[EIS] Eelnõu KAM/24-0771 - "Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu" kooskõlastamine

1 / 2

EELNÕU

02.07.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a

määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 39 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) piiratud tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või

turvameetmeid kajastav teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti

Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks ;“;

2) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 8–10 sõnastatakse järgmiselt:

„8) konfidentsiaalsel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või

turvameetmeid kajastav teave. See teave salastatakse konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks.

Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada

madalamal tasemel;

9) salajasel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või

turvameetmeid kajastav teave. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks. Käesoleva

määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal

tasemel;

10) täiesti salajasel tasemel salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või

turvameetmeid kajastav teave. See teave salastatakse täiesti salajasel tasemel 50 aastaks.

Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada

madalamal tasemel;“;

3) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi haavatavuse analüüsi ja riskianalüüsi tulemusi

ning jääkriskide hinnanguid kajastav teave. See teave salastatakse töötlussüsteemis töödeldava

teabe kõrgeimal salastatuse tasemel kuni 50 aastaks. Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17

alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada madalamal tasemel;

12) salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi toimimist ja efektiivsust kajastav teave. See teave

salastatakse töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimal salastatuse tasemel kuni 30 aastaks.

Käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras võib seda teavet salastada

madalamal tasemel.“;

4) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) teave töötlussüsteemis rakendatavate krüptograafiliste turvameetmete kohta;“;

2 / 2

5) paragrahvi 8 lõike 3 punktid 21 ja 7–9 tunnistatakse kehtetuks.

6) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Enne käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktides 8–12 nimetatud teabe töötlussüsteemis

töödeldava teabe kõrgeimast salastatuse tasemest madalamal tasemel salastamist peab töötlev

üksus kooskõlastama käesoleva määruse § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korra

Välisluureametiga. Korra kehtestamise aluseks olevate nõuete juhendi töötab välja

Välisluureamet.

(32) Relvasüsteemide ja rahvusvaheliselt ühiseks kasutamiseks mõeldud töötlussüsteemide

puhul kooskõlastab Välisluureamet käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 8–12 nimetatud

teabe salastatuse tasemed igal juhul eraldi.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. septembril 2024. a.

Kaja Kallas

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 262 „Riigisaladuse

ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (RT I, 31.05.2023, 8; edaspidi RSVKK).

Muudatuste eesmärk on ajakohastada elektroonilise salastatud teabe töötlemise põhimõtteid

ning selleks kasutatavate töötlussüsteemide tehniliste andmete ja turvameetmete salastamise

aluseid, muutes need paindlikumaks. See võimaldab töötleval üksusel töötlussüsteemi tehnilisi

andmeid või turvameetmeid salastada madalamal tasemel kui töötlussüsteemis töödeldava

teabe kõrgeim salastatuse tase.

Muudatus on tingitud mitmesugustest olukordadest, kus tehnilisi andmeid või turvameetmeid

kajastava teabe salastamine samal tasemel, kui on töötlussüsteemis töödeldava salastatud teabe

kõrgeim salastatuse tase, on raskendanud töötlussüsteemi arendamist ja hooldamist või teabe

vahetamist rahvusvaheliste partneritega.

Eelnõu koostamisel on suurel määral tuginetud rahvusvahelisele riskide haldamise kesksele

praktikale ja riigisisesele vajadusele. Võimalus teavet paindlikult salastada on osa RSVKK

sätete puhul juba olemas (nt § 5 lg 1 p 13, § 5 lg 5 p 13). Käesolev muudatus loob sarnase

võimaluse ka töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastava teabe jaoks.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisluureameti ja Kaitseministeeriumi ametnikud

koostöös Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiameti esindajatega.

Eelnõu ettevalmistamise eest vastutab Kaitseministeeriumi julgeoleku- ja haldusosakond

([email protected]). Eelnõu õiguslikku kvaliteeti on kontrollinud

Kaitseministeeriumi õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 esitatakse RSVKK muudatused.

1) Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse § 8 lõike 2 punkti 6 sõnastust. Uus sõnastus loob

võimaluse piiratud tasemel salastatud töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid

kajastavat teavet käsitleda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud või avaliku teabena. Seda

juhul, kui töötlev üksus hindab, et töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid

kajastava teabe avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. Kui see tingimus ei ole

2

täidetud, salastatakse töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave

piiratud tasemel 30 aastaks.

2) Eelnõu § 1 punktiga 2 sõnastatakse ümber § 8 lõike 2 punktid 8–10. Uue sõnastuse kohaselt

on võimalik konfidentsiaalsel kuni täiesti salajasel tasemel salastatud teavet töötleva

töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastavat teavet vajaduse korral

paindlikult salastada. Selle eeldus on, et töötlev üksus on RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 alusel

kehtestanud seda reguleeriva korra.

3) Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse § 8 lõikesse 2 punktid 11 ja 12.

