Hankeleping

Arendusleping nr 2/32-24

Arenduslepingu eritingimused

Tallinnas

Võttes arvesse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme “Digiriik“ projekti „Kasutajakeskse Ametlike teadaannete süsteemi loomine“, mille kohaselt on vastava projekti elluviija Justiitsministeerium ja partner Registrite ja Infosüsteemide Keskus:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel asedirektor direktori ülesannetes Aive Normak, edaspidi Tellija,

ja

Osaühing Inversion Software, (registrikoodiga 10827700) asukohaga Kaluri tee 8-25, 74001 Haabneeme alevik, Viimsi vald, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Indrek Järve, edaspidi Täitja,

keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Kooskõlas riigihanke „Ametlike Teadaannete arendustööd“ (viitenumber 275407) tulemusel sõlmitud raamlepinguga nr 2/28-24 teostab Täitja Lepingu lisas 3 kirjeldatud tööd ning täidab kõik muud Lepingust tulenevad kohustused (edaspidi ka Töö).

1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus, seonduvates õigusaktides ning Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduses, Vabariigi Valitsuse määruses „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel ja mahus.

2. Hind ja maksetingimused

2.1. Lepingu hind on 213 312 eurot (netosumma), arvestusega, et arendustööde tunnihind on 44 eurot (netosumma). Lepingu hinnale lisandub käibemaks.

2.2. Leping on 100% ulatuses rahastatud välisvahenditest. Muutes lepingut riigihangete seaduse § 123 alusel täpsustatakse rahastuse allikas lepingu muudatuses.

2.3. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras.

3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg

3.1 Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

3.2 Töö teostamise tähtaeg on 5 kuud arvates Lepingu jõustumise ajahetkest.

4. Lepingu dokumendid

4.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist.

Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised:

4.1.1 Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1;

4.1.2 Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2;

4.1.3 Tehniline kirjeldus Lisa nr 3;

4.1.4 Pakkumus Lisa nr 4;

4.1.5 Maksegraafik Lisa nr 5.

4.2 Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool allolevas loetelus) on järgmine:

4.2.1 Eritingimused;

4.2.2 Arenduslepingu üldtingimused;

4.2.3 Tehniline kirjeldus;

4.2.4 Muud riigihanke alusdokumendid;

4.2.5 Pakkumus.

Käesoleva Lepingu allakirjutamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.

Tellija: Täitja:

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Aive Normak Indrek Järve

Asedirektor

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Juhatuse liige

Osaühing Inversion Software

Arendusleping nr 2/32-24

Lisa nr 1

ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED

Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu.

1. Definitsioonid

Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele.

1.1 Tarkvara

Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse lepingu raames spetsiaaltarkvarana.

1.2 Seadmed

Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on vajalik seadmete funktsioneerimiseks.

1.3 Telekommunikatsioonid

Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure.

1.4 Asukoht

Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja toodangukeskkond).

1.5 Puudus ja viga

Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud või oluliselt häiritud. Vigu liigitatakse järgnevalt:

1.5.1 Kriitiline/Blocker – viga, mille tõttu süsteemi tervikuna või mistahes süsteemi osa ei ole võimalik kasutada ja/või see piirab sama süsteemi mistahes teise osa kasutamist.

1.5.2 Kõrge – viga, mille tõttu pole võimalik mingit süsteemi osa kasutada, kuid see ei sega mõne teist sama süsteemi osa kasutamast.

1.5.3 Keskmine – viga, mille tõttu süsteemi või selle süsteemi mõnda osa on võimalik kasutada piirangutega ja/või kasutajad peavad tegema mitte ettenähtud tegevusi eesmärgi saavutamiseks (nt. funktsionaalsus lubab vigadega toiminguid lõpetada).

1.5.4 Madal – viga, mille tõttu süsteemis esineb kõrvalekaldeid ettenähtust, kuid üldprotsessi need ei häiri või häirivad vähesel määral.

1.5.5 Väheoluline - viga, mille tõttu otseseid kõrvalekaldeid ei teki kuid vajavad muutmist/parandamist.

1.6 Hooldus

Hooldus tähendab töid, mis tagavad seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara (kaasa arvatud nende juurde kuuluvate andmete ja andmebaaside) toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse jms). Hooldus sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja versioonide ning nendega seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus lepingus sätestatud tingimustel seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara kohandamist Tellija vajadustele, eeldusel, et see ei nõua olulist ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist.

1.7 Toodangukeskkond

Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond.

2. Hind

2.1 Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks. Lepingu eritingimustes märgitakse lepingu hind käibemaksuta (netosummas).

2.2 Lepingu hind väljendatakse eurodes.

2.3 Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga.

3. Maksmine

3.1 Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt.

3.2 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:

3.2.1 info arve esitaja kohta;

3.2.2 info maksja kohta;

3.2.3 viide Lepingule;

3.2.4 käibemaksukohustuslase number;

3.2.5 vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus;

3.2.6 käibemaks;

3.2.7 kogusumma;

3.3 Tellija tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui hankija on nimetatut pakkumuse esitamise ettepanekus ette näinud.

3.4 Ettemakseid Tellija ei teosta.

3.5 Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt vastuvõtmist.

3.6 Tellijal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest.

3.7 Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja Tellijale tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist.

3.8 Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas.

4. Informatsioon ja aruanded

4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil.

4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest.

4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab.

4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni.

4.5. Täitja kohustub vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 25 lg-le 3 esitama kontrollija nõudel projektiga seotud teavet ja dokumente, mis on vajalikud seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks.

5. Teated ja kirjavahetus

5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel. Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult, aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.

5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.

5.3. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:

5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu;

5.3.2. teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva;

5.3.3. e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale.

6. Asukoht

6.1. Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava ajavaruga selleks, et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks vajalike testide teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui edastamisest hoolimata ei ole Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta.

6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul.

6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku ajapikendust.

6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal.

6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega, sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata.

6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele.

7. Lepingu muutmine

7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.

7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Tellija ja Täitja esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

8. Poolte õiguskaitsevahendid

8.1. Lepingu see peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada muude Lepingu rikkumiste korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule.

8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.

8.3. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras.

8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi:

8.4.1. Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;

8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi;

8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud Tellija seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning mistõttu Tellija kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi;

8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

8.4.5. Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi;

8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud õigused (sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused);

8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise;

8.4.8. Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;

8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid kohustusi;

8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;

8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;

8.4.12. Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30) kalendripäeva;

8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi puuduliku teostamisega ja puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest.

