Leping

Käsundusleping nr 5.2-9/3811-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski maantee 80, 15092 Tallinn (edaspidi käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja AGA Consult OÜ, registrikood 16648714, Pärnu mnt 139c-305, Tallinn, Harju maakond 11317, mida esindab juhatuse liige Anastasia Arju, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud konkursi „Riikliku perelepitusteenuse osutajate leidmine” (edaspidi

konkurss) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on konkursi dokumendid, käsundisaaja taotlus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.3.1. Lisa 1 – andmetöötlusleping; 1.3.2. Lisa 2 – teenuse kirjeldus; 1.3.3. Lisa 3 – aruande vorm (transport).

2. Lepingu ese 2.1. Käsundisaaja osutab käsundiandjale vastavalt konkursi tingimustele ja kooskõlas

käsundisaaja taotlusega riikliku perelepitusteenuse seaduses (edaspidi RPLS) sätestatud lepitusmenetluse läbiviimise teenust (edaspidi teenus), mis peab vastama konkursi dokumentides ja RPLS-is sätestatud tingimustele.

2.2. Käsundi täitmisel viiakse perelepitaja vahendusel läbi lepitusmenetlus, mille tulemusel võivad lepitusosalised kokku leppida perekonnaseaduses sätestatud lapsega suhtlemise õiguse või alaealise lapse ülalpidamisega seotud küsimustes.

2.3. Käsundisaaja viib lepitusmenetlusi läbi Tallinnas. 2.4. Käsundiandjal ei garanteeri käsundisaajale teenuse osutamise võimalust konkreetses

mahus; käsundisaaja on teadlik, et osutatav teenuse maht sõltub teenuse vajadusest, sh piirkondlikust vajadusest, ning et sama teenuse osutamiseks on sõlmitud lepingud mitme teenuseosutajaga.

2.5. Teenuse täpsem kirjeldus ja teenusele esitatavad nõuded on konkursi dokumentides. 2.6. Teenust tellitakse ja rahastatakse riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Käsundiandja tasub käsundisaajale osutatud teenuse eest vastavalt RPLS § 15 lõikes 2

nimetatud määruses sätestatud lepituskohtumise maksumusele ja mahule. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid (sh käibemaksukohustuslase puhul käibemaksu,

vajalike vahendite, materjalide, ruumide, transpordi ja muud kulu, samuti lepituskohtumiste ettevalmistavat kulu), mis käsundisaaja on teinud teenuse osutamiseks, välja arvatud konkursi dokumendis „Teenuse kirjeldus“ punktides 13.12.-13.16. nimetatud transpordikulud, mis hüvitatakse käsundisaajale aruande alusel.

3.3. Käsundiandja tasub käsundisaajale ainult nende lepituskohtumiste eest, mille kohta käsundiandja on teinud otsuse teenuse saamise ja perelepitaja määramise kohta.

3.4. Käsundiandja tasub teenuse eest pärast teenuse kirjelduse punkti 13.11. käsundisaaja poolset täitmist ja selle alusel esitatud arve saamist.

3.5. Käsundisaaja esitab käsundiandjale arve e-arvena. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 4. Käsundi täitmine 4.1. Käsundi täitmise periood on alates lepingu sõlmimise kuupäevast kuni 31.12.2025. 4.2. Käsundisaajal on õigus saada lepingus kokkulepitud tasu, konsulteerida lepingu täitmise

käigus tekkivate küsimuste ja probleemide korral perelepituse koordinaatoritega või juhtivkoordinaatoriga, saada supervisiooni ja kovisiooni.

4.3. Käsundisaaja kohustub täitma käsundi tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursi dokumentide ja esitatud taotlusega ning käsundisaaja kasutuses olevas nõuetekohases ruumis. Käsundisaaja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis

ei ole konkursi dokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka.

4.4. Käsundisaaja peab omama juurdepääsu teenuse osutamiseks erandkorras vajalikele veebipõhistele tarkvaralahendustele ja neid teenuse osutamise käigus haldama, sh tagama, et tema poolt kasutatav infotehnoloogiline vara on turvaline ja võimaldab käsundiandja poolt kohustuslikuks tehtud tarkvaralahendusi kasutada.

4.5. Käsundiandjal on õigus anda käsundisaajale teenuse osutamiseks juhiseid. Kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid.

4.6. Vajadusel annab käsundiandja käsundisaajale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni käsundi täitmisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates käsundisaaja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest käsundiandja poolt.

4.7. Käsundiandjal on õigus kontrollida käsundi täitmise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel käsundisaajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

4.8. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Käsundisaaja täidab käsundi konkursi taotluses nimetatud perelepitaja(te) kaudu. Perelepitaja lisandumise korral kooskõlastab käsundisaaja uue perelepitaja käsundiandjaga, sh esitab käsundiandjale uue perelepitaja kohta kõik vajalikud dokumendid perelepitaja RPLS-is sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

5. Üleandmine 5.1. Käsundisaaja esitab käsundiandjale eelmisel kuul läbiviidud lepituskohtumiste kohta

aruande hiljemalt järgmise kuu 5. kuupäeval või sellele järgneval esimesel tööpäeval. 5.2. Käsundiandja vaatab aruande üle ja kinnitab selle viie tööpäeva jooksul alates aruande

saamisest. Juhul kui käsundi täitmine on käsundisaaja poolt teostatud mittenõuetekohaselt (sh esitatud dokumentides esinevad puudused), esitab käsundiandja oma vastuväited ja selgitustaotlused kirjalikult. Käsundisaaja peab puudused kõrvaldama hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast vastuväidete saamist. Käsundi täitmise aruanne on aluseks tasu maksmisel.

5.3. Käsundiandjal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest, kui see ei vasta konkursi dokumentides ja taotluses sätestatule.

6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

6.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest eelkõige, kui käsund on jäänud täitmata, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi käsundiandja. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib käsundiandja VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni.

6.3. Käsundiandja esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul lepingu rikkumisest teada saamisest arvates.

6.4. Käsundiandjal on õigus mitte suunata käsundisaaja juurde teenusele uusi peresid, kui on ilmnenud teenuse osutamise mittevastavusest tulenev lepingu rikkumine ning rikkumise asjaolud on alles väljaselgitamisel.

6.5. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 1000 eurot iga rikkumise eest, kui käsundisaaja poolt osutatud teenus ei vasta lepingus või seaduses sätestatud tingimustele.

6.6. Teenuse kirjelduses esitatud tähtaegadest või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 85 eurot iga viivitatud päeva eest.

6.7. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas.

6.8. Lepingu punktis 8 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 5000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

6.9. Lepingu olulise rikkumise korral on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest käsundisaajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel, samuti perelepitaja isikuomaduste mittevastavusest tingitud korduvat rikkumist (nt erapooletuse nõude rikkumine ja peredega kokkulepetest korduv mitte kinnipidamine, peredega ebaeetiline käitumine jmt).

6.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda teiselt poolelt täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

6.11. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

7.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

7.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval.

8. Konfidentsiaalsus 8.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

8.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

8.4. Käsundisaaja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.5. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluslepingu.

9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2025. Lepingu lõppemine

ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

9.2. Kui käsundisaajal on vajadus ning piisavad rahalised vahendid, on pooltel õigus lepingut teenuse osutamise korraldamiseks pikendada kuni 24 kuud.

9.3. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

9.4. Käsundiandjal on õigus ühepoolselt muuta dokumente teenuse kirjeldus ja aruande vormi. Nimetatud dokumentide muutmisel ei sõlmita lepingu lisa ja käsundiandja edastab sellekohase teate koos uuendatud dokumentidega käsundisaajale.

9.5. Lepingu punktis 2.3 sätestatud piirkonna muutmiseks esitab käsundisaaja käsundiandjale taotluse, mille käsundiandja kooskõlastab kirjalikult taasesitatavas vormis.

9.6. Käsundiandjal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele. Käsundiandja teatab käsundisaajale sellekohasest soovist kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Käsundiandja tasub lepingu ülesütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu ülesütlemise hetkeks läbiviidud lepituskohtumiste ja lapse ärakuulamiste eest.

9.7. Käsundisaajal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda, kui käsundiandja ei ole suunanud teenusele 6 kuu jooksul ühtegi lapsevanemat.

10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige

kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut.

10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

10.3. Käsundisaaja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Anastasia Arju peadirektor juhatuse liige

1

Käsunduslepingu nr 5.2-9/3811-1 Lisa 1

ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa konkursi „Riikliku perelepitusteenuse osutajate leidmine“ tulemusena sõlmitud käsunduslepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja AGA Consult OÜ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses

isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse.

2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust,

sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku

(„andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;

2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega.

3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud

ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu

2

täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: 3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise

vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja

tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja

kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja

jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel.

3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. 3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda

tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed.

3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet.

3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele

andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid

isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms). 3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja

korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:

3

3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud;

3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist;

3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel.

4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa

Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.

4.2. Juhul kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega

seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist.

5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada.

5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele:

6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes;

4

6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud;

6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 6.1.3.1. isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva

järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid;

6.1.3.2. vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.

7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik

andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja.

7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud.

7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Anastasia Arju peadirektor juhatuse liige

5

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: __________________________________________________________________________ _______ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara

või õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

__________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate

mittepiisav koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):____________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______

6

__________________________________________________________________________ _______

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______

7

Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku

nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem

kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________

8

__________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:

9

__________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): __________________________________________________________________________ _______

