Eelnõu kooskõlastamine

1

[EELNÕU] 25.06.2024

Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Notari tasu seaduse muutmine

Notari tasu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „õiguse kindlustussumma“ tekstiosaga „,

majandusaasta aruande“;

3) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise, kinnisasja või ehitise mõttelise osa

ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa

minimaalväärtuseks 10 000 eurot.“;

4) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse arv „3800“ arvuga „10 000“;

5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või

reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on tehinguväärtus kokku

väiksem kui ainult lepingu esemeks oleva kinnisasja võõrandamise korral, loetakse

tehinguväärtuseks kinnisasja võõrandamise tehinguväärtus ja käesoleva seaduse § 12 lõiget 5

ei kohaldata.“;

6) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudiga koormatava ala väärtus. Kui pooled on

määranud kindlaks reaalservituudi aastaväärtuse, on tehinguväärtus aastaväärtuste summa, kuid

mitte rohkem kui 25 aasta eest.“;

7) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Reaalservituudi seadmise tehingu tõestamisel on notari tasu mitte vähem kui 238 eurot.“;

8) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus on 4% koormatava eseme

väärtusest.“;

2

9) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamisel on notari tasu mitte vähem kui 120

eurot. Asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise jaoks isikliku

kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamisel on notari tasu mitte vähem kui 75 eurot.“;

10) paragrahvi 13 teises lauses asendatakse arv „255“ arvuga „400“;

11) paragrahvi 14 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) hoonestamata kinnisasja puhul hoonestusõiguse ala väärtus ja hoonestusõiguse alusel

püstitatava ehitise hind;

2) hoonestatud kinnisasja puhul hoonestusõiguse ala väärtus.“;

12) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Hoonestusõiguse seadmise ja võõrandamise tehingu tõestamisel on notari tasu mitte vähem

kui 238 eurot.“;

13) paragrahvi 18 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Äriühingu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus sisaldab ka asutamislepingu või -

otsuse lisana kinnitatud põhikirja tehinguväärtust ning on kavandatav osa- või aktsiakapitali

suurus. Äriühingu asutamise tehingu tõestamisel ja osaühingu osa võõrandamisel on notari tasu

mitte vähem kui 250 eurot.

(2) Äriühingute ühinemislepingu tõestamisel on notari tasu arvestamise aluseks üleantava vara

väärtus. Juhul kui ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus

või osanike sissemaksete summa on ühinemislepinguga üleantava vara väärtusest suurem, on

notari tasu arvestamise aluseks osa- või aktsiakapitali suurus või sissemaksete summa.

(21) Äriühingu füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu tõestamisel on notari tasu arvestamise

aluseks üleantava vara väärtus. Kui ühendatavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus

või osanike sissemaksete summa on üleantava vara väärtusest suurem, on notari tasu

arvestamise aluseks osa- või aktsiakapitali suurus või sissemaksete summa.

(3) Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tõestamisel on notari tasu

arvestamise aluseks üleantava vara väärtus. Kui omandavate äriühingute osa- või

aktsiakapitalide suurus või osanike sissemaksete summa või mõlemad on üleantava vara

väärtusest suuremad, on notari tasu arvestamise aluseks osa- või aktsiakapitali suurus või

sissemaksete summa.“;

14) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Äriühingute ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise

tõestamisel on notari tasu mitte vähem kui 420 eurot. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse

ka äriühingu füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu tõestamisel notari tasu määramisel.“;

15) paragrahvi 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

3

16) paragrahvi 19 lõike 2 teises lauses asendatakse arv „6391“ arvuga „10 000“;

17) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu käesolevas paragrahvis esitatud

tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi eurodes.

Tehinguväärtus

kuni

Täistasu Tehinguväärtus

kuni

Täistasu Tehinguväärtus

kuni

Täistasu

10 000 60 80 000 188 200 000 362

15 000 70 85 000 194 225 000 402

20 000 80 90 000 200 250 000 442

25 000 90 95 000 206 275 000 482

30 000 100 100 000 212 300 000 522

35 000 110 110 000 218 325 000 562

40 000 120 120 000 234 350 000 602

45 000 130 130 000 250 375 000 642

50 000 140 140 000 266 400 000 682

55 000 150 150 000 282 450 000 732

60 000 160 160 000 298 500 000 782

65 000 170 170 000 314 550 000 832

70 000 176 180 000 330 600 000 882

75 000 182 190 000 346 650 000 932

700 000 982

(2) Kuni 1 278 235 eurot – 982 eurot + 0,14% tehinguväärtuse summast, mis ületab

700 000 eurot;

kuni 1 917 350 eurot – 1853 eurot + 0,12% tehinguväärtuse summast, mis ületab

1 278 235 eurot;

kuni 2 556 470 eurot – 2620 eurot + 0,1% tehinguväärtuse summast, mis ületab 1 917 350 eurot;

kuni 3 195 585 eurot – 3259 eurot + 0,08% tehinguväärtuse summast, mis ületab

2 556 470 eurot;

kuni 6 391 165 eurot – 3770 eurot + 0,05% tehinguväärtuse summast, mis ületab

3 195 585 eurot;

üle 6 391 165 euro – 5368 eurot + 0,02% tehinguväärtuse summast, mis ületab

6 391 165 eurot.“;

18) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 25. Käsutustehingu tõestamine

Kui käsutustehingu, sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe aluseks olev

kohustustehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu käsutustehingu,

sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest 50 eurot. Kui

käsutustehing ja kinnistamisavaldus on ühes dokumendis vastava kohustustehinguga, siis

käsutustehingu ja kinnistamisavalduse tõestamise eest tasu ei võeta.“;

19) paragrahvis 281 asendatakse läbivalt arv „63,90“ arvuga „108“;

20) paragrahvis 283 asendatakse arv „47,90“ arvuga „81“;

4

21) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest, kuid mitte vähem kui

108 eurot, samuti mitte vähem kui 108 eurot toimingu kestuse aja iga järgmise tunni eest, kuid

kokku mitte rohkem kui 540 eurot;“;

22) paragrahvi 29 lõike 3 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari deposiiti võtmisel, kuid mitte vähem kui

11 eurot;

2) registris õiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest;

3) kinnistusraamatusse ja laevakinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest,

kuid mitte vähem kui 5 eurot.“;

23) paragrahvi 31 punktis 1 asendatakse arv „3,19“ arvuga „6“, punktis 2 asendatakse arv

„25,50“ arvuga „50“, punktis 3 asendatakse arv „49,20“ arvuga „120“, punktis 4 asendatakse

arv „15,95“ arvuga „27“, punktis 5 asendatakse arv „14,35“ arvuga „24“, punktis 6 asendatakse

arv „15,95“ arvuga „27“, punktis 7 asendatakse arv „11,50“ arvuga „20“, punktis 8 asendatakse

arv „14,35“ arvuga „24“, punktis 9 asendatakse arv „18,20“ arvuga „31“, punktis 91 asendatakse

arv „35,75“ arvuga „61“ ja arv „6,35“ arvuga „11“, punktis 10 asendatakse arv „12,75“ arvuga

„22“, punktis 11 asendatakse arv „42,15“ arvuga „72“, punktis 111 asendatakse arv „84,30“

arvuga „143“, punktis 12 asendatakse arv „12,75“ arvuga „22“, punktis 13 asendatakse arv

„31,95“ arvuga „54“ ja arv „159,75“ arvuga „272“, punktis 14 asendatakse arv „3,19“ arvuga

„6“ ja arv „31,95“ arvuga „54“, punktis 141 asendatakse arv „3,20“ arvuga „6“, punktis 142

asendatakse arv „9,60“ arvuga „17“, punktis 144 asendatakse arv „6,35“ arvuga „11“, punktis

145 asendatakse arv „4,80“ arvuga „8“, punktis 146 asendatakse arv „6,35“ arvuga „11“, punktis

147 asendatakse arv „7“ arvuga „12“, punktis 148 asendatakse arv „25“ arvuga „43“, punktis

149 asendatakse arv „10“ arvuga „17“, punktis 15 asendatakse arv „12,75“ arvuga „22“, punktis

16 asendatakse arv „22,35“ arvuga „38“, punktis 17 asendatakse arv „10“ arvuga „17“, punktis

171 asendatakse arv „51,13“ arvuga „87“, punktis 18 asendatakse arv „24,90“ arvuga „42“,

punktis 19 asendatakse arv „31,95“ arvuga „54“ ja arv „76,65“ arvuga „130“, punktis 20

asendatakse arv „78,60“ arvuga „134“, punktis 21 asendatakse arv „42,15“ arvuga „72“, punktis

22 asendatakse arv „77,30“ arvuga „131“, punktis 23 asendatakse arv „69“ arvuga „117“,

punktis 24 asendatakse arv „0,60“ arvuga „1“, arv „31,95“ arvuga „54“ ja arv „127,80“ arvuga

„217“, punktis 25 asendatakse arv „25,55“ arvuga „43“, punktis 26 asendatakse arv „12,75“

arvuga „22“, punktis 27 asendatakse arv „32,55“ arvuga „55“, punktis 28 asendatakse arv

„32,55“ arvuga „55“, punktis 281 asendatakse arv „16,29“ arvuga „28“, punktis 282 asendatakse

arv „32,55“ arvuga „55“, punktis 29 asendatakse arv „41,50“ arvuga „75“, punktis 291

asendatakse arv „25“ arvuga „43“, punktis 30 asendatakse arv „65,15“ arvuga „110“, punktis

31 asendatakse arv „6,35“ arvuga „11“, punktis 32 asendatakse arv „63,90“ arvuga „110“,

punktis 321 asendatakse arv „42“ arvuga „71“, punktis 33 asendatakse arv „102,25“ arvuga

„174“, punktis 331 asendatakse arv „51“ arvuga „87“, punktis 34 asendatakse arv „25,55“

arvuga „44“, punktis 35 asendatakse arv „12,75“ arvuga „22“, punktis 36 asendatakse arv

„12,75“ arvuga „22“, punktis 38 asendatakse arv „12,75“ arvuga „22“, punktis 39 asendatakse

arv „42,15“ arvuga „72“, punktis 40 asendatakse arv „15“ arvuga „26“, punktis 41 asendatakse

arv „35“ arvuga „60“ ja punktis 42 asendatakse arv „25“ arvuga „43“;

24) paragrahvi 31 punkt 143 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„143) kinnistus- või registriosakonna peetava registri, abieluvararegistri või pärimisregistri

andmete väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 6 eurot sõltumata lehekülgede arvust;“;

5

25) paragrahvi 31 täiendatakse punktidega 1410 ja 1411 järgmises sõnastuses:

„1410) rahvastikuregistri andmete väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 15 eurot sõltumata

lehekülgete arvust;

1411) perekonnasündmuse korduva tõendi ja abieluvõimetõendi kinnitamine ja väljastamine –

15 eurot sõltumata lehekülgede arvust;“;

26) paragrahvi 31 punkt 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„37) pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendava järelepärimise tegemine – 22 eurot;“;

27) paragrahvi 31 punkt 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„43) nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku

vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi

lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), alusel tõendi kinnitamine ja

väljastamine – 20 eurot sõltumata lehekülgede arvust;“;

28) paragrahvi 31 täiendatakse punktidega 44 ja 45 järgmises sõnastuses:

„44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike

vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid,

ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.07.2016, lk 1–136), alusel

mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte,

perekonnasündmuse korduva tõendi või abieluvõimetõendi kinnitamine ja väljastamine – 35

eurot sõltumata lehekülgede arvust;

45) Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste

tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega,

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–

29), alusel tõendi kinnitamine ja väljastamine – 20 eurot sõltumata lehekülgede arvust.“;

29) paragrahvi 332 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 11 asendatakse arv „64“ arvuga „109“;

paragrahvi 332 lõikes 2 asendatakse arv „45“ arvuga „77“;

30) paragrahvi 35 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „0,31“ arvuga „0,50“ ja punktis 2 arv "0,19"

arvuga "0,35";

31) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Pärimisseaduse § 165 lõike 6 alusel kehtestatud notari ametitoimingute tegemise korras

ettenähtud ärakirja ja ärakirjaga kaasnevate tegevuste eest tasu ei võeta.“;

32) paragrahvi 36 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest

tasutakse notarile toimingu tegemiseks kulutatud lisaaja eest 14 eurot tunnis. Notari tööajaks

käesoleva seaduse tähenduses loetakse ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval. Kui

notari büroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg

vastavalt sellele pikem.

6

(3) Notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja. Notari

isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu taotleja notarile 14 eurot

sõiduvahendi kasutamise iga tunni eest.“;

33) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui notariaaltoimingut ei saa notarist mittesõltuvatel asjaoludel teha, tasutakse notarile

põhjendatud juhul käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud tasu.";

34) paragrahvi 40 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) ametitegevuse raamatu number;“;

35) paragrahvi 402 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda käesoleva seaduse § 10, § 28 lõikes 2, § 29 lõike 1

punktides 1 ja 11 ning § 31 punktides 1, 2, 91, 16, 27–34, 38 ja 39 sätestatud notari

ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu, ja kui seoses pärimismenetlusega tehakse muid

ametitoiminguid, siis ka nende eest ettenähtud notari tasu, või kes suudab seda teha üksnes

osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat

toimetulekut. Samuti võib tasu maksmisest vabastamine hõlmata käesolevas lõikes loetletud

ametitoimingutega otseselt seotud ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamist ning käesoleva

seaduse §-s 36 ettenähtud kulude hüvitamist.

(2) Taotlus notari tasu maksmisest vabastamiseks esitatakse 10 päeva jooksul pärast notarilt

arve saamist taotleja elukohajärgsele maakohtule. Kui taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib

taotluse esitada ka maakohtule, kelle tööpiirkonnas taotleja viibib.“.

§ 2. Notariaadiseaduse muutmine

Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused.

1) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Notari ametisoleku ülemmäär on 70 aastat.“;

2) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Dokumentide ja salvestiste säilitamine“;

3) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Notarite Koja korraldusel võib notari dokumentide ülevõtmise teha kohustuslikuks notari

asendajale, kes on nimetatud ajutiselt täitmata notari ametikohale. Notarite Koja korraldusel

võib teisele samas tööpiirkonnas ametit pidavale notarile teha kohustuslikuks notari

dokumentide ülevõtmise, mis on vajalikud alustatud toimingute lõpuleviimiseks. Notarite Koda

edastab asjakohase korralduse viivitamata Justiitsministeeriumile teadmiseks.“;

4) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„Kaugtõestamise teel tehtud tõestamistoimingu salvestist säilitakse 10 aastat.“;

7

5) paragrahvi 29 lõiget 3 täiendatakse punktidega 72–74 järgmises sõnastuses:

„72) perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud perekonnasündmuse korduva tõendi ja

abieluvõimetõendi ning rahvastikuregistri seaduses sätestatud väljavõtete kinnitamine ja

väljastamine;

73) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike

vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid,

ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.07.2016, lk 1–136), alusel isikule

mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte,

perekonnasündmuse korduva tõendi või abieluvõimetõendi kinnitamine ja väljastamine;

74) Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste

tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega,

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–

29), alusel tõendi kinnitamine ja väljastamine;“;

6) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse, abieluvararegistrisse või

pärimisregistrisse kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise

võimaldamine;“;

7) paragrahvi 32 lõiget 3 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) notariaalakti või -märke võõrkeeles koostamine;

12) ametitoiminguga kaasnev suuline võõrkeelde tõlkimine.“;

8) paragrahvi 44 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „hädavajalik“ sõnaga „vajalik“;

9) seadust täiendatakse §-dega 445 ja 446 järgmises sõnastuses:

㤠445. Notarite Koja liikmemaks

(1) Notarite Koja koosolek kehtestab notarite poolt Notarite Kojale makstava liikmemaksu:

1) määra;

2) tasumise korra;

3) tasumisest vabastamise alused.

(2) Liikmemaksu määra võib kehtestada olenevalt notari tööpiirkonnast või astmeliselt,

lähtudes notari ametitoimingute ja -teenuste eest notarile makstud tasudest.

§ 446. Notarite Koja toetus notarile

Notarite Koja koosolek kehtestab notari toetamise vajaduse hindamise ja rakendamise korra.“;

10) seadust täiendatakse §-ga 576 järgmises sõnastuses:

„§ 576. Käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud vanusepiiri rakendamine

Käesoleva seaduse 2025. aasta 1. märsil jõustunud redaktsiooni § 8 lõikes 4 sätestatud

vanusepiiri kohaldatakse notari suhtes, kelle kohta ei ole minister teinud ametiaja pikendamise

otsust. Kui minister on enne 2025. aasta 1. märtsi lubanud notaril tema

taotlusel pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kehtib ministri asjakohane käskkiri selles

märgitud tähtpäevani.“.

§ 3. Pärimisseaduse muutmine

8

Pärimisseaduses tehakse järgmised muudatused.

1) paragrahvi 176 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 176 lõiked 22 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(22) Pärimisregistri vastutav töötleja on Notarite Koda.

(3) Pärimisregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles

sätestatakse:

1) pärimisregistri vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

2) pärimisregistrisse kannete tegemise kord;

3) pärimisregistrisse kantavate andmete täpsem andmekoosseis;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord;

5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;

6) pärimisregistri logide säilitamise tähtajad;

7) muud korraldusküsimused.“;

3) paragrahvi 1761 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Pärimisregistris töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) pärandaja üldandmed, sünnikoht ja surmaaeg;

2) pärija üldandmed;

3) kande tegemist taotleva isiku üldandmed.“;

4) paragrahvi 1771 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „või konsulaarametnik“;

5) paragrahvi 179 lõiget 21 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Veebilehe kaudu pärimisregistri andmetega tutvumiseks peab isik identifitseerima end

digitaalse isikutunnistuse abil.“.

§ 4. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine

Perekonnaseisutoimingute seaduses tehakse järgmised muudatused.

1) paragrahvi 3 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Notar täidab abielu sõlmimise ja lahutamise ning perekonnasündmuse korduva tõendi ja

abieluvõimetõendi väljastamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid notariaadiseaduses

ja perekonnaseaduses sätestatud erisustega.“;

2) paragrahvi 151 lõiget 3 ja § 40 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „omavalitsuse üksus“

tekstiosaga „, notar“.

§ 5. Rahvastikuregistri seaduse muutmine

Rahvastikuregistri seaduse § 53 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „omavalitsuse üksus“

tekstiosaga „või notar“.

§ 6. Riigilõivuseaduse muutmine

9

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused.

1) paragrahvi 340 lõiget 1 täiendatakse teise lausega „Kui käesolevas lõikes loetletud tõendi

väljastab notar, tasutakse riigilõivu 5 eurot.“;

2) paragrahvi 340 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike

vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid,

ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.07.2016, lk 1–136), alusel

mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava perekonnasündmuse korduva tõendi või

abieluvõimetõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot ja notari poolt väljastamisel 5

eurot.“;

3) paragrahvi 341 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „riigilõivu 20 eurot“ tekstiosaga „ja

notari poolt väljastamisel 5 eurot.“;

4) paragrahvi 3412 täiendatakse teise lausega „Kui käesolevas lõikes loetletud dokumendid

väljastab notar, tasutakse riigilõivu 5 eurot.“.

§ 7. Tõestamisseaduse muutmine

Tõestamisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 31 täiendatakse teise lausega järgmise sõnastuses:

„Kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu korral võib notar isikusamasuse tuvastamiseks

kasutada asjakohaseid tehnilisi lahendusi ja tõestamistoimingu osaliselt või täielikult

salvestada, kui see on notari hinnangul vajalik isikusamasuse, teo- ja otsusevõime tuvastamise

protsessi ja ametitoimingu andmete hilisema kontrollimise võimaluse tagamiseks.“;

2) paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „piisavalt seda keelt,“.

§ 8. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. märtsil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“.................2024. a

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „.....“....................... 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse notariaadiseaduse § 16 lõike 5, tõestamisseaduse § 13 lõike 8 ja

pärimisseaduse § 176 lõike 3 alusel.

§ 1. Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 „Notariaadimäärustik“ muutmine

Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruses nr 23 „Notariaadimäärustik“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 121 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „videosilla

vahendusel“ tekstiosaga „või muu asjakohase tehnilise lahenduse kaudu“;

2) paragrahvi 121 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kaugtõestamise teel tehtava tõestamistoimingu salvestamisest tuleb tehingus osalejaid

eelnevalt teavitada. Märge teavitamise kohta kantakse notariaalakti.“;

4) paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset lausega „RIK tagab

säilitamistähtaja möödumisel andmete kustutamise.“.

§ 2. Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise,

pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“

muutmine

Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruses nr 38 „Pärimisregistri pidamise,

pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjas asendatakse sõnad „pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja

pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ sõnaga „põhimäärus“;

2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärimisregistri vastutav töötleja on Notarite Koda.“;

3) paragrahvi 3 lõige 2 ja § 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2

4) määruse 4. peatükki täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211 Pärimisregistri logide säilitamine

(1) Pärimisregistri andmete töötlemise logisid säilitatakse üks aasta.

(2) Pärimisregistrisse kannete kandmise, muutmise ja kustutamise logisid säilitatakse 30 aastat

alates kirje tekkimisest.

(3) Registrite ja Infosüsteemide Keskus tagab säilitamistähtaja möödumisel andmete

kustutamise.“.

Määrus jõustub …………….. .

Madis Timpson

Minister

Tõnis Saar

Kantsler

1

Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Riik on delegeerinud notarile ülesande tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada

õigusvaidluseid. Notariteenus on praegu üle Eesti kättesaadav kõigis maakondades. Enamikus

neist on avatud mitu notaribürood. Bürood paiknevad maakonnakeskustes ja notari juurde on

võimalik tulla vastuvõtule igaühel, sest ühissõidukiühendus büroodesse on hea.

Samas ei ole paljude notarite sissetulek enam piisav selleks, et oma ameti pidamist pikemas

perspektiivis jätkusuutlikult korraldada. Eeskätt on notarite sissetulekud vähenenud

piirkondades, kus kinnisvara hinnad on odavamad. Kui kvaliteetse notariteenuse tagamiseks ei

ole notaril võimalik teenida piisavalt motiveerivat tasu, võib notar tegevuse lõpetada või on

sunnitud seda tegema. Samuti võib väiksematesse piirkondadesse uute notarite ametisse

nimetamine osutuda keerukaks, kuna juba praegu ei soovi notarikandidaadid kandideerida

maapiirkondadesse1. Mõlemal juhul on ohustatud notariteenuse piirkondlik kättesaadavus.

Riigi ülesanne on tagada kõigi oluliste teenuste, sh notariteenuse kättesaadavus ka edaspidi. Et

hoida notariteenus elujõulisena kõigis Eesti piirkondades, on vajalik teha otsused, mis aitavad

suurendada notari kui avalik-õigusliku ameti kandja motivatsiooni töötada ka väljaspool

Tallinna ja Tartut.

Eelnõuga ajakohastatakse notari tasusid, mida ei ole aastaid muudetud2, ja kaotatakse

notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu. Kokkuvõtvalt vaadatakse eelnõus üle terve notari

tasude süsteem, suurim muudatus puudutab äriühingute toimingute tasustamist ja

kinnisvaratehingutega seotud tasusid:

 keskmiselt 74% suurendatakse kindla tasumääraga toimingute tasu, sest enamik neist

tasudest on muutumatuna kehtinud üle kümne aasta ega ole praegu enam ajakohased;

 vähendatakse tehinguväärtuste ja täistasude tabeli väärtuste vahemikke;

 ühtlustatakse tasude osakaalu tehinguväärtusest ja muudetakse tasu suurust. Selleks

vaadati tehinguväärtuste kaupa üle tasu suuruse suhe tehinguväärtusesse.

Kahe viimati nimetatud muudatuse eesmärk on

o vähendada alla notariaalse toimingu omahinna tehtavate kinnisvaratehingute arvu,

o suunata täistasude tabeli muudatuse peamine mõju Eesti väiksematesse

piirkondadesse, et tagada notariteenuse kättesaadavus kogu riigis ja

o täistasude tabeli väärtuste sujuv kulg.

Peale notari tasude süsteemi ajakohastamise tehakse eelnõuga järgmist:

 notaritele lisatakse uusi ülesandeid, et

o luua notari teenuse kasutajatele lisavõimalus saada mugavat ja kvaliteetset teenust

ning

o anda notaritele võimalus suurendada oma sissetulekut;

1 Näiteks 2024. a aprillis osales Harjumaa piirkonna konkursil 8 notarit, kellest 5 tegutses muus piirkonnas. 2 Kõiki notari tasusid tervikuna ei ole varem üle vaadatud. NotTS-i on näiteks muudetud seoses euro kasutuselevõtuga – tasud

teisendati kroonidest eurodesse. Viimase kümne aasta jooksul on NotTS-i muudetud valdavalt siis, kui notaritele on lisandunud

mõni uus ülesanne. NotTS-i §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja täistasude tabel on muutmata kujul kehtinud juba 1996. aastast.

2

 kehtestatakse notari ametiaja vanuseline ülempiir, et tagada notarite ühetaoline

kohtlemine ja arvestada notari tööga kaasneva suure vastutusega;

 täpsustatakse Notarite Koja volitusi liikmemaksu kehtestamisel ja selle notari

toetamiseks, kes oma tööpiirkonnas saab ebapiisavat tulu, ent selle tööpiirkonna elanike

teenindamiseks on notari ametikoha olemasolu vajalik;

 tehakse tehnilisi täpsustusi.

Eelnõuga tehtavad muudatused on plaanis jõustada 2025. aasta 1. märtsil.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on töörühma arutelude tulemusel koostanud Justiitsministeeriumi

justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunikud Juta Jõgis ([email protected]),

Rina Sillandi ([email protected]) ja Glen Roosaar ([email protected]). Töörühma

kuulusid lisaks eelpool nimetatutele Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse nõunik Joel Kook, Notarite Koja eestseisuse esimees Merle Saar-Johanson,

eestseisuse liige Tallinna notar Tiit Sepp, tegevdirektor Kaidi Lippus, jurist Kaitti Persidski,

Kuressaare notar Katrin Sepp ja notarikandidaat Kristel Tomberg. Rahvastiku toimingute

valdkonnas andis oma panuse Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna

perekonnaseisutoimingute talituse nõunik Viiu-Marie Fürstenberg. Eelnõu on keeleliselt

toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse

toimetaja Airi Kapanen ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone:

1) notari tasu seadus, RT I, 06.07.2023, 58 (edaspidi NotTS);

2) notariaadiseadus, RT I, 06.07.2023, 60 (edaspidi NotS);

3) pärimisseadus, RT I, 06.07.2023, 67 (edaspidi PärS);

4) perekonnaseisutoimingute seadus, RT I, 06.07.2023, 63 (edaspidi PKTS);

5) rahvastikuregistri seadus, RT I, 06.07.2023, 73 (edaspidi RRS);

6) riigilõivuseadus, RT I, 29.06.2024, 31;

7) tõestamisseadus, RT I, 06.07.2023, 105 (edaspidi TõS) .

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Hetkeolukord ja probleemi kirjeldus

Eelnõu peamine eesmärk on hoida kvaliteetne notariteenus toimiv ja kättesaadav kõigis Eesti

piirkondades, kaasajastades notari tasusid ja muutes notarite sissetulekuid üle Eesti

ühtlasemaks. Lisaks on eelnõu eesmärkideks ka notarite järelkasvu ja Notarite Koja toimimise

tagamine.

2.1. Notarite sissetulek ja järelkasv

3

Praegu ei ole paljude notarite sissetulek enam piisav selleks, et oma ameti pidamist edaspidi

raskusteta korraldada. Aastate jooksul on oluliselt muutunud notari ametitegevuse sisu.

Märkimisväärselt on kasvanud notarite töömaht toimingu ettevalmistamisel, läbiviimisel ja

järeltoimingute tegemisel ning sellega on kasvanud toimingute tegemiseks vajalikud kulutused.

Kuigi notaritele on ametitoimingutega kaasnevaid ülesandeid lisandunud, pole enamasti

kaasnenud nende tegemiseks vajalikele kulutustele vastavat tasude ülevaatamist. Näiteks,

aastatega on lisandunud mitu tõestamistoimingute tegemisega kaasnevat lisaülesannet, eelkõige

on suures mahus juurde tulnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud

ülesandeid. Lisaks on praegusel ajal sõlmitavad kokkulepped keerulisemad ning notaritel on

ühes lepingus vaja kontrollida ja selgitada rohkemat kui oli vaja teha 15 aastat tagasi.

Notarite järelkasv ei ole väljaspool Harju- ja Tartumaad asuvates piirkondades piisav. Kuna

ametitegevusega saadav sissetulek sõltub suuresti kinnisvaratehingute väärtusest kindlas

tööpiirkonnas, on tulusam olla notarina ametis kallima kinnisvara väärtusega tööpiirkondades,

nagu Tallinn ja Tartu. Probleemi olemust näitlikustab asjaolu, et Harju- ja Tartumaa

tööpiirkondade notari ametikoha täitmise konkurssidel kandideerivad ka need notarid, kes on

juba nimetatud mõne teise tööpiirkonna notariks ja asunud seal ametisse.

Notar ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl,

välja arvatud õppe- ja teadustöö ning loometöö. Notar ei või muu hulgas tegeleda ettevõtlusega

ega kuuluda äriühingusse ning olla selle juhatuse ja nõukogu liige3. Samuti on notaril keelatud

end ja oma ametitegevust reklaamida4. Notari sissetulek peab ennekõike garanteerima tema

sõltumatuse ja aususe, et riigilt neile delegeeritud ülesanne tagada õigussuhete turvalisus ja

ennetada õigusvaidluseid toimuks läbipaistvalt. Samuti peab notari sissetulek olema piisav, et

notaril oleks võimalik pidada bürood, mis on konkurentsivõimeline, asuks klientidele

kättesaadavas kohas ja vastaks erivajadustega isikutele juurdepääsetavuse nõuetele. Büroos

peavad töötama õiglaselt tasustatud töötajad ja selles peab olema tänapäevane kontoritehnika

koos IT-turvalisuse tagamise võimalustega. Lisaks on notaril kohustus tasuda Notarite Kojale

liikmemaksu5 ja ametikindlustuse makseid6. Ühtlasi peab notari sissetulek olema piisav, et

investeerida oma büroo tegevusse, sh uuendada arvutiparki, ennekõike selleks, et oleks

võimalik parimal viisil teha ametitoiminguid nii büroos kohapeal kui ka kaugtõestamise teel.