8.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu maksumusega, välja arvatud juhul, kui Pool rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

8.7. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Leppetrahvi nõude esitamisel on Pool kohustatud märkima mõistliku tähtaja leppetrahvi tasumiseks, tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva. Pool on kohustatud leppetrahvi tasuma nõudes märgitud tähtaja jooksul. Kui Poole hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on Pool kohustatud esitama oma vastuväited enne leppetrahvi tasumise tähtaega. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija käsitleb kahjuna ka projekti „Kasutajakeskse Ametlike teadaannete süsteemi loomine“ rakendamiseks antud toetuse tagasimakse hüvitamist olukorras, mil tagasimakse on tingitud Täitja tegevusest/ tegevusetusest.

8.8. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu mittenõuetekohasel täitmisel, et:

8.8.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja teenused;

8.8.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja teeks uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda vastuvõtmisest ning Leping lõpetada;

8.8.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda;

8.9. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta Lepingut rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest.

9. Standardid, liidesed ja ühilduvus

9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud süsteemide talitluses.

9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega ning lepingus sätestatud keskkonnas.

9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid, sideprotokolle jms.

10. Dokumentatsioon

10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile.

10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada.

10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav.

10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist infokandjat.

11. Üleandmine ja vastuvõtmine

11.1. Töö või Töö etapi valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks.

11.2. Täitja peab Tellijat Töö või Töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja viivituse põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude hüvitamist.

11.3. Töö või Töö etapi üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas ära üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis esinevad puudused. Iga Töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta koostatud dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises kirjelduses esitatud nõudmistele.

11.4. Töö või Töö etapi üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt.

11.5. Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vatsu võtta kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud kõik järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub Täitjal kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada Töö vastuvõtmise aktis toodud ajaperioodiks.

11.6. Pärast Töö etapi üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 10 tööpäeva jooksul. Pärast Töö üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul.

11.7. Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama Täitjat Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab Täitja.

11.8. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

11.9. Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad.

11.10. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

11.11. Kui Töö või mistahes Töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel.

11.12. Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja.

11.13. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi.

11.14. Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või rakendada muid õiguskaitsevahendeid.

11.15. Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul, kui Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri.

11.16. Töö või Töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd ja Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija Täitjale Töös või Töö etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle toimumist.

11.17. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija anda välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi.

11.18. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija poolt.

11.19. Täitja kohustub Tellija juhendamisel märgistama Töö enne selle üleandmist vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele (Vabariigi Valitsuse 12.05.2022. a määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“).

11.20. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et projekti „Kasutajakeskse Ametlike teadaannete süsteemi loomine“ rakendamiseks antud toetuse saamiseks peab Töö vastuvõtmine olema fikseeritud vastuvõtmisaktis ning kinnitatud juhtrühma poolt.

12. Koolitus

12.1. Täitja tagab Tellija personalile adekvaatse väljaõppe, kindlustamaks seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste rahuldava ja efektiivse toimimise, vastavalt Lepingus kokkulepitule.

12.2. Koolituse toimumise aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt Tellija kontaktisikuga.

13. Garantii

13.1. Täitja annab Tööle 6 (kuue) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde kogumina vastuvõtmisest.

13.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 13.6 toodud juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast sellest asjaolust teada saamist.

13.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu punktis 10 toodud regulatsiooni kohaselt.

13.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed, telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul.

13.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt määratud ajal.

13.6. Garantiiga ei ole hõlmatud:

13.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija;

13.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi raames tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele Lepingu tunnihinna alusel.

13.7. Garantii kaotab kehtivuse kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi, v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.

14. Load ja litsentsid

14.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut viivitamist või väljaandmisest keeldumist.

14.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba või litsentsi.

14.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus.

14.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi. Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse, tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud.

15. Riski üleminek

15.1. Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb Tellijale üle töö vastuvõtmisel, samuti hetkel, mil Tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta töö üleandmisele peab kaasa aitama.

16. Intellektuaalne vara

16.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud Lepingu järgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel nõudeid.

16.2. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.

16.3. Täitja annab spetsiaaltarkvarale Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi v.1.1 (EUPL). Juhul, kui Töö üleandmine toimub etapiviisiliselt, siis loetakse litsents antuks iga etapi (teose) vastuvõtmisel Tellija poolt.

16.4. Tellijal on muuhulgas õigus spetsiaaltarkvara (teose) autoriõiguste kehtivusaja jooksul:

16.4.1. teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil;

16.4.2. teost reprodutseerida;

16.4.3. originaalteost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid;

16.4.4. teost või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või eksponeerida, samuti avalikult esitada;

16.4.5. teost või selle koopiaid levitada;

16.4.6. teost või selle koopiaid laenutada ja rentida;

16.4.7. anda all-litsentse teose või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta.

16.5. Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis võimaldab Tellijal sellest aru saada.

16.6. Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes kolmandatele isikutele ja asutustele.

16.7. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale. Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle.

16.8. Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel või formaadis.

16.9. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida.

16.10. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob

Tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta ei tohi Täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada.

16.11. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on kogu maailm.

17 Personal

17.1 Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus sätestatud ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

17.2 Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui:

17.2.1 Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või muu temast tuleneva põhjuse tõttu;

17.2.2 lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist.

17.2.3 Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.

17.3 Täitja kannab kõik punktis 17.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud.

17.4 Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust.

17.5 Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija töötajale.

18 Kolmandad isikud

18.1 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima.

18.2 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt esitatud arve tasumisele Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus kajastatud.

18.3 Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

19 Auditeerimine

19.1 Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor.Audiitori kaasamiseks ei ole vajalik teise poole luba.

19.2 Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes. Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada probleemide lahendamise protsessi.

19.3 Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud kalendripäevade ja –kuude kompenseerimisele kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele.

19.4 Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena. Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele.

19.5 Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik.

19.6 Auditi kulud kannab auditi tellinud pool.

20 Õigustest loobumine

20.1 Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste täitmise nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist.

21 Konfidentsiaalsus ja isikuandmed

21.1 Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.

21.2 Täitja on kohustatud:

21.2.1 tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed, tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed, know-how) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

21.2.2 tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

21.2.3 ei edasta punktis 21.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

21.2.4 kasutama ja töötlema punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Täitja Tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud;

21.2.5 võimaldab juurdepääsu punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva Lepingu lõppemist;

21.2.6 kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju.

