kohtuid eelarveläbirääkimistel ja kinnitada
S
Esimese ja teise astme
kohtute eelarve eelnõu
esitab
8
nende koondeelarve pärast riigieelarve
vastuvõtmist. VTK jätab hetkel lahtiseks
küsimuse, kes täpsemalt esindab kohtuid
Justiitsministeeriumis eelarvetaotluse
läbivaatamisel; kas selle määrab KHN oma
sisemist töökorraldust reguleeriva aktiga
või on see KHN-i juhi ainuotsustada vms.
See on oluline küsimus, kuna reformi
eesmärke aitab tõhusamalt saavutada see,
kui on võimalik soovitavaid muudatusi
rahastada. Ideaalmudelina võiks kogu
kohtusüsteem olla ka eelarve mõttes
iseseisev ja täitevvõimust maksimaalselt
lahutatud rahastusega põhiseaduslik
institutsioon – nagu kohtutest praegu ainult
Riigikohus
Justiitsministeeriumile
KHN. KHN-i esindab
nõukogu esimees, kelleks
on Riigikohtu esimees.
6 Kui kohtuid esindab eelarveläbirääkimistel
Rahandusministeeriumis jätkuvalt
Justiitsministeerium, võib kohtute
haldamise omakorraldus jääda tegelikult
teatud mõttes muutumatuks ka pärast VTK
alusel eelnõu vastuvõtmist – raha
puudumisel/läbirääkimiste
ebaõnnestumisel ei ole võimalik nt KHN-i
soovitud strateegilisi muudatusi ellu viia.
Seega vähemalt osaliselt tekib küsimus
muudatuste vajalikkuse kohta – VTK p-s
3.2. on leitud, et muudatused annavad
võimaluse oma eelarvet sisuliselt ka ise
kujundada. VTK-st ei selgu, kes ja millises
korras annab KHN-le sisendi (vastutab
selle eest) esimese ja teise astme kohtute
koondeelarvetaotluse koostamiseks
S
Esimese ja teise astme
kohtute eelarve eelnõu
valmistab ette KHT
direktor koostöös kohtute
esimeestega ja esitab selle
KHN-ile.
7 Tekib ka küsimus, kas VTK-s pakutud n-ö
poolele teele jäävat lahendust tuleks näha
üksnes esimese etapina kohtuhalduse
ülevõtmisel ja seeläbi kohtusüsteemi
suurema sõltumatuse saavutamisel.
Olukorras, kus täitevvõimu kätte jäävad nii
õigusloome kui ka esimese ja teise astme
kohtute koondeelarve, ei garanteeri
kohtuhalduslike ülesannete
Justiitsministeeriumilt äravõtmine
kohtusüsteemi sõltumatuse kasvu. Pigem
võib juhtuda vastupidi, sest kui
kohtuhalduse ülesannete täitmine on
lahutatud võimalusest tegelikult eelarvet
mõjutada, siis hägustab või vähemalt ei
parenda VTK-s kirjeldatu selget
vastutusskeemi kohtusüsteemi toimimise
eest. Samuti teevad murelikuks viimase aja
tendentsid (ebarealistlikud tähtajad,
puudulik mõjuanalüüs) kohtunikkonna
kaasamisel neid vahetult puudutavasse
õigusloomesse (muudatuste mõju kohtute
S
Uus kohtuhaldusmudel ei
ole lõplik ja töö selle
arendamisega peab
jätkuma. Soome kogemus
kinnitab, et kohtuvõimu
sõltumatust võimaldab
suurendada ka selline
mudel, kus kohtuid
puudutav õigusloome ja
kohtute koondeelarve
jäävad
Justiitsministeeriumile
9
tegevusele ei pruugi olla kaetud
olemasoleva eelarvega).
8 Kui kohtu(te) kui iseseisva võimuharu
finantseerimise ja eelarve kujundamise
garantiid ei ole kokku lepitud (mh
sellekohane tava on teadupärast Soomes)
ja/või seaduses fikseeritud, tuleb
ülesannete üleandmise suhtes olla
ettevaatlik ja nõudlik. Lisaks jäävad juba
praegu riigiülesed tugiteenused VTK
kohaselt mitte kohtusüsteemi, vaid
täitevvõimu allasutuste korraldada ning
kohtusüsteemi võimalus nende teenuste
kvaliteeti jmt mõjutada, võib uue mudeli
raames hoopis väheneda. VTK ei kajasta
üheski valdkonnas selgelt, kes ikkagi
täpselt ja mille eest vastutama hakkab. Nt
IT toimimine – kas vastutab ühe kohtu
esimees või koos direktori/teenistuse
juhiga või koos Registrite ja
Infosüsteemide Keskusega või koos
ministriga või KHN-iga?
S
Teatud teenuste riigiülene
tsentraliseerimine on
põhjendatud ja vajalik
ühtse kvaliteedi tagamiseks
(sarnaselt nagu arhiivi-,
tõlke ja infotelefoni teenuse
tsentraliseerimine kohtus).
IT puhul on vastutus
jagatud sõltuvalt
konkreetsest teenusest
kohtute, RIKi, JMi, RITi
jm vahel. Seejuures tekib
muudatuse tulemusel KHT
näol üks nö keskus, kes
koondaks ja esindaks
kohtuteüleseid huve ka IT-
arenduste prioriteetide
seadmisel - käesoleva
hetkeni ei ole
kohtusüsteemis sellist ühist
kokkulepet kohtupoolse
tellija osas leitud.
9 Muudatuste kavandamisel tasuks ehk
mõelda ka selle peale, kas kohtute seaduse
(KS) § 27 lõike 3 järgne Riigikohtu
esimehe aruandekohustus Riigikogu ees
koos uue KHN-i juhtimisega tähendab
ühtlasi Riigikohtu esimehe n-ö
personaalset vastutust korrakohase
õigusemõistmise eest kõigis kohtutes ja
mille see seisneda võiks.
S
KS § 27 kohaselt esitab
Riigikohtu esimees kord
aastas Riigikogu
kevadistungjärgul
Riigikogule ülevaate
kohtukorralduse,
õigusemõistmise ja
seaduste ühetaolise
kohaldamise kohta. KHN-i
esimehena suureneb
Riigikohtu esimehe
vastutus kohtute haldamise
eest.
10 VTK-s olemasolevatele tabelitele 1, 2, 3
võiks parema ülevaate saamise huvides
lisada tabelid 4 ja 5 praeguse KHN ja ka
Riigikohtu pädevuse kohta kohtunike
haldamisel, koolitamisel. Tabelis 1 võiks
lisaks välja tuua ka eelarveläbirääkimiste
pidamise, kui väga olulise küsimuse
A
Tabeleid korrigeeritakse
seletuskirjas.
11 Mõned justiitsministri määrused, mis on
KS alusel antud ja milles tahetakse anda
pädevus uuele KHN-le, võivad sisaldada ka
teiste seaduste alusel antud norme. Selline
on nt VTK-s esile tõstetud maa-, haldus- ja
ringkonnakohtu kantselei kodukord, mis
sisaldab ka erinevate menetlusseadustike
alusel antud norme. Seega tuleks uuele
mudelile üleminekul olla tähelepanelik, et
A
10
kogemata mingid vajalikud määrused ära ei
kaoks.
12 Veel leidis osa kolleege, et KHN ei peaks
olema ainus kohtuid teiste võimuharudega
suhtluses esindav organ. Sõltuvalt
konkreetsest olukorrast, peaks kohtutel
endil jääma võimalus ise otse teiste
võimuharudega suhelda haldamist
puudutavates küsimustes.
S
Eelnõu ei piira kohtute
suhtlemist teiste
võimuharudega.
13 VTK kirjeldab ühtlasi plaani, et KHN-i
alluvusse luuakse kohtuhaldusteenistus,
mille üks eesmärk oleks korraldada kõik
sellised tugiteenused, mis on kohtute ülesed
(nt tõlge, arhiivindus jne). Sellele mõttele
on raske vastu vaielda. Teine eesmärk on
võtta üle kohtudirektorite ja mõned kohtu
esimehe täidetud ülesanded ning teostada
neid keskselt. See ettepanek kergendaks
esimeeste töökoormust. VTK-st ei selgu,
kas kohtuteenistuses hakkaks neid
ülesandeid täitma uus inimene või toimuks
lihtsalt olemasolevate inimeste
ümberpaigutamine kohtuteenistuse alla.
S
KHT konkreetsed
ülesanded otsustab KHN.
Seejuures on
tsentraliseerimise puhul
põhjendatud esimeses
etapis paigutada vastavalt
ümber juba olemasolevad
inimesed. Seejärel on
võimalik hinnata, milliste
funktsioonide täitmiseks
oleks vaja nt täiendavat
väljaõpet või lisapersonali.
14 Riigikohtus on esindatud väga erinevad
arvamused selle osas, kas VTK-s
kirjeldatud plaan, et säästlikkuse eesmärgil
hakkaks algselt kohtuhaldusteenistus
paiknema ringkonnakohtu juures, on hea ja
mõistlik. Kui vaadata, kus asuvad
seadusandliku ja täidesaatva võimu
sarnased teenistused (vastavalt Riigikogu
kantselei ning Riigikantselei), siis leidub
neid, kelle arvates peaks kohtuteenistus
asuma Riigikohtu juures. Samas ei toetatud
sarnast plaani 2009. aasta eelnõu puhul.
Ühtlasi võiks teenistuse Riigikohtu juures
asumine viia võimu tsentraliseerimiseni.
On olulisi argumente, et Riigikohtu kui
kogu riigi ja põhiseadusliku korra
toimimise garandina tegutseva
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu osalus
kogu kohtusüsteemi haldamises peaks
olema vaoshoitud. Lisaks kaheldi selles,
kas ringkonnakohtu juurde n-ö poolikult
selle teenistuse loomine suudaks minna
edukalt käima ja täita talle antud ülesannet
efektiivselt. Samas viimati mainitud muret
leevendab mõneti see, et VTK
ideaalnägemuse kohaselt on teenistus
eraldiseisev ning ringkonnakohtu juures
asumine on üksnes ajutine lahendus. Sisu
poolest peab kohtuhaldusteenistus
kohtusüsteemi kui terviku juures, mõne
konkreetse asutusega sidumine on pigem
TV
11
tehniline küsimus ja ringkonnakohut võib
pidada selleks sobilikuks.
15 VTK järeldab, et plaanitud muudatustega
lisakulusid ei teki. See on täpne selles osas,
et olemasolevad ülesanded jagatakse
ümber, kuid selge on see, et KHN-i
loomisega kohtute töökoormus kasvab ning
Justiitsministeeriumi töökoormus väheneb
ning sellel kahtlemata on nende mõlema
kulutustele mõju
S
On põhjendatud, et
üleminevate ülesannetega
läheb üle ka vastav
ressurss.
Harju Maakohus
1 VTK toob välja, et teatud küsimused,
milles praegu annab justiitsminister
määruseid, tuleks tulevikus lahendada
seaduse tasandil, tuues näitena kohtunike
arvu määramise. Küsimus, millisel
õiguslikul tasandil (seadus, määrus,
käskkiri) tuleb teatud küsimused lahendada
on väga põhimõtteline. Tuleb kaaluda
võimude lahususe põhimõtte ja samas
otstarbekuse vahel ja tagada, et seaduse
tasandi regulatsioon ei muutuks liiga
detailseks. Kohtunike arvu seaduse tasandil
kehtestamise näide ei ole õnnestunud.
Kohtunike arv on küll iseenesest seotud
õigusemõistmisele juurdepääsuga, mis on
üks põhiõiguseid ja põhiseaduslik printsiip,
kuid seaduse tasandil kohtunike arvu
määratlemine on kohmakas ega taga
vajadusel süsteemi paindlikkust.
A
Paindlikkuse ja kohtute
sõltumatuse tagamiseks
määrab kohtunike
koguarvu justiitsminister
KHN-i ettepanekul.
2 Justiitsministeerium jääb vastutama
kohtukorraldust ja kohtumenetlusi
puudutava õigusloome eest. Tuleb tagada,
et ei tekiks olukorda, kus seaduse tasandil
hakatakse kohtute haldamise soovitud
suunda nügimiseks sisse kirjutama
detailseid regulatsioone, mis peaksid jääma
kohtusüsteemi eneseregulatsiooniks.
Samas on vajalik sätestada nii
kohtuhaldusteenistuse juhi ja teiste
teenistujate ametisse nimetamine, nende
valikukriteeriumid ning teenistusse
saamise kord.
A
Õigusloomes tuleb
vastavaid otsuseid teha igal
juhul koos nendega, keda
need otsused mõjutavad,
ning nendega arvestades.
KHT juhi nimetamise
alused sätestatakse ATSis
(ametiaeg 5 a, võimalik
kaks ametiaega). Täpsemad
valikukriteeriumid
kehtestab KHN.
3 Justiitsministeeriumi ülesandeks jääb
vastutada I ja II astme kohtute
koondeelarve eest. Siinkohal soovitaks
võimaldada kohtuhaldusteenistusel osaleda
koos justiitsministriga valitsuses
läbirääkimistel või panna vähemalt
seadusesse kohustus kaasata teenistus
Riigikogus eelarve läbirääkimistesse.
TV
4 Õigusemõistmisega otseselt mitteseotud
tegevused nagu näiteks raamatupidamine ja
kinnisvarahaldus, samuti arvutite riist- ja
tarkvara haldamine keskselt on mõistlik.
S
Kuivõrd kohtute seadus ei
reguleeri juba praegu
tsentraliseeritud teenuste
12
Samas on kinnisvaraga seotud küsimused
siiski teatud määral õigusemõistmist
mõjutavad, samuti puudutab see arvuti
riistvara olemasolu. Kui kohtuhooneid ei
ole võimalik kasutada, siis on piiratud ka
õigusemõistmisele juurdepääs, samuti on
keeruline tegeleda õigusmõistmisega, kui
arvutipark on puudulik. Seega peaks olema
sätestatud väga selgelt, kuidas toimub
raamatupidamise jm tugiteenuste
arendamise puhul põhimõtteliste otsuste
kooskõlastamine ja sisendi andmine
kohtusüsteemi nimel.
osutamist, ei ole
põhjendatud selle
reguleerimine seal ka
tulevikus. Praktikas
võimaldab nö üks
kontaktkoht (KHN või
KHT) tulevikus sellistes
küsimustes paremini
koostööd teha, vajadusi
selgitada, infot jagada.
5 Ministeeriumile peab olema tagatud
vajalike kohtusüsteemi puudutavate
andmete saamise võimalus. VTK ei
täpsusta, mida selle all silmas peetakse. Kas
üldist statistikat, ligipääsu konkreetsetele
kohtuasjadele.
S
Mõeldud on andmete
senise kättesaadavuse
jätkumist
poliitikakujundajana
otsuste tegemiseks, mitte
ligipääsu konkreetsetele
kohtuasjadele.
6 Senisest kohtute haldamise nõukojast kui
nõuandvast ja kooskõlastavast organist
tuleb luua strateegilise tasandi
otsustuskogu – kohtute haldus- ja
arendusnõukogu. Seaduse tasandil oleks
vaja sätestada KHN liikmete valimisel ka
neile kehtestatud kriteeriumid ning neile
anda isiklik aruandekohustus. Praegu on
kohtunike üldkogul KHN liikmete
valimine suhteliselt juhuslik, puudub
võimalus nn kampaania tegemiseks või
laiemalt kandidaadi oskuste ja teadmiste
teadasaamiseks. Kui KHNist saab oluline
kohtuhalduse eestvedaja, tuleb tagada, et
KHN liikmed oleksid ka selleks tööks
võimelised. Oluline on, et KHN ei muutuks
ainult kohtunikest koosnevaks koguks, vaid
sellel on tagatud ka nn poliitilise sideme
säilimine. Justiitsministeeriumi osalemine
hääleõiguseta liikmena on kindlasti vajalik,
aga võiks siiski säilitada ka
põhiseaduskomisjoni esimehe osaluse.
S
Eelnõus on põhjendatud
mahus kriteeriumid
(tagamaks valdkondade
erisust ja regionaalsust)
KHN-i liikmete valikul.
Täiskogu poolt kehtestatud
valimise korras on
soovituslik ette näha
detailsemad kriteeriumid,
nt kandidaatide
seisukohtade tutvustamise
ja ülesseadmise osas.
KHN-i liikmete isiklik
aruandekohustus pole
mõistlik ega vajalik
kuivõrd KHN teeb otsuseid
ühiselt. Juba praegu kuulab
täiskogu ära Riigikohtu
esimehe ettekande õigus-ja
kohtusüsteemi arengust, st
tulevikus kuulab täiskogu
ära Riigikohtu esimehe kui
KHN-i esimehe ülevaate
mh ka KHN-i tegemistest.
KHNi koosseisusus on
täpsustatud kohtunikest
liikmete arv esimese astme
kohtust ja
ringkonnakohtust. Muus
osas on KHN-i koosseis
muutmata. Seejuures on
13
KHNi näol tegemist
varasemast nõukojast
erineva, strateegilise
tasandi otsustuskoguga,
mis tegeleb ka
kohtusüsteemi igapäevast
toimimist puudutavate
küsimuste ja otsustega.
7 KHN peab kaasa rääkima ka õigusloomes,
eriti, mis puudutab mitte ainult
kohtuhaldust vaid ka kõiki eelnõusid, mis
võivad puudutada kohtute töökoormust ja
põhimõttelist olemasolu. VTKs ei ole
märgitud KHN õigusloomes osalemist.
A
Õigusloome on oluline
poliitikakujundamise
instrument. Seejuures tuleb
vastavaid otsuseid teha igal
juhul koos nendega, keda
need otsused mõjutavad,
ning nendega arvestades.
Eelnõus on täpsustatud
KHN-i pädevust teha
Justiitsministeeriumile
õigusloomelisi
ettepanekuid ja esitada
arvamusi. HÕNTEst
tulenevalt on see võimalus
ka teiste ministeeriumite
osas.
8 Teenistuse juht – õpime olemasolevast
(kohtudirektori positsioonist). Kui isik ei
allu kellelegi, kes süsteemis sees tema töö
vilju naudib, siis ei oska ka töötada
kellelegi. Teenistuse juhi valimine, tema
teadmiste ja oskuste kriteeriumid ning
koostööpõhimõtted peavad olema seaduse
tasandil reguleeritud. Ta võiks olla
kohtunik. On mitmeid riike (Saksamaa,
Singapur), kus kohtudirektor või haldusjuht
on ametilt kohtunik, kes
õigusemõistmisega ametis oleku ajal ei
tegele
OA
KHT juhi valimise
üldpõhimõtted sätestatakse
ATSis (valitakse 5ks
aastaks, võimalik 1x
ametiaega pikendada).
