Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Terje Pajusalu

[email protected]

Teie 07.06.2024 nr Meie 23.07.2024 nr 2.2-9/24/1581-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate: kui soovime tööandja vara kaitseks kaupluse müügisaalis kasutusele võtta valvekaamerad, siis kas oskaksite soovitada, kuidas oleks korrektne teavitada töötajaid jälgimisseadustiku kasutusele võtmisest- lisaksime sellekohase viite juba töölepingutesse.

Selgitame, et kaamerate kasutamiseks peab olema selge õiguslik alus ning see peab olema teada

nii töötajatele kui kaupluse külastajatele enne kaamera vaatevälja sisenemist.

Kuna Te pole selgitanud, mida tähendab nn viide töölepingus, siis eeldame, et soovite sellega võtta

töötajalt nõusolekut kaameratega salvestamiseks tema töökohal. Siinkohal aga peame vajalikuks

selgitada, et nõusolek ühe võimaliku õigusliku alusena saab isikuandmete töötlemise aluseks olla

vaid neil juhtudel, kus isikuandmete töötlemine (sh kogumine) ei ole vältimatu ning inimesel on

tõepoolest võimalik otsustada, kas ta soovib anda nõusolekut või mitte. Nõusoleku mitte

andmisega ei tohi kaasneda seejuures negatiivseid tagajärgi. Ehk siis eeldatavasti ei saa antud

hetkel nõusolek selliste andmete töötlemise õiguslikuks aluseks olla.

Järgnevalt selgitame kaamerate kasutamise reegleid, mida andmetöötlejatel tuleb järgida.

Nimelt, igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja

pildi salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet

tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikkel

4 punkt 1). Andmetöötlejal on seejuures kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid,

sh lõiget 1 punkti a, mille kohaselt peab andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja isikule

läbipaistev.

Toome välja, et reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest

tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb

eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f).

Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid nii

turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti peavad olema

täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine õigusvastane).

Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui andmetöötleja on

teostanud viidatud isikute (töötajad ning teised vaatevälja jäävad isikud) kaalumise ning jõudnud

järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud isikute huvisid. Ehk huvide

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET

2 (3)

kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik jälgimist. Inspektsiooni õigustatud

huvi juhend on olemas võrgulehel.

Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestatakse andmesubjektide (töötajate ning

muude isikute) andmete töötlemisel viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas.

Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja

jäävate isikute õigustatud huve.

Veel selgitame, et isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja

õiguspärastel eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud

konkreetne põhjus (kas turvakaalutlused, sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või muuks).

Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud konkreetselt

määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult selgelt

kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on

püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa

kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks töötajate töö jälgimiseks.

Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge teavitamine

nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda kõigi asjakohaste

dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema andmekaitsetingimused.

Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis eeldab seda, et isikuandmete

töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad (näiteks asutuse veebilehel),

arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus inimesi jälgimisest teavitada.

Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 142. Rõhutame, et isikud peavad saama aru

eelnimetatud punktide sisust.

Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk, õiguslik

alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda

andmekaitsetingimustega3. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest

teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad

sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele

tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema

nähtaval kohal.

Sealjuures peab andmetöötleja (tööandja) tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi

vaadanud (logid, vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud

alusetuid vaatamisi. Kui kasutatakse turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on

volitatud töötleja ning muud asjaolud.

Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.

peatükis4. Veel saab lugeda videovalve kohta https://www.aki.ee/et/teavitus-juhised/videovalve-

korraldajale.

Kokkuvõtteks: peab ettevõttel olema dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b)

kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning c)

paigaldatud korrektsed teavitussildid.

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 3 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32 4 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf

3 (3)

Samuti selgitame lisaks, et andmete töötlemisel, sh salvestamisel kaasnevad ka mitmed

kohustused. Nimelt on andmesubjektidel õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta,

kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse5 (see tähendab, et kas tema kohta lindistus on

olemas), ning sellisel juhul tutvuda isikuandmetega ning vastutav töötleja esitab töödeldavate

isikuandmete koopia6. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt on inimesel õigus enda

kohta käivaid andmeid saada tingimusteta. Isikuandmetega tutvumise õigusest on rohkem selgitusi

jagatud ka siin.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel

5 IKÜM art 15 lõige 1 6 IKÜM art 15 lõige 3