21.2.7 kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest:

a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;

c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;

d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist;

g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:

i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;

ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.

21.2.8 teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis 21.2.1 ja/või 21.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 21.2.7. ja selle alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt:

a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;

b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab lisateavet;

c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks;

d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja potentsiaalseid ohte;

e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja

f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.

21.2.9 Tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 21.2.8.nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks;

21.2.10 kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;

21.2.11 teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks;

21.2.12 võimaldab Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustab nendesse;

21.2.13 kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmete osas Tellijal täita Tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine).

21.3 Käesoleva lepingu punktis 21.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile.

21.4 Käesoleva lepingu punktides 21.2.1. ja 21.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist.

21.5 Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks.

21.6 Kõik käesoleva lepingu punktides 21.2.1. – 21.4 kohustused kehtestab täitja kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija ega ka täitja.

22 Avalikud suhted

22.1 Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud.

22.2 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

23 Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine

23.1 Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või täielikult, kui:

23.1.1 Täitja ei täida Lepingut;

23.1.2 vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitja poolseid kohustuste rikkumisi;

23.1.3 Tellija Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja.

23.2 Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui:

23.2.1 Tellija ei täida Lepingut;

23.2.2 Täitja Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija.

23.3 Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on Täitjal õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest.

23.4 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse, selle võimatuse korral või muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitust võlaõigusseaduses sätestatud korras.

23.5 Täitja võib Lepingu üles öelda Tellijapoolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest.

23.6 Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu.

24 Vääramatu jõud

24.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid.

24.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:

24.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;

24.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;

24.2.3 asjaolu ettenägematus;

24.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus.

24.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles.

25 Kehtiv seadusandlus

Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte.

26 Vaidluste lahendamine

26.1 Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.

26.2 Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel.

26.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

Arendusleping nr. 2/32-24

Lisa nr 2

PERSONAL JA KONTAKTANDMED

1. Tellija esindaja ja kontaktisikud

1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse avaliku õigusteabe tiimi tiimijuht Lii Bergstörm (tel 5349 9801; e-post [email protected]) või tema ametlik asendaja.

1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse avaliku õigusteabe tiimi tiimijuht Lii Bergstörm (tel 5349 9801; e-post [email protected]) või tema ametlik asendaja.

2. Täitja esindaja ja kontaktisikud

Täitja esindajaks ja kontaktisikuks on Indrek Järve (tel: 58058966; e-post [email protected]).

3. Personali nimekiri

3.1. Tellija personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

1. Annika Remmelgas Süsteemianalüütik [email protected]

2. Herstin Mäepea Testija [email protected]

3.2. Täitja personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

1. Ivo Russak Süsteemiarhitekt [email protected]

2. Mihhail Kööts Projektijuht -

3. Martin Vahtel Analüütik [email protected]

4. Indrek Järve Programmeerija [email protected]

5. Urmas Järve Testija -

4. Kontaktandmed

4.1. Tellija kontaktandmed on: 4.2. Täitja kontaktandmed on:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus Osaühing Inversion Software

Reg. nr. 70000310 Registrikood 10827700

Lubja tn 4 Kaluri tee 8-25

19081 TALLINN 74001 Haabneeme alevik, Viimsi Vald

Telefon: 663 6300 Telefon: +372 58058966

Arendusleping nr 2/32-24

Lisa nr 3

TEHNILINE KIRJELDUS KOOS LISADEGA

Tehniline kirjeldus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi faili(de)na.

Arendusleping nr 2/32-24

Lisa nr 4

PAKKUMUS

Pakkumus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi konteinerina.

Arenduslepingu nr 2/32-24

Lisa nr 5

MAKSEGRAAFIK

1. Lepingu hind

1.1 Lepingu hind on 213 312 eurot (netosumma).

Töö nimetus Üleandmise tähtaeg Hind (netosumma)

Makse 1 I etapp 2 kuud arvestades lepingu allkirjastamisest

123 904,00

Makse 2 II etapp 5 kuud arvestades lepingu allkirjastamisest

89 408,00

213 312,00

Arendusleping nr 2/32-24

Lisa 3

Hankelepingu tehniline kirjeldus/tellimus

Täpsustame käesolevaga raamlepingu tehnilist kirjeldust (raamlepingu lisa 1) ja soovime raamlepingu

punkti 5 alusel tellida esimese hankelepingu raames järgmisi Ametlike Teadaannete arendustöid:

1. Kasutusele tuleb võtta kõige uuem või eelviimane stabiilsem Python versioon koos sobiva

operatsiooni süsteemiga.

2. Standardselt Kubernetes'e peale üle viimine. Hankija ootus on platvormi uuendus. Paigaldus

peab olema tarnitud Helm skriptidena.

Kui platvormi uuendamisel on otstarbekas ka mikroteenustesse jaotumine, siis ootame selle

sisulist ettepanekut pakkuja poolt. Näiteks SOAP adapter, mis ühildub uue lahendusega ja selle

eraldamine oleks otstarbekas.

3. Failid tuleb üle viia NetApp pealt S3 lahendusele. NetApp on võrguketas, mis on NFS põhine

ning millel hoitakse väiksemahulisi faile, nt. kasutusjuhendid. Arhitektuurse lahendusena

peavad nii NFS kui ka baasis olevad failid olema üle viidud S3-le.

 NetApp maht hetkel ca. 7 GB, mis oluliselt ei kasva. Iga kuu lisandub üks xml fail avaldatud

teadaannetest.

 Andmebaasis tabeli Failid jooksutatud skript:

SELECT count(*) as total_count, sum(length(sisu)) as total_size, avg(length(sisu)) as avg_size,

max(length(sisu)) as max_one FROM atis.failid WHERE sisu IS NOT NULL;

Tulemus:

Tabelis kokku 1 443 031 faili.

Failide kogumaht: 57 826 197 890 B

Failide keskmine suurus: 40 072.734327952761 B

Faili maksimaalne suurus: 19 951 056 B

4. Adapterite üleviimine (AT IRI adapter + AT adapter).

Hankelepingut rahastatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide meetme „Digiriik” projekti „Kasutajakeskse Ametlike teadaannete süsteemi loomine“ raames.