Täpsemad
valikukriteeriumid
kehtestab KHN. Eelnõus on
jäetud võimalus, et KHT
juhiks võib olla ka
kohtunik, kuid vastava
otsuse teeb KHN. KHT
direktor allub KHN-ile,
samuti on ette nähtud
koostöö esimeestega.
9 VTK mainib, et kohtuhaldusteenistuse alla
võiksid kuuluda ka kohturegistrid ja
maksekäsu osakond. Lisaks
maksekäsuosakonnale on meil ka üldine
eestkoste järelevalve osakond. Kas see on
meelega VTK loetelus välja jäänud?
Registrite puhul tuleb sel juhul tagada, et
kohtunikuabil oleks endiselt võimalus
küsida kohtunikult vahetut nõu.
S
Eelnõuga ei viida
nimetatud osakondi KHT-
sse, vaid need jäävad kohtu
esimehe juhtimisele.
10 Väga oluline on, et kohtumenetlust
puudutav IT arendus oleks teenistuse ja
laiemalt kohtuteenistuse käes. Esiteks on
see võimude lahususe põhimõttest
tulenevalt oluline, et kohtute sisulised IT
A
Kuivõrd kohtute roll IT
arendustes on reguleeritud
vastavates põhimäärustest,
tehakse vajalikud
14
lahendused, mis mõjutavad
kohtumenetluse kulgu, oleksid kohtute
poolt
nn tellija tasandil väljatöötatud. Teenistusel
ei pea olema endal IT arendajate
meeskonda, sellega võib ka edaspidi
tegeleda RIK, aga sisuline kaasarääkimise
võimalus peab jääma kohtule.
muudatused
rakendusaktides.
Rahandusministeerium
1 Positiivseks saab pidada kohtutele suurema
eneseotsustusõiguse andmist ning
efektiivsuse ja sünergia otsimist
kohtuhalduse tegevuste hulgast.
TV
2 Killustatus asutusteks ja asutuste vahel on
suureks (varjatud) halduskoormuse
põhjustajaks ja sellest tulenevalt toetakse
tegevusi, mis eelnimetatud killustatust
vähendavad. Seetõttu on
rahandusministeerium vastu uute asutuste
loomisele.
Rahandusministeerium peab oluliseks
säilitada institutsionaalne selgus, kus
asutuste piirid ning nende vastutus ja
vastutajad on selgelt määratletud. Seda
põhimõtet toetaksid kohtuhaldusteenistuse
loomine mõne olemasoleva kohtuasutuse
(nt ringkonnakohtu) juurde või uue asutuse
loomine. Olemasoleva asutuse juurde luues
peab olema selge, et see konkreetne asutus
(nt Tallinna või Tartu ringkonnakohus)
saab volitused tegeleda ka kõikide teiste
kohtute (va Riigikohtu) haldustegevustega.
A
KHT luuakse eraldiseisva
struktuuriüksusena Tartu
Ringkonnakohtu juurde
ning see pakub teenust
kõikidele kohtutele. KHT
konkreetsed ülesanded
otsustab KHN.
4 Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et
eestikeelne „teenistus“ (sks k „dienst“) käib
eeskätt inimese ja asutuse vahelise
(teenistus-)suhte kohta. Institutsiooni
nimena võiks pigem kaaluda „-kantselei“
kasutamist.
MA
Sõna „teenistus“
kasutatakse ka asutuse vm
üksuse, samuti asutuste
võrgu kohta (vt Sõnaveeb),
nt Riigikontrolli arendus- ja
haldusteenistus. Selle sõna
vastet inglise keeles
kasutatakse ingliskeelsetes
riikides sarnaste asutuste
nimedes, nt „HM Courts
and Tribunals Service“
(Ühendkuningriigis) või
„The Courts Service of
Ireland“ (Iirimaal). Selle
sõna kasutamisega
viidatakse KHT
missioonile olla kõigi
kohtute teenistuses.
5 Institutsionaalse killustatuse
vähendamiseks tehakse kohtusüsteemile
ettepanek kaaluda võimalust vähendada
kohtuasutuste arvu 4-ni nii, et jääks üks
S
Kohtuasutuste võimalikku
ühendamist on planeeritud
analüüsida eraldiseisvalt
15
Riigikohus, üks ringkonnakohus (kahe
kohtumajaga), üks halduskohus (kahe
kohtumajaga) ning üks maakohus (kõigi
seniste kohtumajadega). Selline lahendus
võimaldaks vähendada asutuste vahelist
bürokraatiat ning suurendaks paindlikkust.
kohtute arengukavas seatud
eesmärkide raames.
Seejuures ei eelda
kohtuasutuste ühendamine
tulevikus põhimõttelisi
muudatusi eelnõukohases
kohtuhaldusmudelis.
Eesti Advokatuur
1 Selleks, et KHN omaks laiapõhjalisemat
vaadet, on põhjendatud kaasata KHN-i
koosseisu ka kohtunikest nõukogu liikmete
poolt valitud (koopteeritud) liikmeid
väljastpoolt kohtusüsteemi. See annaks
KHN-i otsustele juurde
kohtusüsteemivälist vaadet ning täiendaks
nõukogu juhtimise ja strateegilise visiooni
alast asjatundlikkust. Lõppastmes on KHN-
i kohtunikest liikmete otsustada, millist
lisakompetentsi nad oma ülesannete
täitmiseks vajavad.
S
KHN-i koosseisusus on
täpsustatud kohtunikest
liikmete arv esimese astme
kohtust ja
ringkonnakohtust. Muus
osas on KHN-i koosseis
muutmata kujul, sh
kaasatud liikmed
väljastpoolt kohtusüsteemi.
2 Advokatuur on seisukohal, et advokatuuri
esindaja peaks ka tulevikus KHN-i töösse
vaikimisi kaasatud olema. Advokatuuri
kaasamine pakub koostöö kaudu väärtust
mõlemale osapoolele, võimaldades
kohtutele mh kohtusüsteemivälist vaadet
professionaalsetelt osalejatelt, kellel on
samuti kohtutega ühine huvi menetluse
ladusa korralduse ja kohtupidamise tõhusa
ning efektiivse toimimise vastu.
Advokatuuri esindaja ei pea ilmtingimata
olema KHN-i hääleõiguslik liige,
eelviidatud eesmärki võimaldaks täita ka
koosolekutel sõnaõigusega osalemise
võimalus
S
Mittekohtunikest liikmete
kaasamise peamine
eesmärk on tuua KHN-i
kohtuvälist vaadet ja
suurendada tema
asjatundlikkust
valdkondades, mis
kohtunikest liikmetel
puudub või on vähene.
KHN-i koosseisusus on
täpsustatud kohtunikest
liikmete arv esimese astme
kohtust ja
ringkonnakohtust. Muus
osas on KHN-i koosseis
muutmata kujul, sh
kaasatud liikmed
väljastpoolt kohtusüsteemi.
Riigiprokuratuur
1 Seonduvalt väljatöötamise kavatsuse
punkti 2.3 alapunktiga 1 „Kohtute haldus-
ja arendusnõukogu“ märgib prokuratuur, et
loodava kohtute haldus- ja arendusnõukogu
alaliseks liikmeks võiksid olla ka
Advokatuuri juhatuse nimetatud
vandeadvokaat ja riigi peaprokurör või
tema poolt nimetatud riigiprokurör
(analoogselt kehtiva KS § 40 lõikega 1).
A
KHN-i koosseisusus on
täpsustatud kohtunikest
liikmete arv esimese astme
kohtust ja
ringkonnakohtust. Muus
osas on KHN-i koosseis
muutmata kujul.
2 Prokuratuur toetab kohtute seaduse
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsust ja sellega kohtusüsteemi
juhtimisvõimekuse tõstmist, et
kohtusüsteem suudaks ise teha
TV
16
organisatsioonile olulisi otsuseid ja neid ka
täide viia.
Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2 (rakendusaktide kavandid)
KAVAND
Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319
„Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi
põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse
kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruses“ tehakse järgmised muudatused:
1) punkti 12 alapunkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
2) punkti 18 alapunkt 15 sõnastatakse järgmiselt:
„15) määrab maa- ja halduskohtute tööpiirkonna, maa-, haldus- ja ringkonnakohtutes töötavate
kohtunike ja kohtunikuabide koguarvu, kinnitab maakohtute osakondade ja kantselei
kodukorrad ning täidab muid ülesandeid esimese ja teise astme kohtute haldamisel seaduses
ettenähtud alustel ja korras;“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.
Madis Timpson
Minister
Tõnis Saar
Kantsler
KAVAND
Justiitsministri 12. juuli 2010. a määruse nr 24
„Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ muutmine
Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Justiitsministri 12. juuli 2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“
muutmine
Justiitsministri 12. juuli 2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ § 3
lõigetes 1 ja 3, § 4 lõigetes 2 ja 3, § 6 lõigetes 2 ja 3, § 7 lõike 2 punktides 3, 11 ja 12, § 7 lõikes
3, § 20 lõikes 2, § 45 lõigetes 1 ja 2 ning § 56 lõikes 1 asendatakse sõna „kohtudirektor“
sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.
Madis Timpson
Minister
Tõnis Saar
Kantsler
KAVAND
Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60
„Kohtu registriosakonna kodukord“ muutmine
Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruses nr 60 „Kohtu registriosakonna
kodukord“ muutmine
Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ § 3
lõigetes 1 ja 3, § 4 lõigetes 2 ja 3, § 6 lõigetes 2 ja 4, § 7 lõike 2 punktides 3, 11 ja 12, § 7 lõikes
3, § 20 lõikes 2, § 45 lõigetes 1 ja 2 ning § 56 lõikes 1 asendatakse sõna „kohtudirektor“
sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.
Madis Timpson
Minister
Tõnis Saar
Kantsler
KAVAND
Justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 7
„19. detsembri 2012. a määruse nr 60
„Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“
muutmine
Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 42 lõike 1 ja § 127 alusel.
§ 1. Justiitsministri 8. veebruari 2018. a. määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu
kantselei kodukord“ muutmine
Justiitsministri 8. veebruari 2018. a. määruses nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei
kodukord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 3, § 4 lõikes 2, §-s 9, § 32 lõikes 6, § 36 lõikes 5, § 38 lõigetes 2, 8 ja 9,
§ 40 lõikes 1 ning § 43 lõikes 2 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“
vastavas käändes;
2) paragrahvi 4 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 38 lõikest 3 ja § 42 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või kohtudirektori“;
4) paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kohtudirektor või“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.
Madis Timpson
Minister
Tõnis Saar
Kantsler
KAVAND
Justiitsministri 27. oktoobri 2005. . määruse nr 47
„Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja
kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“
muutmine
Määrus kehtestatakse kohtute seaduse §-de 11, 19, 23 ja 1141 alusel.
§ 1. Justiitsministri 8. veebruari 2018. a. määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu
kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ muutmine
Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruses nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu
kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§-de 11, 19, 23 ja 1141“ tekstiosaga „§ 11 lõike
1, § 19 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 1141 lõike 1“.
2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:
㤠1. Maakohtu kohtunike koguarv
Maakohtutes on 158 kohtunikku. Kui kohtunik on pikemat aega teenistusest eemal, võib
nimetada ametisse uue kohtuniku, arvestades, et maakohtutes võib ajutiselt olla kuni 164
kohtunikku.“;
3) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
㤠11. Kohtunikuabide koguarv
Kohtunikuabide koguarv on 55.“;
4) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt
㤠2. Halduskohtu kohtunike koguarv
Halduskohtutes on 25 kohtunikku.“;
5) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt
㤠3. Ringkonnakohtunike koguarv
Ringkonnakohtunike koguarv on 46.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.
Madis Timpson
Minister
Tõnis Saar
Kantsler
KAVAND
Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37
„Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“
muutmine
Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 112 lõike 1 alusel.
§ 1. Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja
maksmise kord“ muutmine
Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise
kord“ §-s 6 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.
Madis Timpson
Minister
Tõnis Saar
Kantsler
KAVAND
Justiitsministri 15.veebruari 2006. a määruse nr 5
„Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 34 lõigete 1 ja 3 alusel.
§ 1. Justiitsministri 15.veebruari 2006.a. määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi
põhimäärus“ muutmine
Justiitsministri 15.veebruari 2006.a. määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ §
13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:
„91) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2025. a.
Madis Timpson
Minister
Tõnis Saar
Kantsler
KAVAND
Justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 46
„Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad
ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“,
29.07.2009. a määruse nr 30 „Kohtuniku ja
kohtukordniku ametiriietuse kirjeldus ning
kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“
ja 19.12.2019. a määruse nr 18 „Kohtuniku
valveaja lisatasu“ kehtetuks tunnistamine
Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 9 lõike 3, § 18 lõike 3, § 22 lõike 6, § 76 lõike 8, § 85
lõike 3 ja § 1271 alusel.
§ 1. Justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed
asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“, 29.07.2009. a määrus nr 30
„Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse
kandmise kord“ ja 19.12.2019. a määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“ tunnistatakse
kehtetuks.
§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.
Madis Timpson
Minister
Tõnis Saar
Kantsler
1
Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Seadusega muudetakse esimese ja teise astme kohtute kohtuhaldusmudelit. Praegu tegelevad
kohtuhaldusega esimeses ja teises kohtuastmes Justiitsministeerium, kohtute haldamise
nõukoda (kooskõlastava ja nõuandva organina), kohtute esimehed ja kohtudirektorid. Kohtute
personali ja kohtunike ning kohtujuristide koolituse valdkonnas tegeleb kohtuhaldusega ka
Riigikohus. Kohtuhalduses osalejate rohkus ja pädevuse killustatus ei loo seejuures soodsat
pinnast tõhusaks halduseks, mille eesmärk on tuvastada probleemid, leppida kokku lahendused
ja viia need tulemuslikult ellu. Nende probleemide lahendamiseks tehakse järgmised tähtsamad
muudatused.
1. Kohtuhaldusülesanded antakse valdavas osas Justiitministeeriumilt üle kohtusüsteemile
ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Seaduses sätestatud juhul täidab
kohtuhaldusülesandeid Justiitsministeerium. Sellised ülesanded on näiteks kohtute
tööpiirkonna määramine, kohtunike koguarvu määramine, maakohtu rahvakohtunike arvu
määramine, kohtute infosüsteemi vastutava kasutaja ülesanded, arvamuse andmine esimese
ja teise astme kohtute eesmärkidele, kantselei kodukordade kehtestamine ja kohtu tekitatud
kahju hüvitamiseks esitatud taotluse läbivaatamine. Samuti laiemalt
poliitikakujundamisega seotud ülesanded ehk õiguspoliitika kujundamiseks vajalikud
hoovad: kohtukorraldust ja kohtumenetlusi puudutav õigusloome, kohtute eelarve ja
andmeanalüüs.
2. Kohtuhalduse- ja arenduse korraldamiseks kohtusüsteemis luuakse senise kohtute
haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute haldus-ja arendusnõukogu (KHN).
Senisest nõuandvast ja kooskõlastavast organist saab kohtuhalduse strateegilise tasandi
otsustuskogu. KHN on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, kes suunab kohtute
arendamist ja haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused.
Seeläbi suureneb oluliselt kohtunike otsustusõigus kohtute arendamise ja tugiteenuste
korraldamise üle. KHN-ile antakse üle järgmised olulisemad ülesanded:
määrata kohtumajade asukohad ja teha valdakonna eest vastutavale ministrile ettepanek
kohtute tööpiirkondade määramiseks;
otsustada justiitsministri määrusega kehtestatud üldarvu piirides kohtunike arv esimese
ja teise astme kohtutes;
nimetada ametisse ja vabastada ametist esimese ja teise astme kohtute esimehed ning
teha nende üle järelevalvet;
koostada esimese ja teise astme kohtute eelarve eelnõu ja esindada kohtuid
Justiitsministeeriumis eelarvetaotluse läbivaatamisel;
kinnitada esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse eelarved pärast
seda, kui justiitsminister on kinnitanud kohtute koondeelarve.
Lisanduvad kohtute arendamisega seotud ülesanded (kohtute eesmärkide kujundamine ja
kinnitamine jm), osalemine kohtuid käsitlevas õigusloomes (eelnõude ettepanekute
väljatöötamine ja nende kohta arvamuse avaldamine jm), kohtuvõimu esindamine suhetes
teiste võimuharudega kohtute haldamise küsimustes ja siseaktide andmise õigus
(kohtuniku valveaja lisatasu arvestamise korra kehtestamine jm). Loetelu on seejuures
2
jäetud lahtiseks, et võimaldada KHN-il arutada ja otsustada ka muid kohtu halduse ja
arenduse strateegilise tasandi küsimusi.
KHN-i kuuluvad eelnõu kohaselt Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu kohtunikku,
kolm esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud
vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler
või tema poolt nimetatud esindaja. Kohtunike täiskogu valib kolmeks aastaks KHN-i
kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe. Üks esimese astme kohtunikest
peab olema tsiviilvaldkonna maakohtunik, üks süüteovaldkonna maakohtunik ja üks
halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa KHN-i kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu
esimees ei või KHN-i kuuluda. Kuigi Riigikohut uue kohtuhaldusmudeliga ei hallata, juhib
KHN-i esimehena Riigikohtu esimees. Riigikohtu esimehe kaasumine on oluline, kuna
KHN teeb otsuseid, mis mõjutavad kohtusüsteemi toimimist tervikuna. KHN-i liikmete
volitused kehtivad kolm aastat, välja arvatud Riigikohtu esimehel, kelle volitused kehtivad
ametikoha järgi üheksa aastat.
3. Luuakse kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja
KHN-ile tuge kohtute arendamisel. KHT alla koondatakse senised Justiitsministeeriumi
kohtuhalduse ülesanded, kohtute tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks tõlketeenistus,
arhiiviteenistus) ning kohtudirektori täidetavad ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus).
Kohtuhalduse paindlikkuse tagamiseks hakkab haldusülesannete täpsemat jaotust kohtute
ja KHT vahel otsustama KHN.