1

KINNITATUD 08.11.2023käskkirjaga nr 149

Lisa 2 Lisa 2 Teenuse kirjeldus 1. Taustainfo Laste heaolu tagamiseks on oluline, et vanemate lahkumineku korral oleks lapsevanematel võimalik lapse elukorraldusega seotud küsimustes sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid. Riikliku perelepitusteenuse eesmärk on toetada lapsevanemaid vanemluskokkuleppe sõlmimisel ning soodustada vanemate koostööd lapse kasvatamisel, et tagada lapse huvide kaitse ja heaolu. Alaeesmärkidena saab välja tuua järgmised: - perelepitusteenuse senisest suurem kasutamine alternatiivse lahendusena kohtumenetluse kõrval; - suurem kohtuväliste lepete arv, kohtuasjade arvu vähenemine. Perelepituse eesmärgiks ei ole saavutada lastevanemate omavahelist äraleppimist, vaid olukord, kus vaidlevad osapooled jõuaksid erimeelsuste korral mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu. Perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse või laste lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kellel ei ole õnnestunud kokku leppida lapse elukorralduslikes küsimustes (näiteks suhtluskord, lapse ülalpidamise küsimused ning ühise hooldusõiguse lõpetamine või muutmine1). Laps, kelle osas tema vanematele perelepitusteenust pakutakse, on alalise elukohaga Eestis. Perelepitusprotsessi oluline osa on lapse kaasamine, mis tähendab, et lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb vaidlusest puudutatud lapsele anda lepitusmenetluse käigus võimalus oma arvamust avaldada. Laste ärakuulamisest loobutakse vaid juhul, kui laps on juba ära kuulatud või kui lapse vanust ja arengutaset arvestades ei ole lapse ärakuulamine võimalik. 2. Perelepitusteenuse eelised: 2.1. Suurem tõenäosus, et jõutakse lahenduseni, millest mõlemad pooled kinni peavad. Tulenevalt lepituse olemusest võtavad pooled ise vastutuse sobiva lahenduse otsimise eest. Kuna lepituse tulemusel saavutatud kokkulepet tajutakse väiksema tõenäosusega väljastpoolt pealesurutuna ning pooled on saanud ise kokkuleppe detailid paika panna, tunnevad nad suurema tõenäosusega sisemist sundi kokkuleppest kinni pidada. 2.2. Perelepituse kulud on väiksemad kui kohtumenetluses Kohtumenetluse läbiviimiseks kulub rohkem aega ja tööjõudu kui sama asja lahendamiseks lepituses. Tulenevalt kohtuniku kvalifikatsioonist ja üldistest kohtu ülalpidamise kuludest on kohtupersonali töötund kallim kui perelepitaja oma. Muidugi sõltub kohtumenetluse kuludelt kokkuhoidmise võimalikkus sellest, kas lepitused on tulemuslikud – kui lepituse käigus kokkuleppeni ei jõuta, tekivad kohtumenetluse kulud ikkagi. 2.3. Perekonnaõiguslike vaidluste mõju lapse heaolule Eestis tehtud uuringutes on rõhutatud, et perekonnaõiguslikud vaidlused on tihti kõigile osapooltele emotsionaalselt rasked, kuna vanemad võivad sellises olukorras unustada lapse parimad huvid, manipuleerida lapsega ning segada ta omavahelistesse tülidesse. Teistes riikides tehtud uuringute tulemused näitavad, et võrreldes kohtumenetlusega aitab lepitus vanematel paremini keskenduda lapse huvidele ning omab positiivset mõju lapse kasvatamises osalemisele isegi 12 aasta möödudes lepituse läbiviimisest.

1 1. juulil 2023. aastal jõustus RPLS seaduse § 4 (2) Kui kohus on teinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5601 alusel perelepitusse suunamise määruse, võib lepitusmenetluse käigus kokku leppida ka ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises perekonnaseaduse § 1371 kohaselt.

2

3. Riiklik perelepitusteenus 3.1. Riiklik perelepitusteenus on lapsevanematele tasuta. 3.2. Teenust osutatakse kontaktkohtumisena (silmast-silma ühes ruumis, perelepitaja ja

lapsevanemad), v.a juhul kui perelepitaja ja koordinaator ei ole kokku leppinud põhjendatud vajaduse korral erimeetodites - lepituskohtumist videosilla vahendusel või eraldi kohtumised lapsevanematega.

3.3. Kui perelepitusprotsessi käigus võib vaja minna tõlki, korraldab vajadusel tõlketeenuse seansile koordinaator.

3.4. Teenuse pakkumise kohaks on alati privaatne ja professionaalne ruum. Iga erandjuhtumi puhul suhtleb perelepitaja koordinaatoriga.

3.5. Perelepituse etapid, mida perelepitaja lepitusmenetluse läbiviimisel järgima peab:

1. Ettevalmistav etapp Infovahetus koordinaatoriga ning perega, perelepitusteenuse sisu selgitamine, lepitusteenuse põhimõtete ja tingimuste, sh ka laste kaasamise protsessi tutvustamine lapsevanematele. Valmisoleku küsimine lepituseks, individuaalne valmisolek.

2. Protsessi alustamine Lepituskohtumise tegevuste tutvustamine, perelepitaja ülesande kirjeldamine, rolliselgus, protsessi reeglite kujundamine ja fikseerimine. Lapsekesksuse tutvustamine, normaliseerimine teenuse puhul.

3. Olukorra kirjeldamine Mõlema osapoole võimalus kirjeldada olukorda. Perelepitaja peegeldab lapsevanemate mõtteid, ettepanekuid, võtab need suuliselt ja kirjalikult kokku. Oluline on lapsevanemate arvamuste aktsepteerimine.

4. Teemade kogumine ja väljavalimine

Selgitada välja teemad, millega perelepituses tööle asutakse, seada need lapsevanematega koos järjekorda, planeerida ühiselt protsess, kestvus, ootused sellele. Visualiseerida lapsevanematele teekond. Lapse heaolu prioritiseerimine.

5. Huvide väljaselgitamine ja võimaluste uurimine

Ootuste ja vajaduste ilmsiks tulemine, erinevate huvide väljaselgitamine, kaardistamine, aktsepteerimine. Ühiste arusaamade väärtustamine, peegeldamine, lapse prioritiseerimine.

6. Lahenduste läbirääkimine Võimalike lahendusvariantide väljaselgitamine. Lapsevanemaate vajaduste esile toomine, lapsevanematega loomingulisus ja paindlikkus. Ettepanekute/vahekokkulepete fikseerimine, mõtlemisaeg.

7. Kokkulepete sõlmimine, protsessi lõpetamine

Kokkuleppe tingimuste väljatöötamine. Kokkuleppe fikseerimine. Edasiste sammude planeerimine juhul kui kokkuleppeni ei jõutud. Kokkuvõte ja tagasiside.

4. Perelepitusteenuse teenuseosutaja 4.1. Riiklikku perelepitusteenust viib läbi perelepitaja, kes neutraalse osapoolena aitab

lapsevanematel oma mõtteid vahendada ja erimeelsusi lahendada. 4.2. Perelepitajat kirjeldavad järgmised isikuomadused ja oskused:

1. Oskus jääda lapsevanematega suhtlemises täielikult neutraalseks ja erapooletuks nii oma suulises kui kirjalikus väljenduses.

2. Lapsekesksus ja mõtestatud lapse heaolu eest seismine. 3. Empaatiavõime, võime intuitiivselt mõista ja inimestega suhelda. 4. Küpsus ja elukogemus, mitte ainult teoreetilised teadmised. 5. Oskus arvestada paaride lahkuminekul nii emotsionaalsete kui ka praktiliste

vajadustega, sealhulgas oskust reageerida kriisiolukorras, kus osalejate ebaratsionaalsed reaktsioonid võivad vaidlust pikendada ja süvendada.

6. Isikupärase ja paindliku tööstiili kasutamine, mis võimaldab varieerida protsessi struktuuri ja tempot töös oleva paari ja perekonna vajaduste järgi.

3

7. Oskus näha perekonda kui tervikut, kus pereliikmete head suhted ja koostöö on olulisemal kohal kui kokkulepped iseenesest.

8. Suurepärased suhtlemisoskused – selge ja sobiva keele kasutamine, küsimuste küsimine, ümbersõnastamisoskus.

4.3. Perelepitaja kohtub mõlema vanemaga samaaegselt, peab kinni konfidentsiaalsus- ja muudest lepingunõuetest. Juhul, kui on mingil põhjusel tarvis kohtuda lapsevanematega eraldi, võtab perelepitaja sellekohase kirjaliku nõusoleku koordinaatorilt enne kohtumisaja kokkuleppimist.

4.4. Üks lepituskohtumine kestab 90 minutit ja kohtutakse üks kuni viis korda. Vahel õnnestub kokkulepe sõlmida paari kohtumisega, vahel on kohtumisi vaja kokku leppida aga rohkem kui viis (sellisel juhul tuleb perelepitajal esitada lisaseansside põhjendatud taotlus).

4.5. Kui perelepitaja ei saa peret vastu võtta, haigestub või on muul moel raskendatud teenuse elluviimine, siis teavitab ta olukorrast viivitamatult e-posti teel nii lapsevanemaid kui koordinaatorit.

4.6. Kirjavahetust peab perelepitaja pidama oma töös, kasutades SKA e-maili. Samuti on kohustuslik kasutada lepituskohtumisele kutsumisel ja kohtumisaja kokku leppimisel SKA standardkirja ja malli, mille leiab kontor.rik.ee keskkonnast.

4.7. Esimesel lepituskohtumisel peab perelepitaja teavitama vanemaid riikliku perelepitusteenuse korraldusest ja perelepituse eesmärgist. Lepituse eesmärk on vanemate vahelise kirjaliku kokkuleppe ehk vanemluskokkuleppe sõlmimine. Perelepitaja aitab vanemaid vanemluskokkuleppe sõlmimisel.

4.8. Kirjavahetust tuleb pidada alati mõlema vanemaga, et tagada osapoolte võrdsus. 4.9. Perelepitaja selgitab vanematele vanemluskokkuleppe ja selle raames sõlmitavate

kokkulepete õiguslike tagajärgi (näiteks hooldusõiguse osalise üleandmise või suhtluskorra muudatuse mõju jms). Perelepitaja jagab vanematele teavet perekonnaseaduse, lastekaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja teiste aktuaalsete seadusandlusest tulenevate kohustuste kohta, mis kehtivad lastele ja vanematele, kui vanemad koos ei ela.

4.10. Iga lepituskohtumise järgselt saadab perelepitaja mõlemale lapsevanemale ühise e- kirjaga kokkuvõtte toimunud protsessi ja kasutatud metoodikate kohta koos uue kohtumisajaga.

4.11. Erijuhtumite korral on perelepitajal õigus kaasata protsessi edasiviimiseks kaaslepitust. Kaaslepitajaks saab valida perelepitaja SKA lepingupartnerite seast. Perelepitaja informeerib koordinaatorit, kas ja kelle perelepitajatest ta kaaslepitusse kaasab.

4.12. Perelepituskohtumine kuulub riiklikule rahastamisele reeglina juhul, kui sellel osalevad kaks lapsevanemat ja perelepitaja. Mõjuva põhjuse olemasolul võib perelepitaja koostöös koordinaatoriga otsustada vanemate eraldi lepitamise kasuks.

4.13. Perelepitaja kirjutab enne kohtumise kokku leppimist perelepituse koordinaatorile ja arutab kirjas või telefoni teel juhtumit. Koordinaator otsustab, kas eraldi kohtumine on antud olukorras mõistlik. Koordinaatori kirjaliku positiivse tagasiside korral lepib perelepitaja vanematega eraldi kohtumised kokku.

4.14. Perelepitaja valib teenuse osutamise aja koostöös lapsevanematega, kuid lepitud aeg ei tohi olla varem kui kell 8.30 hommikul ning mitte hiljem kui algusega kell 20.00 õhtul. Teenust ei osutata riigipühadel.

5. Teenuse osutamise koht ja nõuded ruumile 5.1. Füüsiline ruum 5.1.1. Teenuse osutamise koha valib teenuseosutaja oma äranägemise järgi, arvestades, et on

tagatud teenuse osutamise asukoha neutraalsus, kasutusmugavus, kliendi turvalisus, privaatsus ja ligipääsetavus.