Seni olid salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi haavatavuse analüüsi ja riskianalüüsi

tulemused ning jääkriskide hinnanguid kajastav teave esitatud RSVKK § 8 lõike 3 punktides

7–9. Analüüsid ja hinnangud ei ole oma sisult tehnilised andmed ega turvameetmed, vaid

sisaldavad muu hulgas neid andmeid, mille põhjal analüüs on koostatud. Teisisõnu on tegemist

sünteesitud teabega, mistõttu on vaja seda ülejäänud lõikes 3 esitatud teabest selgelt eristada.

Punktis 11 sätestatakse need analüüsid ja hinnangud eraldiseisva salastamise alusena ja

kehtestatakse nende salastamiseks samad põhimõtted kui punktides 8–10.

Punktis 12 kehtestatakse sama põhimõte salastatud teavet töötleva töötlussüsteemi toimimist

ja efektiivsust kajastava teabe kohta. Seni oli seda teavet nimetatud RSVKK § 8 lõike 3

punktis 21.

4) Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse RSVKK § 8 lõike 3 punkti 5 sõnastust. Senine sõnastus

võimaldas salastada ainult töötlussüsteemis elektrooniliste krüptovõtmete haldamise tarkvara

seadistust, mis aga ei ole piisav töötlussüsteemi kaitsmiseks. Muudatuse kohaselt laiendatakse

salastamise võimalust kõigile töötlussüsteemis rakendatavatele krüptograafilistele

turvameetmetele.

5) Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse § 8 lõike 3 punktid 21 ja 7–9 kehtetuks. Nende punktide

sisu on üle toodud § 8 lõike 2 punktidesse 11 ja 12.

6) Eelnõu § 1 punktiga 6 lisatakse § 8 lõiked 31 ja 32.

Lõike 31 eesmärk on tekitada nõue, et töötlev üksus kooskõlastab Välisluureametiga, kes

korraldab riigisaladuse elektroonilist teabeturvet, RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 alusel

kehtestatud korra. Kord tuleb Välisluureametiga kooskõlastada vaid juhul, kui töötlev üksus

soovib RSVKK § 8 lõike 2 punktides 8–12 nimetatud teavet salastada madalamal tasemel, kui

on vastavas töötlussüsteemis töödeldava salastatud teabe kõrgeim salastatuse tase.

Samuti lisatakse põhimõte, et vastava korra kehtestamise aluseks olevate nõuete juhendi töötab

välja Välisluureamet. Nii tagatakse, et töötleva üksuse korras võetakse asjaomase teabe

salastamisel arvesse kõiki seonduvaid asjaolusid.

Kui töötleval üksusel ei ole vaja RSVKK § 8 lõike 2 punktides 8–12 nimetatud teavet

madalamal tasemel salastada, ei ole korda vaja kehtestada, välja arvatud juhul, kui see on

vajalik mõne muu RSVKK sätte alusel paindlikult salastatava teabe salastatuse taseme

määramiseks.

Lõige 32 puudutab relvasüsteeme ja rahvusvaheliselt ühiseks kasutamiseks mõeldud salastatud

teavet töötlevate töötlussüsteemide tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastavat teavet.

Sätte kohaselt kooskõlastab Välisluureamet nende salastatuse tasemed igal juhul eraldi.

3

Relvasüsteemide korral võib tootja seada tingimused, mis erinevad Eesti salastamise alustest

ja tasemetest, lisaks võib olla vaja teavet avaldada hoolduspartnerile.

Rahvusvaheliselt ühiseks kasutamiseks mõeldud töötlussüsteemide puhul on vajalik

koordinatsioon ja kooskõlastamine mitme riigi vahel, kus õiguslik regulatsioon võib olla

salastatuse taseme poolest erinev.

Eelnimetatud asjaolude tõttu on relvasüsteemide ja rahvusvaheliselt ühiselt kasutamiseks

mõeldud töötlussüsteemide tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe salastatuse tase

vaja kehtestada iga kord eraldi, võttes arvesse konkreetset süsteemi ja ohutegureid.

Eelnõu § 2 on jõustumissäte. Määrus jõustub 1. septembril 2024. aastal.

3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseses sõltuvuses Euroopa Liidu õigusest, sest riigi julgeoleku tagamine (millest

üks osa on riigisaladuse elektrooniline kaitse) on liikmesriigi ainupädevuses. Eelnõu

koostamisel on siiski arvestatud Euroopa Liidu ja teiste liikmesriikide riskide haldamise

keskseid tavasid ja õigusnorme ning on muudetud töötlussüsteemide tehnilisi andmeid ja

turvameetmeid kajastava teabe salastamise aluseid.