KHT moodustatakse struktuuriüksusena Tartu Ringkonnakohtu koosseisu. Seejuures on sel
vaid formaalne tähendus. KHT ja selle direktor allub vahetult KHN-ile1. Tartu
Ringkonnakohtu esimehel ei ole KHT suhtes mingisuguseid juhtimis- ega
järelevalvefunktsioone, samuti ei saa ta otsustada KHT eelarve kasutamise üle. Direktori
nimetab ja vabastab ametist KHN. Eelnõu kohaselt on tema ametiaeg viis aastat, mida võib
ühe korra pikendada. Direktor võib, aga ei pea olema kohtunik.
4. Avaliku teenistuse seaduses asendatakse kohtuhaldusülesannete ülemineku tõttu valdkonna
eest vastutav minister KHN-iga. Riigieelarve seaduses asendatakse kohtute haldamise
nõukoda KHN-iga kuivõrd kohtute haldamise nõukoja volitused lõppevad ja korrigeeritakse Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde esitatava KHN-i arvamuse sisu.Kaitseväe
teenistuse seaduses asendatakse kohtute haldamise nõukoda KHN-iga kui kohtuniku
ajateenistuseks vabastamise ettepaneku esitaja.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler
Mari-Liis Mikli (5861 8982, [email protected]). Eelnõu töötas välja töörühm koosseisus
Riigikohtu kohtunik Heiki Loot, Tartu Ringkonnakohtu direktor Tiina Ereb, Viru Maakohtu
esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu Maakohtu kohtunik Rutt Teeveer ja Tallinna
Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa.
1 Analoogselt kuulub Konkurentsiameti koosseisu eraldiseisva struktuuriüksusena maksejõuetusteenistus, mille
juhi on nimetanud valdkonna eest vastutav minister, samuti on järelevalveõigus ministril.
3
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse
talituse toimetaja Aili Sandre.
1.3. Märkused
Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:
1) kohtute seadus (KS), RT I, 04.01.2024, 4;
2) avaliku teenistuse seadus (ATS), RT I, 02.05.2024, 21;
3) kaitseväeteenistuse seadus (KVTS), RT I, 20.02.2024, 5;
4) riigieelarve seadus (RES), RT I, 28.05.2024, 3.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi 2023–2027 punkt 11.2 näeb ette järgmise ülesande: analüüs ja ettepanekud
kohtureformi elluviimiseks.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, sest
muudetakse kohtukorralduse seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14).
2. Seaduse eesmärk
Esiteks on seaduse oluline eesmärk suurendada kohtute vastutust ja otsustusõigust kohtute
arendamisel ja haldamisel. Eesmärk märgib ühelt poolt Justiitsministeeriumi rolli muutumist –
fookuse ümbertõstmist kohtuhalduse juhtimiselt õiguspoliitika kujundamisele – ning vastab
teiselt poolt kohtute valmisolekule võtta rohkem vastutust kohtute haldamise ja arendamise
eest2.
Teiseks on seaduse eesmärk suurendada kohtuvõimu sõltumatust täitevvõimust. Kuigi
29.07.2002 jõustunud kohtute seaduse ettevalmistamisel oli üheks oluliseks eesmärgiks kaasata
kohtud kohtusüsteemi haldamisse ning suurendada kohtunike ja kohtuvõimu sõltumatust,
milleks loodi kohtute haldamise nõukoda kui kooskõlastav organ oluliste kohtuhaldust
puudutavate küsimuste otsustamisel, oli tegemist siiski pooliku lahendusega. Õigusemõistmise
toimimise korrakohasus3 on tõhusalt võimalik tagada üksnes juhul, kui kogu kohtusüsteem
toimib ja seda arendatakse edasi ühtsete põhimõtete ning ühtse korra alusel ning arvestades
kohast rollijaotust. Sellisel juhul on süsteemisisesed kitsaskohad paremini tuvastatavad ja
kõrvaldatavad.
Kolmandaks on seaduse eesmärk vähendada vastutuse hajumist kohtute haldamisel ning
laiendada kohtuteülest vaadet kohtute arendamisele ja haldamisele. Praegu on kohtuhaldus
killustunud mitme osapoole vahel, mis tähendab, et killustunud on ka vastutus nende ülesannete
täitmise eest. Samuti ei taga ülesannete killustatus piisavalt kohtuteülest vaadet kohtute
arendamisel ja haldamisel, st praegu puudub üks otsustusvõimeline keskne institutsioon, millel
on terviklik tulevikuvaade kogu kohtusüsteemist lähtudes. Täitevvõimu ning esimese ja teise
astme kohtute omavahelise pädevuse jaotust ja ka haldusülesannete killustumist
iseloomustavad tabelid 1–4.
2 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring.
https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/. 3 Vt ka ajakirjas Õiguskeel (2009/4) avaldatud Virgo Saarmetsa artikkel „Mis on korrakohane õigusemõistmine
ja kuidas seda tagada?“.
4
Tabel 1. Kohtute seaduse alusel justiitsministri pädevusse kuuluvad ülesanded
Tabel 2. Kohtute seaduse alusel kohtu esimehe pädevusse kuuluvad ülesanded
Tabel 3. Kohtute seaduse alusel kohtudirektori pädevusse kuuluvad ülesanded
Tabel 4. Kohtute seaduse alusel kohtute haldamise nõukoja pädevusse kuuluvad ülesanded
5
Seaduse neljas eesmärk on tagada ühtne ja ühtlase kvaliteediga kohtuhaldusteenus kõigi kohtute
jaoks. See tähendab, et tugiteenuste kättesaadavus ja tase peab olema kohtute jaoks ühetaoliselt
kvaliteetne. Viimastel aastatel on tugiteenuste ühtlustamisega küll juba tegeletud, näiteks on
kohtus tsentraliseeritud arhiivi-, tõlke ja infotelefoni teenus, kuid selline ühtlustamine peab
jätkuma ja toimima kõigi tugiteenuste puhul.
Eesmärgi täitmiseks on esiteks vaja muuta kohtuhalduse senist korraldust ning anda
Justiitsministeeriumilt esimese ja teise astme kohtute haldamise ülesanded võimalikult suures
ulatuses üle kohtusüsteemile. Teiseks tuleb luua kohtusüsteemi sees organid, mis täidavad
kohtuhaldusülesandeid, st luua õigusemõistmise toimimiseks vajalikud organisatsioonilised
tingimused. Seejuures on kohtuhaldusmudeli ümbervaatamise vajadus pikaajaline.
Kohtuhalduse eraldamise täitevvõimust nägi ette juba 2009. a kohtute seaduse eelnõu 649 SE4,
mille oluline plaanitud muudatus oligi Justiitsministeeriumilt esimese ja teise astme kohtute
haldamise ülesande ülevõtmine ja kõigi kohtuastmete haldamise ülesannete jagamine loodavate
kohtute nõukogu ja Kohtuhalduskeskuse vahel. Kavandatud muudatusi ei rakendatud, kuna
eelnõu kritiseeriti Riigikohtu esimehele antava liigse võimu ja täitevvõimule omaste
subordinatsiooniliste suhete kehtestamise tõttu. Eelnõu väljatöötamisel on muuhulgas
arvestatud eelnõule 649 SE esitatud kriitikat ja leitud optimaalseim lahendus.
Oluliseks toeks eelnõu väljatöötamisel on olnud Soome kogemus kohtuhalduse reformimisel
2020. a, arvestades seejuures Eesti kohtusüsteemi eripära ning eelnõu väljatöötamise käigus
tehtud ettepanekuid. Soome kohtuhaldusreformiga anti suur osa kohtuhaldusülesandeid
Justiitsministeeriumilt üle kohtute ametile (Tuomioistuinvirasto). Samamoodi on planeeritud
eelnõus. Reformi üks peamisi eesmärke oli suurendada kohtute ja kohtunike vastutust
kohtusüsteemi tulemuste eest. Soome kohtute ameti ülesanne on tagada kohtute tööks vajalikud
tingimused ning arendada, planeerida ja toetada kohtute tööd. Kuigi Soome kohtute amet on
iseseisev riigiasutus Justiitsministeeriumi haldusalas, on selle ülesanded paljuski samad, nagu
on kavandatud eelnõus KHN-il ja KHT-l. Nii näiteks teeb amet ministeeriumile ettepanekud
kohtute eelarve kohta ja otsustab eelarve jaotuse kohtute vahel. Samuti vastutab amet kohtute
tööruumide, infosüsteemide, kohtunike ja kohtutöötajate koolituse, koosseisude ja
teenistussuhete, kommunikatsiooni ja kohtute arendusprojektide eest. Samuti toetab ta
4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b05e68b5-7f81-a11a-485a-85fdff01f55c/kohtute-seadus.
6
kohtunike valikukomisjoni ja koolitusnõukogu tööd. Kohtute ameti kõrgeim otsustusorgan on
kaheksaliikmeline nõukogu, mille nimetab viieks aastaks ametisse valitsus. Nõukokku
kuuluvad kuus kohtunikku eri kohtuastmetest ja -harudest, üks kohtuteenistujate esindaja ja üks
avaliku halduse juhtimise ekspert. Nõukogu määrab kindlaks kohtute ameti peamised
eesmärgid, strateegia ja juhtimispõhimõtted ning otsustab Justiitsministeeriumile esitatavad
kohtute ja kohtute ameti eelarveettepanekud, eelarve kohtutevahelise jaotuse, kohtunike (v.a
kõrgeimate kohtute kohtunike) ametikohtade loomise, kaotamise ja ümberpaigutamise ning
muud ameti tegevuse seisukohast olulised küsimused. Soome kohtute ameti igapäevane
juhtimine on peadirektori ülesanne, kelle nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu. Kohtute
ametis on kolm osakonda ja selles töötab umbes 60 inimest.5
Seaduseelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus6 (edaspidi VTK), mis saadeti kooskõlastamiseks
ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele,
Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile,
Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste
Instituudile, TalTech Majandusteaduskonnale ja Riigikogule.
Rahandusministeerium kooskõlastas VTK märkustega, Siseministeerium ja
Sotsiaalministeerium kooskõlastasid märkusteta. Arvamuse7 esitasid Riigikohus, Tartu
Ringkonnakohus, Tallinna Ringkonnakohus, Viru Maakohus, Harju Maakohus, Eesti
Advokatuur, Eesti Kohtunike Ühing ja Riigiprokuratuur. Kooskõlastusperiood kestis
05.02.2024–26.02.2024.
Tuginedes VTK tagasisidele ja aruteludele kohtute haldamise nõukoja, Riigikohtu, kohtute
esimeeste ja Eesti Kohtunike Ühinguga on eelnõus tehtud võrreldes VTK-ga järgmised
olulisemad muudatused ja täpsustused.
Kohtute haldus- ja arendusnõukogu koosseis
VTK kohaselt on loodava KHN-i optimaalne suurus 7–11 liiget. KHN-i esimeheks peaks olema
ametikoha järgi Riigikohtu esimees, kuna KHN teeb otsuseid, mis mõjutavad kohtusüsteemi
toimimist tervikuna. Selleks, et KHN-il oleks laiapõhjalisem vaade, on põhjendatud kaasata
KHN-i koosseisu. Igal KHN-i kohtunikust liikmel on üks kohtunike täiskogu valitud
asendusliige, välja arvatud Riigikohtu esimehel, kelle asendamine toimub Riigikohtu esimehe
asendamise korras (KS § 27 lõige 4).
Enim eriarvamusi põhjustas KHN-i kohtunikest liikmete poolt kolme mittekohtunikest liikme
määramine. Mõned arvamuse avaldajad leidsid, et välisliikmed tuleks määrata vähemalt
osaliselt juba seaduse tasandil, st see ei peaks olema KHN-i kohtunikest liikmete pädevuses.
Seejuures ei olnud tagasisides üksmeelt selles, kes need seaduses määratud välisliikmed võiks
olla. Nii näiteks märgiti, et ka Riigikogu esindajad võiksid olla kaasatud, et tagada n-ö poliitilise
sideme säilimine. Samas leiti ka vastupidi, et Riigikogu liikmete senine kaasatus kohtute
haldamise nõukojas ei ole end praktikas õigustanud ning see läheks vastuollu Euroopa Liidu
5 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring.
https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/ 6 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav eelnõude infosüsteemis
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/deddcb65-b8ba-472d-aaa4-b9b2cba868b5 7 Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud arvamustega on võimalik tutvuda
https://adr.rik.ee/jm/dokument/15077592.
7
riikide kohtute nõukogusid ühendava võrgustiku standardite ja soovitustega. Samuti leidis Eesti
Advokatuur, et KHN-i töös võiks osaleda vähemalt sõnaõigusega ka Eesti Advokatuuri esindaja
ja Riigiprokuratuur pidas vajalikuks KHN-i alalise liikmena kaasata ka riigi peaprokurör või
tema määratud riigiprokurör. Eesti Kohtunike Ühing (EKoÜ) leidis, et KHN-i koosseisus peaks
vähemalt sõnaõigusega osalema ka EKoÜ esindaja.
Tuginedes, VTK kooskõlastamisel korraldatud aruteludele ja osaliselt Soome kohtute ameti
praktikale, sätestatakse eelnõus, et KHN-i liikmete arv on üksteist. Eelnõuga ei muudeta KHN-
i koosseisu, kuna VTK-le tagasiside esitajad olid eriarvamusel. Samas ükski tagasiside andja ei
pooldanud, et KHN-ist kohtunikud valiksid mittekohtunikust liikmed ning väljastpoolt liikmete
osalemist pigem pooldati. Eesti Advokatuur ja Riigiprokuratuur pidasid vajalikuks ka edaspidi
KHN-i töös osalemist. KHN-i kuulub Riigikohtu esimees kui KHN-i esimees, viis täiskogu
poolt valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud
vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või
tema poolt nimetatud esindajaMittekohtunikest liikmete kaasamise peamine eesmärk on tuua
KHN-i kohtuvälist vaadet ja suurendada KHN-i asjatundlikkust valdkondades, mis kohtunikest
liikmetel puudub või on vähene. Kuivõrd EKoÜ-sse kuulub üle 70% kõigist kohtunikest, on
väga tõenäoline, et EKoÜ esindaja saab KHN-i liikmeks kohtunike täiskogus valimise teel.
Seega puudub praktiline vajadus EKoÜ esindatust KHN-i koosseisus seaduse tasemel tagada.
Sellise võimaluse loomist ei toetanud ka kohtute haldmise nõukoda oma 24. mai 2024. a istungil
nr 129.
Lähtudes VTK tagasides välja toodud vajadusest tagada jätkuvalt teatud poliitiline side, võtab
eelnõu kohaselt KHN-i istungitest sõnaõigusega jätkuvalt osa ka justiitsminister või tema
esindaja.
Kohtute haldus-ja arendusnõukogu pädevus
VTK-s on märgitud, et kohtusüsteemile ei anta üle poliitika kujundamisega seotud ülesandeid
ning need jäävad jätkuvalt Justiitsministeeriumi pädevusse. Tagasisides märgiti, et tuleks
tagada, et ei tekiks olukorda, kus seaduse tasandil hakatakse kohtute haldamise soovitud suunda
nügimiseks sisse kirjutama detailseid sätteid, mis peaksid jääma kohtusüsteemi enda otsustada
ning et KHN peab kaasa rääkima ka õigusloomes. Tagaside põhjal on eelnõus sätestatud, et
KHN-i pädevusse kuulub Justiitsministeeriumile ettepanekute tegemine kohtukorraldust, -
teenistust ja -menetlusi puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning nende kohta
arvamuse andmine.
Kohtuhaldusteenistuse pädevus ja juhtimine
VTK kohaselt on KHT täpsemate ülesannete määramine otstarbekas jätta KHN-i pädevusse,
sest tugiteenustega seotud ootused ja vajadused võivad aja jooksul muutuda. VTK tagasides
toetati õigusemõistmisega otseselt mitteseotud tegevuste, näiteks raamatupidamise ja
kinnisvarahalduse, samuti arvutite riist- ja tarkvara keskset haldamist. Samas märgiti, et
kinnisvaraga seotud küsimused siiski teatud määral mõjutavad õigusemõistmist, samuti
puudutab see arvuti riistvara olemasolu. Kui kohtuhooneid ei ole võimalik kasutada, siis on
piiratud ka juurdepääs õigusemõistmisele, samuti on keeruline tegeleda õigusmõistmisega, kui
arvutipark on puudulik. Seega peaks tagasiside kohaselt olema sätestatud väga selgelt, kuidas
kooskõlastatakse raamatupidamise jm tugiteenuste arendamise põhimõttelisi otsuseid ja
antakse sisendit kohtusüsteemi nimel. Eelnõu koostamisel hinnati, millises detailsuses
haldusülesandeid kohtute ja KHT vahel jagada, ning leiti, et kuivõrd kohtute seadus ei reguleeri
juba praegu tsentraliseeritud teenuste osutamist, ei ole põhjendatud süsteemi paindlikkuse
8
tagamiseks selle reguleerimine seal ka tulevikus. Praktikas võimaldab n-ö üks kontaktkoht
(KHT) tulevikus sellistes küsimustes paremini koostööd teha, vajadusi selgitada ja infot jagada.
Eraldi tuleb märkida, et kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ja IT-haldust jäävad
ka edaspidi pakkuma Riigi Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus.
Eelnõus on võrreldes VTK-ga täiendatud ka KHT direktorit puudutavaid sätteid.. VTK
tagasisides tehti ettepanek sätestada seaduses selgelt direktori ametisse nimetamine,
valikukriteeriumid ning koostööpõhimõtted. Samuti oli tagasisides soovitus, et direktor võiks
olla kohtunik, kes õigusemõistmisega ametis oleku ajal ei tegele. Arutelude tulemusel on
eelnõus sätestatud, et KHT direktori nimetab ametisse ja vabastab ametist KHN, sealhulgas
kehtestab KHN teenistusse võtmise nõuded. KHT direktori ametiaeg on viis aastat ning teda ei
saa ametikohale nimetada rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Eelnõu ei välista ka kohtuniku
valimist KHT direktoriks. Seega reguleerib eelnõu piisava põhjalikkusega direktori ametikohta
puudutavat.