5.1.2. Teenuse osutamise kohaks peab olema privaatne ja professionaalne ruum. 5.1.3. Teenuse osutajal on õigus teha teenuse osutamise koha leidmisel koostööd kohalike

omavalitsustega või teiste organisatsioonidega, kellel sobivaid ruume on pakkuda. 5.1.4. Teenuse osutamise ruum peab olema vaba erinevatest häirivatest teguritest, pakkuma

meeldivat ja rahustavat õhkkonda. Eelistatav on ümmargune või ovaalne laud, mille ümber on mugavad toolid paigutatud nii, et perelepitajal on võimalik hoida samal ajal mõlema osapoolega silmsidet.

4

5.1.5. Teenuse pakkumise kohaks ei tohi olla avalik ruum nagu kohvik, fuajee vms. Juhul, kui ei ole erinevatel põhjustel võimalik tagada teenuseks sobivat ruumi, tuleb teenuse pakkumine ära jätta, mitte teha teenuse kvaliteedis järeleandmist.

5.2. Perelepitus videosilla vahendusel 5.2.1. Perelepitusteenus on kõige efektiivsem, kui see toimub kontaktkohtumisena, kuid

erandkorras on võimalus teenust läbi viia ka videosilla vahendusel. 5.2.2. Videosilla kasutamise eelduseks on mõlema vanema sellekohane soov ja perelepitaja

kooskõlastus koordinaatoriga. 5.2.3. Videosilla kasutamist tuleb eriti hoolikalt kaaluda erijuhtumite korral, et tagada kõigi

osapoolte turvalisus. Vanemate üksmeel ja soov ei ole piisav, et teenust vastaval viisil läbi viidaks.

5.2.4. Videosilla võimalust võib kasutada vahetu teenuse osutamise alternatiivina eeldusel, et selleks kasutatavad seadmed ja virtuaalkeskkond vastavad konfidentsiaalsete andmete käsitlemise ohutusnõuetele.

5.2.5. SKA pakub 2024. aasta teises kvartalis perelepitajatele koolitust koos juhendmaterjaliga, kuidas teenust kõige turvalisemalt ja efektiivsemalt videosilla vahendusel läbi viia.

6. Lapse kaasamine 6.1. Lapse kaasamine ja ärakuulamine toimub vastavalt RPLSis sätestatule. Lapse huvide

väljaselgitamiseks tuleb vaidlusest puudutatud lapsele anda lepitusmenetluse käigus võimalus oma arvamust avaldada.

6.2. Iga last, keda perelepitus sisuliselt puudutab, tuleb võimaluse korral ära kuulata eraldi ja ühel korral.

6.3. Laste kaasamine kestab ühe lapse kohta orienteeruvalt 60 minutit. 6.4. Perelepitaja kirjeldab selle lapse kaasamise protokollil, mille lisab pere kausta Kontor

keskkonnas. 6.5. Laps tuleb ära kuulata tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil. 6.6. Lapse ärakuulamisest võib loobuda, kui vaidlusest puudutatud laps on lepitusmenetluse

alustamisele eelneva kuue kuu jooksul lastekaitsetöötaja või mõne muu lapsega töötava isiku poolt lepitusmenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud või kui lapse vanust ja arengutaset arvestades ei ole lapse ärakuulamine võimalik.

7. Perelepituse erijuhtumid 7.1. Perelepituse erijuhtude alla kuuluvad juhtumid, kus:

1. on esinenud lähisuhtevägivalda; 2. on esinenud lapse väärkohtlemist või hooletusse jätmist; 3. ühel või mõlemal lepitusosalisel on psüühikahäire või intellektipuue.

7.2. Perelepituse erijuhtude korral võib perelepitaja kaasata lepituskohtumistel osalema teise perelepitaja, kes toetab lepitusmenetluse läbiviimist. Perelepitaja informeerib koordinaatorit, kas ja kelle perelepitajatest (SKA lepingupartnerid) ta kaaslepitusse kaasab.

7.3. Perelepitaja, kes viib läbi erijuhtumit on läbinud asjakohase täiendkoolituse. Koolitusel osalenud perelepitajate osas peab nimekirja Sotsiaalkindlustusamet.

7.4. Perelepituse erijuhu staatuse määrab SKA perelepituse koordinaator kirjalikult, vastavalt STARis tehtud hindamisele ja perelepitajalt saadud infole.

7.5. Lepituskohtumise erijuhu kestvus on 90 minutit. 8. Perelepitusteenuse koordineerimine 8.1. Riikliku perelepitusteenuse koordineerivat ja keskset rolli kannavad teenuse

koordinaatorid ja juhtivkoordinaator (edaspidi koordinaator). 8.2. Koordinaatori ülesanne sotsiaalkindlustusametis (edaspidi: SKA) on teenuse

koordineerimine, sealhulgas lapsevanemate, perelepitajate ja teiste osapoolte perelepituse alane nõustamine.

8.3. Koordinaator teeb lepitusmenetluse raames haldustoiminguid ja -otsuseid: vormistab määramise otsuseid, hindab vanemluskokkuleppeid ning kinnitab need või teeb vanematele ettepaneku lepitusprotsessiga jätkata. Koordinaatorite tiimi ja klienditööd juhib juhtivkoordinaator.

5

9. Teenuse taotlemine 9.1. Perelepitusteenuse saamiseks esitab lapsevanem taotluse Sotsiaalkindlustusameti

iseteeninduskeskkonnas https://iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee, kirjutades SKA meiliaadressile: [email protected] või pöördudes SKA klienditeenindusse.

9.2. Kui klient pöördub otse riikliku perelepitaja poole, suunab perelepitaja ta edasi eelpool toodud kanalitesse.

9.3. Teenuse määramiseks kogub SKA koordinaator kokku mõlema lapsevanema andmed, millest moodustub taotlus. Taotlusel kajastatud andmeteks on lapsevanemate nimed, isikukoodid, kontaktandmed (e-post ,telefon), ühiste laste nimed ja isikukoodid (kelle osas on erimeelsused), vaidluse sisu, teenuse saamise linn ja keel, kohaliku omavalitsuse ja kohtu kontakt (juhul, kui juhtum tuleb kohaliku omavalitsuse või kohtu kaudu).

9.4. Taotlust ei esitata, kui kohus on teinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5601 alusel perelepitusse suunamise määruse.

10. SKA koordinaatori töövoog 10.1. Taotluse vastuvõtmine

10.1.1. Otsuse riikliku perelepitusteenuse määramise kohta teeb perelepituse koordinaator kas lapsevanemate taotluse või kohtumääruse alusel.

10.1.2. Koordinaator hindab, kas taotlus on terviklik, ning kas lapsevanemad on õigustatud perelepitusteenust saama. Vajadusel suhtleb koordinaator lapsevanematega telefoni või Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse keskkonna (edaspidi: SKAIS) kaudu, et hinnata vanemate motivatsiooni teenusel osaleda ning teenuse sobivust vanematele. Koordinaator viib vajadusel läbi ka lähisuhtevägivalla mustreid avava riskihindamise.

10.1.3. Lepitusmenetluse toimingud registreeritakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR (edaspidi STAR).

10.1.4. Mõnel juhul on õigus ka teenuse osutamisest keelduda, kui vanemad on emotsionaalse või psüühilise seisundi tõttu liiga erinevatel positsioonidel ja seetõttu lepitusse olemuslikult ei sobi.

10.2. Perelepitaja määramine 10.2.1. Perelepitaja valikute kriteeriumiteks on perelepitusteenuse osutamise koht, teenuse

osutamise keel ja perelepitaja töökoormus. 10.2.2. Kui lapsevanemad soovivad konkreetset perelepitajat ja esitavad soovi oma taotlusel,

võetakse lepitajaga ühendust ja küsitakse, kas ta on valmis perekonda võtma. 10.2.3. Iga perelepitaja on kalendrikuu alguseks esitanud perelepitaja töökalendri ehk oma

töömahu dokumendikeskkonnas kontor.rik.ee. Samuti märgib perelepitaja dokumendikeskkonnas eemalolekud (puhkus või haigestumine) või tööpiirkonna muudatused.

10.2.4. Otsus teenuse saamise ja perelepitaja määramise või sellest keeldumise kohta edastatakse lapsevanematele iseteeninduskeskkonna suhtlusfunktsiooni kaudu.

10.2.5. Perelepitajale, kes perega tööd alustab, annab koordinaator üle asjassepuutuva teabe ning jääb perelepitajale peamiseks kontaktiks.

10.2.6. Kui perelepituskohtumistel ilmneb, et tegemist on erijuhuga, teavitab perelepitaja koordinaatorit, et hinnata tekkinud olukorda ja otsustada kaaslepitaja kaasamine.

10.2.7. Kui ilmneb vajadus lepituskohtumiste arvu suurendada pärast 5 lepituskohtumist, esitab perelepitaja selle kohta koordinaatorile taotluse (Lisaseansside taotlus). Koordinaator hindab täiendava lepituskohtumise vajadust ning kannab hindamise andmed koos põhjenduse ja hindamise tulemusega STAR-i.

10.2.8. Kui lepitusosalised jõuavad kokkuleppele, loetakse lepituskohtumised lõppenuks ja sõlmitakse vanemluskokkulepe.

10.2.9. Perelepitusteenuse koordinaator hindab, kas vanemluskokkulepe on kooskõlas lapse huvidega ning kinnitab selle vastavalt Riikliku perelepitusteenuse seaduse (edaspidi: RPLS) § 12 sätestatud tingimustele.

10.2.10. Juhul kui ilmneb, et lepitusosaliste poolt kokku lepitu ei ole lapse huvidega kooskõlas või kui vanemluskokkulepe või selle osa ei ole täidetav, teeb ta lepitusosalistele ettepaneku jätkata lepituskohtumistega ja muuta vanemluskokkulepet.

10.2.11. Kui lapsevanemad ei soovi muuta vanemluskokkulepet, väljastab SKA perelepituse edutuse tõendi.

6

11. Perelepitaja töövoog 11.1. Perelepitaja määrab iga kalendrikuu dokumendijagamise keskkonnas Kontor mitu uut

perekonda on ta valmis võtma teenusele. Näiteks: Tartus ja Põlvas töötav Miina on valmis Tartus võtma 6 peret ja Põlvas 2 peret, sest ta teab ette, et Põlvas käib ta harvem.

11.2. Koordinaator võtab ühendust perelepitajaga ja teeb ettepaneku perega lepitusmenetluse läbiviimiseks. Kui perelepitaja nõustub, saadab koordinaator talle dokumendijagamise keskkonna kaudu lapsevanemate taotluse (mis sisaldab kontakte, vaidluse sisu ja lapse andmeid).

11.3. Perelepitaja peab esimese kontakti lapsevanematega looma esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul ja esimene perelepituse lepituskohtumine peab toimuma 14 kalendripäeva jooksul kui lapsevanemad ei soovi teisiti. Lapsevanemate soovi korral teavitab perelepitaja sellest koordinaatorit. Vastav info (millal võeti vanematega kontakti ning millal on planeeritud esimene kohtumine) tuleb kirjeldada lepitaja tööpäevikus.