Lisaks peab notari sissetulek võimaldama mõistliku aja jooksul majanduslikult toime tulla ka

majanduslanguse ajal.

Joonisel 1 on kajastatud tarbijahinnaindeksi muutumine, mis võrreldes 2009. aastaga on

suurenenud üle 60%.

3 Notari ametialased kitsendused on esitatud NotS-i §-s 12. 4 reklaamiseaduse § 15 lõige 1. RT I, 17.03.2023, 21. https://www.riigiteataja.ee/akt/RekS. 5 NotS-i § 44 lg 2 punkt 4 6 NotS-i § 15

4

Joonis 1. Tarbijahinnaindeksi muutumine aastatel 2010–2023, võrreldes 2009. aastaga7

Enne notari tasude analüüsima hakkamist saatis Justiitsministeerium 25 notarile 9. detsembril

2019 kirja nr 14-3/6935, milles palus notarite hinnanguid selle kohta, milline oli 2018. aastal

eri liiki ametitoimingute tulu ja kulu ühe keskmise ametitoimingu kohta. Kiri saadeti juhuvaliku

alusel (v.a juhul, kui piirkonnas oli üks notar) kümnele Harju piirkonna notarile, kahele Tartu

piirkonna notarile ja ühele notarile igast ülejäänud kolmeteistkümnest piirkonnast. Notaritel

paluti esitada võimalikult üksikasjalikud andmed eri liiki ametitoimingute kohta. Kuna sama

liiki ametitoimingud võivad nõuda erinevat ettevalmistust, paluti eri ametitoimingute puhul

võtta arvesse nt välismaiseid osapooli8, aga ka muid töökoormust suurendavaid asjaolusid.

Nende hulka kuuluvad nt kinnisasja müügilepingu puhul hüpoteekide seadmise, loovutamise,

muutmise või kustutamise kokkulepete lisamine lepingusse, samuti kinkelepingu puhul isikliku

kasutusõiguse seadmise kokkulepped. Kuigi pärimismenetluse algatamise ja pärimistunnistuse

väljastamise tasu on fikseeritud, on pärimismenetlused väga eriilmelised9.

Justiitsministeeriumile saatsid eespool nimetatud kirjas küsitud hinnanguid 21 kirja saanud

notarit ja üks notar, kes ei olnud eelnimetatud kirja adressaatide seas. Kõnealuseid andmeid

analüüsiti „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioonis“ (edaspidi ka

kontseptsioon)10.

Selgus, et notarite arvestuste kohaselt on notari tasu liialt väike järgmiste ametitoimingute

korral:

1) väiksemas piirkonnas paikneva kinnisasja võõrandamine11;

2) notari deposiitkonto kasutamine, kui tuleb teha mitu väljamakset;

3) asjaõiguslepingu sõlmimine, kui võlaõigusleping on sõlmitud teise notari juures;

4) testamendi tõestamine, sh abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine;

5) volikirjade tõestamine;

6) pärimismenetluste läbiviimine;

7) isikliku kasutusõiguse seadmine, eriti võrguettevõtte kasuks seatavate tehnorajatiste

talumise isikliku kasutusõiguse seadmine;

8) osaühingu osa müümine;

9) notariaaltoimingud äriühingute ühinemise, jagunemise või asutamise korral;

7 Statistikaameti andmed, https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks. 8 Välismaise osapoole all on silmas peetud seda, et tehingu osaline on välismaa kodanik või äriühing. See tähendab

notaribüroole lisatöökoormust, kuna sel puhul võib olla keerulisem välja selgitada tehingu tegelik kasusaaja (eeldab otsinguid

välismaistes registrites või tõendite küsimist tehingus osalejalt), tehingu osalistele on vaja selgitada Eestis kehtivaid seadusi,

äriühingu asutamisel tuleb määrata kontaktisik (äriregistri seaduse §-st 24 tulenev nõue), samuti koostatakse vajaduse korral dokumendinäidised inglise keeles ja abistatakse muude Eesti kehtivate nõuete täitmisega. 9 Näiteks võib olla raske saada ühendust välismaal elava pärijaga, eriti keeruline on Venemaa Föderatsioonis elavate pärijatega,

kellega ühenduse saamine võib olla väga aeganõudev. 10 Vt eelnõu punkti 2.8. selgitust 11 Väiksemates piirkondades võõrandatakse kinnisasju, mille tehinguväärtus on odavam ja seetõttu on väiksem ka notari tasu.

5

10) notariaaltoimingute tegemiseks sõitmine inimese juurde kohapeale.

Tabelis 1 on esitatud kindla tasumääraga toimingute omahind 2024. aastal, NotTS-s selle eest

ette nähtud tasu suurus ja eelnõuga sätestatav uus tasu. Omahinna algandmed pärinevad

2018. aastal kontseptsiooni tarbeks kogutud andmetest, mida on korrigeeritud olenevalt

tarbijahinnaindeksi muutusest ajavahemikul jaanuarist 2020 kuni märtsini 2024 (36,16%).

Toimingu omahinna puhul võeti arvesse personalikulu (sh notari palk), ettevõtlusega seotud

kulusid (rendi ja kommunikatsiooni, sisseseade, tehnika jms kulud) ja muid kulusid (näiteks

kindlustuskulu).12

Enamike tabelis märgitud tehingute puhul jääb notari tasu alla omahinna, ka pärast eelnõuga

tehtavaid muudatusi.

Notari tasudele lisandub käibemaks13. Eelnõu seletuskirjas on tasud esitatud käibemaksuta, kui

ei ole märgitud teisiti.

Tabel 1. Kindla tasumääraga toimingu omahind, NotTS-s selle eest ette nähtud tasu suurus ja

eelnõus esitatud uus tasu

12 Notarite edastatud andmed keskmise tehingu kohta on liidetud ja jagatud andmeid esitanud notarite arvuga. Selliselt on

saadud keskmine ajakulu minutites ja keskmine kulu eurodes tehingu kohta. Keskmine kulu on saadud selliselt, et esmalt on

notarid määranud, kes bürootöötajatest (sh notar ise) konkreetse toiminguga tegeleb, mis on tema palgakulu minutis ja mitu

minutit toimingule kulus. Palgakulu minutis on korrutatud toimingule kulunud minutitega ning selliselt on saadud kogukulu

ühe toimingu kohta. Palgakulule on liidetud muud kulud, mis notaril kaasnevad büroo ülalpidamisega. notari tasude analüüs

„Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioon“ (2021). Tallinn: Justiitsministeerium, lk 16. vt Vabariigi

Valitsuse eelnõude infosüsteemist https://eelnoud.valitsus.ee/main#WtkQWRu7. 13 Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 3 lõike 1 kohaselt on maksukohustuslane ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud

avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima

maksukohustuslasena. KMS-i § 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse ettevõtlusena ka notari ametitegevust.

6

Tabelis 1 on kajastatud eraldi toimingute omahinnad Tallinna ja Tartu ning teiste

maapiirkondade kohta. Notari toimingute omahinna erinemine piirkonniti oleneb ennekõike iga

piirkonna elukallidusest. Erinevad nii büroo üüripinna kulud (vt tabel 2) kui ka tööjõukulud (vt

tabel 3). Näiteks, Tallinna ja Valga keskmine palga erinevus on 55% ning Tallinna ja Valgamaa

ühe ruutmeetri üürihind erineb 167%. Seetõttu on suuremates linnades notariaalsete toimingute

omahinnad samuti kallimad.

Tabel 2. Ühe ruutmeetri üürihind Tallinnas ja Valgamaal ajavahemikul juunist 2022 kuni maini 202414

14 Andmed kinnisvaraportaalist kv.ee.

Tehing Tallinn/Tartu,

kulu eurodes

Ülejänud

Eesti,

kulu eurodes

Kehtiv

regulatsioon Uus regulatsioon

Tehnorajatise rajamiseks, omamiseks ja

hooldamiseks seatav IKÕ 258,98 117,53 38,30 75,00

Mitme naabri vaheline teeservituudi seadmise

kokkulepe 336,24 169,83 38,30 238,00

Eraisiku volikiri 155,62 85,82 25,50 50,00

Jur isiku volikiri 162,23 104,30 49,20 120,00

Testament 191,57 105,59 32,55 55,00

Lihtne pärimine

(menetluse algatamine ja pärimistunnistus) 868,85 380,73 166,15 283,00

Keeruline pärimine mitme loobumisega

(menetluse algatamine, pärimistunnistus ja 30

inimese loobumisavaldused)

2 254,99 1 187,67 356,65 613,00

Väga keeruline pärimine, sh välismaal viibivad

pärijad - omahind väiksem, välismaal viibivate

isikute toimingud teeb välismaa notar

(pärimismenetluse algatamine, pärimistunnistus

ja 20 inimese loobumisavaldus Eestis (ülejäänud

pärijad välismaal ja teevad avaldused seal)

1 323,80 546,29 293,15 503,00

Lihtne osa võõrandamine 351,21 168,20

44,7

tavaliselt

võõrandatakse

osa

nimiväärtusega,

st tehinguväärtus

on 3800 eurot)

250,00

Välismaise elemendiga osa võõrandamine 548,07 246,37 44,70 250,00

Abieluvaraleping 266,78 135,25 24,90 60,00

Ärakirja õigsuse kinnitamine 35,49 27,44 3,19 lk,

max 31,95

6 lk,

max 54

Apostille 48,72 40,65 22,35 38,00

Väljasõit

(Keskmise väljasõidu kestus 4,32 h) 556,61 300,89 16,42 60,48

TEHINGU OMAHIND 2024 NotTS-s ette nähtud tasu suurus

eurodes (ilma km-ta)

7

Tabel 3. Keskmine palk maakondades 2024. aasta esimeses kvartalis ja keskmise palga tõus võrreldes 2023.

aasta esimese kvartaliga15

Maakond Keskmine palk, eurod

Võrdlus 2023. aasta esimese kvartaliga,

%

Harju 2139 8,3

Hiiu 1478 12,1

Ida-Viru 1487 12,0

Jõgeva 1438 7,8

Järva 1558 9,5

Lääne 1446 6,8

Lääne-Viru 1464 8,1

Põlva 1444 8,0

Pärnu 1512 9,3

Rapla 1481 7,1

Saare 1430 8,7

Tartu 1888 9,1

Valga 1376 9,1

Viljandi 1526 10,2

Võru 1446 9,4

15 Statistikaameti andmed. https://palgad.stat.ee/

0,00

2,00

4,00

6,00

8,00

10,00

12,00

14,00

16,00

ju u

n i.2

2

ju u

li. 2

2

au g.

2 2

se p

t. 2

2

o kt

.2 2

n o

v. 2

2

d e

ts .2

2

ja an

.2 3

ve e

b r.

2 3

m är

ts .2

3

ap r.

2 3

m ai

.2 3

ju u

n i.2

3

ju u

li. 2

3

au g.

2 3

se p

t. 2

3

o kt

.2 3

n o

v. 2

3

d e

ts .2

3

ja an

.2 4

ve e

b r.

2 4

m är

ts .2

4

ap r.

2 4

m ai

.2 4

Üürihinna võrdlus Tallinn ja Valgamaa

Üürihind(m2) Tallinn Üürihind(m2) Valgamaa

8

Riik on pannud kohustuse pöörduda inimestel kindlaks määratud toimingute tegemiseks notari

poole ja notaritel on kohustus neile seadusega pandud ülesandeid täita. Tabelis 4 on esitatud

näiteid erinevatest notariaalsetest toimingutest ning notari kohustuste ja tegevuste ulatus nende

tegemisel.

Tabel 4. Notari kohustused ja tegevus eri toimingute tõestamisel

Tehing

Notari kohustused ja tegevused

 Lihtne kinnisvara müügitehing

 Hüpoteegiga müügileping

 Arendaja võlaõiguslik tehing püsiajaga

 Arendaja asjaõiguslik tehing püsiajaga

+ hüpoteegi seadmine

 Müügileping arendajaga, koos

hüpoteegi seadmisega või ilma selleta

 Hüpoteegi seadmine ühele kinnisasjale

 Ühishüpoteegi seadmine mitmele

kinnisasjale

 Hüpoteegiga müük koos välismaise

osapoolega

 Tuvastab isikud ja selle, kas nad saavad aru toimingu

tagajärgedest ning esindusõiguse olemasolu, vajadusel

kaasab tõlgi, tunnistajad, usaldusisiku;

 tuvastab raha päritolu ja tehingu tegelikud kasusaajad;

 tuvastab perekonnaseisu ja vara kuuluvuse (ühis- või

lahusvara);

 tuvastab tehinguobjektiga seotud andmed erinevatest

registritest;

 nõustab ja selgitab lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi,

sh tagatiskokkuleppe sõlmimise võimalusi;

 koostab lepingu teksti vastavalt poolte soovidele;

 edastab lepingu registrile, kontrollib, et registrikanded

saaksid tehtud ning vajaduse korral esindab isikuid

registrimenetluses ja arhiveerib lepingu.

Lisaks eelnevale:

 kontrollib vajadust kohaldada sanktsioone;

 tuvastab, millised nõuded on tehingule ette nähtud välisriigi

õiguses, kontrollib välisriigis välja antud dokumentide sisu,

vajadusel korraldab nende tõlkimise.

 Tehnorajatise rajamiseks, omamiseks

ja hooldamiseks seatav isiklik

kasutusõigus

 Mitme naabri vaheline teeservituudi

seadmise kokkulepe

 tuvastab isikud ja selle, kas nad saavad aru toimingu

tagajärgedest, vajadusel kaasab tõlgi, tunnistajad,

usaldusisiku;

 tuvastab perekonnaseisu ja vara kuuluvuse (ühis- või

lahusvara);

 tuvastab tehinguobjektiga seotud andmed eri registritest;

 nõustab ja selgitab servituudi seadmise lepingust tulenevaid

õigusi ja kohustusi;

 juhendab isikuid seoses infosüsteemi PARI16 keskkonnaga,

vajaduse korral aitab PARI plaani koostada või parandada;

 koostab lepingu teksti vastavalt poolte soovidele;

edastab lepingu registrile, kontrollib, et registrikanded

saaksid tehtud ning vajadusel esindab isikuid

registrimenetluses, arhiveerib lepingu.

 Eraisiku volikirja tõestamine

 Juriidilise isiku volikirja tõestamine

 tuvastab isiku (juriidilise isiku puhul ühingu esindaja

esindusõiguse) ja selle, kas ta saab aru toimingu

tagajärgedest, vajaduse korral kaasab tõlgi, tunnistajad,

usaldusisiku;

 tuvastab, milleks soovitakse volitust anda;

 nõustab ja selgitab;

 koostab volikirja teksti ja arhiveerib selle.

 Lihtne pärimine  tuvastab osalejate isikud ja selle, kas nad saavad aru

toimingu tagajärgedest, vajadusel kaasab tõlgi, tunnistajad,

usaldusisiku;

 kontrollib testamendi olemasolu;

 tuvastab sugulussuhted, korraldab puuduolevate

dokumentide saamise;

 teeb pärandajale, sh abikaasade/registreeritud elukaaslaste

ühisvara hulka kuuluva vara välja selgitamiseks päringud

16 Piiratud asjaõiguste infosüsteem (edaspidi ka PARI) asub aadressil https://pari.kataster.ee/.

9

registritesse ja krediidiasutustesse ning kogub kokku

vastused;

 avaldab ametliku teadaande;

 teavitab pärima õigustatud isikuid menetluse algatamisest

ning nõustab ja selgitab neile pärimismenetlusega

seonduvat;

 tõestab pärimisõiguse tunnistuse;

 nõustab isikuid selles osas, kuidas teha eri registrites

kanded pärandvara ülemineku kohta;

 arhiveerib menetlust puudutavad dokumendid, teeb kanded

pärimisregistrisse.

 Lihtne äriühingu osa võõrandamine

 Välismaise osapoolega tehingus äriühingu

osa võõrandamine

 Tuvastab isikud ja selle, kas nad saavad aru toimingu

tagajärgedest, vajaduse korral kaasab tõlgi, tunnistajad,

usaldusisiku;

 tuvastab isikute perekonnaseisu ja vara kuuluvuse,

nõustab ja selgitab;

 koostab lepingu;

 nõustab isikuid, kuidas muuta osaniku kanne registrikaardil.

Lisaks eelnevale:

 tuvastab, millised nõuded on tehingule ette nähtud välisriigi

õiguses;

 kontrollib välisriigis välja antud dokumentide sisu,

vajadusel korraldab tõlkimise.

Pikalt ajakohastamata tasusüsteem ei taga praeguse hinnataseme juures notariaadi kestlikku

toimimist. Kuigi viimaste aastate üldine hinnatõus mõjutab kogu ühiskonda, ei ole muudatust

võimalik notariaati kahjustamata edasi lükata. Seega ajakohastatakse eelnõuga tehinguväärtuse

alusel määratavad notari tasud ja tehinguväärtusest mittesõltuvad kindla tasumääraga

toimingute tasud.

Notarite töö on võrreldav kohtuniku tööga. Kui tsiviilõiguse kohtunik tegeleb õigusvaidluste

lahendamisega, tegeleb notar õigusvaidluste ennetamise ja õigussuhete turvalisuse tagamisega.

Tabelis 5 on esitatud andmed esimese astme kohtuniku ja riigikohtu liikme aasta- ja põhipalgast

aastatel 2021–2023 ja ülevaade, mitmel notaril jäi aasta kasum alla kohtuniku aastapalga.

Andmed kajastavad ennekõike põhipalka ega arvesta kohtute seaduse §-s 76 sätestatud

kohtuniku lisatasusid. Alates 2024. aastast on esimese astme kohtuniku põhipalk 5 693,38 eurot

ühes kuus, mis teeb aastas 68 320,56 eurot ja Riigikohtu liikme põhipalk on 2024. aastal 7

445,19 eurot ühes kuus, mis teeb aastas 89 342,28 eurot.

Tabel 5. Kohtunike palga võrdlus vähem teeninud notarite 2023. aasta kasumiga eurodes 17

Aasta Esimese astme kohtuniku (1) ja

Riigikohtu liikme (2)

Notarid18, kelle kasum oli väiksem kui

esimese astme kohtuniku (1) aastapalk ja

Riigikohtu liikme (2) aastapalk

aastapalk põhipalk arv osakaal %

2021

1 52 788 4 399 16 18

2 69 036 5 753 21 24

17 Põhipalga andmed pärinevad rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud personali- ja palgastatistika lehelt,

https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#ametnike-

palgaandmed. 18 Notarite koguarv on 2024. aasta seisuga 86.

10

2022

1 56 965 4 747 17 20

2 74 496 6 208 23 23

2023

1 64 884 5 407 25 29

2 84 840 7 070 40 45

2.2. Notari ametipidamise toetamine, olenevalt notari tööpiirkonnast

Et tagada notariaadi kestlik toimimine kogu Eestis, tuleb lisaks notari ametitoimingute eest

ettenähtud tasude ajakohastamisele näha ette ka teisi meetmeid, tagamaks, et notariteenus oleks

üle Eesti kättesaadav ka edaspidi. Arvestades, et teenimisvõimalused erinevad olenevalt

tööpiirkonnast väga suurel määral ja seda asjaolu ei ole võimalik muuta, ei pruugi ka pärast

notari tasude suurendamist kaduda notarite väga väikese sissetuleku probleem piirkondades

väljaspool Tallinna ja Tartut. Samuti võib muutuv majanduskeskkond põhjustada ajutist raskust

piirkondades, kus notaril ei ole vähese sissetuleku tõttu olnud võimalust jätta osa sissetulekust

tagavaraks.

NotS näeb ette üldise põhimõtte, et Notarite Koda eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle

tulu on temast mittesõltuvatel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on

hädavajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks. Eelnõuga täpsustatakse seda

sõnastust ja nähakse ette, et Notarite Koda kehtestab notarite toetamise vajaduse hindamise ja

rakendamise korra. Muudatus on vajalik, et praktikas seda sätet vajaduse korral laiemalt

kasutataks.

2.3. Kaugtõestamise tasu

Eelnõuga kaotatakse tasu tehingu kaugtõestamise eest. Kaugtõestamise korraldab notar e-notari

kaudu videosilla vahendusel. Kaugtõestamise teel on võimalik teha notariaalse tõestamise

vormi nõudvaid tehinguid ja toiminguid distantsilt 2020. aasta 1. veebruarist. Algselt pigem

Eestist eemal viibivatele Eesti kodanikele ja e-residentidele Eesti Vabariigi välisesinduste

vahendusel korraldatav teenus võeti kiiresti laialt kasutusse ka riigisiseselt19. Praegu on

tegemist olulise, klientide poolt hästi omaks võetud e-teenusega, mis võimaldab teha tehinguid

mugavasti üle Eesti. Kaugtõestamise teel saab teha kõiki notariaadiseaduse § 29 lõikes 3

nimetatud ametitoiminguid. Kaugtõestamise teel ei kinnitata abielu sõlmimist ja lahutamist ega

tehta abielu- ja abielulahutuse kannet perekonnaseaduse ja PKTS-i alusel.20

Kaugtõestamise tasu kaotamine ühtlustab notariaalse tõestamise vormi nõudvate tehingute ja

toimingute tasu ning teenuse eest makstakse edaspidi ühetaolist hinda olenemata sellest, kas

tehing toimub kaugtõestamise teel või büroos kohal olles (vt eelnõu § 1 punkti 1 selgitust).

2.4. Notarite uued ülesanded

Eelnõuga antakse notaritele juurde uusi ülesandeid, et:

a) luua teenuse kasutajatele lisavõimalus mugavat ja kvaliteetset teenust saada ning

b) anda notaritele võimalus oma sissetulekut suurendada.

Notarid saavad õiguse väljastada järgmisi dokumente:

1) PKTS-i alusel perekonnasündmuse korduvaid tõendeid ja abieluvõimetõendit, sh

mitmekeelse standardvormiga tõendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

19 Vt tõestamisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Vabariigi Valitsuse eelnõude

infosüsteemist, toimik nr 16-1251 20 notariaadimäärustiku § 121 lõiked 61–7

11

2016/119121 alusel. PKTS-i § 2 lõike 11 kohaselt on perekonnasündmuseks sünd, surm,

abielu sõlmimine, abielu lahutamine või muu rahvastikuregistris registreeritav

perekonna- või nimeõiguslik muudatus.

2) RRS-i alusel rahvastikuregistri väljavõtteid koos mitmekeelse standardvormiga.

Rahvastikuregistri tavaliste väljavõtete andmise õigus notaritel juba on.

Andes notaritele õiguse väljastada loetelus nimetatud PKTS-i ja RRS-i alusel väljastatavaid

tõendeid, lihtsustab see nende taotlemist ja saamist, kuna notarite lisandumine laiendab oluliselt

dokumentide väljastajate hulka ja teenuse kättesaadavust. Praegu väljastavad PKTS-i ja RRS-i

alusel tõendeid maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksused (edaspidi MK KOV-i

üksused). Lisaks on Riigikogu menetluses eelnõu, mis näeb ette ka konsulaarametnikule õiguse

väljastada perekonnasündmuse korduvat tõendit või abieluvõimetõendit ja rahvastikuregistri

väljavõtet koos mitmekeelse standardvormiga, et lihtsustada ja kiirendada asjaajamist

välisriigis.22 Juhul kui dokumenti on vaja kinnitada apostilliga, on mitme notariga büroos

võimalik ka seda inimese jaoks mugavamalt korraldada. Ühe notariga büroost saab siiski vaid

tõendi ja apostilliga kinnitamiseks tuleb pöörduda mõne teise notari poole.23

Eelnõuga nähakse ette, et notariaalakti või -märke muus keeles koostamine ja dokumendi

suuline tõlge on edaspidi ametiteenus. TõS-i § 5 lõige 2 lubab notaril tõestamistoimingu taotleja

soovil koostada notariaalakti või -märke muus keeles, kui notar seda keelt piisavalt valdab, kuid

selle eest ei ole notarile ette nähtud tasu. Tõlkimise teenus on notari jaoks toimingu tegemisel

lisanduv ülesanne, mida notar sõltuvalt oma keeleoskusest osutab ka praegu. Muudatus

võimaldab notaril tõlkimise eest edaspidi tasu saada.

2.5. Notarite Koja toimimine

Notarite Koja eelarve ei ole jätkusuutlik, et täita kõiki Notarite Koja eesmärke ja ülesandeid.

Notarite Koja tegevust ei ole alates selle loomisest 1993. aastal kunagi riigieelarvest rahastatud

ja koja tegevusega seotud kulutused on kaetud liikmemaksude arvelt.

Notarite Koja tegevust ei hakatud toetama ka siis, kui kojale anti üle kahe riikliku registri

pidamine. Notarite Koda peab alates 2015. aastast pärimisregistrit ja alates 2018. aastast

abieluvararegistrit. Lisaks peab Notarite Koda notarite infosüsteemi e-notar, tunnistuste

(apostillide) registrit ja võimaldab notaritel teha tehinguid kaugtõestamise teel. Selline

korraldus on ennast õigustanud – notariaat on tugev isetoimiv süsteem.

Samas on Notarite Koja IT-kulud iga aastaga oluliselt suurenenud – võrreldes 2023. aastaga on

suurenemine 37%. Notarite Koja eelarve on suurusjärgus 1,5 miljonit eurot ja IT-kulud

moodustavad sellest pea 50%. Notarite Koda on rõhutanud, et nimetatud IT-kulud tagavad

ülesehitatud süsteemide toimimise, ent mitte uute arenduste tegemise. Joonisel 2 on ülevaade

Notarite Koja IT-kuludest aastatel 2009–2024.

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist,

lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012. 22 riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 417 SE, seletuskiri lk 5.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5650d6d8-ad18-48cc-b47d-3c367ce23e2e/riigiloivuseaduse-muutmise-ja-

sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/. 23 Erand tuleneb Eesti avaliku dokumendi tunnistuse ehk apostilliga kinnitamise ja kehtetuks tunnistamise korrast, mille § 2

lõike 2 kohaselt ei väljasta notar tunnistust enda poolt tõestatud või kinnitatud dokumendile.

https://www.riigiteataja.ee/akt/128112017048.

12

Joonis 2. Notarite Koja IT-kulud aastatel 2009–2024

Kokkuvõtteks. Notarite sissetulekud on ebaühtlased, sõltudes piirkonnast, kus notar tegutseb –

osad notarid teenivad suuri kasumeid ja osade sissetulek on ebamõistlikult väike. Kuigi

olemasolevat notari tasude süsteemi ülesehitust ennast ei ole Justiitsministeeriumi hinnangul

vajalik muuta, on vajalik täpsustada Notarite Koja volitusnormi, mille alusel kehtestatakse koja

liikmemaksu tasumise alused ja kord. Notarite Koja jätkamisele tugeva ja oma ülesandeid hästi

täitva organisatsioonina tuleb kasuks, kui vajadusel korraldada liikmemaksu kogumine

paindlikumalt, lähtudes notarite sissetulekutest (nt astmeliselt) ja piirkondlikest vajadustest

(ristsubsideerivalt). Notari tasude ajakohastamine suurendab Notarite Koja eelarvet ka

olemasoleva korralduse juures24.

2.6. Notariteenuse kättesaadavus

Notariteenus peab jääma inimesele kättesaadavaks ja mõistlikult taskukohaseks. Muudatuste

puhul on arvestatud notari tasusüsteemi olulise põhimõttega, et väiksemate ja sotsiaalselt

tundlike ametitoimingute osutamine toimub osaliselt kallimate tehingute, sh kinnisvaraga

seotud tehingutest saadava tulu, arvelt.25 Tabelis 6 on näidisloetelu tehingutest, mille puhul

notari saadav tasu jääb praegu ja ka peale eelnõuga tehtavaid muudatusi alla notariaalse

toimingu omahinna.

Tabel 6. Notaritehingud, mida doteeritakse teiste tehingute arvelt

Näiteid teiste tehingute tasude arvelt

doteeritavatest tehingutest

Notariaaltoimingu

omahinda ületav

summa eurodes

praegu26

Notariaaltoimingu omahinda

ületav summa eurodes peale

eelnõuga tehtavaid muudatusi

Tehnorajatise rajamiseks, omamiseks ja

hooldamiseks seatav isikliku

kasutusõiguse seadmine27

79,23

42,53

24 Üldjuhul maksavad notarid Notarite Kojale kohustusliku maksena 5 protsenti oma käibest, kuid rakendatakse ka erisusi. 25 notari tasude analüüs „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioon“ (2021). Tallinn:

Justiitsministeerium, lk 4. vt Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemist https://eelnoud.valitsus.ee/main#WtkQWRu7. 26 Arvestatud on kõigi maakondade keskmisi omahindasid, v.a Harju- ja Tartumaa, kus omahinnad on kallimad. 27 Avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste jaoks isiklike kasutusõiguste seadmisel jääb notari tasu samuti

madalamaks võrreldes NotTS-i § 10 lõikes 3 sätestatud reaalservituudi seadmise tõestamise miinimumtasuga, kuna nimetatud

tasu kajastub hiljem lõpptarbija arvel (nt liitumistasu suuruses).

