Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Transpordiamet

[email protected]

Teie 25.06.2024 nr 1.7-10/24/11152-1 Meie 23.07.2024 nr 2.3-8/24/1692-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles avaldasite soovi saada AKI-lt

arvamust nn rinnakaamerate kasutamise kohta järelevalve ja väärteomenetluse toimingute

läbiviimisel.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p-i a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel

tagada, et töötlemine on mh seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete

töötlemiseks (sh kogumiseks, edastamiseks, säilitamiseks) peab lähtuvalt IKÜM art 6 lg-st 1

esinema õiguslik alus. Järelevalvemenetluses isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks saab

olla IKÜM art 6 lg 1 p e ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande

täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.

IKÜM art 6 lg 1 p-i e alusele tuginemine eeldab lisaks, et isikuandmete töötlemise alus on

kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega. Ehk teisisõnu IKÜM art 6 lg 1 p e ei

ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisev õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks.

Kui IKÜM-is osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks

tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus või

seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema

eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse (IKÜM põhjenduspunkt 41). Samas

austatakse määruses kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL

põhiõiguste hartas (harta) tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub ka mh isikuandmete

kaitse (IKÜM põhjenduspunkt 4). Vastavalt harta art 52 lg 1 esimesele lausele tohib aga hartaga

tunnustatud õiguste ja vabaduste, sh art-ga 7 tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta art-ga

8 tagatud õiguse isikuandmete kaitsele teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt

tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest.

Eraelu puutumatus on põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult seadusega (PS § 26). HMS

§ 38 lg 2 kohaselt võib haldusmenetluse dokumentaalseks tõendiks olla ka heli- või

videosalvestus. Seejuures tuleb arvestada, et kui läbiviidav haldusmenetlus riivab isikute

põhiõigusi, saab seda teha üksnes põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lg 1 ja

§ 11). Olulisuse põhimõtte kohaselt on seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste

seisukohalt olulised küsimused ning mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum

peab olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ning seda täpsemad ka

menetlusnormid. Sellest lähtuvalt ei ole kehtivas õiguses pilti ja heli salvestavate seadmete

kasutamine järelevalvemenetluses piisavalt reguleeritud.

2 (3)

Transpordiametil (TRAM) on kohustus viia läbi järelevalvet ÜTS, LS ja MSOS alusel.

Järelevalve teostamiseks on TRAM-ile eriseadustes ette nähtud erinevad õigused, kuid ei ÜTS,

LS ega MSOS anna TRAM-ile õigust kasutada järelevalvemenetluses heli- ja videoseadmeid1.

Olenevalt eriseadusest on TRAM-ile antud õigus kohaldada KorS §-des 30-32, 37-41, 45, 49–51

sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras2. Nimetatud KorS-

i sätetest ei tulene TRAM-ile õiguslikku alust kasutada nn rinnakaameraid järelevalve

teostamiseks igal menetlustoimingul. Ainult KorS § 49 lg 51 ja § 51 lg 61 lubavad vallasasja ja

valduse läbivaatusel jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega sh nn

rinnakaameraga.

TRAM plaanib järelevalvemenetluse käigus menetlustoimingutel kasutada rinnakaameraid alati

ning seda siis mh protokollimise kvaliteedi parendamiseks kui ka järelevalvesubjekti õiguste

kaitseks. AKI ei sea kahtluse alla, et rinnakaamerate kasutamine võib teatud olukordades olla

mõistlik ja vajalik, kuid selge õiguslik alus selliseks andmetöötluseks käesoleval hetkel puudub.

AKI hinnangul ei anna ka HMS § 5 ja § 18 koostoimes KorS §-ga 12 õiguslikku alust nn

rinnakaamerate kasutamiseks. Sätete sõnastusest tulenevalt on seadusandja pidanud silmas kitsalt

menetlustoimingu dokumentaalset protokolli. Sellele viitab nii HMS § 18 lg 3 kui ka erisätted

heli- ja videoseadmete kasutamise võimaluste kohta (KorS § 12 lg 3, § 49 lg 51 ja § 51 lg 61).

Isegi kui asuda seisukohale ja tõlgendada eeltoodud sätteid selliselt, et nn rinnakaamerate

kasutamine on igasugusel protokollimisel järelevalvemenetluses lubatav, siis ei ole selline üldine

regulatsioon selgelt ja üheselt arusaadav ning ei ole kooskõlas IKÜM-ist tuleneva läbipaistvuse

põhimõttega.

TRAM soovib tugineda õigustatud huvile ehk IKÜM art 6 lg 1 p-le f. Juhul kui isikuandmeid

töötleb avaliku sektori asutus oma ülesannete täitmisel, siis ei saa õigustatud huvile tugineda. See

tuleneb sõnaselgelt IKÜM art 6 lg-st 1.

Sellele, et KorS-is puudub hetkel kehtiva õiguse kohaselt seaduslik alus nn rinnakaamerate

kasutamiseks, on hiljuti tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler.3 Justiitsministeeriumis on hetkel

kooskõlastamisel korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus (VTK), milles

samuti märgitakse, et KorS-is puudub õiguslik alus nn vormikaamerate kasutamiseks ning selle

muutmisele on VTK muuhulgas ka suunatud. VTK-le antavast tagasisidest täpsustub ka

korrakaitseorganite ring, kellele nn rinnakaamerate kasutamise õigus vajalik on.

Kokkuvõttes käesoleval hetkel puudub TRAM-il järelevalvemenetluses seaduslik alus nn

rinnakaamerate kasutamiseks väljaspool KorS § 49 lg 51 ja § 51 lg 61 nimetatud erimeetmeid.

Süüteomenetluses reguleerib heli- ja videosalvestamist VTMS § 47 lg 11 ja KrMS § 150.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Kudrjavtsev

1 ÜTS § 81 lg 1 p 6 annab TRAM-ile õiguse kasutada foto- ja videosalvestusseadmeid teostamaks järelevalvet kitsalt

pileti väljastamise üle avaliku teenindamise lepingu alusel teenindavatel liinidel. ÜTS seletuskirja kohaselt tuleb

video- või fotoseadmete kasutamisel järgida isikuandmete kaitse nõudeid, st kaamera peab olema paigaldatud nii, et

saadav pilt ei võimaldaks isikut tuvastada, kuid fikseeriks pileti nõuetekohase müümise. 2 ÜTS § 81 lg 3, LS § 751 lg 4 ja § 19011 lg 2, MSOS § 771 lg 1 3 03.05.2024 Õiguskantsleri märgukiri isikuandmete töötlemisega ja korrakaitsega seotud küsimuste kohta nr 7-

7/212350/2402585, p-d 14-18.

3 (3)

jurist

peadirektori volitusel