11.4. Oma tööpäevikut lapsevanematega suhtluse (e-post, telefon) ja lepituskohtumiste ning lapse ärakuulamise kohta peab perelepitaja dokumendijagamise keskkonnas Kontor. Klienditöö arvestust eelmise kuu lepituskohtumiste arvu ja kestvuse kohta peetakse STARis.

11.5. Perelepitaja järgib oma tegevuses kõiki seadustest tulenevaid kohustusi, sealhulgas teavitab abivajavast või hädaohus olevast lapsest, kui see teadmine perelepituse käigus ilmneb.

11.6. Viie esimese perelepituse kohtumise vahele mahutab perelepitaja lapse/laste ärakuulamise. Kui last ei ole ea tõttu või muudel põhjustel võimalik ära kuulata või on perelepitajale teada, et lapse ärakuulamine on teise spetsialisti poolt toimunud, esitab ta vastava põhjenduse lapse ärakuulamise protokolli vormil.

11.7. Juhul, kui perelepitaja hinnangul ei piisa konkreetsele perele viiest lepituskohtumisest, esitab ta kirjalikult täiendava lepituskohtumise taotluse koordinaatorile.

11.8. Kui lapsevanemate omavahelises suhtluses perelepituse viie lepituskohtumise raames positiivseid arenguid ei toimu, annab perelepitaja koordinaatorile vastava kirjaliku kinnituse, sh info lepituskohtumiste lõppemise alustest perelepitusteenuse edutusest antud lapsevanemate puhul.

11.9. Perelepitajal on teenuse jooksul läbivalt võimalus koordinaatoriga tööpäevadel kella 8.30- 17.00 suhelda telefoni või e-posti teel teenust puudutavates küsimustes. Abivajavast või hädaohus olevast lapsest teavitada saab perelepitaja muu hulgas ka SKA koordineeritud lasteabitelefonil 116111.

11.10. Kui lapsevanemad on jõudnud kokkuleppeni ja valminud on mustandversioon kokkuleppest, edastab perelepitaja selle koordinaatorile tutvumiseks ja soovitusteks.

11.11. Kui lapsevanemad on jõudnud lõpliku kokkuleppeni, vormistab perelepitaja need vanemluskokkuleppe vormil (eelistatult digitaalselt). Paberkandjal allkirjastatud kokkulepped skänneerib .pdf-või .bdoc-formaadis dokumendi saadab perelepituse koordinaatorile kinnitamiseks.

11.12. Juhul kui vanemluskokkulepe ei saa koordinaatori kinnitust pöördub perelepitaja lapsevanemate poole selgitamaks kokkuleppe mitte kinnitamise põhjuseid ja teeb ettepaneku lepitusmenetluse jätkamiseks ning muuta vanemluskokkulepet selliselt, et see oleks lapse huvidega kooskõlas ja täidetav.

11.13. Kui lapsevanemad otsustavad allkirjastada vanemluskokkulepe kahepoolselt ilma SKA kinnituseta, teavitab perelepitaja vanematele selle õiguslikest tagajärgedest. Sel juhul edastatakse vanematele ka edutuse tõend.

11.14. Perelepitaja täidab perelepitaja töövoos kirjeldatud tegevusi oskuslikult, parimas usus. Perelepitaja kaasab alati keeruliste kliendijuhtumite lepituse eelsesse või järgsesse arutelusse perelepituse koordinaatori.

11.15. Perelepitaja peab säilitama lapsevanemate suhtes täieliku neutraalsuse. Perelepitaja on pidevas enesearengus enda teadmiste ja kogemuste täiendamiseks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks.

11.16. Perelepitus on konfidentsiaalne protsess ja perelepitajal on kohustus tagada, et konfidentsiaalne info ei jõua kolmandate asjasse mittepuutuvate osapoolteni. See

7

tähendab näiteks, et elektrooniliselt saadetud teave tuleb krüpteerida või muul viisil tagada selle turvalisus nii, et isikuandmed ei satuks kõrvaliste isikute valdusesse.

11.17. Konfidentsiaalsuskohustus tähendab ka seda, et kui tegemist ei ole kohtunõude või nõudega kriminaalasjas, siis tuleb perelepitajal andmete päringud edastatakse perelepituse koordinaatoritele menetlemiseks.

12. Perelepitaja enesetäiendamine ja supervisioon 12.1. Perelepitaja töö osaks on enda vaimse tervise hoidmine, sh regulaarselt (vähemalt 1 kord

kvartalis) supervisioonis või kovisioonis osalemine. Perelepitaja otsustab, kas ta kasutab seda võimalust SKA kaudu või enda äranägemisel.

12.2. Perelepitajal on soovituslik regulaarselt osaleda SKA korraldatud supervisioonis või kovisioonis ja pakutud täiendkoolitustel, mis annavad aluse tema professionaalsele enesearengule ja vaimse tervise toetamisele.

12.3. SKA-l on õigus paluda kinnitust, et perelepitaja on supervisioonis või kovisioonis käinud. Kui perelepitaja kasutab SKA supervisiooni või kovisiooni võimalusi, on tema põhiline korralduslik kontaktisik perelepituse koordinaator.

13. Teenuste rahastamine ja teenuse eest tasumise põhimõtted 13.1. Perelepitusteenust rahastatakse riigieelarvest ja kulude üle peab arvestust

sotsiaalkindlustusamet. Riigieelarve vahenditest kaetavate lepituskohtumiste mahu ja maksumuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

13.2. Lepituskohtumise maksumus hõlmab RPLS § 4 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalike kulusid, sealhulgas tööjõukulu. Maksumuses sisaldub ka kohtumiste ettevalmistav kulu.

13.3. Riigieelarvest kaetakse kuni viis lepituskohtumist ühe vaidluse kohta (sisaldab ka lapse ärakuulamist). Põhjendatud vajaduse korral võib lepituskohtumiste arvu suurendada (lisasessioonide taotluse vorm). Lepituskohtumiste arvu suurendamise kooskõlastab kirjalikult SKA perelepituse koordinaator.

13.4. Sõltuvalt sellest, kas leping sõlmitakse füüsilise või juriidilise isikuga, on maksustamine erinev. Kuna maksumus hõlmab kõiki riiklikke makse ja makseid, olenemata sellest, millises vormis perelepitaja teenust osutab, kujuneb lepituskohtumise maksumus erinevas vormis teenust osutava isiku puhul erinevaks.

13.5. Ühe lepituskohtumise (90 min) maksumus lepitusmenetluses:

 Juriidilisest isikust (mitte-käibemaksukohuslase) perelepitaja korral – 85 eurot;

 Juriidilisest isikust (käibemaksukohuslase) perelepitaja korral – 70,80 eurot (lisandub käibemaks, millega koos on maksumus 85 eurot);

 Füüsiliselt isikust perelepitaja korral – 63,50 eurot (bruto tasu, millelt SKA peab kinni ja tasub riiklikud maksud).

13.6. Kui lepituskohtumine viiakse läbi lapse ärakuulamiseks RPLS § 10 lõike 1 alusel, kestab üks kohtumine 60 minutit ja selle maksumus on:

 Juriidilisest isikust (mitte-käibemaksukohuslase) perelepitaja korral – 80 eurot;

 Juriidilisest isikust (käibemaksukohuslase) perelepitaja korral – 66,70 eurot (lisandub käibemaks, millega koos on maksumus 80 eurot);

 Füüsiliselt isikust perelepitaja korral – 59,80 eurot (bruto tasu, millelt SKA peab kinni ja tasub riiklikud maksud).

13.7. Kui lepitusmenetlus toimub erijuhtumi osas ning perelepitaja kaasab lepituskohtumistele osalema ka teise perelepitaja, siis arvestatakse lepituskohtumise maksumus mõlema perelepitaja kohta.

13.8. Kui üks vanem või mõlemad vanemad ei teavita kohtumiselt puudumisest vähemalt 24 tundi enne kohtumise algust, tasub SKA perelepitajale valvetasu 50% ühe lepituskohtumise maksumusest. Kui tegemist on kaaslepitusega, tasutakse vähendatud tasu mõlemale perelepitajale. Kui tegemist on ära jäänud lapse ärakuulamist kohtumisega, tasub SKA valvetasu lapse ärakuulamist läbi viinud perelepitajale 50% ühe lapse ärakuulamise kohtumise tasu maksumusest.

13.9. Vanemate mitte osalemine või mitte osalusest teavitamine tuleb märkida perelepitaja tööpäevikus koos ajatempliga, mida talletatakse dokumendijagamise keskkonnas Kontor, näiteks „Mart Mari teavitas 10.10.2022 kell 12.35, et ta ei tule perelepitusse, mis pidi toimuma 10.10.2022 kell 14.00“).

8

13.10. Sellisel juhul tuleb lapsevanemat teavitada, et ka lapsevanemast tingitud põhjusel ära jäänud seanss kuulub 5 võimaldatud seansi hulka ning mõistlik ajaperiood ette teavitamiseks või perelepitusest sootuks loobumiseks on vähemalt 24 tundi.

13.11. Teenuste eest tasutakse juhul, kui teenuseosutaja on täitnud allolevad tingimused:

 Dokumendijagamiskeskkonnas kontor.rik.ee on täidetud tööpäevik ja STARi on kantud andmed eelmise kalendrikuu klienditöö mahu kohta teenuseosutaja töölaual.

 Dokumendijagamiskeskkonnas on kirjeldatud järgmise kalendrikuu maht (uute võimalike perede arv).

 Perelepitusteenuse osutaja esitab Sotsiaalkindlustusametile igakuiselt e-arve (juriidiline isik) või osutatud teenuse aruande (füüsiline isik) osutatud teenuste mahule vastavalt.

13.12. Riikliku perelepitusteenuse eesmärk on osutada teenust 14 linnas üle Eesti. Kui pere soovib osaleda riiklikul perelepitusteenusel linnas, mis on jäänud konkursi raames teenuseosutajatest katmata, pöördub koordinaator lähimates tööpiirkondades töötavate perelepitajate poole.

13.13. Erandkorras on SKA-l õigus maksta perelepitajale tööpiirkonnast väljapoole jäävate lepituste eest transpordihüvitist.

13.14. Kui perelepitusteenuse osutamise koht jääb perelepitaja tööpiirkonnast kaugemale kui 60 kilomeetrit (linnapiiri arvestusega), hüvitatakse perelepitajale teenuseosutamise kohta ja tagasi jõudmise transpordikulud vastavalt teenuseosutaja tööpiirkonna kaugusele sihtkohast, arvestades ühte suunda: 1. 20 eurot, kui vahemaa on 61-100 kilomeetrit; 2. 25 eurot, kui vahemaa on 101-150 kilomeetrit; 3. 30 eurot, kui vahemaa on üle 150 kilomeetri.

13.15. Tööpiirkonna väliseid lepituskohtumisi pakub perelepitajale erandkorras vaid koordinaator. Transpordikulu hüvitis kooskõlastatakse enne tööpiirkonnavälise kohtumise toimumist koordinaatoriga.

