Kiri

1/28

Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku

parandamine) eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsus tegi 25. novembril 2021. a otsuse anda neli Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi

PPA) laeva üle Kaitseministeeriumi valitsemisalasse ning üleandmisega samal ajal korrastada

mereoperatsioonide juhtimist ja mereolukorra teadlikkuse loomist viisil, et Kaitsevägi asub vastutama

mereolukorrateadlikkuse loomise ja merepiiri valvamise eest ning PPA jääb vastutama merepääste

eest. Muudatused rakendusid 1. jaanuaril 2023.

Eespool nimetatud otsuse punkti 5 kohaselt kohustati pärast reformi rakendumist parandama senisega

võrreldes mereliste ülesannete mahtu ja kvaliteeti teenustes, mida konsolideeriti, ning muude

ülesannete puhul säilitama vähemalt sama teenuse kvaliteet ja maht. Et parandada ülesannete täitmise

kvaliteeti ja mahtu, on vaja üle vaadata ülesannete täitmiseks vajalik õigusruum. Seda tehtigi ning

seejuures jõuti järeldusele, et Kaitseväel ei ole merel tegutsemiseks piisavalt õigusi selleks, et

reageerida vahetule merelt tulenevale mis tahes ohule, eriti arvestades riigi julgeoleku olukorda, mis

on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Merelised ülesanded avaliku korra ja riigi julgeoleku

tagamiseks või järelevalve tegemiseks jäid endiselt enamikule asutustele alles, nagu need olid juba

enne eespool nimetatud Vabariigi Valitsuse otsuse tegemist. Neist kõige aegkriitilisem on

reageerimine avaliku korra või julgeoleku tagamisega seotud juhtumi korral, kus ohus võivad olla

inimelud või Eesti põhiseaduslik kord (nt laeva kaaperdamine ja selle kasutamine sadama taristu

kahjustamiseks, reisilaeval mõne reisija elu ohtu seadmine, veealuse taristu kahjustamine). Selleks

on vaja tagada muu hulgas parem asutustevaheline koostöö ja teabevahetus.

Reformi eesmärk oli parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, sealhulgas

lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti iseseisev kaitsevõime ning eeldused liitlaste reageerimiseks

regioonis toimuvale konfliktile. Kui valmistati ette reformi rakendamiseks õigusaktide muutmise

eelnõu1, jäi kokkulepe (võttes arvesse eelnõu koostamise lühikest perioodi), et eelnõus kajastatakse

üksnes laevade ning ülesannete ja funktsioonide üleandmisega seotud muudatusi; kõrvale jäetakse

kõik need muudatused, mida ei ole otseselt vaja ülesande või funktsiooni ületulemisega, kuigi võib

olla vaja teha sisuline muudatus, et ülesannet paremini täita või muul põhjusel. Kokkuleppe kohaselt

jäid sisulised küsimused vastuse ootele ning pärast reformi rakendumist praktika käigus ilmnevad

probleemid lahendatakse hiljem uue eelnõu koostamisega, kui normide ülevaatamise tulemusena

selgub, et on vaja teha ka sisulisi muudatusi. Käesoleva eelnõuga seda osa nüüd täidetakse ning

lahendatakse hulk probleeme, mis ilma regulatsioonita takistaks kiiret reageerimist merelt tulenevate

mis tahes ohtude vastu.

Oluline on märkida, et eelnõus selgitatakse merelise riigikaitse ja julgeoleku aspekte ning järelevalve-

ja julgeolekuasutuste töömeetodeid niivõrd, kuivõrd see on võimalik, ilma et seletuskiri muutuks

piiratud juurdepääsuga dokumendiks avaliku teabe seaduse tähenduses.

1 Vt Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine

Kaitseministeeriumi valitsemisalasse), 572 SE; leitav aadressil:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/13032f15-ab1b-48a9-892c-44badaf89859/kaitsevae-korralduse-

seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-politsei--ja-piirivalveameti-laevade-uleandmine-kaitseministeeriumi-

valitsemisalasse.

2/28

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust (edaspidi KKS), andes Kaitseväele õiguse

reageerida mis tahes merelisele ohule, sealhulgas siis, kui see ülesanne on muu seaduse järgi PPA või

Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO) täita. Kaitsevägi võib kasutada jõudu veesõiduki või muu

ujuvvahendi ja sellel viibivate isikute vastu, et tõrjuda veesõidukist või muust ujuvvahendist tulenevat

rünnet või muud vahetut ohtu, sealhulgas juhul, kui veesõidukit või muud ujuvvahendit võidakse

kasutada Eesti merealal asuva elutähtsa teenuse osutaja taristu või sadama, teise veesõiduki või muu

ujuvvahendi või riigi julgeoleku kahjustamiseks. Kohaldatav meede peab olema proportsionaalne ohu

suurusega, kõige äärmuslikum lubatud meede on veesõiduki või muu ujuvvahendi uputamine

(olenemata selle omandist). Kui ohu peaks tõrjuma tegelikult teine asutus, täidab Kaitsevägi ülesannet

seni, kuni asutus, kelle ülesanne see muidu oleks, suudab ülesande täitmise üle võtta.

Peale selle antakse meresõiduohutuse seadusega (edaspidi MSOS) Kaitseväele õigus kõrgendatud

kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal korraldada laevaliiklust ning

kehtestada ajutisi piiranguid või anda Transpordiametile nende kehtestamise korraldus, et tagada

üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutus. Eelistatud on, et Kaitsevägi ja Transpordiamet teevad

koostööd ning laevaliiklust juhib kriisiolukorras endiselt Transpordiamet. Kui aga tekib olukord, kus

Transpordiamet ei saa seda enam teha, on vähemalt Kaitseväel õigus seda ise teha, et hoida

tsiviillaevad ohupiirkonnast eemal ja võimaluse korral suunata laevaliiklus muud veeteed kasutama.

Eelnõu teise osa moodustavad riigipiiri seaduse (edaspidi RiPS) ja majandusvööndi seaduse (edaspidi

MVS) sätted, mis on seotud merealuse taristu hooldustegevustest (vaatlus, parandamine jne) ja muude

seotud tegevustest teavitamisega. Seda on vaja selleks, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või merd

muul viisil seiravad asutused teaks, et tegemist on seadusliku tegevusega. Vastasel juhul võib

Kaitsevägi rakendada vahetut sundi või kasutada jõudu, et ebaseaduslik tegevus tõkestada. Lisaks

täidab hooldustegevustest ja muude seotud tegevustest teavitamine riigi julgeoleku tagamise

eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse töötegijate tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja

ise.

Eelnõu kolmas osa on seotud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle

järelevalve tegemisega, tagamaks, et registris olevad veesõidukid on merekõlblikud või

sõidukõlblikud. Järelevalve tegemise õigus antakse Kaitseväele. Selleks lisatakse asjakohane säte nii

MSOS-i kui ka Kaitseliidu seadusesse (edaspidi KaLS). Samuti antakse MSOS-iga Kaitseväele õigus

kehtestada: 1) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise

ülevaatuse kord, 2) nende laevade ja väikelaevade tehnilised nõuded ning 3) laeva ja väikelaeva

merekõlblikuks või sõidukõlblikuks tunnistamise kord.

Eelnõu neljanda osa moodustavad väiksemad parandused RiPS-is ja MSOS-is. RiPS-is tunnistatakse

kehtetuks kaks sätet2. RiPS-is ei ole territoriaalmerest rahumeelse läbisõiduga seonduvalt Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis (edaspidi UNCLOS)3 volitusnormi

(ranniku)riikidele kehtestada eelnõuga kehtetuks tunnistatavates sätetes sisalduvaid piiranguid.

Rannikuriigi õigused kehtestada territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu käsitlevaid õigusakte on

sätestatud artiklis 21 ja see loetelu on ammendav. Artiklis 19 on loetletud juhtumid, millal ei loeta

territoriaalmerest läbisõitu rahumeelseks. Oluline on tegevus, mitte see, kuidas laeval relvad või

püügiseadmed olema peavad.

2 RiPS-i § 13 lõige 2 (välisriigi riigilaeval ja sõjalaeval on kohustus teavitada läbisõidust ette vähemalt 48 tundi enne

laeva läbisõitu) ja lõige 7 (läbisõidul territoriaalmerest peavad välisriigi laeva pardarelvad olema veoasendis ja kaetud

kattega ning kala- ja muud püügivahendid paigutatud hoiukohta). 3 Vastu võetud 10. detsembril 1982, jõustus Eesti Vabariigi suhtes 25. septembril 2005. Leitav eesti keeles Riigi Teatajast:

https://www.riigiteataja.ee/akt/911675.

3/28

MSOS-is tehakse parandusi selle kohta, kellele peab laeva kapten, väikelaeva või muu veesõiduki

juht teatama, kui ta avastab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustuse

või kui toimub laevaõnnetus. Peale selle tunnistatakse kehtetuks säte, millega reguleeritakse laeva

suunamist varjupaika ja seda, kes osutavad mereabiteenust. Esimese puhul on praktika erinev ja

seetõttu ei ole regulatsioon täpne, kuid puudusi on ka mereabiteenuse osutamise regulatsioonis.

Siseministeerium valmistab ette merepääste uut kontseptsiooni ja sellega seoses ka uut regulatsiooni

merepääste ja mereabiteenuse kohta.

Lisaks pannakse MSOS-iga kohustus paigaldada A-klassi automaatne identifitseerimissüsteemi4

seade (edaspidi AIS-seade) reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele laevadele, kuhu

praeguse regulatsiooni järgi ei pea sellist seadet paigaldama. A-klassi AIS-seadme omamise kohustus

on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeval, mis ei ole

reisilaev. Reidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema mahutavusega laevad, kellel on vaja

selleks tegevuseks luba. Et laevade liikumist ja tegevusloaga laevu, sealhulgas piirirežiimi ja

sanktsiooninõuetest kinnipidamist, tõhusamalt kontrollida, on vaja teada, kuidas ja kus need laevad

liiguvad. Ilma AIS-seadmeta on seda väga keeruline teha. A-klassi AIS-seade tuleb reidil olevaid

laevu teenindavatel laevadel paigaldada kuue kuu jooksul käesoleva eelnõu kohase seaduse

jõustumisest.

Oluline on märkida, et kõnealusest eelnõust jäetakse välja mõned probleemid, nagu näiteks

sõjalaevade julgeolekuala ulatus, majandusvööndis peale keskkonnakaitse veel teiste valdkondade

jaoks õigusruumi tekitamine (UNCLOS-i piires) ja tsiviillaevade tausta uurimine. Need teemad on

suuremahulised ja vajavad põhjalikku arutelu eri osaliste vahel, mistõttu otsustati, et

mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku tagamise eelnõu jagatakse kahte etappi nii, et eelnõus

käsitlemata teemad lahendatakse teises etapis.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Malle Piirsoo ([email protected])

Kaitseministeeriumist ning õigusliku analüüsi on teinud Marion Saarna-Kukk

([email protected]). Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Kaitseväe

(mereväe) esindajad, samuti konsulteeriti Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi,

Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kliimaministeeriumi ja Transpordiameti ning AS-i

Tallinna Sadam esindajatega. Eelnõu ja selle seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo

eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on kooskõlas riigikaitse arengukavaga 2017−2026.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse 2023.‒2027. a tegevusprogrammiga.

Eelnõu koostades võeti seaduste muutmisel aluseks järgmised redaktsioonid:

• Kaitseliidu seadus – RT I, 06.07.2023, 36;

• Kaitseväe korralduse seadus ‒ RT I, 27.01.2023, 3;

• majandusvööndi seadus – RT I, 19.03.2019, 101;

• meresõiduohutuse seadus – RT I, 30.12.2023, 2;

• riigipiiri seadus – RT I, 27.09.2023, 1.

4 Inglise keeles Automatic Identification System – AIS.

4/28

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse üldine eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust ja merejulgeolekut Eesti merealadel.

Selleks:

1) tagatakse Kaitseväele merel tegutsemiseks piisav paindlikkus, sealhulgas olla paremini valmis

selleks, et Kaitsevägi suudaks reageerida hübriidohtudele ja oleks valmis kiirelt tõrjuma merelt

tulenevaid mis tahes ohte, andes neile selleks merel lisaõiguse kohaldada vahetut sundi või kasutada

(sõjalist) jõudu, sealhulgas õiguse uputada laev või muu veesõiduk või ujuvvahend (olenemata

omandist);

2) antakse Kaitseväele õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra

ajal korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema Transpordiametit,

et tagada meresõiduohutus;

3) lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse liikmesriigi

piirivalvelaevadele ja jäämurdetöid tegevatele laevadele. Kui praegu peab laev taotlema iga kord

Välisministeeriumilt ühekordse laevaloa, siis muudatuse järgi antakse Välisministeeriumile õigus

anda välja mitmekordne laevaluba. Eesmärk on saavutada tõhusam koostöö Läänemere-äärsete

riikide vahel õppuste jms korraldamisel;

4) seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada

Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal. Praegu on see

kohustus ainult sisemeres, kuid seda laiendatakse ka territoriaalmerre ja majandusvööndisse. Lisaks

merealuse taristu hooldamisega seotud tegevustest teavitamisele tuleb teavitada muudest tegevustest,

mida ei ole juba muude õigusaktidega sätestatud (nt merepõhja uuring, mis ei ole teadusuuring). See

täidab parema mereolukorrateadlikkuse eesmärki ning tagab kiirema reageerimise võimalikule ohule,

kui on ette teada, kas kaabli või toru kohal toimub lubatud tegevus või mitte;

5) kohustatakse reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu, kellel ei ole praegu kohustust

omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme, et tõhusamalt kontrollida piirirežiimi nõuete täitmist ja

sanktsioonide rakendamist.

Peale selle reguleeritakse eelnõuga Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud

veesõidukite üle järelevalve tegemist, et tagada nende merekõlblikkus või sõidukõlblikkus ning

seeläbi parem meresõiduohutus. Lisaks tehakse MSOS-is väiksemad muudatused, mis on seotud

1. jaanuaril 2023 PPA-lt Kaitseväele üle läinud ülesannete ja funktsioonidega, keda tuleb teavitada

merel või piiriveekogul avastatud merereostusest või toimunud laevaõnnetusest.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu sisu analüüs

Eelnõu on koostatud eri seaduste muutmise seadusena ning see koosneb viiest paragrahvist: KKS

(§ 1), RiPS (§ 2), KaLS (§ 3), MVS (§ 4) ja MSOS (§ 5). Omavahel on seotud §-d 2 ja 4 ning §-d 3

ja 5. Järgnev annab ülevaate eelnõu sisust eelnõu paragrahvide kaupa.

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KKS-i § 31, millega antakse Kaitseväele edasilükkamatu pädevus

kohaldada riikliku järelevalve meetmeid Eesti merealal ja väikesaartel ka nende inimese elu ja tervist

5/28

ohustavate juhtumite puhul, mida lahendab KAPO.5 Kuna olukorrad ja kohaldatavad meetmed on

sarnased, muudetakse paragrahvi üksnes nii, et lisatakse igasse sättesse PPA kõrvale ka KAPO, kelle

ülesannete puhul saab Kaitsevägi edasilükkamatu pädevuse kohaldada riikliku järelevalve meetmeid

Eesti merealal ja väikesaartel inimese elu ja tervist ohustavate juhtumite korral.

KAPO on julgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) § 5 järgi. JAS-i § 2 lõike 1

kohaselt on julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra

püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning koguda ja töödelda

julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajalikku teavet. Paragrahvis 6 on sätestatud

KAPO ülesanded. Merelt tulenevate ohtudega seonduvad neist järgmised6: 1) riigi põhiseadusliku

korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldse muutmise ärahoidmine ja tõkestamine; 2) terrorismi ja

selle rahastamise ning toetamise ärahoidmine ja tõkestamine; 3) nende kuritegude tõkestamine, mille

kohtueelne uurimine on KAPO pädevuses. KAPO politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel

õigus kohaldada korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) sätestatud alustel ja korras riikliku järelevalve

meedet ning vahetut sundi.7

Kuna maailmas toimuvad sündmused, sealhulgas sõda Ukrainas, on näidanud, et sageli enne

relvakonflikti algust või ka juhul, kui soovitakse destabiliseerida olukorda riigis, kuid relvakonflikti

ei soovita, pannakse toime palju selliseid tegusid, mis esialgu tunduvad olevat peamiselt avaliku korra

vastased tegevused, kuid ei pruugi seda tegelikult olla. Tegemist võib olla hübriidtegevusega, mis

tihti on üksiksündmusena KAPO või PPA lahendada. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks on riigi

kohustus reageerida igale sellisele sündmusele ning selleks, et ei peaks iga kord juurdlema, kes peab

reageerima ja kas tegemist on hübriidtegevuse või muuga, tuleks rakendada põhimõtet, et reageerib

lähim, kellel vastavad oskused, teadmised ja vahendid olemas. Merel on selleks Kaitsevägi

(merevägi). Eesmärk on tagada kiirem reageerimine merelt tulevatele ohtudele olukorras, kus KAPO

ise ei saa ülesannet täita näiteks vahendite (nt laevad) puudumise tõttu või põhjusel, et ta ei asu

läheduses ning reageerimisaeg oleks seetõttu liiga pikk, et ära hoida oht inimese elule ja tervisele.

Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse täpsem selgitus on antud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi

valitsemisalasse) 572 SE seletuskirjas (vt lk 9−15). Põhiseaduspärasuse analüüs on käesoleva

seletuskirja alapeatükis 3.2.

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 ajakohastatakse Kaitseväe julgeolekuasutuste tegevuses osalemise

tingimusi. Selleks muudetakse KKS-i § 41 lõiget 2 ning täiendatakse sama paragrahvi lõikega 3.

KKS-i § 41 lõige 1 sätestab, et julgeolekuasutused teevad Kaitseväge puudutavate luure- ja

vastuluureülesannete täitmisel seaduses sätestatud ulatuses koostööd Kaitseväega. See võib hõlmata

mitmesuguseid koostöö vorme nagu kaasamine, ametiabi või teabevahetus. Kehtiv KKS-i § 41

lõige 2 sätestab, et Kaitseväe struktuuriüksustel ja nende teenistujatel on õigus julgeolekuasutuste

poolt kaasatuna osaleda Kaitseväge puudutavates luure- ja vastuluureoperatsioonides. Eelnõu § 1

punktiga 2 muudetakse KKS-i § 41 lõiget 2 nii, et selle tulemusel on senisest laiemalt käsitletud,

millistesse ülesannetesse võib julgeolekuasutus kaasata kaitseväelasi ja Kaitseväe teenistujaid.

Sisuliselt tähendab see, et julgeolekuasutus võib kaitseväelasi ja Kaitseväe teenistujaid kaasata oma

mis tahes ülesande täitmisse või täitmise tagamisse. Sarnane ülesande täitmist ja selle tagamist eristav

sätte sõnastus on kasutusel näiteks JAS-i §-des 211, 23 ja 231, seega viiakse lõike 2 sõnastus kooskõlla

JAS-is sätestatud terminoloogiaga. Selle järgi eristatakse JAS-i §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud

5 Märkus: ei kohaldata andmete kogumise ja töötlemise osa, sest see ei ole otseselt seotud vahetu ohu tõrjumisega inimeste

elule ja tervisele. 6 Märkus: loetelu ei ole sama numeratsiooni ega identse sõnastusega nagu JAS-i §-s 6. 7 JAS-i § 21 lõige 2.

6/28

ülesandeid ning nende täitmise tagamist, mis hõlmab mitmesuguseid põhiülesandeid toetavaid

tegevusi. Sarnasel viisil eristatakse avaliku teenistuse seaduse §-s 7 avaliku võimu teostamist ning

seda toetavaid töid, sealhulgas asjaajamist, haldus- ja infotehnoloogilisi tegevusi jpm. Arvestades

üldist suundumust teha riigiasutuste vahel tihedamat koostööd ning katta selle abil üksteise ressursi-

ja võimelünki, on kaasamise piirangute vähendamine mõistlik. Eriti sagedane koostöövajadus ilmneb

sama ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate asutuste puhul. Kõnealusel juhul tähendab see

koostööd Kaitseväe ja Välisluureameti vahel, kelle ühine ülesanne on tagada kogu riigi, aga eriti

Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste, Vabariigi Presidendi ning Riigikogu teadlikkus riigi

julgeolekuolukorrast, sealhulgas võimalikult ajakohane julgeolekualane teave ja eelhoiatus riigi

sõjaliseks kaitseks.