Kohtunike koguarv
VTK-s on välja pakutud, et kui käesoleval ajal otsustab justiitsminister määrusega kohtunike
arvu, siis tulevikus võib kohtunike maksimaalne arv kui kohtusüsteemi põhimõtteliselt
toimimist mõjutav asjaolu olla kehtestatud seadusega. Tagasides viidati, et kohtunike arv on
küll iseenesest seotud õigusemõistmisele juurdepääsuga, mis on üks põhiõiguseid ja
põhiseaduslik põhimõte, kuid seaduse tasandil kohtunike arvu määramine on kohmakas ega
taga vajaduse korral süsteemi paindlikkust. Eelnõu koostamisel nõustuti viidatud tagasidega
ning süsteemi paindlikkuse ja kohtute sõltumatuse tagamiseks määrab kohtunike koguarvu
justiitsminister KHN-i ettepanekul.
Kohtute eelarve
VTK kohaselt jääb ka edaspidi ministeeriumi ülesandeks vastutada esimese ja teise astme
kohtute koondeelarve eest, st kohtute esindamine eelarveläbirääkimistel
Rahandusministeeriumis, Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus. Samuti esimese ja teise astme
kohtute koondeelarve kinnitamine pärast riigieelarve vastuvõtmist. Tagasisides VTK-le märgiti
esiteks, et tagada tuleb piisavad vahendid kohtute edasiseks tegevuseks ning infotehnoloogiliste
lahenduste arendamiseks. Samuti küsiti, kuidas on tagatud, et KHN-i nägemus ja vajadused
jõuavad läbirääkimisteni, kes täpsemalt esindab kohtuid Justiitsministeeriumis eelarvetaotluse
läbivaatamisel ning kes annab KHN-ile sisendi eelarvetatoluse koostamiseks. Praegu ei esinda
eelarve läbirääkimistel kohtuid mitte üks isik, vaid tegemist on juhusliku ja killustatud
esindatusega. Eelnõus on sätestatud, et kohtud esitavad eelarve eelnõuna ühise eelarvetaotluse
ja selle prioriseerib kohtute vahel KHN, mitte enam ministeerium. See tähendab, et kohtuvõim
räägib täitevvõimuga ühel häälel ja konkureerib Justiitsministeeriumi valitsemisala
ressurssidele ühe suure organisatsioonina. Justiitsminister kinnitab ainult kohtute koondeelarve,
aga eelarve täpne jaotus on KHN-i otsustada. Seega on kohtusüsteemil endal võimalik
paindlikumalt otsida võimalusi tegevuste optimeerimiseks ja paigutada ressursse ümber
kohtuvõimu enda seatud prioriteetide järgi. Infotehnoloogilisi lahenduste rahastamise
põhimõtted ei muutu. Seejuures tekib muudatuse tulemusel KHT puhul üks keskus, kes
koondab ja esindab kohtuteüleseid huve ka IT-arenduste prioriteetide seadmisel – käesoleva
ajani ei ole kohtusüsteemis sellist ühist kokkulepet kohtupoolse tellija puhul leitud. Seetõttu on
eelnõus tehtud muudatusi, mis tugevdavad kohtute positsiooni eelarve koostamisel ja jagamisel,
kuid eelarve kujundamise paindlikkuse tagamiseks ei ole ülereguleerimine mõistlik ega vajalik.
9
VTK kooskõlastustabel on lisatud eelnõu lisana (lisa 1). VTK põhjal välja pakutud eelnõu
valikutele on andnud põhimõttelise nõusoleku kohtute haldamise nõukoda oma 24. mai 2024.
aasta istungil nr 129.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Kohtute seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohtute seadust.
Eelnõu § 1 punkt 1. KS-i § 9 lõige 3. KS-i § 9 lõiget 3 muudetakse, edaspidi otsustab maakohtu
kohtumajade täpsed asukohadvaldkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Arvestades, et
kohtumajade täpset asukohta ei pea kehtestama määrusega ja ka kehtiva korra järgi peab
kohtute haldamise nõukoda selleks siduva nõusoleku andma, ei ole kohtumajade asukohtade
määramine ministri poolt edaspidi vajalik. Muudatusega seoses tunnistatakse kehtetuks
justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning
ringkonnakohtute asukohad“.
Eelnõu § 1 punkt 2. KS-i § 9 lõige 4. KS-i § 9 lõige 4 reguleerib maakohtu struktuuri ja
kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja
koosseisu kinnitamise õigust sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud
strutkuuri ja koosseisuga või mitte. Üldjuhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu direktor,
välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni korral, mil koosseisu kinnitab kohtu esimees.
Kuivõrd eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtute
üleselt KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab
maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu esimees. Struktuuri
kinnitamisel lähtutakse kohtute seaduse §-s 43 sätestatust, st eelarvest.
Eelnõu § 1 punkt 3. KS-i § 10 lõige 1. KS-i § 10 lõike 1 kohaselt määrab maakohtu
tööpiirkonna valdkonna eest vastutav minister. Muudatuse tulemusel on tööpiirkonna
määramiseks lisaks vajalik ka KHN-i ettepanek. Arvestades, et KHN-il on eelnõu jõustumisel
suur roll kohtute haldamisel ja arendamisel, on KHN-i ettepanek konkreetse tööpiirkonna kohta
oluline. Tööpiirkonna määramise õigust ei anta valdkonna eest vastutavalt ministrilt KHN-ile,
kuna erinevalt näiteks kohtumajade konkreetse asukoha otsustamisest (KS § 9 lõige 3), mis
antakse eelnõuga KHN-i pädevusse, eeldab tööpiirkonna määramine määruse andmise õigust,
mis on ministril.
Eelnõu § 1 punkt 4. KS-i § 11. KS-i § 11 reguleerib maakohtu kohtunike arvu. Kehtiva seaduse
kohaselt määrab maakohtute kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest
vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse,
kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Muudatuse tulemusel sätestatakse lõikes 1, et maakohtu
kohtunike koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega KHN-i ettepanekul.
Kuivõrd kohtunike arvu määramine on seotud juurdepääsuga õigusemõistmisele, mis on üks
põhiõiguseid ja põhiseaduslik põhimõte, on põhjendatud, et ka edaspidi määrab selle minister.
Selline lahendus toetab ka tasakaalu kohtunike sõltumatuse tagamise ja kohtunike
ametikohtadega kaasnevate kulude kontrolli vahel.
Kohtunike täpse arvu esimese ja teise astme kohtutes ning nende jagunemise kohtumajade vahel
on aga töökorralduslik küsimus, mille peaks ministri asemel kindlaks määrama KHN. Seetõttu
täpsustatakse lõikes 2, et kohtunike arvulise jagunemise maakohtute vahel otsustab KHN,
10
kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse. Kuigi kehtiv kord justkui viitab,
et kohtunike jagunemise määramisel kuulatakse ära vaid ühe maakohtu esimehe ja
ringkonnakohtu esimehe arvamus, kelle tööpiirkonda kohus kuulub, arvestatakse praktikas
kõikide seotud kohtute esimeeste arvamusega. Ühese arusaadavuse huvides on eelnõuga
korrigeeritud, et kuulatakse ära esimeeste, st kõikide seotud kohtute esimeeste arvamus.
Kohtunike jagunemise kohtumajade vahel otsustab edaspidi ministri asemel kohtu esimees,
arvestades, et kohtu esimehel on juba praegu KS-i § 9 lõike 4 alusel õigus kinnitada maakohtu
struktuur ja kohtuteenistujate koosseis. Kohtunike kohtumajadesse jagunemise otsustusõiguse
andmine esimehele on põhjendatud, kuna tegemist on kohtu koosseisu küsimusega ning
esimehel kui kohtu juhil on parim teadmine, millisesse kohtumajja kohtunikku vaja on.
Seejuures, kohtuniku konkursi kuulutab edaspidi välja KHN koostöös kohtu esimehega, st kuigi
KHN-il on pädevus konkurss välja kuulutada (varasema valdkonna eest vastutava ministri
asemel), on väljakuulutamise eelduseks kohtu esimehe sisend, millisesse kohtumajja konkurss
välja kuulutatakse. Ka konkursil kandideeriva inimese jaoks on oluline teada, millises
konkreetses kohtumajas tema võimalik tulevane ametikoht asub.
Selline lahendus tagab, et kohtunike koguarvu muudetakse läbimõeldult ja arvestades laiemalt
õigusemõistmisele juurdepääsu vajadusega, kuid samas tagades piisava paindlikkuse
kohtusüsteemis töö korraldamiseks kohtunike jaotamise kaudu kohtute ja kohtumajade vahel.
Eelnõukohase seaduse põhjal tuleb muuta ka justiitsministri 27.10.2005 määrust nr 47 „Maa-,
haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade
vahel“.
Eelnõu § 1 punkt 5. KS-i § 12 lõige 1. KS-i § 12 lõike 1 kohaselt nimetatakse maakohtu
esimees esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab
valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks
kohtunik nimetatakse. Muudatuse tulemusel nimetab edaspidi esimehe valdkonna eest
vastutava ministri asemel ametisse KHN. Arvestades KHN-i rolli kohtute haldamisel ja
arendamisel, on põhjendatud, et just KHN-il on õigus teha lõplik otsus, kes on sobivaim
esimees. Ka kehtiva seaduse kohaselt on esimehe valikul vaja kohtute haldamise nõukoja
nõusolekut (KS § 41 lõige 1 punkt 5), st ka juba praegu on antud kohtusüsteemile oluline roll
esimehe valikul. Muudatuse tulemusel see roll põhjendatult veelgi tugevneb.
Samuti sätestatakse, et maakohtu esimehe konkursiks moodustab KHN konkursikomisjoni. Ka
praegu moodustatakse esimehe konkursi korraldamiseks komisjon, mistõttu on tegemist senise
toimimise õigusliku fikseerimisega. Muudatuse kohaselt kehtestab esimehele esitatavad
täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra KHN. Seega määrab KHN kindlaks esiteks
selle, millised on esimehele esitatavad nõuded töökogemuse (näiteks ka varasem
juhtimiskogemus) või isiksuseomaduste kohta. Seejuures on KHN-il võimalik
valikukriteeriumite kujundamisel lähtuda ka juba väljatöötatud kompetentsimudelitest, näiteks
Riigikantseleis väljatöötatud avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelist8. Samuti on
KHN-i reguleerida see, kuidas konkurss on üles ehitatud, näiteks kandidaatide läbitavad voorud
ning konkursikomisjoni kohustus esitada KHN-ile otsustamiseks valiku kandidaatidest, keda
tutvustatakse ka üldkogule arvamuse andmiseks. Seega tuleb KHN-il kujundada kogu esimehe
valikuprotsess. Protsessi paindlikkuse tagamiseks ei ole põhjendatud ega vajalik selle täpsem
8 Riigikantselei. Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel. https://www.riigikantselei.ee/et/tippjuhtide-
kompetentsimudel.
11
reguleerimine seaduse tasandil. Sama muudatus kehtib ka haldus-ja ringkonnakohtu esimeeste
valikul (KS-i § 20 lõige 1 ja § 24 lõige 1).
Eelnõu § 1 punkt 6. KS-i § 12 lõige 2. KS-i § 12 lõike 2 esimese lause kohaselt esindab ja
juhib maakohtu esimees kohtuasutust oma pädevuse piires. Lause sõnastust muudetakse
selliselt, et jäetakse ära sõnad „oma pädevuse“ piires. Tegemist on ebavajaliku täiendusega: kui
seni jagunes kohtuasutuse juhtimine kohtu esimehe ja kohtudirektori vahel, siis muudatuse
jõustumisel lõpevad ka kohtudirektori sellised volitused. Seega esimehele sätestatakse ühene
õigus esindada ja juhtida kohtuasutust. Esimehe konkreetsed ülesanded on seaduses juba eraldi
reguleeritud.
Eelnõu § 1 punkt 7. KS-i § 12 lõike 3 punkt 11. KS-i § 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11,
millega lisatakse maakohtu esimehe ülesannete hulka korraldada kohtuasutuse haldamist
koostöös KHT-ga ulatuses, mis ei ole KHT pädevuses. Kuivõrd KHT on kohtuid teenindav
struktuuriüksus, st ta täidab oma ülesandeid lähtuvalt kohtute vajadustest ja koostöös
esimeestega, on põhjendatud see ülesanne sätestada ka esimehe ülesannete hulgas. Pärast
kohtudirektori volituste lõppemist vastutab kohtu esimees oma kohtuasutuse haldamise eest
täielikult. KHN võib tema vastutuse ulatust vähendada, andes osa kohtuhalduse ülesandeid üle
KHT-le. Samas võib KHN jätta vastutuse teatud ülesannete täitmise eest küll kohtu esimehele,
kuid selleks vajaliku ressursi (näiteks tööjõu) koondada KHT-sse. Sellisel juhul peab kohtu
esimees täitma ülesannet KHT-ga koostöös, st kohtu esimehel oleva ülesande täitmisel
vajamineva ressursi tagabe KHT. Seega seisneb esimehe vastutus ühelt poolt kohtuasutuse kui
süsteemi ühe osa haldamises, kuid teisalt peab toimuma koostöös KHT-ga ja teiste kohtute
esimeestega ehk arvestades kogu kohtusüsteemi huve. Vaid sellisel juhul on võimalik tagada
kohtusüsteemi kui terviku efektiivne eesmärgipärane toimimine.
Eelnõu § 1 punkt 8. KS-i § 12 lõike 2 punkt 2. KS-i § 12 lõike 2 punktis 2 täpsustatakse, et
esimees kooskõlastab KHT direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu. Kehtiva seaduse kohaselt
kooskõlastab esimees kohtu direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu, aga muudatuse tulemusel
koostab eelnõu edaspidi KHT direktor. Muudatus on eelkõige tehniline, kuna eelarve eelnõu
kooskõlastaja muutub, kuid samas tagab esimehe kooskõlastus ka eelarve vastavuse kohtu
vajadustele.
Eelnõu § 1 punkt 9. Punktiga 9 asendatakse KS-i § 12 lõigetes 4, 5 ja lõike 12 teises lauses, §
24 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas, § 24 lõikes 5, § 36 punktis 2, § 45 lõike 2 esimeses ja teises
lauses, § 57 lõikes 1, § 85 lõikes 3 ja §-s 1271 sõnad „valdkonna eest vastutav minister“
sõnadega „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas käändes.
KS-i § 12 lõike 4 muudatuse tulemusel võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist ametist
vabastada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Arvestades, et eelnõu kohaselt on
KHN-il õigus esimees ametisse nimetada ja järelevalvet teha, on põhjendatud, et KHN-il on
õigus esimees enne tähtaja lõppemist ka ametist vabastada. Kuna KHN-il on õigus esimees
ametist vabastada, täpsustatakse lõikes 5, et esimehe vabastamisel KS-i § 12 lõike 4 punktis 2
nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata), kuulab
kohtu üldkogu ja ringkonnakohtu arvamuse ära KHN. Lõike 12 muudatuse järgi tuleb esimehel
ametiaja lõppemisel tähtaja saabumise tõttu esitada tagasipöördumise avaldus KHN-ile, mitte
valdkonna eest vastutavale ministrile.
KS-i § 24 lõike 4 muudatuse tulemusel võib analoogselt maa- ja halduskohtuga esimehe enne
tähtaja lõppemist vabastada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Samuti kuulab
12
lõike 5 muudatuse tulemusel ringkonnakohtu esimehe vabastamisel § 24 lõike 4 punktis 2
nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata) üldkogu
arvamuse ära valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN.
KS-i § 36 punkti 2 muudatuse kohaselt annab kohtu üldkogu arvamuse kohtu esimehe ametisse
nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta edaspidi valdkonna eest
vastutava ministri asemel KHN-ile. Muudatus on vajalik, kuna esimehe nimetamine ja
vabastamine on edaspidi KHN-i pädevuses. Seega tuleb ka üldkogu arvamus esitada valdkonna
eest vastutava ministri asemel KHN-ile.
KS-i § 45 lõike 2 muudatusena teostab edaspidi esimese ja teise astme esimehe kohustuste
täitmise üle järelevalvet valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Samuti võib lõike 2
teise lause kohaselt just KHN nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase
toimimise kohta kohtus. Arvestades, et edaspidi kuulub kohtu esimehe ametisse nimetamine ja
ametist vabastamine KHN-i pädevusse (eelnõukohased KS-i 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2, § 20,
§ 24 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2), peab ka järelevalveõigus olema just KHN-il.
KS-i § 57 lõike 1 esimese lause muudatusena võib Riigikohtu üldkogu kohtuniku tema
nõusolekul ja KHN-i ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama
astme kohtusse. Kehtiva seaduse järgi on selleks vajalik valdkonna eest vastutava ministri
ettepanek, aga KHN-i rolli arvestades on kohane KHN-i sellekohane ettepanek.
KS-i § 85 lõige 3 ja § 1271. KS-i § 85 lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi kinnitab
valdkonna eest vastutava ministri asemel talaari kirjelduse KHN. Tegemist on praktilist
kohtukorraldust puudutava haldusküsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim. KS-i § 1271
esimese lause kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kohtuteenistujate
ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Muudatusega asendatakse vastutav minister
KHN-iga, kuivõrd tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava haldusküsimusega, mida ei
pea reguleerima täitevvõim. Muudatuste tõttu tunnistatakse kehtetuks justiitsministri
29.07.2009 määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse kirjeldus ning
kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“.
Eelnõu § 1 punkt 10. Punktiga 10 asendatakse KS-i §-s 14, § 34 lõikes 3, § 37 lõikes 41 ja
§ 991 lõikes 2 sõnad „kohtute haldamise nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja
arendusnõukogu“ vastavas käändes.
KS-i § 14 reguleerib rahvakohtunike arvu määramist. Muudatuse tulemusel kooskõlastab
rahvakohtuniku arvu kohtute haldamise nõukoja asemel KHN.
KS-i § 34 lõige 3 reguleerib kohtute infosüsteemi andmete koosseisu, esitamise korda ja
juurdepääsuõiguse taotlemist. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab täpsema korra valdkonna
eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. Muudatuse tulemusel
kehtestab minister selle kooskõlastatult KHN-iga. Eelnõukohase seaduse põhjal muudetakse
justiitsministri 15.02.2006 määrust nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“.
KS-i § 37 lõike 41 muudatuse tulemusel kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise
täpsemad alused edaspidi kohtute haldamise nõukoja asemel KHN ning kohtud lähtuvad
tööjaotusplaani kinnitades kohtute seadusest ja KHN-i kehtestatud alustest. Tegemist on
tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva kohtute haldamise nõukoja asemel tekib strateegilise
13
otsustusorganina KHN, kelle ülesanne kohtusüsteemi arendajana ja haldajana peab olema ka
tööplaani aluste kehtestamine, samuti vajalike ressursside jagamine.