Töödega tuleks alustada orienteeruvalt 15.07.2024-15.08.2024 ja tööd üle anda hiljemalt 15.12.2024

Hankija hinnangul on tööde eeldatav maksumus 220 000 eur (km-ta).

Soovime pakkumuse täpsustusena tööde teostamiseks kuluvat ajahinnangut arendustundides koos

projektiplaaniga (vt. raamlepingu lisa 1-6).

Projektiplaanis tuleb tööd jagada sõltuvalt tööde iseloomust sobiva pikkusega etappideks. Iga etapi

lõpus toimub tööde üleandmine vastavalt hankelepingu punktile 11 ning korrektselt teostatud ja

vastuvõetud tööde eest tasumine. Teostavad tööd võib jagada kuni viieks (5) etapiks, iga etapp

proportsionaalse maksumusega vastavalt tööde mahule.

Pakkumuse täpsustuse esitamise tähtaeg on hiljemalt 12.07.2024 kell 10:00. Juhul, kui pakkumus

esitatakse varem on õigus hankijal see ka varem ära hinnata.

Pakkumuse täpsustus saata elektronposti aadressil [email protected].

Pakkumuse täpsustus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva. Hankijal on õigus pakkumuse

täpsustus tagasi lükata, kui see ei vasta tellimuses kehtestatud tingimustele.

Riigihanke „Ametlike Teadaannete arendustööd“ (viitenumber 275407) tulemusel sõlmitud

raamlepingu nr 2/28-24 tellimus 28.06.2024

Pakkumus, projektiplaan ja riskide

käsitlemine

Pakkuja:

Inversion Software OÜ, registrikood 10827700

2024

Lugupeetud Hankija,

Inversion Software OÜ esitab käesolevaga pakkumuse täpsustuse raamlepingu nr 2/28-24 raames

esitatud tellimusele.

Detailne teostatavaid töid, tööde teostamise perioode ja töömahuhinnanguid sisaldav projektiplaan on

esitatud käesoleva dokumendi lisana.

Arendustöid teostatakse agiilselt ja iteratiivselt, vaheseise tutvustatakse ja tagasisidet kogutakse projekti

kestel arendaja poolt hallatavates demo-süsteemides ning võimalusel tellija test-keskkondades. Tööd

antakse Tellijale üle kahes etapis:

• Platvormi versiooniuuendused (operatsioonisüsteem, rakendusplatvorm, andmebaas)

• AT infosüsteemi konteineriseerimine ja sellega seonduvad täiendavad arendustööd

Vastavalt manustatud projektiplaanile on arendustööde maht ja maksumus kokkuvõtvalt

järgmine:

• Arendusetapp I, 2 816 arendustundi, 123 904 EUR ilma käibemaksuta

• Arendusetapp II, 2 032 arendustundi, 89 408 EUR ilma käibemaksuta

• Kokku 4848 arendustundi, 213 312 EUR ilma käibemaksuta

Detailne projektiplaan on toodud pakkumuse manuses projektiplaan-at-2024-platvorm.xlsx.

Käesolev pakkumus on jõus kuni 60 kalendripäeva pakkumuse esitamise tähtajast.

Riskide- ja kvaliteedijuhtimise protsess

Risk on võimalik oht – võimalus, et mingi sündmus, tegevus või tegevusetus mõjutab negatiivselt projekti

tulemite ja eesmärkide edukat saavutamist. Tüüpilises IT-valdkonna projektis on võimalus kaotuse

osaliseks saada läbi ebakvaliteetse lõpptoote, kontrollimatute täiendava ressursivajaduste, planeerimata

tööde ilmsikstuleku või isegi läbi täieliku projekti läbikukkumise – projekti algatamisel püstitatud

ülesanded jäävadki saavutamata.

Positiivne risk võib asjaolude soodsal kulgemisel anda eeldatust veelgi paremaid võimalusi projekti

eesmärkide saavutamiseks. Negatiivne risk on võimalik probleem, mis võib realiseeruda, aga mille

kahjulikku mõju saab vähendada, kui selleks on rakendatud sobivad meetmed. Tulenevalt käesoleva

pakkumise objektiks oleva tarkvarasüsteemi keerukusest ja olulisusest keskendume edaspidises eelkõige

negatiivse riski mõjude vähendamisega seonduvale.

Mõned riskid on vältimatud – meil sisuliselt ei ole võimalust juhtida näiteks loodusjõudusid või poliitilist

olukorda – mis aga ei tähenda, et riskide väljaselgitamine ning nende realiseerumise võimaliku mõjuga

toimetuleku kavandamine ei lubaks säilitada võimalusi arendusprojekti edukaks läbiviimiseks. Riskihaldus

tähtsustab nii projekti sisemist distsipliini kui ka keskkonda, mis on vajalik ennetavateks otsusteks ja

tegevusteks, hindamaks pidevalt, mis võiks minna valesti, millised riskid on olulised, ning loob

strateegiad nende riskidega tegelemiseks.

Pakkuja võtmetöötajatel on pikaajaline kogemus missiioonikriitiliste süsteemide ehitamisel. Sarnaste

projektide kogemus annab pakkuja meeskonnale võimaluse juba enne projekti käivitumist avastada

võimalikke olulisi riske. Meie meeskond omab läbiproovitud töövahendeid riskidega seotud

informatsiooni haldamiseks ning tunneb meetodeid riskide mõju juhtimiseks. Arusaadavalt

identifitseeritakse projekti edenemise käigus täiendavaid riske, mille jooksvaks haldamiseks kasutame

allkirjeldatud võtteid.

Riskihaldus nõuab keskkonda, kus riske identifitseerivaid töötajad on kaitstud karistamise eest juhul, kui

nad väljendavad kahtlusi või vaieldavaid seisukohti. Kuigi meeskonnaliikmed ning projekti võtmeisikud

suhtuvad riskidesse negatiivselt, on oluline et nad ei otsustaks nende üle lihtsalt arvu ja olemuse järgi.

Negatiivne risk on tõenäosus kaotuseks, mitte aga kindel kaotus.

Väga oluline on riskide ning nende realiseerumisega kaasnevate võimalike tagajärgede määratlemine

nii varases projekti staadiumis kui vähegi võimalik. Selliselt käitudes oleme me võimelised võtma

tarvitusele ettevaatusabinõusid, vältimaks võimaliku õnnetuse juhtumist, või vähendama mõjusid, mis

õnnetuse juhtumine kaasa toob. Järgnev perioodiline projekti riskide ümberhindamine on projekti riskide

juhtimise protsessi lahutamatu koostisosa.