13

Eraisiku volikirja tõestamine 60,32 35,82

Testamendi tõestamine 73,04 50,59

Lihtne pärimine (menetluse algatamine

ja pärimistunnistus)

214,58

97,73

Keeruline pärimine mitme loobumisega

(menetluse algatamine, pärimistunnistus

ja 30 inimese loobumisavaldused)

831,02

574,67

Väga keeruline pärimine, sh välismaal

viibivad pärijad (pärimismenetluse

algatamine, pärimistunnistus ja

20 inimese loobumisavaldus Eestis

(ülejäänud pärijad välismaal ja teevad

avaldused seal)

253,1428

43,2929

Abieluvaralepingu sõlmimine 110,35 75,25

Apostill 18,30 2,65

Väljasõit

(väljasõidu keskmine kestus 4,32 tundi)

284,47 240,41

Eelnõuga lisatakse notari tasust vabastamise juhtude loetelusse võimalus taotleda füüsilisel

isikul kas osalist või täielikku tasust maksmise vabastust reaalservituudi seadmisel ja

omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamise puhul. Vabastuse

taotlemise eelduseks on majanduslik seisund, mis ei võimalda notari tasu maksta. Juhul kui

kohus isiku tasust vabastab, kannab kulud Notarite Koda.

2.7. Notari ametisoleku vanuse ülempiir

NotS-i § 8 lõike 4 kohaselt nimetatakse notar ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib

justiitsminister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kui see on vajalik

õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks, ent mitte kauemaks kui kümneks aastaks.

Kehtiva regulatsiooni alusel ei ole võimalik üheselt notari ametist lahkumise aega prognoosida,

mis omakorda loob ebakindla olukorra lisaks notaritele nii Notarite Kojale kandidaaditeenistuse

korraldamisel kui ka notarikandidaatide jaoks ametisse asumise võimaliku aja kavandamisel.

Oluline on tagada notarite kohtlemisel läbipaistvus ja ühetaoline lähenemine, mille tõttu

soovitakse kehtestada kõikidele notaritele kindel vanus, mil notar ametist vabastatakse.

Notari ealine piir seatakse üksjagu kõrgemale kui praegune vanaduspensioniiga, kuid

mõnevõrra madalam, kui kehtiva korra järgi justiitsministrile esitatava taotluse rahuldamise

korral.

2.8. Eelnõule eelnenud tegevused

Selleks, et selgitada välja, kuidas on otstarbekas notari tasusid muuta, koostas

Justiitsministeerium 2021. aastal „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise

kontseptsiooni“30, mis vastas seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse reeglitele ja mille eesmärk

oli

a) analüüsida NotTS-is sätestatud notari tasude ajakohasust ja

28 Omahind on võrreldes riigisisese keerulise pärimisega väiksem, kuna välismaal viibivate isikute toimingud teeb välismaa

notar. 29 sama 30 notari tasude analüüs „Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamise kontseptsioon“ (2021). Tallinn,

Justiitsministeerium. Vt Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemist aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main#WtkQWRu7,

toimik 21-0771.

14

b) teha ettepanekuid, kuidas muuta tasusid nii, et oleks tagatud kogu notarisüsteemi

jätkusuutlikkus ja notariteenuse kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades, sealhulgas ka

väiksemates.

Kontseptsioon esitati eelnõude infosüsteemi kaudu Notarite Kojale, kohtutele, Eesti

Pangaliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingule, Eesti

Kinnisvaramaaklerite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile,

Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Maksumaksjate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Eesti Võlanõustajate Liidule ja Õiguskantsleri Kantseleile.

Kontseptsiooni kooskõlastasid märkusteta Haridus- ja Teadusministeerium,

Rahandusministeerium ja Siseministeerium ning märkustega Maaeluministeerium ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kontseptsiooni kohta andsid arvamuse Notarite

Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Harju Maakohtu Tallinna Kohtumaja ja Eesti Kinnisvara

Hindajate Ühing. Üldiselt toetasid kooskõlastuskirjade ja arvamuste esitajad kontseptsioonis

seatud eesmärki tagada kogu Eestis notariteenuse kättesaadavus kõigile inimestele ning hoida

see mõningatel juhtudel odavam ja kättesaadavam.

Lisaks kontseptsioonis käsitletule (notari tasude süsteemi ajakohastamine): kaotatakse

notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu; lisatakse notaritele uusi ülesandeid31; kehtestatakse

notari ametiaja vanuseline ülempiir32; täpsustatakse Notarite Koja volitusi liikmemaksu

kehtestamisel ja selle notari toetamiseks, kes oma tööpiirkonnas saab ebapiisavat tulu, ent selle

tööpiirkonna elanike teenindamiseks on notari ametikoha olemasolu vajalik ja tehakse tehnilisi

täpsustusi. Kuna kõnealustes punktides eelnõu seadusena rakendamisel ei kaasne olulist

õiguslikku muudatust ega muud olulist avalikku mõju, ei koostatud seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsust33.

Kõik eelnõu muudatused, sh Notarite Koja enda ettepanekud on eelnõu töörühmas Notarite

Kojaga ja asjakohases osas Siseministeeriumiga läbi arutatud ning eelnõu koostamisel

võimaluse korral arvesse võetud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse NotTS-i, §-ga 2 muudetakse NotS-i, §-ga 3 muudetakse PärS-i,

§-ga 4 muudetakse PKTS-i, §-ga 5 muudetakse RRS-i, §-ga 6 RLS-i, §-ga 7 muudetakse TõS-i

ja §-s 8 sätestatakse seaduse jõustumine.

3.1. Notari tasu seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 1 muudetakse notari tasu seadust.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse NotTS-i § 2 lõige 21 kehtetuks. Muudatuse eesmärk on

kaotada 20-eurone lisatasu kaugtõestamise teel tehtava tehingu eest.

31 Notarid saavad õiguse väljastada perekonnasündmuse korduvaid tõendeid ja abieluvõimetõendit, sh mitmekeelse

standardvormiga tõendeid. Samuti saavad notarid õiguse väljastada rahvastikuregistri väljavõtteid koos mitmekeelse

standardvormiga. 32 Kindel ametiaja ülempiir tagab mh võrreldes praeguse regulatsiooniga notarite ühetaolise kohtlemise. 33Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui

seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.

15

Peale traditsioonilise notaribüroos silmast-silma kohtumise võib notar tõestamistoimingu teha

ka kaugtõestamise teel videosilla vahendusel. Sellisel juhul loetakse notariaalakt osalejatele ette

videosilla vahendusel, see esitatakse tutvumiseks ekraanil ja aktile antakse digiallkirjad. Notar

võib korraldada tehingu tõestamise ka selliselt, et tehingu tõestamisel osaleb isikuid samal ajal

nii notari juures kui ka videosilla vahendusel.

Algselt oli kaugtõestamise teenuse loomise eesmärk võimaldada eestlastel välismaal ning

e-residentidel teha teatud notariaalse tõestamise vormi nõudvaid tehinguid ja toiminguid

distantsilt ning kaugtõestamise teel tehtavate tehingute puhul sätestati eraldi suurem notari tasu

– 20 eurot. Seadusandja ei pidanud 20 euro võrra kallimat notari tasu küll ülemäära suureks,

arvestades teenusega kaasnevat mugavust välismaal elavate eestlaste ja e-residentide jaoks,

kuid seletuskirjas nenditi, et kaugtõestamise notari tasu suurus võib pärast teatud perioodi

teenuse käivitumisest vajada järelanalüüsi34.

Kaugtõestamine on praeguseks laialt levinud tehingu tõestamise viis. Tabelis 7 on esile toodud

notari ametitoimingute koguarv ja see, kui suure osa nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt

moodustasid kaugtõestamise teel tehtud tehingud aastatel 2020–2023. Kaugtõestamiste

koguarv on aastate jooksul suurenenud.

Tabel 7. Kaugtõestamise teel tehtud notari tehingud ja notari ametitoimingute koguarv aastatel 2020–2023 Aasta Kaugtõestamise teel

tehtud tehingute arv

Notari ametitoimingute

koguarv

Kaugtõestamise teel tehtud

tehingute osakaal

ametitoimingute koguarvust

202035 6 491 223 482 2,90%

2021 32 315 334 261 9,67%

2022 46 285 315 004 14,69%

2023 46 454 279 295 16,63%

Seniste andmete põhjal võib eeldada, et hoolimata 20-eurose kaugtõestamise tasu kaotamisest

suureneb kaugtõestamiste koguarv ka edaspidi. Kaugtõestamine on mugav viis

notariaaltoimingu tegemiseks ja võimaldab ühtlasi kliendil aja- ja sõidukulude kokkuhoidu.

Lisaks võib nimetatud lisatasu kaotamine ka mõningal määral soodustada notariteenuse

vabamat liikumist väiksematesse tööpiirkondadesse. Arvestades, et kaugtõestamise teel saab

vabade aegade olemasolul tõestada ka suurema tehinguväärtusega tehinguid kinnisvara asukoha

piirkonnast mujal, on kaugtõestamise vormis tehtavad tehingud potentsiaalne tuluallikas

notaritele, kelle tööpiirkond on väljaspool suuremaid linnu.

Digitaalse tõestamise vormis tehtavate toimingutega kaasnevad ka IT-püsikulud võrreldes

traditsioonilises vormis tehtavate toimingutega. Tegemist on siiski pigem tavapärase

bürookuluga, mis sisaldub notariteenuse eest tervikuna makstavate tasude süsteemis.

Kuna kaugtõestamine võimaldab muu hulgas notariteenuse vaba liikumist kõigi tööpiirkondade

vahel, tuleb seda senisega võrreldes soodustada. Täiendava tasu kaotamine on selleks hea

võimalus.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse NotTS-i § 3 lõikes 3 esitatud dokumentide loetelu.

NotTS-i § 3 sätestab tehinguväärtuse määramise alused ja lõikes 3 on antud juhis olukorraks,

kui notariaaltoimingut taotlevate isikute asja või õiguse avaldatud hind on väiksem kui asja või

õiguse harilik väärtus. Sellisel juhul määratakse tehinguväärtus maa maksustamise hinna,

34 tõestamisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Vabariigi Valitsuse eelnõude

infosüsteem, toimik nr 16-1251, lk 10. 35 Andmed on kolme kvartali kohta, sest kaugtõestamise regulatsioon jõustus 1. veebruaril 2020.

16

kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, asja või õiguse kindlustussumma või muude

usaldusväärsete andmete alusel.

Muudatusega lisatakse tehinguväärtuse määramiseks asjakohaste dokumentide loetelusse

majandusaasta aruanne. Muudatus on vajalik äriühingutega seotud toimingute puhul36–

NotTS-i § 18 muudatuste kohaselt on näiteks äriühingute ühinemise ja jagunemise puhul notari

tasu arvestamise aluseks üleantava vara väärtus (vt eelnõu § 1 punktide 13–15 selgitust).

Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 tõstetakse NotTS-i § 4 sätestatud kinnisasja või ehitise ja nende

osade ning õiguste tehinguväärtuse alampiir 10 000 eurole.

Praegu on nimetatud tehinguväärtuste määramisel mitu erinevat minimaalväärtust:

 kinnisasja või ehitise minimaalväärtus on 6 391 eurot, mille korral notari tasu on lepingu

sõlmimisel osapooltele kokku 49,80 eurot, millele lisandub käibemaks;

 kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtus – 1 278 eurot, mille korral notari tasu

on lepingu sõlmimisel osapooltele kokku 39,60 eurot, millele lisandub käibemaks;

 korteriomandi minimaalväärtus – 3 800 eurot, mille korral notari tasu on lepingu

sõlmimisel osapooltele kokku 44,70 eurot, millele lisandub käibemaks;

 õiguse minimaalväärtus – 3 800 eurot, mille korral notari tasu on lepingu sõlmimisel

osapooltele kokku 44,70 eurot, millele lisandub käibemaks.

Tabelis 8 on näidatud, kuidas on kinnisasja või ehitise ja nende osade ning õiguste

tehinguväärtuste minimaalväärtuseid NotTS-s eri ajal muudetud.

Tabel 8. Kinnisasja või ehitise ja nende osade ning õiguste tehinguväärtuste minimaalväärtuste

muudatused NotTS-s

Minimaalväärtus redaktsioonis, mis kehtis Minimaalväärtus alates

01.01.2011 kehtivas

redaktsioonis kuni 07.06.2009 08.06.2009 –31.12.2010

Kinnisasi või ehitis 10 000 krooni 100 000 krooni 6 391 eurot

Kinnisasja või ehitise

mõtteline osa 2 000 krooni 20 000 krooni 1 278 eurot

Ehitise reaalosa ning

selle juurde kuuluva

kinnisasja või ehitise

mõtteline osa

10 000 krooni 60 000 krooni 3 800 eurot

Õigus 3 800 eurot

(alates 28.10.2013)

Maa-ameti korteriomandite (eluruumide) hinnastatistika37 kohaselt ei ulatunud aastal 2023

kolmes maakonnas (Hiiu, Jõgeva ja Põlva) maksimaalne tehingusumma isegi 100 000 euroni,

aastal 2022 oli selliseid maakondi kaks (Hiiu ja Jõgeva) ja aastal 2021 neli (Hiiu, Jõgeva, Järva

ja Valga). Alla 100-eurose tehinguväärtusega korteriomandite tehinguid tehti aastatel 2023,

2022 ja 2021 igal aastal seitsmes maakonnas.

Keskmiselt on kinnisvara hinnad küll kallinenud, kuid väiksemate tööpiirkondade keskmised

tehinguväärtused on siiski odavad.

Kui näiteks 2023. aasta Maa-ameti kinnisvara hinnastatistikast jätta välja kolm suurima

keskmise tehinguväärtusega maakonda, st Harju, Tartu ja Pärnu maakond, oli ülejäänud

12 maakonnas tehingu keskmine maksumus 46 988 eurot. Sellise tehinguväärtuse korral on

36 NotTS §-s 18 on sätestatud äriühingutega seotud toimingud. 37 Maa-ameti hinnastatistika on kättesaadav https://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/

17

notari tasu praegu (2 × 83,70) 157,80 eurot, millele lisandub käibemaks. Tabelis 9 on esile

toodud keskmine kinnisvaratehingu väärtus Eesti kõigis maakondades aastatel 2021–2023.

Tabel 9. Kinnisvaratehingu keskmine väärtus eurodes maakonniti aastatel 2021–2023 2021 2022 2023

Harju maakond 146 079 171 003 168 988

Hiiu maakond 37 050 46 421 44 990

Ida-Viru maakond 22 379 32 800 26 667

Jõgeva maakond 40 472 40 782 42 438

Järva maakond 32 710 38 862 56 072

Lääne maakond 38 232 55 505 62 353

Lääne-Viru maakond 35 265 43 132 48 250

Põlva maakond 31 305 36 858 41 653

Pärnu maakond 74 709 89 373 91 083

Rapla maakond 44 907 62 115 50 688

Saare maakond 36 996 50 122 50 316

Tartu maakond 93 740 113 747 118 292

Valga maakond 37 874 48 182 42 422

Viljandi maakond 52 291 59 390 54 551

Võru maakond 34 608 39 577 43 458

Suurim probleem sissetulekutega on väiksemate linnade notaritel, mistõttu tuleb arvestada

minimaalväärtuste suurendamisel just nende kulude suurusega toimingule. Väiksemate

piirkondade notarite keskmine kulu müügitehingutele on umbes 200 eurot.

Eelnõuga suurendatakse kinnisasja võõrandamisega ja õigusega seotud minimaalväärtused

10 000 eurole, ühtlustades need. Kuigi ajalooliselt on NotTS-i §-s 4 nimetatud minimaalväärtusi

eristatud, ei ole korteriomandi või kinnisasja mõttelise osa tehing olemuselt kuidagi lihtsam, et

õigustada väiksemat notari tasu. Sõltumata sellest, kas tegemist on kinnisasja, korteriomandi

või kinnisasja mõttelise osaga, peab notar selgitama välja olulised asjaolud ning samuti

selgitama tehingu osalistele nende õigusi ja kohustusi, mis tehingu sõlmimisega kaasnevad.

Koos tehinguväärtuste ja täistasude tabeli muudatusega on 10 000-eurose tehinguväärtuse

korral kahepoolse tehingu puhul notarile garanteeritud tasu 120 eurot, millele lisandub

käibemaks38. Klientidele on tasu koos käibemaksuga 146,40 eurot.

Kinnisasja või ehitisega tehtava tehingu puhul on minimaalne notari tasu 140,95% senisest

suurem (senine notari tasu koos käibemaksuga on 60,76 eurot). Nimetatud objektidega tehtava

tehingu sõlmimise tasu koos käibemaksuga läheb kliendile maksma senisest 85,64 eurot

rohkem.

Kinnisasja või ehitise mõttelise osaga tehtava tehingu korral on notari tasu ligi 203,04% suurem

senisest (senine notari tasu koos käibemaksuga on 48,31 eurot). Kliendile on sellise tehingu

sõlmimise tasu koos käibemaksuga senisest 98,09 eurot kulukam.

Korteriomandiga tehtava tehingu korral on notari tasu 168,48% senisest suurem (senine notari

tasu koos käibemaksuga on 54,53 eurot). Sellise tehingu sõlmimise tasu koos käibemaksuga on

kliendile senisest 91,87 eurot kulukam.

38 NotTS-i § 23 lõigete 2 ja 3 kohaselt on notari tasu tehingu tõestamise eest ühepoolse tehingu puhul ühekordne täistasu, kahe-

või mitmepoolse tehingu puhul kahekordne täistasu.

18

Õigusega tehtava tehingu korral on notari tasu samamoodi korteriomandiga tehtava tehinguga

168,48% senisest suurem (senine notari tasu koos käibemaksuga on 54,53 eurot).

Tabelis 10 on näidatud erinevate notariteenuse omahinnad kinnisvaratehingute puhul aastal

2024 ja selle katmiseks vajalikud tehinguväärtused nii kehtiva tehinguväärtuste ja täistasude

tabeli järgi kui ka eelnõuga tabelis tehtavate muudatuste järgi.

Tabel 10. Kinnisvaraga tehtava toimingu omahind ja selle rahastamiseks vajalik tehinguväärtus

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse NotTS-i § 5 lõikega 3 ja täpsustatakse, et sama kinnisasja

võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise

tehingu üheaegse tõestamise korral ei tohi tasu kujuneda väiksemaks kui ainult lepingu esemeks

oleva kinnisasja võõrandamise korral.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku

kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral

võõrandamise tehinguväärtus 2/3 kinnisasja väärtusest39. Sätte eesmärk on olnud pakkuda

kliendile kahe omavahel tihedalt seotud tehingu tegemisel soodsamat hinda, kui seda tuleks

maksta samade tehingute eraldi tegemisel.

Vahel võib aga juhtuda, et kinnisasjale seatava koormatise tehinguväärtus on väga väike, mis

tähendab, et lõplik notari tasu kujuneb väiksemaks kui üksnes lepingu esemeks oleva kinnisasja

võõrandamise korral. Sellisel juhul saab notar, kes on teinud küll rohkem tööd, vähem tasu.

39 NotTS-i § 5 lõige 2

19

Näiteks, 120 000 euro eest kinnistu müümisel on müügilepingu tehinguväärtuseks

120 000 eurot. Sellise lepingu tõestamisel on notari tasu eelnõu muudatusi arvestades koos

käibemaksuga 570,96 eurot. Kui sama väärtusega kinnistule seatakse näiteks 12 000 euro

suurune hüpoteek, on lepingus tehinguväärtuseks 80 000 eurot (120 000 × 2/3) + 8000 eurot

(12 000 × 2/3) = 88 000 eurot. Sellisel juhul on lepingu tõestamisel notari tasu koos

käibemaksuga 488 eurot ehk 82,96 eurot väiksem kui ainult müügilepingu sõlmimisel. Tehing

ise on aga mahukam, sest õiguslikud suhted, mida arvesse võtta ja tehinguosalistele selgitada,

on oluliselt keerukamad.

Tabelis 11 on näidistehingud maakonna keskmiste tehinguväärtustega – kinnisvaratehing koos

hüpoteegi seadmisega ja selle eest võetava tasu võrdlus kehtiva ja eelnõuga tehtavate

muudatuste alusel arvutatuna.

Tabel 11. Maa-ameti andmetel keskmise maakonna tehinguväärtuse näitel hüpoteegi seadmisega kinnisasja

müügilepingu tasu

Muudatusega tagatakse, et notar ei saaks sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu

isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral

vähem tasu, kui ta saaks ainult lepingu esemeks oleva kinnisasja võõrandamise korral. Seega ei

kohaldata ka mitme tehingu üheaegse tõestamise korral NotTS-i § 12 lõikes 5 sätestatud

miinimumväärtuseid (vt eelnõu § 1 punktide 8 ja 9 selgitust).

Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 7 muudetakse NotTS-i § 10 lõikeid 1 ja 3. Muudatuse eesmärk on

lihtsam ja arusaadavam reaalservituudi seadmise tehinguväärtuse määramine ja reaalservituudi

seadmise tehingu tõestamisele notari tasu miinimummäära kehtestamine.

Reaalservituudi seadmisel lähtutakse praegu tehinguväärtuse määramisel NotTS-i § 10

lõikest 3, mille kohaselt on reaalservituudi seadmise minimaalne tehinguväärtus 639 eurot.

Sellise tehinguväärtusega toimingu tegemisel on notari tasu 38,30 eurot. Teistsugused

kokkulepped on Notarite Koja hinnangul pigem harvad, kuna § 10 lõikes 1 sätestatud

tehinguväärtust (servituudiga koormamisega kaasneva valitseva kinnisasja väärtuse

suurenemise väärtust) on tehinguosalistel keeruline ilma vastava ala eksperte kaasamata

tuvastada, või siis ei ole saadud tulemus tehinguväärtusena aluseks võtmiseks mõistlik

(ehitusõigust võimaldavate servituutide seadmine võib suurendada valitseva kinnisaja väärtuse

mitmekordseks, võrreldes kinnisasja väärtusega, millel ehitusõigus puudub).

Muudatuse kohaselt määratakse reaalservituudi seadmise tehinguväärtus vastavusse

koormatava ala väärtusega, mida tehinguosalised üldiselt teavad või mille tuvastamiseks saab

aluseks võtta eri andmebaase, näiteks Maa-ameti kinnisvaratehingute statistikat. Muudatus teeb

tehinguväärtuse määramise lihtsamaks ja arusaadavamaks. Koormatava kinnisasja väärtus on

Notarite Koja sõnul esimene asi, mida tehinguosalised juba praegu aluseks võtavad, kui peavad

läbirääkimisi tasuliste reaalservituutide seadmisel.

20

Arvestades, et koormatav ala võib olla teinekord väga väike, aga notari kulud sellise

reaalservituudi seadmise tehingule ei ole seetõttu väiksemad, kehtestatakse eelnõuga

reaalservituudi seadmise tehingu tõestamisele notari tasu miinimummäär.

Notarite keskmine kulu reaalservituudi seadmise tehingule on ligikaudu 250 eurot. Lisaks

jõustusid 2024. aasta 1. veebruaril piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemi PARI

kasutuselevõtuga seotud muudatused, mis omakorda muutsid reaalservituudi seadmise tehingu

tõestamisega kaasnevad kulud kallimaks, sest lisandus inimeste nõustamise ja abistamise roll

PARI kasutamisel. Vähese arvutikasutuse oskusega klientide puhul lisandus notarile ka PARI

süsteemis ruumiandmete loomise roll.

Selleks, et vähemalt väiksemate piirkondade notaritel oleks võimalik sellise toimingu tegemise

eest mitte ainult katta toimingu tegemisega kaasnevat kulu, vaid ka teenida mõõdukat kasumit,

on põhjendatud muuta reaalservituudi seadmise minimaalset tasumäära nii, et see on vähemalt

238 eurot ühe reaalservituudi seadmise eest (vt tabelit 1, kus on esitatud kindla tasumääraga

toimingu omahind, NotTS-s selle eest ette nähtud tasu suurus ja uus tasu).

Erandolukorraks, kus isikul tekib eluline vajadus servituudi seadmiseks ja tal ei ole selle eest

võimalik notari tasu maksta, täiendatakse notari tasust vabastamise aluseid (vt eelnõu § 1

punkti 35 selgitust).

Muudatuse tulemusena jäetakse välja NotTS-i § 10 lõike 1 viimane lause, mis sätestab

reaalservituudi minimaalse aastaväärtuse. Kuna sellise minimaalse aastaväärtuse puhul jääb

notari tasu igal juhul alla lõikes 3 sätestatud miinimummäära, ei ole nimetatud lausel edaspidi

rakendust.

Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 muudetakse NotTS-i § 12, milles on sätestatud isikliku

kasutusõiguse tehinguväärtuse määramine.

Muudatuse tulemusena on elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus

4% koormatava eseme väärtusest. Praegu on minimaalne aastaväärtus 4% elamu väärtusest.

NotTS-i § 12 lõigetes 2 ja 4 nimetatud isikliku kasutusõiguse all on silmas peetud sellist

isiklikku kasutusõigust, mis vastab oma sisult asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-le 227,

koormates kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks

kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Sellisel juhul lähtutakse Notarite Koja sõnul minimaalse

aastaväärtuse määramisel praktikas kinnisasja kui terviku või koormatava korteriomandi

väärtusest, mitte elamu väärtusest. Seda põhjusel, et tegemist on kinnisasja olulise osaga ja seda

on võimatu maatükist eraldi hinnata. Seega on asjakohane täpsustada ka NotTS-i § 12 sõnastust.

Ühtlasi sätestatakse eelnõuga, et isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamisel on notari

tasu vähemalt 120 eurot. Seejuures näeb eelnõu ette, et AÕS §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või

-rajatise jaoks isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamisel on notari tasu vähemalt

75 eurot. Praegu on isikliku kasutusõiguse seadmine avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja

-rajatiste puhul 38,30 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu muutus on 95,81%.

Isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu tõestamise miinimumtasu on väiksem kui NotTS-i § 10

lõikes 3 sätestatud reaalservituudi seadmise tehingu tõestamise miinimumtasu. Elamule isikliku

kasutusõiguse seadmine on inimese õiguste kaitseks ja hilisemate ootamatuste vältimiseks

sageli väga oluline, mistõttu ei saa notari tasu suurus saada isikliku kasutusõiguse seadmise

vajalikkuse üle otsustamisel takistuseks.

Avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste jaoks isiklike kasutusõiguste seadmisel

jääb notari tasu samuti madalamaks võrreldes NotTS-i § 10 lõikes 3 sätestatud reaalservituudi

21

seadmise tõestamise miinimumtasuga, kuna nimetatud tasu kajastub hiljem lõpptarbija arvel (nt

liitumistasu suuruses). Seega ei ole avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja rajatiste jaoks

seatavate isiklike kasutusõiguste tasu puhul põhjendatud suurendada seda sarnaselt

reaalservituudi seadmise tõestamise miinimumtasuga (vt tabelit 1, milles on esitatud kindla

tasumääraga toimingu omahind, NotTS-s selle eest ette nähtud tasu suurus ja uus tasu).

Nimetatud tasusid ei kohaldata aga juhul, kui sama kinnisasja võõrandamise ja elamu isikliku

kasutusõigusega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on tehinguväärtus kokku

väiksem kui ainult lepingu esemeks oleva kinnisasja võõrandamise korral. Sellisel juhul

loetakse tehinguväärtuseks kinnisasja võõrandamise tehinguväärtus (vt eelnõu § 1 punkti 5

selgitust).

Eelnõu § 1 punktiga 10 tõstetakse NotTS-i §-s 13 sätestatud reaalkoormatise minimaalne

aastaväärtus 255 eurolt 400 eurole.

Reaalkoormatise tehinguväärtuse saamiseks, mis on notari tasu arvestamise aluseks, liidetakse

reaalkoormatise aastaväärtused, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Praegu on minimaalne

aastaväärtus 255 eurot. Seega on 25 aasta puhul reaalkoormatise tehinguväärtuseks 6 375 eurot.

Tehinguväärtuste ja täistasude tabelis vastab sellisele tehinguväärtusele 24,90 eurot ja selle

alusel arvutades on notari tasu 49,80 eurot. Praegune minimaalne aastaväärtus on kehtinud

aastast 2009.

Eelnõu kohaselt on uus minimaalne aastaväärtus 400 eurot ja 25 aasta puhul on reaalkoormatise

tehinguväärtus 10 000 eurot, mis on sarnane NotTS-i §-s 4 esitatud kinnisasja või ehitise ja

nende osade ning õiguste tehinguväärtuste alampiiri tõusuga (vt eelnõu § 1 punktide 3 ja 4

selgitust) ja sellele vastav tasu tehinguväärtuste ja täistasude tabeli muudatuse kohaselt on

120 eurot. Reaalkoormatisega tagatakse mingi perioodilise tasu maksmine, nt eluruumide

erastamise puhul, et isik maksaks maa eest riigile oma võla ja teised omanikud saaksid oma

korteriomandid kinnistatud. Selliseid tehinguid on pigem vähe.

Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 muudetakse NotTS-i §-s 14 sätestatud hoonestusõiguse

minimaalse tehinguväärtuse regulatsiooni. Hoonestamata kinnisasja puhul võetakse

minimaalse tehinguväärtuse määramisel senise maa maksustamishinnast arvutatava 80%

asemel aluseks hoonestusõiguse ala väärtus ja hoonestusõiguse alusel püstitatava ehitise hind,

hoonestatud kinnisasja puhul aga hoonestusõiguse ala väärtus. Lisaks sätestatakse, et

hoonestusõiguse seadmise ja võõrandamise tehingu tõestamisel on notari tasu vähemalt

238 eurot. Võrreldes kinnisasja võõrandamise minimaalse tasuga, mis algab 120 eurost, on

hoonestusõiguse tasu suurem, sest tegemist on keerukama tehinguga. Kinnisasja võõrandamise

puhul on asjaõigus, mida võõrandatakse, juba olemas. Hoonestusõiguse puhul asjaõigus alles

kujundatakse, lähtudes lepingus sisalduvatest kokkulepetest.

Notarite Koja sõnul ei maksta hoonestusõiguse eest tihti tasu ja notari tasu arvestamisel tuleb

lähtuda NotTS-i § 14 lõikest 2. Hoonestamata kinnisasja maa maksustamise hind on liiga väike,

et selle alusel saaks võtta notari tasu, mis oleks vastavuses tehingu keerukusastmega ja notari

tööajaga, mis sellele kulub. Seetõttu on Notarite Koja arvamuse kohaselt põhjendatud võtta ka

hoonestamata kinnisasja puhul arvesse hoonestusõiguse alusel püstitatava ehitise väärtus

(„hoone“ on ehitusseadustiku kohaselt kitsam mõiste, kui „ehitis“ ning AÕS räägib

hoonestusõiguse puhul samuti „ehitistest“).