13.16. Hüvitis makstakse välja täies ulatuses ka juhtudel, kui üks või mõlemad vanemad kohtumisele ei ilmu.

Käsundusleping nr 5.2-9/3811-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski maantee 80, 15092 Tallinn (edaspidi käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja AGA Consult OÜ, registrikood 16648714, Pärnu mnt 139c-305, Tallinn, Harju maakond 11317, mida esindab juhatuse liige Anastasia Arju, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud konkursi „Riikliku perelepitusteenuse osutajate leidmine” (edaspidi

konkurss) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on konkursi dokumendid, käsundisaaja taotlus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.3.1. Lisa 1 – andmetöötlusleping; 1.3.2. Lisa 2 – teenuse kirjeldus; 1.3.3. Lisa 3 – aruande vorm (transport).

2. Lepingu ese 2.1. Käsundisaaja osutab käsundiandjale vastavalt konkursi tingimustele ja kooskõlas

käsundisaaja taotlusega riikliku perelepitusteenuse seaduses (edaspidi RPLS) sätestatud lepitusmenetluse läbiviimise teenust (edaspidi teenus), mis peab vastama konkursi dokumentides ja RPLS-is sätestatud tingimustele.

2.2. Käsundi täitmisel viiakse perelepitaja vahendusel läbi lepitusmenetlus, mille tulemusel võivad lepitusosalised kokku leppida perekonnaseaduses sätestatud lapsega suhtlemise õiguse või alaealise lapse ülalpidamisega seotud küsimustes.

2.3. Käsundisaaja viib lepitusmenetlusi läbi Tallinnas. 2.4. Käsundiandjal ei garanteeri käsundisaajale teenuse osutamise võimalust konkreetses

mahus; käsundisaaja on teadlik, et osutatav teenuse maht sõltub teenuse vajadusest, sh piirkondlikust vajadusest, ning et sama teenuse osutamiseks on sõlmitud lepingud mitme teenuseosutajaga.

2.5. Teenuse täpsem kirjeldus ja teenusele esitatavad nõuded on konkursi dokumentides. 2.6. Teenust tellitakse ja rahastatakse riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Käsundiandja tasub käsundisaajale osutatud teenuse eest vastavalt RPLS § 15 lõikes 2

nimetatud määruses sätestatud lepituskohtumise maksumusele ja mahule. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid (sh käibemaksukohustuslase puhul käibemaksu,

vajalike vahendite, materjalide, ruumide, transpordi ja muud kulu, samuti lepituskohtumiste ettevalmistavat kulu), mis käsundisaaja on teinud teenuse osutamiseks, välja arvatud konkursi dokumendis „Teenuse kirjeldus“ punktides 13.12.-13.16. nimetatud transpordikulud, mis hüvitatakse käsundisaajale aruande alusel.

3.3. Käsundiandja tasub käsundisaajale ainult nende lepituskohtumiste eest, mille kohta käsundiandja on teinud otsuse teenuse saamise ja perelepitaja määramise kohta.

3.4. Käsundiandja tasub teenuse eest pärast teenuse kirjelduse punkti 13.11. käsundisaaja poolset täitmist ja selle alusel esitatud arve saamist.

3.5. Käsundisaaja esitab käsundiandjale arve e-arvena. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 4. Käsundi täitmine 4.1. Käsundi täitmise periood on alates lepingu sõlmimise kuupäevast kuni 31.12.2025. 4.2. Käsundisaajal on õigus saada lepingus kokkulepitud tasu, konsulteerida lepingu täitmise

käigus tekkivate küsimuste ja probleemide korral perelepituse koordinaatoritega või juhtivkoordinaatoriga, saada supervisiooni ja kovisiooni.

4.3. Käsundisaaja kohustub täitma käsundi tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursi dokumentide ja esitatud taotlusega ning käsundisaaja kasutuses olevas nõuetekohases ruumis. Käsundisaaja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis

ei ole konkursi dokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka.

4.4. Käsundisaaja peab omama juurdepääsu teenuse osutamiseks erandkorras vajalikele veebipõhistele tarkvaralahendustele ja neid teenuse osutamise käigus haldama, sh tagama, et tema poolt kasutatav infotehnoloogiline vara on turvaline ja võimaldab käsundiandja poolt kohustuslikuks tehtud tarkvaralahendusi kasutada.

4.5. Käsundiandjal on õigus anda käsundisaajale teenuse osutamiseks juhiseid. Kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid.

4.6. Vajadusel annab käsundiandja käsundisaajale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni käsundi täitmisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates käsundisaaja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest käsundiandja poolt.

4.7. Käsundiandjal on õigus kontrollida käsundi täitmise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel käsundisaajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

4.8. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Käsundisaaja täidab käsundi konkursi taotluses nimetatud perelepitaja(te) kaudu. Perelepitaja lisandumise korral kooskõlastab käsundisaaja uue perelepitaja käsundiandjaga, sh esitab käsundiandjale uue perelepitaja kohta kõik vajalikud dokumendid perelepitaja RPLS-is sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

5. Üleandmine 5.1. Käsundisaaja esitab käsundiandjale eelmisel kuul läbiviidud lepituskohtumiste kohta

aruande hiljemalt järgmise kuu 5. kuupäeval või sellele järgneval esimesel tööpäeval. 5.2. Käsundiandja vaatab aruande üle ja kinnitab selle viie tööpäeva jooksul alates aruande

saamisest. Juhul kui käsundi täitmine on käsundisaaja poolt teostatud mittenõuetekohaselt (sh esitatud dokumentides esinevad puudused), esitab käsundiandja oma vastuväited ja selgitustaotlused kirjalikult. Käsundisaaja peab puudused kõrvaldama hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast vastuväidete saamist. Käsundi täitmise aruanne on aluseks tasu maksmisel.

5.3. Käsundiandjal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest, kui see ei vasta konkursi dokumentides ja taotluses sätestatule.

6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

6.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest eelkõige, kui käsund on jäänud täitmata, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi käsundiandja. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib käsundiandja VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni.

6.3. Käsundiandja esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul lepingu rikkumisest teada saamisest arvates.

6.4. Käsundiandjal on õigus mitte suunata käsundisaaja juurde teenusele uusi peresid, kui on ilmnenud teenuse osutamise mittevastavusest tulenev lepingu rikkumine ning rikkumise asjaolud on alles väljaselgitamisel.

6.5. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 1000 eurot iga rikkumise eest, kui käsundisaaja poolt osutatud teenus ei vasta lepingus või seaduses sätestatud tingimustele.

6.6. Teenuse kirjelduses esitatud tähtaegadest või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 85 eurot iga viivitatud päeva eest.

6.7. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas.

6.8. Lepingu punktis 8 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 5000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

6.9. Lepingu olulise rikkumise korral on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest käsundisaajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel, samuti perelepitaja isikuomaduste mittevastavusest tingitud korduvat rikkumist (nt erapooletuse nõude rikkumine ja peredega kokkulepetest korduv mitte kinnipidamine, peredega ebaeetiline käitumine jmt).

6.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda teiselt poolelt täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

6.11. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

7.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

7.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval.

8. Konfidentsiaalsus 8.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

8.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

8.4. Käsundisaaja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.5. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluslepingu.

9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2025. Lepingu lõppemine

ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

9.2. Kui käsundisaajal on vajadus ning piisavad rahalised vahendid, on pooltel õigus lepingut teenuse osutamise korraldamiseks pikendada kuni 24 kuud.

9.3. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

9.4. Käsundiandjal on õigus ühepoolselt muuta dokumente teenuse kirjeldus ja aruande vormi. Nimetatud dokumentide muutmisel ei sõlmita lepingu lisa ja käsundiandja edastab sellekohase teate koos uuendatud dokumentidega käsundisaajale.

9.5. Lepingu punktis 2.3 sätestatud piirkonna muutmiseks esitab käsundisaaja käsundiandjale taotluse, mille käsundiandja kooskõlastab kirjalikult taasesitatavas vormis.

9.6. Käsundiandjal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele. Käsundiandja teatab käsundisaajale sellekohasest soovist kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Käsundiandja tasub lepingu ülesütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu ülesütlemise hetkeks läbiviidud lepituskohtumiste ja lapse ärakuulamiste eest.

9.7. Käsundisaajal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda, kui käsundiandja ei ole suunanud teenusele 6 kuu jooksul ühtegi lapsevanemat.

10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige

kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut.

10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

10.3. Käsundisaaja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Anastasia Arju peadirektor juhatuse liige

1

Käsunduslepingu nr 5.2-9/3811-1 Lisa 1

ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa konkursi „Riikliku perelepitusteenuse osutajate leidmine“ tulemusena sõlmitud käsunduslepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja AGA Consult OÜ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses

isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse.

2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust,

sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku

(„andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;

2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega.

3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud

ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu

2

täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: 3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise

vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja

tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja

kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja

jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel.

3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. 3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda

tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed.

3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet.

3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele

andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid

isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms). 3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja

korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:

3

3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud;

3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist;

3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel.

4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa

Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.

4.2. Juhul kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega

seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist.

5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada.

5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele:

6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes;

4

6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud;

6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 6.1.3.1. isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva

järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid;

6.1.3.2. vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.

7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik

andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja.

7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud.

7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Anastasia Arju peadirektor juhatuse liige

5

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: __________________________________________________________________________ _______ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara

või õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

__________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate

mittepiisav koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):____________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______

6

__________________________________________________________________________ _______

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______

7

Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku

nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem

kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________

8

__________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:

9

__________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: __________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________ _______ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): __________________________________________________________________________ _______