Identifitseerimine Tuvastatud

riskid Analüüs

Planeerimine TOP10

Riskitabel

Jälgimine

Juhtimine

Projektimeeskond hindab riske pidevalt ning kasutab neid otsuste tegemisel kõikides projekti faasides.

Käesoleva lepingu raames kavandame projekti riskijuhtimist järgnevate tegevustena:

1. Riskide esmane kaardistamine, tuvastatud riskide tõenäosuse ja mõju kvalitatiivne hindamine –

töötatud läbi pakkuja projektimeeskonna poolt töömahtude hindamisel, sh täpsustavate

küsimuste esitamise läbi;

2. Riskijuhtimise meetmete (vältimine, siirdamine, maandamine, hajutamine, aktsepteerimine jne)

määramine tuvastatud riskidele – töötatud läbi pakkuja projektimeeskonna poolt töömahtude

hindamisel;

3. Riskijuhtimise rollide ja personaalse vastutuse seadmine kogu projektorganisatsioonis;

4. Projekti edenemise käigus teostatavate regulaarsete riskide ümberhindamiste protseduuride

kokku leppimine.

Projekti tasemel vastutab riskijuhtimise korraldamise eest projektijuht, kes annab aru nii projekti

töörühmale kui hankijale.

Lisaks alltoodud konkreetsete riskide maandamise spetsiifilistele meetoditele aitavad riske

minimaliseerida ka Pakkuja poolt kasutatava arendusmetodoloogia meetmed, nt:

Kliendi kaasamine - avatud suhtlus on projekti õnnestumiseks kõige olulisem faktor. Klient saab juba

projekti varajastes staadiumides jälgida planeeritud funktsionaalsuse valmimist ning ka seda ise soovi

korral jooksvalt kasutada ja testida läbi demosüsteemi. Pidev tagasiside reaalse ja käega katsutava

rakenduse kasutamisest tagab selle, et klient saab hinnata valmivate funktsionaalsuste sobivust tema

reaalsete vajadustega. Iga ettepanekut ning nõudemuudatust võetakse võimalusel arvesse juba

järgmises iteratsiooni valmimisel, mis tagab kiire tagasiside ka pakkujalt kliendi suunal.

Väikesed, dünaamilised meeskonnad - Projekti tehnoloogilist realisatsiooni (tarkvara

implementeerimist) viib läbi kogenud tuumikmeeskond, mis koosneb kõrgelt kvalifitseeritud ja kogenud

tarkvara arendusspetsialistist. Väikestes pikaajaliselt koos töötanud meeskondades on infovahetus

parem, tööde hindamine täpsem ning tulemus kiiremini saavutatav.

Iteratiivne arendusprotsess - Lühikesed ja konkreetsed arendusiteratsioonid tagavad selle, et klient saab

paremini jälgida arendusprojekti edenemist (või tuvastada tõrkeid). Iga funktsionaalse iteratsiooni lõpus

saab klient juurdepääsu demokeskkonnale, kus vastav funktsionaalsus paigaldatud on, et seda kasutada

ja testida ning tagasisidet anda. Tänu kiirele tagasisidetsüklile saame paremini planeerida edasist tööd ja

vältida pikemalt vales suunas liikumist.

Refaktoorimine - Koodi kvaliteedi parandamine pidevate väikeste sammudega. Projekti läbiviimise

käigus saadud kogemuste põhjal on mõnikord võimalik varem realiseeritud funktsionaalsust parendada

ja lahendada seda efektiivsemalt – selles refaktoorimine seisnebki.

Kvaliteedikontroll - Jälgime pidevalt loodava tarkvara kvaliteeti, võttes appi sellised abivahendid kui

koodi ülevaatus (code review), jagatud koodiomandus (shared ownership) jne.

Eelkaardistatud riskid

1.1 Risk 1: ajakavast ei peeta kinni Riski aspekt Eeldatav

tõenäosus Mõju ulatus

Üldine Madal Kõrge

Kolmandad osapooled - -

Ajakava järgmine on eelduseks süsteemi õigeaegsele ja täisfunktsionaalsele kasutuselevõtule. Riskid

ajakavale võivad avalduda paljudest allikatest:

• Arendaja ei pea ajakavast kinni ja hilineb funktsionaalsuste tarnetega;

• Tellija ei pea ajakavast kinni ja hilineb vajaliku sisendi andmisega;

• Kolmandad osapooled, kelle tegevustest sõltub mõni infosüsteemi funktsionaalsus, hilinevad

vajaliku sisendi andmisega või omapoolsete funktsionaalsuste tarnetega. Kuna kolmandate

osapoolte puhul on üldjuhul tegemist riigieelarvest finantseeritavate üksustega, võib tekkida ka

olukord, et infosüsteemile vajaliku välise funktsionaalsuse loomiseks ei leita rahastust ja seega ei

valmi need infosüsteemi arenduseks sobival ajal;

• Esineb nö „scope creep“ ehk pidev ja kontrollimata lisasoovide projekti skoopi hõlmamine.

Ajakavast kinnipidamise riski realiseerumisel võivad olla järgmised tagajärjed:

• Arendaja tarne viibimine – risk projekti üldisele ajakavale (viivitused mõjutavad ka järgmisi

tähtaegu), risk projekti õigeaegsele kasutuselevõtule, risk rahastusallika reeglite rikkumisele;

• Tellija sisendi viibimine – risk arendustööde ajakavale (vt eelmine alampunkt), risk tulemi

mittevastavusele tellija ootustele (kui nt asjakohane tagasiside/sisend jäi üldse õigeaegselt

andmata);

• Kolmandate osapoolte funktsionaalsuse/sisendi viibimine – risk arendustööde ajakavale (vt

esimene alampunkt), risk tulemi mittevastavusele tellija ootustele (asjakohase kolmanda

osapoole funktsionaalsuse puudumisel ei võimalda süsteem nt teatud automaatseid

tegevusi/andmevahetusi, vaid ametnik peab teostama toimingud käsitsi ja need infosüsteemi

sisestama);

• Projekti kui terviku edukuse riski all sattumine, kuivõrd kontrollimatult kasvanud skoopi ei ole

võimalik enam riigihanke fikseeritud aja- ja rahaliste vahenditega teostada.