Samuti ei ole põhjendatud võtta hoonestamata kinnisasja puhul tehinguväärtuse määramisel

aluseks 80% maa maksustamis- ja hoonestusõiguse alusel püstitava ehitise hinnast.

Hoonestusala võib olla kogu kinnistu, mille puhul oleks 80% kogu maa maksustamishinnast

soodustus. Samas võib hoonestusala olla ka näiteks 1% kinnistu pindalast. Seega on õiglasem

ja tehinguosalistele arusaadavam, kui hoonestamata kinnisasja puhul võtta aluseks

22

hoonestusõiguse ala väärtus ja püstitatava ehitise hind ning hoonestatud kinnisasja puhul

hoonestusõiguse ala väärtus. Selleks, et notar saaks tasu, mis on vastavuses tehingu

keerukusastme ja sellele kuluva ajaga, ei tohiks ka sellisel juhul jääda hoonestusõiguse

seadmise notari tasu alla 238 euro, kuna tegemist ei ole lihtsama tehinguga, kui näiteks

reaalservituudi seadmine (vt eelnõu § 1 punktide 6 ja 7 selgitust). Nii nagu iga muu tehingu

puhul kehtivad tehinguväärtuse määramisel NotTS-i §-st 3 tulenevad üldpõhimõtted: asja või

õiguse hinna avaldab klient40 ning juhul kui see on väiksem kui harilik väärtus, määratakse

väärtus NotTS-i §-s 3 sätestatu kohaselt.

Eelnõu § 1 punktidega 13–15 muudetakse NotTS-i § 18. NotTS-i § 18 sätestab notari tasu

äriühingutega seotud toimingute eest. Muudatuse eesmärk on ajakohastada nii äriühingutega

seotud toimingute puhul rakendatavaid notari tasu arvestamise aluseid kui ka tasu suurust.

Äriühingutega seotud toimingud ei ole olemuselt sellised sotsiaalselt olulised toimingud, mille

tasu tuleks ristsubsideerida. Vastupidi – äriühingult eeldatakse maksejõulisust ning kui see nii

ei ole, siis äriühing lõpetatakse. Seetõttu ei ole mõistlik, et nende toimingute eest saadavaid

liiga väikseid tasusid kompenseeritaks teiste tasude arvelt. Äriühingute all peetakse silmas

äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 2 lõikes 1 nimetatud äriühinguid41.

Ennekõike on notarid toonud esile, et liiga väike tasu on sätestatud selliste äriühingute

asutamise, ühinemise ja jagunemise eest, mis sõltuvad osa- või aktsiakapitali suurusest.

Asutamisi viivad notari juures läbi eelkõige välismaalased, kellega tuleb suhelda võõrkeeles,

selgitada Eesti õiguse sisu palju põhjalikumalt ning kelle puhul on rahapesu tõkestamise

reeglite täitmine, rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamine ja dokumentide kontrollimine

tunduvalt keerulisemad. Sama kehtib osa võõrandamise tehingute puhul. Välismaise

osapoolega lepingute puhul tuvastab notar lisaks, millised nõuded on tehingule ette nähtud

välisriigi õiguses ja kontrollib välisriigis välja antud dokumentide sisu, vajadusel korraldab

nende tõlkimise. Notarite Koja sõnul ei võõrandata praktikas sellisel juhul mitte üksnes teatud

nimiväärtusega osalust, vaid osa võõrandamise läbi ka osaühingule kuuluvat vara, mille hulka

kuulub tihti ka kinnisvara. Arvestades, et müüakse vara, millel on oluliselt suurem väärtus kui

osakapitali suurus, on ka notari vastutus suurem.

Notarite Koja hinnangul on enamus äriühinguid senini asutatud miinimumkapitaliga, milleks

on 2 500 eurot (ja mis uuemate seadusemuudatuste kohaselt võib olla alates 0,1 eurost). Sellisel

juhul arvestatakse näiteks osa võõrandamisel tasu minimaalväärtuse 3 800 euro pealt42, milleks

on lepingu sõlmimisel 22,35 × 2 = 44,70 eurot + km. Eelnõuga tõstetakse õiguse

minimaalväärtus küll 10 000 eurole (vt eelnõu § 1 punktide 3 ja 4 selgitust), millega koosmõjus

oleks tehinguväärtusest sõltuvate tasude muudatusega43 (vt eelnõu § 1 p 17 selgitust) notari tasu

vähemalt 60 eurot. Notarite esitatud andmete kohaselt ei ole aga ka selline tasu piisav, et katta

toiminguga kaasnevaid kulusid.

Asutamiste puhul on 2023. aasta 1. veebruaril jõustunud seadusemuudatuse44 järel olukord

notarite jaoks veelgi rohkem tasakaalust väljas. Alates 2023. aasta 1. veebruarist ei ole

osaühingule seadusest tulenevat minimaalse osakapitali nõuet ja asutajad on osaühingu

asutamisel vabad ise otsustama, kui suurt kapitali neil tarvis läheb. Kui äriühing asutatakse aga

minimaalse võimaliku kapitaliga (1 sent), siis tuleb praegu tasu võtmisel lähtuda NotTS-i § 18

lõikest 5, mis sätestab minimaalse tehinguväärtusena 127 eurot ja sellisel juhul on asutamine

40 Karistusseadustiku § 281 kohaselt on notarile ebaõigete andmete esitamine süütegu. 41 ÄS § 2 lõike 1 kohaselt on äriühing täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha

ka teisi äriühinguid. RT I 06.07.2023, 131. https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022033?leiaKehtiv 42 NotTS-i § 4 lõike 2 kohaselt on tehinguväärtuse määramisel õiguse minimaalväärtus 3800 eurot, kui käesolevas seaduses ei

ole sätestatud teisiti. 43 NotTS-i § 22 – tehinguväärtuste ja täistasude tabel. 44 äriregistri seaduse § 103 punkt 21. RT I, 05.05.2022, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/105052022001.

23

NotTS-i §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli kohaselt 6 eurot (kui asutajaid

on üks).

Äriühingutega seotud toimingute tasude muudatuste puhul on lähtutud põhimõttest, et

äriühingute toimingute tasu ületaks notariaaltoimingu omahinda määral, mis võimaldaks

edaspidi ka sotsiaalselt oluliste toimingute ristsubsideerimist (vt tabel 1, milles on esitatud

kindla tasumääraga toimingu omahind, NotTS-s selle eest ette nähtud tasu suurus ja uus tasu).

NotTS-i § 18 lõike 1 muudatusega kehtestatakse asutamise ja osa võõrandamise minimaalne

notari tasu selliselt, et tasu võetakse tehinguväärtuse järgi, milleks on kavandatav osa- või

aktsiakapitali suurus või võõrandatava osa suurus, kusjuures samal ajal kehtestatakse

minimaalne notari tasu, milleks on 250 eurot.

Ühtlasi muudetakse eelnõuga äriühingute ühinemis- ja jagunemistehingute ning äriühingu

füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu notari tasu arvestamise aluseks olevat objekti (NotTS-i

§ 18 lõiked 2–3). Muudatuse kohaselt on selliste lepingute tõestamisel notari tasu arvestamise

aluseks üleantava vara väärtus45. Juhul aga, kui ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu

osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa on üleantava vara väärtusest

suurem, on notari tasu arvestamise aluseks kapitali suurus või sissemaksete summa. Notarite

sõnul on üleantava vara väärtus üldjuhul teada, kuna raamatupidajatel on vastav hindamine

tavaliselt juba tehtud.

Samuti muudetakse NotTS-i § 18 lõiget 5, mis sätestab äriühingute ühinemis- ja

jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuste alampiiri ja

ülempiirid äriühingute liikide lõikes. Muudatuse kohaselt kaotatakse ära tasu ülempiir kõigi

äriühingute liikide puhul ja sätestatakse ühtne notari tasu miinimummäär 420 eurot. Nimetatud

muudatust kohaldatakse ka äriühingu füüsilise isiku varaga ühinemise lepingu notari tasu

määramisel. Tehinguväärtuse ülempiiri osas kehtib edaspidi üldise sättena NotTS-i § 3 lõige

7.46

NotTS § 18 lg 5 kohaselt on äriühingute asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende

tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuse alampiir praegu 127 eurot ning ülempiir

639 eurot täis- ja usaldusühingu puhul (notari tasu 2 × 19,15 = 38,30 eurot + km), 639 116 eurot

osaühingu puhul (notari tasu 2 × 958,65 = 1 917,30 eurot + km) ning 6 390 000 eurot aktsiaseltsi

puhul (notari tasu 2 × (3 770,75 + 1 597,21) = 10 735,92 eurot + km). Notarite Koda on

selgitanud, et kohalike äriühingute ühinemised ja jagunemised on reeglina ajamahukad, nendest

veelgi enam tööd tuleb teha piiriüleste ühinemislepingutega, kus tekib muu hulgas vajadus välja

selgitada ka välismaa õiguse sisu. Sageli vältab selliste lepingute koostamine mitmeid kuid,

mille käigus suheldakse lisaks ka erinevate riikide advokaatidega ja analüüsitakse võimalusi

nende poolt soovitut lepingus kajastada. Jagunemise ja ühinemise puhul on tegemist vara

üleandmise ühe vormiga, mistõttu on asjakohane lähtuda sarnasest põhimõttest nagu kinnisvara

võõrandamise puhul. NotTS §-s 18 eraldi tasu ülempiiri säilitamine ei ole põhjendatud.

NotTS-i § 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks kuna notari tasu miinimummäära kehtestamine

kaotab vajaduse reguleerida olukorda, kus äriühingutega seotud toimingute puhul ei saa

tehinguväärtust määrata. Ühtlasi täpsustatakse NotTS-i § 18 lg 21 ja lg 5 sõnastust, võttes

45 Tehinguväärtused on sätestatud NotTS-i §-s 18. Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus on kehtiva regulatsiooni

kohaselt ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa.

Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tehinguväärtus on omandavate äriühingute osa- või

aktsiakapitalide suurus ja/või osanike sissemaksete summa. 46 NotTS-i § 3 lõige 7 – kui notariaaltoimingu tehinguväärtus ületab 6 390 000 eurot, siis loetakse notari tasu määramisel, et

tehinguväärtus on 6 390 000 eurot, kui käesolev seadus ei kehtesta madalamat ülempiiri.

24

kasutusele ÄS-i terminoloogia, asendades selleks sõnastuse „füüsilise isiku ühinemisleping“

sõnastusega „füüsilise isiku varaga ühinemine“. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse NotTS-i § 19 lõikes 2 sätestatud abieluvaralepingu,

kooseluseaduse (KooS) § 16 lõikes 2 nimetatud kokkuleppe või ühisvara jagamise lepingu

minimaalset tehinguväärtust 6 391 eurolt 10 000 eurole.

Üldjuhul on abieluvaralepingu, KooS-i § 16 lõikes 2 nimetatud kokkuleppe või ühisvara

jagamise lepingu tehinguväärtus lepingu esemeks oleva vara väärtus. Juhul kui see jääb aga alla

minimaalset tehinguväärtust, arvestatakse notari tasu viimase järgi.

Praegu on sellise tehingu minimaalne tehinguväärtus 6 391 eurot. Vastavalt tehinguväärtuste ja

täistasude tabelile on sellise tehinguväärtusega tehingu eest ette nähtud notari tasu 49,80 eurot.

Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt on abieluvaralepingu, KooS-i § 16 lõikes 2 nimetatud

kokkuleppe või ühisvara jagamise lepingu eest võetav minimaalne notari tasu edaspidi

120 eurot. Hinnatõus kliendi jaoks on 140,96%.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse NotTS-i § 22, kus paikneb tehinguväärtuste ja täistasude

tabel.

Kui notari tasu seaduse muudest sätetest ei tulene teisiti, on notari tasu tehingu tõestamise eest:

1) ühepoolse tehingu puhul ühekordne täistasu;

2) kahe- või mitmepoolse tehingu puhul kahekordne täistasu.

Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu NotTS §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja

täistasude järgi eurodes. Täistasu suureneb astmeliselt, st täistasu on sama suur teatud

vahemikku kuuluvate tehinguväärtuste puhul. Näiteks on täistasu 380,90 eurot kõigi

tehinguväärtuste puhul, mis jäävad vahemikku 242 865,01 kuni 249 255 eurot. Täistasu on

korelatsioonis tehinguväärtusega, olles väiksema tehinguväärtuse juures suurem ja vähenedes

tehinguväärtuse kasvades. Maksimaalne võimalik täistasu on tabeli järgi 0,257%

tehinguväärtusest ning täistasu protsent tehinguväärtusest väheneb tehinguväärtuse suurenedes.

Tehinguväärtuste ja täistasude tabel kehtib muutmata kujul 1996. aastast.

Praeguseks toimunud hinnakasvu, sh keskmiste tehinguväärtuste kallinemise juures ei taga

tabeli alusel arvutatav tasu enam notarile piisavat sissetulekut eeskätt väiksemate

tehinguväärtuste puhul. Kõnealuse tabeli alusel arvestatavad notari tasud peaksid aga

võimaldama notaril teenida selliselt, et raskusteta oleks võimalik rahastada sotsiaalselt tundlike

toimingute tasusid, mille eest ette nähtud tasu on omahinnast taotluslikult väiksem (vt tabelit

10, kus on esitatud toimingu omahind ja selle katmiseks vajalik tehinguväärtus, ja tabelit 6,

milles on näited teiste tehingute arvelt doteeritavatest tehingutest).

Kehtivas tehinguväärtuste ja täistasu tabelis tehakse järgmised muudatused:

1. Tabelis vähendatakse tehinguväärtuse vahemike arvu 43-le.

Kehtivas tabelis on 112 tehinguväärtuse vahemikku, millele lisandub veel kuus vahemikku

tehingutele, mille tehinguväärtus on suurem kui 639 120 eurot ja mille arvutamine käib

valemi järgi. Võrdluseks on kohtutäituri seaduses sissenõude summast sõltuvate põhitasu

määrade tabelis 34 nõude suuruse vahemikku.47 Kui tehinguväärtuse vahemikke on vähem,

on tasu arvutamine lihtsam ja paremini jälgitav. Samas on tehinguväärtuste vahemikud

piisava sammuga selleks, et tasu arvestamine oleks õiglane ja kahe tehinguväärtuse vahele ei

jääks liialt suur vahe.

2. Tabeli alguses olevaid (st väiksema tehinguväärtusega toimingute) tasusid tõstetakse rohkem

ja tabeli lõpus olevaid tasusid vähem. Kui tehinguväärtus jääb vahemikku

550 000 – 700 000 eurot, väheneb notari tasu kuni 6%.

47 kohtutäituri seadus § 35 lõige 1. RT I, 01.03.2023, 9. https://www.riigiteataja.ee/akt/101032023009

25

Kuna muudatuse eesmärk on suurendada väiksemates piirkondades töötavate ja valdavalt vaid

odavamate tehinguväärtustega toiminguid tegevate notarite sissetulekut, on seda võimalik

tagada tabeli alguses olevate tasude mõõduka suurendamisega. Selleks, et muudatusel oleks

positiivne mõju väiksema sissetulekuga notaritele, suurendatakse eelnõus tabeli väiksemate

tehinguväärtuste täistasusid kuni 133%. Samas ei ole muudatus liialt koormav klientidele, kes

teevad toiminguid väiksema tehinguväärtusega objektiga.

Tabel 12. Tehinguväärtuste ja täistasude tabeli muudatus

Tehinguväärtus Senine täistasu Uus täistasu Suurenemine

10 000 25,70 60,00

61–133%

15 000 30,00 70,00

20 000 37,70 80,00

25 000 45,40 90,00

30 000 53,00 100,00

35 000 59,75 110,00

40 000 69,35 120,00

45 000 78,90 130,00

50 000 83,70 140,00

55 000 93,30 150,00

60 000 98,10 160,00

65 000 112,50 170,00

32–56%

70 000 112,50 176,00

75 000 122,10 182,00

80 000 131,65 188,00

85 000 141,20 194,00

90 000 150,80 200,00

95 000 150,80 206,00

100 000 160,40 212,00

110 000 179,55 218,00

15–24%

120 000 189,15 234,00

130 000 208,35 250,00

140 000 217,90 266,00

150 000 237,10 282,00

160 000 256,25 298,00

170 000 265,85 314,00

180 000 285,00 330,00

190 000 294,60 346,00

200 000 313,80 362,00

225 000 352,10 402,00

10–14%

250 000 390,50 442,00

275 000 428,80 482,00

300 000 457,60 522,00

325 000 505,50 562,00

350 000 543,85 602,00

26

375 000 582,20 642,00

400 000 620,55 682,00

450 000 697,25 732,00

500 000 773,95 782,00

550 000 850,65 832,00 –6–5%

600 000 908,15 882,00

650 000 958,65 932,00

700 000 1043,89 982,00

Ühtlasi muudetakse NotTS-i § 22 lõiget 2, tehes järgmist:

 viiakse esimeses täistasu arvutamise valemis (kuni 1 278 235 eurot – 958,65 eurot +

0,14% tehinguväärtuse summast, mis ületab 639 120 eurot) täistasu ja tehinguväärtus

vastavusse uue tehinguväärtuste ja täistasude tabeli viimase reaga: tehinguväärtus

700 000 eurot ja täistasu 982 eurot;

 vähendatakse valemis paiknevaid täistasusid selguse mõttes sentide võrra.

Tabelis 13 on esitatud kinnisvaraga seotud näidistehingute väärtused. Muutuse osakaal näitab,

et ennekõike jõuab suurem mõju väiksematesse maapiirkondadesse, jäädes vahemikku 36–

111%, ja suuremates piirkondades, nagu Tallinna ja Tartu, jääb mõju vahemikku 18–23%.

Tabel 13. Kinnisasja keskmine ostuhind Maa-ameti andmetel ja selle järgi arvutatud notari tasu

kinnisasja müügilepingu sõlmimisel

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse NotTS-i § 25, laiendades sätte ulatust ka muude esemete

võõrandamisele, kui kohustustehing ja käsutustehing sõlmitakse eraldi. Ühtlasi suurendatakse

käsutustehingu tõestamise tasu.

Praegu on sätte sõnastus kitsam ja räägib üksnes asjaõiguslepingust, mida sõlmitakse asja

võõrandamise puhul. Notarite Koja ettepaneku kohaselt on sätte täpsustamiseks praktiline

vajadus. Ka muude esemete võõrandamise korral, kui kohustustehing ja käsutustehing

sõlmitakse eraldi, on vajalik sätestada selge alus notari tasu küsimiseks.

Praeguse sõnastuse kohaselt, kui asjaõiguslepingu, sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku

kokkuleppe aluseks olev võlaõiguslik tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari

tasu asjaõiguslepingu või laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest

19,10 eurot. Nimetatud tasu kehtib aastast 2009. Eelnõu kohaselt on käsutustehingu tõestamise

uus tasu 50 eurot.

27

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse NotTS-i § 281 sätestatud laevakinnistusraamatu ja

registerpandi alaste tehingute miinimumtasusid, mis kehtivad alates 2009. aastast.

Praegu on notari tasu nimetatud tehingute eest järgmine:

 laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi omandi ülemineku kokkuleppe

tõestamise eest veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot;

 laevahüpoteegi seadmise kokkuleppe ning omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe

tõestamise eest veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot;

 registerpandi seadmise kokkuleppe ning omanikuregisterpandi loovutamise kokkuleppe

tõestamise eest veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot.

Eelnõuga suurendatakse kõiki nimetatud miinimumtasusid 44,1 eurot ja uus miinimumtasu on

108 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse NotTS-i § 283 sätestatud varaloendi koostamise ja

tõestamise eest ette nähtud miinimumtasu.

Notari tasu varaloendi koostamise ja tõestamise eest on ühekordne täistasu. Praeguse

regulatsiooni kohaselt ei ole see vähem kui 47,90 eurot. Eelnõuga suurendatakse nimetatud tasu

81 eurole. Kliendi jaoks tõuseb tasu 33,1 eurot.

Kuigi viimastel aastatel ei ole selliseid tehinguid küll tehtud, on muudatus vajalik, et

ajakohastada notari tasusid tervikuna. Juhul kui varaloendi koostamise ja tõestamise järele on

vajadus, kaasneb sellega ka notari töö ja aeg.

Eelnõu § 1 punktidega 21 ja 22 muudetakse NotTS-i § 29 lg 1 punkti 4 ja lõiget 3,

ajakohastades tasud, mis on muutumatuna kehtinud ajavahemikust 1996–2009.

NotTS-i § 29 lõikes 1 on loetletud toimingud, mille puhul on notari tasu ühekordne täistasu

tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi. Esimene muudatus puudutab NotTS-i § 29 lõike 1

punkti 4, mis sätestab äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest

võetavat tasu. Praegu on äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest

võetav tasu ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot, samuti mitte vähem kui

63,90 eurot toimingu kestuse iga järgmise tunni eest, kuid kokku mitte rohkem kui

319,50 eurot.48 Nimetatud tasu kehtib aastast 2009. Muudatuse kohaselt on edaspidi

minimaalne tasu, mida notar saab äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise

eest, 108 eurot. Samuti on minimaalne tasu, mida notar saab toimingu kestuse iga järgmise

tunni eest, 108 eurot, kuid kokku mitte rohkem kui 540 eurot. Valdavalt peetakse

üldkoosolekuid väljaspool notaribürood, mille tõttu lisandub protokolli tõestamise tasule ka

väljasõidu tasu. Seega suurenevad minimaalsed tasud äriühingu organi otsuse kohta tehtava

protokolli tõestamise ja sellele kuluva aja eest 44,1 eurot.

Teine muudatus puudutab NotTS-i § 29 lõiget 3, kus on sätestatud toimingud, mille puhul on

notari tasu veerand täistasust tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi.

Ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari deposiiti võtmisel on notari tasu praegu veerand

täistasust, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot. Nimetatud tasu kehtib aastast 2009. Eelnõu kohaselt

on minimaalne tasu, mida notar edaspidi ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari

deposiiti võtmisel saab, 11 eurot. Tasu tõuseb 4,61 eurot.

Kinnistusraamatusse ja laevakinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest on

samuti ette nähtud veerand täistasust, kui mitte vähem kui 3 eurot. Nimetatud tasud kehtivad

48 NotTS-i § 18 lõike 4 kohaselt on äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tehinguväärtus ¼ osa- või aktsiakapitalist

või osanike sissemaksete summast. NotTS § 29 lg 1 punktis 4 nimetatud tasud lisanduvad protokolli koostamise tasule.

28

vastavalt aastast 1996 ja 1998. Eelnõuga suurendatakse minimaalne tasu 5 eurole. Tasu kallineb

2 eurot.

Lisaks muudetakse NotTS-i § 29 lõike 3 punkti 2, mille kohaselt on notari tasu veerand

täistasust registris pandiõiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest. Eelnõuga nähakse

ette, et säte laieneb kõigile registris õiguse järjekoha muutmise toimingutele. Vastava toimingu

tõestamise eest on ette nähtud veerand täistasust. Muudatus on vajalik, kuna praktikas tuleb

lisaks pandiõiguse järjekoha muutmisele ette ka muude õiguste järjekohtade muutmist (nt muud

erinevad asjaõigused). Seega on vajalik luua ka vastav alus õiguse järjekoha muutmise eest tasu

saamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 23–24 ja 26–27 muudetakse NotTS-i § 31 punkte 1–43. NotTS-i § 31

sätestab kindla tasumääraga notariaaltoimingud ja nende eest võetava tasu suuruse. Eelnõuga

ajakohastatakse need tasud ning osade tasude49 puhul ette nähtud maksimum- ja

miinimummäärad. Tasud kallinevad keskmiselt 73,82%50. Lisaks muudetakse punktide 143, 37

ja 43 sõnastust, tegemist on tehniliste muudatustega.

Tabel 14. Kindla tasumääraga notariaaltoimingute tasu muutmine

Kindla tasumääraga notariaaltoimingud,

NotTS-i § 31

Kehtiv tasu

eurodes

Eelnõuga

kehtestatav

uus tasu

eurodes

Tasu

suurenemine

protsentides

p 1) volituse või avalduse tõestamine pensioni, elatusraha,

elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arveldusarvele

kandmiseks – 3,19 eurot;

3,19 6,00 88,09%

p 2) füüsilise isiku muu volituse tõestamine – 25,50 eurot; 25,50 50,00 96,08%

p 3) juriidilise isiku volituse tõestamine – 49,20 eurot; 49,20 120,00 143,90%

p 4) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine –

15,95 eurot;

15,95 27,00 69,28%

p 5) isiku elusoleku kinnitamine – 14,35 eurot; 14,35 24,00 67,25%

p 6) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine – 15,95 eurot; 15,95 27,00 69,28%

p 7) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine –

11,50 eurot;

11,50 20,00 73,91%

p 8) dokumendi esitamisaja kinnitamine – 14,35 eurot; 14,35 24,00 67,25%

p 9) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine –

18,20 eurot;

18,20 31,00 70,33%

p 91) kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse

projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja

avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine või juriidilise isiku

või usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete

esitamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu,

lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise

tasu 6,35 eurot;

35,75 61,00 70,63%

*51 6,35 11,00 73,23%

P 10) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava

kinnistamisavalduse tõestamine – 12,75 eurot ühe

korteriomandi eseme kohta;

12,75 22,00 72,55%

p 11) ühepoolse avalduse tõestamine, mille puhul

tehinguväärtust ei määrata – 42,15 eurot;

42,15 72,00 70,82%

50 Vt ka tabelit 4, milles on esitatud näited erinevatest toimingutest ning notari kohustustest ja tegevustest nende toimingute

tõestamisel, et näha notari tehtava töö hulka. 51 „*“ on tähistatud read, mis on selguse mõttes eraldi esitatud, et kajastada vajadusel eelmises punktis märgitud tasu maksimum

ja miinimummäärasid (eelnevas punktis on rohkem kui üks tasumäär).

29

p 111) kahe- või mitmepoolse tehingu tõestamine, mille puhul

tehinguväärtust ei määrata – 84,30 eurot;

84,30 143,00 69,63%

p 12) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55%

p 13) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine

kandeavalduse suhtes tehtud määruse peale – 31,95 kuni

159,75 eurot;

31,95 54,00 69,01%

* 159,75 272,00 70,27%

p 14) dokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki

kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui

31,95 eurot;

3,19 6,00 88,09%

* 31,95 54,00 69,01%

p 141) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse,

abieluvararegistrisse või pärimisregistrisse kantud andmete või

kinnistus- või registriosakonna poolt peetavas registris,

abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendiga

tutvumise võimaldamine – 3,20 eurot ühe päringu või

dokumendiga tutvumise eest;

3,20 6,00 87,50%

p 142) kinnistus- või registritoimikuga või abieluvararegistri

dokumentidega tutvumise võimaldamine – 9,60 eurot;

9,60 17,00 77,08%

p 143) kinnistus- või registriosakonna peetava

registri, abieluvararegistri, rahvastikuregistri või

pärimisregistri andmete väljatrüki kinnitamine ja väljastamine

– 3,20 eurot sõltumata lehekülgede arvust;

3,20 6,00 87,50%

p 144) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris,

abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava dokumendi

väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 6,35 eurot sõltumata

lehekülgede arvust;

6,35 11,00 73,23%

p 145) kinnistus- või registriosakonna peetava

registri, abieluvararegistri või pärimisregistri andmete

väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 4,80 eurot

sõltumata andmemahust;

4,80 8,00 66,67%

p 146) kinnistus- või registriosakonna peetavas

registris, abieluvararegistris või pärimisregistris säilitatava

dokumendi väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine –

6,35 eurot;

6,35 11,00 73,23%

P 147) välisriigi registrisse kantud testamentide või

pärimislepingute andmete kohta päringu tegemine – 7 eurot ühe

päringu kohta;

7,00 12,00 71,43%

p 148) abieluvararegistri kande tegemine – 25 eurot; 25,00 43,00 72,00%

p 149) abieluvararegistri kande muutmine või kustutamine –

10 eurot;

10,00 17,00 70,00%

p 15) digitaalse ärakirja väljastamine, sõltumata andmemahust

– 12,75 eurot;

12,75 22,00 72,55%

p 16) dokumendi kinnitamine tunnistusega (apostilliga) –

22,35 eurot;

22,35 38,00 70,02%

p 17) tunnistuse väljastamine notariaaldokumendi õigusliku jõu

kohta Eesti Vabariigis ja Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva

notariaaldokumendi kohta – 10 eurot;

10,00 17,00 70,00%

p 171) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud kokkuleppe

tõestamine – 51,13 eurot;

51,13 87,00 70,15%

p 18) ametitoiminguna dokumentide (välja arvatud

testamentide) hoiulevõtmine, iga dokumendi hoidmine ühe kuu

jooksul – 24,90 eurot;

24,90 42,00 68,67%

p 19) notariaadiseaduse § 30 lõikes 4 nimetatud teate või

taotluse koostamine – 31,95 kuni 76,65 eurot;

31,95 54,00 69,01%

* 76,65 130,00 69,60%

p 20) mereprotesti tõestamine – 78,60 eurot; 78,60 134,00 70,48%

30

p 21) ühishüpoteegi osalise vabastamise kokkuleppe

tõestamine – 42,15 eurot;

42,15 72,00 70,82%

p 22) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana

kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja

jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine –

77,30 eurot;

77,30 131,00 69,47%

p 23) sihtasutuse organi otsuste tõestamine – 69 eurot; 69,00 117,00 69,57%

p 24) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle

lisana kinnitatava põhikirja tõestamine, samuti

mittetulundusühingu koosoleku protokolli tõestamine –

0,60 eurot iga mittetulundusühingu liikme kohta, kuid kokku

mitte vähem kui 31,95 eurot ja mitte rohkem kui 127,80 eurot;

0,60 1,00 66,67%

* 31,95 54,00 69,01%

* 127,80 217,00 69,80%

p 25) majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale

kohtule – 25,55 eurot;

25,55 43,00 68,30%

p 26) asutatava aktsiaseltsi või osaühingu nimele pangakonto

avamine – 12,75 eurot;

12,75 22,00 72,55%

p 27) testamendi tõestamine – 32,55 eurot; 32,55 55,00 68,97%

p 28) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine

– 32,55 eurot;

32,55 55,00 68,97%

p 281) notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse

tõestamine – 16,29 eurot;

16,29 28,00 71,88%

p 282) notarile hoiule antud testamendi avamise eest, kui

testamendi avab notar, kes pärimismenetlust läbi ei vii –

32,55 eurot;

32,55 55,00 68,97%

p 29) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine –

41,50 eurot;

41,50 75,00 80,72%

p 291) abikaasade vastastikuse testamendi tühistamise kohta

teate koostamine ja edastamine – 25 eurot;

25,00 43,00 72,00%

p 30) pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine – 65,15 eurot; 65,15 110,00 68,84%

p 31) pärandist loobumise avalduse tõestamine – 6,35 eurot; 6,35 11,00 73,23%

p 32) pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 63,90

eurot;

63,90 110,00 72,14%

p 321) Euroopa pärimistunnistuse avalduse tõestamine –

42 eurot;

42,00 71,00 69,05%

p 33) pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse

väljastamine – 102,25 eurot;

102,25 174,00 70,17%

p 331) Euroopa pärimistunnistuse tõestamine – 51 eurot; 51,00 87,00 70,59%

p 34) pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetluse

läbiviimine – 25,55 eurot;

25,55 44,00 72,21%

p 35) testamenditäitja ülesande vastuvõtmise või ülesandest

loobumise avalduse tõestamine – 12,75 eurot;

12,75 22,00 72,55%

p 36) testamenditäitja tunnistuse väljastamine – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55%

p 37) pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendavate

järelepärimiste tegemiseks avalduse tõestamine – 12,75 eurot;

12,75 22,00 72,55%

p 38) sundosa saaja tunnistuse tõestamine – 12,75 eurot; 12,75 22,00 72,55%

p 39) omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise

avalduse tõestamine – 42,15 eurot;

42,15 72,00 70,82%

p 40) teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele,

majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe

vastuvõtmine ja ettevõtjale edastamine – 15 eurot;

15,00 26,00 73,33%

p 41) haldusakti kättetoimetamise tõestamine – 35 eurot; 35,00 60,00 71,43%

p 42) andmete kandmine majandustegevuse registrisse –

25 eurot;

25,00 43,00 72,00%

31

p 43) nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb

kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud

kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning

rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178,

02.07.2019, lk 1–115), alusel tõendi väljastamine – 10 eurot.