Uues, lisatavas lõikes 3 sätestatakse, et lõike 2 alusel kaasatud kaitseväelasel ja Kaitseväe teenistujal

on (konkreetse ülesande täitmisel või täitmise tagamisel) julgeolekuasutuse ametniku volitused

(eelnõu § 1 punkt 3). See hõlmab kõiki JAS-i 4. peatükis sätestatud volitusi, sealhulgas teabe

varjatult kogumist ja töötlemist, toiminguid, meetodeid ja vahendeid, variandmeid ja

konspiratsioonivõtteid, isiku salajasele koostööle kaasamist ning füüsilise kaitse meetmeid. Sisuliselt

tegutseb kaasatud kaitseväelane või Kaitseväe ametnik julgeolekuasutuse ametniku staatuses, alludes

seejuures julgeolekuasutuse juhtimisele ja vastutusele. Antud sätte lisamisega ei kaasne sisulist

muutust, sest seni kehtiva regulatsiooni järgi luure- ja vastuluureoperatsioonidesse kaasamisega

kaasneb samuti allumine operatsiooni eest vastutavale ametnikule ning operatsioonis osalevate

julgeolekuasutuse ametnikega samaväärne staatus. Tuleb arvestada, et julgeolekuasutuse ülesannete

täitmisse või täitmise tagamisse kaasatud kaitseväelasel säilib ühtlasi ka kaitseväelase staatus koos

sellega kaasnevate õiguste, kohustuste ja piirangutega. Ka julgeolekuasutuse ülesannete täitmises või

täitmise tagamises osalemise ajal on ta endiselt relvajõudude liige, kelle teenistussuhe ei ole peatunud

ning kelle suhtes kehtib kaitseväesisene käsuõigus ja distsiplinaarvõim.

Eelnõu § 1 punktidega 4−7 antakse Kaitseväele õigus veesõidukist ja muust ujuvvahendist tuleneva

ohu tõrjumiseks kohaldada vahetut sundi või kasutada jõudu vastavalt sellele, millise sündmusega on

tegu: 1) juhtumi põhjustajaks on tsiviillaev ja selle pardal olevad isikud (KKS-i lisatav uus § 482,

eelnõu § 1 punkt 7) või 2) juhtumi põhjustajaks on sõjalaev või muu riigile kuuluv mitteärilistel

eesmärkidel kasutatav laev või teatud juhtudel ka tsiviillaev (KKS-i lisatav uus § 471, eelnõu § 1

punkt 6). Selleks lisatakse muu hulgas KKS-i § 45 loetelusse, mis reguleerib, millal võib Kaitsevägi

kasutada jõudu riigi sõjaliseks kaitsmiseks (väljaspool sõjaseisukorda), uus punkt 5, mis näeb ette, et

Kaitsevägi võib kasutada jõudu veesõiduki ja muu ujuvvahendi tekitatud ohu tõrjumisel (eelnõu § 1

punkt 4). Samuti täiendatakse eelnõu § 1 punktiga 5 (KKS-i §-i 46 lisatav uus lõige 5) selliselt, et

Kaitseväe poolt jõu kasutamise veesõidukist või muust ujuvvahendist tuleneva ründe või muu ohu

tõrjumiseks otsustab kaitseminister kui riigikaitse valdkonna korraldamise eest vastutav minister,

teavitades sellest kohe Vabariigi Presidenti. Läänemere riikidest on sarnase regulatsiooni vastu

võtnud Poola.

Arvestades praegust oluliselt muutunud julgeolekuolukorda, samuti arenevat tehnoloogiat ja

muutunud mõjutusvahendeid, mida kasutatakse eri tüüpi operatsioonide läbiviimiseks, et saavutada

oma sõjaline või mittesõjaline eesmärk (nt destabiliseerida riigis korda, terroriaktid oma eesmärkide

saavutamiseks, sõjalise eesmärgiga hübriidrünnak jne), on vaja ka luua õigusraamistik, et riik saaks

reageerida mis tahes ohule, rünnakule vms, sest sageli toimuvad need sündmused nii, et ametlikku

relvakonflikti (sõda) välja ei kuulutata, kuigi kõik tegevused viitavad sellele, et tegemist ei ole

juhuslike õnnetuste või muu sellisega. Kui muu hulgas 2021. a Vabariigi Valitsuses otsustatud

reformi eesmärki8 silmas pidades hinnati, kas õigusruumis on olemas kõik õigused selleks, et tagada

8 Parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, sealhulgas lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti

iseseisev kaitsevõime ning eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvale konfliktile.

7/28

merel kiire reageerimine ohtudele, siis jõuti järeldusele, et kuigi näiliselt on asutustel kokkuvõtlikuna

õigused justkui olemas, ei pruugi reageerimine olla kiire ning võidakse seada ohtu oma töötajad ja

ametnikud, sest mereliste ülesannete täitmine on killustatud ning asutustel võivad puududa vajalikud

vahendid või teadmised ja oskused, mis tagavad oma ülesannete iseseisva täitmise merel.

Merel saab kõige kiiremini reageerida siiski see, kes on parasjagu kohapeal, sest laevad ja muud

veesõidukid ei ole sama kiired kui õhusõidukid, kuid ka õhusõidukitega ei ole võimalik merel

toimunud või toimuvale sündmusele alati reageerida (nt võib takistada ilm või on sündmus niisugune,

et õhusõidukiga reageerida ei saagi). Merel on praegu vajamineva väljaõppega merevägi ja seega on

mõistlik anda mereväele õigus reageerida ohule ka kõikidel nendel juhtudel, mida ei saa selgelt

liigitada KKS-i §-s 31 sätestatud Kaitseväele edasilükkamatu pädevusena kohaldada riikliku

järelevalve meetmeid Eesti merealal ja väikesaartel nende inimese elu ja tervist ohustavate ülesannete

puhul, mida täidavad tavaliselt PPA ja KAPO, ning mis ei liigitu ka piirirežiimi tagamise täitmise alla

RiPS-i järgi. Edasilükkamatu pädevus ja piirirežiimi tagamine kohalduvad ainult Eesti territooriumi

piires (ehk territoriaalmeres), kuid mitte majandusvööndis. Eesmärk on anda Kaitseväele õigus

reageerida ohtudele ka majandusvööndis. Seega sätestatakse, et Kaitsevägi võib rakendada jõudu

veesõiduki või muu ujuvvahendi ning sellel viibivate isikute vastu, kui selle eesmärk on tõrjuda

veesõidukist või muust ujuvvahendist tulenev vahetu oht või kõrvaldada korrarikkumine, sealhulgas

juhul, kui veesõidukit või muud ujuvvahendit võidakse kasutada Eesti merealal asuva elutähtsa

teenuse osutaja taristu või sadama, teise veesõiduki või muu ujuvvahendi kahjustamiseks (uus KKS-

i § 471 lõige 1; eelnõu § 1 punkt 6). Eesti mereala on Eesti sisemeri, territoriaalmeri ja

majandusvöönd.

Eestis on jõu kasutamine Kaitseväe poolt allutatud tsiviiljuhtimise ja kontrolli põhimõttele. Seega

antakse ka kaitseministrile õigus otsustada, kas Kaitsevägi kasutab rahuajal jõudu või mitte (vt eelnõu

§ 1 punkt 5), ning eristatakse tsiviillaevadest tulenev oht, mille puhul kasutatakse vahetut sundi (vt

eelnõu § 1 punkt 7, KKS-i lisatav uus § 482). Tsiviilkontroll Kaitseväe üle on mitmetasandiline

protsess, kus oma selget rolli täidavad nii Riigikogu, Vabariigi Valitsus kui ka kaitseminister. Sõjalise

jõu kasutamine Kaitseväe poolt rahuajal on sätestatud KKS-i §-des 45−48. KKS-i § 45 kohaselt

kasutab Kaitsevägi jõudu rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud

ründe tõrjumisel, tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumisel ning konsulaarseaduse tähenduses

hädasolija, tema vara ning riigivara evakueerimisel kriisipiirkonnast.

Kuna näiteks tsiviiltaristu või tsiviilveesõiduki vastu suunatud tegevus võib teatud tingimustel

kvalifitseeruda rünnakuks, mis olemusliku mõju tõttu on sarnane sõjalise rünnakuga, täiendatakse

KKS-i § 45 loetelu lisapunktiga, mis sätestab jõu kasutamise veesõiduki ja muu ujuvvahendi tekitatud

ohu tõrjumisel (vt eelnõu § 1 punkt 4).

Lisatava § 471 lõikega 1 sätestatakse üldine põhimõte, mille kohaselt võib Kaitsevägi kasutada Eesti

merealal jõudu selleks, et tõrjuda veesõidukist või muust ujuvvahendist tulenevat rünnet või muud

vahetut ohtu, kui on alust arvata, et seda veesõidukit või ujuvvahendit võidakse muu hulgas kasutada

Eesti merealal asuva elutähtsa teenuse osutaja taristu või sadama, teise veesõiduki või muu

ujuvvahendi kahjustamiseks. Loetelu ei ole lõplik, sest neid ohte, mis võivad tuleneda merelt, on veel

ning kõiki neid ei ole mõistlik seaduses loetleda, sest kui peaks tekkima olukord, kus Kaitseväel

puudub õigus reageerida, ei saa Kaitsevägi reageerida, sest seaduses on lõplik loetelu tegevustest

(juhtumitest).

Paragrahvi 471 lõigetega 2 ja 3 sätestatakse tingimused, mille korral võib Kaitsevägi kasutada jõudu,

et tõrjuda veesõidukist või muust ujuvvahendist tulenevat rünnet või muud vahetut ohtu. Kaitsevägi

peab jõudu kasutama proportsionaalselt, arvestades taotletavat eesmärki ja kiireloomulist

kohaldamist nõudvat olukorda ning võimalikku eskalatsiooni. Jõudu võib kasutada vaid nii kaua, kui

8/28

selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. Kaitsevägi võib anda hoiatusi

ja teha hoiatuslaskusid, et sundida veesõidukit või muud ujuvvahendit Eesti sise- ja territoriaalmerest

lahkuma või see sundpeatada. Kui nende meetmete rakendamisega ei saa või ei saa õigel ajal rünnet

või muud ohtu tõrjuda, võib Kaitsevägi kasutada veesõiduki või muu ujuvvahendi vastu relvastatud

jõudu, mille kõige viimane kohaldatav meede on veesõiduki või muu ujuvvahendi uputamine.

Kuna aeg-ajalt võib ette tulla ka olukordi, kus lähim reageerida võiv laev on hoopis liitlaste oma või

on liitlastel vahendeid, mis oleks proportsionaalsuse põhimõtte järgi parem valik, mida kasutada

selleks, et näiteks veesõiduk sundpeatada või sundida see Eesti territoriaalmerest lahkuma või muul

viisil mõjutada veesõidukit ja sellel olevaid isikuid loobuma oma kavatsetud teost. Seetõttu

sätestatakse, et Kaitsevägi võib kaasata ülesande täitmisel Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse

põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude (§ 471 lõige 4). Liitlasi saab kaasata

üksnes juhul, kui seda võimaldavad nende jõu kasutamise reeglid.

Kuna sõjalise jõu kasutamine eesmärgiga tõrjuda tsiviilveesõidukist või muust ujuvvahendist tulenev

vahetu oht on eskalatsioonitaseme viimasel astmel olev meede, tuleks proportsionaalsuse põhimõtte

järgi tagada, et Kaitsevägi saaks kasutada ka korrakaitsemeetmeid, mida tavaolukordades

rakendataksegi eraõiguslike isikute vastu. Sõjalise jõu kasutamine ja vahetu sunni kohaldamine

veesõiduki või muu ujuvvahendist tuleneva ohu tõrjumiseks on õiguslikult eri režiimiga, mistõttu

lisatakse KKS-i uus § 482 (eelnõu § 1 punkt 7), mis käsitleb tsiviilveesõidukist ja muust

ujuvvahendist tuleneva ohu tõrjumist Eesti merealal juhtumiteks, mis ei ole kaetud KKS-i § 31 või

RiPS-iga ega KKS-i lisatava §-ga 471.

KKS-i uues §-is 482 sätestatakse sisuliselt KorS-is kehtestatud proportsionaalsuse põhimõtted –

alustada tuleb vähem kahjustavate meetmete rakendamisest ja viimase abinõuna saab kasutada

mehitamata tsiviilveesõiduki või muu mehitamata ujuvvahendi puhul selle uputamist. Selleks, et

tõrjuda tsiviilveesõidukist või muust ujuvvahendist tulenev vahetu oht või kõrvaldada korrarikkumine

Eesti merealal (sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja taristu, sadama, teise veesõiduki või muu

ujuvvahendi kahjustamise korral), võib Kaitsevägi kohaldada tsiviilveesõiduki või muu ujuvvahendi

ning sellel viibivate isikute vastu riikliku järelevalve üldmeetmeid ning KorS-i §-des 30, 32 ja 44–52

sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras (uus § 482 lõige 1). Kui

nimetatud meetmete rakendamisega ei saa või ei saa õigel ajal vahetut ohtu tõrjuda või korrarikkumist

kõrvaldada, võib Kaitsevägi mehitamata tsiviilveesõiduki või muu mehitamata ujuvvahendi uputada.

Viimast võidakse kasutada mehitamata veesõiduki või muu mehitamata ujuvvahendi vastu.

Kaitsevägi võib kohaldada ka vahetut sundi ning kasutada erivahendit või laeva pardal asuvat ja

kasutatavat relva (§ 482 lõige 2).

Kaitsevägi peab enne vahetu sunni rakendamist hoiatama teist poolt, kelle suhtes või kelle omandis

või valduses oleva veesõiduki või muu ujuvvahendi suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada.

Näiteks püütakse võtta ühendust raadio teel ja kui see ei õnnestu, tehakse hoiatuslasud. Isikule peab

andma võimaluse loobuda oma kavatsusest toime panna süütegu või muu tegevus, mis liigitub

lisatava § 482 lõikes 1 nimetatud tegevuste alla. Hoiatamisest võib loobuda, kui hoiatamine ei ole

võimalik, sest on tekkinud vajadus tõrjuda vahetu kõrgendatud oht või kõrvaldada korrarikkumine

võimalikult kiiresti. Näiteks võib selliseks juhtumiks olla mehitamata veesõiduki kasutamine

sadamarajatise, meres asuvate tuulegeneraatorite või teise veesõiduki kahjustamiseks. Sellisel juhul

ei ole tõenäoline, et isik, kes juhib seda mehitamata veesõidukit, tabatakse õigel ajal, et hoida ära

tema kavatsetud tegevus (ehk suurem kahju).

Tulirelvi võib Kaitsevägi kasutada viisil, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem

kahjustab. Oluline on, et tulirelva kasutamine oleks proportsionaalne, arvestades taotletavat eesmärki

ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda. See tähendab muu hulgas, et juhul, kui on vaja relva

9/28

kasutada kas isiku(te) või veesõiduki vastu, peab ka valima vastava relva. Samuti tuleb arvestada, et

tulirelva võib kasutada vaid nii kaua, kui selle kasutamise eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam

võimalik saavutada. Näiteks kui veesõiduk on hoiatuslaskude peale peatunud, siis edasine relva

kasutus, kui veesõidukis olev(ad) isik(ud) ei kasuta tulirelva, ei ole tõenäoliselt proportsionaalne.

Samas tuleb meeles pidada, et merel on laevadel kaasas teatud liiki relvad, see tähendab, et nad saavad

kasutada üksnes neid, mis on pardal olemas, lähtudes sobiva relva valimisel proportsionaalsuse

põhimõttest.

§ 2. Riigipiiri seaduse muutmine

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 täiendatakse RiPS-i § 114 lõikeid 1 ja 11, lisades nendesse uue riikliku

järelevalve erimeetme, mida võib kohaldada piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri

valvamisega, ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel KorS-is sätestatud alusel ja

korras. Selleks on KorS-i §-s 44 sätestatud erimeede – viibimiskeeld.

Praegu on lubatud mõlema nimetatud lõike kohaselt rakendada meetmeid, mis on sätestatud KorS-i

§-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine), 31 (kutse saatmine ja sundtoomine), 32

(isikusamasuse tuvastamine), 33 (isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega), 45 (sõiduki

peatamine), 46 (isiku kinnipidamine), 47 (turvakontroll), 48 (isiku läbivaatus), 49 (vallasasja

läbivaatus), 50 (valdusesse sisenemine), 51 (valduse läbivaatus), 52 (vallasasja hoiulevõtmine) ning

53 (hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine).

Viibimiskeelu meetme kehtestamise vajadus on seotud riigipiiri valvamisega ning aitab vajaduse

korral tagada patrull- ja vaatlustegevust maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada,

selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuv piiriületus ning piiriülene

kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse

riiki ebaseaduslik toimetamine territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, ja riigis viibimise

õiguslike aluste kontrollimine. Nagu lähiajalugu näitab, kasutatakse näiteks ebaseaduslikku rännet

üha enam ühe vahendina riikide vastu ning seetõttu peab ka riigipiiri valvamisel ja kaitsmisel olema

PPA-l ja Kaitseväel võimalik rakendada meetmeid, mis tagavad eduka riigipiiri valvamise ja

kaitsmise. Näitena toodud juhul aitab sündmust lahendada muu hulgas viibimiskeelu kohaldamine

teatud alale (nt piirivööndis), et ebaseaduslikku piiriületust tõkestada ja piirivahejuhtumeid

lahendada. Viibimiskeelu kehtestamise alused tulenevad KorS-i § 44 lõikest 1. Juhul, kui

viibimiskeeldu tuleb kohaldada üle 12 tunni, teeb sellise otsuse prefekt, kui otsus puudutab

maismaapiiri ja piiriveekogusid, ning Kaitseväe juhataja9 või tema volitatud isik, kui otsus puudutab

merepiiri.

Eelnõu § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RiPS-i § 13 lõiked 2 ja 7. Paragrahv 13 käsitleb

rahumeelset läbisõitu Eesti territoriaalmerest. Lõige 2 sätestab, et välisriigi sõjalaev või riigilaev võib

territoriaalmerest rahumeelselt läbi sõita, kui välisriik teatab sellest Välisministeeriumile

diplomaatiliste kanalite kaudu vähemalt 48 tundi enne laeva läbisõitu. Teates märgitakse laeva nimi,

tüüp ja muud nõutavad tundemärgid, läbisõidu alguse ja lõpu aeg ning koht. See nõue ei kehti laeva

kohta, mis tegeleb inimelude päästmise või avariipäästetöödega. Lõige 7 sätestab, et territoriaal-

merest läbisõidul peavad välisriigi laeva pardarelvad olema veoasendis ja kaetud kattega ning kala-

ja muud püügivahendid peavad paiknema hoiukohas.

RiPS-is sätestatud rahumeelse läbisõidu tingimused pärinevad 1994. aastast ehk ajast, kui Eesti suhtes

veel UNCLOS-i ei kohaldatud, Eesti ei olnud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ega

9 Kui muu korrakaitseorgani juht.

10/28

Euroopa Liidu liige ning perspektiiv nende organisatsioonidega liituda ja laiem koostöö välisriigi

relvajõududega Eesti Vabariigi territooriumil ei olnud veel käegakatsutav.

48-tunnine eelteavitamise kohustus otseselt ei piira UNCLOS-ist tulenevat rahumeelse läbisõidu

õigust, kuna tegu on teavitusega, mitte loa andmisega territoriaalmerest läbisõiduks. Samas puuduvad

paljude riikide riigisisestes regulatsioonides sellised eelteavituse nõuded. Vastavalt UNCLOS-ile

peab läbisõit olema katkematu ja kiire. Peatuda ja ankurdada võib vaid tavalises navigeerimises

juhuslikult ettetuleval vajadusel või kui selle tingib vääramatu jõud või merehäda või vajadus osutada

abi ohtu või merehätta sattunud isikutele, laevadele või õhusõidukitele.10 Allveelaevad või muud

allveesõidukid peavad sõitma territoriaalmerest läbi veepinnal ja heisatud riigilipuga.11

Seda nõuet on praktikas kohaldatud väga vähe, sest sõja- ja riigilaevad, kes soovivad ja on soovinud

Eesti sadamasse tulla või siseneda sisemerre muul põhjusel, on taotlenud selleks enne laevaloa12 ning

läbisõitu tehakse pigem majandusvööndis ja võimaluse korral ei siseneta territoriaalmerre.

Juhul, kui läbisõit ei ole rahumeelne, on rannikuriigil õigus rakendada meetmeid, et vältida oma

territoriaalmerest läbisõitu, mis ei ole rahumeelne.13 Muu hulgas on õigus sundida sõja- või riigilaeval

oma territoriaalmerest lahkuma.14 Rahumeelseks läbisõiduks ei loeta näiteks juhtumit, kus laev n-ö

tiirutab, teeb siksakke või liigub ebatavaliselt aeglaselt (ingl loitering). Kui ka see ei aita, on tegemist

juba muu rahvusvahelise õiguse normi või ka Eesti õigusakti normi rikkumisega ning sellisel juhul

kohaldatakse seda.