1

KINNITATUD 08.11.2023käskkirjaga nr 149

Lisa 2 Lisa 2 Teenuse kirjeldus 1. Taustainfo Laste heaolu tagamiseks on oluline, et vanemate lahkumineku korral oleks lapsevanematel võimalik lapse elukorraldusega seotud küsimustes sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid. Riikliku perelepitusteenuse eesmärk on toetada lapsevanemaid vanemluskokkuleppe sõlmimisel ning soodustada vanemate koostööd lapse kasvatamisel, et tagada lapse huvide kaitse ja heaolu. Alaeesmärkidena saab välja tuua järgmised: - perelepitusteenuse senisest suurem kasutamine alternatiivse lahendusena kohtumenetluse kõrval; - suurem kohtuväliste lepete arv, kohtuasjade arvu vähenemine. Perelepituse eesmärgiks ei ole saavutada lastevanemate omavahelist äraleppimist, vaid olukord, kus vaidlevad osapooled jõuaksid erimeelsuste korral mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu. Perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse või laste lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kellel ei ole õnnestunud kokku leppida lapse elukorralduslikes küsimustes (näiteks suhtluskord, lapse ülalpidamise küsimused ning ühise hooldusõiguse lõpetamine või muutmine1). Laps, kelle osas tema vanematele perelepitusteenust pakutakse, on alalise elukohaga Eestis. Perelepitusprotsessi oluline osa on lapse kaasamine, mis tähendab, et lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb vaidlusest puudutatud lapsele anda lepitusmenetluse käigus võimalus oma arvamust avaldada. Laste ärakuulamisest loobutakse vaid juhul, kui laps on juba ära kuulatud või kui lapse vanust ja arengutaset arvestades ei ole lapse ärakuulamine võimalik. 2. Perelepitusteenuse eelised: 2.1. Suurem tõenäosus, et jõutakse lahenduseni, millest mõlemad pooled kinni peavad. Tulenevalt lepituse olemusest võtavad pooled ise vastutuse sobiva lahenduse otsimise eest. Kuna lepituse tulemusel saavutatud kokkulepet tajutakse väiksema tõenäosusega väljastpoolt pealesurutuna ning pooled on saanud ise kokkuleppe detailid paika panna, tunnevad nad suurema tõenäosusega sisemist sundi kokkuleppest kinni pidada. 2.2. Perelepituse kulud on väiksemad kui kohtumenetluses Kohtumenetluse läbiviimiseks kulub rohkem aega ja tööjõudu kui sama asja lahendamiseks lepituses. Tulenevalt kohtuniku kvalifikatsioonist ja üldistest kohtu ülalpidamise kuludest on kohtupersonali töötund kallim kui perelepitaja oma. Muidugi sõltub kohtumenetluse kuludelt kokkuhoidmise võimalikkus sellest, kas lepitused on tulemuslikud – kui lepituse käigus kokkuleppeni ei jõuta, tekivad kohtumenetluse kulud ikkagi. 2.3. Perekonnaõiguslike vaidluste mõju lapse heaolule Eestis tehtud uuringutes on rõhutatud, et perekonnaõiguslikud vaidlused on tihti kõigile osapooltele emotsionaalselt rasked, kuna vanemad võivad sellises olukorras unustada lapse parimad huvid, manipuleerida lapsega ning segada ta omavahelistesse tülidesse. Teistes riikides tehtud uuringute tulemused näitavad, et võrreldes kohtumenetlusega aitab lepitus vanematel paremini keskenduda lapse huvidele ning omab positiivset mõju lapse kasvatamises osalemisele isegi 12 aasta möödudes lepituse läbiviimisest.

1 1. juulil 2023. aastal jõustus RPLS seaduse § 4 (2) Kui kohus on teinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5601 alusel perelepitusse suunamise määruse, võib lepitusmenetluse käigus kokku leppida ka ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises perekonnaseaduse § 1371 kohaselt.

2

3. Riiklik perelepitusteenus 3.1. Riiklik perelepitusteenus on lapsevanematele tasuta. 3.2. Teenust osutatakse kontaktkohtumisena (silmast-silma ühes ruumis, perelepitaja ja

lapsevanemad), v.a juhul kui perelepitaja ja koordinaator ei ole kokku leppinud põhjendatud vajaduse korral erimeetodites - lepituskohtumist videosilla vahendusel või eraldi kohtumised lapsevanematega.

3.3. Kui perelepitusprotsessi käigus võib vaja minna tõlki, korraldab vajadusel tõlketeenuse seansile koordinaator.

3.4. Teenuse pakkumise kohaks on alati privaatne ja professionaalne ruum. Iga erandjuhtumi puhul suhtleb perelepitaja koordinaatoriga.

3.5. Perelepituse etapid, mida perelepitaja lepitusmenetluse läbiviimisel järgima peab:

1. Ettevalmistav etapp Infovahetus koordinaatoriga ning perega, perelepitusteenuse sisu selgitamine, lepitusteenuse põhimõtete ja tingimuste, sh ka laste kaasamise protsessi tutvustamine lapsevanematele. Valmisoleku küsimine lepituseks, individuaalne valmisolek.

2. Protsessi alustamine Lepituskohtumise tegevuste tutvustamine, perelepitaja ülesande kirjeldamine, rolliselgus, protsessi reeglite kujundamine ja fikseerimine. Lapsekesksuse tutvustamine, normaliseerimine teenuse puhul.

3. Olukorra kirjeldamine Mõlema osapoole võimalus kirjeldada olukorda. Perelepitaja peegeldab lapsevanemate mõtteid, ettepanekuid, võtab need suuliselt ja kirjalikult kokku. Oluline on lapsevanemate arvamuste aktsepteerimine.

4. Teemade kogumine ja väljavalimine

Selgitada välja teemad, millega perelepituses tööle asutakse, seada need lapsevanematega koos järjekorda, planeerida ühiselt protsess, kestvus, ootused sellele. Visualiseerida lapsevanematele teekond. Lapse heaolu prioritiseerimine.

5. Huvide väljaselgitamine ja võimaluste uurimine

Ootuste ja vajaduste ilmsiks tulemine, erinevate huvide väljaselgitamine, kaardistamine, aktsepteerimine. Ühiste arusaamade väärtustamine, peegeldamine, lapse prioritiseerimine.

6. Lahenduste läbirääkimine Võimalike lahendusvariantide väljaselgitamine. Lapsevanemaate vajaduste esile toomine, lapsevanematega loomingulisus ja paindlikkus. Ettepanekute/vahekokkulepete fikseerimine, mõtlemisaeg.

7. Kokkulepete sõlmimine, protsessi lõpetamine

Kokkuleppe tingimuste väljatöötamine. Kokkuleppe fikseerimine. Edasiste sammude planeerimine juhul kui kokkuleppeni ei jõutud. Kokkuvõte ja tagasiside.

4. Perelepitusteenuse teenuseosutaja 4.1. Riiklikku perelepitusteenust viib läbi perelepitaja, kes neutraalse osapoolena aitab

lapsevanematel oma mõtteid vahendada ja erimeelsusi lahendada. 4.2. Perelepitajat kirjeldavad järgmised isikuomadused ja oskused:

1. Oskus jääda lapsevanematega suhtlemises täielikult neutraalseks ja erapooletuks nii oma suulises kui kirjalikus väljenduses.

2. Lapsekesksus ja mõtestatud lapse heaolu eest seismine. 3. Empaatiavõime, võime intuitiivselt mõista ja inimestega suhelda. 4. Küpsus ja elukogemus, mitte ainult teoreetilised teadmised. 5. Oskus arvestada paaride lahkuminekul nii emotsionaalsete kui ka praktiliste

vajadustega, sealhulgas oskust reageerida kriisiolukorras, kus osalejate ebaratsionaalsed reaktsioonid võivad vaidlust pikendada ja süvendada.

6. Isikupärase ja paindliku tööstiili kasutamine, mis võimaldab varieerida protsessi struktuuri ja tempot töös oleva paari ja perekonna vajaduste järgi.

3

7. Oskus näha perekonda kui tervikut, kus pereliikmete head suhted ja koostöö on olulisemal kohal kui kokkulepped iseenesest.

8. Suurepärased suhtlemisoskused – selge ja sobiva keele kasutamine, küsimuste küsimine, ümbersõnastamisoskus.

4.3. Perelepitaja kohtub mõlema vanemaga samaaegselt, peab kinni konfidentsiaalsus- ja muudest lepingunõuetest. Juhul, kui on mingil põhjusel tarvis kohtuda lapsevanematega eraldi, võtab perelepitaja sellekohase kirjaliku nõusoleku koordinaatorilt enne kohtumisaja kokkuleppimist.

4.4. Üks lepituskohtumine kestab 90 minutit ja kohtutakse üks kuni viis korda. Vahel õnnestub kokkulepe sõlmida paari kohtumisega, vahel on kohtumisi vaja kokku leppida aga rohkem kui viis (sellisel juhul tuleb perelepitajal esitada lisaseansside põhjendatud taotlus).

4.5. Kui perelepitaja ei saa peret vastu võtta, haigestub või on muul moel raskendatud teenuse elluviimine, siis teavitab ta olukorrast viivitamatult e-posti teel nii lapsevanemaid kui koordinaatorit.

4.6. Kirjavahetust peab perelepitaja pidama oma töös, kasutades SKA e-maili. Samuti on kohustuslik kasutada lepituskohtumisele kutsumisel ja kohtumisaja kokku leppimisel SKA standardkirja ja malli, mille leiab kontor.rik.ee keskkonnast.

4.7. Esimesel lepituskohtumisel peab perelepitaja teavitama vanemaid riikliku perelepitusteenuse korraldusest ja perelepituse eesmärgist. Lepituse eesmärk on vanemate vahelise kirjaliku kokkuleppe ehk vanemluskokkuleppe sõlmimine. Perelepitaja aitab vanemaid vanemluskokkuleppe sõlmimisel.

4.8. Kirjavahetust tuleb pidada alati mõlema vanemaga, et tagada osapoolte võrdsus. 4.9. Perelepitaja selgitab vanematele vanemluskokkuleppe ja selle raames sõlmitavate

kokkulepete õiguslike tagajärgi (näiteks hooldusõiguse osalise üleandmise või suhtluskorra muudatuse mõju jms). Perelepitaja jagab vanematele teavet perekonnaseaduse, lastekaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja teiste aktuaalsete seadusandlusest tulenevate kohustuste kohta, mis kehtivad lastele ja vanematele, kui vanemad koos ei ela.

4.10. Iga lepituskohtumise järgselt saadab perelepitaja mõlemale lapsevanemale ühise e- kirjaga kokkuvõtte toimunud protsessi ja kasutatud metoodikate kohta koos uue kohtumisajaga.

4.11. Erijuhtumite korral on perelepitajal õigus kaasata protsessi edasiviimiseks kaaslepitust. Kaaslepitajaks saab valida perelepitaja SKA lepingupartnerite seast. Perelepitaja informeerib koordinaatorit, kas ja kelle perelepitajatest ta kaaslepitusse kaasab.

4.12. Perelepituskohtumine kuulub riiklikule rahastamisele reeglina juhul, kui sellel osalevad kaks lapsevanemat ja perelepitaja. Mõjuva põhjuse olemasolul võib perelepitaja koostöös koordinaatoriga otsustada vanemate eraldi lepitamise kasuks.

4.13. Perelepitaja kirjutab enne kohtumise kokku leppimist perelepituse koordinaatorile ja arutab kirjas või telefoni teel juhtumit. Koordinaator otsustab, kas eraldi kohtumine on antud olukorras mõistlik. Koordinaatori kirjaliku positiivse tagasiside korral lepib perelepitaja vanematega eraldi kohtumised kokku.

4.14. Perelepitaja valib teenuse osutamise aja koostöös lapsevanematega, kuid lepitud aeg ei tohi olla varem kui kell 8.30 hommikul ning mitte hiljem kui algusega kell 20.00 õhtul. Teenust ei osutata riigipühadel.

5. Teenuse osutamise koht ja nõuded ruumile 5.1. Füüsiline ruum 5.1.1. Teenuse osutamise koha valib teenuseosutaja oma äranägemise järgi, arvestades, et on

tagatud teenuse osutamise asukoha neutraalsus, kasutusmugavus, kliendi turvalisus, privaatsus ja ligipääsetavus.