Käesolevat riski maandatakse järgmiste meetmetega:

• Arendaja viivitus:

o Projekti ajakava väljatöötamine piisava puhvriga arvestades võimalikke riskifaktoreid,

võimalikke sisemisi ja väliseid sõltuvusi ning loodavate komponentide keerukust;

o Piisava pädevusega tööressurssi kasutamine;

o Pidev jooksev suhtlus tellijaga, sh regulaarsed projektitöörühmad, tellija poolt kasutatav

ja kommenteeritav demosüsteem valmivate funktsionaalsuste osas;

o Arendaja projektijuhtimis- ja kvaliteedijuhtimisprotsessid.

• Tellija viivitus:

o Pidev jooksev suhtlus tellijaga, sh regulaarsed projektitöörühmad, tellija poolt kasutatav

ja kommenteeritav demosüsteem valmivate funktsionaalsuste osas;

o Töörühmadesse kõigi asjakohaste võtmeisikute vastavalt vajadusele hõlmamine, et

võtmeisikute tagasiside ei jääks kaardistamata ja arendajale edastamata.

• Kolmanda osapoole viivitus:

o Käesolev projekt ei sisalda vahetuid sõltuvusi kolmandatest osapooltest. Kolmandaks

osapooleks võib osutuda väline infrastruktuuri (Kubernetes klaster jms) teenusepakkuja,

kuid kuna tegemist on keskmisest rohkem standardiseeritud keskkondadega, ei näe

arendaja siinkohal olulist riski projekti raames arendustööde teostamisele.

• Scope creep:

o Pidev jooksev suhtlus tellijaga, sh regulaarsed projektitöörühmad;

o Töörühmadesse kõigi asjakohaste võtmeisikute vastavalt vajadusele hõlmamine, et

võtmeisikute tagasiside ei jääks kaardistamata ja arendajale edastamata;

o Pakkuja arendusspetsialistid on väga pikaajalise edukate projektide tarne kogemusega ja

oskavad varasema kogemuse pealt:

▪ Pakkumuse esitamisel esmaselt hinnata lähteülesande ebatäpsuse taset, mis

võib kaasa skoobimuudatusi;

▪ Lepingu täitmise käigus hinnata muudatusettepanekute kriitilisust tulemile ja

nende realiseerimise mõju projekti;

▪ Mittekriitiliste või rahastamata muudatussoovide puhul kliendile „ei“ öelda ja

seda ka sisuliselt põhjendada.

Tegevuskava riski realiseerumisel (sõltuvalt põhjusest):

• Arendaja tööressurssi reorganiseerimine asendades või täiendades probleemsete komponentide

realiseerimisega seotud spetsialiste [INV projektijuht];

• Tellijale sisendi puudumise või selle edastamise venimise probleemi tõstatamine [INV

projektijuht];

• Tellija võtmeisikute tagasiside kogumise koordineerimine ja edastamine arendajale [RIK

esindaja].

1.2 Risk 2: eelarvest ei peeta kinni Riski aspekt Eeldatav

tõenäosus Mõju ulatus

Üldine Madal Kõrge

Skoobi laiendused Keskmine Kõrge

Kolmandad osapooled - -

Riigihanke raames sõlmitud töövõtulepingu puhul on arendaja kohustatud teostama lepingus kirjeldatud

arendusskoopi jäävad arendustööd kokkulepitud maksumuse eest ning kõik riskid selles osas (nt mh

valed mahuhinnangud, tööjõu kallinemine või lisatööjõu vajadus) jäävad arendaja kanda. Siiski tuleb ka

selliseid riske arvestada ning eelarvest kinnipidamisele mõjuvad riskide allikad on:

• Ekstreemvariandis võiks lugeda arendaja poolt projekti töömahu ja kulude täielikku

möödahindamist, mille tulemusel arendaja vastavas teoreetilises olukorras tunnistab võimetust

lepingut täita;

• Projekti käigus võib selguda vajadusi või soove teostada lepingu skoobist välja jäävaid lisatöid;

• Kolmandad osapooled võivad nõuda infosüsteemi teatud funktsionaalsuste realiseerimiseks

vajalike endapoolsete arenduste rahastamist.

Eelarvest kinnipidamise riski realiseerumisel võivad olla järgmised tagajärjed:

• Arendaja võimetus lepingut edukalt täita – projekti läbikukkumine;

• Skoobivälised arendused – kuigi teatud määral on võimalik võtta skoobiväliseid soove ja vajadusi

tööde planeerimisel ja teostamisel arvesse, siis lisatöö puhul tuleb alati arvestada, et:

o skoopi hõlmavatavad lisatööd ei tohi tekitada omakorda riski projekti põhiskoobile,

ajakavale, projektimeeskonna motivatsioonile jms faktoritele;

o kriitiliste lisatööde puhul, mida ei ole võimalik ilma muid riske tõstmata projekti skoopi

hõlmata, võib olla vajalik lisarahastuse leidmine või suureneb risk, et tellija ei ole projekti

tulemiga rahul isegi kui see sisuliselt vastab lepingule;

o mittekriitiliste lisatööde puhul tuleb väga rangelt hinnata, kas nende käsitlemine on

üldse otstarbekas ja ei tekita riski projekti põhiskoobile, ajakavale, projektimeeskonna

motivatsioonile, kriitilistele lisatöödele, eelarvele jms faktoritele.

Käesolevat riski maandatakse järgmiste meetmetega:

• Arendaja võimetus lepingut edukalt täita – arendaja on projektimeeskonda kaasanud kõrgelt

kvalifitseeritud spetsialistid, kellel on aastatepikkune ühise meeskonnana töötamise kogemus e-

riigi infosüsteemide väljatöötamisel, projekti töömahu ja ajakava väljatöötamisel on arvestatud

piisavate puhvritega. Kasutatav meeskond on teostanud analoogseid projekte, mis sisaldavad

käesoleva tellimusega analoogseid töid ja oskab töid pädevalt mahu, keerukuse ja riskide osas

hinnata;

• Skoobivälised tööd – lisatööde projekti kaasamist hinnatakse maksimaalse asjakohase rangusega

võttes arvesse lisatööde objektiivset vajadust ja väärtust projekti lõpptulemile, riske projekti

ajakavale, eelarvele jms faktoritele;

Tegevuskava riski realiseerumisel (sõltuvalt põhjusest):

• Tellijaga skoobimuudatuste kooskõlastamine ja lisatööde välistamine võttes arvesse kõiki

projekti riske [INV projektijuht].