KS-i § 991 lõike 2 muudatuse tulemusel on Riigikohtu üldkogul kohtuniku teenistusvanuse
ülemmäära tõstmiseks vajalik kohtute haldamise nõukoja nõusoleku asemel KHN-i nõusolek.
Tegemist on tehnilise täpsustusega, kuivõrd kohtute haldamise nõukoja volitused lõpevad ning
selle ülesanded lähevad üle KHN-ile.
Eelnõu § 1 punkt 11. KS-i § 15 lõige 4, § 16 lõige 4, § 161 lõige 3. KS-i § 15 lõiget 4
muudetakse selliselt, et kinnistusosakonna juhataja määrab kinnistusosakonna kohtunikuabide
seast edaspidi kohtu direktori asemel kohtu esimees. Muudatus on vajalik, kuivõrd senised
kohtu direktori ülesanded lähevad suures ulatuses üle KHT-sse. Seejuures ei saa kohtu
põhitegevuse hulka kuuluvaid ülesandeid KHT-le üle anda ning need jäävad kohtusse. Kuna
kohtunikuabide töö on seotud õigusmõistmisega, peab ka osakonna juhataja määramine ja
kohtunikuabide üle järelevalve tegemine (eelnõukohane § 45 lõige 3) olema esimehe
ülesandeks. Samal põhjusel muudetakse ka KS-i § 16 lõiget 4 ja § 161 lõiget 3 ning antakse
kohtu esimehele õigus määrata kohtu direktori asemel registriosakonna juhataja ja
maksekäsuosakonna juhataja.
Eelnõu § 1 punkt 12. KS-i § 18 lõige 3. KS-i § 18 lõiget 3 muudetakse selliselt, et halduskohtu
tööpiirkonna kehtestab ka edaspidi valdkonna eest vastutav minister määrusega, kuid
muudatuse tulemusel on selle aluseks KHN-i ettepanek. Kohtumajade täpsed asukohad otsustab
edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Arvestades, et kohtumajade täpset
asukohta ei pea kehtestama määrusega ja ka kehtiva korra järgi peab kohtute haldamise
nõukoda selleks siduva nõusoleku andma, ei ole kohtumajade asukohtade määramine ministri
poolt edaspidi vajalik. Tegemist on analoogse muudatusega maakohtutega KS-i § 9 lõikes 3 ja
§-s 10. Muudatuste tõttu tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa-
ja halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“.
Eelnõu § 1 punkt 13. KS-i § 18 lõige 31. Paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 31 selliselt, et
kohtumajade täpsed asukohad otsustab KHN. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu
asukoht.
Eelnõu § 1 punkt 14. KS-i § 18 lõige 4. Lõige 4 reguleerib halduskohtu struktuuri ja
kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt maakohtutega
KS-i § 9 lõikes 4. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise õigust
sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või mitte
– üldjuhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu direktor, välja arvatud õigusemõistmise
funktsiooni korral, mille puhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu esimees. Kuivõrd
eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtute üleselt
KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab halduskohtu
struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu esimees.Struktuuri ja kohtuteenistujate
koosseisu kinnitamisel lähtutakse KS-i §-s 43 sätestatust, st eelarvest.
Eelnõu § 1 punkt 15. KS-i § 19. KS-i § 19 reguleerib halduskohtunike arvu, mida muudetakse
analoogselt maakohtutega (KS-i § 11). Kehtiva seaduse kohaselt määrab halduskohtunike arvu
ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära halduskohtu
esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub.
Muudatuse tulemusel sätestatakse lõikes 1, et halduskohtu kohtunike koguarvu kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega KHN-i ettepanekul. Lõikes 2 täpsustatakse, et
14
kohtunike arvulise jagunemise halduskohtute vahel otsustab KHN, kuulanud ära halduskohtute
esimeeste ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse. Sarnaselt maakohtutega jääb muudatuse
tulemusel esimehe otsustada kohtunike jagunemine kohtumajade vahel, kuna tegemist on
esimehe pädevusse kuuluva konkreetse kohtu koosseisu küsimusega.
Eelnõu § 1 punkt 16. KS-i § 22 lõige 6. Praegu on tegemist volitusnormiga, mis annab
valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega ringkonnakohtu täpne
asukoht. Muudatuse tulemusel seda volitusnormi ei ole enam vaja. KS-i § 22 lõiget 6
muudetakse selliselt, et edaspidi otsustab ringkonnakohtu täpse asukoha valdkonna eest
vastutava ministri asemel KHN. Eelnõuga ei muudeta seni kehtivat erisust, et kui maa- ja
halduskohtu tööpiirkonnad määrab valdkonna eest vastutav minister, siis ringkonnakohtute
tööpiirkonnad on kehtestatud seaduses (§ 22 lõiked 3 ja 4).
Eelnõu § 1 punkt 17. KS-i § 22 lõige 7. KS-i § 22 lõige 7 reguleerib ringkonnakohtu struktuuri
ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt maa- ja
halduskohtutega (§ 9 lõige 4, § 18 lõige 4). Muudatusega sätestatakse üheselt, et
ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab edaspidi kohtu esimees.
Kuivõrd eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtute
üleselt KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, ei ole vajadust
eristada kohtu direktori ja kohtu esimehe pädevust ringkonnakohtu struktuuri ja
kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmise
funktsiooniga või mitte. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse KS
§-s 43 sätestatust, st eelarvest.
Eelnõu § 1 punkt 18. KS-i § 23. KS-i § 23 reguleerib ringkonnakohtunike arvu, mida
muudetakse analoogselt maa- ja halduskohtute asjakohaste sätetega (KS-i §-d 11 ja 19).
Muudatuse tulemusel sätestatakse lõikes 1, et ringkonnakohtunike koguarvu kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega KHN-i ettepanekul. Lõikes 2 täpsustatakse, et
kohtunike arvulise jagunemise ringkonnakohtute vahel otsustab KHN, kuulanud ära
ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.
Eelnõu § 1 punkt 19. KS-i § 38 lõike 3 punkt 3. Muudatuse kohaselt valib kohtunike täiskogu
edaspidi kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmete ja asendusliikmete asemel KHN-i
kohtunikest liikmed ja asendusliikmed. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva
kohtute haldamise nõukoja asemel tekib strateegilise otsustusorganina KHN, mille kohtunikest
liikmete ja asendusliikmete valimise õigus peaks jääma samuti kohtunike täiskogule kui kõiki
Eesti kohtunikke ühendavale kogule.
Eelnõu § 1 punkt 20. KS-i § 383. KS-i kehtiv § 383 reguleerib kohtute haldamise nõukoja
ülesannete osalist üleandmist Riigikohtu esimehele. Kehtiva sätte kohaselt annab erakorralise
või sõjaseisukorra ajal KS-i § 41 lõike 1 punktides 1 (kohtu tööpiirkond), 4 (kohtu ja
kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arv) ja 5 (kohtu esimehe nimetamine ja
vabastamine) nimetatud nõusoleku ja lõikes 2 nimetatud seisukoha (kohtute aastaeelarvete
kujundamise ning muutmise põhimõtted) kohtute haldamise nõukoja asemel Riigikohtu
esimees. Muudatusega asendatakse esiteks kohtute haldamise nõukoda KHN-iga. Teiseks
korrigeeritakse sätet selliselt, et kui KHN ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla,
võib edasilükkamatute vajaduste korral täita KHN-i ülesandeid Riigikohtu esimees. Muudatus
on vajalik, tagamaks KHN-i ülesannete täitmine erakorralise või sõjaseisukorra ajal olenemata
sellest, millise ülesandega on tegemist, kui selle ülesande täitmiseks on edasilükkamatu
vajadus. Seega ei ole põhjendatud ka konkreetsete ülesannete loetlemine seaduses, vaid
15
muudatuse tulemusel on ülesannete üleandmine võimalik, kui on täidetud kolm tingimust: 1)
erakorraline või sõjaseisukord; 2) KHN ei saa kokku tulla ja 3) edasilükkamatu vajadus.
Vastavalt korrigeeritakse ka paragrahvi pealkirja.
Eelnõu § 1 punktid 21 ja 22. KS-i § 39. KS-i § 39 sätestab kohtuhalduse üldised põhimõtted
ning eelnõuga muudetakse lõikeid 1–3, samuti täiendatakse paragrahvi lõikega 11. Kehtiva
lõike 1 kohaselt hallatakse esimese ja teise astme kohtuasutusi kohtute haldamise nõukoja ja
Justiitsministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb
seadusest. Tuginedes kohtuhalduse korraldamise valdavale üleandmisele KHN-ile, sätestatakse
muudatusega lõikes 1 üheselt, et esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab
KHN. Kuivõrd üksikud kohtuhaldusülesanded jäävad ka Justiitsministeeriumile, täiendatakse
paragrahvi lõikega 11, mille kohaselt täidab seaduses sätestatud juhul kohtuhaldusülesandeid
Justiitsministeerium. Sellised ülesanded on näiteks kohtute tööpiirkonna määramine, kohtunike
koguarvu määramine, maakohtu rahvakohtunike arvu ja neile makstava tasu määramine,
Justiitsministeeriumi kui kohtute infosüsteemi vastutava kasutajaga seotud ülesanded,
arvamuse andmine esimese ja teise astme kohtute eesmärkidele, kantselei kodukordade
kehtestamine, kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud taotluse läbivaatamine (RVastS-i §
17 lõige 1).
Lõikes 2 tehakse tehniline muudatus, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister oma
pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle KHN-ile. Kuivõrd kohtuhaldust korraldab
valdavalt edaspidi KHN, on sellise olukorra tekkimise võimalus vähetõenäoline, kuid sellise
võimaluse jätmine on mõistlik. Seejuures ei saa valdakonna eest vastutav minister üle anda
määruse andmise õigust. Lõikes 3 täpsustatakse, et lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile
ei ole kohtunike suhtes käsu- ega distsiplinaarvõimu ka KHN-il.
Eelnõu § 1 punkt 23. KS-i § 40, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja koosseisu ja
töökorraldust, tunnistatakse kehtetuks. Kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uus
kohtuhaldusorgan KHN. KHN-i koosseisu ja töökorralduse reguleerimiseks on täiendatud
seadust §-ga 401.
Eelnõu § 1 punkt 24. KS-i § 401. KS-i § 401 reguleerib KHN-i koosseisu ja töökorraldust.
Lõikes 1 sätestatakse KHN-i koosseis, kuhu kuuluvad ka edaspidi Riigikohtu esimees, kaks
ringkonnakohtu kohtunikku, kolm esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu liiget,
Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud
riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. KHN-i selline koosseis lähtub
eesmärgist tagada KHN-i võimalikult laiapindne koosseis, kes esindaks terve kohtusüsteemi,
aga ka kohtusüsteemiväliseid huve, seisukohti ja ootusi.
Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges – CCJE)
arvamuse nr 109 punktides 18, 21 ja 32 on rõhutatud, et kui nõukogul on segakoosseis, peab
oluline osa10 selle liikmetest olema kohtunikud. Sõltumata sellest peaksid kõik liikmed olema
9 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 10.
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje-arvamus-10-2007.pdf (02.07.2024). 10 Seejuures on CCJE arvamuses nr 24 (punkt 29) juba rõhutatud, et nõukogu segakoosseisu puhul peab „enamik“
selle liikmetest olema kohtunikud. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-ccje/1680a47604 (02.07.2024).
16
ametisse nimetatud lähtudes muuhulgas nende kompetentsusest, kogemustest ja iseseisvast
mõtlemisvõimest. Kohtunikest liikmeid peaksid valima nende kolleegid. Seejuures peaks
nõukogu välja andma reeglid, kuidas neid liikmeid valitakse. Mittekohtunikest liikmete
kaasamine11 on vajalik, et tagada ühiskonna mitmekülgne esindatus. CCJE arvamuse nr 2412
punktis B-IV-10 on kokkuvõtlikult selgitatud, et nõukogu liikmeid tuleb valida läbipaistvate
protseduurireeglite alusel ning ametikohast tulenevaid liikmeid tohiks nõukogul olla vaid väga
vähesel arvul (punkt B-IV-11). Arvamuse punktis B-IV-14 on rõhutatud, et kõik kohtuastmed-
ja harud peaksid olema esindatud. Sama arvamuse punkti B-IV-12 järgi peaks nõukogu juht
olema erapooletu isik ning nõukogu õigus esimees valida sõltub sellest, milline on riiklik
süsteem.
Eelnõukohase üheteistkümneliikmelise KHN-i koosseisu kuulub viis kohtunike valitud liiget,
kohtunike täiskogu pädevuses on valimise korra kehtestamine, ametikoha alusel kuulub KHN-
i vaid Riigikohtu esimees, Riigi peaprokurör ja õiguskantsler võivad nõukogusse nimetada ka
enda esindaja, esindatud on kõik kohtuastmed- ja harud.
Lõige 2 reguleerib KHN-i liikmete valimist. Lõike kohaselt valib kohtunike täiskogu kolmeks
aastaks KHN kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe. Üks esimese astme
kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks
halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa KHN-i kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees
ei või KHN-i kuuluda. Taolised üsnagi detailsed kohtuharude ja regionaalse esindatuse nõuded
on vajalikud, et tagada kohtusüsteemi eri osade huvide tasakaal ja otsuste laiapõhjalisus. On
oluline silmas pidada, et kohtunikust KHN-i liige ei tohi esindada vaid enda kohut, vaid peab
seisma laiemalt kohtusüsteemi huvide ja hea toimimise eest. Tegemist on põhimõttega, mida
peab väljendama KHN-i kodukord ja arvestama KHN-i valimiskord (eelnõukohane § 401 lõige
5).
Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka kohtunikest liikmete ametiaja, välja arvatud Riigikohtu
esimehe13 ametiaja, piiramise võimalusi. Kohtute haldamise nõukojale tehti eelnõu koostamise
käigus ettepanek piirata KHN-i kohtunikest liikmete volitusi selliselt, et ükski kohtunik ei tohi
olla KHN-i liikmeks valitud üle ühe korra järjest. Kuivõrd kohtute haldamise nõukoda ei
toetanud sellise piirangu seadmist, ei piira eelnõu ametiaja pikendamist. Seega tuleb optimaalne
tasakaal koosseisu järjepidevuse ja uuenemise vahel leida kohtunike täiskogul KHN-i
kohtunikest liikmete valimise teel.
Lõige 3 sätestab KHN-i kohtunikust liikme volituste lõppemise, mille kohaselt volitused
lõpevad, kui liige vabastatakse kohtunikuametist või ta nimetatakse kohtu esimeheks. Volituste
lõppemine ametist vabastamise tõttu on põhjendatud, kuna kohtunike täiskogu valitud
kohtunikust liige ei saa esindada kohtusüsteemi, kui ta ei ole enam selle osa. Samuti tekiks
kohtunikust esimeheks nimetamisel kohustuste ühildamatus. Volituste lõppemise aluseks ei ole
11 Euroopa kohtunõukogude võrgustiku standardi järgi peavad kohtuvälised liikmed moodustama nõukogu
koosseisust vähemalt kolmandiku. Vt Euroopa kohtunõukogude võrgustiku (European Network of Councils for
the Judiciary, ENCJ) standard VI kohtuväliste liikmete kohta, punkt 1.3. Standard VI: Non-judicial Members in
Judicial Governance. ENCJ Report 2015–2016. –
https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/encj_standards_vi_2015_2016_adopted_ga_warsaw.docx
.pdf (02.07.2024). 12 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 24. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-
ccje/1680a47604 (02.07.2024). 13 Kuivõrd Riigikohtu esimees on KHN-i esimeheks ametikoha järgi, on tema ametiaeg juba piiratud KS-i § 27
lõikes 1 üheksa aastaga.
17
KHN-i kohtunikust liikme nimetatamine teise kohtu või valdkonna kohtunikuks. Analoogselt
asendusliikmetega võib sellisel juhul tekkida olukord, kus KHN-i kohtunikust liikmed ei vasta
eelnõukohase KS-i § 401 lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõuetele. Sellele
vaatamata leiti arutelude tulemusel, et lisapiirangute kehtestamine oleks ebamõistlik
ülereguleerimine. KHN-i kohtunikust liige peab esindama kogu kohtusüsteemi huve ning
arvestades, et kohtunikest liikmete volitused kehtivad ainult kolm aastat, on vähetõenäoline, et
üksiku kohtunikust liikme liikumine kohtute või valdkondade vahel takistab KHN-i efektiivset
toimimist.
Lõige 4 reguleerib asendusliikme valimist. KHN-i kohtunikust liikme äraolekul asendab teda
kohtunike täiskogu valitud asendusliige. Asendamise korral ei pea järgima sama paragrahvi
lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab KHN.
Kuivõrd kõikide kohtuharude ja regionaalse esindatuse tagamine KHN-is on oluline, kaaluti
eelnõu väljatöötamise käigus lahendust, et ka asendusliikmetele oleksid kohustuslikud lõike 2
teises ja kolmandas lauses sätestatud nõuded ehk esindatud peavad olema kõik kohtuharud ja
et ühest kohtust ei saaks KHN-i kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Siiski leiti arutelude
tulemusel, et teatud juhtudel võib viidatud nõuete kohustuslikkus takistada asendusliikmete
efektiivset valimist ning peab jääma võimalus nõuete täitmist mitte järgida. Seetõttu võib
tekkida olukord, kus põhiliikme väljalangemisega asendab teda asendusliikmena sama kohtu
või valdkonna kohtunik, kes on juba põhiliikmena KHN-is olemas. Kuivõrd aga asendusliikme
volitused kehtivad sama kaua kui tema asendatava põhiliikme volitused, st kuni kolm aastat, ei
takista nimetatud fakt tõenäoliselt KHN-i efektiivset toimimist.
Lõige 5 sätestab, et KHN-i kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab
kohtunike täiskogu. Kuivõrd eelnõuga loodav KHN on organ, mis hakkab vastutama
kohtusüsteemi toimimise ja arengu eest, on äärmiselt oluline, kuidas selle liikmed valitakse.