5.1.2. Teenuse osutamise kohaks peab olema privaatne ja professionaalne ruum. 5.1.3. Teenuse osutajal on õigus teha teenuse osutamise koha leidmisel koostööd kohalike

omavalitsustega või teiste organisatsioonidega, kellel sobivaid ruume on pakkuda. 5.1.4. Teenuse osutamise ruum peab olema vaba erinevatest häirivatest teguritest, pakkuma

meeldivat ja rahustavat õhkkonda. Eelistatav on ümmargune või ovaalne laud, mille ümber on mugavad toolid paigutatud nii, et perelepitajal on võimalik hoida samal ajal mõlema osapoolega silmsidet.

4

5.1.5. Teenuse pakkumise kohaks ei tohi olla avalik ruum nagu kohvik, fuajee vms. Juhul, kui ei ole erinevatel põhjustel võimalik tagada teenuseks sobivat ruumi, tuleb teenuse pakkumine ära jätta, mitte teha teenuse kvaliteedis järeleandmist.

5.2. Perelepitus videosilla vahendusel 5.2.1. Perelepitusteenus on kõige efektiivsem, kui see toimub kontaktkohtumisena, kuid

erandkorras on võimalus teenust läbi viia ka videosilla vahendusel. 5.2.2. Videosilla kasutamise eelduseks on mõlema vanema sellekohane soov ja perelepitaja

kooskõlastus koordinaatoriga. 5.2.3. Videosilla kasutamist tuleb eriti hoolikalt kaaluda erijuhtumite korral, et tagada kõigi

osapoolte turvalisus. Vanemate üksmeel ja soov ei ole piisav, et teenust vastaval viisil läbi viidaks.

5.2.4. Videosilla võimalust võib kasutada vahetu teenuse osutamise alternatiivina eeldusel, et selleks kasutatavad seadmed ja virtuaalkeskkond vastavad konfidentsiaalsete andmete käsitlemise ohutusnõuetele.

5.2.5. SKA pakub 2024. aasta teises kvartalis perelepitajatele koolitust koos juhendmaterjaliga, kuidas teenust kõige turvalisemalt ja efektiivsemalt videosilla vahendusel läbi viia.

6. Lapse kaasamine 6.1. Lapse kaasamine ja ärakuulamine toimub vastavalt RPLSis sätestatule. Lapse huvide

väljaselgitamiseks tuleb vaidlusest puudutatud lapsele anda lepitusmenetluse käigus võimalus oma arvamust avaldada.

6.2. Iga last, keda perelepitus sisuliselt puudutab, tuleb võimaluse korral ära kuulata eraldi ja ühel korral.

6.3. Laste kaasamine kestab ühe lapse kohta orienteeruvalt 60 minutit. 6.4. Perelepitaja kirjeldab selle lapse kaasamise protokollil, mille lisab pere kausta Kontor

keskkonnas. 6.5. Laps tuleb ära kuulata tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil. 6.6. Lapse ärakuulamisest võib loobuda, kui vaidlusest puudutatud laps on lepitusmenetluse

alustamisele eelneva kuue kuu jooksul lastekaitsetöötaja või mõne muu lapsega töötava isiku poolt lepitusmenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud või kui lapse vanust ja arengutaset arvestades ei ole lapse ärakuulamine võimalik.

7. Perelepituse erijuhtumid 7.1. Perelepituse erijuhtude alla kuuluvad juhtumid, kus:

1. on esinenud lähisuhtevägivalda; 2. on esinenud lapse väärkohtlemist või hooletusse jätmist; 3. ühel või mõlemal lepitusosalisel on psüühikahäire või intellektipuue.

7.2. Perelepituse erijuhtude korral võib perelepitaja kaasata lepituskohtumistel osalema teise perelepitaja, kes toetab lepitusmenetluse läbiviimist. Perelepitaja informeerib koordinaatorit, kas ja kelle perelepitajatest (SKA lepingupartnerid) ta kaaslepitusse kaasab.

7.3. Perelepitaja, kes viib läbi erijuhtumit on läbinud asjakohase täiendkoolituse. Koolitusel osalenud perelepitajate osas peab nimekirja Sotsiaalkindlustusamet.

7.4. Perelepituse erijuhu staatuse määrab SKA perelepituse koordinaator kirjalikult, vastavalt STARis tehtud hindamisele ja perelepitajalt saadud infole.

7.5. Lepituskohtumise erijuhu kestvus on 90 minutit. 8. Perelepitusteenuse koordineerimine 8.1. Riikliku perelepitusteenuse koordineerivat ja keskset rolli kannavad teenuse

koordinaatorid ja juhtivkoordinaator (edaspidi koordinaator). 8.2. Koordinaatori ülesanne sotsiaalkindlustusametis (edaspidi: SKA) on teenuse

koordineerimine, sealhulgas lapsevanemate, perelepitajate ja teiste osapoolte perelepituse alane nõustamine.

8.3. Koordinaator teeb lepitusmenetluse raames haldustoiminguid ja -otsuseid: vormistab määramise otsuseid, hindab vanemluskokkuleppeid ning kinnitab need või teeb vanematele ettepaneku lepitusprotsessiga jätkata. Koordinaatorite tiimi ja klienditööd juhib juhtivkoordinaator.

5

9. Teenuse taotlemine 9.1. Perelepitusteenuse saamiseks esitab lapsevanem taotluse Sotsiaalkindlustusameti

iseteeninduskeskkonnas https://iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee, kirjutades SKA meiliaadressile: [email protected] või pöördudes SKA klienditeenindusse.

9.2. Kui klient pöördub otse riikliku perelepitaja poole, suunab perelepitaja ta edasi eelpool toodud kanalitesse.

9.3. Teenuse määramiseks kogub SKA koordinaator kokku mõlema lapsevanema andmed, millest moodustub taotlus. Taotlusel kajastatud andmeteks on lapsevanemate nimed, isikukoodid, kontaktandmed (e-post ,telefon), ühiste laste nimed ja isikukoodid (kelle osas on erimeelsused), vaidluse sisu, teenuse saamise linn ja keel, kohaliku omavalitsuse ja kohtu kontakt (juhul, kui juhtum tuleb kohaliku omavalitsuse või kohtu kaudu).

9.4. Taotlust ei esitata, kui kohus on teinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5601 alusel perelepitusse suunamise määruse.

10. SKA koordinaatori töövoog 10.1. Taotluse vastuvõtmine

10.1.1. Otsuse riikliku perelepitusteenuse määramise kohta teeb perelepituse koordinaator kas lapsevanemate taotluse või kohtumääruse alusel.

10.1.2. Koordinaator hindab, kas taotlus on terviklik, ning kas lapsevanemad on õigustatud perelepitusteenust saama. Vajadusel suhtleb koordinaator lapsevanematega telefoni või Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse keskkonna (edaspidi: SKAIS) kaudu, et hinnata vanemate motivatsiooni teenusel osaleda ning teenuse sobivust vanematele. Koordinaator viib vajadusel läbi ka lähisuhtevägivalla mustreid avava riskihindamise.

10.1.3. Lepitusmenetluse toimingud registreeritakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR (edaspidi STAR).

10.1.4. Mõnel juhul on õigus ka teenuse osutamisest keelduda, kui vanemad on emotsionaalse või psüühilise seisundi tõttu liiga erinevatel positsioonidel ja seetõttu lepitusse olemuslikult ei sobi.

10.2. Perelepitaja määramine 10.2.1. Perelepitaja valikute kriteeriumiteks on perelepitusteenuse osutamise koht, teenuse

osutamise keel ja perelepitaja töökoormus. 10.2.2. Kui lapsevanemad soovivad konkreetset perelepitajat ja esitavad soovi oma taotlusel,

võetakse lepitajaga ühendust ja küsitakse, kas ta on valmis perekonda võtma. 10.2.3. Iga perelepitaja on kalendrikuu alguseks esitanud perelepitaja töökalendri ehk oma

töömahu dokumendikeskkonnas kontor.rik.ee. Samuti märgib perelepitaja dokumendikeskkonnas eemalolekud (puhkus või haigestumine) või tööpiirkonna muudatused.

10.2.4. Otsus teenuse saamise ja perelepitaja määramise või sellest keeldumise kohta edastatakse lapsevanematele iseteeninduskeskkonna suhtlusfunktsiooni kaudu.

10.2.5. Perelepitajale, kes perega tööd alustab, annab koordinaator üle asjassepuutuva teabe ning jääb perelepitajale peamiseks kontaktiks.

10.2.6. Kui perelepituskohtumistel ilmneb, et tegemist on erijuhuga, teavitab perelepitaja koordinaatorit, et hinnata tekkinud olukorda ja otsustada kaaslepitaja kaasamine.

10.2.7. Kui ilmneb vajadus lepituskohtumiste arvu suurendada pärast 5 lepituskohtumist, esitab perelepitaja selle kohta koordinaatorile taotluse (Lisaseansside taotlus). Koordinaator hindab täiendava lepituskohtumise vajadust ning kannab hindamise andmed koos põhjenduse ja hindamise tulemusega STAR-i.

10.2.8. Kui lepitusosalised jõuavad kokkuleppele, loetakse lepituskohtumised lõppenuks ja sõlmitakse vanemluskokkulepe.

10.2.9. Perelepitusteenuse koordinaator hindab, kas vanemluskokkulepe on kooskõlas lapse huvidega ning kinnitab selle vastavalt Riikliku perelepitusteenuse seaduse (edaspidi: RPLS) § 12 sätestatud tingimustele.

10.2.10. Juhul kui ilmneb, et lepitusosaliste poolt kokku lepitu ei ole lapse huvidega kooskõlas või kui vanemluskokkulepe või selle osa ei ole täidetav, teeb ta lepitusosalistele ettepaneku jätkata lepituskohtumistega ja muuta vanemluskokkulepet.

10.2.11. Kui lapsevanemad ei soovi muuta vanemluskokkulepet, väljastab SKA perelepituse edutuse tõendi.

6

11. Perelepitaja töövoog 11.1. Perelepitaja määrab iga kalendrikuu dokumendijagamise keskkonnas Kontor mitu uut

perekonda on ta valmis võtma teenusele. Näiteks: Tartus ja Põlvas töötav Miina on valmis Tartus võtma 6 peret ja Põlvas 2 peret, sest ta teab ette, et Põlvas käib ta harvem.

11.2. Koordinaator võtab ühendust perelepitajaga ja teeb ettepaneku perega lepitusmenetluse läbiviimiseks. Kui perelepitaja nõustub, saadab koordinaator talle dokumendijagamise keskkonna kaudu lapsevanemate taotluse (mis sisaldab kontakte, vaidluse sisu ja lapse andmeid).

11.3. Perelepitaja peab esimese kontakti lapsevanematega looma esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul ja esimene perelepituse lepituskohtumine peab toimuma 14 kalendripäeva jooksul kui lapsevanemad ei soovi teisiti. Lapsevanemate soovi korral teavitab perelepitaja sellest koordinaatorit. Vastav info (millal võeti vanematega kontakti ning millal on planeeritud esimene kohtumine) tuleb kirjeldada lepitaja tööpäevikus.