10,00 20,00 100,00%

Tabelis 15 on esitatud ülevaade 2023. aastal arvuliselt kõige rohkem tehtud kindla tasumääraga

ametitoimingute eest saadud notari tasudest. Lisatud on prognoos, milline oleks sama arvu

toimingute puhul notarile makstav tasu, arvestades eelnõuga muudetavaid tasumäärasid.

Tabel 15. Kindla tasumääraga toimingutest arvuliselt enim tehtud toimingud 2023. aastal Kindla tasumääraga toiming Kogutasu prognoos

uue tasumääraga

sama arvu toimingute

puhul

Nimetus Koguarv Kogutasu

2023. aastal

Ärakirja ja väljavõtte õigsuse

kinnitamine 63 720 203 266 382 320

Allkirja õigsuse kinnitamine 23 214 295 978 510 708

Pärimismenetluse algatamise

avalduse tõestamine 15 002 958 627 1 635 218

Pärimistunnistuse väljastamine 13 741 1 405 017 2 390 934

Apostilli väljaandmine 13 348 298 327 507 224

Eelnõu § 1 punktiga 25 ja 28 täiendatakse NotTS-i § 31 punktidega 1410, 1411, 44 ja 45.

PKTS-i täiendustega antakse notaritele õigus väljastada perekonnasündmuste korduvaid

tõendeid, abieluvõimetõendeid ning mitmekeelset standardvormi ja sellele lisatavad

väljavõtted, millega seoses tuleb kehtestada NotTS-s notari tasud. Alternatiivina säilib ka

praegune korraldus, 20-eurose riigilõivu tasumisel saab samu tõendeid küsida MK KOV-i

üksustelt (vt punkti 2.4. selgitust).

Väljavõtete kinnitamise ja väljastamise korral on tegemist kindla tasumääraga

notariaaltoiminguga. Eesti rahvastikuregistri andmete väljatrüki kinnitamise ja väljastamise

eest on notari tasu 15 eurot sõltumata lehekülgede arvust; abieluvõimetõendi ning

perekonnasündmuse korduva tõendi kinnitamise ja väljastamise eest on notari tasu 15 eurot

sõltumata lehekülgede arvust; Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 ja Nõukogu määruse

(EÜ) nr 2201/2003 alusel tõendi kinnitamise ja väljastamise eest on notari tasu 20 eurot

sõltumata lehekülgede arvust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191

alusel tõendi kinnitamise ja väljastamise eest on notari tasu 35 eurot sõltumata lehekülgede

arvust. Notari tasule lisandub käibemaks ja lisaks rakendub kõikidele viidatud

notariaaltoimingutele ka 5 euro suurune riigilõiv.

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse NotTS-i § 332 lõikeid 1–2. Muudatuse eesmärk on

ajakohastada notari tasu abielu sõlmimise, abielu lahutamise ja abielu lahutamisele kohaldatava

õiguse kokkuleppe sõlmimise eest.

NotTS-i § 332 lõike 1 kohaselt on notari tasu abielu sõlmimise või lahutamise kinnitamise eest

64 eurot. Tasu hõlmab ka abielu sõlmimise või abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses

ettenähtud nõustamist ja kande tegemist. 64 eurot on notari tasuks ette nähtud ka abielu

lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimise eest (NotTS § 332 lõige 11).

NotTS-i § 332 lõikes 2 on sätestatud 45-eurone notari tasu olukorraks, kui notarile on esitatud

avaldus abielu sõlmimiseks, lahutamiseks või abielu lahutamisele kohaldatava õiguse

32

kokkuleppe sõlmimiseks ja notar on avaldajaid nõustanud ettenähtud korrast, kuid notarist

sõltumatutel asjaoludel nimetatud toiminguid ei järgne.

Eelnõuga suurendatakse NotTS-i § 332 lõigetes 1 ja 11 sätestatud 64-eurone tasu 109 eurole.

Edaspidi on abielu sõlmimise, abielu lahutamise ja abielu lahutamisele kohaldatava õiguse

kokkuleppe sõlmimine notari juures 45 eurot kallim. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud

toimingu ärajäämise eest makstav 45-eurone tasu on edaspidi 77 eurot ja muutub kliendi jaoks

32 eurot kallimaks.

Riigikogu menetluses oleva riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõuga52 nähakse ette abielukande ja abielu lahutamise kande eest tasutava

riigilõivu tõus. Abielukande riigilõiv tõuseb 30 eurolt 70 eurole ja abielulahutamise kande

riigilõiv tõuseb 50 eurolt 90 eurole.

Arvestades, et notari tasu hõlmab lisaks abielu sõlmimise või abielulahutuse avalduse

vastuvõtmisele ja seaduses ettenähtud nõustamisele ka vastava kande tegemist, on tasu tõus

vajalik.

Tabel 16. Notari kinnitatud abielude sõlmimiste ja lahutamiste arv 2019–2023

2019. aasta 2020. aasta 2021. aasta 2022. aasta 2023. aasta

Abielu sõlmimise

kinnitamine 563 634 591 618 454

Abielu

lahutamise

kinnitamine

468 490 430 501 554

Eelnõu § 1 punktidega 30 ja 31 muudetakse NotTS-i § 35 lõiget 1 ja täiendatakse paragrahvi

lõikega 3. Muudatusega suurendatakse ärakirjade valmistamise lehekülje tasu keskmiselt

72,75% ja lisatakse täpsustus, et PärS-i53 § 165 lõike 6 alusel kehtestatud notari ametitoimingute

tegemise korras54 ettenähtud ärakirja ja ärakirjaga kaasnevate tegevuste eest eraldi tasu ei võeta.

Notari tasu ärakirjade valmistamise eest tõstetakse järgmiselt: iga A3 lehekülje eest on notari

tasu praeguse 0,31 euro asemel 0,5 eurot ja iga A4 lehekülje eest praeguse 0,19 euro asemel

0,35 eurot.

PärS-ist tulenevate notari ametitoimingute tegemise korra55 § 13 lõike 6 kohaselt on pärandist

loobumise avalduse tõestamise avalduse ärakirja valmistamine ja edastamine tasuta. Samuti on

tasuta pärandi vastuvõtmise avalduse ärakirja edastamine. Nimetatud korra § 16 lõike 3

kohaselt ei võeta tasu ka inventuuri nõude ärakirja valmistamise ja edastamise eest. Notarite

Koja ettepanekul muudetakse NotTS-i ja sätestatakse seaduses kõigi PärS-st tulenevate notari

ametitoimingute kohta põhimõte, et ärakirjade valmistamise, kinnitamise ega edastamise,

saatmise või lisamise eest tasu ei võeta.

Muudatus on põhjendatutud, sest pärimismenetluse tasud kallinevad ja ülalnimetatud

dokumentide ärakirjade puhul ei ole tegemist mitte niivõrd inimeste sooviga dokumendist

ärakirja saada, vaid notaritele kehtestatud menetluse läbiviimise korrast tuleneva vajadusega.

52 riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 417 SE, seletuskiri lk 22–23.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5650d6d8-ad18-48cc-b47d-3c367ce23e2e/riigiloivuseaduse-muutmise-ja-

sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus. 53 RT I, 06.07.2023, 67 54 justiitsministri 18. detsembri 2008. a määrus nr 53 „Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord“,

https://www.riigiteataja.ee/akt/108032024004?leiaKehtiv. 55 samas

33

Eelnõu § 1 punktidega 32 ja 33 täiendatakse NotTS-i § 36. Muudatuse eesmärk on

ajakohastada väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu

tunnitasu ja notari isikliku sõiduvahendi kasutamise tunnitasu ja täpsustada, et notaril on õigus

vastavale tasule ka siis, kui notariaaltoimingut ei saa notarist mittesõltuvatel asjaoludel teha.

Kuna see on sotsiaalselt oluline teenus, ei pea selle eest saadav tulu ületama notari tehtud kulu,

kuid notarile tuleb selle teenuse osutamise eest maksta mõistlikku tasu (vt tabelit 1, milles on

esitatud kindla tasumääraga toimingu omahind, NotTS-s selle eest ette nähtud tasu suurus ja

uus tasu).

NotS-i § 11 lõike 1 kohaselt on notari töökoht tema büroo. Väljasõidu eesmärk on teha

notariteenus kättesaadavaks ka neile, kellel ei ole füüsiliselt võimalik ise büroosse minna.

Muudatuse mõju peab olema selline, et teenust sooviv isik ei kasutaks seda kui mugavusteenust:

praeguse tasumäära juures on kliendile odavam notar endale koju kutsuda kui võtta ette sõit

notaribüroosse või kasutada kaugtõestamist.

Tabelis 17 on esitatud ülevaade väljaspool notaribürood tehtud toimingute koguarvust 2022. ja

2023. aastal.

Tabel 17. Väljaspool notaribürood tehtud ametitoimingute arv 2022. ja 2023. aastal

NotTS-i § 36 lõike 2 kohaselt tasutakse praegu väljaspool notaribürood või väljaspool notari

tööaega56 tehtud notariaaltoimingu eest notarile täiendavalt toimingu tegemiseks kulutatud aja

eest 3,80 eurot tunnis. Eelnõuga suurendatakse tasu 14 eurole tunnis.

Näiteks, kui notar teeb notariaaltoimingu väljaspool notaribürood ja kulutab inimese juurde

kohapeale ja tagasi sõiduks kokku näiteks kaks tundi, on tal õigus küsida tasu NotTS-i § 36

lõigete 257 ja 358 alusel kokku 15,2 eurot (3,8 eurot × 2 tundi + 3,8 eurot × 2tundi). Eeldusel, et

56 NotTS-i § 36 lõike 2 kohaselt loetakse notari tööajaks NotTS-i tähenduses ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval.

Kui notaribüroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg vastavalt pikem. 57 NotTS § 36 lg 2 kohaselt tasutakse väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest

notarile täiendavalt toimingu tegemiseks kulutatud aja eest 3,80 eurot tunnis. 58 NotTS § 36 lg 3 kohaselt tasub notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel notariaaltoimingu taotleja notarile täiendavalt 3,80

eurot iga sõiduvahendi kasutamise tunni eest.

34

auto keskmine kütusekulu on 7 liitrit 100 kilomeetri kohta ja läbitav vahemaa on 100 km, on

kütusekulu vähemalt 12 eurot. Pärast notari tasude suurendamist on notaril võimalik kirjeldatud

näite põhjal saada tasu kokku 56 eurot (14 eurot × 2 tundi + 14 eurot × 2 tundi = 56 eurot).

Alates 1. jaanuarist 2024 on tunnitasu alammäär 4,86 eurot59. Statistikaameti andmetel oli

keskmine brutokuupalk 2023. aasta neljandas kvartalis 1904 eurot60. Kuna notarile esitatavad

nõuded, töö iseloom ja vastutus on sellised, mille eest tuleks maksta keskmisest kõrgemat palka,

on põhjendatud suurendada notari tasu väljasõidu eest sel määral, et see ületaks keskmise

brutotunnipalga. Võrdluseks, kohtutäiturile tuleb teatud täitetoimingute tegemisel väljaspool

kohtutäituri bürood alates teisest tunnist tasuda lisatasu, mille suurus on 40 eurot tunnis61.

NotTS-i § 36 lõikes 3 sätestatakse, et notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab

notariaaltoimingu taotleja. Notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu

taotleja notarile praegu lisaks 3,80 eurot sõiduvahendi kasutamise iga tunni eest. Eelnõuga

suurendatakse tasu 14 eurole sõiduvahendi kasutamise iga tunni eest.

Notari tasu 3,80 eurot tunnis sõiduvahendi kasutamise eest on NotTS-s sätestatud juba

1998. aastal ja on seni püsinud muutumatuna. Praeguste hindade juures saab notar sõiduvahendi

kasutamise ühe tunni tasuga maksta u 2 liitri kütuse eest (bensiin 95), millega ei saa ühte tundi

sõita. Seega peab notar oma sõiduvahendi kasutamist ise finantseerima.

Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra62 kohaselt makstakse riigi

õigusabi osutanud advokaadile riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või

advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud summas 0,30 eurot läbitud

kilomeetri kohta (NotTS-i § 17 lõige 2). Näiteks, 80 kilomeetri läbimise eest on õigus küsida

hüvitist 24 eurot. 80 kilomeetri läbimine koos sõidu alustamise ja lõpetamisega asulas on küll

realistlik suurusjärk, kuid päris ühest võrdlust siinkohal siiski teha ei saa. Riigi õigusabi

advokaadi ja notari isikliku sõiduvahendi kasutamise eest makstava hüvitise alused ei ole

ühtsed, ent näide on sobiv mõistmaks, et 3,80 eurot sõiduvahendi kasutamise ühe tunni eest ei

ole kindlasti enam piisav ja tasu on vaja ajakohastada.

Lisaks ei ole notarite sõnul harvad sellised olukorrad, kus notar sõidab soovitud asukohta

väljaspoole bürood notariaaltoimingut tegema, kuid tehing jääb erinevatel põhjustel ära.

Näiteks ei ole teenust tellinud isikut kodus ja ta ei ole kättesaadav või ei ole isik, kellele teenus

telliti, toimingu tegemisega nõus või ei mõista selle sisu. Ka sellisel juhul on notar teinud

kulutusi ja tal on õigus nii sõidukulu kui väljaspool tööaega kulutatud aja hüvitamisele. Kuna

NotTS § 36 sõnastus on notariaaltoimingu tegemisest lähtuv, siis õigusselguse huvides

täpsustatakse eelnõuga, et väljasõidu kulud ei ole notariaaltoimingu tegemisest sõltuvad. Juhul

kui toiming jääb notarist sõltumata põhjustel ära, tuleb teenuse tellijal vastavad kulud siiski

seadusega ettenähtud ulatuses tasuda.

Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse NotTS-i § 40 lõige 2 punkti 4. Tegemist on tehnilise

muudatusega.

NotTS-i § 40 lõikes 4 nimetatud „notariaalregistri ja tasuregistri numbreid“ muude õigusaktide

kohaselt enam ei eksisteeri ja selle asemel on kasutusel „ametitegevuse raamatu number“,

vastav asendus tehakse ka NotTS-s.

59 Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. aasta määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1. RT I, 09.12.2023, 5.

https://www.riigiteataja.ee/akt/109122023005. 60 Keskmine brutotunnipalk Statistikaameti andmetel. https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-palk-oli-mullu-viimases- kvartalis-1904-eurot. 61 kohtutäituri seadus § 47 lõige 1. RT I, 29.06.2018, 21. https://www.riigiteataja.ee/akt/101032023009. 62 justiitsministri 26. juuli 2016. a määrus nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“.

RT I, 29.07.2016, 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023052.

35

Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse NotTS-i § 402 lõikeid 1 ja 2. Muudatusega lisatakse notari

tasu maksmisest osaliselt või täielikult vabastamise juhtude loetelusse reaalservituudi seadmine

ja omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamine.

Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda NotTS-s ette nähtud juhtudel notari

ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu või kes suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Sellisteks

juhtudeks on näiteks volituse tühistamise tõestamine, testamendi tõestamine ja

pärimismenetlusega seotud avaldused.63 Juhul kui isik vabastatakse notari tasu maksmisest kas

osaliselt või täielikult, hüvitab saamata jäänud tasu notarile Notarite Koda.

Eelnõu kohaselt hakkab reaalservituudi tasu olema 238 eurot (vt eelnõu § 1 punktide 6 ja 7

selgitust). NotTS-i § 402 lõikes 1 esitatud loetelu täiendatakse juhuks, kui füüsilisel isikul, kes

oma kinnistuga tehingus ei osale, tekib ootamatu vajadus näiteks oma kinnistule juurdepääsuks

ja kelle puhul võib servituudi seadmise eest notari tasu maksmine mõjutada lihtsat igapäevast

toimetulekut. Kuigi kirjeldatud juhtumeid on tõenäoliselt mõni üksik, on siiski otstarbekas luua

selliseks puhuks võimalus taotleda tasust vabastamist. Samuti lisatakse võimalus taotleda

vabastust omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamise eest

makstavast tasust. See võimalus on olemas ka praegu, muudatusega lisatakse võimalus

vabastust taotleda ka ühise avalduse tõestamise eest. Tasust vabastamise taotlus esitatakse

elukohajärgsele maa- või linnakohtule64.

Ühtlasi kaotatakse praegusest NotTS-i § 402 lõike 2 sõnastusest viide linnakohtutele, kuna neid

Eesti kohtusüsteemis 2006. aasta 1. jaanuarist enam ei ole. Tegemist on tehnilise muudatusega.

3.2. Notariaadiseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 2 muudetakse notariaadiseadust.

Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse NotS-i § 8 lõiget 4. Muudatusega sätestatakse notari

ametisoleku vanuse ülempiiriks 70 eluaastat.

Praeguse regulatsiooni kohaselt nimetatakse notar ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib

justiitsminister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse veel kuni kümneks

aastaks, kui see on vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks.65 See tähendab, et notar, kelle

pensioniiga on saabumas ja kes soovib notarina töötamist jätkata, peab esitama justiitsministrile

sellekohase taotluse. Justiitsminister peab iga kord hindama, kas notari ametisoleku aja

pikendamine on põhjendatud ja kui on, siis mitme aasta võrra. Praegu kehtiva seaduse kohaselt

võib notari ametiaega pikendada kuni 10 aasta võrra.

Notari ametisolekule vanuselise piiri seadmise näol on tegemist võrdsuspõhiõiguse riivega.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piidata ainult

kooskõlas põhiseadusega ja PS § 12 keelab isiku diskrimineerimise. Põhiõiguste riive on

põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab

riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele

tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika järgi hinnata abinõu sobivuse, vajalikkuse ja vajadusel ka

proportsionaalsuse kitsamas tähenduses ehk mõõdukuse järgi. Sobiv on abinõu, mis soodustab

63 NotTS-i § 402 lõige 1 64 NotTS-i § 402 lõige 2 65 NotS § 8 lõike 4

36

piirangu eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne

teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu

mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja

intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust.66

Võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi VõrdKS) § 9 sätestab erandid diskrimineerimiskeelust.

VõrdKS ei piira selliste seadusega kooskõlas olevate meetmete rakendamist, mis on vajalikud

avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise, teiste inimeste õiguste

või vabaduste kaitseks. Selliselt rakendatavad meetmed peavad olema proportsionaalsed

taotletava eesmärgiga.67

Eelnõu raames on kaalutud nii võimalust jääda kehtiva regulatsiooni juurde, s.o jätta notaritele

võimalus taotleda justiitsministrilt ametiaja pikendamist kuni 10 aastat, vabastada notar

pensioniea saabudes ametist kui ka võimalust kaotada igasugune ametisoleku ajaline piirang.

Välja kujunenud praktika kohaselt taotletakse ametiaja pikendamist enamasti kuni 5 aasta

kaupa. Praktikas on esitatud ka taotlusi, milles palutakse pikendada ametiaega korraga 10

aastat, aga seni on selliseid taotlusi rahuldatud osaliselt. See on tingitud sellest, et kehtiva

regulatsiooni kohaselt peab olema täidetud kaks kriteeriumit:

1) notar peab esitama avalduse ning

2) notari ametiaja pikendamine peab olema vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks.

Notari ametiaja pikendamisel hinnatakse ametitoimingute arvu, notarite arvu tööpiirkonnas,

notari osalemist koolitustel, tema kohta kaebuste või distsiplinaarasjade esinemist. Viidatud

loetelu ei ole ammendav. Lisaks tuleb rõhutada, et õiguskäibe vajadust on keeruline ette näha.

Seda ennekõike põhjusel, et notarite töömaht ja tulu sõltub riigi majanduslikust olukorrast

tervikuna, st kui on majanduskasv, on ka notarite töökoormus suurem. Samuti vastupidi, kui

majandus on languses, mõjutab see otseselt ka notarite töökoormust.

Eestile sarnane regulatsioon kehtis varem ka Leedus, kuni Leedu konstitutsioonikohus leidis,

et Leedu notariaadiseaduse sätted, mille kohaselt oli justiitsministrile antud õigus oma

äranägemisel pikendada notari volitusi või jätta need pikendamata, tuleb lugeda

põhiseadusvastaseks, kuna ei ole kooskõlas isiku töö- ja äritegevust puudutava

valikuvabadusega. Samuti leidis kohus, et nimetatud regulatsioon on vastuolus isikute

võrdõiguslikkuse põhimõttega, kaldudes lisaks kõrvale ka õigusriigi põhiseaduslikkuse

põhimõttest.68

Eelnõu väljatöötamise käigus arutati ka võimalust vabastada notar ametist pensioniea

saabumisel.69 2023. aasta andmetel on Eestis keskmine eluiga 78,8 aastat.70 Arvestades nii

keskmist eluiga kui ka senist võimalust ametiaega pikendada, ei oleks selline lähenemine

põhjendatud ega vastaks notarite ootustele. Samuti kaaluti ühe võimaliku lahendusena notari

ametisoleku vanuselise piiri kaotamist. Ka seda lahendust ei peetud sobivaks. Nii nagu

kohtunikel, võib ka notarite puhul vanuse ülempiiri sätestamise eesmärgiks pidada notari

usaldusväärsuse tagamist.71 Notari põhiülesanne on õigussuhete turvalisuse tagamine ja

66 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 138. Kättesaadav https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf 67 VõrdKS § 9 lg 1 68 Leedu Konstitutsioonikohtu 22.03.2010 otsus. https://lrkt.lt/en/court-acts/search/170/ta1501/content. 69 Sotsiaalkindlustusameti info pensioniea kohta. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-

taotlemine/pensioniiga. 70 Eurostat andmed EL keskmise eluea kohta. https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/w/ddn-20240503-2 71 Kohtute seadus: kommenteeritud väljaanne. 2018. aasta, lk 243.

37

õigusvaidluste ennetamine. Selle tööga kaasneb suur vastutus. Vanuselise piiri kaotamisega

kaasneb oht, et kahjustada võivad saada teiste inimeste õigused – kui ametis oleva notari

kvalifikatsioon kõrge ea tõttu (sh kiiresti progresseeruvalt) ootamatult langeb.

70 aastane vanusepiir on välja valitud tuginedes EL liikmesriikide praktikale, arvestades

seejuures notari ameti iseloomu ja sellega kaasnevat vastutust. Lisaks on arvesse võetud

keskmise oodatava eluea andmeid ja tervena elatud aastate arvu.72 Ka Notarite Koda toetab

notarite 70-aastase vanusepiiri kehtestamist.

Ebavõrdse kohtlemise vältimiseks on eelnõus pakutud välja, et notari ametisoleku ülempiir on

kõigil ühetaoline ja 70-aastaseks saamisel vabastatakse notar ametist. Kohtute seaduse § 48

kohaselt on kohtunike teenistusvanuse ülemmäär 67 aastat, kui kohtute seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Eelnõu seletuskirja kohaselt võib Riigikohtu üldkogu kohtute haldamise

nõukoja ja kohtuniku nõusolekul ning kohtu esimehe ettepanekul erandjuhul tõsta esimese ja

teise astme kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa. Kohtuniku

teenistusvanuse ülemmäära võib tõsta juhul, kui selleks on õigusemõistmise korra kohase

toimimise seisukohast kaalukas avalik huvi.73 Seletuskirjas on öeldud, et ametiaja pikendamine

on pigem erand kui reegel.

Euroopa Liidu 27-st liikmesriigist 22 kuuluvad Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogusse74.

Notarite Koda edastas vastavatele liikmesriikidele küsimuse, kas riigis on notari ametikohal

tegutsemiseks seadusega ette nähtud vanusepiir. 14 riigis kehtib notarite maksimaalne

vanusepiir, milleks on 70 aastat. Nendeks riikideks on Austria, Belgia, Tšehhi, Prantsuse,

Kreeka, Holland, Horvaatia, Poola, Läti, Leedu, Saksamaa, Portugal, Hispaania ja Sloveenia.

Ungaris on vanusepiiriks 65 aastat, Luksemburgis 72 aastat, Itaalias 75 aastat ja Slovakkias 67

aastat. Bulgaarias ja Maltal ei ole notarile kohustuslikku pensioniiga kehtestatud. Rumeenias ei

ole samuti kohustuslikku pensioniiga, kuid pärast 75. eluaastat peavad notarid esitama igal

aastal arstitõendi tõendamaks, et notar on vaimselt ja füüsiliselt võimeline ametis jätkama.

Eeltoodust saab järeldada, et notaritele maksimaalse vanusepiiri seadmine on tavapärane

praktika ka teistes EL liikmesriikides.

Eeltoodu tõttu soovitaksegi eelnõuga kehtestada kõigile notaritele võrdselt ametisoleku

ülempiiriks 70 eluaastat ja 70-aastaseks saamisel vabastatakse notar ametist. Kehtiva

regulatsiooniga võrreldes75 saavad notarid edaspidi töötada senisest kauem. Ühtlasi kaob

justiitsministril õigus otsustada, kas võimaldada notaril ametis jätkata või mitte. Kõigi notarite

ja Notarite Koja jaoks on edaspidi üheselt selge, millal notar ametist lahkub ja vaba ametikohta

on vaja täita. Muu hulgas vähendab selline muudatus justiitsministeeriumi töökoormust,

kuivõrd enam ei pea iga avaldust eraldi menetlema ja seisukohta kujundama. Notarite puhul,

kelle ametisoleku aega on justiitsministri käskkirjaga pikendatud kauemaks kui 70 eluaastat,

jääb kehtima käskkirjas määratud tähtaeg.

Notari ametisolekule vanuselise piiri seadmine tuleneb asjaolust, et notari ametikohaga kaasneb

suur vastutus – igal notari tehtud ametitoimingul on õiguslikud tagajärjed, mistõttu on tegemist

kõrget õiguslikku kvalifikatsiooni nõudva ametiga. Arvestades nii notarite ametisoleku aja

72 Statistikaamet on analüüsinud Eesti elanike oodatavat eluiga ning välja toonud, et kuigi eluiga pikeneb, siis selle kõrvalt

inimeste tervena elatud aastate arv mõnevõrra väheneb. Näiteks 2023. aasta andmetest selgub, et Eesti inimesed elavad tervena

58 aastat, mida on 2022. aastaga võrreldes 1,2 aasta võrra vähem. 73 Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus 206 SE. Seletuskiri lk 31. 74 Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogusse kuuluvad Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia,

Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi

ja Ungari. 75 Välja arvatud juhul, kui notar taotleb justiitsministrilt ametiaja pikendamist ja notaril võimaldatakse ametipidamist jätkata

maksimaalselt notari 75 eluaastani (pensioniiga + kuni 10 aastat). Sellisel erandjuhul saaks notar olla ametis praegusega

võrreldes viis aastat enam.

38

tänast praktikat kui ka asjaolu, et tegemist on ametiga, mis omab isiku õigustele otsest mõju,

on 70. eluaastani ametisoleku piiri seadmine proportsionaalne meede taotletava eesmärgi

saavutamiseks.

PS § 29 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.