Seejuures on oluline, et valimise korras nähakse ette täpsemad reeglid kandidaatide
ülesseadmise ja tutvustamise kohta. Näiteks selliselt, et kandidaadi ülesseadmiseks on vaja
vähemalt kümne kohtuniku toetust. Samuti peavad kandidaadid olema aegsasti enne täiskogu
teada ning neile tuleb anda võimalus ennast ja oma seisukohti tutvustada. Ehk valimiskorra
eesmärk peab olema võimaldada kohtunikel valida parimaid kohtute ühiste huvide eest seisjaid.
Lõikes 6 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister või tema esindaja võib KHN-i töös
osaleda sõnaõigusega. Tegemist on analoogselt juba kehtivas seaduses sätestatud õigusega,
mille allesjätmine on vajalik, et tagada seos ja koostöö kohtuvõimu ja täitevvõimu vahel ka siis,
kui kohtutele on antud oluliselt rohkem otsustusõigust ja vastutust kohtute haldamisel ja
arendamisel. Samuti vastutab minister parlamendi ees jätkuvalt õigusemõistmise korralduse ja
toimimise eest. Lisaks analüüsiti eelnõu koostamise käigus seda, kas ka kohtute esimeestel või
KHT direktoril peaks olema õigus osaleda KHN-i töös sõnaõigusega. Leiti, et sõnaõiguse
andmine kohtute esimeestele on oluline ja vajalik tiheda koostöö tagamiseks. Sellisel juhul on
kohtute esimehed vahetult seotud ja kursis kohute igapäevaste muredega ja saavad nendes
ühiselt kaasa rääkida. Arvestades, et KHT üheks ülesandeks on KHN-i sisuline ja tehniline
teenindamine, on vaja anda sõnaõigus ka KHT direktorile. Seejuures, sellised õigused peaks
sätestama aga KHN, mitte seadus. Kohtute esimeeste, nagu ka KHT direktori osalemine KHN-
i töös on kohtuvõimu siseküsimus, mille peaks otsustama kohtuhalduse tipporgan – KHN.
Sellist lahendust, st et esimeeste sõnaõigus peaks olema sätestatud KHN-i töökorras, toetas ka
kohtute haldamise nõukoda oma 24. mail 2023. a istungil, analoogselt on see sätestatud ka
praegu kohtute haldamise nõukogu kodukorras.
18
Lõikes 7 sätestatakse, et KHN-i juhib ja esindab KHN-i esimees, kes on Riigikohtu esimees.
Ehkki väljatöötatava mudeli kaudu ei hallata Riigikohut, on Riigikohtu esindatuse tagamine
KHN-is vajalik, sest KHN teeb otsuseid, mis mõjutavad kohtusüsteemi toimimist tervikuna.
Seetõttu peaks nõukogu esimeheks olema ametikoha järgi Riigikohtu esimees, arvestades tema
väljakujunenud rolli kohtusüsteemi kui terviku esindamisel avalikkuse ja parlamendi ees.
KHN-i esimehe asendamise kord määratakse kindlaks KHN-i kodukorras. Riigikohtu esimehe
asendamise korra sätestab KS-i § 27 lõige 4, mille kohaselt täidab Riigikohtu esimehe äraoleku
ajal või volituste lõppemisel Riigikohtu esimehe ülesandeid tema määratud riigikohtunik. Kui
kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem kohtunikuna teenistuses
olnud KS-i §-s 28 nimetatud kolleegiumi esimees või teenistusaegade võrdsuse korral vanim
kolleegiumi esimees. Kolleegiumi esimeeste äraolekul asendab Riigikohtu esimeest kõige
kauem kohtunikuna teenistuses olnud riigikohtunik või teenistusaja võrdsuse korral vanim
riigikohtunik.i
Lõike 8 kohaselt on KHN otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab
otsuseid vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Nõukogu kinnitab oma kodukorra.
Lõige 9 võimaldab KHN-il vähendada oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud
Riigikohtu esimehe töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks
vajalikus määras. Muudatus on vajalik, kuivõrd KHN-i liikmeks olek eeldab kohtunikult
aktiivset panustamist kohtute haldusesse ja arengusse ning ei ole tõenäoline, et seda on võimalik
teha täiskoormuse kõrvalt. Lisaks sätestatakse, et KHN-i liikmele, kes ei ole kohtunik, võib
maksta tasu, mille suuruse ja maksmise alused kehtestavad nõukogu kohtunikest liikmed
lihthäälteenamusega. KHN-i liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.
Nendeks võivad olla näiteks kulud transpordile ja majutusele.
Eelnõu § 1 punkt 25. KS-i § 41, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja pädevusi,
tunnistatakse kehetuks, sest kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uue üksusena KHN.
KHN-i pädevuse reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 411.
Eelnõu § 1 punkt 26. KS-i §-d 411, 412 ja 413. KS-i § 411 reguleerib KHN-i pädevust.
Lõike 1 kohaselt KHN:
suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist;
kavandab kohtute arendamist ning kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid,
kuulanud ära valdkonna eest vastutava ministri arvamuse. Teadlikult on jäetud
reguleerimata, millises vormis KHN arengueesmärgid sätestab. See võib olla nii pikaajalise
arengukava koostamine kui ka iga-aastaste eesmärkide seadmine (näiteks menetluste
kiiruse või lahendatavate asjade hulga kohta). Samuti on KHN-il võimalik teha kitsamaid
valdkondlikke plaane (näiteks personali-, kommunikatsiooni- või
digitaliseerimisstrateegiad või tegevuskavad). Koos eesmärkide kinnitamisega kaasneb
KHN-ile ka kohustus nende eesmärkide täitmist jälgida ja hinnata, tehes vajaduse korral
korrektuure uueks perioodiks. Tagamaks nende eesmärkide kooskõla riigiüleste ja
Justiitsministeeriumi valitsemisala eesmärkidega, tuleb enne eesmärkide kinnitamist
kuulata ära valdkonna eest vastutava ministri arvamus;
teeb Justiitsministeeriumile ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi
puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi.
Oluline on rõhutada, et KHN-i selline õigus ei ole piiratud Justiitsministeeriumiga, st KHN-
il on õigus sellekohaseid ettepanekuid teha ja arvamusi anda ka teistele ministeeriumitele;
19
esitab valdkonna eest vastutavale ministrile esimese ja teise astme kohtute ning
kohtuhaldusteenistuse eelarvete eelnõu ning kinnitab esimese ja teise astme kohtute eelarve
jaotuse kohtute ja kohtuhaldusteenistuse vahel;
korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist.
Mõeldud on, et KHN teeb peamised otsused kohtute ja KHT eelarve täitmise ja
raamatupidamise korralduse kohta. Seejuures peaks just KHT olema see, kes kohtuasutuse
eelarvevahendeid iga päev haldab ja nende üle arvestust peab. Muuhulgas kuulub arvestuse
pidamise hulka ka kuluarvestuse infosüsteemi KAIS täitmine;
teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtu tööpiirkonna määramiseks (§
10 lõige 1, § 18 lõige 3);
otsustab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad (§ 9 lõige 3, § 18 lg 3)
ning ringkonnakohtute täpsed asukohad (§ 22 lg 6);
teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtunike arvu määramiseks ning
otsustab kohtunike arvu kohtutes (§ 11, § 19, § 23);
nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe (§ 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2, § 20,
§ 24 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2) ning teostab tema üle järelevalvet;
määrab kindlaks KHT ülesanded ja struktuuri ning teostab tema üle teenistuslikku
järelevalvet (§ 412);
nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse direktori (§ 412 lõige 4);
arutab läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse,
õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lõige 3);
arutab teisi küsimusi valdkonna eest vastutava ministri algatusel. Seejuures arutati eelnõu
väljatöötamisel ka näiteks kohtute esimeeste õigust vastavaid küsimusi algatada. Kohtute
esimeeste osalemise puhul on eespool selgitatud, et KHN-i töös osalemine on kohtuvõimu
siseküsimus, mille peaks otsustama KHN, mitte seadusandja. Erinevalt justiitsministrist,
kellel kohtusüsteemivälise liikmena peab olema seaduses sätestatud õigus teatud teemade
arutamist KHN-is algatada;
täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise
seisukohalt olulisi küsimusi.
Lõike 2 kohaselt võib KHN seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud
kohtuhaldusülesande anda üle KHT-le. On oluline rõhutada, et silmas on peetud mis tahes kohtu
ja kohtu esimehele pandud haldusülesandeid, mitte KHN-i kohtuhaldusülesandeid. Selliseks
ülesandeks võib olla näiteks riigivara haldamise või töötervishoiu tagamisega seotud ülesanded.
Seega võimaldab säte KHN-il otsustada, milline ülesanne kuulub KHT-l täitmisele.
Ebamõistlik on konkreetsete üleantavate ülesannete loetlemine seaduses, kuna see ei taga
süsteemi piisavat paindlikkust. On oluline rõhutada, et ülesande üleandmisega läheb KHT-le
üle ka vastutus konkreetse ülesande täitmise eest.
Lõikega 3 reguleeritakse KHN-i õigust teha otsuseid ja anda juhiseid. KHN-i otsused ja juhised
ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel. See on vajalik, et tagada
kohtuhaldussüsteemi läbipaistvus ja selgus kogu avalikkusele. Seda eriti olukorras, kus
kohtusüsteem saab varasemast enam otsustuspädevust. Teabe avalikustamist on rõhutatud ka
rahvusvahelistes soovitustes.
KS-i lisatakse § 412, millega reguleeritakse KHT olemust, struktuuri ja juhtimist. Lõikes 1
sätestatakse KHT olemus, st KHT on kohtuid teenindav õigusemõistmise volitusteta Tartu
Ringkonnakohtu struktuuriüksus, mis täidab seaduses sätestatud ning kohtute haldus- ja
arendusnõukogu antud ülesandeid. KHT on vajalik kohtute igapäevaseks arendamiseks ja
20
tugiteenuste pakkumiseks, et pakkuda ühetaolist kõrgel tasemel kohtuhaldusteenust kõigile
kohtutele. KHT-sse koonduksid kõik kohtuhaldusülesanded, mille keskne täitmine on mõistlik
ja otstarbekas, sealhulgas:
1) seni Justiitsministeeriumi täidetud ja eelnõuga kohtusüsteemile üleantavad ülesanded, mida
ei anta üle KHN-ile (näiteks KHN-i sisuline ja tehniline teenindamine);
2) praegused kohtute üleselt täidetavad haldusülesanded (näiteks kohtuametnike koolitus,
tõlke- ja arhiiviteenus);
3) seni kohtudirektorite täidetud (näiteks finants- ja varahaldus) ning mõned kohtu esimehe (nt
kommunikatsioon) haldusülesanded.
Kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ning IT-haldust jäävad pakkuma Riigi
Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia
Keskus. IT arendamisel jääb kohtute infosüsteemi vastutavaks kasutajaks küll
Justiitsministeerium, kuid KHT peab kujunema kohtuid esindavaks sisuliseks tellijaks, kes
oleks kvaliteetseks partneriks nii Justiitsministeeriumile kui ka Registrite ja Infosüsteemide
Keskusele.
Haldusülesannete jaotus teenistuse ja kohtute vahel ning teenistuse täpsemate ülesannete
määramine on otstarbekas jätta KHN-i pädevusse, sest tugiteenustega seotud ootused ja
vajadused võivad aja jooksul muutuda. Pikemas ajavaates võib teenistusele üle anda ka
kohtunike omavalitsusorganite (näiteks koolitusnõukogu, kohtunikueksamikomisjon)
teenindamise ja tööga seotud ülesanded, mida praegu täidab Riigikohus.
Kuigi KHT moodustatakse eelnõu kohaselt Tartu Ringkonnakohtu koosseisu, on sel vaid
formaalne tähendus. KHT ja selle direktor allub vahetult KHN-ile. Tartu Ringkonnakohtu
esimehel ei ole KHT suhtes mingisuguseid juhtimis- ega järelevalvefunktsioone, samuti ei saa
ta otsustada KHT eelarve kasutamise üle. Selline lahendus toetub põhimõtteliselt praegusele
esimese ja teise astme kohtute juhtimise mudelile, kus kohut juhivad oma pädevuse piires kohtu
esimees ja kohtudirektor, kelle vahel puudub alluvussuhe ja mõlemad alluvad otse
justiitsministri järelevalvele. Samuti on juba praegu kohtudirektorite juhtimise alla koondatud
ühiseid teenistusi (tõlketeenistus, arhiiviteenistus), mis teenindavad kõiki esimese ja teise astme
kohtuid. Et KHT saaks pakkuda kohtuhaldusteenuseid kõigile kohtutele ühetaoliselt, ei tohi see
sisuliselt ega ka näiliselt muutuda sõltuvaks ühe kohtu esimehest.
Lõikes 2 sätestatakse, et KHT on aruandekohustuslik KHN-i ees. KHN võib anda KHT-le
juhiseid. Vastavalt § 41.1 lõike 1 punktile 10 määrab KHT kindlaks KHT ülesanded ja
struktuuri ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet ehk tervikuna koordineerib ja
suunab KHT tegvust.
Lõike 3 kohaselt kinnitab KHT struktuuri KHN. Kuivõrd KHN määrab kindlaks KHT
ülesanded, on oluline, et KHN-il on õigus määrata kindlaks ka nende ülesannete täitmiseks
vajalik struktuur. KHN-i kindlaksmääratud struktuuris vajalike personaliga seotud
juhtimisotsuste tegemine on juba KHT direktori pädevuses (eelnõukohane KS-i § 412 lõige 5).
Lõikes 4 sätestatakse, et KHT-d juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist
KHN. Direktoril on kohustus teha tihedat koostööd kõigi esimese ja teise astme kohtute
esimeestega. Koostöö tagamiseks peaksid sünkroonselt kohtuhaldusnõukogu koosolekutega
toimuma kohtujuhtide nõupäevad, mis võimaldavad kohtute esimeestel ja direktoril olulisemad
küsimused enne nõukogu läbi arutada. Selline koostöövorm ja kohtu esimeeste osalemine
KHN-i töös sõnaõigusega (mille vajadust on selgitatud KS-i § 401 lõike 7 juures) peavad
21
tagama, et KHT ei kaugene kohtute igapäevastest muredest ja töötab kohtute jaoks. KHT
direktor on kõige olulisem koostööpartner kohtute haldamisel ja arendamisel. Ta peab tagama,
et kohtute tugiteenused on üle riigi ühtlaselt kõrgel tasemel. KHT direktori ja kohtute esimeeste
koostöö paremaks tagamiseks võib KHN otsustada jaotada ka KHT arendusvaldkonnad kohtu
esimeeste vahel ära, st konkreetne kohtu esimees on konkreetses valdkonnas (näiteks IT) KHT
direktori peamine koostööpartner. Selline arendusvaldkondade jagamine tähendab loomulikult
seda, et kohtu esimees esindab selles valdkonnas kõikide kohtute huve, mitte vaid enda
kohtuasutuse oma.
Direktori haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on
vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab KHN. Eelnõuga luuakse võimalus (KS-i §
584 lõige 1), et KHT direktoriks võib olla ka kohtunik, eeldusel, et ta vastab KHN-i seatud
nõuetele ja läbib konkursi edukalt.
Lõikes 5 sätestatakse, et KHT direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte
rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Ametiaja ajaline piirang on vajalik, et tagada
kohtusüsteemi pidev areng, milles mängib olulist osa ka KHT direktor.
Lõikega 6 sätestatakse KHT direktori pädevus. Kuna KHT-l on omaette, KHN-i poolt
kindlaksmääratud pädevus, on oluline, et KHT direktoril oleksid osaliselt ATS-is sätestatud
ametiasutuse juhi õigused. Nii näiteks annab ATS-i § 11 lõige 3 ametiasutuse juhile õiguse
kinnitada teenistuskohtade koosseis. Selline õigus on antud ka KHT juhile eelnõukohase KS-i
§ 412 lõike 5 punktiga 1. Seega on KHN-il pädevus määrata kindlaks KHT ülesanded ja
struktuur, kuid konkreetse koosseisu määramine on direktori pädevuses. Punktis 2 sätestatud
õigus nimetada ametisse ja vabastada ametist teenistujaid vastab ATS-i § 22 lõike 1 kohasele
ametikohale nimetamise õigusele, mida on täiendatud õigusega sõlmida või lõpetada
töötajatega töölepinguid. Nimetatud õiguste andmine on põhjendatud, kuna KHT direktor
vastutab talle määratud ülesannete täitmise eest ning isikukoosseisu määramine on seejuures
määrava tähtsusega. Punkt 3 vastab omakorda ATS-i § 67 lõikega 1 ametiasutuse juhile antud
õigusele anda ametiasutuse töö korraldamiseks teenistusalaseid akte. Punkti 4 kohaselt täidab
KHT direktor ka muid KHN-i antud ülesandeid.
Eelnõu § 1 punkt 27. KS-i § 42 lõige 21. KS-i § 42 reguleerib kohtu kodukorda. KS-i § 41
lõike 1 teise lause kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister maakohtu
kinnistusosakonna, registriosakonna ja maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra.
Kehtiva lõike 21 kohaselt nähakse kohtu kantselei kodukorras ette kohtuteenistujate ülesanded,
kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus. Lõikest 21 võetakse välja sõnad
„kohtuteenistujate ülesanded“, kuivõrd kohtuteenistujate ülesanded määravad tulevikus kohtu
esimees ja KHT direktor. Lisaks analüüsiti eelnõu koostamise käigus võimalust, et kodukorrad
kehtestaks ministri asemel KHN. Siiski jõuti järeldusele, et kodukorra kehtestamise õiguse
üleandmine KHN-ile eeldaks eraldiseisvat määruste ja nende volitusnormide sisulist muutmist
ning ei ole otstarbekas seda selle eelnõu raames teha. Vaatamata sellele vajavad tehnilistel
põhjustel muutmist justiitsministri 19.12.2012. a määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna
kodukord“, 30.06.2010. a määrus nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ ja 08.02.2018. a
määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“.
Eelnõu § 1 punkt 28. KS-i § 43. KS-i § 43 reguleerib kohtu eelarvet. Kehtiv lõige 1 reguleerib
esimese ja teise astme kohtute eelarvete kinnitamist, lõige 2 täpsustab kulude eristamist
eelarves, lõige 3 eelarvekulude muutmist eelarveaasta jooksul ja lõige 4 Riigikohtu eelarve
vastuvõtmist.