Pardarelvade katmise ja veoasendisse paigutamise nõue on kehtivas RiPS-i redaktsioonis sõnastuse

poolest üksikasjalikum, kui selle normi aluseks olev nõue UNCLOS-i artikli 19 lõike 2 punktis b,

mille kohaselt on rannikuriigi rahu ja julgeolekut ohustavad tegevused rahumeelsel läbisõidul õppuste

korraldamine ning manöövrid relvadega. Seega, UNCLOS sellist spetsiifilist pardarelvade katmise

nõuet ette ei näe, vaid piirdub pigem üldise nõudega hoiduda relvade igasugusest kasutamisest.

Viimaste aastate julgeolekuolukorda arvestades on praegune pardarelvade katmise nõue liiga piirav

ega hõlma kõrvalekaldumise otsustamise pädevust näiteks liitlaste suhtes. Peale selle on pardarelvade

katmise nõuet väga raske, kui mitte suisa võimatu, kontrollida, sest sõja- ja riigilaevadel on

UNCLOS-i tõttu puutumatus15 ning nende pardale minna ei saa, et seda kontrollida. Samuti ei taga

see nõue, et kui relval on kate peal, ei ole relv selle all tegelikult laskevalmis. Kuna osa pardarelvi ei

asu visuaalsel vaatlusel nähtaval kohal, ei ole võimalik seda nõuet sisuliselt ka kontrollida ja seetõttu

ei ole mõtet sellist nõuet kehtestada. Kuna lipuriik kannab rahvusvahelist vastutust igasuguse

rannikuriigile tekitatud kahju eest, mis tuleneb sellest, et tema sõja- või riigilaev ei ole järginud

territoriaalmerest läbisõitu reguleerivaid rannikuriigi õigusakte või rahvusvahelise õiguse norme16,

saab rannikuriik rakendada muid meetmeid.

Samuti ei ole UNCLOS-is otsest nõuet kalapüügivahendite paigutamise kohta. Keskkonnaameti

sõnul ei ole nad kalapüügi järelevalvet tehes kasutanud RiPS-is sätestatud nõuet kalalaevade

kontrollimisel, samuti ei ole seda kontrollitud piirirežiimi tagamise järelevalve käigus. Seega on tegu

10 UNCLOS-i artikli 18 lõige 2. 11 UNCLOS-i artikkel 20. 12 Sõjalaevadele annab laevaloa riigikaitseseaduse § 43 kohaselt Kaitseministeerium, riigilaevadele annab laevaloa RiPS-

i § 141 kohaselt Välisministeerium ja teadusuuringuid tegevatele laevadele annab laevaloa Kliimaministeerium. 13 UNCLOS-i artikli lõige 1. 14 UNCLOS-i artikkel 30. 15 UNCLOS-i artikkel 32. 16 UNCLOS-i artikkel 31.

11/28

sättega, mida tegelikult vaja ei lähe, sest olemas on muud nõuded, mis täidavad kalapüügi järelevalve

eesmärgi paremini.

Eelnõu § 2 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RiPS-i § 14 lõike 1 punkt 6. Paragrahv 14 reguleerib

sisenemist sisemerre, sadamasse ja piiriveekogusse. Selle lõike 1 punkt 6 sätestab, et välisriigi

tsiviillaev võib sisemeres läbida, sinna siseneda või sealt väljuda punkerdamiseks. Sama paragrahvi

lõige 11 sätestab, et lõikes 1 nimetamata juhtudel võib välisriigi tsiviillaev sisemeres läbida, sinna

siseneda või sealt väljuda Kaitseväe nõusolekul. See tähendab, et kehtiva sõnastuse järgi ei pea laev

küsima nõusolekut sisemeres punkerdamiseks. Punkerdamine on tegevus, mis halbade asjade

kokkulangemise, hooletuse või tahtluse17 tõttu võib põhjustada suure merereostuse. Merekeskkonna

kaitse eesmärgil ei tohiks olla punkerdamine ega laevalt laevale ümberlaadimine18 tegevused, mida

võib lubada laevadel ilma sellekohase kontrollita teha. Sisemere osa on rannale lähedal, mistõttu on

suur oht, et tekkinud reostus jõuab kiiresti randa. Kliimaministeeriumi ettevalmistavas MSOS-i

muutmise seaduse eelnõus19 on kavas punkerdamisega seotud tegevused, sealhulgas määrata

asukohad, kus seda teha võib. Praegu on punkerdamine ja laevalt laevale ümberlaadimine

reguleeritud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määrusega nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel

ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud

sisemerel transiidina vedada“, aga sellest ei piisa, sest määrusega on küll kehtestatud sisemeres

käitlemise20 nõuded, kuid puudub kontrollimehhanism selle üle, millal seda tehakse ja kus. Näiteks

Soomes on see reguleeritud, sealhulgas määratud punkerdamiseks lubatud asukohad. Seetõttu

võetakse punkerdamine välja nende tegevuste hulgast, milleks välisriigi tsiviillaev ei pea saama

Kaitseväelt nõusolekut, et sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt väljuda.

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse RiPS-i § 14 lõiget 11, asendades selles sõnad „kooskõlastatult

Kaitseväega“ sõnadega „Kaitseväe nõusolekul“. Praegune sõnastus ei ole selge, sest

kooskõlastamisest saadakse erinevalt aru. Mõeldud on siiski nõusoleku saamist, mitte lihtsalt

teavitamist. Küsimus tekib näiteks, mida teha juhul, kui kooskõlastust ei saa, kas see on võrdne

sellega, et nõusolekut ei ole, või võib laev ikkagi jätkata sisenemist sisemerre, sest ta on oma plaanist

teavitanud. Seetõttu on oluline, et kõik osalised tõlgendaks sätet ühtemoodi.

Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse RiPS-i § 141 uue lõikega 41, mille tulemusena lihtsustub laevaloa

taotlemine Eestiga koostööd tegevate EL-i liikmesriikidele ja Norrale kuuluvate laevade (nt

piirivalvelaevad) jaoks, samuti juhul, kui jäämurdetööd tellitakse välisriigist (nt Soomest, Norrast).

Nimelt võimaldatakse EL-i liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna laevale, mis täidab ranniku-

ja piirivalvefunktsiooni või teeb jäämurdetöid, anda mitmekordne laevaluba (nn aastane laevaluba).

Kehtiva korra järgi ei ole Välisministeeriumil võimalik väljastada mitmekordset luba ja seetõttu

peavad nimetatud laevad iga kord taotlema uue laevaloa. Kui eelnõukohane säte jõustub, võib

liikmesriik taotleda nendele laevadele nn aastase laevaloa, mis vähendab muu hulgas

Välisministeeriumi ametniku ja EL-i liikmesriigi vastava ametniku töökoormust, samuti nende

asutuste, kes loa taotlusi kooskõlastavad (nt PPA, Kaitsevägi).

RiPS-i § 141 lõikes 1 sätestatud laevalube väljastatakse ka muudele laevadele, kuid nende puhul

jäetakse kehtima kohustus taotleda iga kord, kui nad Eesti sisemerre sisenevad, uus laevaluba. Kuna

laeva lastiks võivad olla tuumaseade või -relv või radioaktiivsed jäätmed, on oht ja risk üsna suured,

mistõttu tuleb ette teada, et selline laev soovib Eesti sisemerre ja tõenäoliselt ka sadamasse tulla,

17 Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias on nimetatud ühe võimaliku julgeolekuohuna. 18 Tuntud kui STS (ship-to-ship). 19 Eelnõu on leitav eelnõude infosüsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/087c10c8-1a08-417a-beac-

9eedb2bc6f61. 20 Käitlemine on punkerdamine, laevalt laevale ümberlaadimine ja laeva kütusest vabastamine. (Vabariigi Valitsuse

25.06.2020 määruse nr 51 § 2 punkt 1)

12/28

valmistumaks võimalikeks õnnetusteks. Praktika on näidanud, et muid riigilaevu soovib sisemerre

tulla harva, mistõttu puudub ka vajadus väljastada nendele nn aastaseid lubasid.

Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse RiPS-i uue §-ga 142, millega pannakse isikutele kohustus

taotleda luba või saada nõusolek sise- ja territoriaalmeres toimuvateks veealusteks ja -pealseteks

tegevusteks, mida ei ole juba kas RiPS-i või muu seadusega (nt muinsuskaitseseadusega21)

reguleeritud või millel ei ole otsest seost rahumeelse läbisõiduga. Sellega on seotud omakorda eelnõu

§ 4, millega pannakse sarnane kohustus taristu omanikele ja valdajatele. See on kooskõlas ka

UNCLOS-i artikli 79 lõikega 4.22

Kohustuse võib jagada kaheks: 1) taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning 2) muud

sise- ja territoriaalmeres toimuvad tegevused, mida ei ole juba RiPS-i või muude seadustega

reguleeritud (lõige 1). Sellised muud tegevused võivad olla näiteks otsing, mis ei ole seotud inimelu

päästmise ega vrakkide otsimisega (nt hobina); lõhkeainete asukoha kaardistamine ja otsimine;

riigiasutuse korraldatav õppus, kus välisriigile kuuluvad laevad (nt piirivalvelaevad) ei sisene

sisemerre, vaid jäävad ainult territoriaalmerre; merepõhja uuringud, mis ei ole teadusuuringud, jms.

Nagu eespool juba kirjeldatud, on mereolukorrateadlikkus kõige alus, et tagada meresõiduohutus,

turvalisus ja merejulgeolek. See tagab, et nii Transpordiameti laevaliiklusteenindus (VTS)23 kui ka

Kaitsevägi teab, miks laev seisab just selle koha peal või liigub tavapärasest aeglasemalt, samuti seda,

kui laev teeb või laevalt tehakse veealuse taristu hooldustöid või vaadeldakse taristu seisukorda või

tehakse muid tegevusi. Kui ei teata, miks laev seisab või liigub väga aeglaselt, võib see peale

julgeolekuriskide mõjutada ka navigatsiooniohutust. Kui navigatsiooniohutus on tagatud, saab teisi

laevu hoiatada.

Rannikuriigil on õigus (kooskõlas UNCLOS-i ja muu rahvusvahelise õigusega24) kehtestada oma

territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad: a) meresõidu ohutust

ja laevaliiklust; b) navigatsioonivahendite ja -rajatiste ning muude vahendite ja rajatiste kaitset;

c) kaablite ja torujuhtmete kaitset; d) mere elusloodusvarade kaitset; e) rannikuriigi kalapüüki

reguleerivate õigusaktide rikkumise vältimist; f) rannikuriigi keskkonna kaitsmist ning selle

reostamise vältimist, vähendamist ja kontrollimist; g) teaduslikke mereuuringuid ja hüdrograafilisi

vaatlusi; h) rannikuriigi tolli-, maksu-, immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise

vältimist.25 Selleks, et rannikuriik saaks tõhusalt kontrollida kõigi loetelus olevate nõuete täitmist ja

seda, ega neid ei rikuta, on kehtestatud kontrollivahendid, nagu loa taotlemine sise- ja

territoriaalmeres toimuvateks tegevusteks või vähemalt nende tegevuste jaoks nõusoleku küsimine.

Esimesel juhul tuleb esitada põhjalikumad andmed ja siis tehakse ka esmane taustakontroll julgeoleku

tagamiseks. Loa taotlemise ja nõusoleku saamise menetlemisel kontrollitakse eelkõige nimetatud

loetelu punktides a−d, g ja h olevate nõuete täitmist.

Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning loa

taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister (ehk

kaitseminister) määrusega (lõige 3). Hooldustöödega seonduva alla arvatakse ka vaatlustegevus,

21 Näiteks vrakile sukeldumiseks loa taotlemisega seonduv on reguleeritud muinsuskaitseseaduse §-ga 42. 22 Artikli 79 lõige 4: „Käesolev osa ei mõjuta rannikuriigi õigust seada tema territooriumile või territoriaalmerre

paigaldatavatele kaablitele või torujuhtmetele tingimusi ega jurisdiktsiooni kaablite ja torujuhtmete üle, mida ehitatakse

või kasutatakse tema mandrilava uurimise või selle loodusvarade kasutamise eesmärgil või tema jurisdiktsiooni alla

kuuluvate tehissaarte, seadmestike ja rajatiste käitamisel.“ 23 Ingl vessel traffic service. 24 Näiteks rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon (COLREG), rahvusvaheline konventsioon

inimelude ohutusest merel (SOLAS), meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsioon,

rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon (MARPOL). 25 UNCLOS-i artikkel 21.

13/28

mitte ainult reaalne toru või kaabli parandamine. Kuna veepealne ja -alune taristu ning muud rajatised

on sageli määratud riigi kriitiliseks taristuks, mis tagab elanikkonna kerksuse, on oluline saada

rohkem teavet, kes teeb hooldustöid ja kas tegemist on usaldusväärse isikuga, sest enamasti ei tee

taristu omanikud või valdajad neid töid ise, vaid need tellitakse. Ka praegu esitavad ettevõtjad

andmed Kaitseväele ja nende alusel annab Kaitsevägi nõusoleku. Tegelikult on sisuliselt tegu loa

küsimisega. Kuna Kaitsevägi soovib laeva ja isikute tausta kontrollida, kuid see võtab aega,

kehtestatakse taotluse vorm ning taotlemise kord ja loa andmise kord, vältimaks olukorda, kus

andmed esitatakse näiteks tund aega enne tööde algust. Kuna taotlus kas rahuldatakse või mitte ja

muid haldusmenetluses olevaid õigusi, nagu loa peatamine või väljaantud loa kehtetuks tunnistamine,

ei kasutata, siis seadusega taotluse esitamise või loa andmisega seonduvat rohkem ei sätestata.

Praegune praktika näitab, et üldjuhul on hooldustööd kavandatud tegevus ja isegi kui on avastatud

katkestus või anomaalia, ei minda töid tegema kohe, vaid nende ettevalmistamine võtab natuke aega,

mille jooksul jõutakse ka esitada andmed Kaitseväele.

Taotleja on taristu või rajatise omanik või valdaja. Taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed:

1) enda kontaktandmed; 2) tööde tegija (kontakt)andmed; 3) tööde toimumise aeg; 4) kasutatava

laeva lipuriik ja tüüp, samuti laeva nimi, kutsung ja registreerimisnumber; 5) laeva kapteni nimi ja

laevapere liikmete arv; 6) lähtesadam enne Eesti territoriaal- või sisemerre sisenemist ning Eesti

sihtsadam ja eeldatav sihtsadamas viibimise aeg; 7) Eesti territoriaal- või sisemerre sisenemise

kuupäev, eeldatav kellaaeg (GMT)26 ja koordinaadid; 8) Eesti territoriaal- ja sisemeres sõitmise ja

tööde tegemise skeem; 9) tööde eesmärk ja kasutatavad seadmed. Tööde käigus tehtud salvestiste

(pildid, video) koopiad tuleb esitada mereväele.

Loa taotlemisest peaks olema vabastatud riigiasutused, kes täidavad neile seadusega (laias

tähenduses) pandud ülesandeid merel, kuid nad peaks oma tegevusest siiski teavitama (lõige 2), et

tagada mereolukorrateadlikkus. Näiteks võib olla vaja täita navigatsiooniohutusega seotud ülesannet

olukorras, kus laev on jätnud ankru vette ja selle asukoha tähistanud või teada andnud; siis

Riigilaevastik kontrollib üle, kas ankur on vee all selle koha peal, mis laev ütles, ja tähistab selle

asukoha poiga.

§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine

Seotud eelnõu § 5 punktidega 3−5. Täpsem selgitus on antud eelnõu § 5 punktide 3−5 selgituse

juures.

§ 4. Majandusvööndi seaduse muutmine

MVS-i muudatus on seotud RiPS-i lisatava §-ga 142 (vt eelnõu § 2 punkt 7), mis on seotud veealuse

taristu hooldustöödega seonduvate tegevustega. Veealune taristu ei asu ainult Eesti sise- ega

territoriaalmeres, vaid ka majandusvööndis.

Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev mereala, kus kehtib õiguslik

erikord, millega reguleeritakse rannikuriigi õigusi ja jurisdiktsiooni ning teiste riikide õigusi ja

vabadusi majandusvööndis.27 Rannikuriigil on oma majandusvööndis muu hulgas õigus

konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni tehissaarte, rajatiste ja seadmestike

rajamisele ja kasutamisele.28 Rannikuriigi jurisdiktsiooni kohaldatakse veel ka tolli, makse,

tervishoidu, ohutust ja immigratsiooni reguleerivatele õigusaktidele.29

26 Greenwich Mean Time. 27 UNCLOS-i artikkel 55. 28 UNCLOS-i artikli 56 lõike 1 punkt b. 29 UNCLOS-i artikli 60 lõige 2.

14/28

Kehtiv MVS on kehtestatud 1993. aastal ehk enne seda, kui Eesti suhtes hakati kohaldama

UNCLOS-i. MVS-i on hiljem minimaalselt uuendatud, viimati 2019. aastal, kui muudeti veealuse

kultuuripärandi peatükki.

Kuigi esmajoones on kohustus veealust taristut valvata ja kaitsta taristu omanikel ning valdajatel, on

praeguses julgeolekuolukorras oluline, et ka riigiasutused seda teha aitavad. Selline tegevus on riigi

ainupädevuses.30 Üks abinõu on eelnõu § 1 punktides 4 ja 5 sätestatu, kuid selleks, et oleks juba ette

teada, mida merel jälgida ning millal tuleks reageerida, on vaja ka taristu omanike ja valdajate panust.

Selleks nähakse ette, et taristu omanik ja valdaja teavitavad Kaitseväge kõikidest kavandatavatest

veealuse taristu hooldamisega seotud tegevustest, sealhulgas vaatlustegevustest. Võrreldes RiPS-is

sätestatud nõudega taotleda luba sise- ja territoriaalmeres nendeks tegevusteks, ei saa

majandusvööndis otsest loakohustust kehtestada selle erirežiimi tõttu. Küll on võimalik riigil

kehtestada ohutusega seotud reegleid ning kui asutustel on teada, millised tööd on taristu omanik või

valdaja tellinud, saab teisi laevu hoiatada või jälgida, et need töötavale laevale liiga lähedale ei läheks,

või ka veenduda, et see on õige laev, mis seal tegutseb (seisab). Teavitamise vorm sisaldaks samu

andmeid, mis sise- ja territoriaalmeres tegutsemise loa taotlus. Näiteks kui plaanitakse kogu pikkuses

veealuse taristu vaatlustegevust, läbib see kogu mereala ning ettevõtjal on lihtsam esitada sarnased

andmed kõikide mereala piirkondade kohta, sealhulgas teha üks joonis kogu tööpiirkonna ulatuse

kohta. Sellega välditakse ka liigset halduskoormust veealuse taristu omanikule ja valdajale.

§ 5. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Eelnõu § 5 punktiga 1 muudetakse MSOS-i § 1 lõike 4 sõnastust, millised normid kehtivad

MSOS-ist sõjalaeva suhtes ning millised lisaks Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate

veesõidukite suhtes. Selle punktiga on seotud eelnõu § 5 punktid 2 ja 6. Kehtiva sõnastuse järgi

laieneb sõjalaevale MSOS-i § 19 lõige 7 ja 11. peatükk, kui seadusega ei sätestata teisiti.

Paragrahvi 19 lõige 7 on volitusnorm, millega on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a

määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja

navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“. 11. peatükiga on reguleeritud

veeliikluse ohutus veeteel. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris31 olevad veesõidukid

liigituvad peamiselt sõjalaevadeks, kuid seal võib olla ka abilaevasid ja muid veesõidukeid, kuid neid

kõiki kasutatakse siiski sõjalisel otstarbel.

MSOS-i § 19 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks (eelnõu § 5 lõige 6), sest side- ja

navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuete kehtestamise jaoks puudub vajadus

pärast nelja PPA laeva üleviimist Kaitseministeeriumi valitsemisalasse alates 1. jaanuarist 2023 ning

kõikide teiste PPA laevade ja veesõidukite üleviimist Riigilaevastiku koosseisu alates 1. juulist 2023.

Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määruse nr 59 reguleerimisalas on praegu kaks laeva.

Riigilaevastik ei ole tuvastanud nende kahe laeva varustuses võrreldes teiste laevadega

varustusnõuete erinevusi, mistõttu puudub vajadus nende kahe laeva jaoks eraldi määrust kehtestada.