11.4. Oma tööpäevikut lapsevanematega suhtluse (e-post, telefon) ja lepituskohtumiste ning lapse ärakuulamise kohta peab perelepitaja dokumendijagamise keskkonnas Kontor. Klienditöö arvestust eelmise kuu lepituskohtumiste arvu ja kestvuse kohta peetakse STARis.

11.5. Perelepitaja järgib oma tegevuses kõiki seadustest tulenevaid kohustusi, sealhulgas teavitab abivajavast või hädaohus olevast lapsest, kui see teadmine perelepituse käigus ilmneb.

11.6. Viie esimese perelepituse kohtumise vahele mahutab perelepitaja lapse/laste ärakuulamise. Kui last ei ole ea tõttu või muudel põhjustel võimalik ära kuulata või on perelepitajale teada, et lapse ärakuulamine on teise spetsialisti poolt toimunud, esitab ta vastava põhjenduse lapse ärakuulamise protokolli vormil.

11.7. Juhul, kui perelepitaja hinnangul ei piisa konkreetsele perele viiest lepituskohtumisest, esitab ta kirjalikult täiendava lepituskohtumise taotluse koordinaatorile.

11.8. Kui lapsevanemate omavahelises suhtluses perelepituse viie lepituskohtumise raames positiivseid arenguid ei toimu, annab perelepitaja koordinaatorile vastava kirjaliku kinnituse, sh info lepituskohtumiste lõppemise alustest perelepitusteenuse edutusest antud lapsevanemate puhul.

11.9. Perelepitajal on teenuse jooksul läbivalt võimalus koordinaatoriga tööpäevadel kella 8.30- 17.00 suhelda telefoni või e-posti teel teenust puudutavates küsimustes. Abivajavast või hädaohus olevast lapsest teavitada saab perelepitaja muu hulgas ka SKA koordineeritud lasteabitelefonil 116111.

11.10. Kui lapsevanemad on jõudnud kokkuleppeni ja valminud on mustandversioon kokkuleppest, edastab perelepitaja selle koordinaatorile tutvumiseks ja soovitusteks.

11.11. Kui lapsevanemad on jõudnud lõpliku kokkuleppeni, vormistab perelepitaja need vanemluskokkuleppe vormil (eelistatult digitaalselt). Paberkandjal allkirjastatud kokkulepped skänneerib .pdf-või .bdoc-formaadis dokumendi saadab perelepituse koordinaatorile kinnitamiseks.

11.12. Juhul kui vanemluskokkulepe ei saa koordinaatori kinnitust pöördub perelepitaja lapsevanemate poole selgitamaks kokkuleppe mitte kinnitamise põhjuseid ja teeb ettepaneku lepitusmenetluse jätkamiseks ning muuta vanemluskokkulepet selliselt, et see oleks lapse huvidega kooskõlas ja täidetav.

11.13. Kui lapsevanemad otsustavad allkirjastada vanemluskokkulepe kahepoolselt ilma SKA kinnituseta, teavitab perelepitaja vanematele selle õiguslikest tagajärgedest. Sel juhul edastatakse vanematele ka edutuse tõend.

11.14. Perelepitaja täidab perelepitaja töövoos kirjeldatud tegevusi oskuslikult, parimas usus. Perelepitaja kaasab alati keeruliste kliendijuhtumite lepituse eelsesse või järgsesse arutelusse perelepituse koordinaatori.

11.15. Perelepitaja peab säilitama lapsevanemate suhtes täieliku neutraalsuse. Perelepitaja on pidevas enesearengus enda teadmiste ja kogemuste täiendamiseks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks.

11.16. Perelepitus on konfidentsiaalne protsess ja perelepitajal on kohustus tagada, et konfidentsiaalne info ei jõua kolmandate asjasse mittepuutuvate osapoolteni. See

7

tähendab näiteks, et elektrooniliselt saadetud teave tuleb krüpteerida või muul viisil tagada selle turvalisus nii, et isikuandmed ei satuks kõrvaliste isikute valdusesse.

11.17. Konfidentsiaalsuskohustus tähendab ka seda, et kui tegemist ei ole kohtunõude või nõudega kriminaalasjas, siis tuleb perelepitajal andmete päringud edastatakse perelepituse koordinaatoritele menetlemiseks.

12. Perelepitaja enesetäiendamine ja supervisioon 12.1. Perelepitaja töö osaks on enda vaimse tervise hoidmine, sh regulaarselt (vähemalt 1 kord

kvartalis) supervisioonis või kovisioonis osalemine. Perelepitaja otsustab, kas ta kasutab seda võimalust SKA kaudu või enda äranägemisel.

12.2. Perelepitajal on soovituslik regulaarselt osaleda SKA korraldatud supervisioonis või kovisioonis ja pakutud täiendkoolitustel, mis annavad aluse tema professionaalsele enesearengule ja vaimse tervise toetamisele.

12.3. SKA-l on õigus paluda kinnitust, et perelepitaja on supervisioonis või kovisioonis käinud. Kui perelepitaja kasutab SKA supervisiooni või kovisiooni võimalusi, on tema põhiline korralduslik kontaktisik perelepituse koordinaator.

13. Teenuste rahastamine ja teenuse eest tasumise põhimõtted 13.1. Perelepitusteenust rahastatakse riigieelarvest ja kulude üle peab arvestust

sotsiaalkindlustusamet. Riigieelarve vahenditest kaetavate lepituskohtumiste mahu ja maksumuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

13.2. Lepituskohtumise maksumus hõlmab RPLS § 4 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalike kulusid, sealhulgas tööjõukulu. Maksumuses sisaldub ka kohtumiste ettevalmistav kulu.

13.3. Riigieelarvest kaetakse kuni viis lepituskohtumist ühe vaidluse kohta (sisaldab ka lapse ärakuulamist). Põhjendatud vajaduse korral võib lepituskohtumiste arvu suurendada (lisasessioonide taotluse vorm). Lepituskohtumiste arvu suurendamise kooskõlastab kirjalikult SKA perelepituse koordinaator.

13.4. Sõltuvalt sellest, kas leping sõlmitakse füüsilise või juriidilise isikuga, on maksustamine erinev. Kuna maksumus hõlmab kõiki riiklikke makse ja makseid, olenemata sellest, millises vormis perelepitaja teenust osutab, kujuneb lepituskohtumise maksumus erinevas vormis teenust osutava isiku puhul erinevaks.

13.5. Ühe lepituskohtumise (90 min) maksumus lepitusmenetluses:

 Juriidilisest isikust (mitte-käibemaksukohuslase) perelepitaja korral – 85 eurot;

 Juriidilisest isikust (käibemaksukohuslase) perelepitaja korral – 70,80 eurot (lisandub käibemaks, millega koos on maksumus 85 eurot);

 Füüsiliselt isikust perelepitaja korral – 63,50 eurot (bruto tasu, millelt SKA peab kinni ja tasub riiklikud maksud).

13.6. Kui lepituskohtumine viiakse läbi lapse ärakuulamiseks RPLS § 10 lõike 1 alusel, kestab üks kohtumine 60 minutit ja selle maksumus on:

 Juriidilisest isikust (mitte-käibemaksukohuslase) perelepitaja korral – 80 eurot;

 Juriidilisest isikust (käibemaksukohuslase) perelepitaja korral – 66,70 eurot (lisandub käibemaks, millega koos on maksumus 80 eurot);

 Füüsiliselt isikust perelepitaja korral – 59,80 eurot (bruto tasu, millelt SKA peab kinni ja tasub riiklikud maksud).

13.7. Kui lepitusmenetlus toimub erijuhtumi osas ning perelepitaja kaasab lepituskohtumistele osalema ka teise perelepitaja, siis arvestatakse lepituskohtumise maksumus mõlema perelepitaja kohta.

13.8. Kui üks vanem või mõlemad vanemad ei teavita kohtumiselt puudumisest vähemalt 24 tundi enne kohtumise algust, tasub SKA perelepitajale valvetasu 50% ühe lepituskohtumise maksumusest. Kui tegemist on kaaslepitusega, tasutakse vähendatud tasu mõlemale perelepitajale. Kui tegemist on ära jäänud lapse ärakuulamist kohtumisega, tasub SKA valvetasu lapse ärakuulamist läbi viinud perelepitajale 50% ühe lapse ärakuulamise kohtumise tasu maksumusest.

13.9. Vanemate mitte osalemine või mitte osalusest teavitamine tuleb märkida perelepitaja tööpäevikus koos ajatempliga, mida talletatakse dokumendijagamise keskkonnas Kontor, näiteks „Mart Mari teavitas 10.10.2022 kell 12.35, et ta ei tule perelepitusse, mis pidi toimuma 10.10.2022 kell 14.00“).

8

13.10. Sellisel juhul tuleb lapsevanemat teavitada, et ka lapsevanemast tingitud põhjusel ära jäänud seanss kuulub 5 võimaldatud seansi hulka ning mõistlik ajaperiood ette teavitamiseks või perelepitusest sootuks loobumiseks on vähemalt 24 tundi.

13.11. Teenuste eest tasutakse juhul, kui teenuseosutaja on täitnud allolevad tingimused:

 Dokumendijagamiskeskkonnas kontor.rik.ee on täidetud tööpäevik ja STARi on kantud andmed eelmise kalendrikuu klienditöö mahu kohta teenuseosutaja töölaual.

 Dokumendijagamiskeskkonnas on kirjeldatud järgmise kalendrikuu maht (uute võimalike perede arv).

 Perelepitusteenuse osutaja esitab Sotsiaalkindlustusametile igakuiselt e-arve (juriidiline isik) või osutatud teenuse aruande (füüsiline isik) osutatud teenuste mahule vastavalt.

13.12. Riikliku perelepitusteenuse eesmärk on osutada teenust 14 linnas üle Eesti. Kui pere soovib osaleda riiklikul perelepitusteenusel linnas, mis on jäänud konkursi raames teenuseosutajatest katmata, pöördub koordinaator lähimates tööpiirkondades töötavate perelepitajate poole.

13.13. Erandkorras on SKA-l õigus maksta perelepitajale tööpiirkonnast väljapoole jäävate lepituste eest transpordihüvitist.

13.14. Kui perelepitusteenuse osutamise koht jääb perelepitaja tööpiirkonnast kaugemale kui 60 kilomeetrit (linnapiiri arvestusega), hüvitatakse perelepitajale teenuseosutamise kohta ja tagasi jõudmise transpordikulud vastavalt teenuseosutaja tööpiirkonna kaugusele sihtkohast, arvestades ühte suunda: 1. 20 eurot, kui vahemaa on 61-100 kilomeetrit; 2. 25 eurot, kui vahemaa on 101-150 kilomeetrit; 3. 30 eurot, kui vahemaa on üle 150 kilomeetri.

13.15. Tööpiirkonna väliseid lepituskohtumisi pakub perelepitajale erandkorras vaid koordinaator. Transpordikulu hüvitis kooskõlastatakse enne tööpiirkonnavälise kohtumise toimumist koordinaatoriga.

13.16. Hüvitis makstakse välja täies ulatuses ka juhtudel, kui üks või mõlemad vanemad kohtumisele ei ilmu.