22
Muudatusega sätestatakse lõike 1 esimeses lauses, et esimese ja teise astme kohtute eelarve
kinnitab valdkonna eest vastutav minister riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu
jooksul. Käesoleval ajal kinnitab KS-i § 42 lõike 1 kohaselt minister kohtute eelarved, st iga
kohtu kaupa eraldi. Arvestades eesmärki anda kohtutele enam otsustus- ja vastutuspädevust,
muuhulgas oma eelarve jaotamisel ning eelarvevahendite kasutamisel ja nende üle arvestuse
pidamisel (eelnõukohase § 411 lõike 1 punktid 4 ja 5), on põhjendatud täpsustada, et minister
kehtestab kohtute eelarve, st tervikeelarve. Kehtiva esimese lause teine osa, mille kohaselt
minister võtab arvesse kohtute haldamise nõukoja kujundatud seisukohta, pole edaspidi vajalik,
kuna eelarve eelnõu on juba koostanud ja ministrile esitanud KHN ning sellele järgnevate
arutelude korda pole mõistlik kehtestada seaduse tasandil. Lõikesse 1 lisatakse teine lause, mille
kohaselt esimese ja teise astme kohtute ja KHT eelarved kinnitab KHN. See tähendab, et kui
minister on kohtute tervikeelarve kinnitanud, kinnitab selle jaotamise kohtute ja KHT vahel
omakorda KHN.
Lõige 2 sätestab eelarve eelnõu koostamise protsessi. Lõike kohaselt valmistab esimese ja teise
astme kohtute ja KHT eelarvete eelnõu ette KHT direktor koostöös kohtute esimeestega ning
esitab KHN-ile. Seega kohtud esinevad eelarve koostamisel ühe institutsioonina ja eelarve
kohtutevaheline prioriseerimine on KHN-il. KHN esitab eelarvete eelnõu omakorda valdkonna
eest vastutavale ministrile ehk enne ministri tervikeelarve kinnitamist peab kindlasti olemas
olema ja kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) viidud ka kohtute ja KHT lõikes eelarve jaotus,
sest läbi infosüsteemi avatakse uue aasta eelarve. Ehk kohtutel on kohustus õigeaegselt, enne
ministri poolt tervikeelarve kinnitamist esitada detailsed andmed eelarve jaotuse kohta ja kanda
need KAIS-i, vastasel juhul ei ole vastav eelarve ka uueks aastaks tagatud. Tänase praktika
kohaselt kantakse andmed KAIS keskkonda detsembri alguses.
Kehtivas seaduses ei ole eelarve koostamise protsessi eraldi välja toodud, mistõttu on ühise
arusaadavuse huvides see mõistlik ja vajalik. Eespool on selgitatud, et praegu ei esinda eelarve
läbirääkimistel kohtuid mitte üks isik, vaid tegemist on juhusliku ja killustatud esindatusega.
On oluline, et senine killustatud ja tasakaalustamata eelarveprotsess muutub eesmärgipäraselt
juhituks. KHN, kelle kätte koonduvad nii kohtute ressursivajadused kui ka kohustus seada
kohtusüsteemi lühema- ja pikemaajalisi eesmärke, omab seeläbi parimat teadmist süsteemi
huvide esindamisel.
Muudatusega tunnistatakse kehtetuks paragrahvi lõiked 2 ja 3. Kehtiva KS-i § 42 lõike 2 sisu
ei ole edaspidi vaja reguleerida, kuivõrd kohtu eelarve jaotamise, sealhulgas vajaduse korral
osakondade ja kohtute üleste tugiteenuste lõikes, otsustab KHN (eelnõukohase § 411 lõike 1
punkt 4). Samuti ei ole vaja reguleerida eelarvekulude muutmist kehtivas lõikes 3 sätestatud
kujul, kuna see õigus tuleb juba RES-ist.
Eelnõu § 1 punkt 29. KS-i § 45 lõige 3. KS-i § 45 reguleerib järelevalve teostamist. Lõike 3
kehtiva sõnastuse kohaselt teeb kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna
tegevusvaldkonnas järelevalvet kohtudirektor. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste
järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teeb järelevalvet kohtu esimees. Muudatusega
sätestatakse, et kohtuteenistujate üle teeb järelevalvet kohtu esimees. Kohtuhaldusteenistuse
teenistujate üle teeb järelevalvet KHT direktor. Kohtuhaldusteenistuse direktori üle teeb
järelevalvet KHN. Muudatus on vajalik, kuna kohtu direktorite volitused lõpevad 31.12.2025.
Arvestades, et muudatuse tulemusel on kohtutes vaid õigusemõistmisega seotud
kohtuteenistujad, peab vastav järelevalveõigus olema just kohtu esimehel. Järelevalveõiguse
üleandmine kohtu esimehele võib tuua kaasa kohtu esimehe töökoormuse suurenemise. Selle
23
tasakaalustamiseks võimaldab juba kehtiv seadus (KS-i § 37 lõige 11) kohtu esimehel
käskkirjaga vähendada oma töökoormust õigusemõistmisel esimehe ülesannete täitmiseks
vajalikus määras. Kohtuhaldusteenistusse liikuvate tugiteenuseid pakkuvate kohtuteenistujate
üle (näiteks personalikonsultandid ja analüütikud) on järelevalve õigus omakorda KHT
direktoril. Samuti sätestatakse, et KHT direktori üle teeb järelevalvet KHN kuivõrd KHN-il on
õigus KHT direktor ametisse nimetada ja ametist vabastada, samuti määrata kindlaks
ülesanded.
Eelnõu § 1 punkt 30. KS-i § 46. KS-i § 46 reguleerib kohtute aruandlust ning sätestab, et
esimese ja teise astme kohtud esitavad valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta
statistilise aruande. Aruande vormi kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav
minister. Muudatusega tunnistatakse säte kehtetuks, kuivõrd sellel pole praktilist väärtust.
Justiitsministeeriumil on ligipääs andmetele juba praegu kohtute infosüsteemi kaudu olemas, st
eraldiseisva aruande tegemise kohustus pole mõistlik ega vajalik.
Eelnõu § 1 punkt 31. KS-i § 53 lõige 2. KS-i § 53 reguleerib avaliku konkursi väljakuulutamist
kohtunikukohale. Kehtiva korra kohaselt sätestab lõige 1, et kohtunikud nimetatakse ametisse
avaliku konkursi alusel. Lõige 2 loetleb konkreetsed kohtunikukohad ning sätestab, et konkursi
esimese ja teise astme kohtu kohtunike kohtadele kuulutab välja valdkonna eest vastutav
minister ja Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks Riigikohtu esimees. Eelnõuga
muudetakse lõike 2 esimest lauset selliselt, et avaliku konkursi esimese ja teise astme kohtuniku
vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Konkursi
Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab jätkuvalt välja Riigikohtu esimees. Eelnõu
koostamise käigus arutati ka seda, kas Riigikohtu esimees võiks ka esimese ja teise astme
kohtuniku konkursi välja kuulutada. Leiti, et kuivõrd edaspidi on just KHN-i ülesanne esimese
ja teise astme kohtute eelarve jaotamine (§ 43) ning otsustada ka kohtunike arvulise jagunemise
maakohtute vahel (§ 11 lõige 2, § 19 lõige 2, § 23 lõige 2), on just KHN kõige pädevam
hindamaks konkursi väljakuulutamise vajadust konkreetse esimese või teise astme kohtu
kohtunikukoha korral. See ei välista seejuures, et kohtunike konkursside väljakuulutamiseks
ettevalmistamine toimub jätkuvalt Riigikohtus. Sellist lahendust toetas ka kohtute haldamise
nõukoda oma 24. mai 2023 istungil. Tuleb silmas pidada, et konkursid kuulutatakse välja ka
edaspidi koostöös kohtu esimeestega, st neil on parim teadmine kohtunikekohtade
vabanemisest.
Eelnõu § 1 punkt 32. KS-i § 55 lõige 4. KS-i § lõikes 4 tehakse tehniline täpsustus, et enne
Riigikohtu kohtuniku ametisse nimetamist kuulab Riigikohtu esimees muuhulgas ära KHN-i
arvamuse, mitte enam kohtute haldamise nõukoja arvamuse.
Eelnõu § 1 punktid 33 ja 34. KS-i § 584 lõige 1. KS-i § 584 reguleerib kohtuniku töötamist
väljaspool kohut. Lõike 1 esimest lauset täiendatakse selliselt, et kohtunikku võib tema soovil
ja esimehe nõusolekul viia lisaks juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku
ülikooli õigusteaduse õppejõuks tähtajaliselt üle ka KHT-sse. Täiendus on vajalik, et
võimaldada ka kohtunikel KHT töös täiskohaga osaleda.Analoogselt töötab ka Soome kohtute
ametis tähtajaliselt (kolm aastat) kuni kuus roteerunud kohtunikku. Esimehe nõusolek on
seejuures roteerumiseks vajalik, kuna kohtute seaduse kohaselt vastutab kohtu esimees
õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus. Kui kohtu esimehe hinnangul võib
kohtuniku eemalolek seada õigusemõistmise korrakohase tagamise ohtu, peab tal olema
võimalus nõusoleku andmisest keelduda. Seega on nõusoleku andmisest keeldumise eelduseks
mõjuv põhjus ning probleemide korral tuleb olukord lahendada kohtu esimehe ja KHT direktori
koostöös. Lõike 1 teist lauset täiendatakse selliselt, et kohtuniku võib lisaks riigi peaprokurörile,
24
õiguskantslerile või riigikontrolörile nimetada ka KHT direktoriks. Erinevalt lõike esimesest
lausest ei eelda see kohtu esimehe nõusolekut.
Eelnõu § 1 punkt 35. KS-i § 76 lõige 8. KS-i § 76 lõiget 8 muudetakse selliselt, et valveaja
eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ette nähtud
kohtunike arvu kehtestab valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN oma otsusega (KS-i
§ 411 lõige 3). Ei ole mõistlik ega vajalik seda õigust jätta ministri pädevusse, kui KHN-i
pädevuses on tulevikus muuhulgas suunata ja koordineerida kohtute haldamist ja arendamist
ning otsustada kohtunike jaotus kohtutesse. Muudatuse tõttu tunnistatakse kehtetuks
justiitsministri 19.12.2019 määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.
Eelnõu § 1 punkt 36. KS-i § 85 lõige 3 ja § 1271. KS-i § 85 lõiget 3 muudetakse selliselt, et
edaspidi kinnitab valdkonna eest vastutava ministri asemel talaari kirjelduse KHN. Tegemist
on küsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim ministri määrusega. KS-i § 1271 esimese
lause kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse
kirjelduse ning kandmise korra. Muudatusega asendatakse vastutav minister KHN-iga, kuivõrd
tegemist on küsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim ministri määrusega. Muudatuste
tõttu tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 29.07.2009 määrus nr 30 „Kohtuniku ja
kohtukordniku ametiriietuse kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“.
Eelnõu § 1 punkt 37. KS-i § 112 lõige 1. KS-i § 112 lõiget 1 muudetakse selliselt, et
rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister, kuulates ära KHN-i arvamuse. Käesoleval ajal ei ole tasu suuruse ja ja maksmise korra
kehtestamisel kohtusüsteemi arvamuse küsimine vajalik. Arvestades, et rahvakohtunikud
osalevad õigusemõistmises võrdväärselt kohtunikega ning KHN-il on oluline vastutus
kohtusüsteemi arendamisel ja haldamisel, on põhjendatud, et KHN saab avaldada ka arvamust
vastava korra kehtestamisel. Vaatamata sellele, et tasu kehtestamine jääb ministrile, on
tehnilistel põhjustel vaja korrigeerida justiitsministri 19.12.2006 määrust nr 37
„Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“.
Eelnõu § 1 punkt 38. KS § 112 lõige 11. Punktiga täiendatakse § 112 lõikega 11, mis sätestab
juba olemasoleva põhimõtte, et valdkonna eest vastutav minister ei tohi määrusega
kehtestatatavat rahvakohtuniku tasu suurust vähendada. Tegemist on tehnilise muudatusega,
kuivõrd vastavalt HÕNTE § 11 lõikele 4 esitatakse volitusnorm (st eelnõukohane § 112 lõige
1) ühelauselises lõikes, eraldiseisvalt volituse eesmärke, sisu või piire täpsustavate sätetega.
Eelnõu § 1 punkt 3. KS-i § 1141. Kehtiva KS-i § 1141 kohaselt määrab kohtunikuabide arvu
valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Sätet muudetakse
analoogselt kohtunike arvu määramisega (eelnõukohased KS § 11 lõige 1, 19 lõige 1 ja 23 lõige
1), sätestades, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega kohtunikuabide
koguarvu KHN-i ettepanekul Paragrahvi lisatakse teine lõige, mille kohaselt otsustab
kohtunikeabide jagunemise kohtute vahel KHN. Selline lahendus tagab piisava paindlikkuse ja
tasakaalu, et täitevvõimul säilib kontroll kohtunikuabide koguarvu ja sellega seotud kulude üle,
kuid kohtunikuabide vajadust konkreetses kohtus saab parimal viisil hinnata ja otsustada KHN.
Eelnõu § 1 punkt 40. KS-i § 119 lõike 1 punktid 4 ja 5. KS-i § 119 lõike 1 punkti 4 kohaselt
kuulub kohtunikuabi konkursi komisjoni kohtudirektor. See on olnud ka mõistlik ja vajalik,
kuivõrd kohtudirektor teeb kehtiva § 45 lõike 3 kohaselt kinnistusosakonna, registriosakonna
ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet. Arvestades, et kohtudirektori
ametikoht kaotatakse ning eelnõu kohaselt on ainult kohtu esimehel kohtunikuabi üle
25
järelevalveõigus (eelnõukohane KS-i § 45 lõige 3), pole vajadust kohtudirektori asemel
komisjoni määrata ka näiteks KHT direktorit või teenistujat. Seetõttu tunnistatakse punkt 4
kehtetuks. Samuti tunnistatakse kehtetuks lõike 1 punkt 5, mille kohaselt kuulub komisjoni
Justiitsministeeriumi esindaja. Arvestades kohtute suurenenud rolli kohtunikuabide
nimetamisel, ei ole Justiitsministeeriumi esindaja osavõtt komisjonist enam vajalik.
Eelnõu § 1 punkt 41. KS-i § 1221 lõige 1. KS-i § 1221 lõike 1 muudatus on seotud KS-i § 45
lõike 3 muutmisega. Kuna eelnõu kohaselt on edaspidi järelevalveõigus kõikide kohtunikuabide
nimetamisel kohtu esimehel, mitte enam jagatud kohtu esimehe ja kohtu direktori vahel, antakse
kohtu esimehele ka õigus algatada distsiplinaarmenetlus kõikide kohtunikuabide suhtes.
Eelnõu § 1 punktid 42 ja 43. KS-i § 125 ja 126 lõige 2. KS-i § 125 reguleerib kohtudirektori
ametisse nimetamist, kohtudirektori ülesandeid, kohtudirektori konkursi tingimusi jms.
Kuivõrd kohtudirektori ametikoht kaotatakse ning tema ülesanded jaotatakse laiali KHT ja
esimeeste vahel, tunnistatakse § 125 tervikuna kehtetuks. KS-i § 126 lõige 2 reguleerib
kordnikule lisatasu maksmist kutsete ja teadete kättetoimetamise eest. Lõige tunnistatakse
kehtetuks, kuivõrd seda praktikas ei rakendata, sealhulgas ei ole kehtestatud ka lisatasu
määrasid.
Eelnõu § 1 punkt 44. Punktiga täiendatakse seadust §-ga 1303. Paragrahvi 1303 lõike 1 kohaselt
alustab KHN tööd 2025. a 1. aprillil. Selleks peavad olema valitud nii KHN-i kohtunikest kui
ka mittekohtunikest liikmed. KHN-i kohtunikest liikmed tuleb valida kohtunike täiskogul.
Arvestades, et viimasel ajal peetakse kohtunike täiskogu korraline istung maikuus, peab
Riigikohtu esimees kutsuma 2025. a veebruaris erakorraliselt kokku täiskogu. Pärast täiskogu
otsust valivad KHN-i kohtunikest liikmed mittekohtunikest liikmed. Eelnõukohase KS-i § 401
lõike 5 kohaselt kehtestab KHN-i kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra
kohtunike täiskogu. Selleks, et täiskogul oleks võimalik 2025. a veebruaris KHN-i liikmeid
valida, sätestatakse § 1303 lõikes 2 erisusena, et enne 2025. a 1. aprilli kehtestab KHN-i liikmete
ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda. Edaspidi on täiskogul võimalik
vajaduse korral kehtestatud valimiskorda oma äranägemise järgi muuta või kehtestada uue.
Eelnõu § 1 punkt 4. Punktiga täiendatakse seadust §-dega 1304 ja 1305. Paragrahv 1304
reguleerib KHT moodustamist. Sätte kohaselt alustab KS-i §-s 412 sätestatud KHT tööd 2026.
a 1. jaanuaril. Paragrahv 1305 reguleerib KHT direktori nimetamist. Paragrahvi esimese lause
kohaselt nimetatakse KHT direktor hiljemalt 2025. a 1. septembriks. KHT direktor on vaja
nimetada enne KHT töölerakendumist 2026. a 1. jaanuaril, et tagada talle piisav aeg KHT
töölerakendamiseks.
Eelnõu § 1 punkt 46. Punktiga täiendatakse seadust rakendussätetega: §-dega 1316 ja 1317.
Paragrahvi 1316 kohaselt kehtivad enne 2026. a 1. jaanuari nimetatud kohtudirektorite volitused
kuni 2025. a 31. detsembrini. Seega kuigi KHT direktor on juba ametisse nimetatud, kehtivad
edasi ka kohtudirektorite volitused. Selline üleminekuaeg on vajalik, et tagada ladus ja
läbimõeldud üleminek uuele haldus- ja arendusmudelile. Paragrahvi 1317 kohaselt kehtivad
enne 2025. a 1. aprilli kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kuni 2025. a 31.
märtsini.Konkreetne volituste kehtimise aeg on vaja sätestada muudatuste efektiivseks ja
optimaalseks elluviimiseks.
3.2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 2 muudetakse avaliku teenistuse seadust.
26
ATS-i § 11 lõike 6 kolmandas lauses, § 14 lõike 3 teises lauses, § 18 lõike 7 teises lauses, § 31
lõike 7 teises lauses ja § 63 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „valdkonna eest
vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse“ tekstiosaga „kohtute
haldus- ja arendusnõukogu“.