Eelnõuga tehtav muudatus ei takista vabalt valida elukutset või tegevusala, vaid piirab töö

iseloomust lähtuvalt konkreetses ametis tegutsemise aega. Notari ametist vabastamise korral ei

ole takistatud tööturul liikumine. Pärast ametitegevuse lõpetamist on notaril võimalik tegeleda

näiteks õigusnõustamisega või muul moel rakendada oma varasemat töökogemust mõnes teises

töövaldkonnas. Seega ei tähenda vanuselise piiri saabumine notari jaoks automaatselt seda, et

tema tööalane karjäär on lõppenud. Nimetatud asjaolu kinnitab omakorda seda, et valitud meede

on mõõdukas suhtes riive intensiivsusega. Ka notari asendajana tegutsemine on üheks

võimaluseks oma senise ametialase kompetentsi rakendamiseks76.

Praktikas tähendab olemasolev ametiaja regulatsioon seda, et mõni notar esitab ametiaja

pikendamise taotlust justiitsministrile mitmel korral ja iga kord toob see notarile kaasa

stressirohke olukorra, kuivõrd ei ole võimalik ette näha, kas taotlus rahuldatakse. Notaril ei ole

enne justiitsministri otsuse teadasaamist võimalik oma ametitegevuse jätkamise või ametist

lahkumisega seotud toimingute korraldamisel lähtuda mingitest objektiivsetest asjaoludest, et

ennustada taotluse rahuldamist või mitterahuldamist.77 Seega ei ole kehtiva regulatsiooni

kohaselt võimalik üheselt notari ametist lahkumise aega prognoosida, mis omakorda loob lisaks

notarile ebakindla olukorra nii Notarite Kojale kandidaaditeenistuse korraldamisel kui ka

notarikandidaatidele ametisse asumise võimaliku aja kavandamisel. Notari

kandidaaditeenistuse läbiviimisega kaasnevad Notarite Kojal märkimisväärsed kulud, mille

tõttu on etteplaneerimine oluline.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 7 lõige 11 reguleerib vanaduspensioni

õiguse teket isikutel, kes on sündinud aastatel 1953-1960. Selle kohasel tekib 1953. aastal

sündinud isikul vanaduspensioni õigus 63 aastaselt ning 1959. aastal sündinud isikul 64 aasta

ja 6 kuuselt. Sellest tulenevalt täitub ühel juhul notari ametiaja maksimaalsel pikendamisel 10

aastat 73. aastaselt ning teisel juhul 74. aasta ja 6 kuuselt. Seega juba kehtiv regulatsioon toob

ilmekalt esile ebavõrdse kohtlemise probleemi. Uue regulatsiooni korral saavad ka

notarikandidaadid parema ülevaate, millal ja millises piirkonnas võidakse korralda notari

ametikoha täitmise konkurss.

Joonisel 3 on näidatud praegu ametis olevate notarite keskmise vanuse muutus kuni 2039.

aastani78. Notareid on Eestis 86, kelle keskmine vanus on 54 aastat, kusjuures alla 39-aastaseid

ei ole, 40–49-aastaseid on 27, 50–59-aastaseid on 41, 60–69-aastaseid on 17 ja üks notar on 70-

aastane.

76 Vastav õigus tuleneb NotS §-st 21 lg 1, mille kohaselt notari asendajaks võib olla teine notar, endine notar või piisava

praktilise kogemusega notarikandidaat. 77 Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu. https://eelnoud.valitsus.ee/main#aISCmrqa 78 Prognoosi eelduseks on, et uusi notareid ei lisandu ja kõik hetkel ametisolevad notarid töötaksid 75. eluaastani.

39

Joonis 3. Notarite keskmise vanuse muutumine kuni 2039. aastani

Võrdluseks, 2023. aasta 1. jaanuari seisuga on Eestis kohtuniku ametikohti 254, neist täidetud

on 245 kohta. Ametis olevate kohtunike keskmine vanus on 2023. aasta alguse seisuga 49,4

aastat. Kõige rohkem on 40–49-aastaseid (91), 50–59-aastaseid kohtunikke on 85 ja 30–39-

aastaseid 35. Vähemalt 60-aastaseid kohtunikke on 34 ja alla 30-aastaseid kohtunikke ei ole.79

Ka kohtute 2022. aasta aastaraamatus on esile toodud ulatuslik kohtunike põlvkonnavahetuse

probleem, kuivõrd üha enam süveneb mure kohtunikkonna järelkasvu leidmise pärast.80 Sama

probleem võib oodata ka notariaati.

Notari ametiaja ülempiiri määramine tagab kõigi notarite läbipaistva ja ühetaolise kohtlemise

ning annab notarile kindla teadmise, millal ta ametist vabastatakse. Notarite Kojal võimaldab

kindel ametiaja ülempiir paremini kavandada notari kandidaaditeenistuse ja uute konkursside

läbiviimist.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse NotS-i § 16 pealkirja.

NotS § 16 pealkiri on „Dokumentide säilitamine.“ Eelnõuga täiendatakse NotS-i § 16, millega

kehtestatakse ka salvestiste säilitamise tähtaeg. Kuigi arhiiviseaduse § 2 lõike 1 kohaselt on

dokument mistahes teabekandja, siis õigusselguse mõttes täiendatakse pealkirja selliselt, et

salvestis on eraldi välja toodud.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse NotS-i § 16 lõiget 3.

Kehtiva seaduse kohaselt võib justiitsministri korraldusel teha notari dokumentide ülevõtmise

kohustuslikuks ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud notari asendajale. Lisaks võib

justiitsministri korraldusel teha teisele samas tööpiirkonnas ametit pidavale notarile

kohustuslikuks notari dokumentide ülevõtmise, mis on vajalik alustatud toimingute

lõpuleviimiseks. Dokumentide ülevõtmise algatamiseks edastab Notarite Koda

justiitsministeeriumile järgmist:

a) dokumendi, milles on ettepanek anda dokumendid üle teisele notarile,

b) üleantavate dokumentide loetelu ja

c) teabe, et üleandmine on kooskõlastatud notariga.

Enamasti edastatakse ettepanekud juhul, kui notar on lõpetanud ametitegevuse või asunud tööle

teise piirkonda. Ettepanekule eelneb Notarite Koja suhtlus teise piirkonna notaritega, et

79 Kohtunikkond 2023. aasta alguses 80 Kohtute aastaraamat

40

üleandmine kooskõlastada. Justiitsministri korraldus vormistatakse käskkirjaga ning

edastatakse Notarite Kojale ja notarile.

Arvestades, et Notarite Koda koondab kogu dokumentide üleandmist puudutava informatsiooni

ja suhtleb vajalike osalistega, et leida parim lahendus, ei ole täiendav justiitsministri korraldus

dokumentide üleandmiseks praktikas vajalik. Muudatuse kohaselt saab Notarite Koda vajaliku

korralduse vormistada edaspidi ise ja edastada selle justiitsministeeriumile teadmiseks. Muu

hulgas vähendab muudatus ka Justiitsministeeriumi töökoormust.

Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse NotS-i § 16 lõikega 51.

Eelnõu § 7 puntiga 1 täiendatakse tõestamisseadust selliselt, et notaritel on õigus

tõestamistoimingut salvestada. Kuivõrd salvestise säilitamise tähtaeg peab olema kehtestatud

seaduse tasandil, täiendatakse paragrahvi selliselt, et kaugtõestamisega seotud salvestist

säilitatakse 10 aastat. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõigete 4 ja 5 ning § 149 esimese

lause kohaselt on aegumistähtaeg 10 aastat,81 mille tõttu salvestise säilitamise ajaks sätestatakse

10 aastat.

Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse NotS-i § 29 lõiget 3 punktidega 72–74.

Muudatusega täiendatakse NotS-i § 29 notari ametitoimingute loetelu. Notarid saavad edaspidi

väljastada:

1) PKTS-is sätestatud perekonnasündmuse korduvat tõendit, abieluvõimetõendit;

2) RRS-s sätestatud väljavõtteid;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel mitmekeelset

standardvormi sinna juurde kuuluva perekonnasündmuse tõendi, abieluvõimetõendi või

rahvastikuregistri andmete väljavõttega;

4) tõendit Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel.

Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse NotS-i § 29 lõike 3 punkti 10.

NotS-i § 29 lõike 3 punkti 10 kohaselt on ametitoiminguks kinnistus- või registriosakonna

peetavasse registrisse kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise

võimaldamine.

Aastate jooksul on lisandunud ka teisi registreid, millega notar võimaldab inimestel tutvuda.

Seega lisatakse ametitoimingute loetellu ka abieluvararegistrisse82 ja pärimisregistrisse83

kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine.

Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse NotS-i § 32 lõikes 3 sätestatud notari ametiteenuste loetelu,

määrates ametiteenusena ka notariaalakti või -märke võõrkeeles koostamise ja ametitoimingu

käigus tehtava suulise võõrkeelde tõlkimise.

Ametiteenuste osutamine on notarile vabatahtlik ja andmed selle kohta, milliseid

ametiteenuseid notar osutab, avaldatakse Notarite Koja veebilehel84. Notari tasu ametiteenuse

81 Tehingust või seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg. 82 Abieluvararegister on riiklik register, kuhu kantakse andmed abieluvaralepingus või kooselulepingus toodud varaliste õiguste

kohta ning seaduses sätestatud juhtudel andmed muude varaliste õiguste kohta. 83 Pärimisregister on elektrooniline register, kuhu kantakse andmed pärimismenetluste, pärimistunnistuste, pärandvara ühisusest osa võõrandamise, testamentide, pärimislepingute ja pärandvara hoiumeetmete kohta. 84 notarite nimekiri ja lisateenuste loetelu Notarite Koja veebilehel, https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri (andmed seisuga 15.01.2020)

41

osutamise eest lepitakse enne teenuse osutamist notari ja teenuse taotleja vahel eelnevalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku85.

TõS-i § 5 lõige 2 lubab notaril tõestamistoimingu taotleja soovil koostada notariaalakti või

märke muus keeles, kui notar seda keelt piisavalt valdab. Vaatamata sellele, et tegemist on suure

tööga, ei ole NotTS-s ette nähtud selle eest tasu. See tähendab, et klient, kes soovib võõrkeelset

notariaalakti või -märget, saab selle notarilt tasuta. Ent iga dokumendi tõlkimine võõrkeelde on

notaribüroole kulu, isegi kui dokumendi teksti on vaid mõni lehekülg. Seetõttu on põhjendud

sätestada võimalus saada dokumendi võõrkeeles koostamise eest kokkuleppelist tasu. Selline

lähenemine on notari ja kliendi jaoks paindlik. Näiteks on notaril võimalik selle töö eest leppida

kokku soodsam hind, kui üks lepingupool on püsikliendiks olev kinnisvaraarendaja või asutus,

kes käib notari juures mitmeid sama sisuga lepinguid sõlmimas.

Sarnaselt notariaalakti või -märke võõrkeeles koostamisele nähakse eelnõuga ette, et notaril on

edaspidi võimalik saada tasu ka ametitoimingu käigus tehtava suulise võõrkeelde tõlkimise

eest. Ka suulise tõlke puhul on vajalik, et notar saaks paindlikult oma tööd korraldada ja tõlke

mahu järgi leppida kliendiga kokku selle eest võetav tasu.

Toimingu tegemisel on tõlkimine notarile lisateenus, mida notar sõltuvalt oma keeleoskusest

osutab ka praegu, kuid muudatus võimaldab notaril tõlkimise eest edaspidi ka tasu saada.

Eelnõu § 2 punktiga 8 muudetakse NotS-i § 44 lõike 2 punkti 6.

NotS-i § 44 lõike 2 punkti 6 järgi eraldab Notarite Koda oma eelarvest raha notarile, kelle tulu

on temast mittesõltuvatel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on

hädavajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks.

Kuna teenimisvõimalused erinevad olenevalt notari tööpiirkonnast väga suurel määral, ei

pruugi notari tasude ajakohastamise mõju olla väiksemates tööpiirkondades alati piisav, et

notarite ametitegevust sujuvalt korraldada. Näiteks võivad erinevad kõikumised majanduses

tekitada ajutist raskust piirkondades, kus ei ole olnud võimalik oma eelarves vastavat tagavara

ette näha. Samas on oluline tagada püsiv notari teenuse piirkondlik kättesaadavus ja vajadusel

raskustesse sattunud notarit toetada.

Arvestades, et notarite sissetulekud on piirkonniti väga erinevad – notarite aastakäibed erinevad

kohati lausa mitmekordselt, on otstarbekas, et Notarite Koda jätkab vajadusel notarite toetamist

ja teeb seda ka juhul, kui vastavas tööpiirkonnas on notari ametisolek elanike teenindamiseks

vajalik, mitte üksnes hädavajalik (vt ka eelnõu § 2 punkti 9 selgitust). Seega muudetakse NotS-i

§ 44 lõike 2 punkti 6 sõnastust ja asendatakse sõna „hädavajalik“ sõnaga „vajalik“.

Eelnõu § 2 punktiga 9 täiendatakse NotS-i §-dega 445 ja 446.

Paragrahviga 445 täpsustatakse Notarite Koja poolt notaritele kohustusliku maksena

kehtestatava liikmemaksuga86 seonduv.

Notarite Koda ei rahastata riigieelarvest, vaid notaribüroo sissetuleku põhjal arvestatud

liikmemaksudest. Liikmemaksu regulatsioon on kehtivas seaduses väga üldine – Notarite Koda

kehtestab oma eesmärkide täitmiseks kohustuslikud maksed, mida notarid Notarite Kojale

maksavad.

85 NotS-i § 32 lõige 2 86 NotS-i § 44 lg 2 punkt 4

42

Notariaat on senise digiarenguga olnud kogu maailmas eeskujuks ning toetanud digitaalset

asjaajamist ja avalike registrite arengut. Samas on infosüsteemide ülalpidamise ja arendamise

kulud kallinenud ja Notarite Koda on kinnitanud, et rahapuudus on hakanud pidurdama

innovatsiooni. Arvestades, et notari tasude süsteemi ajakohastamine suurendab notarite

sissetulekut ja seeläbi ka Notarite Koja sissetulekut, leevendatakse mitut murekohta. Eelnõu

võimaldab Notarite Kojal vajalikus mahus koolitada praeguseid ja tulevasi notareid ning

arendada e-teenuseid selleks, et üle Eesti oleks väga hea kvaliteediga taskukohane notariteenus

kättesaadav. Küll aga võib mõnes väiksemas piirkonnas siiski tekkida olukord, kus notari

sissetulek ei ole tegevuse jätkamiseks piisav. Selliseks puhuks nähakse edaspidi Notarite Kojal

suuremat rolli selle notari toetamisel, kelle ametisolek on vajalik vastava tööpiirkonna elanike

teenindamiseks.

Tagamaks notariaadi toimimist erinevates majanduslikes oludes ja arvestades notarite

teenimisvõimaluste erinevust olenevalt tööpiirkonnast, avatakse Notarite Koja pädevust

kohustuslike maksete kehtestamisel. Eelnõuga nähakse ette, et Notarite Koja koosolek

kehtestab notarite poolt Notarite Kojale makstava liikmemaksu määra, tasumise korra ja

tasumisest vabastamise alused. Lisaks sätestatakse Notarite Kojale võimalus kehtestada

liikmemaksu määr olenevalt notari tööpiirkonnast või ametitoimingute ja teenuste eest notarile

makstud tasust.

Juhul kui tulevikus tekib vajadus praeguseid rahalisi kokkuleppeid muuta, järgnevad sellele

eelduslikult põhjalikud arutelud Notarite Koja liikmete vahel, et kõigi liikmete võimaluste ja

huvidega piisavalt arvestataks. Seega on otstarbekas, et nimetatud aruteludeks vajalikud

lähtekohad tuleneksid seadusest. Milline lähenemine on liikmeskonna jaoks sobivaim, jääb

endiselt Notarite Koja koosoleku otsustada.

Paragrahviga 446 sätestatakse Notarite Kojale volitusnorm notarite toetamise vajaduse

hindamise ja rakendamise korra kehtestamiseks.

Notarite Koda eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle tulu on temast mittesõltuvatel

asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on vajalik vastava tööpiirkonna

elanike teenindamiseks87 (vt eelnõu § 2 punkti 8 selgitust). Samuti toetab Notarite Koda

vajadusel oma eelarvest pensionil olevaid notareid ja nende pereliikmeid88. Nimetatud

põhimõtted on sätestatud ka Notarite Koja põhikirjas89 ja 27. märtsil 2009. a peetud Notarite

Koja üldkoosolek kinnitas Notarite Koja toetuste fondis oleva raha kasutamise reglemendi, mis

muu hulgas reguleerib osaliselt ka notarite toetamist NotS-i § 44 lõike 2 punktide 6 ja 7 alusel.

Täpsed kriteeriumid, millal notaril on õigus Notarite Kojalt toetust taotleda, on hästitoimiva

toetussüsteemi oluline osa. Kuigi üldised põhimõtted notarite toetamisel kehtivad ka praegu ja

Notarite Koda on notareid eri viisil toetanud, annab täpsema ja põhjalikuma toetussüsteemi

rakendumise korra kehtestamine veel suurema kindlustunde neile notaritele, kes on

ametitegevust alustamas, sattunud ametitegevuse ajal endast mittesõltuvatel asjaoludel

majanduslikesse raskustesse või on pensionil.

Eelnõu § 2 punktiga 10 täiendatakse NotS-i §-ga 576.

See on rakendussäte, milles esitatakse NotS-i § 8 lõikes 4 sätestatud vanusepiiri kohaldamise

erisus (vt eelnõu § 2 punkti 1 selgitust). Nende notarite suhtes, kelle kohta on ametiaja

87 NotS-i § 44 lg 2 punkt 6 88 NotS-i § 44 lg 2 punkt 7 89 Notarite Koja põhikirja § 3 punktides 6 ja 10

43

pikendamise otsus tehtud, millega on ametiaega pikendatud üle 70 aasta, kehtib ametiaja

pikendamise otsuses märgitud tähtaeg.

3.3. Pärimisseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 3 muudetakse pärimisseadust.

Eelnõu § 3 punktiga 1 - 2 muudetakse PärS § 176. Pärimisregistri vastutava töötleja roll

antakse Justiitsministeeriumilt üle Notarite Kojale ja tehakse pärimisregistriga seotud vajalikke

tehnilisi täpsustusi.

Pärimisregister on elektrooniline andmekogu. PärS-i § 1761 lõike 2 kohaselt kantakse

pärimisregistrisse andmed testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete,

pärimismenetluste, pärimistunnistuste, Euroopa pärimistunnistuste ja pärandvara ühisusest osa

võõrandamiste ning menetlustoimingute tegijate, pärijate ja pärandajate kohta, samuti muud

pärimismenetluste läbiviimist ja üleandmist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 650/2012 alusel läbiviidavate pärimismenetluste peatamist, jätkamist ja lõpetamist

puudutavad andmed.

Lähtudes avaliku teabe seadusest (AvTS) § 434 lõikest 1 on andmekogu vastutav töötleja

(haldaja) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või

avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist ning

teenuste ja andmete haldamist. Seega AvTS-i § 434 lõike 1 kohaselt võib andmekogu

vastutavaks töötlejaks olla ka muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Notarite Koda on avalik-

õiguslik juriidiline isik ning pärimisregistri võib Notarite Kojale üle anda vastutavaks

töötlemiseks. 90

PärS-i § 176 lõike 22 kohaselt on pärimisregistri vastutavaks töötlejaks justiitsministeerium.

Eelnõuga sätestatakse, et pärimisregistri vastutav töötleja on edaspidi Notarite Koda.

Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse

kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ § 31 kohaselt määrab vastutav

töötleja kindaks pärimisregistri arengusuunad, turvanõuded, juhib pärimisregistri pidamist ja

annab vajadusel pärimisregistri pidajale juhiseid või korraldusi. Praktikas täidab Notarite Koda

juba praegu seda rolli ja kannab pärimisregistriga kaasnevaid kulusid. Õigusselguse huvides

viiakse sätte sõnastus kooskõlla praktikaga. Tegemist on tehnilise muudatusega. Pärimisregistri

üleandmine vormistatakse riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkti 2 alusel kirjalikult vara

võõrandamise otsusena justiitsministeeriumi ja Notarite Koja vahel.

Lisaks, jäetakse samast sättest välja volitatud töötlejate loetelu. Justiitsministri 3. detsembri

2013. a määrusest nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja

pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ on konsulaarametnikud juba välja jäetud. Vastava

muudatuse eelnõu seletuskirja kohaselt ei teinud konsulaarametnikud 2021. ja 2022. aastal

pärimisregistrisse kandeid. Konsulaarametnike poole ei pöörduta praktikas enam

pärimisregistri kannete tegemiseks, sest notariteenus on kaugtõestamise teel kõigile

kättesaadav. Kui peaks tekkima olukord, et toimingu peab ikkagi tegema erikutsega

konsulaarametnik, sisestavad pärimisregistrisse vastavad kanded nende asemel notarid.91

Seetõttu korrigeeritakse PärS-i sätte sõnastust ja jäetakse konsulaarametnikud volitatud

töötlejate loetelust välja. Volitatud töötlejate loetelust jäetakse välja ka notarid ning kohtud,

kuivõrd AvTS § 434 lõike 3 kohaselt on volitatud töötleja kohustatud täitma vastutava töötleja

90 NotS-i § 43 lõike 1 alusel on Notarite Koda avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik notarid. 91 justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja

pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ muutmine, seletuskiri lk 1.

44

juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse.

Andmekaitse inspektsiooni andmekogu juhendi kohaselt on volitatud töötleja ennekõike

andmekogu haldaja kui ka teenuse osutaja näiteks andmekoju majutaja või arendajana.

Nimetatud rolli täidavad IT asutused. Notarid ja kohtud on andmeandjad ning AvTS § 435 lõike

1 kohaselt sätestatakse andmeandjad andmekogu põhimääruses.

PärS § 176 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Pärimisregister antakse vastutavaks töötlemiseks

üle Notarite Kojale, mille tõttu PärS § 176 lõike 2 kehtiv sõnastus võib tekitada segadust.

Õigusselguse huvides tunnistatakse § 176 lõige 2 kehtetuks ja edaspidi on Notarite Koda

vastutav töötleja.

PärS-i § 176 lõikes 3 on sätestatud volitusnorm, mille alusel kehtestatakse pärimisregistri

pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord

(edaspidi pärimisregistri põhimäärus). Pärimisregistri põhimääruses on kindlaks määratud ka

kannete andmekoosseis. PärS-i volitusnormi täiendatakse punktidega nii, et see oleks kooskõlas

AvTS § 435 lõikega 1.92

Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse PärS §-i 1761 lõikega 11. Pärimisregistris töödeldavate

isikuandmete koosseis peab olema sätestatud seaduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse vastav

säte pärimisseadusesse ja sättes loetletakse pärimisregistris töödeldavad isikuandmed.

Pärimisregistri põhimääruses loetletakse nimetatud üldandmed täpsemalt.

Eelnõu § 3 punktiga 4 jäetakse PärS-i § 1771 lõikest 2 välja tekstiosa „või konsulaarametnik“.

PärS-i § 1771 lõike 2 kohaselt võib pärimisregistri kande teha kohus või konsulaarametnik.

Kuna pärimisregistri põhimäärusest on see sõna juba välja jäetud (vt eelnõu § 3 punktide 1–2

selgitust), korrigeeritakse ka PärS-i sätte sõnastust ja sõna „konsulaarametnik“ jäetakse välja

ka sealt.

Eelnõu § 3 punktiga 5 täiendatakse PärS-i § 179 lõiget 21 teise lausega, seadusesse lisatakse

õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks.

Pärimisregistri andmetega tutvumine ja päringu tegemine on veebilehe kaudu võimalik

praktikas vaid pärast seda, kui isik on end autentinud. Pärimisregistri kasutaja autenditakse riigi

autentimisteenuse (TARA) kaudu, mis on Riigi Infosüsteemi Ameti poolt keskselt osutatav

teenus, millega saab end autentida ID-kaardi, mobiil-ID ja smart-ID kasutaja.

Autentimine tähendab isikuandmete töötlemist ja isikul on kohustus end autentida, kui ta soovib

tutvuda pärimisregistri andmetega ja seal päringud teha. Isikuandmete töötlemine peab olema

seaduslik, õiglane ja läbipaistev. Kuivõrd õiguslik alus isiku tuvastamiseks peab tulenema

seadusest, lisatakse vastav alus PärS-i.

3.4. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 4 muudetakse perekonnaseisutoimingute seadust.

Eelnõu § 4 punktidega 1–2 muudetakse PKTS § 3 lõiget 8, § 151 lõiget 3 ja § 40 lõiget 1.

Muudatustega täiendatakse notarite õigusi, võimaldades edaspidi notaritel väljastada

perekonnasündmuse korduvaid tõendeid ning Eesti elanikule ja Eesti kodanikule

abieluvõimetõendit.

92 Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja

vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud

andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

45

Perekonnasündmuseks on sünd, surm, abielu sõlmimine, abielu lahutamine või muu

rahvastikuregistris registreeritav perekonna- või nimeõiguslik muudatus. PKTS-i § 151 lõike 3

kohaselt väljastavad perekonnasündmuse korduva tõendi maakonnakeskuse kohaliku

omavalitsuse üksused ja konsulaarametnikud. Keskmiselt kulub vajaliku tõendi kättesaamiseks

kuni kaks nädalat. Notari juures saaks edaspidi tõendi kiiremini kätte.

Muudatuse jõustumisel saavad notarid üle Eesti väljastada nii perekonnasündmuse korduvaid

tõendeid kui ka abieluvõimetõendit. Muudatuse tulemusena laieneb märkimisväärselt tõendite

väljastajate hulk ja tõendi kättesaadavuse võimalused paranevad igas piirkonnas üle Eesti.

Perekonnasündmuste korduvaid ja võõrkeelseid tõendeid esitatakse sageli välisriikidesse.

Lisaks on isikutel sageli vaja esitada ka kinnitatud väljatrükke muudest registritest

(nt kinnistusraamatust, äriregistrist, abieluvararegistrist jts). Viimaseid kinnitavad ja

väljastavad samuti notarid93. Abieluvõimetõendi, korduvate perekonnasündmuste tõendite, sh

mitmekeelsete standardvormidega tõendite, väljastamise õiguse notaritele andmine tähendab,

et isik saab tulevikus vajalikud dokumendid ühest kohast.

Notaritele korduva tõendi väljastamise õiguse andmisega seoses on vaja muuta ka siseministri

12. detsembri 2017. a määrust.94 Muudatuse tegemise vajadus on Siseministeeriumiga

kooskõlastatud.

3.5 Rahvastikuregistri seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 5 muudetakse rahvastikuregistri seadust.

Eelnõu §-iga 5 täiendatakse RRS-i § 53 lõiget 5.

Praegu kehtiva RRS-i § 53 lõike 5 kohaselt väljastab RRS-i § 53 lõikes 4 nimetatud

mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte isikule PKTS-i § 3

lõikes 32 sätestatud MK KOV üksused. Väljavõtte kättesaamine võtab hinnanguliselt aega kuni

kaks nädalat. Notari juures saaks edaspidi väljavõtte kiiremini kätte.

RRS-i § 53 lõike 5 muudatusega täiendatakse notarite õigusi, võimaldades edaspidi ka notaritel

väljastada isikule mitmekeelne standardvorm ja sellele lisatav rahvastikuregistri väljavõte.

Muudatuse tulemusel on isikul võimalik nimetatud dokumendid saada igast Eesti notaribüroost.

3.6. Riigilõivuseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 6 muudetakse riigilõivuseadust.

Eelnõu § 6 punktidega 1–4 kehtestatakse riigilõivud, kui perekonnasündmuse korduva tõendi,

abieluvõimetõendi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel

mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte või

perekonnasündmuse korduva tõendi väljastab notar. Nendel juhtudel on riigilõiv 5 eurot.

Kui inimene taotleb tõendi väljastamist notari poolt, lisandub riigilõivule notari tasu (vt eelnõu

§ 1 punktide 25 ja 28 selgitust).

3.7. Tõestamisseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 7 muudetakse tõestamisseadust.

93 NotS-i § 31 lõige 2 94 siseministri 12. detsembri 2017. a määrus nr 45 „Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kord ja avalduse

vorm“(RT I, 21.12.2017, 9). Paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „perekonnaseisuasutus“ tekstiosaga „notar.“

46

Eelnõu § 7 punktiga 1 sätestatakse, et notarid saavad kaugtõestamise teel ametitoimingu

tegemise korral kasutada isikusamasuse tuvastamisel asjakohaseid tehnilisi lahendusi.

Kaugtõestamise teel ametitoimingu tegemise korral peab notar olema veendunud, kes on

ametitoimingu osalised. Notariaadimäärustiku95 § 48 lõike 1 kohaselt on notar kohustatud

kasutama rahvastikuregistri andmeid, et kontrollida isikusamasuse tuvastamiseks kasutatava

riikliku isikut tõendava dokumendi ehtsust või kehtivust, et vajadusel kontrollida

ametitoimingus osaleja perekonnaseisu. Notariaadimäärustiku § 50 lõike 1 kohaselt võib notar

tuvastada ametitoimingus osaleja isikusamasuse Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasi abil.

Notaril peab olema võimalik usaldusväärselt tuvastada osaleja isikusamasus ja tehingu

tegemise võime. Selleks, et välistada pettusi, saavad notarid kasutada isikusamasuse

tuvastamisel ka asjakohaseid tehnilisi lahendusi, mis on notaritele abivahendiks ja võimaldavad

maandada kaugtõestamise teel toimingu tegemisega kaasnevaid riske. Asjakohasteks

lahendusteks peetakse sellised tehnilisi lahendusi, mida Andmekaitse Inspektsioon ja Notarite

Koda lubavad kaugtõestamiseks kasutada, et tagatud oleks nii küberturvalisuse kui ka

isikuandmete kaitse nõuded.