1.3 Risk 3: täitja meeskonna oskused osutuvad ebapiisavaks Riski aspekt Eeldatav

tõenäosus Mõju ulatus

Üldine Madal Kõrge

Arendaja meeskonna ebapiisavate oskuste riski realiseerumisel võivad olla järgmised tagajärjed:

• Arendaja tarne(te) viibimine vale mahuhinnangu või puuduvate oskuste tõttu;

• Projekt ebaõnnestub, kuna arendaja ei ole piisavalt pädev infosüsteemi edukalt välja arendama

või võtab selleks liiga kaua aega.

Käesolevat riski maandatakse järgmiste meetmetega:

• Arendaja on projektimeeskonda kaasanud kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid, kellel on

aastatepikkune ühise meeskonnana töötamise kogemus e-riigi infosüsteemide väljatöötamisel

valitud tehnoloogiate põhjal, projekti töömahu ja ajakava väljatöötamisel on arvestatud piisavate

puhvritega. Kasutatav meeskond on teostanud analoogseid projekte, mis sisaldavad käesoleva

tellimusega analoogseid töid ja oskab töid pädevalt mahu, keerukuse ja riskide osas hinnata;

• Kvalifitseeritud varutööjõu kasutamise võimaluste tagamine;

• Pidev jooksev suhtlus tellijaga, sh regulaarsed projektitöörühmad, tagamaks tellija pidevat

ülevaadet projekti edenemise ja kerkinud probleemide üle;

• Lepingust tulenevad sanktsioonid.

Tegevuskava riski realiseerumisel (sõltuvalt põhjusest):

• Arendaja tööressurssi reorganiseerimine asendades või täiendades probleemsete komponentide

realiseerimisega seotud spetsialiste [INV projektijuht].

1.4 Risk 4: täitja meeskonna suurus osutub ebapiisavaks Riski aspekt Eeldatav

tõenäosus Mõju ulatus

Üldine Madal Kõrge

Arendaja meeskonna ebapiisavate suuruse riski realiseerumisel võivad olla järgmised tagajärjed:

• Arendaja tarne(te) viibimine puuduva ressurssi tõttu;

• Projekti tulem ei vasta tellija ootustele;

• Projekt ebaõnnestub, kuna arendajal võtab infosüsteemi väljatöötamine liiga kaua aega.

Käesolevat riski maandatakse järgmiste meetmetega:

• Arendaja on projektimeeskonda kaasanud kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid, kellel on

aastatepikkune ühise meeskonnana töötamise kogemus e-riigi infosüsteemide väljatöötamisel

valitud tehnoloogiate põhjal, projekti töömahu ja ajakava väljatöötamisel on arvestatud piisavate

puhvritega. Kasutatav meeskond on teostanud analoogseid projekte, mis sisaldavad käesoleva

tellimusega analoogseid töid ja oskab töid pädevalt mahu, keerukuse ja riskide osas hinnata;

• Kvalifitseeritud varutööjõu kasutamise võimaluste tagamine;

• Pidev jooksev suhtlus tellijaga, sh regulaarsed projektitöörühmad, tagamaks tellija pidevat

ülevaadet projekti edenemise ja kerkinud probleemide üle;

• Lepingust tulenevad sanktsioonid.

Tegevuskava riski realiseerumisel (sõltuvalt põhjusest):

• Arendaja tööressurssi reorganiseerimine asendades või täiendades probleemsete komponentide

realiseerimisega seotud spetsialiste [INV projektijuht].

1.5 Risk 5: lõpptulemusele esitatavaid nõudeid ei ole täitja poolt mõistetud õigesti Riski aspekt Eeldatav

tõenäosus Mõju ulatus

Üldine Keskmine Kõrge

Juhul, kui arendaja on valesti mõistnud tellija poolt lõpptulemusele esitavaid nõudeid, võivad sellele

järgneda olenevalt valestimõistmise kohast ja ulatusest järgmised tagajärjed:

• Projekti tulem ei vasta tellija ootustele sisulises osas, mis võib tähendada vajadust teatud

komponente uuesti/ümber realiseerida, mõjutades projekti ajakava ja projektimeeskonna

motivatsiooni;

• Projekti tulem ei vasta tellija ootustele formaalses osas, mis võib olla lahendatav suhteliselt

kiiresti valestimõistmise tuvastamise järgselt;

• Arendaja tarne viibimine – kui valestimõistmise fakt selgub arendustööde käigus vastava

funktsionaalsuse realiseerimise hilises faasis, võib osutuda otstarbekaks lahendada

valestimõistmine enne asjakohase funktsionaalsuse tarnet, mõjutades võimalikult projekti

ajakava;

• Garantiitööde vajadus – kui valestimõistmise fakt selgub peale arendustööde valmimist ja

vastuvõtmist, võib tellija töö olla häiritud kuni garantiitööde teostamiseni.

Käesolevat riski maandatakse järgmiste meetmetega:

• Piisava pädevusega tööressurssi kasutamine;

• Pidev jooksev suhtlus tellijaga, sh regulaarsed projektitöörühmad, tellija poolt kasutatav ja

kommenteeritav demosüsteem valmivate funktsionaalsuste osas;

• Töörühmadesse kõigi asjakohaste võtmeisikute vastavalt vajadusele hõlmamine, et võtmeisikute

tagasiside ei jääks kaardistamata, selgitamata ja arendajale edastamata;

• Arendaja projektijuhtimis- ja kvaliteedijuhtimisprotsessid.

Tegevuskava riski realiseerumisel (sõltuvalt põhjusest):

• Arendaja tööressurssi reorganiseerimine asendades või täiendades probleemsete komponentide

realiseerimisega seotud spetsialiste [INV projektijuht];

• Tellijale sisendi selgitamisvajaduste tõstatamine [INV projektijuht];

• Tellija võtmeisikute tagasiside kogumise koordineerimine ja edastamine arendajale [RIK

esindaja].