4. Määruse mõjud

Muudatustel on vahetu positiivne mõju riigi julgeolekule. Muudatustega ajakohastatakse

töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe salastamist reguleerivat

õigusnormi. Tänu sellele saab kindel olla, et töötlussüsteemide arendamine ja hooldamine või

töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe vahetamine

rahvusvaheliste partneritega on võimalik ka juhul, kui teisel poolel ei ole võimalik seda teavet

salastada ja töödelda töötlussüsteemis töödeldava salastatud teabe kõrgeimal salastatuse

tasemel. Eelnõukohane muudatus vähendab teabe üle- ja alasalastamise riski, sest tekib

võimalus teavet, mille avalikuks tulek ei kujuta töötlussüsteemi turvalisusele suurt ohtu,

salastada madalamal tasemel. Seni on teatud juhtudel sellist teavet käsitletud asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabena.

Mõju peamine sihtrühm on asjaomast teavet töötlevad üksused. Töötlussüsteemide, neid

kasutavate töötlevate üksuste ja isikute täpne hulk on juurdepääsupiiranguga teave. Teisene

sihtrühm on nõuete täitmist kontrollivad asutused (Välisluureamet ja Kaitsepolitseiamet).

Eelnõuga luuakse võimalus salastada töötlussüsteemide tehnilisi andmeid ja turvameetmeid

kajastavat teavet paindlikumalt, kui senine õigusnorm seda võimaldab. Tekib võimalus

salastada teavet madalamal tasemel kui töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeim salastatuse

tase.

Eelnõuga lisatakse sellise võimaluse juurde ka kontrollmehhanism. Töötlevad üksused peavad

enne teabe madalamal tasemel salastamist kehtestama seda reguleeriva eraldi korra, mis

kooskõlastatakse Välisluureametiga. Sellisel nõudel võib olla mõju nii töötleva üksuse kui

ka Välisluureameti tegevusele. Mõju ulatus oleneb sellest, kui palju soovivad töötlevad

üksused paindlikku salastamist kasutada.

Eelnõu selle osa rakendamine, mis käsitleb relvasüsteemide ja rahvusvaheliselt ühiseks

kasutamiseks mõeldud töötlussüsteemide teavet, võib mõjutada Välisluureameti,

4

töötlussüsteemide omanike ja rahvusvaheliste partnerite tegevust. Mõju ulatus oleneb ka

sellest, kui palju soovivad töötlevad üksused paindlikku salastamist kasutada.

Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset, sealhulgas demograafilist, mõju. Samuti ei

mõjuta see majandust, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega vahetult riigi

välissuhteid. Sellel ei ole muud otsest ega kaudset mõju.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on vähene. See võib avalduda esmakordsel töötlevate

üksuste töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastava teabe salastatuse

taseme määramisel, kuna põhimõtete rakendamise varasem praktika puudub. Töötlevatel

üksustel läheb aega, et riskide halduse keskse mõtteviisiga harjuda ja seda rakendada. Seda

negatiivset mõju leevendab Välisluureameti välja antav salastatuse taseme määramise

juhendmaterjal ning sisse seatud kontrollmehhanism.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

RSVKK § 8 lõike 2 ajakohastamisega kaasneb juhul, kui töötlev üksus soovib kasutada

paindlikku salastamist, kohustus kehtestada paindlikku salastamist reguleeriv sisemine

kord. Selleks on vaja muuta töötleva üksuse salastatud teabe kaitse juhendit. Välisluureamet

peab asjaomase korra kooskõlastama.

Planeeritud muudatus ei too automaatselt kaasa kulu, sest sellega luuakse üksnes õiguslik alus

töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastava teabe paindlikuks salastamiseks.

Kulu võib kaasneda, kui töötlev üksus näeb oma salastatud teabe kaitse juhendis ette

lisategevusi vastava teabe salastamise aluste korras.

Kooskõlastamiskohustus võib tuua kaasa kulusid Välisluureametile. Kulusid on eelnõu

väljatöötamise ajal raske hinnata, kuna ei ole teada, mil määral töötlevad üksused seda

võimalust kasutama hakkavad.

Kui eelnõu rakendamisega seotud tegevused toovad kaasa kulu, tuleb see vastutavatel

valitsusasutustel katta oma eelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2024. aastal.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ja

ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Välisluureametile, Kaitseväele,

Kaitseressursside Ametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Kaitseliidule, samuti

Riigikontrollile, Riigikogu Kantseleile, Riigikohtule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Pangale

ja Vabariigi Presidendi Kantseleile.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja:Kaitseministeerium

Märge tehtud [Kehtiv alates]

Kehtib kuni [Kehtiv kuni]

Alus: [Alus]

Riigikantselei Ministeeriumid Riigikontroll Riigikogu Kantselei Riigikohus Õiguskantsleri Kantselei Eesti Pank Vabariigi Presidendi Kantselei Välisluureamet Kaitsepolitsei Amet Kaitsevägi Kaitseliit Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

17.07.2024 nr 5-3/24/5

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Eelnõu

Eda Loo-Suun [email protected]