Lisaks luuakse TõS-i § 1 lõikesse 31 õiguslik alus salvestada kaugtõestamise teel tehtud

tõestamistoimingut osaliselt või täielikult. Seni oli kaugtõestamise salvestamine korraldatud

notariaadimäärustiku § 121 lõikes 4. Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) kohaselt

on isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui on täidetud vähemalt üks tingimustest, mis on

välja toodud üldmääruse artiklis 6.96 Antud juhul luuakse õiguslik alus andmetöötluseks

tõestamistoimingu käigus tehtavale andmetöötlusele. Isikuandmete töötlemisel on

andmetöötleja kohustatud järgima IKÜM-i artiklis 5 esitatud isikuandmete töötlemise

põhimõtteid, milleks muu hulgas on seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõte. Selle

põhimõtte järgi peab isikuandmete töötlemiseks olema alati seaduslik alus ja füüsilist isikut

puudutavate isikuandmete kogumine, kasutamine, lugemine või muu töötlemine ja nende

andmete töötlemise ulatus praegu või tulevikus peab olema isikute jaoks läbipaistev. Seega

eeldab õiguspärane isikuandmete töötlemine IKÜM-i artiklis 5 loetletud põhimõtete järgmist ja

IKÜM-i artiklist 6 tuleneva õigusliku aluse olemasolu. Olukorras, kus andmekogus

salvestatakse isikuandmeid, on seaduslikud alused ennekõike avalikes huvides oleva ülesande

täitmine, aga teatud juhtudel ka juriidilise kohustuse täitmine.97

Kuivõrd ei piisa sellest, et vastav alus on notariaadimäärustikus, tuuakse õiguslik alus TõS-i

üle. Salvestamise eesmärk on võimaldada vaidluse korral veenduda isikusamasuse ja teo- ja

otsusevõime tuvastamise protsessi usaldusvääruses ning vajadusel tutvuda kogu ametitoimingu

salvestisega. Video teel on tegeliku tahte välja selgitamine ja olukorra tajumine erinev võrreldes

notaribüroos tehtava toiminguga. Kaugteel tehtava tõestamistoimingu salvestamine võimaldab

ennetada vaidlusi ja maandada riske. Salvestamise vajadust hindab notar ise. Salvestamine on

põhjendatud ja vajalik näiteks juhtudel, kui notari hinnangul võib tekkida vaidlus selle üle, kas

inimene sai toimingu sisust ja kaasnevatest tagajärgedest aru ning kas selles väljendus isiku

tegelik tahe.

Eelnõu § 7 punktiga 2 parandatakse ilmne viga. Sätte sõnastusest jäetakse välja tekstiosa

„piisavalt seda keelt“, mida on ekslikult tekstis kahel korral järjest.

4. Eelnõu terminoloogia

95 justiitsministri 19. juuni 2009. a määrus nr 23 „Notariaadimäärustik“ 96 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679 97 Alused tulenevad IKÜM-i artikli 6 lg 1 punktidest c ja e. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679

47

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud otseselt Euroopa Liidu õigusega reguleeritud küsimustega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Kavandatav muudatus I: notari tasude süsteemi ajakohastamine

I sihtrühm – notari teenuse kasutaja: füüsiline isik

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi RIK) andmetel osales 2023. aastal notarite

juures tehingus 169 208 füüsilist isikut (12% Eesti elanikest98). Kui see füüsiliste isikute arv

jagada 86 notari vahel, siis keskmiselt osaleb ühe notari juures tehingus 1 967 isikut aastas.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: majanduslik mõju – leibkondade toimetulek,

majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

2022. aastal tehti juriidiliste ja füüsiliste isikute osalusel kokku 315 004 ametitoimingut ja

2023. aastal 279 295 ametitoimingut.

Rõhutame, et iga tehingus osaleja ei kanna notari kulusid. Notari tasu on kohustatud maksma

isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar

tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel

solidaarselt.99 Seega ühepoolsete tehingute korral jääb kogu notari tasu ühe inimese kanda,

mitmepoolsete tehingute korral jagunevad kulud vastavalt kokkuleppele või võrdselt osalejate

vahel ära. Praktikas tasub näiteks kinkelepingu korral kulud kingisaaja, kinnisasja müügil

tasutakse notari tasud aga üldjuhul pooleks. Pärimismenetluses tehtud notariaaltoimingute eest

on kohustatud notari tasu maksma pärija. Kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest

solidaarselt.100

Joonisel 4 on näidatud tehingute arvu jagunemine kuni 10 osalejaga tehingutes. Näiteks,

ühepoolseid tehinguid oli 2023. aastal 48 721 ja 10 osalejaga tehinguid 490. Kui ühepoolsete

tehingute puhul saab järeldada, et muudatuse mõju isikule on suurem, sest kogu notari tasu jääb

tema kanda, siis mitmepoolsete tehingute puhul on mõju olenevalt olukorrast varieeruv või ei

pruugi seda üldse olla (isikule, kes osaleb tehingus, kuid tasu ei maksa).

98 Arvestades, et Eesti elanikke arv on 2024.a seisuga 1 374 687, moodustab 169 208 sellest 12%. 99 NotTS-i § 38 lõige 1 ja lõige 2

100 NotTS-i § 38 lõige 3

48

Joonis 4. Notari juures tehtud kuni 10 osalejaga tehingute arvu jagunemine 2023. aastal

Ülevaade ametitoimingutest, mida notar teeb kõige enam, on esitatud tabelis 18.

Tabel 18. Notarite enim tehtud ametitoimingud ja nende arv aastal 2022 ja 2023

Selgituseks, et kõigi tasude ajakohastamisega kaasnevate mõjude prognooside arvestamiseks

võeti lähteandmeteks 2023. aasta ametitoimingute statistika. Esmalt arvutati välja, milline oli

käive kehtivate tasude juures ja kui suur oleks käive eelnõuga kehtestatavate uute tasude korral.

Mõju väljaselgitamiseks on kalkuleeritud saadud tulemuste vahe.101 Siinkohal on oluline ka

märkida, et tegemist ei ole kasumiga.

Arvestades, et notari tasu võetakse eri alustel – on olemas tehinguväärtusest sõltuv notari tasu

ja kindla tasumääraga ehk tehinguväärtusest mittesõltuv notari tasu, on kummagi tasuliigi mõju

eraldi välja arvutatud. Muudatuste mõju on prognoositud maakondade kaupa, et näha, kas

101 Tegemist on prognoosidega ja muudatuse täpset kogumõju, sh muutusi riigi majanduses ja inimeste käitumises, ei ole notari

tasude kontekstis võimalik lõpuni ette näha.

48721

36354

25546

24389

9899

7894

3647

2794

863

490

0 10000 20000 30000 40000 50000 60000

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

Tehingute arv

O Sa

le ja

te a

rv

Kuni 10 osalejaga tehingute arvu jagunemine 2023

49

eelnõu täidab põhieesmärki tagada notariteenuse jätkusuutlikkus kõigis Eesti piirkondades.

Täpsemad arvutused on näha joonisel 5 (tehinguväärtusest sõltuva notari tasu muudatuste mõju)

ja joonisel 6 (tehinguväärtusest mittesõltuva notari tasu muudatuste mõju).

Kuna nii tehinguväärtusest sõltuvate notari tasude muudatus kui ka tehinguväärtusest

mittesõltuvate notari tasude muudatus mõjutab lisaks juriidilistele isikutele ja notaritele ka

füüsilisi isikuid, on joonis 5 ja joonis 6 esitatud juba käesoleva punkti I sihtrühma (füüsiline

isik) juures. Prognoositav muudatuste mõju notarite käibele tuleneb notari tasude tõusust.

Kõrgemat hinda hakkavad maksma tehinguosalised, sh füüsilised isikud.

Joonis 5. Tehinguväärtusest sõltuvate täistasude muudatuse mõju notarite käibele eurodes ja mõju

protsentuaalne jagunemine maakondade kaupa

50

Joonis 6. Kindla tasumääraga ametitoimingute eest 2023. a saadud tasu jagunemine ja eelnõu muudatuse

prognoositava kogumõju jagunemine protsentuaalselt maakondade kaupa

Lisaks on eraldi vaadeldud isiklike kasutusõiguste ja servituutidega seotud toimingute

kogumõju ning volikirjade kogumõju notarite käibele. Ka nende toimingute puhul maksavad

osa kogumõjust füüsilised isikud ja vastavad andmed on toodud juba käesoleva punkti I

sihtrühma (füüsiline isik) juures.

Kuigi isiklike kasutusõiguste ja servituutide suurusjärgud on teada, ei ole võimalik täpset

tehingute koguarvu välja selgitada. Seda ennekõike põhjusel, et enamasti seatakse

reaalservituut või isiklik kasutusõigus mõne teise tehingu raames, näiteks kinnisasja

võõrandamise korral. Tehinguväärtused summeeritakse ja kogusummalt arvutatakse notari tasu,

mistõttu on isikliku kasutusõiguse ja servituudi seadmise tasu eristamine keerukas. Servituutide

ja isiklike kasutusõigustega seotud toimingute eelduslik käibe kasv on 2 223 520 eurot.102

Volikirjade kogumõju prognoosi puhul on lähtutud eeldustest, et 2023. aastal tehtud 9 599

volikirjast ja selle tühistamist 80% juhtudel (7 679) oli tegemist füüsilise isiku volikirjaga

(kehtiv tasu 25,5 eurot, uus tasu 50 eurot) ja 20% juhtudel (1 919) oli tegemist juriidilise isiku

volikirjaga (kehtiv tasu 49,2 eurot, uus tasu 120 eurot).103 Käibe kasvu arvutamisel on

arvestatud kehtiva volikirja keskmiseks tasuks 30 eurot ja uue tasu puhul 64 eurot. Volikirjade

prognoositav käibe kasv 2023. aasta andmete näitel on 326 366 eurot.

Teenuse tasude suurendamisel on inimestele alati mõningane negatiivne mõju – raha, mida

teenuse eest tuleb maksta, kulub rohkem. Notariteenuse puhul on mõju aga pigem väike, sest

teenust ei kasutata sageli. Ühel kalendriaastal kasutab notari teenust ligikaudu 12% Eesti

102 Mõjude kalkuleerimisel arvestati tehnovõrgu või-rajatise puhul 75 eurot ja reaalservituudi korral 238 eurot. Isiklike

kasutusõiguste arvuks saadi 2400, millest 50% puhul arvestati, et need on tehnovõrgu või -rajatise jaoks isikliku kasutusõiguse

seadmise tehingud, mille tasu on 75 eurot, ja 50% arvestati, et tegemist on isikliku kasutusõiguse seadmise tehinguga, mille

tasu on 120 eurot. Mõju ei ole sisaldu joonisel 5 ja joonisel 6 näidatud mõjudes vaid on arvestatud eraldi mõjuna. Küll aga on

mõju arvestatud joonisel 7 näidatud kogumõjusse. 103 Notarite ametitoimingute statistikast ei ole võimalik eristada, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isiku volikirjaga.

51

elanikest, kuid kõik neist ei kanna notari kulusid. Notari tasu maksmiseks on kohustatud

maksma isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on

notar tõestanud. Seega võib mõju esinemise sagedust lugeda harvaks. Muudatusel on ka kaudne

positiivne mõju kõigile inimestele – notari tasude ajakohastamine aitab hoida notariteenuse

toimivana ja väheneb teenuse katkemise risk seetõttu, et notarite sissetulek ei ole ametitegevuse

jätkamiseks piisav.

Ebasoovitava mõjuna võib inimene siiski jätta tehingu tegemata või lükata tehingu tegemise

edasi. Riski aitab maandada asjaolu, et sotsiaalselt tundlike ning ühepoolsete ja väiksema

tehinguväärtustega ametitoimingute osutamine toimub valdavalt kallimate tehingute, sh

kinnisvaraga seotud tehingutest saadava tulu arvelt. Kinnisvaraga tehinguid tegev inimene on

üldjuhul ka maksejõuline ja notari tasude mõõdukas tõus ei mõjuta tema igapäevast

toimetulekut. Samuti on füüsilisel isikul võimalik põhjendatud juhtudel taotleda notari tasust

vabastamist.

Positiivseks mõjuks saab lugeda ka kaugtõestamise teel tehtavate toimingute eest eraldi

kaugtõestamise tasu kaotamise. Notari teenuse hind ei ole edaspidi enam seetõttu kallim, et isik

soovib tehingu teha kaugtõestamise teel. See muudatus soodustab pigem virtuaalsete kanalite

kasutamist, muudab teenuse tarbimise mugavamaks ja kättesaadavamaks, sest sobiva aja

leidmine on lihtsam. Ühtlasi hoiavad inimesed kaugtõestamist kasutades kokku sõidukulusid.

Kaugtõestamise teel tehtud notariaalsete tehingute koguarv on aastate lõikes kasvanud ja

suurenenud on kaugtõestamise teel tehtud tehingute osakaal ametitoimingute koguarvust (vt

eelnõu § 1 punkti 1 selgitust ja tabelit 7). Näiteks 2023. aastal tehti kõigist notariaalsetest

tehingutest kaugtõestamise teel 16,63%. Praegustele andmetele tuginedes võib eeldada, et

vastav suhtarv tõuseb edaspidi veelgi.

Kokkuvõtteks. Kuigi sihtrühm on suur, on mõju avaldumise sagedus väike. Mõju ei ole

intensiivne, sest Eesti elanikud ei käi notaris sagedasti (notariaalseid toiminguid ei tehta igal

aastal). Notariteenus jääb kättesaadavaks ja ka edaspidi toimub väiksemate ja sotsiaalselt

tundlike ametitoimingute osutamine osaliselt kallimate tehingute, sh kinnisvaraga seotud

tehingutest saadava tulu, arvelt.

Põhjendatud juhtudel on sotsiaalselt oluliste tehingute tegemisel võimalik rakendada ka notari

tasu maksmisel pehmendavaid meetmeid: taotleda notari tasu maksmist osade kaupa või

taotleda notari tasu maksmisest osalist või täielikku vabastust. Praktikas on aastatel 2021–2023

notari tasu maksmisest vabastamiste arv jäänud alla 40 juhtumi. Notari tasu maksmisest

vabastamiste kogusumma on jäänud alla 4 000 euro.104 Seega saab öelda, et seni on notari tasust

vabastamiste arv moodustanud alla 1% kõikidest ametitoimingutest.105 Notarite sõnul ei ole

kliendid seni kurtnud tasu suuruse üle ja ei ole teada, et notariaaltoiming oleks ära jäänud üksnes

notari tasu tõttu. Vaata lisaks ka joonis 1 (tarbijahinnaindeksi muutumine aastatel 2010–2023,

võrreldes 2009. aastaga)106.

II sihtrühm – notari teenuse kasutaja: juriidiline isik

RIK-i andmetel osales 2023. aastal notarite juures tehingus 26 834 juriidilist isikut. Juriidilisi

isikuid on e-Äriregistri andmetel kokku 358 258.107 Seega käis kõikidest e-äriregistrisse kantud

juriidilistest isikutest 2023. aastal notari juures 7%.

104 Notarite ametitoimingute koguarv oli aastatel 2021– 2023 suurusjärgus 279 295–334 261 105 Andmed pärinevad Notarite Koja tegevuse aruannetest. 106 Lk 4 107 E-Äriregistri andmed, https://ariregister.rik.ee/est/statistics/charts/chart_company_all/2023

52

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Ettevõtlusele on notari tasude tõstmisel sarnane mõju füüsilistele isikutele avalduva mõjuga –

muudatuse sihtrühmaks on kõik juriidilised isikuid, kuid mõju avaldumise sagedus on varieeruv

tulenevalt juriidilise isiku vajadusest notari teenuse järgi.

Tabelis 19 on näidatud äriühingutega seotud ametitoimingute arv 2022. ja 2023. aastal. Neist

ülekaalukalt, ligikaudu 9 000 korral aastas, tõestasid notarid hooneühistu liikmesuse, osaühingu

osa, aktsia, samuti muu äriühingu osa- või sissemakse võõrandamise, koormamise või rentimise

tehinguid.

Tabel 19. Äriühingutega seotud ametitoimingute arv 2022–2023

Tabelisse 20 on koondatud äriühingutega seotud ametitoimingute eest võetava notari tasu

muudatuse mõju maakondadele 2023. aasta näitel. Enim tehti äriühingutega seotud

ametitoiminguid Harjumaal (72,25% kõigist äriühingutega seotud ametitoimingutest) ja nende

toimingute eest saadi notari tasusid ligikaudu 330 000 eurot. Muudatuse tulemusena on

prognoositav uus tasu sama arvu ja liigi tehingute puhul Harjumaal ligikaudu 2,1 miljonit eurot.

Kuna äriühingutega seotud ametitoimingute tasude muudatus mõjutab lisaks notaritele ka

juriidilisi isikuid, on tabel 20 esitatud juba käesoleva punkti II sihtrühma (juriidiline isik) juures.

Prognoositav muudatuste mõju notarite käibele tuleneb notari tasude tõusust. Kõrgemat tasu

maksavad tehinguosalised, sh juriidilised isikud.

Äriühingutega seotud ametitoimingute tasude tõstmine ei oma küll regionaalset mõju ja

muudatuse tulemusena ei suurene oluliselt väiksemate piirkondade notarite käive, kuid

muudatuse tulemusena väheneb vahe äriühingutega seotud notariaaltoimingute omahinna ja

nendelt laekuvate tasude vahel. Juriidilisi isikute registreerimisel määratava asukoha võib

vabalt valida ja teadaoleva praktika kohaselt tehakse äriühingutega seotud toiminguid valdavalt

Harjumaa notarite tööpiirkonnas. Seega suureneb tasude tõstmisega enim Harjumaa notarite

käive. Näiteks on äriühingud 2024. aasta märtsikuus deklareerinud Tallinnas käibe summas

4 315 131 eurot ja Tartus 460 105 eurot.108

Tabel 20. Äriühingutega seotud ametitoimingute eest võetava notari tasu muudatuse kogumõju maakondades

tegutsevatele notaritele kokku 2023. aasta näitel

Maakond

2023. a

ametitoiminguid

Kehtiv tasu Uus tasu Käibe kasv Osakaal käibe

kasvust

% €

Harju 7 921 329 499,30 2 131 310,00 1 801 810,70 72,25%

108 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kiirstatistika/ettevotete-kiirstatistika

53

Hiiu 21 938,70 5 250,00 4 311,30 0,17%

Ida-Viru 767 33 24,70 203 140,00 169 615,30 6,80%

Jõgeva 31 1 385,70 7 750,00 6 364,30 0,26%

Järva 103 4 579,80 27 450,00 22 870,20 0,92%

Lääne 119 4 829,40 31 960,00 27 130,60 1,09%

Lääne-Viru 200 9 129,00 53 660,00 44 531,00 1,79%

Põlva 62 2 747,10 16 010,00 13 262,90 0,53%

Pärnu 567 22 560,00 145 320,00 122 760,00 4,92%

Rapla 117 5 007,90 30 790,00 25 782,10 1,03%

Saare 149 6 538,80 38 440,00 31 901,20 1,28%

Tartu 786 34 197,90 204 490,00 170 292,10 6,83%

Valga 57 2 426,40 14 420,00 11 993,60 0,48%

Viljandi 125 5 512,80 32 970,00 € 27 457,20 1,10%

Võru 67 2 994,90 16 750,00 13 755,10 0,55%

Kokku 11 092 465 872,40 2 959 710,00 2 493 837,60

Vaata ka käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsilised isikud) avalduva mõju kirjelduses toodud

andmeid tehinguväärtusest sõltuvate ja tehinguväärtusest mittesõltuvate notari tasude

muudatuse kohta (joonis 5 ja joonis 6)109 ning andmeid isiklike kasutusõiguste ja servituutidega

seotud toimingute kogumõju ja volikirjade kogumõju kohta110. Prognoositav muudatuste mõju

notarite käibele tuleneb notari tasude tõusust, mille maksavad tehinguosalised, sh osaliselt ka

juriidilised isikud.

Võimaliku ebasoovitava mõjuna tuleb hinnata, kas tasude tõus võiks mõjutada

majanduskeskkonda selliselt, et juriidiliste isikutega seotud ametitoiminguid hakatakse notari

juures tegema senisest vähem või neid lükatakse edasi, millest tulenevalt võiks juriidilistel

isikutel tekkida probleeme.

Kuigi juriidilistele isikutele ei ole ette nähtud notariaalseid kulusid leevendavat meedet, on

teatud toimingute puhul võimalik valida e-äriregistri portaali ja notari vahel. Näiteks on

äriühingut võimalik nii praegu kui ka edaspidi asutada e-äriregistri portaalis. Äriseadustiku

muutmise seadusega, mis jõustus 2020. aasta 1. augustil, muudeti äriseadustikku selliselt, et kui

osaühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud, võib põhikirjaga

loobuda notariaalse tõestamise vormist ja näha ette, et osa võõrandamise käsutustehing tehakse

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.111 Odavamate iseseisvate lahenduste

kasutamisel on pikemas perspektiivis aga äriühingutele pigem positiivne mõju. Juhul kui on

aga soov kasutada mugavusteenusena notari abi, on igati mõistetav, et makstakse ka

õigusteenusele vastavat hinda.

Mittetulundusühingu asutamislepingu ja põhikirja tõestamine, samuti mittetulundusühingu

koosoleku protokolli tõestamine on kindla tasumääraga ametitoimingud, mis on ka praegu

madalama tasuga kui teiste juriidiliste isikute puhul samade toimingute tegemine112. Nimetatud

tasu ning tasu maksimum- ja miinimummäär tõusevad ligikaudu 70% (vt tabel 14). Seega on

võimalik ebasoovitav mõju majanduskeskkonnale pigem vähene. Lisaks on kaugtõestamise

109 lk 49 110 lk 50 111 äriseadustiku muutmise seadus (osa võõrandamine) § 1 p 4. RT I, 17.03.2020, 1.

https://www.riigiteataja.ee/akt/117032020001. 112 NotTS § 31 punkt 24

54

tasu kaotamisel väike positiivne mõju ka juriidilistele isikutele, kes samuti teevad

kaugtõestamise teel tehinguid ja edaspidi selle eest eraldi maksma ei pea.

Kokkuvõtteks. Äriühingutega seotud toimingute notari tasude tõusul ja notari mitmesuguste

muude tasude tõusul, mida juriidilised isikud oma majandustegevuse raames tehtavate

tehingute eest tasuvad, ei ole olulist mõju ettevõtete majandustegevusele. Notar hakkab

äriühingutega seotud toimingute eest saama tasu võrdeliselt tehtava töö mahuga. Ettevõtete

käibed käibedeklaratsiooni andmete alusel olid 2024. a I kvartalis kokku 60 912,95 miljonit

eurot113. Olenevalt käibe suurusest võib äriühingutega seotud toimingute tasude tõus rohkem

mõjutada mikro- ja väikeettevõtjaid. Äriühingutega seotud toimingute tasud on püsinud

muutumata kujul enam kui 10 aastat. Kümne aasta jooksul on tarbijahinnaindeksi muutus

50,9% ning SKP jooksevhindades ühe elaniku kohta on muutus 80%114.

III sihtrühm – notarid

Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2024. aasta seisuga töötab kokku 86 notarit.115

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatusega kaasnev mõju sihtrühmale on positiivne, kuna muudatuse tulemusena suureneb

notari teenistus, mis omakorda võimaldab notaril oma ametit jätkusuutlikult pidada ka

väljaspool Eesti suuremaid linnu.

Käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsiline isik) avalduva mõju kirjelduse juures on esitatud

joonis 5, mille kohaselt on tehinguväärtusest sõltuvate täistasude tõusu prognoositav käibe kasv

ligikaudu 4 miljonit eurot. Protsentuaalselt suurimat mõju käibele on oodata Ida-Virumaale

(76,5%) – ligikaudu 300 000-eurone käibe tõus, Jõgevamaale (63,7%) – ligikaudu 35 000-

eurone käibe tõus, Valgamaale (57,2%) – ligikaudu 45 000-eurone käibe tõus ja Hiiumaale

(53,8%) – ligikaudu 22 000-eurone käibe tõus.

Käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsiline isik) avalduva mõju kirjelduse juures on esitatud ka

joonis 6, mille kohaselt on tehinguväärtusest sõltuvate täistasude tõusu prognoositav käibe kasv

samuti ligikaudu 4 miljonit eurot. Protsentuaalselt suurimat mõju käibele on oodata Ida-

Virumaale (74%) – ligikaudu 350 000-eurone käibe tõus, Lääne-Virumaale (70%) – ligikaudu

150 000-eurone käibe tõus, Põlvamaale (70%) – ligikaudu 58 000-eurone käibe tõus ja

Valgamaale 70% ligikaudu 56 000-eurone käibe tõus.

Samuti on käesoleva punkti I sihtrühmale (füüsilised isikud) avalduva mõju kirjelduses toodud

andmed isiklike kasutusõiguste ja servituutidega seotud toimingute kogumõju ja volikirjade

kogumõju kohta notarite käibele.116

Käesoleva punkti II sihtrühmale (juriidilised isikud) avalduva mõju kirjelduses on toodud ka

äriühingutega seotud ametitoimingute eest võetava notari tasu muudatuse mõju notarite käibele.

Tasude tõus toob Harjumaa notarite käibele (ligikaudu pooled kõigist notaritest) 1,8 miljonit

tasudena lisaks. Teistes maakondades tehti äriühingutega seotud toiminguid oluliselt vähem –

vastav osakaalu protsent jääb 0,17% ja 6,83% vahele (vt tabel 20).

113 Statistikaameti ja Maksu- ja Tolliameti andmed, https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kiirstatistika/ettevotete- kiirstatistika 114 Statistikaameti andmed, https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__rahvamajanduse-arvepidamine__sisemajanduse-

koguprodukt-(skp)__pehilised-rahvamajanduse-arvepidamise-naitajad/RAA0013/table/tableViewLayout2 115 Notarite Koja veebilehel peetakse notarite nimekirja, https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri 116 lk 50

55

Arvestades, et äriühingutega seotud tasud kallinevad, sh hakatakse tehinguväärtust arvestama

üleantava vara väärtuse järgi, on põhjendatud eeldada, et osa kliente liigub notari juurest ära ja

seetõttu väheneb notaris tehtavate äriühingutega seotud ametitoimingute arv. Näiteks, juriidilise

isiku asutamisi võidakse sagedamini hakata tegema ise elektroonilises e-äriregistri portaalis.117

Notarite käibele avaldab mõju ka kaugtõestamise tasu kaotamine. Muudatuste kohaselt ei võeta

kaugtõestamise teel tehtava notariaalse tehingu eest enam eraldi 20-eurost tasu (vt eelnõu § 1

punkti 1 selgitust).

Järgnevalt on tabelis 21 esile toodud, kuidas jagunevad kaugtõestamise teel tehtud toimingud

maakonniti nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt ja kui suur oli kaugtõestamise eest saadud tasu

maakondade kaupa.

Tabel 21. Kaugtõestamise teel tehtud ametitoimingute arv ja nende osakaal ning kaugtõestamise eest saadud tasu

maakonniti

Joonisel 7 on esitatud eelnõuga ajakohastatavate notari tasude tõstmise prognoositav

kogumõju118 tervele notariaadi käibele ja mõju protsentuaalne jagunemine maakondade kaupa.

Sealjuures on kogumõjust välja arvatud kaugtõestamise tasu, mida eelnõu muudatuste kohaselt

edaspidi ei laeku. Prognoosi aluseks on 2023. aasta ametitoimingute andmed, mille kohaselt on

muudatuste eelduslik kogumõju notarite käibele ligikaudu 11,6 miljonit eurot119. Prognoosi

kohaselt avaldub suurim mõju Ida-Virumaale – 79% (käibele lisandub u 900 000 eurot),

ligikaudu 50% mõju on Lääne-, Viru-, Jõgeva-, Põlva-, Järva-, Rapla-, Valga- ja Võrumaale

117 Riigilõiv osaühingu registrisse kandmise eest on 200 eurot. Kui soovite osaühingu asutada elektrooniliselt kiirmenetlusega

e-äriregistri portaali kaudu, on riigilõiv 265 eurot. Riigilõivu on hiljem võimalik kanda loodud osaühingu asutamiskuludesse.

Osaühingu asutamisel notari juures tasutakse lisaks registritoimingute eest tasutavale riigilõivule ka notari tasu. Teave on

kättesaadav aadressil https://www.eesti.ee/et/ettevotlus/ettevotte-loomine/osauehingu-asutamine. 118 Kogumõju leidmiseks on eelnevalt eraldi arvutatud tehinguväärtustest sõltuvate ametitoimingute tasude mõju, kindla

tasumääraga ametitoimingute tasude mõju, äriühingutega seotud toimingute tasude mõju ning isiklike kasutusõiguste ja servituutide seadmiste tasud. Kogumõjust on maha arvestatud kaugtõestamise teel saadud tasud. 119 Tegemist on prognoosiga ja muudatuse täpset kogumõju, sh muutusi riigi majanduses ja inimeste käitumises, ei ole notari

tasude kontekstis võimalik lõpuni ette näha.

56

ning saartele (keskmiselt lisandub käibele u 180 000 eurot). Viljandi-, Pärnu-, Lääne- ja

Tartumaal jääb mõju 30% ja 40% vahele (keskmiselt lisandub käibele u 700 000 eurot).

Mõju Harjumaale on 27% (u 6,5 miljonit eurot). Siinkohal on oluline märkida, et ligikaudu

pooled Eesti notaritest (42 notarit 86-st) on ametisse nimetatud Harjumaa piirkonda.

Joonis 7. Notari tasude süsteemi ajakohastamise prognoositav kogumõju notarite käibele 2023. aasta

andmete põhjal

Prognoositav kogukäibe tõus jaguneb 86 notari vahel. Keskmiselt võib ühe notari käibe tõusuks

prognoosida aastas ligikaudu 130 000 eurot, millelt omakorda tasutakse riiklikke makse. Täpne

mõju oleneb aga nii notari tööpiirkonnast kui ka töömahust ja sellest, milliseid ametitoiminguid

tehakse.