Juhul, kui siiski on vaja tulevikus kehtestada nõudeid Riigilaevastikus olevatele laevadele, saab seda

teha majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. septembri 2003. a määrusega nr 233 „Laevade

ohutusnõuded“, kasutades selleks näiteks määruse § 1 lõiget 5. Viimases on sätestatud, et

30 See tähendab, et näiteks NATO ja Euroopa Liit ei saa liikmesriikide nimel tegutseda. Küll on võimalik riikidel omavahel

kahe- või mitmepoolselt kokku leppida ühistegevusi, mis võivad sisaldada patrullimist merel ja muid tegevusi, et muu

hulgas valvata ja kaitsta veealust taristut. NATO ja Euroopa Liit saavad kohaldada kaudseid tegevusi ning nn pehmeid

meetmeid, mis ei sisalda vahetu sunni või jõu kasutamist ega muud taolist, samuti mitte korralduslikke küsimusi, kuidas

riigid midagi tegema peaksid. 31 Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 772, kaitseministri 13. oktoobri 2022. a määrus nr 23 „Kaitseväe ja

Kaitseliidu veesõidukite registri põhimäärus“.

15/28

Transpordiamet võib laeva omaniku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel teha erandi ja vabastada

laeva selle määruse mis tahes ohutusnõude täitmisest meresõiduohutuse seadusest tuleneval alusel,

kui on tagatud laeva ohutus.

Samuti ei ole vaja kehtestada side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõudeid

sõjalaevale ning neid ei ole ka seetõttu kehtestatud. Valitsuse 27. mai 2022. a määruse nr 59 eelnõu

koostamise seletuskirjas on selgitatud, miks ei ole määruses nõudeid sõjalaevade kohta: Määruse

volitusnorm võimaldab kehtestada nõuded ka sõjalaevade side- ja navigatsioonivahenditega

seadistamise ja varustamise kohta, ent Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole antud määruses vajalik

sõjalaevadele nõudeid esitada, mistõttu määruses selliseid nõudeid ei käsitleta. See on ka

põhjendatud, arvestades, et MSOS on mõeldud reguleerima tsiviiladministratsiooni järelevalve alla

kuuluvate veesõidukite ja mereohutuse nõuetega seonduvat ning sõjalaevade nõuded kehtestatakse

Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Näiteks MSOS § 4 kohaselt32 laienevad sõjalaevadele üksnes

teatud üksikud sätted MSOS-is. Eeltoodust tulenevalt muudetakse MSOS § 19 lõiget 7 esimesel

võimalusel, et jätta sealt sõjalaevad välja.33

Tagamaks, et Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid on merekõlblikud

või sõidukõlblikud, sätestatakse eraldi nõuded eelnõu § 5 punktidega 3−5. Need uued MSOS-i

lisatavad sätted tuleb lisada nende sätete hulka, mis kehtivad sõjalaeva või täpsemini Kaitseväe ja

Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite suhtes, ning seda eelnõu § 5 punktiga 1 ka

tehakse.

Tuleb märkida, et MSOS-i § 1 lõike 4 uue sõnastuse järgi jagatakse sõjalaevade sätted kaheks:

1) nõuded, mis kehtivad kõikide sõjalaevade suhtes olenemata nende lipuriigi lipust, ning 2) nõuded,

mis kehtivad ainult Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite ehk Eesti lipu

all sõitvate veesõidukite (sõjalaevade) suhtes. Eesti ei tee lipu- ega rannikuriigina järelevalvet ega

kehtesta tehnilisi nõudeid teise lipuriigi sõjalaevale, samas peab teise lipuriigi sõjalaev Eesti

territoriaalmeres täitma neid nõudeid, mis on seotud navigatsiooniohutusega.34

Kuna MSOS-i § 19 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks, on vaja muudatus teha ka MSOS-i § 1 lõikes 41,

milles käsitletakse seda, millised nõuded MSOS-ist kehtivad päästetööde paatide suhtes. Muu hulgas

viidatakse § 19 lõikele 7, mis tuleb selle volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ka § 1 lõikest 41

välja jätta (eelnõu § 5 punkt 2).

Eelnõu § 5 punktidega 3−5 lisatakse MSOS-i §-desse 12, 13 ja 17 uued lõiked, mis puudutavad

Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevaid veesõidukeid. Sellega on omakorda seotud

KaLS-i muutmispunkt (eelnõu § 3). Sätete eesmärk on tagada Kaitseväe ja Kaitseliidu laevade ja

väikelaevade merekõlblikkus ja sõidukõlblikkus ning kehtestada veesõidukitele sarnased nõuded.

Regulatsiooni ei laiendata kuni 2,5-meetristele veesõidukitele (nt paatidele), nende merekõlblikkuse

või sõidukõlblikkuse eest vastutab iga üksus ise.

Eelnõu § 5 punktiga 3 lisatakse uus lõige 7 MSOS-i §-i 12, eelnõu § 5 punktiga 4 uus lõige 10

MSOS-i §-i 13 ja eelnõu § 5 punktiga 5 uus lõige 10 MSOS-i §-i 17. Paragrahvis 12 käsitletakse

laeva tehnilise järelevalve korraldamist. Tehniliseks järelevalveks loetakse laeva ning selle seadmete

ja varustuse vastavuse kontrollimist rahvusvahelistes konventsioonides ja MSOS-is sätestatud

nõuetele. Tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.35

Paragrahviga 13 reguleeritakse tehnilise ülevaatuse korraldamist ja liigitamist ning §-ga 17

32 Käesoleva eelnõu seletuskirja koostaja märkus: ilmselt mõeldud siiski MSOS-i § 1 lõiget 4. 33 Leitav aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cd4ee9b6-4603-49e1-87cc-6245ee81622d. 34 Vt näiteks UNCLOS-i artikli 21 lõike 1 punkt a, lõige 2. 35 MSOS-i § 12 lõiked 1 ja 2.

16/28

reguleeritakse merekõlblikkuse tunnistuse ja sõidukõlblikkuse tunnistustega seonduvat.

Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on dokumendid, mis tõendavad, et laevale

on tehtud nõuetekohane tehniline ülevaatus ning laev on tunnistatud merekõlblikuks või sisevetel

sõidukõlblikuks ning et laev vastab ka teistele MSOS-is sätestatud nõuetele.36

Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teeb tehnilist järelevalvet

Kaitsevägi37. Sarnaselt tsiviillaevadega hõlmab tehniline järelevalve laeva ja väikelaeva ning nende

seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist kehtestatud nõuetele. Tehnilist järelevalvet tehakse

peamiselt tehnilise ülevaatusena. Nõuded laevale ja väikelaevale kehtestab Kaitseväe juhataja või

tema volitatud isik, kes kehtestab ka tehnilise ülevaatuse korra. Kui laev või väikelaev ning selle

seadmed ja varustus vastavad kehtestatud nõuetele, antakse sellele laevale või väikelaevale kas

merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus. Selleks kehtestatakse muu hulgas laeva ja

väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise kord.

Oluline on märkida, et kui tehniline ülevaatus ning nõuded laevale ja väikelaevale oleks vaja

kehtestada ainult Kaitseväe jaoks, võiks need kehtestada ka ilma, et seaduses selline kohustus

sätestataks. Kuna aga samad nõuded kehtestatakse Kaitseliidu veesõidukitele ja tehakse nende üle

järelevalvet (vt eelnõu § 3), on vaja need kehtestada seadusega. Kaitseliit on avalik-õiguslik

juriidiline isik, mis tähendab, et Kaitseväele kehtestatavad nõuded kehtivad Kaitseliidu kohta ainult

siis, kui need on kehtestatud seadusega. See tähendab, et nõuded ise ei pea olema seaduses, vaid

Kaitseväele peab olema antud volitus kehtestada nõuded, mis kehtivad ka Kaitseliidu kohta. See on

põhjus, miks lisatakse eelnõu §-ga 3 Kaitseliidu seaduse §-i 85 uus lõige 22, mille kohaselt teeb

Kaitsevägi järelevalvet selle üle, kas Kaitseliidus täidetakse nõudeid, mis on sätestatud MSOS-is ning

laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel antud õigusaktides. Laeva lipuõiguse ja

laevaregistrite seadusest tuleneb kohustus esitada laeva ja väikelaeva andmed Kaitseväe ja Kaitseliidu

veesõidukite registrisse.

Eelnõu § 5 punktiga 7 täiendatakse MSOS-i § 45 uue lõikega 52. Paragrahviga 45 reguleeritakse

veeteel liiklemist, sätestades selleks üldised nõuded. Sama paragrahvi lõigetega 5 ja 51 antakse

Transpordiametile õigus kehtestada ajutisi piiranguid, et tagada üldkasutataval veeteel laevaliikluse

ohutus. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal võib olla samuti

vajadus kehtestada ajutisi piiranguid. Aeg-ajalt tuleb need kehtestada väga kiiresti või põhjustel, mida

ei saa Transpordiametile avaldada. Seetõttu antakse Kaitseväele õigus korraldada laevaliiklust ning

kehtestada ajutisi piiranguid kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra

ajal, samuti anda korraldusi Transpordiametile nende kehtestamiseks, et tagada üldkasutataval veeteel

laevaliikluse ohutus. Seejuures eelistatakse, et Transpordiamet teeb seda ise Kaitseväe asjakohase

nõude peale, kuid kui see ei ole ajaliselt võimalik või Transpordiamet ei saa seda teha muul põhjusel,

teeb seda Kaitsevägi ise. Kõik vajalikud menetluslikud üksikasjad (soovide edastamise viisid,

kontaktid jms) lepivad Kaitsevägi ja Transpordiamet omavahel kokku pärast eelnõukohase seaduse

jõustumist. Kaitseväel on olemas asjakohased plaanid. Võimalik on korraldada ka sobivas formaadis

õppusi, et seda kõike harjutada.

Eelnõu § 5 punktidega 8, 9 ja 11 on seotud seletuskirja sissejuhatavas osas selgitatud reformi

järelkaja, mille alusel tehakse korrektiivid, kui hiljem arvamuse muutumise või praktika käigus

ilmnenud täpsustuse vajadusega. Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) 572 SE eelnõu

koostamisel oli üks lähtepunkte, et laeva kaptenil või muu veesõiduki juhil on või peaks olema üks

kontaktpunkt, kelle poole ta saab merel olles pöörduda, kuid hiljem praktika käigus on selgunud, et

36 MSOS-i § 17 lõige 1. 37 Tõenäoliselt antakse see ülesanne mereväele.

17/28

nii see siiski nii ei ole. Ühtset kontaktpunkti ei ole ning laeva kaptenid ja muude veesõidukite juhid

ei suhtle üksnes ühe kontaktpunktiga (JRCC38 Tallinnaga), vaid olenevalt teemast kas mereväe või

JRCC Tallinnaga (vastavalt kas raadiokanal 69 või 16, harva ka digitaalsel kanalil 70). Seega tuleb

vastavad parandused teha ka MSOS-is, et isikud teavitaks õiget asutust, ning samas tagada teatud

juhtudel paindlik suhtlemisviis. Ühtlasi tuleb märkida, et kui näiteks laeva kapten ei teavita avastatud

merereostusest või sellest, et ta selle ise tekitas, Kaitseväele, vaid JRCC Tallinnale, tuleb lugeda teade

edastatuks, sest JRCC Tallinn edastab teate õigele asutusele ehk Kaitseväele, kes saab nii teate kätte.39

Kui teadet üldse ei edastata, tuleb see lugeda teavitamiskohustuse rikkumiseks.

Eelnõu § 5 punktiga 8 asendatakse kahes eri paragrahvis sõna „politseiasutusele“ sõnadega „Politsei-

ja piirivalveametile või Kaitseväele“ − § 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1. Kehtiva § 45 lõikega 12

pannakse laeva kaptenile või väikelaeva või muu veesõiduki juhile kohustus kohe teatada õhuliini,

kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest politseiasutusele ja

Transpordiametile ning võimaluse korral rajatise valdajale. Paragrahv 904 on aga vastutuse peatükis

ning selles sätestatakse, et kui laeva kapten või väikelaeva või muu veesõiduki juht jätab õhuliini,

kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest teavitamata, on tegu seaduse

rikkumisega. Nimetatud juhul peab jääma laeva kaptenile või muu veesõiduki juhile paindlikkus

otsustada, kummale raadiokanalile ta sellest teatab, tõenäoliselt pigem Kaitseväe kasutuses olevale

raadiokanalile 69. Oluline on, et teave edastatakse, sest siis saab kiiresti reageerida, et objekt korda

teha, samuti teatada teistele merel liiklejatele, mis piirkonnas sõites tuleb ettevaatlik olla.

Eelnõu § 5 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks MSOS-i § 471 lõige 3. Paragrahvis 471 käsitletakse

eripiirkondi ja varjumispaiku. Selle lõikes 3 on sätestatud sisuliselt kaks normi: 1) kes suunab laeva

varjumispaika ja 2) kes osutab vajaduse korral hädasolevale laevale mereabiteenust.

Esimese puhul on praktika näidanud, et laeva ei suuna varjumispaika mitte ainult JRCC Tallinn, vaid

seda võib teha ka Kaitsevägi, kui laeva kapten pöördub selle sooviga Kaitseväe poole ning laev ei ole

tegelikult hädas. Kaitsevägi konsulteerib sellisel juhul alati ka JRCC Tallinnaga. Kui laev on hädas

ja ta on pöördunud Kaitseväe poole, antakse juhtum kohe üle JRCC Tallinnale. Seega ei lähe lõikes

sätestatud esimene lause praktikaga täpselt kokku ja on seetõttu eksitava sisuga. „Otsustab“ ei tähenda

siin seda, kes vastutab, vaid kes suunab laeva reaalselt varjumispaika. Tegemist on pigem selgitava

normiga, mis ei anna edasi praktikas toimuvaid tegevusi ega toiminguid. MSOS-is puudub vajadus

üle korrata, kes vastutab Eestis merepääste eest, sest see on juba sätestatud politsei ja piirivalve

seaduse § 3 lõike 1 punktis 4.

Teisel juhul on pandud Kaitseväele, PPA-le ja Transpordiametile40 kohustus osutada hädasolevatele

laevadele mereabiteenust (Maritime Assistance Service – MAS). Esiteks on ainult riigiasutustele

kohustuse panemine ebavõrdne kohtlemine, sest eraõiguslikud isikud suudavad seda teha sama

edukalt ja mõnikord isegi paremini. Kui anda see õigus eraõiguslikele isikutele, saaks riigiasutused

tegeleda muude ülesannetega, sest mereabiteenuse vajaduse korral ei ole veesõiduk ega selle pardal

olevad inimesed hädas (kuigi aeg-ajalt võib see juhtum üle minna merepäästeks). Teiseks ei ole

sulgudes olev MAS täpselt mereabi selles tähenduses, nagu seda võiks välja lugeda.

Võttes arvesse mõlema lause puudulikkust, on õigusselguse huvides parem see kehtetuks tunnistada.

Selle tulemusena ei vähene puudutatud isikute teadlikkus ega halvene otsingu- ja päästetööde

kvaliteet. Lisaks analüüsib ja koostab Siseministeerium praegu uut otsingu- ja päästetööde

38 Ingl Joint Rescue Coordination Centre − lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus. 39 Teabe edastamise põhimõte, kui see on kogemata saadetud valele adressaadile, tuleneb haldusmenetluse seadusest (vt

nt § 15 lõige 4). 40 Alates 1. juulist 2023 läks see ülesanne üle Riigilaevastikule, kelle laevastiku koosseisu PPA ja Transpordiameti laevad

läksid.

18/28

kontseptsiooni, mille tulemusena vaadatakse üle ka MAS-i regulatsioon ning vajaduse korral

valmistatakse ette korrektsed asjakohased nõuded.

Eelnõu § 5 punktiga 11 uuendatakse § 72 lõike 1 sõnastust. Kehtiva sõnastuse järgi on laevaõnnetuse

korral Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud teatama õnnetuse asjaoludest

viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Eesti merealadel ja sisevetel toimunud

laevaõnnetusest on kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama viivitamata politseiasutusele

ning kui õnnetusega kaasneb reostus või selle oht, siis ka Keskkonnaametile. Politseiasutus teatab

laevaõnnetusest viivitamata Kaitseväele, Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.

Sõnastuse muutmise eesmärk on teha see lühemaks, sätestada õiged asutused, keda tuleb

laevaõnnetusest teavitada, ning jätta välja asutustevaheline suhtlus, mida saab teha kas rakendusakti

tasemel või asutustevahelise kokkuleppega. Praegusel juhul on asutustevaheline teavitamine paika

pandud Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määrusega nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemise kord

Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja

piiriveekogudel“ (vt nt § 10 lõige 3, § 18 lõige 2).

Uues sõnastuses vahetavad asukohta lõike esimene ja teine lause. Uue sõnastuse kohaselt on laeva

kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest

viivitamata PPA-le (ehk JRCC Tallinnale). Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva

kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama viivitamata Transpordiametile ja

Ohutusjuurdluse Keskusele. Muudatus otsustati teha seetõttu, et inimelude päästmine on alati

esikohal ning seejärel saab juba teavitada õnnetuse asjaoludest Transpordiametit ja Ohutusjuurdluse

Keskust.

Eelnõu § 5 punktid 10 ja 12 on omavahel seotud reidil olevale laevale teenust osutavate laevadega.

Reidil olevale laevale teenust pakkuv ja osutav laev (edaspidi reiditeenust osutav laev), olenemata

selle kogupikkusest ja -mahutavusest, peab olema varustatud nõuetele vastava A-klassi automaatse

identifitseerimissüsteemi (Automatic Identification System – AIS) seadmega (edaspidi AIS-seade)

(eelnõu § 5 punkt 10). Sätte asukoht on valitud ökonoomiat silmas pidades. Juhul, kui panna nõue

MSOS-i § 531 lõike 3 ette, oleks vaja muuta ka lõiget 3 selleks, et välistada nende laevade puhul AIS-

seadme paigaldamise nõue, mis on loetletud lõike 3 punktis 2 (see punkt tühistaks eespool oleva

nõude).

Juhul, kui laeval juba ei ole peal nõuetekohast AIS-seadet ning ta osutab reiditeenust juba enne

kõnesoleva eelnõukohase seaduse jõustumist ja jätkab seda ka hiljem, antakse üleminekuaeg kuus

kuud, mille jooksul ta peab nõuetekohase AIS-seadme laeval kasutusele võtma (eelnõu § 5

punkt 12). Kuna AIS-seadmed ei ole kuigi kallid41, on kuus kuud piisav aeg, et iga reiditeenust

osutava laeva omanik jõuaks soetada nõuetekohase AIS-seadme ja paigaldada selle laevale. Eelnõu

koostamise ajal on teada seitse laeva, kes praegu reiditeenust osutavad ja keda see nõue puudutab.

Eesmärk on paremini jälgida piirirežiimist kinnipidamist ehk teha järelevalvet riigipiiri ja piiripunkti

vahelisel alal ning tagada tõhusamalt õiguskord Eesti merealal. Järelevalvet ei tehta üksnes sadamas

või sisemeres, vaid ka territoriaalmeres. Kuna osa reidikohti asub navigatsioonihooajal väga tiheda

väikelaevaliiklusega piirkonnas, on vaja neid laevu eristada teistest laevadest ja väikelaevadest, kellel

ei ole AIS-seadme paigaldamise kohustust, et saada parem ülevaade sellest, milliseid laevu

reiditeenust osutavad laevad teenindavad ning kas peetakse kinni kõikidest nõuetest, sealhulgas

kehtestatud sanktsioonidest.

41 Hinnad algavad mõnesajast eurost olenevalt tootjast ja sellest, mis lisafunktsioone veel tahetakse.

19/28

Teenuseid osutavad vastava tegevusloaga ettevõtted, kasutades selleks spetsiaalseid laevu, mille

kogumahtuvus võib jääda alla 300 ja millel seega ei ole kohustust paigaldada AIS-seadet. Reidil

peatuvatele laevadele osutatakse eri teenuseid, nagu:

1) isikute transport laevalt piiripunkti või piiripunktist laevale (meeskonnaliikmete vahetus, eri

inspektorite pardale toimetamine, jäälootside transport);

2) laevade varustamine kütuse (punkerdamine), määrdeainete või muu kaubaga, mida on vaja selleks,

et jätkata laeva edasist transiiti merel;

3) laevadelt jäätmete vastuvõtmine (pilsivesi ja muud jäätmed, mis tekivad laeva normaalsel

käitamisel).