1.6 Risk 6: hankija ei ole tulemusega rahul Riski aspekt Eeldatav

tõenäosus Mõju ulatus

Üldine Keskmine Kõrge

Põhjused, miks tellija või mingi alamosa infosüsteemi kasutajaskonnast ei ole tulemusega rahul, on

tüüpiliselt järgmised:

• Arendaja pädevus ei ole piisav, loodud süsteem ei ole tehniliselt piisavalt stabiilne või

kasutajatele piisavalt mugav;

• Infosüsteemi äriloogika tekitab kasutajate lisatööd ja/või ei paku piisavat kasutegurit võrreldes

olemasolevate protsessidega;

• Kasutajaid ei ole piisavalt kaasatud ja nende tagasisidega arvestatud või kaasatud kasutajad ei

ole oma piisavat tunnustust kolleegide seas, et nende poolt antud sisendit loetaks pädevaks;

• Infosüsteem ei hõlma kõiki projekti käigus lisandunud parendusideid ja -soove;

• Infosüsteemi muudatustega ei olda piisavalt kursis ja võõra uue asja kartus väljendatakse

vastuolu ja rahulolematuse kujul.

Tellija rahulolematusel tulemusega võivad olla järgmised tagajärjed:

• Infosüsteemi rakendamine ei ole edukas ja kahjustab projekti edukust;

• Projekti ajakava võib saada mõjutatud tulenevalt vajadusest komponente ümber teha.

Käesolevat riski maandatakse järgmiste meetmetega:

• Piisava pädevusega tööressurssi kasutamine;

• Pidev jooksev suhtlus tellijaga, sh regulaarsed projektitöörühmad, tellija poolt kasutatav ja

kommenteeritav demosüsteem valmivate funktsionaalsuste osas;

• Töörühmadesse kõigi asjakohaste võtmeisikute vastavalt vajadusele hõlmamine, et võtmeisikute

tagasiside ei jääks kaardistamata ja arendajale edastamata;

• Infosüsteemi kasutajate koolitamine ja teavitus;

• Arendaja projektijuhtimis- ja kvaliteedijuhtimisprotsessid.

Tegevuskava riski realiseerumisel (sõltuvalt põhjusest):

• Arendaja tööressurssi reorganiseerimine asendades või täiendades probleemsete komponentide

realiseerimisega seotud spetsialiste [INV projektijuht];

• Tellijale sisendi puudumise või selle edastamise venimise probleemi tõstatamine [INV

projektijuht];

• Tellijale sisendi selgitamisvajaduste tõstatamine [INV projektijuht];

• Tellija võtmeisikute tagasiside kogumise koordineerimine ja edastamine arendajale [RIK

esindaja].

1.7 Risk 7: täitja meeskonna motivatsiooni langus Riski aspekt Eeldatav

tõenäosus Mõju ulatus

Üldine Madal Keskmine

Põhjused, miks täitja meeskonna motivatsioon projekti käigus võib langeda, on tüüpiliselt järgmised:

• Meeskonnaliikmete pädevus ei ole piisav, võetud ülesanne ületab meeskonnaliikmete oskusi;

• Projekt ei ole piisavalt finantseeritud;

• Projekti skoop ja/või nõuded muutuvad ebamõistlikult tihti ja suures ulatuses.

Täitja meeskonna motivatsiooni langemisel võivad olla järgmised tagajärjed:

• Arendaja tarne viibimine ja arendustööde venimine;

• Konfliktid ja vastuolud suhtluses kliendiga;

• Tehnilise lahenduse kvaliteedi langus.

Käesolevat riski maandatakse järgmiste meetmetega:

• Piisava pädevusega tööressurssi kasutamine;

• Projekti töömahu ja ajakava väljatöötamisel on arvestatud piisavate puhvritega;

• Pidev jooksev suhtlus tellijaga, sh regulaarsed projektitöörühmad, ennetades arusaamatusi

võimalikult varajases faasis;

• Arendaja projektijuhtimis- ja kvaliteedijuhtimisprotsessid.

Tegevuskava riski realiseerumisel (sõltuvalt põhjusest):

• Arendaja tööressurssi reorganiseerimine asendades puuduliku motivatsiooniga spetsialiste või

neid ettevõttesiseste meetmega motiveerides [INV projektijuht, INV juhtkond];

• Tellijaga skoobimuudatuste kooskõlastamine võttes arvesse kõiki projekti riske [INV

projektijuht].

1.8 Risk 8: muudatuste juhtimine ei toimi Riski aspekt Eeldatav

tõenäosus Mõju ulatus

Üldine Keskmine Kõrge

Antud projekti kontekstis on muudatuste juhtimine struktureeritud lähenemisviis üksikisikute,

meeskondade ja organisatsioonide muutmisele, mis võimaldab praegusest seisundist üle minna soovitud

tulevikuseisundisse, rakendades RIK ning üksikisikute (primaarselt RIK töötajad, kuna arendustööd ei

oma vahetut tajutavat mõju lõppkasutajatele) seisukohast uusi äriprotsesse ja tehnoloogiaid, võimalik et

ka õigusruumi kohendamist või optimeerimist uusi protsesse toetama.

Põhjused, miks muudatuste juhtimine projekti käigus võib mitte toimida, on tüüpiliselt järgmised:

• Lõppkasutajateni ei jõua informatsiooni muudatustest või see ei ole piisava kvaliteediga;

• Lõppkasutajatel ei ole motivatsiooni muudatustega kaasa tulla;

• Muudatusi ei peeta asjakohaseks või ei kiideta neid heaks;

• Ei mõisteta muudatuste suuremat visiooni;

• Muudatuste juhtimisele ei pöörata piisavat tähelepanu.

Muudatuste juhtimise mittetoimimisel võivad olla järgmised tagajärjed:

• Kasutajad tõrguvad uute muudatuste kasutuselevõtu vastu;

• Kasutajate motivatsioon langeb;

• Välised lõppkasutajad ei võta infosüsteemi muudatusi omaks ja selle kasutus jääb minimaalseks.

Käesolevat riski maandatakse järgmiste meetmetega:

• Organisatsioonisiseste kasutajate kaasamine ning teavitamine;

• Infosüsteemi muudatustes maksimaalse kasutusmugavuse tagamine tegemaks kasutajatele (nii

tehnilistele kui sisulistele) funktsionaalsuste kasutamise maksimaalselt mugavaks;

• Pidev jooksev suhtlus tellijaga, sh regulaarsed projektitöörühmad;

• Arendaja projektijuhtimis- ja kvaliteedijuhtimisprotsessid.

Tegevuskava riski realiseerumisel (sõltuvalt põhjusest):

• INV ja RIK projektijuhtide vaheline koordineerimine ja vajalike meetmete rakendamise

võimaluste hinnang;

• Probleemide vajadusel juhtkonna tasemele eksaleerimine.

Lugupidamisega, Indrek Järve Inversion Software OÜ /* allkirjastatud digitaalselt */