ATS-i § 11 lõike 6 muudatuse tulemusel võib valdkonna eest vastutava ministri asemel esimese
ja teise astme kohtute teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade
klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise korra kehtestada KHN.
ATS-i § 14 lõike 3 muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme kohtute
kohtuteenistujate haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis
on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN.
Muudatus on põhjendatud ja vajalik, kuna kohtuhaldusega seotud ülesanded lähevad valdavas
osas KHN-ile üle. Muuhulgas lähevad kohtudirektorite kohtu personalijuhtimisega seotud
ülesanded üle kohtute esimeestele. Ei ole põhjendatud, et valdkonna eest vastutav minister
kehtestab sellises olukorras vastavad nõuded.
ATS-i § 18 lõike 7 muudatuse tulemusel võib teise lause kohaselt esimese ja teise astme kohtute
kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel
KHN. Kuna edaspidi vastutab kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra eest kohtusüsteem
ise, ei ole põhjendatud sellise õiguse jätmine ministrile.
ATS-i § 31 lõike 7 muudatuse tulemusel võib esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate
koolituse korra kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Muudatus on
vajalik, kuna sisu poolest on tegemist kohtute siseküsimusega, mis ei peaks olema ministri
otsustada.
ATS-i § 63 lõike 3 muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme kohtute
kohtuteenistujate palgajuhendi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Kuna edaspidi
vastutab kohtuteenistujate värbamise ning eelarve koostamise ja jagamise eest kohtusüsteem
ise, ei ole põhjendatud sellise ülesande jätmine ministrile.
3.3. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 3 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust.
KTS-i § 39 lõike 1 punkt 7. Muudatusega asendatakse kohtute haldamise nõukoda KHN-iga
kui kohtuniku ajateenistuseks vabastamise ettepaneku esitajaga.
3.4. Riigieelarve seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 4 muudetakse riigieelarve seadust
Eelnõu § 3 punkt 1. RES-i § 35 lõike 3 kehtiva sõnastuse kohaselt lisatakse
Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele,
halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute
aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. Esiteks asendatakse muudatusega kohtute haldamise
nõukoda KHN-iga, kuna kohtute haldamise nõukoja volitused lõpevad. Teiseks täpsustatakse,
et KHN annab arvamuse planeeritud vahendite kohta, mitte enam nende vastavuse kohta
kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. Täpsustus on vajalik, kuivõrd eelnõu kohaselt
(eelnõukohase KS-i § 411 lõike 1 punkti 4) esitab just KHN valdkonna eest vastutavale
27
ministrile esimese ja teise astme kohtute eelarve eelnõu ning kinnitab esimese ja teise astme
kohtute eelarve jaotuse kohtute ja kohtuhaldusteenistuse vahel.
Eelnõu § 3 punkt 2. RES-i § 37 lõikes 3 tehakse tehniline muudatus ning asendatakse kohtute
haldamise nõukoda KHN-iga, kuivõrd eelnõuga lõpevad kohtute haldamise nõukoja volitused.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse kohtute seaduses kasutusele uued terminid „kohtute haldus- ja
arendusnõukogu“, „kohtuhaldusteenistus“, „kohtunike koguarv“ ja „kohtunikuabide koguarv“.
Kohtute haldus- ja arendusnõukogu korraldab esimese ja teiste astme kohtute haldamist ja
arendamist. Kohtuhaldusteenistus on kohtutele tugiteenuseid pakkuv õigusemõistmise
volitusteta Tartu Ringkonnakohtu struktuuriüksus, mis täidab kohtute seaduses sätestatud ning
KHN-i antud ülesandeid. Kohtunike ja kohtuabide koguarv on valdkonna eest vastutava
ministri määratav maksimaalne kohtuniku ja kohtunikuabi ametikohtade arv.
Eelnõu ei sisalda muid uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Kohtute seaduse ja teiste seaduste muudatused avaldavad HÕNTE14 § 46 tähenduses mõju
riigiasutustele. Sihtrühmade lõikes on muudatustest puudutatud Justiitsministeerium, maa-,
haldus-, ja ringkonnakohtunikud ning kohtuteenistujad. I ja II kohtuastmes on kokku 240
kohtuniku ametikohta15, millest 13.06.2024 seisuga16 on täidetud 231 ametikohta. Maa-,
haldus- ja ringkonnakohtutes on 13.06.2024 seisuga täidetud 228 kohtujuristi, 55 kohtunikuabi
ja 17 konsultandi ametikohta. Kokku on kohtutes 1027 ametikohta, millest on täidetud 1012.
Kavandatud muudatused kohtute haldamises ei mõjuta vahetult füüsilisi ega juriidilisi isikuid,
kes erinevate kohtumenetlustega kokku puutuvad.
6.1. Kavandatav muudatus: kohtuhaldusülesannete üleandmine Justiitsministeeriumilt
kohtusüsteemile
6.1.1. Mõju Justiitsministeeriumile
Muudatuse tulemusel antakse valdav osa kohtuhaldusülesannetest Justiitministeeriumilt üle
kohtusüsteemile. Sellised ülesanded on näiteks õigus määrata kohtumajade asukohad, otsustada
valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud üldarvu piirides kohtunike arv
esimese ja teise astme kohtutes, nimetada ametisse ja vabastada ametist esimese ja teise astme
kohtute esimehed ning teha nende üle järelevalvet, koostada esimese ja teise astme kohtute
eelarve eelnõu ja kinnitada eelarve jaotus kohtute vahel. Seega kaasneb muudatusega mõju
ministeeriumi töökoormuse vähenemisele ja töö ümberkorraldamisele. Seaduses sätestatud
14 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228. 15 Justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv
ning jagunemine kohtumajade vahel“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124102023004?leiaKehtiv. 16 Kohtute 2023.a. aastaraamat. https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2024-aasta-alguses/.
28
juhul täidab ka edaspidi kohtuhaldusülesandeid Justiitsministeerium. Sellised ülesanded on
näiteks kohtute tööpiirkonna määramine, kohtunike koguarvu määramine, maakohtu
rahvakohtunike arvu määramine, kohtute infosüsteemi vastutava kasutajana seotud ülesanded,
arvamuse andmine esimese ja teise astme kohtute eesmärkidele, kantselei kodukordade
kehtestamine ja kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud taotluse läbivaatamine.
Ministeerium keskendub edaspidi enam poliitikakujundamisega seotud ülesannetele ehk talle
jäävad õiguspoliitika kujundamiseks vajalikud hoovad: kohtukorraldust ja kohtumenetlusi
puudutav õigusloome, kohtute tervikeelarve ja andmeanalüüs.
Mõju ulatus on keskmine, kuivõrd Justiitsministeeriumi ja kohtuhaldusülesandeid täitva
struktuuriüksuse töökorralduses kaasnevad muutused, kuid nendega ei kaasne eeldatavasti
kohanemisraskusi.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd kohtusüsteemile üleantavate ülesannete
täitmine on küll regulaarne, aga mitte igapäevane.
Sihtrühma suurus on keskmine, arvestades üleantavate haldusülesannetega tegelevate inimeste
hulka.
Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda Justiitsministeeriumil teatud ümberkohanemise vajadus,
kuid tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine tagab
kokkuvõttes ka kohtusüsteemi efektiivsema haldamise. Samuti on kohtusüsteemi poolt toodud
välja risk, et Justiitsministeeriumil väheneb kohtuhaldusülesannete üleandmisega huvi kohtute
vastu, mis võib kajastuda ka eelarves. Eespool on selgitatud, et praegu ei esinda eelarve
läbirääkimistel kohtuid mitte üks isik, vaid tegemist on juhusliku ja killustatud esindatusega.
Muudatuse tulemusel esitavad kohtud eelarve eelnõuna ühise eelarvetaotluse ja selle
prioriseerib kohtute vahel KHN, mitte enam ministeerium. See tähendab, et kohtuvõim räägib
täitevvõimuga ühel häälel ja ühiste huvide eest. Seega on kohtusüsteemil endal võimalik
paindlikumalt otsida võimalusi tegevuste optimeerimiseks ja paigutada ressursse ümber
kohtuvõimu enda seatud prioriteetide järgi. Seetõttu on muudatuse ebasoovitava mõju risk
väike.
Seega on muudatuse mõju Justiitsministeeriumile suur.
6.1.2. Mõju kohtutele
Muudatuse tulemusel tekib kohtusüsteemile juurde uusi organisatoorseid ülesandeid. Seejuures
on tervikuna tegemist põhimõttelisemat laadi muudatusega, kus kohtusüsteem võtab endale
teadlikult suurema vastutuse kohtusüsteemi kujundamisel ja arendamisel. Laiemalt loob
esimese ja teise astme kohtute haldamise lahutamine täitevvõimust eeldused terviklikuma
sõltumatuma ja efektiivsema kohtusüsteemi väljaarendamiseks.
Mõju ulatus on arvestades konkreetseid ülevõetavaid ülesandeid keskmine, kuna see toob kaasa
küll muudatusi, kuid nendega ei kaasne eeldatavasti suuri kohanemisraskusi. Arvestades, et
mingi hulk haldusülesandeid on juba Justiitsministeeriumilt kohtusüsteemile üle antud, samuti
on osa teenuseid kohtute üleselt konsolideeritud, on kohtusüsteemil juba praegu kogemused
oma ülesannete ümberkorraldamisel. Seejuures tuleb arvestada, et lisaks konkreetsete
ülesannete ülevõtmisele kaasnevad seadusega ka olulised organisatoorsed muudatused uute
kohtusiseste organite loomisel, mistõttu võib mõju ulatust tervikuna pidada suureks. Olulise
positiivse mõjuna võimaldab kohtusüsteemi ühtne haldamine olemasolevaid ressursse
29
otstarbekamalt kasutada, eriti arvestades, et muudatusega antakse kohtusüsteemile oluliselt
suurem pädevus oma eelarvet kujundada ja jagada.
Mõju avaldumise sagedus on arvestades konkreetseid Justiitsministeeriumilt ülevõetavaid
ülesandeid keskmine, kuna kohtud peavad neid ülesandeid küll regulaarselt täitma, kuid mitte
iga päev. Arvestades aga kaasneva põhimõttelise muudatusega, st kohtusüsteemi varasemast
suurema vastutuse võtmisega kohtute arendamise ja haldamise eest, on muudatuse mõju
avaldumise sagedus suur.
Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna muudatus puudutab kogu kohtupersonali.
Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda kohtutel ümberkohanemise vajadus, muuhulgas praktiline
vajadus asendada mitu kohtute seaduse alusel antud justiitsministri määrust KHN-i otsuste või
juhistega. Siiski on tegemist ühekordse suurema töömahuga, mistõttu võib riski pidada
väikseks. Kohtusüsteemipoolse riskina on välja toodud ka seda, kas kohtuhaldusest huvitatud
kohtunikke on piisavalt (näiteks KHN-i liikmeks kandideerimisel). Arvestades kohtunike senist
toetust uuele kohtuhaldusmudelile, on vähese huvi risk pigem väike. Samuti on tekkinud
küsimus, kas kohtute suurem omavalitsus aitab saada ka rohkem ressursse või mõjub sellele
hoopis negatiivselt. Eespool on selgitatud, et muudatuse ebasoovitav mõju risk ressurssidele on
väike.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju kohtutele suur.
6.2. Kavandatav muudatus: kohtuhaldusülesannete jagamine kohtusüsteemis
6.2.1. Mõju kohtutele
Muudatuse tulemusel luuakse kohtuhalduse- ja arenduse korraldamiseks kohtusüsteemis senise
kohtute haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute haldus-ja arendusnõukogu
(KHN). KHN on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, kes suunab kohtute arendamist ja
haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused. Lisaks luuakse
kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja KHN-ile tuge
kohtute arendamisel.KHT struktuuri ja täpsemad ülesanded kehtestab KHN. Arvestades, et
KHN peab nimetama KHT direktori ametisse hiljemalt 1. septembriks 2025, on direktoril aega
vähemalt neli kuud, et KHT täpne koosseis määrata. Muudatuse tulemusel saab KHN-i vastava
otsuse alusel esimeses etapis viia KHT koosseisu juba praegu tsentraliseeritud ülesandeid
täitvad ametikohad ja praegu kohtutes laiali jaotatud tugiteenuste osutamisega seotud
ametikohad. Töö efektiivsuse tagamiseks on põhjendatud, et samaliigilised ametikohad
koondatakse KHT eraldiseisvatesse valdkondadesse, näiteks IT, turvalisus, kantselei, finants-
ja varahaldus, personal, kommunikatsioon jms. Valdkondade konkreetne jaotus on KHN-i
otsustada, mh tuleb vastava otsuse aluseks olev analüüs teha koostöös varem ametisse
nimetatud KHT direktoriga. Võimalike uute inimeste palkamine sõltub konkreetsest
väljaselgitatud vajadusest ja eelarveressurssidest.
Mõju ulatus on suur, kuivõrd KHN-i loomisega tekib kohtusüsteemil strateegiline
otsustusorgan, kelle ülesanne on kohtusüsteemi arengut juhtida. KHT loomine toob omakorda
kaasa tugiteenuste koondumise ja tsentraliseerimise. Seega kohtusüsteemi senine haldus- ja
arendustegevus muutub oluliselt ning see eeldab kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist.
Kohtuhalduse ja teenuste konsolideerimisel KHT-sse on oluline positiivne mõju, kuivõrd tagab
tugiteenuste ühetaolise pakkumise kohtusüsteemi üleselt ning loob paremad eeldused nende
kvaliteedi parandamiseks ja kohtute eripäraga arvestamiseks. Lisaks, kuivõrd muudatuse
30
tulemusena kaob mitmel juhul ministeerium protsessides vahelt ära, on tõenäoline, et
haldustegevus muutub seetõttu optimaalsemaks, paindlikumaks ja kiiremaks.
Mõju avaldumise sagedus on suur, kuivõrd uued loodavad organid hakkavad kohtute toimimist
iga päev mõjutama. Eriti oluline igapäevane mõju on KHT-l, kelle kätte koonduvad lisaks
Justiitsministeeriumi teatud ülesannetele ka kohtudirektorite ülesanded (näiteks finants- ja
varahaldus) ja juba tsentraliseeritud teenused (näiteks tõlketeenistus ja arhiiviteenistus). Ehk
oluline mõju kohtute igapäevasele tegevusele on tugiteenuste ühtlustamine kogu
kohtusüsteemis. Samas positiivse mõjuna võib väheneda kohtute esimeeste töökoormus, kuna
KHN-il on võimalik tugiteenused esimeestelt KHT-sse üle anda.
Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna muudatus puudutab kogu kohtupersonali, s.o ca 1000
inimest, sh ka neid, keda vahetult KHT-sse üle ei viida, kuid kelle igapäevane harjumuspärane
töökorraldus muutub.
Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele teatud ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on
muudatusel positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine ja suurem omavastutus
tagavad kokkuvõttes ka kohtusüsteemi efektiivsema arendamise ja haldamise. Samuti on
toodud ebasoovitava mõjuna välja võimalik bürokraatia kasv. Arvestades, et muudatusega
antakse olulises osas otsustusõigust ministeeriumilt kohtusüsteemi, võiks see pigem kaasa tuua
bürokraatia vähenemise. Kohtusüsteemi sisemise töökorralduse efektiivsuse tagamine on
KHN-i korraldada. Seega on ebasoovitavate mõjude risk väike.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju kohtutele suur.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eeldatavaid lisakulusid muudatusega riigile ei kaasne. Kulud, mis on seotud
Justiitsministeeriumilt kohtusüsteemile üleantavate ülesannete täitmisega, antakse üle kohtute
ja KHT eelarvesse. Lisaks tekib kohtusüsteemil õigus oma eelarvet ise kujundada ja jagada
ressursse paindlikumalt kohtusüsteemi arendamiseks prioriteetsetesse valdkondadesse.
Eelnõuga ei kaasne riigile otseseid tulusid, küll aga võimaldab eelnõu alusel loodav
kohtuhaldusmudel efektiivsemalt tegeleda kohtusüsteemi arendamise ja tugiteenuste
tsentraliseerimisega. See võimaldab kohtutel omakorda luua efektiivsemad protsessid ja hoida
kokku haldustegevusega seotud tööaega.
Kohaliku omavalitsuse tegevusi seaduse rakendamine ei mõjuta.
8. Rakendusaktid
Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusemuudatuse
tõttu tuleb muuta (kavandid lisatud seletuskirjale):
1) Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrust nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse
kinnitamine“;
2) justiitsministri 12.07.2010. a määrust nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“;
3) justiitsministri 19.12.2012. a määrust nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“;
31
4) justiitsministri 08.02.2018. a määrust nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei
kodukord“;
5) justiitsministri 27.10.2005. a määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja
kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“;
6) justiitsministri 15.02.2006. a määrus nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“;
7) justiitsministri 19.12.2006. a määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“.
Kehtetuks tuleb tunnistada:
1) justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed
asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“;
2) justiitsministri 29.07.2009. a määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse
kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“;
3) justiitsministri 19.12.2019. a määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2025. a 1. aprillil, arvestades järgmiseid erisusi:
1) käesoleva seaduse § 1 punktid 19, 24, 44 ja 46 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.
2) käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2025. aasta 1. septembril.
3) käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 4, 6, 7, 11–18, punktis 26 esitatud kohtute seaduse
§ 401 lõike 1 punktid 7 ja 8, punktid 27, 29, 33, 35, 36 ja 39–42 jõustuvad 2026. aasta
1. jaanuaril.
Nimetatud sätete selline jõustumine on vajalik, kuna uuele haldus-ja arendusmudelile üleminek
toimub etapiviisi, sealhulgas arvestades vajalikku ettevalmistus- ja kohanemisaega.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks
Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri
Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale,
Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudile, TalTech Majandusteaduskonnale ja
Riigikogule.
Eelnõule on lisatud VTK kooskõlastustabel (lisa 1), milles kajastuvad vastused VTK
kooskõlastamise käigus esitatud märkustele ja ettepanekutele. Eelnõu koostamisel on
arvestatud lisandunud arutelusid kohtute haldamise nõukoja, kohtute esimeeste, Riigikohtu ja
Eesti Kohtunike Ühinguga. VTK põhjal välja pakutud eelnõu valikutele on andnud
põhimõttelise nõusoleku kohtute haldamise nõukoda oma 24. mai 2023. a istungil nr 129.