3.2. Kaitseväele antavate volituste põhiseaduspärasuse analüüs42

Eelnõuga reguleeritakse küsimusi, mis on seotud peamiselt KAPO-le seadusega antud

(haldus)ülesannete täitmisega. Kaitseväele antakse edasilükkamatu pädevus kohaldada riikliku

järelevalve meetmeid Eesti merealal ja väikesaartel, kui esineb oht inimese elule ja tervisele,

olukordades, kus sündmuse lahendaks KAPO. Nimetatud edasilükkamatu pädevus reguleeritakse

seadusega. Lisaks antakse Kaitseväele õigus rakendada merel veesõidukite või muu ujuvvahendi või

nendel viibivate isikute vastu jõudu, kui selle eesmärk on tõrjuda veesõidukist või muust

ujuvvahendist tulenev vahetu oht või kõrvaldada korrarikkumine, sealhulgas juhul, kui veesõidukit

või muud ujuvvahendit võidakse kasutada Eesti merealal asuva elutähtsa teenuse osutaja taristu või

sadama, teise veesõiduki või muu ujuvvahendi või riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra

kahjustamiseks. Oluline ei ole, kas see veesõiduk või ujuvvahend on Eesti sisemeres, territoriaalmeres

või majandusvööndis ning kas veesõiduk on startinud Eesti või välisriigi sadamast. Riigi ülesanne on

tagada sisemine ja väline rahu. Kaitseväele võib piiratud ulatuses anda üle riigi sisemise rahu

tagamise ülesandeid, kuid selliste ülesannete andmisel on vaja tagada võimalike riivete intensiivsust

tasakaalustavad küllaldased kontrollivõimalused ja menetluslikud garantiid.43

1) Korrakaitselised volitused peavad olema Kaitseväele pandud ülesannete lünkadeta täitmiseks

vajalikud ning riivete intensiivsust tasakaalustavad küllaldased kontrollivõimalused ja menetluslikud

garantiid

Kaitseväele antakse edasilükkamatu pädevus kohaldada riikliku järelevalve meetmeid Eesti merealal

või väikesaarel aset leidnud juhtumi korral, mis ohustab vahetult inimese elu ja tervist, juhul ja nii

kaua, kui PPA või KAPO ei saa või ei saa õigel ajal ise meetmeid kohaldada. See tagab lünkadeta

ning tõhusa sisemise ja välise rahu kaitsmise süsteemi.44 Kuna alates 1. jaanuarist 2023 vähenes PPA

võimekus reageerida Eesti merealal ja väikesaartel toimunud juhtumitele, võib lähim ja kiireim jõud

olla Kaitsevägi. PPA reageeris esimesena sageli ka nende juhtumite korral, mis on muidu KAPO

lahendada. Piiratud avalike vahendite tingimustes võib eri ülesannete täieliku lahutamise asemel

reguleerida ressursside ühist kasutamist, jagatud pädevust ja koostööd. Kaitsevägi saab kohaldada

edasilükkamatu pädevuse raames riikliku järelevalve meetmeid seni, kuni KAPO või KAPO asemel

PPA saab ise ülesandeid täitma asuda.

Jõu kasutamise rakendamise õiguse andmine merel veesõidukite või muu ujuvvahendi või nendel

viibivate isikute vastu, kui selle eesmärk on tõrjuda veesõidukist või muust ujuvvahendist tulenev

vahetu oht või kõrvaldada korrarikkumine, sealhulgas juhul, kui veesõidukit või muud ujuvvahendit

võidakse kasutada Eesti merealal asuva elutähtsa teenuse osutaja taristu või sadama, teise veesõiduki

või muu ujuvvahendi või riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra kahjustamiseks, sarnane

42 Analüüs on koostatud sarnaselt Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja

Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) 572 SE seletuskirjas selgitatuga, sest

põhimõtted, miks selline õigus antakse, on samad. 43 RKPJKo 19.12.2019, 5-19-38/15, p 93.

44 RKPJKo 19.12.2019, 5-19-38/15, p 92.

20/28

edasilükkamatu pädevuse andmise õigusega, kuid täidab lünka, mis võib tekkida nn hallis alas

tegutsemise korral, kus ei ole kohe selge, kas tegemist on sõjalise või muu rünnakuga, mida on vaja

tõrjuda.

2) Säilima peab nii pädevuse kui ka volituste jaotuse põhistruktuur

Avaliku korra tagamine, kus põhirõhk on riigi julgeoleku tagamisel, on Eesti merealal ja väikesaartel

KAPO pädevuses ning sageli on aidanud sündmusi lahendada PPA kui üldkorrakaitseorgan.

Kaitseväele antav edasilükkamatu pädevus ei muuda PPA ega KAPO eri- ega üldpädevust, kuid

võimaldab kiiret sekkumist ja abi juhul ja nii kaua, kui KAPO ei saa ise või ei saa õigel ajalaegselt

tegutseda. Kaitseväe edasilükkamatu pädevus võimaldab Kaitseväel kiiresti reageerida ohule või

korrarikkumisele ning kohaldada edasilükkamatuid meetmeid, kuni PPA või KAPO saabub.

Edasilükkamatud meetmed võivad olla riikliku järelevalve üldmeetmed ning KorS-i §-des 30, 32 ning

44–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed, samuti võib Kaitsevägi kohaldada meetmete

tagamiseks vahetut sundi, olenevalt ohu või korrarikkumise iseloomust ja reageerimisvajadusest.

Asjaolu, et mõnel üksikjuhtumil võib Kaitseväe kohaldatud meetmetest piisata juhtumi lõplikuks

lahendamiseks, ei muuda õiguslikku pädevuse jaotust KAPO ja Kaitseväe vahel – hinnangu sellele,

kas juhtum on lõpetatud või on vaja lisasekkumist, annab KAPO, isegi kui see otsus tehakse

Kaitseväelt saadud teabe alusel.

Kui Kaitseväele antakse õigus kasutada merel veesõidukite või muu ujuvvahendi või nendel viibivate

isikute vastu jõudu, on Kaitseväel iseseisev otsustusõigus ning see toetab merepiiri valvamise ja

kaitse ülesande täitmist. Merepiiri valvamise üks osa on piirirežiimi tagamine sise- ja

territoriaalmeres. Ka selle ülesande täitmisel ei muutu ühegi asutuse eri- ega üldpädevus, vaid see

täidab lünga, mis võib tekkida nn hallis alas tegutsemise korral, kus ei ole kohe selge, kas tegemist

on sõjalise või muu rünnakuga, mida on vaja tõrjuda. Jõu kasutamise õigus võimaldab kiiret

sekkumist ja ohu tõrjumist.

3) Korrakaitseliste meetmete kohaldamise õiguse andmine peab olema demokraatliku õigusriigi

põhimõtte järgi rangelt piiratud ja selle üle peab olema tagatud tõhus tsiviilkontroll

Kaitseväe sekkumine isiku elu ja tervise kaitseks on selgelt piiritletud nii geograafiliselt (Eesti

mereala ja väikesaared) kui ka ajaliselt (KAPO või PPA saabumiseni või korrarikkuja üleandmiseni

KAPO-le). Kaitsevägi saab sekkuda ainult juhtudel, kui KAPO või tema asemel PPA ei saa või ei saa

õigel ajal tõrjuda vahetut ohtu isiku tervisele või elule. Eelkõige on tegemist olukorraga, kus

Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse puudumisel jääks riikliku järelevalve ülesanne täitmata või selle

täitmisel esineks oluline viivitus. See tähendab, et kannatanu jääks õigeaegse abita ning korrarikkuja

ohjamiseks ei kohaldataks meetmeid õigel ajal. KAPO on kohustatud esimesel võimalusel Kaitseväelt

ohuolukorra lahendamise üle võtma ja sellega Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõppeb.

Riikliku järelevalve kohaldamise üle teenistuslikku järelevalvet ei tehta.45 Välistatud ei ole vaide

esitamine haldusorganile endale – kas Kaitseväele või KAPO-le lähtuvalt sellest, kumb andis

haldusakti või tegi toimingu, mida isik soovib vaidlustada –, kes lahendab selle ka lõplikult.46 Riikliku

järelevalve käigus antud haldusaktide ja tehtud toimingute üle teeb järelevalvet halduskohus

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Arvestada tuleb seda, et

Kaitsevägi ei tegutse edasilükkamatu pädevuse teostamisel KAPO nimel, vaid on selles ulatuses

iseseisev korrakaitseorgan ning ka enda haldusaktide osas vaideorgan ja vastustaja.

Kui Kaitseväele antakse õigus kasutada merel veesõidukite või muu ujuvvahendi või nendel viibivate

isikute vastu jõudu, lähtutakse samadest põhimõtetest, mis edasilükkamatu pädevuse andmise korral.

45 Vabariigi Valitsuse seaduse § 96 lõike 6 punkt 1. 46 Haldusmenetluse seaduse § 73 lõige 2.

21/28

Lisanduda võib aga uus isik, kes võib esitada vaide – välisriik (lipuriik) või välisriigis asuv veesõiduki

omanik. Sellisel juhul lahendatakse vaidlus rahvusvaheliste õigusaktide alusel ja korras.

4) Välistatud peab olema see, et riigi sisemise rahu tagamise ülesanded pannakse Kaitseväele

ulatuses, mis kahjustab tema riigikaitseülesannete täitmist

Kavandatud regulatsiooni kohaselt ei tohi Kaitseväe sekkumine takistada oluliselt Kaitseväe

põhiülesannete täitmist. Selle hinnangu annab iga kord mereväe operatsioonikeskus koostöös

reageeriva ressursi ehk laevaga. Eespool kirjeldatust tulenevalt on eelnõu koostaja seisukohal, et

Kaitseväele seadusega erandlike korrakaitseliste erimeetmete andmine eesmärgiga tõrjuda Eesti

merealal ja väikesaartel vahetu oht inimeste elule ja tervisele või tõkestada rünne olukorras, kus

sündmuse lahendaks KAPO, on põhiseaduspärane.

5) Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse raames kohaldatavad riikliku järelevalve meetmed ning jõu

kasutamise korral merel veesõidukite või muu ujuvvahendi või nendel viibivate isikute vastu peavad

olema kooskõlas põhiseadusega, sealhulgas tuginema õiguslikule alusele, olema proportsionaalsed

ja kohaldatud kooskõlas hea halduse põhimõttega

Kaitseväel on edasilükkamatu pädevuse raames volitus kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid

ning KorS-i §-des 30, 32 ja 44–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, samuti vahetut sundi,

olenevalt ohu või korrarikkumise iseloomust ja reageerimisvajadusest. Riikliku järelevalve meetmete

kohaldamisel on riivatud vaba eneseteostust kaitsev Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 19,

vabadust ja isikupuutumatust kaitsevad PS-i §-d 20 ja 21, eraelu ja kehalist puutumatust kaitsev PS-i

§ 26, omandi puutumatust kaitsev PS-i § 32, kodu puutumatust kaitsev PS-i § 33 ning üldist

liikumisvabadust tagav PS-i § 34.

Jõu kasutamise regulatsiooni puhul ei kohaldata KorS-i, kuid seadusega on sätestatud KorS-is olev

proportsionaalsuse põhimõte vahetu sunni kohaldamise korral. Kaitsevägi võib veesõiduki või muu

ujuvvahendi sundpeatada või sundida selle Eesti sise- ja territoriaalmerest lahkuma. Kui nimetatud

meetmete rakendamisega ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda kõrgendatud vahetut ohtu, võib Kaitsevägi

veesõiduki või muu ujuvvahendi uputada. Enne jõu rakendamist hoiatab Kaitsevägi isikut, kelle

suhtes või kelle omandis või valduses oleva veesõiduki või muu ujuvvahendi suhtes ta kavatseb jõudu

rakendada. Hoiatamisest võib loobuda, kui hoiatamine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Relvastatud jõudu tuleb kasutada

viisil, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab. Relvastatud jõu kasutamine

peab olema proportsionaalne, arvestades taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat

olukorda, ja relvastatud jõudu võib kasutada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda

ei ole enam võimalik saavutada. Jõu kasutamise korral on riivatud samad PS-i paragrahvid, välja

arvatud § 33 (kodu puutumatus).

Vaba eneseteostust kaitsev PS-i § 19 on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigus, mille esemelisse

kaitsealasse jääb mistahes vaba tahte väljendus, mis ei ole teiste põhiõigustega kaetud. Vaba

eneseteostust riivab ka ettekirjutus taluda riikliku järelevalve meetme rakendamist, isegi kui adressaat

ei pea selleks ise midagi tegema. Vabadust kaitsevad PS-i §-d 20 ja 21, eraelu ja kehalist puutumatust

kaitsev PS-i § 26, omandi puutumatust kaitsev PS-i § 32 ja üldist liikumisvabadust tagav PS-i § 34

on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused (v.a PS-i § 32 lõige 2, omandi kasutamine),

mille piiramise tingimused on sätestatud põhiseaduse vastavas sättes.

Põhiõiguse riive on põhiseaduspärane siis, kui sekkumiseks on olemas seda lubav norm ja piirang on

vastavuses riive eesmärgiga. Eelnõuga antakse Kaitseväele edasilükkamatu meetme kohaldamise

pädevus ning määratakse kindlaks Kaitseväe volitused riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete ja

vahetu sunni kohaldamisel. Riikliku järelevalve ja vahetu sunni kasutamise põhiõiguspärasust on

hinnatud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja

22/28

Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) 572 SE seletuskirjas,

mistõttu seda siin seletuskirjas uuesti ei hinnata.

Jõu kasutamine veesõiduki või muu ujuvvahendi ja nendel olevate isikute vastu ei erine paljuski

KorS-is sätestatud vahetust sunnist, kuid on peamiselt mõeldud sõjalise riigikaitse meetmena. Seega

leiab eelnõu koostaja, et arvestades seadusega seatavaid jõu kasutamise piiranguid ning asjaolu, et

seda kasutatakse juhul, kui muid meetmeid kohaldada ei ole, on jõu kasutamise regulatsioon

kooskõlas põhiseadusega. Kaitsevägi peab alati ka jõu kasutamise rakendamisel silmas pidama

proportsionaalsuse põhimõtet. Meetmete rakendamine on põhiseaduspärane, kui sekkumiseks on

olemas seda lubav norm ja see norm vastab PS-ile. Vastasel juhul ei ole võimalik Kaitseväel vahetut

ohtu tõrjuda ning Kaitseväele korrakaitselise ülesande ja jõu kasutamise õiguse andmine on

eesmärgipäratu ega kaitse õigushüvet.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei ole kasutusele võetud uusi termineid ega määratlusi.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

1. Kaitseväele KAPO ülesannete täitmiseks edasilükkamatu pädevuse andmine ja Kaitseväele

jõu kasutamise õiguse andmine tsiviillaevade vastu

Kaitseväele antakse eelnõuga õigus reageerida mis tahes merelisele ohule, ka siis, kui see ülesanne

on seaduse järgi KAPO täita. Need ülesanded ei sisalda teabe kogumist, vaid ülesandeid, mille

täitmiseks on vaja füüsiliselt reageerida, et oht tõrjuda. Kui ohu peaks tõrjuma tegelikult teine asutus,

täidab Kaitsevägi ülesannet seni, kuni asutus, kelle ülesanne see muidu oleks, suudab ülesande

täitmise üle võtta (edasilükkamatu pädevus). Peale selle saab Kaitsevägi õiguse rakendada jõudu

veesõiduki või muu ujuvvahendi ja sellel viibivate isikute vastu, kui selle eesmärk on tõrjuda

veesõidukist või muust ujuvvahendist tulenev vahetu oht või kõrvaldada korrarikkumine, sealhulgas

juhul, kui veesõidukit või muud ujuvvahendit võidakse kasutada Eesti merealal asuva elutähtsa

teenuse osutaja taristu või sadama, teise veesõiduki või muu ujuvvahendi või riigi julgeoleku või

põhiseadusliku korra kahjustamiseks. Kohaldatav meede peab olema proportsionaalne ohu

suurusega; kõige äärmuslikum meede, mida kohaldada võib, on veesõiduki või muu ujuvvahendi

uputamine.

Sihtrühm:

Muudatuste peamine sihtrühm on Kaitsevägi, kes saab õigusi juurde merel reageerida mis tahes

merelt tulenevale ohule selleks, et tagada avalik kord, riigi julgeolek ja piirirežiimi nõuete täitmine.

Lisaks kuulub sihtrühma KAPO, kelle koostööd Kaitseväega eelnõu positiivselt mõjutab. Kaudselt

on sihtrühmad ka kõik merel järelevalvega seotud ülesandeid täitvad valitsusasutused, sest Kaitsevägi

saab nende asemel reageerida vahetule ohule merel, kui see asutus ise ei saa reageerida või ei saa

reageerida õigel ajal.

Teisese sihtrühma moodustavad piirirežiimi rikkujad merel, merealal liikuvad laevade, väikelaevade

ja muude veesõidukite käitajad, samuti väikesaarte elanikud ja külastajad ning elutähtsa teenuse

osutajad (ettevõtjad), kelle taristu või sadama kaitseks võib Kaitsevägi reageerida, et tõrjuda vahetu

oht.

23/28

1.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi

reageerimisvõime Eesti merealal. Eestis on mereliste ülesannetega asutusi üle kümne, seega üsna

killustunud. Ohud merel on samuti eri laadi – alustades illegaalsest kalapüügist ja sukeldumisest

(muinsus)kaitse all olevatele vrakkidele kuni terrorikuritegude ja hübriidtegevusteni. Kuna merel on

pidevalt Kaitsevägi, mitte teised asutused, saab ka Kaitsevägi sündmusele esimesena reageerida, kuid

kui tal seda õigust ei oleks, võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi, olles läheduses, ei reageeri, sest tal

puudub selleks õigus, seades nii ohtu näiteks inimeste elu ja tervise või veealuse taristu. See tähendab,

et muudatustel on üldiselt positiivne mõju ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitsevägi ei pea

viivitama sündmusele reageerimisega hindamaks, kas ta võib reageerida.

Eelnõuga on tagatud, et seniseid ülesandeid Eesti merealal täidetakse vähemalt samal tasemel.

Kaitsevägi saab edasilükkamatu pädevuse reageerida inimeste elu ja tervist vahetult ohustavatele

juhtumitele Eesti merealal ja väikesaartel ülesannete puhul, mida tavapäraselt täidab KAPO.

Kaitsevägi saab samad vahendid ja õigused, mis on praegu KAPO-l nende ülesannete täitmiseks.

Selliste ülesannetega on tihedalt seotud Kaitseväele antav õigus kasutada jõudu, sest jõu kasutamine

erimeetmena tähendab üldjuhul vahetut ohtu inimese elule ja tervisele või veesõidukile, vee all ja vee

peal olevale taristule või muule sellisele, millele reageerimise ja mille hiljem uurimise õigus on

seadusega antud KAPO-le.

Sarnaselt PPA ülesannete täitmiseks edasilükkamatu pädevuse andmisega võib väikesaartele

reageerimine pikeneda seoses sellega, et Kaitsevägi hindab, kas reageerimine võib mõjutada

Kaitseväe enda ülesannete täitmist või mitte. See võib mõjutada väikesaartel toimepandud süütegude

ennetamist ja lahendamist, kuna Kaitsevägi saab sekkuda üksnes juhul, kui on vahetu oht inimeste

elule ja tervisele.

Kaitseväele õiguste andmine reageerida merel mis tahes olukorras ei mõjuta otseselt välissuhteid,

kuid mõju võib tekkida juhul, kui Kaitsevägi, reageerides mõnele sündmusele, kasutab jõudu,

sealhulgas relvastatud jõudu mõne välisriigi lipu all sõitva laeva suhtes. Lipuriik võib sellele

reageerida, edastades näiteks noodi Eestile, või reageerida muul viisil (olenevalt olukorrast ja riigist).

Arvestades sündmuste esinemise sagedust, on mõju väike, kuid kui sündmus toimub, võib selle mõju

olla suur.

1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega

pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Samuti ei ole alust arvata, et keskvalitsuse ja väikesaarte

kohalike omavalitsuste suhted halveneksid seetõttu, et Kaitsevägi võib KAPO ülesannete täitmiseks

edasilükkamatu pädevuse raames reageerida vahetule ohule.

Mõju riigiasutuste korraldusele on positiivne, kuid väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata

asutuste vahel ülesandeid ümber. Suurim mõju on Kaitseväe, täpsemalt mereväe tegevusele, sest ta

saab õiguse reageerida mis tahes ohule merel. Selle mõju suurust on keeruline prognoosida, sest kui

sääraseid sündmusi, millele tuleb reageerida, ei toimu, on mõju väike, kuid kui mõni sündmus toimub,

võib selle mõju olenevalt sündmuse iseloomust ulatuda keskmisest väga suureni. Mõju sagedus on

pidev, sest Kaitsevägi peab olema valmis reageerima igal ajal. Valmisoleku aja sisse jäävad ka

reageerimiseks vajalik väljaõpe ja õppused, kus harjutatakse sündmustele reageerimist.

Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti pole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

24/28

2. Veealuse taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevustest ning muudest sise- ja

territoriaalmeres tehtavatest tegevustest teavitamine või nendega seotud loa taotlemine

Eelnõuga pannakse kohustus taotleda territoriaalmeres merealuse taristu hooldamisega seotud

tegevuste (vaatlus, parandamine jne) jaoks luba ning kohustus teavitada majandusvööndis tehtavatest

tegevustest. Muudest tegevustest, mis pole juba seadustega reguleeritud, tuleb Kaitseväge teavitada

ja saada nende nõusolek. Seda on vaja selleks, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või muul viisil

merel toimuvat jälgivad asutused teaks, et tegemist on seadusliku tegevusega. Vastasel korral võib

Kaitsevägi kasutada jõudu, et ebaseaduslik tegevus tõkestada. Samuti täidab hooldustöödega seotud

tegevustest teavitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse töötegijate

tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise. Riigiasutused, kes tegutsevad merel, peavad oma

tegevusest teavitama.

Sihtrühm:

Peamise sihtrühma moodustavad veealuse taristu ja rajatiste omanikud ning valdajad, samuti need

isikud, kes soovivad tegutseda merel peamiselt vee all muul põhjusel, mis ei ole veel seadusega

reguleeritud.

Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kes loob mereolukorrateadlikkust ja tagab merel piirirežiimi.

Kolmanda sihtrühma moodustab kogu Eesti elanikkond, kes tarbib teenuseid, mida tarnitakse

veealuse taristu kaudu.

2.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju välissuhetele puudub.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest parem mereolukorrateadlikkus loob parema

merejulgeoleku ja see omakorda parema eelduse, et veealune taristu jääb puutumatuks. Seejuures

tuleb märkida, et teatavasti ei saa mõistlike kuludega tagada veealuse taristu puhul täielikku kaitset,

mis tähendab, et jääb teatud tõenäosus, et veealust taristut kogemata või pahatahtlikult kahjustatakse.

Seda on aga võimalik minimeerida, kui mereolukorrateadlikkuse raames on teada, kes, millal ja kus

veealust taristut hooldab, et mitte reageerida juhtudel, kus seda vaja ei ole. Terve ja toimiv veealune

taristu on üks majandusjulgeoleku alustalasid.

2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega

pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Mõju riigiasutuste korraldusele on väike. Mõjutatud on peamiselt Kaitsevägi, kellele tuleb taotlus

esitada ja kes seda menetleb ning keda tuleb teavitada muudest tegevustest. Kuna taotlust menetlevate

isikute arv võrreldes kogu Kaitseväe koosseisuga on väike, on ka mõju väike. Samuti ei ole võimalik

taotluste arv suur, mistõttu ei ole ka töökoormus suur. RiPS seab juba praegu paljudel juhtudel

kohustuse saada nõusolek Kaitseväelt paljudeks tegevusteks, mistõttu need lisanduvad teavitamised

ning loa taotlemine taristu ja rajatiste korral ei kasvata töökoormust kuigi palju. Kaitsevägi teeb seda

tööd nagunii iga päev, selline teenus on tagatud ööpäev läbi.

2.3. Mõju majandusele

Eelnõus sätestatu mõjutab majandust pigem kaudselt, sest terved ja toimivad veealune taristu ja

rajatised tagavad kogu elanikkonna ja ka ettevõtjate jaoks andmeside liikumise, elektrivõrgu töö ning

gaasiga varustatuse. Loa taotlemine ja teavitamine hooldustöödest ei mõjuta taristu omanikke ega

valdajaid kuigi palju, sest seda tehakse teatud ulatuses ka praegu ning see on pikemas plaanis nende

25/28

endi huvides, sest nii suudetakse koostöös tagada parem mereolukorrateadlikkus ja sealt edasi kiirem

reageerimine kahtlasele tegevusele taristu läheduses.

Eelnõus sätestatu ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju elu- ja

looduskeskkonnale ega regionaalarengule, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju.

3. Tehniline järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle

Eelnõu kohaselt teeb Kaitsevägi Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite

üle järelevalvet. Eesmärk on tagada, et registris olevad veesõidukid on merekõlblikud või

sõidukõlblikud. Selleks lisatakse asjakohane säte nii MSOS-i kui ka KaLS-i. Samuti antakse MSOS-

iga Kaitseväele õigus kehtestada: 1) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja

väikelaeva tehnilise ülevaatuse kord, 2) tehnilised nõuded nendele laevadele ja väikelaevadele ning

3) laeva ja väikelaeva merekõlblikuks või sõidukõlblikuks tunnistamise kord.

Sihtrühm:

Sihtrühma, keda eelnõus sätestatu mõjutab, moodustavad Kaitsevägi ja Kaitseliit. Täpsemalt need

üksused, kes kasutavad veesõidukeid ja kelle üle Kaitsevägi järelevalvet teeb, samuti Kaitseväes

järelevalvet tegev üksus.

3.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju välissuhetele puudub.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne ja suure mõjuga, sest ainult merekõlblike ja sõidukõlblike

laevadega ja väikelaevadega on võimalik täita ülesandeid merel ja siseveekogudel.

3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega

pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe, samuti mõjutab

Kaitseliitu47. Kaitseväel ja Kaitseliidul on hulk48 veesõidukeid, mis on registreeritud Kaitseväe ja

Kaitseliidu veesõidukite registris. Ka praegu tehakse neile tehnilist ülevaatust, kuid seda ei tehta

ühtsete nõuete alusel. Kuna ka praegu toimub teatud ulatuses kontrollimine, siis pärast eelnõukohase

seaduse jõustumist ei suurene Kaitseväe töökoormus märgatavalt. Alguses on vaja üle vaadata ja

kehtestada kõik vajalikud nõuded ning korrad, kuid pärast nende valmimist jääb üksnes rutiinne

kontroll kooskõlas kehtestatud korraga.

Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

4. AIS-seadme paigaldamise kohustus

Eelnõuga pannakse reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele veesõidukitele, kellel ei ole

praegu kohustust AIS-seadet paigaldada, A-klassi AIS-seadme paigaldamise kohustus. A-klassi AIS-

seadme omamise kohustus on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema

kogumahutavusega laeval, mis ei ole reisilaev. Reidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema

mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevusluba. Selleks, et tõhusamalt kontrollida laevade

liikumist ja tegevusloaga veesõidukeid, muu hulgas piirirežiimi ja sanktsioonide nõuetest

47 Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. 48 Täpne arv on piiratud juurdepääsuga teave.

26/28

kinnipidamist, on vaja teada, kuidas ja kus need veesõidukid liiguvad. Ilma AIS-seadmeta on seda

väga keeruline teha. A-klassi AIS-seade tuleb reidil olevaid laevu teenindavatel laevadel paigaldada

kuue kuu jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest.

Sihtrühm:

Sihtrühma moodustavad need veesõidukid, mis peavad eelnõukohase seaduse jõustumise järel

soetama ja paigaldama veesõidukile nõuetekohase A-klassi AIS-seadme. Eelnõu koostamise ajal on

selliseid veesõidukeid seitse, kellele on antud luba teenust osutada, kuid kellel puudub A-klassi AIS-

seade. Kokku on lubatud reidil olevatele laevadele teenust osutada 51 veesõidukil (sh lootsilaevad).49

4.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju välissuhetele puudub.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest see parandab mereolukorrateadlikkust ja järelevalve

kvaliteeti ning tagab, et laevad ei osutaks teenust nendele laevadele, kellele seda ei tohi osutada,

näiteks sanktsiooni all olevatele laevadele.

4.2. Mõju majandusele

Mõju majandusele on kaudne. Sihtrühm, kes peab paigaldama A-klassi AIS-seadme, on võrreldes

kõikide laevadega, kellel on õigus sadamates ja reidil olevatele laevadele teenust osutada, väike. AIS-

seadmed ei maksa palju50 võrreldes laeva enda maksumuse või muude seadmete maksumusega,

seetõttu ei ole tegemist ebaproportsionaalse nõudega. Üleminekuajana määratud tähtaeg ei ole samuti

ebamõistlik, vaid piisav selleks, et laeva omanik jõuaks soetada AIS-seadme. Nendel laevadel, kes

plaanivad alustada teenuse osutamist pärast eelnõukohase seaduse jõustumist, peab olema A-klassi

AIS-seade juba tegevuse algusest alates.

Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele,

regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset

mõju.

Kokkuvõte mõjust eraõiguslike isikute halduskoormusele

Eelnõuga plaanitavatel muudatustel on väike mõju Kaitseliidu nende üksuste tegevusele, kes

kasutavad veesõidukeid. Kaitsevägi teeb tehnilist järelevalvet nende veesõidukite üle, mida nad

varem ise kontrollisid. Samas peavad nad hakkama täitma Kaitseväe kehtestatud nõudeid, kuid see ei

ole suure mõjuga, sest koostöö Kaitseväega käib ka praegu.

Kodanike halduskoormust kõnesoleva eelnõuga plaanitavad muudatused ei mõjuta.

Veealuse taristu ja rajatiste omanike ning valdajate halduskoormus oluliselt ei kasva, sest nad esitavad

hooldustöödega seotud andmeid ja teavitavad nendest ka praegu. Eelnõuga pigem täpsustatakse,

millal tuleb esitada taotlus ja millal teavitada. Nendel isikutel, kes soovivad merel peamiselt vee all

tegutseda muul põhjusel, mis ei ole juba seadusega reguleeritud ja mis ei ole vahetult seotud

rahumeelse läbisõiduga, tekib väike halduskoormus, sest nad peavad teavitama Kaitseväge

kavandatavast tegevusest. Osa neist teeb seda juba praegu, kuigi kohustust ei ole, kuid osa mitte.

Viimastele tekib väike halduskoormus teavitamiskohustuse tõttu.

49 Elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmed. 50 AIS-seadmed maksavad mõnesajast eurost paari tuhande euroni olenevalt sellest, milliseid lisafunktsioone soovitakse

seadmele soetada.

27/28

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ning tulud

Kohalikule omavalitsusele ei kaasne eelnõukohase regulatsiooniga ühtegi kulu ega saada ka tulu.

Samuti ei panda talle seadusega uusi ülesandeid ega muudeta olemasolevaid, mistõttu ei kaasne

kohalikule omavalitsusele eelnõukohase seadusega mingeid tegevusi.

Riigiasutustest tekib õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, kes saab muu hulgas juurde õiguse

reageerida merelistele ohtudele. See tähendab Kaitseväe (peamiselt mereväe) jaoks uusi

tööülesandeid ja oskusi, mille täitmiseks on vaja üle vaadata või kehtestada uued tegevusjuhendid.

See on ühekordne ülesanne ja ei vaja lisatööjõudu ega kordade kehtestamise järel ümberkorraldusi

Kaitseväes.

Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppe kavad, mis võivad lisanduda

merel mis tahes merelisele ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning plaanima asjakohase

väljaõppe. Üks selline ülesanne on pardumine teisele veesõidukile. Väljaõppe korraldamine vajab

raha, kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires.

Tulud

Eelnõukohase seaduse jõustamisega ei kaasne riigieelarve tulu. Eelnõuga ei kehtestata kohustust

tasuda riigilõivu taristu ja rajatiste hooldustöödega seotud tegevuste jaoks taotluse menetlemiseks.

Kulud

Riigile ei too eelnõukohase seaduse rakendamine lisakulutusi. Kõik vajalikud kulutused jäävad

riigieelarve, sealhulgas Kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste asutuste eelarve piiresse. Kaitseväe jaoks

vajaliku väljaõppe kulud kavandatakse Kaitseväe eelarve planeerimisel. Väljaõppeks kuluvat summat

ei ole võimalik öelda. See oleneb sellest, milliste uute ülesannete alast väljaõpet nad saanud ei ole,

kuid see selgub täpsemas koostöökokkuleppes KAPO-ga.

8. Rakendusaktid

Eelnõukohane seadus sisaldab järgmisi volitusnorme:

1. RiPS-i § 142 lõige 3: Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise

korra ning loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister on kaitseminister. Määruse

eelnõu kavand on seletuskirja lisas.

2. MSOS-i § 13 lõige 10: Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva

tehnilise ülevaatuse korra ning tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele kehtestab Kaitsevägi.

Kaitseväe juhataja käskkirjaga kehtestatavat tehnilise ülevaatuse korra ning tehniliste nõuete eelnõu

kavandit seletuskirjale ei lisata.

3. MSOS-i § 17 lõige 10: Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva

merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise korra kehtestab Kaitsevägi. Kaitseväe juhataja

käskkirjaga kehtestatavat veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja

sõidukõlblikuks tunnistamise korra eelnõu kavandit seletuskirjale ei lisata.

Kaitseväele uue ülesande (tehnilise järelevalve tegemine) lisandumisega on vaja muuta ka Vabariigi

Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“. Põhimääruse §-i 19 lõikesse 2 on

vaja lisada mereväele uus ülesanne, mis on seotud tehnilise järelevalve tegemisega. Selleks lisatakse

28/28

punkt 7 tekstiga „7) korraldada meresõiduohutust Kaitseministeeriumi valitsemisalas“. Eelnõu

kavandit seletuskirjale ei lisata.

Eelnõukohase seaduse jõustumisega muutub kehtetuks Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määrus

nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega

seadistamise ja varustamise nõuded“, sest selle volitusnorm § 19 lõikes 7 tunnistatakse kehtetuks.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Välisministeeriumile ja

Justiitsministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule, samuti Logistika ja

Sadamate Liidule, Eesti Laevaomanike Liidule ning veealuse taristu omanikele.

1/4

Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse

ja merejulgeoleku parandamine) eelnõu

seletuskirja lisa

EELNÕU

KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

2024. a

Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud

tegevusteks loa taotlemise ja andmise kord

ning loa taotlemise vorm

Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 142 lõike 3 alusel.

§ 1. Loa taotlemine

(1) Loa taotlus esitatakse Kaitseväele elektronposti teel.

(2) Loa taotluse näidisvorm on esitatud määruse lisas.

(3) Loa taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) taotluse esitamise kuupäev;

2) tööde tellija Eestis ja tema kontaktandmed;

3) territoriaalmeres või sisemeres tehtavate tööde aeg;

4) laeva lipuriik ja tüüp;

5) laeva nimi, kutsung ja registreerimisnumber;

6) laeva kapteni nimi ja laevapere liikmete arv;

7) lähtesadam enne Eesti Vabariigi territoriaalmerre või sisemerre sisenemist;

8) Eesti Vabariigi territoriaalmerre või sisemerre sisenemise kuupäev, eeldatav kellaaeg

(GMT) ja koordinaadid;

9) Eesti sihtsadam ja eeldatav sihtsadamas viibimise aeg;

10) Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemeres seilamise ja tööde tegemise skeem;

11) tööde eesmärk;

12) töödel kasutatavad seadmed;

13) taotluse esitamise kuupäev.

2/4

§ 2. Loa andmine

Loa andmise või loa andmisest keeldumise otsuse teeb Kaitsevägi 5 tööpäeva jooksul

nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

Hanno Pevkur

Minister

Kusti Salm

Kantsler

Lisa Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotluse näidisvorm

3/4

Kaitseministri pp.kkkkk 2024. a määruse nr …

„Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks

loa taotlemise ja andmise kord ning loa taotlemise vorm“

LISA

Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotluse näidisvorm

VEEALUSTE KAABLITE JA TORUDE NING RAJATISTE

HOOLDUSTÖÖDEGA SEOTUD TEGEVUSTEKS LOA TAOTLEMISE

VORM

APPLICATION FORM FOR MAINTENANCE OF UNDERWATER

CABLES AND PIPELINES AND CIVIL ENGINEERING WORKS

1. Taotluse esitamise kuupäev/

Date of application or notification

2. Tööde tellija Eestis ja tema

kontaktid/

Contact info

3. Territoriaalmeres või sisemeres

tehtavate tööde aeg/

Period of works in territoriaal waters

or internal waters

4. Laeva lipuriik ja tüüp/

Nationality and type of ship

5. Laeva nimi, kutsung ja

registreerimisnumber/

Name, call sign and registration

number of the ship

6. Laeva kapteni nimi ja laevapere

liikmete arv/

Name of captain of the ship and

number of crew members

7. Lähtesadam enne Eesti Vabariigi

territoriaalmerre või sisemerre

sisenemist/

Last port of departure before entering

territoriaal waters or internal waters of

the Republic of Estonia

4/4

8. Eesti Vabariigi territoriaalmerre või

sisemerre sisenemise kuupäev,

eeldatav kellaaeg (GMT) ja

koordinaadid/

Date, estimated time (GMT) and point

on entry into territoriaal waters or

internal waters of the Republic of

Estonia

9. Eesti sihtsadam ja eeldatav

sihtsadamas viibimise aeg/

Port of destination in Estonia,

estimated duration of stay in port

(anchorage)

10. Eesti Vabariigi territoriaal- ja

sisemeres seilamise ja tööde tegemise

skeem/

Route and work line within Estonian

territorial and internal waters

11. Tööde eesmärk/

Purpose of the work

12. Töödel kasutatavad seadmed/

Equipment used for maintenance work

13. Allkiri/

Signature

1/5

26.06.2024

EELNÕU

Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku

parandamine)

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 31 asendatakse läbivalt sõnad „Politsei- ja Piirivalveamet“ vastavas käändes

sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Julgeolekuasutus võib kaasata kaitseväelasi ja Kaitseväe teenistujaid oma ülesannete

täitmisse või täitmise tagamisse.“;

3) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kaasatud kaitseväelasel ja Kaitseväe teenistujal on

julgeolekuasutuse ametniku volitused.“;

4) paragrahvi 45 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) veesõiduki ja muu ujuvvahendi tekitatud ohu tõrjumisel.“;

5) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse §-s 471 sätestatud meetmete ja jõu kasutamise otsustab riigikaitse

valdkonna korraldamise eest vastutav minister, teavitades sellest kohe Vabariigi Presidenti.“;

6) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

„§ 471. Jõu kasutamine veesõidukist ja muust ujuvvahendist tuleneva ohu tõrjumiseks

Eesti merealal

(1) Kaitseväge võib Eesti merealal kasutada selleks, et tõrjuda veesõidukist või muust

ujuvvahendist tulenevat rünnet või muud vahetut ohtu, kui on alust arvata, et seda veesõidukit

või muud ujuvvahendit võidakse muu hulgas kasutada Eesti merealal asuva elutähtsa teenuse

osutaja taristu või sadama, teise veesõiduki või muu ujuvvahendi kahjustamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on Kaitseväel õigus veesõidukit või muud

ujuvvahendit sundida Eesti sise- ja territoriaalmerest lahkuma või sundpeatada, sealhulgas anda

hoiatusi või teha hoiatuslaskusid. Kui nimetatud meetmete rakendamisega ei saa või ei saa õigel

2/5

ajal rünnet või muud ohtu tõrjuda, võib Kaitsevägi kasutada veesõiduki või muu ujuvvahendi

vastu relvastatud jõudu, sealhulgas veesõiduki või muu ujuvvahendi uputada.

(3) Jõu kasutamine peab olema proportsionaalne, arvestades taotletavat eesmärki ja

kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ning jõudu võib kasutada vaid nii kaua, kui selle

eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel võib kaasata Eesti Vabariigiga

kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude.“;

7) seadust täiendatakse §-ga 482 järgmises sõnastuses:

„§ 482.Tsiviilveesõidukist ja muust ujuvvahendist tuleneva ohu tõrjumine Eesti merealal

(1) Kaitsevägi võib tsiviilveesõidukist või muust ujuvvahendist tuleneva vahetu ohu

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks Eesti merealal, sealhulgas elutähtsa teenuse

osutaja taristu, sadama, teise veesõiduki või muu ujuvvahendi kahjustamise korral, kohaldada

veesõiduki või muu ujuvvahendi ning sellel viibivate isikute vastu riikliku järelevalve

üldmeetmeid ja korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 44–52 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Kui nimetatud meetmete

rakendamisega ei saa või ei saa õigel ajal vahetut ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada,

võib Kaitsevägi mehitamata tsiviilveesõiduki või muu mehitamata ujuvvahendi uputada.

(2) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostamisel

kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või laeva pardal asuvat ja kasutatavat relva

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“.