Notari tasusüsteemi ajakohastamine aitab kaasa sellele, et notari tööga saadav tulu kataks büroo

ülalpidamisega seotud kulud (üür, kommunaalkulud, valveteenus, büroo kaasaegsena hoidmise

kulud, kvaliteetse kaugtõestamise teenuse pakkumiseks vajalike tehniliste lahenduste kulud

jms); töötajate ja notari palgafondi; ametikindlustuse ja büroo kindlustamisega kaasnevad kulud

ja Notarite Kojale makstava kohustusliku liikmemaksu. Lisaks peab notaril olema võimalus

panna osa notari tasudest saadud rahast kõrvale juhuks, kui notari ametitoimingute arv

majanduslikel või muudel põhjustel olulisel määral langeb, et tagada jätkusuutlik toimimine ka

rasketel aegadel.

IV sihtrühm: Notarite Koda

Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel

notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

57

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatusega kaasnev mõju on positiivne.

2023. aastal oli notarite kogukäive 35 715 892 eurot. Notari tasu süsteemi ajakohastamine

suurendab notarite käivet. Eeldusel, et notarite ametitoimingute arv oluliselt ei vähene,

suureneb kogu notariaadi käive hinnanguliselt ligikaudu 11,5 miljoni eurot. Kehtiva põhikirja

kohaselt tasutakse Notarite Kojale liikmemaksu 5% igakuiselt käibelt (rakenduvad ka mõned

erisused). Notarite Koja liikmemaksust saadav potentsiaalne eelarve jääb suurusjärku 2 miljonit

eurot. Näiteks, 2023. aastal sai Notarite Koda oma liikmetelt kohustuslike maksetena

1 501 377 eurot. Muudatuste tulemusena suureneb Notarite Kojal liikmetelt saadav tasu, mis

omakorda võimaldab arendada nii notarite tööks vajalikke e-teenuseid kui ka notariaadi tööd

tervikuna.

Eelnõuga tehtavatest muudatustest hoolimata ei saa siiski tagada, et Notarite Koja eelarve on

praeguse liikmemaksu korralduse juures edaspidi piisav. Selle riski maandamiseks saab

Notarite Koda analüüsida erinevaid võimalusi liikmemaksude korra kehtestamiseks. Eelnõuga

nähakse ette, et Notarite Koja koosolek võib vajadusel kehtestada liikmemaksu tasumise

erisused vastavalt notari tööpiirkonnale või ametitoimingute ja teenuste eest notarile makstud

tasule. Kehtiva liikmemaksu määra muutmiseks on vajalik notarite enamuse osavõtt

koosolekust120.

Notari tasude ajakohastamisega kaasneb Notarite Kojale vajadus uuendada notarite tööks

kasutatavat infosüsteemi. Arendus ja sellega kaasnev kulu on vajalik, et olla valmis arveldama

uute tasudega. Muudatusega kaasnev arendusvajaduse mõju on ühekordne ega eelda kulukat

investeeringut. Tegemist on ühekordsete kuludega, millele puudub alternatiiv.

6.2. Kavandatav muudatus II: notaritele lisaülesannete andmine – perekonnasündmuse

korduvate tõendite ja abieluvõimetõendi väljastamine õiguse andmine notaritele ning

pärimisregistri üleandmine Notarite Kojale

I sihtrühm – notari teenuse kasutaja

Kõik Eesti elanikud ja Eesti kodanikud, kellel on vaja esitada: abieluvõimetõendit,

perekonnasündmuse korduvat tõendit, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2016/1191 alusel mitmekeelse standardvormi, sinna juurde kuuluva perekonnasündmuse

tõendi, abieluvõimetõendi või rahvastikuregistri andmete väljavõttega või Nõukogu määruse

(EÜ) nr 2201/2003 alusel väljastatud tõendit.

2023. aastal väljastati 25 073 tõendit, täpsemad andmed on esitatud tabelis 22. Tõenäoliselt

väljastati mõnel juhul ühele inimesele üheaegselt mitut tõendit. Eesti Vabariigi rahvaarv on

2024. aasta seisuga 1 374 687 inimest, millest 25 073 on alla 2% kogu elanikkonnast, seega

mõju avaldumise sagedus on pigem harv.121

2022. aastal väljastati 28 175 tõendit, aastaga on nende koguarv langenud 11%.

Tabel 22. Eesti rahvastikuregistri andmetel Eestis väljastatud tõendite ja väljavõtete arv 2022. ja 2023. aastal

Toiming 2022. aasta 2023. aasta

Korduva tõendi ja abieluvõimetõendi väljastamine 16 299 12 821

120 NotS-i § 48 lg 2 punkti 5 kohaselt võib ainult Notarite Koja koosolek otsustada notarite poolt Notarite Kojale tehtavate

maksete suuruse kehtestamise ja NotS-i § 47 lõike 6 kohaselt on koosolek otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt

2/3 Notarite Koja liikmete üldarvust. 121 Statistikaameti andmed Eesti rahvaarvu kohta

58

Perekonnaseisuasutuses säilitatavalt dokumendilt

andmete teatisena või kinnitatud koopiana väljastamine

ning Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel tõendi

väljastamine

159 70

Rahvastikuregistri andmete väljastamine õigustatud huvi

korral 1187 874

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191

alusel mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava

perekonnasündmuse korduva tõendi väljastamine

667 459

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191

alusel mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava

rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine

44 58

Rahvastikuregistri andmete väljastamine isikule tema,

tema alaealise lapse, eeskostetava või surnud abikaasa

kohta

11 005 10 791

Pärimisregistri andmetega122 on võimalik tutvuda kõigil Eesti inimestel Notarite Koja

iseteenindusportaali kaudu tasuta või notari juures kohapeal (lisandub notari tasu).

Pärimisregistri kasutamise sagedus varieerub olenevalt inimeste vajadusest registris oleva teabe

järele.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – leibkondade toimetulek,

majanduslikud otsused, ligipääs toodetele ja teenustele

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatusega kaasnev mõju on positiivne, kuna tõendite väljastajate hulk laieneb ja inimesel

on vajalikud dokumendid võimalik ühest kohast kätte saada. Tõendite kättesaamise võimalus

on tagatud enamates kohtades üle Eesti ja nende kättesaamine muutub kiiremaks. Tõendit

vajaval isikul on võimalik saada vajaduse korral ka teisi väljavõtteid notaritelt näiteks

kinnistusosakonna peetava registri väljatrükki. Lisaks, kui notaribüroos on mitu notarit, on

dokumenti võimalik vajaduse korral apostillida. Notaritel tekib võimalus pakkuda klientidele

paremat ja laiemamahulist teenust.

Pärimisregistri vastutava töötleja rolli üleminek Justiitsministeeriumilt Notarite Kojale ei ole

registri kasutajatele tajutav muutus. Pärimisregistri teenused on neile ka edaspidi

harjumuspäraselt kättesaadavad.

II sihtrühm – notarid

Kõik Eesti notarid (86) saavad hakata väljastama abieluvõimetõendit, perekonnasündmuse

korduvat tõendit, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel mitmekeelse

standardvormi, sinna juurde kuuluva perekonnasündmuse tõendi, abieluvõimetõendi või

rahvastikuregistri andmete väljavõttega või Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel

väljastatud tõendit.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Notarid peavad enne tõendite väljastamisega alustamist läbima Siseministeeriumi rahvastiku

toimingute osakonna poolt läbiviidava koolituse. Kuna notarid väljastavad ka praegu nõukogu

122 Pärimisregistrist saab järgmist infot: kas inimene on teinud testamendi (sh koduse testamendi, kui sellest on pärimisregistrile

teada antud) või pärimislepingu; kas pärandvara suhtes on rakendatud hoiumeetmeid; kas on algatatud pärimismenetlus; kas

on tõestatud pärimistunnistus; kas on tõestatud pärandvara ühisusest osa võõrandamise tehinguid.

59

määruse (EL) 2019/1111 alusel tõendeid, on neil valdkonnas eelnev kogemus olemas.

Ühekordse lisakoolituse läbimist ei saa lugeda liigselt koormavaks.

Muudatuse tulemusena notarite õigused laienevad, kuid kuna MK KOV-i üksused

rahvastikutoimingute valdkonnas123 jätkavad samuti tõendite väljastamist, on mõju ulatus

pigem väike. Muudatuse mõju on positiivne, notarite õigused laienevad ja lisanduvad uued

ülesanded, mis omakorda võimaldavad mõnevõrra suurendada notarite käivet.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Muudatuse tulemusel võib esialgu

mõnevõrra suureneda vajadus anda inimestele selgitusi, sest neil võib olla varasemaga

võrreldes rohkem küsimusi, millele notaritel tuleb vastata.

Pärimisregistri vastutava töötleja rolli üleminek Justiitsministeeriumilt Notarite Kojale ei ole

notarite jaoks tajutav muutus. Pärimisregistri teenused on notaritele ka edaspidi

harjumuspäraselt kättesaadavad.

III sihtrühm – maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksused rahvastikutoimingute

valdkonnas

PKTS-i § 3 lõike 22 kohaselt on MK KOV-i üksuseid 16. Ametnikke, kes väljastavad MK KOV-

i üksustes tõendeid, on vähe, seega on sihtrühm väike.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju keskvalitsuse korraldusele (avalikud teenused)

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Kui tõendeid hakkavad väljastama ka notarid, siis MK KOV-i üksuste ametnike töökoormus

mõnevõrra väheneb, kuivõrd inimesel tekib suurem valikuvõimalus, kelle poole pöörduda

vajaliku tõendi saamiseks. Näiteks, 2022. aastal väljastati 16 299 ja 2023. aastal

12 821 abieluvõimetõendit ning korduvat perekonnasündmuse tõendit. Keskmiselt väljastab

üks MK KOV-i üksus umbes 900 tõendit aastas.124 Sellest võib järeldada, et MK KOV-i üksused

väljastavad igapäevatöös regulaarselt väljavõtteid.

Muudatuse mõju on MK KOV-i üksuse ametniku üdisele töökoormusele pigem väike, kuivõrd

mõjutab üksnes kõnealuste tõendite väljastamise arvu osalist langust.

IV sihtrühm – Notarite Koda

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Pärimisregistri soetusmaksumus oli 228 571,17 eurot ja hetkeseisuga on jääkmaksumus 0 eurot.

Pärimisregistri põhimääruse § 1 lõike 1 kohaselt on pärimisregister andmekogu, sama määruse

§ 21 lõike 4 kohaselt on pärimisregistril keskmine (M) turbeaste ja turvaklass K2 T2 S2125.

Pärimisregistrit arendab, hooldab ja majutab RIK.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. detsembri 2022. a määruse nr 101 „Eesti

infoturbestandard“126 § 1 lõike 1 kohaselt järgib teenuse osutaja võrgu- ja infosüsteemi

turvalisuse tagamiseks Eesti infoturbestandardit (edaspidi E-ITS) ja rakendab sellest tulenevaid

123 Loetelu leiab Siseministeeriumi veebilehelt aadressil https://www.siseministeerium.ee/maakonnakeskuse-kohalikud-

omavalitsused-rahvastiku-toimingute-valdkonnas (andmed seisuga 27.05.2024). 124 Arvestatud on 2022. ja 2023. aasta keskmisega (14 560 tõendit). 125 K – käideldavus; T – terviklus ja S – konfidentsiaalsus 126 RT I, 30.01.2024, 7

60

turvameetmeid. Selle määruse lisa 3 „Auditeerimisjuhendi“ punkti 10.1 kohaselt viiakse E-ITS

põhiaudit läbi iga kolme aasta tagant. Küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 4 punkti 1 kohaselt

kohaldatakse küberturvalisuse seaduses sätestatut ka andmekogu vastutavale töötlejale.

Pärimisregistri põhimääruse § 33 lõike 4 kohaselt kannab pärisregistri ülalpidamis-, hooldus- ja

arenduskulud ning auditeerimisega seotud kulud Notarite Koda. Viimane pärimisregistri audit

tehti 2022. aastal vastavalt infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (edaspidi

ISKE) rakendamise juhendile. Järgmise auditi peab tegema hiljemalt 2025. aastal. Ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaministri 16. detsembri 2022 määruse „Eesti infoturbestandard“ lisa 3

„Auditeerimisjuhend“ kohaselt on E-ITS-i auditi eesmärk hinnata, kas auditeeritava

organisatsiooni infoturbe halduse süsteem ja selle raames rakendatud meetmed on vastavuses

dokumendiga „E-ITS. Nõuded infoturbe halduse süsteemile“ ning on piisavad organisatsiooni

äriprotsesside kaitseks ja organisatsiooni eesmärkide täitmiseks.

Kuivõrd E-ITS rakendamise praktika on alles välja kujunemas ja praegu on auditeerimise

teenuse osutajaid vähe, ei ole võimalik sellega kaasnevat võimalikku kulu prognoosida. Lisaks,

auditeerib E-ITS kõiki äriprotsesse tervikuna, mitte üksnes andmekogusid eraldi.

Pärimisregistri põhimääruse kohaselt kannab auditeerimise kulud Notarite Koda, seega

pärimisregistri üleandmisega talle uusi kohustusi ei tule.

Pärimisregister antakse Notarite Kojale üle 2025. aasta teises pooles. Kuivõrd pärimisregister

läheb üle Notarite Kojale (st Notarite Koda on edaspidi Justiitsministeeriumi asemel vastutav

töötleja), kaovad ära riigi kulud registri ülalpidamiseks ja Notarite Koda kannab kõik registriga

seotud kulud. RIK-i andmetel jäävad pärimisregistri ülalpidamisega seotud kulud suurusjärku

150–200 eurot, millele lisandub käibemaks.

Registri üleminekul Notarite Kojale jäävad kojal püsima haldamiskulu ja perioodilised kulud

seoses registri auditeerimise kohustusega. Vajaduse korral lisandub üksikuid kulusid seoses

registri arendamisega ja mõningast töökoormust arenduste tellimisega.

Abieluvararegistrisse kande tegemisel võetakse NotTS-i § 31 punktide 148 või 149 alusel eraldi

notari tasu (kooselulepingu sõlmimise ja lõpetamise korral hõlmab tasu ka abieluvararegistrisse

kande tegemist). Nimetatud tasud on kehtestatud muu hulgas abieluvararegistri ülalpidamise

kulude katteks. NotTS-i § 313 lõike 1 kohaselt ei võeta ametitoiminguga seotud pärimisregistri

kande tegemise eest eraldi tasu, st pärimismenetlusega seotud ametitoimingu tegemisel on

notari tasuga hõlmatud ka asjakohase kande tegemine pärimisregistrisse. Pärimismenetlusega

seotud toimingud on alla notariteenuse omahinna. Pärimisregistri ülalpidamisega seotud kulud

kaetakse liikmemaksuna laekuva tulu arvelt. Notarite Koda kannab juba praegu

pärimisregistriga kaasnevaid kulusid, seega seoses registri üleandmisega kulud lähiajal ei

suurene. Kui pärimisregistrit on vaja arendada, on Notarite Kojal võimalik kasutada selleks

otstarbeks enda eelarvest eraldatud raha või taotleda rahastust Euroopa Liidu struktuurifondist,

nagu seda tehti e-notari ja kaugtõestamise projekti arendamiseks.

2023. aastal oli notarite kogukäive 35 715 892 eurot. Eeldusel, et notarite ametitoimingute arv

märkimisväärselt ei vähene, suureneb kogu notariaadi käive hinnanguliselt ligikaudu

11 miljonit eurot. Kehtiva põhikirja kohaselt tasutakse Notarite Kojale liikmemaksu 5%

igakuiselt käibelt. Notarite Koja liikmemaksust saadav potentsiaalne tulu jääb suurusjärku

2 miljonit eurot. Näiteks, 2023. aastal sai Notarite Koda liikmetasu 1 501 377 eurot, seega

eelduslikult suureneb Notarite Kojal liikmetelt saadav tasu, mille arvelt on võimalik arendada

e-teenuseid. Pärimisregister antakse vastutavale töötlemisele üle 2025. aastal.

Muudatuse mõju on väike, kuna Notarite Koda on juba praegu sisuliselt täitnud vastutava

töötleja rolli ülesandeid ja kandnud pärimisregistriga kaasnevaid kulusid.

6.3. Kavandatav muudatus III: notari ametiaja ülempiiri seadmine (vanusepiir 70 aastat)

61

I sihtrühm – notarid ja notarikandidaadid

Notariametisse on 2024. aasta seisuga nimetatud 86 notarit. Lisaks on 7 notarikandidaati, kellel

on kandidaaditeenistus läbitud. Muudatus puudutab kõiki ametis olevaid notareid ja ametikoha

vabanemist ootavaid notarikandidaate. Muudatus puudutab ka notarikandidaate, kellel on

kandidaaditeenistus peatatud127 ja kellel on kandidaaditeenistus pooleli. Arvestades kõigi

vabade õiguselukutsete esindajate arvu kokku (1 914)128, on mõjutatud sihtrühm väike.

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, muu hulgas mõju kindla tegevusalaga seotud

ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatuse tulemusena on notaritele ette teada täpne aeg, mille saabudes nende ametitegevus

kindla vanuse saabudes lõppeb. Kindel teadmine võimaldab paremini kavandada nii oma

ametitegevust kui ka büroo pidamist. Lisaks muutub notarite kohtlemine võrdsemaks –

ametisoleku aeg lõppeb kindla vanuse saabumisel kõigil samal ajal. Kuna pensioniea

saabumine sõltub sünniaastast, siis praegu ei saabu pensioniiga igale notarile samas vanuses.

Muudatuse tulemusena hakkab aga kõigile notaritele kehtima ühtne ametitegevuse lõppemise

vanusepiir.

Praktikas on enamik notareid pärast pensioniea saabumist taotlenud ametiaja pikendamist.

Praegu on ametiaega pikendatud üheksal notaril, kelle vanus jääb praegu vahemikku 68,5–73,9

aastat. Muudatus mõjutab küll kõiki notareid, kuid alles vanusepiiri saabumisel, ametiaja lõpus.

Planeeritav muudatus ei too kaasa notarite käitumises olulisi muutusi ega kohanemisvajadust,

sest ka kehtiva korra kohaselt on võimalik pärast pensioniiga notari ametisoleku aega

pikendada. Lisaks on notaritel edaspidi kindlus, et neil on võimalik notarina tööd teha kuni

70. eluaastani ja selleks ei pea taotlema ametiaja pikendamist pärast pensioniea saabumist.

Juhul kui notar ei soovi 70. eluaastani ametitegevust jätkata, on NotS-i § 17 lõike 1 punkti 1

alusel võimalik notar tema enda soovil ametist vabastada.

Ebasoovitava mõjuna võib muudatus mõjutada neid notareid, kes sooviksid töötada kauem kui

70 eluaastat. Tänase seisuga on neljal notaril pikendatud ametiaega üle 70. eluaasta. Notari

ealine piir seatakse üksjagu kõrgemale kui praegune vanaduspensioniiga ja notaritele

võimaldatakse ilma lisataotlust esitamata töötada praegusest üldisest pensionieast kauem.

Pärast 70. eluaastat on võimalik olla ka notari asendaja.129 Kui edaspidi notar vabastatakse 70.

aastaselt ja samal ajal ei ole piisavalt notarikandidaate, kes saaksid vabanenud notari ametikohta

täita, võib NotS § 20 lõike 4 kohaselt nimetada notari asendaja kuni üheks aastaks.

Joonisel 8 on esitatud ülevaade, kuidas jagunevad ametis olevad notarid vanuse järgi

2030. aastaks. Ülekaalus on vanuserühm 60–69 aastat. Praegu on 7 notarikandidaati, kellel on

notarikandidaadi väljaõpe läbitud ja kes ootavad alatest aastatest 2009–2010 ametikohtade

vabanemist. 2024. aasta sügisel lõppeb kolmel notarikandidaadil kandidaaditeenistus.130

Joonisel 8 olevatest andmetest on näha ka seda, et lähema 5–15 a jooksul vabastatakse

muudatuse tõttu ametist peaaegu pool praegu ametis olevatest notaritest, mistõttu on lähiaastail

127 NotS § 25 lg 3 128 25. 06. 2024. a seisuga on pankrotihaldureid 85, kohtutäitureid 39, vandetõlke 109, advokaate 1136, patendivolinikke 50 ja

juriste MTÜ Eesti Juristide Liidu liikmetena 488. 129 NotS § 21 lg 1 130 Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarikandidaadi hindamisega. Pärast hindamise sooritamist

kandidaaditeenistus peatub ning on võimalik ja, teatud juhtudel ka kohustuslik, kandideerida vabale notari ametikohale.

62

tõsiselt vaja tegeleda notarite järelkasvuga. Mainitud 7 notarikandidaati võib seega olla isegi

ebapiisav, arvestades, et kõik praegu ametis olevad notarid on üle 40-aastased.

Joonis 8. Ametis olevate notarite vanuseline jagunemine 2030. aastal

Muudatuse tulemusena on ka notarikandidaatidel võimalik paremini prognoosida ametisse

asumise võimalikku aega, kuna ei ole enam võimalik, et pärast pensioniea saabumist saab notari

ametisoleku aega veel kuni 10 aasta võrra pikendada. Samas, muudatuse tulemusena pikeneb

seaduses sätestatud üldine notari ametisoleku aeg 70 eluaastale ja see võib lükata edasi notari

ametikohtade vabanemise ja notarikandidaatide võimalikku ametisse asumise aega. Siiski ei

kaasne muudatusega notarikandidaatide käitumises olulisi muutusi, kuna kehtiva korra kohaselt

on ka praegu pärast pensioniea saabumist võimalik notari ametitegevust pikendada veel kuni

10 aastat ehk kuni 75-aastaseks saamiseni. Samuti ei tähenda ametisoleva notari tegevuse

lõpetamine automaatselt kandidaadile võimalust notariametisse asuda, vaid justiitsminister

otsustab, lähtudes õiguskäibe vajadusest, vaba ametikoha täitmiseks konkursi korraldamise. Ka

seetõttu on notarikandidaatide kokkupuude muudatuste tagajärgedega harv, sest ametisolevate

notarite ametist lahkumine on pigem harv.

Kokkuvõtteks on muudatus pigem positiivne, kuivõrd notaritel kaob vajadus esitada ametiaja

pikendamise taotlus ja edaspidi on notaritel kindel teadmine, millal ametiaeg lõppeb. Väljaõppe

läbinud notarikandidaadil on võimalik tegutseda enne ametisse nimetamist muul erialal. Selleks

ainuke piirang tuleneb NotS § 25 lõikest 5, mille kohaselt on notarikandidaadil, kelle

kandidaaditeenistus on peatatud, keelatud tegutseda kutsealal, millel tegutsemine on vastuolus

notari kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega või muul viisil sobimatu notari

ametiga. Eeltoodust lähtudes ei kaasne muudatusega notarikandidaatidele olulist ega

negatiivset mõju.

II sihtrühm: Notarite Koda

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju – majanduslikud otsused

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

NotS-i § 44 lõike 1 punkti 4 kohaselt on Notarite Koja üks eesmärke kandidaaditeenistuse

korraldamine. Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarikandidaadi

hindamisega.131 Uus regulatsioon võimaldab Notarite Kojal paremini kavandada, mitu

notarikandidaati teenistusse võetakse ja planeerida selleks vajalikku raha.

131 NotS § 25 lg 2

40-49 8%

50-59 39%

60-69 43%

70-100 10%

2030

40-49

50-59

60-69

70-100

63

Praegu on ootel seitse notarikandidaati ja eelduslikult läbivad veel kolm notarikandidaati

käesoleva aasta sügisel kandidaaditeenistuse. Arvestades, et eelnõu muudatuste tõttu on

edaspidi ametikohtade vabanemine paremini prognoositav, on Notarite Kojal edaspidi lihtsam

aegsasti kavandada notarite järelkasvu ja vabade ametikohtade täitmist.

III sihtrühm: Justiitsministeerium

Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste

asutuste korraldusele, muu hulgas mõju asutuste ülesannetele ja töökorraldusele, sh asutuse

töökoormusele

Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta

Muudatuse tulemusena väheneb Justiitsministeeriumi töökoormus. Praegu hindab

justiitsminister, olukorras, kus notar pärast pensioniea saabumist soovib ametisse jääda, kas

õiguskäibe vajaduse rahuldamiseks on põhjendatud notari ametisoleku aja pikendamine ja kui

pikaks ajaks seda teha tuleks.

Kui tulevikus on seadusega kehtestatud notari ametisoleku aja lõppemine konkreetse vanuse

saabumisel, ei ole enam vajadust kaaluda pärast asjakohaste taotluste laekumist notari

ametisoleku pikendamise vajadust ega valmistada ette põhjalikult kaalutud ja motiveeritud

käskkirju. Kui notari ametisoleku aja pikendamine pärast pensioniea saabumist ei ole enam

kaalutlusotsus, vaid ametist lahkumine on seotud konkreetse vanusepiiri saabumisega, hoiab

see ära ametisoleku aja pikendamise taotluse lahendamisega seotud vaidlusi, vähendades

Justiitsministeeriumi töökoormust.

Notari ametisoleku aega pikendati 2022. aastal kahel korral, 2023. aastal kahel korral ja

2024. aastal kolmel korral. Kuna ametis olevate notarite vanused hakkavad ajapikku aga järjest

pensionieale lähenema, on lähiaastatel varasemast rohkem oodata kokkupuudet notari

ametisoleku pikendamisega. Näiteks, aastatel 2027–2028 täitub pensioniiga kaheksal notaril.

Muudatus puudutab peamiselt üksnes Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse ametnikku, kes

tegeleb notariaadi valdkonnaga. Muudatuse tulemusena väheneb ametniku töökoormus.

Lähtudes Justiitsministeeriumi töötajaskonna koguarvust (06.05.2024 seisuga 195 ametikohta),

on mõju ministeeriumi töökoormusele väike.

Mõju Justiitsministeeriumi töökorraldusele on väike, kuivõrd notarite pensioniikka jõudmine

ja sellest tulenev ametisoleku pikendamise taotlemine ja käskkirja vormistamine on harva ette

tulev töökoormus. Seoses sellega, et väheneb ametniku töökoormus ja vähesel määral ka

Justiitsministeeriumi üldine koormus, on muudatusel Justiitsministeeriumile pigem positiivne

mõju.

6.4. Mõjud halduskoormusele

Kavandatavad muudatused ei mõjuta halduskoormust. Füüsilised ja juriidilised isikud ei pea

notari teenuse kasutamisel tegema midagi varasemast rohkem. Samuti ei muutu notarite ja

Notarite Koja püsiv halduskoormus.

Notaritel tuleb enne perekonnasündmuse korduvate tõendite ja abieluvõimetõendi

väljastamisega alustamist läbida siseministeeriumi korraldatav koolitus, ent see on ajutine

halduskoormus suurenemine. Notarite Kojale kaasneb samuti ajutine halduskoormuse

suurenemine, kuna notarite kasutatavasse infosüsteemi on vaja teha notari tasu

ajakohastamisega seotud tehnilised muudatused.

64

Justiitsministeeriumilt Notarite Kojale pärimisregistri vastutava töötleja rolli üleandmine ei

mõjuta samuti Notarite Koja ega Justiitsministeeriumi halduskoormust, kuna vastutava töötleja

ülesandeid täidab Notarite Koda juba praegu.

Eelnõus kavandatavad ülejäänud muudatused on kas terminoloogilised või ei ole neil sisulist

mõju, seetõttu pole nende mõju seletuskirjas hinnatud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasnevad infotehnoloogilised arendused. Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) on menetlustarkvara ja andmelao töödega seoses

prognoosinud kulu suurusjärgus 11 900 eurot. Raha arendusteks tuleb olemasolevast

riigieelarverahast.

Perekonnasündmuse korduvate tõendite ja abieluvõimetõendi väljastamisega seonduvalt on

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond plaaninud notareid koolitada ja juhendada

koos konsulitega. Kuna edaspidi hakkavad nimetatud dokumente väljastama lisaks MV KOV-

i üksustele ka notarid, väheneb mõnevõrra riigilõivu laekumine riigieelarvesse.

Eelnõu muudatuste tulemusena kasvab notariaadi kogukäive. Notarid tasuvad käibelt riiklikke

makse, mh tulumaksu. Selle tulemusena suurenevad riigi eelarve tulud.

Muudatustel ei ole lisamõju riigi kuludele.

8. Rakendusaktid

Seaduse jõustumisel tuleb muuta järgmiseid määruseid:

1) justiitsministri 19. juuni 2009. a määrust nr 23 „Notariaadimäärustik“ (RTL 2009, 51, 751);

2) justiitsministri 3. detsembri 2013. a määrust nr 38 „Pärimisregistri pidamise,

pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“

(RT I, 06.12.2013, 4);

3) siseministri 12. detsembri 2017. a määrust nr 45 „Isikule uue eesnime, perekonnanime või

isikunime andmise kord ja avalduse vorm“ (RT I, 21.12.2017, 9).

Seletuskirjale on lisatud rakendusaktide kavand (lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub 2025. aasta 1. märtsil, jättes Notarite Kojale piisava ajavaru oma tööks vajalike

IT-süsteemide seadistamiseks, et sujuvalt olla valmis üle minema uute tasudega arveldamisele.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja

arvamuse avaldamiseks kohtutele, Notarite Kojale, Eesti Pangaliidule, Eesti Tööandjate

Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingule, Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale,

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile, Eesti Pensionäride Ühenduste

65

Liidule, Maksumaksjate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Võlanõustajate

Liidule, Õiguskantsleri Kantseleile ja Andmekaitse Inspektsioonile.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024. a

[allkirjastaja nimi ja ametinimetus]

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

„.....“....................... 2024. a

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame 4 nädala jooksul arvates käesoleva kirja saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad: notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, seletuskiri ning seletuskirja lisa 1 – rakendusaktide kavand. Lisaadressaadid: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Notarite Koda Eesti Pangaliit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Eesti Advokatuur Eesti Pensionäride Ühenduste Liit

Meie 22.07.2024 nr 8-1/5631-1

Maksumaksjate Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Võlanõustajate Liit Õiguskantsleri Kantselei Andmekaitse Inspektsioon Juta Jõgis 53337544 [email protected]