§ 2. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast numbrit „33,“ numbriga „44,“;

2) paragrahvi 114 lõikes 11 asendatakse number „45“ numbriga „44“;

3) paragrahvi 13 lõiked 2 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 14 lõikes 11 asendatakse sõnad „kooskõlastatult Kaitseväega“ sõnadega

„Kaitseväe nõusolekul“;

6) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaluba võib olla mitmekordne, kui tegemist

on Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi ranniku- ja piirivalve

funktsiooni täitva või jäämurdetöid tegeva laevaga.“;

3/5

7) seadust täiendatakse §-ga 142 järgmises sõnastuses:

㤠142. Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamine ning muud tegevused

(1) Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning muud

tegevused, millel ei ole otsest seost rahumeelse läbisõiduga või mida ei ole nimetatud §-des 14

ja 141 või ei ole reguleeritud teiste seadustega, on lubatud Kaitseväe nõusolekul.

(2) Riigiasutused, kes täidavad oma seadusega pandud ülesandeid merel, peavad teavitama

Kaitseväge oma tegevusest.

(3) Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning

loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“.

§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduse § 85 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende

alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab järelevalvet

Kaitsevägi.“.

§ 4. Majandusvööndi seaduse muutmine

Majandusvööndi seaduse § 11 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Juriidiline ja füüsiline isik, kelle omanduses, valduses või kasutuses on tehissaared,

rajatised ja seadmestikud, peab teavitama Kaitseväge kõikidest kavandatavatest veealustest

vaatlustegevustest ja hooldustöödest. Esitatav teave peab sisaldama riigipiiri seaduse § 142

lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud andmeid.“.

§ 5. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sõjalaevale kohaldatakse käesoleva seaduse 11. peatükki, Kaitseväe ja Kaitseliidu

veesõidukite registris olevale veesõidukile lisaks § 12 lõiget 7, § 13 lõiget 10 ja § 17 lõiget 10,

kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.“;

2) paragrahvi 1 lõikest 41 jäetakse välja sõnad „§ 19 lõige 7 ja“;

3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teeb tehnilist

järelevalvet Kaitsevägi.“;

4/5

4) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise

ülevaatuse korra ning tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele kehtestab Kaitsevägi.“;

5) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva merekõlblikuks

ja sõidukõlblikuks tunnistamise korra kehtestab Kaitsevägi.“;

6) paragrahvi 19 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Kaitsevägi võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra

ajal üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks korraldada laevaliiklust ja

kehtestada ajutisi piiranguid või anda korraldusi Transpordiametile nende kehtestamiseks.“;

8) paragrahvi 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1 asendatakse sõna „politseiasutusele“ sõnadega

„Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“;

9) paragrahvi 471 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 531 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Reidil olevale laevale teenust osutav laev (edaspidi reiditeenust osutav laev), olenemata

selle kogupikkusest ja kogumahutavusest, peab olema varustatud A-klassi AIS-seadmega, mis

vastab käesoleva seaduse § 191 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele.“;

11) paragrahvi 72 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest on laeva kapten, reeder või laevaagent

kohustatud teatama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile. Laevaõnnetuse korral on Eesti

riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama viivitamata

Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.“;

12) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 27 järgmises sõnastuses:

„(27) Reiditeenust pakkuv laev, mis tegutseb enne käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumist

ja tegutseb pärast edasi, peab olema varustatud nõuetele vastava A-klassi AIS-seadmega

hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumisest.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ „.............................“ 2024. a.

5/5

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1/28

Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku

parandamine) eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsus tegi 25. novembril 2021. a otsuse anda neli Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi

PPA) laeva üle Kaitseministeeriumi valitsemisalasse ning üleandmisega samal ajal korrastada

mereoperatsioonide juhtimist ja mereolukorra teadlikkuse loomist viisil, et Kaitsevägi asub vastutama

mereolukorrateadlikkuse loomise ja merepiiri valvamise eest ning PPA jääb vastutama merepääste

eest. Muudatused rakendusid 1. jaanuaril 2023.

Eespool nimetatud otsuse punkti 5 kohaselt kohustati pärast reformi rakendumist parandama senisega

võrreldes mereliste ülesannete mahtu ja kvaliteeti teenustes, mida konsolideeriti, ning muude

ülesannete puhul säilitama vähemalt sama teenuse kvaliteet ja maht. Et parandada ülesannete täitmise

kvaliteeti ja mahtu, on vaja üle vaadata ülesannete täitmiseks vajalik õigusruum. Seda tehtigi ning

seejuures jõuti järeldusele, et Kaitseväel ei ole merel tegutsemiseks piisavalt õigusi selleks, et

reageerida vahetule merelt tulenevale mis tahes ohule, eriti arvestades riigi julgeoleku olukorda, mis

on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Merelised ülesanded avaliku korra ja riigi julgeoleku

tagamiseks või järelevalve tegemiseks jäid endiselt enamikule asutustele alles, nagu need olid juba

enne eespool nimetatud Vabariigi Valitsuse otsuse tegemist. Neist kõige aegkriitilisem on

reageerimine avaliku korra või julgeoleku tagamisega seotud juhtumi korral, kus ohus võivad olla

inimelud või Eesti põhiseaduslik kord (nt laeva kaaperdamine ja selle kasutamine sadama taristu

kahjustamiseks, reisilaeval mõne reisija elu ohtu seadmine, veealuse taristu kahjustamine). Selleks

on vaja tagada muu hulgas parem asutustevaheline koostöö ja teabevahetus.

Reformi eesmärk oli parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, sealhulgas

lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti iseseisev kaitsevõime ning eeldused liitlaste reageerimiseks

regioonis toimuvale konfliktile. Kui valmistati ette reformi rakendamiseks õigusaktide muutmise

eelnõu1, jäi kokkulepe (võttes arvesse eelnõu koostamise lühikest perioodi), et eelnõus kajastatakse

üksnes laevade ning ülesannete ja funktsioonide üleandmisega seotud muudatusi; kõrvale jäetakse

kõik need muudatused, mida ei ole otseselt vaja ülesande või funktsiooni ületulemisega, kuigi võib

olla vaja teha sisuline muudatus, et ülesannet paremini täita või muul põhjusel. Kokkuleppe kohaselt

jäid sisulised küsimused vastuse ootele ning pärast reformi rakendumist praktika käigus ilmnevad

probleemid lahendatakse hiljem uue eelnõu koostamisega, kui normide ülevaatamise tulemusena

selgub, et on vaja teha ka sisulisi muudatusi. Käesoleva eelnõuga seda osa nüüd täidetakse ning

lahendatakse hulk probleeme, mis ilma regulatsioonita takistaks kiiret reageerimist merelt tulenevate

mis tahes ohtude vastu.

Oluline on märkida, et eelnõus selgitatakse merelise riigikaitse ja julgeoleku aspekte ning järelevalve-

ja julgeolekuasutuste töömeetodeid niivõrd, kuivõrd see on võimalik, ilma et seletuskiri muutuks

piiratud juurdepääsuga dokumendiks avaliku teabe seaduse tähenduses.

1 Vt Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine

Kaitseministeeriumi valitsemisalasse), 572 SE; leitav aadressil:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/13032f15-ab1b-48a9-892c-44badaf89859/kaitsevae-korralduse-

seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-politsei--ja-piirivalveameti-laevade-uleandmine-kaitseministeeriumi-

valitsemisalasse.

2/28

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust (edaspidi KKS), andes Kaitseväele õiguse

reageerida mis tahes merelisele ohule, sealhulgas siis, kui see ülesanne on muu seaduse järgi PPA või

Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO) täita. Kaitsevägi võib kasutada jõudu veesõiduki või muu

ujuvvahendi ja sellel viibivate isikute vastu, et tõrjuda veesõidukist või muust ujuvvahendist tulenevat

rünnet või muud vahetut ohtu, sealhulgas juhul, kui veesõidukit või muud ujuvvahendit võidakse

kasutada Eesti merealal asuva elutähtsa teenuse osutaja taristu või sadama, teise veesõiduki või muu

ujuvvahendi või riigi julgeoleku kahjustamiseks. Kohaldatav meede peab olema proportsionaalne ohu

suurusega, kõige äärmuslikum lubatud meede on veesõiduki või muu ujuvvahendi uputamine

(olenemata selle omandist). Kui ohu peaks tõrjuma tegelikult teine asutus, täidab Kaitsevägi ülesannet

seni, kuni asutus, kelle ülesanne see muidu oleks, suudab ülesande täitmise üle võtta.

Peale selle antakse meresõiduohutuse seadusega (edaspidi MSOS) Kaitseväele õigus kõrgendatud

kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal korraldada laevaliiklust ning

kehtestada ajutisi piiranguid või anda Transpordiametile nende kehtestamise korraldus, et tagada

üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutus. Eelistatud on, et Kaitsevägi ja Transpordiamet teevad

koostööd ning laevaliiklust juhib kriisiolukorras endiselt Transpordiamet. Kui aga tekib olukord, kus

Transpordiamet ei saa seda enam teha, on vähemalt Kaitseväel õigus seda ise teha, et hoida

tsiviillaevad ohupiirkonnast eemal ja võimaluse korral suunata laevaliiklus muud veeteed kasutama.

Eelnõu teise osa moodustavad riigipiiri seaduse (edaspidi RiPS) ja majandusvööndi seaduse (edaspidi

MVS) sätted, mis on seotud merealuse taristu hooldustegevustest (vaatlus, parandamine jne) ja muude

seotud tegevustest teavitamisega. Seda on vaja selleks, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või merd

muul viisil seiravad asutused teaks, et tegemist on seadusliku tegevusega. Vastasel juhul võib

Kaitsevägi rakendada vahetut sundi või kasutada jõudu, et ebaseaduslik tegevus tõkestada. Lisaks

täidab hooldustegevustest ja muude seotud tegevustest teavitamine riigi julgeoleku tagamise

eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse töötegijate tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja

ise.

Eelnõu kolmas osa on seotud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle

järelevalve tegemisega, tagamaks, et registris olevad veesõidukid on merekõlblikud või

sõidukõlblikud. Järelevalve tegemise õigus antakse Kaitseväele. Selleks lisatakse asjakohane säte nii

MSOS-i kui ka Kaitseliidu seadusesse (edaspidi KaLS). Samuti antakse MSOS-iga Kaitseväele õigus

kehtestada: 1) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise

ülevaatuse kord, 2) nende laevade ja väikelaevade tehnilised nõuded ning 3) laeva ja väikelaeva

merekõlblikuks või sõidukõlblikuks tunnistamise kord.

Eelnõu neljanda osa moodustavad väiksemad parandused RiPS-is ja MSOS-is. RiPS-is tunnistatakse

kehtetuks kaks sätet2. RiPS-is ei ole territoriaalmerest rahumeelse läbisõiduga seonduvalt Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis (edaspidi UNCLOS)3 volitusnormi

(ranniku)riikidele kehtestada eelnõuga kehtetuks tunnistatavates sätetes sisalduvaid piiranguid.

Rannikuriigi õigused kehtestada territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu käsitlevaid õigusakte on

sätestatud artiklis 21 ja see loetelu on ammendav. Artiklis 19 on loetletud juhtumid, millal ei loeta

territoriaalmerest läbisõitu rahumeelseks. Oluline on tegevus, mitte see, kuidas laeval relvad või

püügiseadmed olema peavad.

2 RiPS-i § 13 lõige 2 (välisriigi riigilaeval ja sõjalaeval on kohustus teavitada läbisõidust ette vähemalt 48 tundi enne

laeva läbisõitu) ja lõige 7 (läbisõidul territoriaalmerest peavad välisriigi laeva pardarelvad olema veoasendis ja kaetud

kattega ning kala- ja muud püügivahendid paigutatud hoiukohta). 3 Vastu võetud 10. detsembril 1982, jõustus Eesti Vabariigi suhtes 25. septembril 2005. Leitav eesti keeles Riigi Teatajast:

https://www.riigiteataja.ee/akt/911675.

3/28

MSOS-is tehakse parandusi selle kohta, kellele peab laeva kapten, väikelaeva või muu veesõiduki

juht teatama, kui ta avastab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustuse

või kui toimub laevaõnnetus. Peale selle tunnistatakse kehtetuks säte, millega reguleeritakse laeva

suunamist varjupaika ja seda, kes osutavad mereabiteenust. Esimese puhul on praktika erinev ja

seetõttu ei ole regulatsioon täpne, kuid puudusi on ka mereabiteenuse osutamise regulatsioonis.

Siseministeerium valmistab ette merepääste uut kontseptsiooni ja sellega seoses ka uut regulatsiooni

merepääste ja mereabiteenuse kohta.

Lisaks pannakse MSOS-iga kohustus paigaldada A-klassi automaatne identifitseerimissüsteemi4

seade (edaspidi AIS-seade) reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele laevadele, kuhu

praeguse regulatsiooni järgi ei pea sellist seadet paigaldama. A-klassi AIS-seadme omamise kohustus

on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeval, mis ei ole

reisilaev. Reidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema mahutavusega laevad, kellel on vaja

selleks tegevuseks luba. Et laevade liikumist ja tegevusloaga laevu, sealhulgas piirirežiimi ja

sanktsiooninõuetest kinnipidamist, tõhusamalt kontrollida, on vaja teada, kuidas ja kus need laevad

liiguvad. Ilma AIS-seadmeta on seda väga keeruline teha. A-klassi AIS-seade tuleb reidil olevaid

laevu teenindavatel laevadel paigaldada kuue kuu jooksul käesoleva eelnõu kohase seaduse

jõustumisest.

Oluline on märkida, et kõnealusest eelnõust jäetakse välja mõned probleemid, nagu näiteks

sõjalaevade julgeolekuala ulatus, majandusvööndis peale keskkonnakaitse veel teiste valdkondade

jaoks õigusruumi tekitamine (UNCLOS-i piires) ja tsiviillaevade tausta uurimine. Need teemad on

suuremahulised ja vajavad põhjalikku arutelu eri osaliste vahel, mistõttu otsustati, et

mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku tagamise eelnõu jagatakse kahte etappi nii, et eelnõus

käsitlemata teemad lahendatakse teises etapis.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Malle Piirsoo ([email protected])

Kaitseministeeriumist ning õigusliku analüüsi on teinud Marion Saarna-Kukk

([email protected]). Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Kaitseväe

(mereväe) esindajad, samuti konsulteeriti Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi,

Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kliimaministeeriumi ja Transpordiameti ning AS-i

Tallinna Sadam esindajatega. Eelnõu ja selle seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo

eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on kooskõlas riigikaitse arengukavaga 2017−2026.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse 2023.‒2027. a tegevusprogrammiga.

Eelnõu koostades võeti seaduste muutmisel aluseks järgmised redaktsioonid:

• Kaitseliidu seadus – RT I, 06.07.2023, 36;

• Kaitseväe korralduse seadus ‒ RT I, 27.01.2023, 3;

• majandusvööndi seadus – RT I, 19.03.2019, 101;

• meresõiduohutuse seadus – RT I, 30.12.2023, 2;

• riigipiiri seadus – RT I, 27.09.2023, 1.

4 Inglise keeles Automatic Identification System – AIS.

4/28

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse üldine eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust ja merejulgeolekut Eesti merealadel.

Selleks:

1) tagatakse Kaitseväele merel tegutsemiseks piisav paindlikkus, sealhulgas olla paremini valmis

selleks, et Kaitsevägi suudaks reageerida hübriidohtudele ja oleks valmis kiirelt tõrjuma merelt

tulenevaid mis tahes ohte, andes neile selleks merel lisaõiguse kohaldada vahetut sundi või kasutada

(sõjalist) jõudu, sealhulgas õiguse uputada laev või muu veesõiduk või ujuvvahend (olenemata

omandist);

2) antakse Kaitseväele õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra

ajal korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema Transpordiametit,

et tagada meresõiduohutus;

3) lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse liikmesriigi

piirivalvelaevadele ja jäämurdetöid tegevatele laevadele. Kui praegu peab laev taotlema iga kord

Välisministeeriumilt ühekordse laevaloa, siis muudatuse järgi antakse Välisministeeriumile õigus

anda välja mitmekordne laevaluba. Eesmärk on saavutada tõhusam koostöö Läänemere-äärsete

riikide vahel õppuste jms korraldamisel;

4) seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada

Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal. Praegu on see

kohustus ainult sisemeres, kuid seda laiendatakse ka territoriaalmerre ja majandusvööndisse. Lisaks

merealuse taristu hooldamisega seotud tegevustest teavitamisele tuleb teavitada muudest tegevustest,

mida ei ole juba muude õigusaktidega sätestatud (nt merepõhja uuring, mis ei ole teadusuuring). See

täidab parema mereolukorrateadlikkuse eesmärki ning tagab kiirema reageerimise võimalikule ohule,

kui on ette teada, kas kaabli või toru kohal toimub lubatud tegevus või mitte;

5) kohustatakse reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu, kellel ei ole praegu kohustust

omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme, et tõhusamalt kontrollida piirirežiimi nõuete täitmist ja

sanktsioonide rakendamist.

Peale selle reguleeritakse eelnõuga Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud

veesõidukite üle järelevalve tegemist, et tagada nende merekõlblikkus või sõidukõlblikkus ning

seeläbi parem meresõiduohutus. Lisaks tehakse MSOS-is väiksemad muudatused, mis on seotud

1. jaanuaril 2023 PPA-lt Kaitseväele üle läinud ülesannete ja funktsioonidega, keda tuleb teavitada

merel või piiriveekogul avastatud merereostusest või toimunud laevaõnnetusest.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu sisu analüüs

Eelnõu on koostatud eri seaduste muutmise seadusena ning see koosneb viiest paragrahvist: KKS

(§ 1), RiPS (§ 2), KaLS (§ 3), MVS (§ 4) ja MSOS (§ 5). Omavahel on seotud §-d 2 ja 4 ning §-d 3

ja 5. Järgnev annab ülevaate eelnõu sisust eelnõu paragrahvide kaupa.

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KKS-i § 31, millega antakse Kaitseväele edasilükkamatu pädevus

kohaldada riikliku järelevalve meetmeid Eesti merealal ja väikesaartel ka nende inimese elu ja tervist

5/28

ohustavate juhtumite puhul, mida lahendab KAPO.5 Kuna olukorrad ja kohaldatavad meetmed on

sarnased, muudetakse paragrahvi üksnes nii, et lisatakse igasse sättesse PPA kõrvale ka KAPO, kelle

ülesannete puhul saab Kaitsevägi edasilükkamatu pädevuse kohaldada riikliku järelevalve meetmeid

Eesti merealal ja väikesaartel inimese elu ja tervist ohustavate juhtumite korral.

KAPO on julgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) § 5 järgi. JAS-i § 2 lõike 1

kohaselt on julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra

püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning koguda ja töödelda

julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajalikku teavet. Paragrahvis 6 on sätestatud

KAPO ülesanded. Merelt tulenevate ohtudega seonduvad neist järgmised6: 1) riigi põhiseadusliku

korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldse muutmise ärahoidmine ja tõkestamine; 2) terrorismi ja

selle rahastamise ning toetamise ärahoidmine ja tõkestamine; 3) nende kuritegude tõkestamine, mille

kohtueelne uurimine on KAPO pädevuses. KAPO politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel

õigus kohaldada korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) sätestatud alustel ja korras riikliku järelevalve

meedet ning vahetut sundi.7

Kuna maailmas toimuvad sündmused, sealhulgas sõda Ukrainas, on näidanud, et sageli enne

relvakonflikti algust või ka juhul, kui soovitakse destabiliseerida olukorda riigis, kuid relvakonflikti

ei soovita, pannakse toime palju selliseid tegusid, mis esialgu tunduvad olevat peamiselt avaliku korra

vastased tegevused, kuid ei pruugi seda tegelikult olla. Tegemist võib olla hübriidtegevusega, mis

tihti on üksiksündmusena KAPO või PPA lahendada. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks on riigi

kohustus reageerida igale sellisele sündmusele ning selleks, et ei peaks iga kord juurdlema, kes peab

reageerima ja kas tegemist on hübriidtegevuse või muuga, tuleks rakendada põhimõtet, et reageerib

lähim, kellel vastavad oskused, teadmised ja vahendid olemas. Merel on selleks Kaitsevägi

(merevägi). Eesmärk on tagada kiirem reageerimine merelt tulevatele ohtudele olukorras, kus KAPO

ise ei saa ülesannet täita näiteks vahendite (nt laevad) puudumise tõttu või põhjusel, et ta ei asu

läheduses ning reageerimisaeg oleks seetõttu liiga pikk, et ära hoida oht inimese elule ja tervisele.

Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse täpsem selgitus on antud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi

valitsemisalasse) 572 SE seletuskirjas (vt lk 9−15). Põhiseaduspärasuse analüüs on käesoleva

seletuskirja alapeatükis 3.2.

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 ajakohastatakse Kaitseväe julgeolekuasutuste tegevuses osalemise

tingimusi. Selleks muudetakse KKS-i § 41 lõiget 2 ning täiendatakse sama paragrahvi lõikega 3.

KKS-i § 41 lõige 1 sätestab, et julgeolekuasutused teevad Kaitseväge puudutavate luure- ja

vastuluureülesannete täitmisel seaduses sätestatud ulatuses koostööd Kaitseväega. See võib hõlmata

mitmesuguseid koostöö vorme nagu kaasamine, ametiabi või teabevahetus. Kehtiv KKS-i § 41

lõige 2 sätestab, et Kaitseväe struktuuriüksustel ja nende teenistujatel on õigus julgeolekuasutuste

poolt kaasatuna osaleda Kaitseväge puudutavates luure- ja vastuluureoperatsioonides. Eelnõu § 1

punktiga 2 muudetakse KKS-i § 41 lõiget 2 nii, et selle tulemusel on senisest laiemalt käsitletud,

millistesse ülesannetesse võib julgeolekuasutus kaasata kaitseväelasi ja Kaitseväe teenistujaid.

Sisuliselt tähendab see, et julgeolekuasutus võib kaitseväelasi ja Kaitseväe teenistujaid kaasata oma

mis tahes ülesande täitmisse või täitmise tagamisse. Sarnane ülesande täitmist ja selle tagamist eristav

sätte sõnastus on kasutusel näiteks JAS-i §-des 211, 23 ja 231, seega viiakse lõike 2 sõnastus kooskõlla

JAS-is sätestatud terminoloogiaga. Selle järgi eristatakse JAS-i §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud

5 Märkus: ei kohaldata andmete kogumise ja töötlemise osa, sest see ei ole otseselt seotud vahetu ohu tõrjumisega inimeste

elule ja tervisele. 6 Märkus: loetelu ei ole sama numeratsiooni ega identse sõnastusega nagu JAS-i §-s 6. 7 JAS-i § 21 lõige 2.

6/28

ülesandeid ning nende täitmise tagamist, mis hõlmab mitmesuguseid põhiülesandeid toetavaid

tegevusi. Sarnasel viisil eristatakse avaliku teenistuse seaduse §-s 7 avaliku võimu teostamist ning

seda toetavaid töid, sealhulgas asjaajamist, haldus- ja infotehnoloogilisi tegevusi jpm. Arvestades

üldist suundumust teha riigiasutuste vahel tihedamat koostööd ning katta selle abil üksteise ressursi-

ja võimelünki, on kaasamise piirangute vähendamine mõistlik. Eriti sagedane koostöövajadus ilmneb

sama ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate asutuste puhul. Kõnealusel juhul tähendab see

koostööd Kaitseväe ja Välisluureameti vahel, kelle ühine ülesanne on tagada kogu riigi, aga eriti

Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste, Vabariigi Presidendi ning Riigikogu teadlikkus riigi

julgeolekuolukorrast, sealhulgas võimalikult ajakohane julgeolekualane teave ja eelhoiatus riigi

sõjaliseks kaitseks.

Uues, lisatavas lõikes 3 sätestatakse, et lõike 2 alusel kaasatud kaitseväelasel ja Kaitseväe teenistujal

on (konkreetse ülesande täitmisel või täitmise tagamisel) julgeolekuasutuse ametniku volitused

(eelnõu § 1 punkt 3). See hõlmab kõiki JAS-i 4. peatükis sätestatud volitusi, sealhulgas teabe

varjatult kogumist ja töötlemist, toiminguid, meetodeid ja vahendeid, variandmeid ja

konspiratsioonivõtteid, isiku salajasele koostööle kaasamist ning füüsilise kaitse meetmeid. Sisuliselt

tegutseb kaasatud kaitseväelane või Kaitseväe ametnik julgeolekuasutuse ametniku staatuses, alludes

seejuures julgeolekuasutuse juhtimisele ja vastutusele. Antud sätte lisamisega ei kaasne sisulist

muutust, sest seni kehtiva regulatsiooni järgi luure- ja vastuluureoperatsioonidesse kaasamisega

kaasneb samuti allumine operatsiooni eest vastutavale ametnikule ning operatsioonis osalevate

julgeolekuasutuse ametnikega samaväärne staatus. Tuleb arvestada, et julgeolekuasutuse ülesannete

täitmisse või täitmise tagamisse kaasatud kaitseväelasel säilib ühtlasi ka kaitseväelase staatus koos

sellega kaasnevate õiguste, kohustuste ja piirangutega. Ka julgeolekuasutuse ülesannete täitmises või

täitmise tagamises osalemise ajal on ta endiselt relvajõudude liige, kelle teenistussuhe ei ole peatunud

ning kelle suhtes kehtib kaitseväesisene käsuõigus ja distsiplinaarvõim.

Eelnõu § 1 punktidega 4−7 antakse Kaitseväele õigus veesõidukist ja muust ujuvvahendist tuleneva

ohu tõrjumiseks kohaldada vahetut sundi või kasutada jõudu vastavalt sellele, millise sündmusega on

tegu: 1) juhtumi põhjustajaks on tsiviillaev ja selle pardal olevad isikud (KKS-i lisatav uus § 482,

eelnõu § 1 punkt 7) või 2) juhtumi põhjustajaks on sõjalaev või muu riigile kuuluv mitteärilistel

eesmärkidel kasutatav laev või teatud juhtudel ka tsiviillaev (KKS-i lisatav uus § 471, eelnõu § 1

punkt 6). Selleks lisatakse muu hulgas KKS-i § 45 loetelusse, mis reguleerib, millal võib Kaitsevägi

kasutada jõudu riigi sõjaliseks kaitsmiseks (väljaspool sõjaseisukorda), uus punkt 5, mis näeb ette, et

Kaitsevägi võib kasutada jõudu veesõiduki ja muu ujuvvahendi tekitatud ohu tõrjumisel (eelnõu § 1

punkt 4). Samuti täiendatakse eelnõu § 1 punktiga 5 (KKS-i §-i 46 lisatav uus lõige 5) selliselt, et

Kaitseväe poolt jõu kasutamise veesõidukist või muust ujuvvahendist tuleneva ründe või muu ohu

tõrjumiseks otsustab kaitseminister kui riigikaitse valdkonna korraldamise eest vastutav minister,

teavitades sellest kohe Vabariigi Presidenti. Läänemere riikidest on sarnase regulatsiooni vastu

võtnud Poola.

Arvestades praegust oluliselt muutunud julgeolekuolukorda, samuti arenevat tehnoloogiat ja

muutunud mõjutusvahendeid, mida kasutatakse eri tüüpi operatsioonide läbiviimiseks, et saavutada

oma sõjaline või mittesõjaline eesmärk (nt destabiliseerida riigis korda, terroriaktid oma eesmärkide

saavutamiseks, sõjalise eesmärgiga hübriidrünnak jne), on vaja ka luua õigusraamistik, et riik saaks

reageerida mis tahes ohule, rünnakule vms, sest sageli toimuvad need sündmused nii, et ametlikku

relvakonflikti (sõda) välja ei kuulutata, kuigi kõik tegevused viitavad sellele, et tegemist ei ole

juhuslike õnnetuste või muu sellisega. Kui muu hulgas 2021. a Vabariigi Valitsuses otsustatud

reformi eesmärki8 silmas pidades hinnati, kas õigusruumis on olemas kõik õigused selleks, et tagada

8 Parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, sealhulgas lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti

iseseisev kaitsevõime ning eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvale konfliktile.

7/28

merel kiire reageerimine ohtudele, siis jõuti järeldusele, et kuigi näiliselt on asutustel kokkuvõtlikuna

õigused justkui olemas, ei pruugi reageerimine olla kiire ning võidakse seada ohtu oma töötajad ja

ametnikud, sest mereliste ülesannete täitmine on killustatud ning asutustel võivad puududa vajalikud

vahendid või teadmised ja oskused, mis tagavad oma ülesannete iseseisva täitmise merel.

Merel saab kõige kiiremini reageerida siiski see, kes on parasjagu kohapeal, sest laevad ja muud

veesõidukid ei ole sama kiired kui õhusõidukid, kuid ka õhusõidukitega ei ole võimalik merel

toimunud või toimuvale sündmusele alati reageerida (nt võib takistada ilm või on sündmus niisugune,

et õhusõidukiga reageerida ei saagi). Merel on praegu vajamineva väljaõppega merevägi ja seega on

mõistlik anda mereväele õigus reageerida ohule ka kõikidel nendel juhtudel, mida ei saa selgelt

liigitada KKS-i §-s 31 sätestatud Kaitseväele edasilükkamatu pädevusena kohaldada riikliku

järelevalve meetmeid Eesti merealal ja väikesaartel nende inimese elu ja tervist ohustavate ülesannete

puhul, mida täidavad tavaliselt PPA ja KAPO, ning mis ei liigitu ka piirirežiimi tagamise täitmise alla

RiPS-i järgi. Edasilükkamatu pädevus ja piirirežiimi tagamine kohalduvad ainult Eesti territooriumi

piires (ehk territoriaalmeres), kuid mitte majandusvööndis. Eesmärk on anda Kaitseväele õigus

reageerida ohtudele ka majandusvööndis. Seega sätestatakse, et Kaitsevägi võib rakendada jõudu

veesõiduki või muu ujuvvahendi ning sellel viibivate isikute vastu, kui selle eesmärk on tõrjuda

veesõidukist või muust ujuvvahendist tulenev vahetu oht või kõrvaldada korrarikkumine, sealhulgas

juhul, kui veesõidukit või muud ujuvvahendit võidakse kasutada Eesti merealal asuva elutähtsa

teenuse osutaja taristu või sadama, teise veesõiduki või muu ujuvvahendi kahjustamiseks (uus KKS-

i § 471 lõige 1; eelnõu § 1 punkt 6). Eesti mereala on Eesti sisemeri, territoriaalmeri ja

majandusvöönd.

Eestis on jõu kasutamine Kaitseväe poolt allutatud tsiviiljuhtimise ja kontrolli põhimõttele. Seega

antakse ka kaitseministrile õigus otsustada, kas Kaitsevägi kasutab rahuajal jõudu või mitte (vt eelnõu

§ 1 punkt 5), ning eristatakse tsiviillaevadest tulenev oht, mille puhul kasutatakse vahetut sundi (vt

eelnõu § 1 punkt 7, KKS-i lisatav uus § 482). Tsiviilkontroll Kaitseväe üle on mitmetasandiline

protsess, kus oma selget rolli täidavad nii Riigikogu, Vabariigi Valitsus kui ka kaitseminister. Sõjalise

jõu kasutamine Kaitseväe poolt rahuajal on sätestatud KKS-i §-des 45−48. KKS-i § 45 kohaselt

kasutab Kaitsevägi jõudu rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud

ründe tõrjumisel, tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumisel ning konsulaarseaduse tähenduses

hädasolija, tema vara ning riigivara evakueerimisel kriisipiirkonnast.

Kuna näiteks tsiviiltaristu või tsiviilveesõiduki vastu suunatud tegevus võib teatud tingimustel

kvalifitseeruda rünnakuks, mis olemusliku mõju tõttu on sarnane sõjalise rünnakuga, täiendatakse

KKS-i § 45 loetelu lisapunktiga, mis sätestab jõu kasutamise veesõiduki ja muu ujuvvahendi tekitatud

ohu tõrjumisel (vt eelnõu § 1 punkt 4).

Lisatava § 471 lõikega 1 sätestatakse üldine põhimõte, mille kohaselt võib Kaitsevägi kasutada Eesti

merealal jõudu selleks, et tõrjuda veesõidukist või muust ujuvvahendist tulenevat rünnet või muud

vahetut ohtu, kui on alust arvata, et seda veesõidukit või ujuvvahendit võidakse muu hulgas kasutada

Eesti merealal asuva elutähtsa teenuse osutaja taristu või sadama, teise veesõiduki või muu

ujuvvahendi kahjustamiseks. Loetelu ei ole lõplik, sest neid ohte, mis võivad tuleneda merelt, on veel

ning kõiki neid ei ole mõistlik seaduses loetleda, sest kui peaks tekkima olukord, kus Kaitseväel

puudub õigus reageerida, ei saa Kaitsevägi reageerida, sest seaduses on lõplik loetelu tegevustest

(juhtumitest).

Paragrahvi 471 lõigetega 2 ja 3 sätestatakse tingimused, mille korral võib Kaitsevägi kasutada jõudu,

et tõrjuda veesõidukist või muust ujuvvahendist tulenevat rünnet või muud vahetut ohtu. Kaitsevägi

peab jõudu kasutama proportsionaalselt, arvestades taotletavat eesmärki ja kiireloomulist

kohaldamist nõudvat olukorda ning võimalikku eskalatsiooni. Jõudu võib kasutada vaid nii kaua, kui

8/28

selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. Kaitsevägi võib anda hoiatusi

ja teha hoiatuslaskusid, et sundida veesõidukit või muud ujuvvahendit Eesti sise- ja territoriaalmerest

lahkuma või see sundpeatada. Kui nende meetmete rakendamisega ei saa või ei saa õigel ajal rünnet

või muud ohtu tõrjuda, võib Kaitsevägi kasutada veesõiduki või muu ujuvvahendi vastu relvastatud

jõudu, mille kõige viimane kohaldatav meede on veesõiduki või muu ujuvvahendi uputamine.

Kuna aeg-ajalt võib ette tulla ka olukordi, kus lähim reageerida võiv laev on hoopis liitlaste oma või

on liitlastel vahendeid, mis oleks proportsionaalsuse põhimõtte järgi parem valik, mida kasutada

selleks, et näiteks veesõiduk sundpeatada või sundida see Eesti territoriaalmerest lahkuma või muul

viisil mõjutada veesõidukit ja sellel olevaid isikuid loobuma oma kavatsetud teost. Seetõttu

sätestatakse, et Kaitsevägi võib kaasata ülesande täitmisel Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse

põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude (§ 471 lõige 4). Liitlasi saab kaasata

üksnes juhul, kui seda võimaldavad nende jõu kasutamise reeglid.

Kuna sõjalise jõu kasutamine eesmärgiga tõrjuda tsiviilveesõidukist või muust ujuvvahendist tulenev

vahetu oht on eskalatsioonitaseme viimasel astmel olev meede, tuleks proportsionaalsuse põhimõtte

järgi tagada, et Kaitsevägi saaks kasutada ka korrakaitsemeetmeid, mida tavaolukordades

rakendataksegi eraõiguslike isikute vastu. Sõjalise jõu kasutamine ja vahetu sunni kohaldamine

veesõiduki või muu ujuvvahendist tuleneva ohu tõrjumiseks on õiguslikult eri režiimiga, mistõttu

lisatakse KKS-i uus § 482 (eelnõu § 1 punkt 7), mis käsitleb tsiviilveesõidukist ja muust

ujuvvahendist tuleneva ohu tõrjumist Eesti merealal juhtumiteks, mis ei ole kaetud KKS-i § 31 või

RiPS-iga ega KKS-i lisatava §-ga 471.

KKS-i uues §-is 482 sätestatakse sisuliselt KorS-is kehtestatud proportsionaalsuse põhimõtted –

alustada tuleb vähem kahjustavate meetmete rakendamisest ja viimase abinõuna saab kasutada

mehitamata tsiviilveesõiduki või muu mehitamata ujuvvahendi puhul selle uputamist. Selleks, et

tõrjuda tsiviilveesõidukist või muust ujuvvahendist tulenev vahetu oht või kõrvaldada korrarikkumine

Eesti merealal (sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja taristu, sadama, teise veesõiduki või muu

ujuvvahendi kahjustamise korral), võib Kaitsevägi kohaldada tsiviilveesõiduki või muu ujuvvahendi

ning sellel viibivate isikute vastu riikliku järelevalve üldmeetmeid ning KorS-i §-des 30, 32 ja 44–52

sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras (uus § 482 lõige 1). Kui

nimetatud meetmete rakendamisega ei saa või ei saa õigel ajal vahetut ohtu tõrjuda või korrarikkumist

kõrvaldada, võib Kaitsevägi mehitamata tsiviilveesõiduki või muu mehitamata ujuvvahendi uputada.

Viimast võidakse kasutada mehitamata veesõiduki või muu mehitamata ujuvvahendi vastu.

Kaitsevägi võib kohaldada ka vahetut sundi ning kasutada erivahendit või laeva pardal asuvat ja

kasutatavat relva (§ 482 lõige 2).

Kaitsevägi peab enne vahetu sunni rakendamist hoiatama teist poolt, kelle suhtes või kelle omandis

või valduses oleva veesõiduki või muu ujuvvahendi suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada.

Näiteks püütakse võtta ühendust raadio teel ja kui see ei õnnestu, tehakse hoiatuslasud. Isikule peab

andma võimaluse loobuda oma kavatsusest toime panna süütegu või muu tegevus, mis liigitub

lisatava § 482 lõikes 1 nimetatud tegevuste alla. Hoiatamisest võib loobuda, kui hoiatamine ei ole

võimalik, sest on tekkinud vajadus tõrjuda vahetu kõrgendatud oht või kõrvaldada korrarikkumine

võimalikult kiiresti. Näiteks võib selliseks juhtumiks olla mehitamata veesõiduki kasutamine

sadamarajatise, meres asuvate tuulegeneraatorite või teise veesõiduki kahjustamiseks. Sellisel juhul

ei ole tõenäoline, et isik, kes juhib seda mehitamata veesõidukit, tabatakse õigel ajal, et hoida ära

tema kavatsetud tegevus (ehk suurem kahju).

Tulirelvi võib Kaitsevägi kasutada viisil, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem

kahjustab. Oluline on, et tulirelva kasutamine oleks proportsionaalne, arvestades taotletavat eesmärki

ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda. See tähendab muu hulgas, et juhul, kui on vaja relva

9/28

kasutada kas isiku(te) või veesõiduki vastu, peab ka valima vastava relva. Samuti tuleb arvestada, et

tulirelva võib kasutada vaid nii kaua, kui selle kasutamise eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam

võimalik saavutada. Näiteks kui veesõiduk on hoiatuslaskude peale peatunud, siis edasine relva

kasutus, kui veesõidukis olev(ad) isik(ud) ei kasuta tulirelva, ei ole tõenäoliselt proportsionaalne.

Samas tuleb meeles pidada, et merel on laevadel kaasas teatud liiki relvad, see tähendab, et nad saavad

kasutada üksnes neid, mis on pardal olemas, lähtudes sobiva relva valimisel proportsionaalsuse

põhimõttest.

§ 2. Riigipiiri seaduse muutmine

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 täiendatakse RiPS-i § 114 lõikeid 1 ja 11, lisades nendesse uue riikliku

järelevalve erimeetme, mida võib kohaldada piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri

valvamisega, ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel KorS-is sätestatud alusel ja

korras. Selleks on KorS-i §-s 44 sätestatud erimeede – viibimiskeeld.

Praegu on lubatud mõlema nimetatud lõike kohaselt rakendada meetmeid, mis on sätestatud KorS-i

§-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine), 31 (kutse saatmine ja sundtoomine), 32

(isikusamasuse tuvastamine), 33 (isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega), 45 (sõiduki

peatamine), 46 (isiku kinnipidamine), 47 (turvakontroll), 48 (isiku läbivaatus), 49 (vallasasja

läbivaatus), 50 (valdusesse sisenemine), 51 (valduse läbivaatus), 52 (vallasasja hoiulevõtmine) ning

53 (hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine).

Viibimiskeelu meetme kehtestamise vajadus on seotud riigipiiri valvamisega ning aitab vajaduse

korral tagada patrull- ja vaatlustegevust maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada,

selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuv piiriületus ning piiriülene

kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse

riiki ebaseaduslik toimetamine territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, ja riigis viibimise

õiguslike aluste kontrollimine. Nagu lähiajalugu näitab, kasutatakse näiteks ebaseaduslikku rännet

üha enam ühe vahendina riikide vastu ning seetõttu peab ka riigipiiri valvamisel ja kaitsmisel olema

PPA-l ja Kaitseväel võimalik rakendada meetmeid, mis tagavad eduka riigipiiri valvamise ja

kaitsmise. Näitena toodud juhul aitab sündmust lahendada muu hulgas viibimiskeelu kohaldamine

teatud alale (nt piirivööndis), et ebaseaduslikku piiriületust tõkestada ja piirivahejuhtumeid

lahendada. Viibimiskeelu kehtestamise alused tulenevad KorS-i § 44 lõikest 1. Juhul, kui

viibimiskeeldu tuleb kohaldada üle 12 tunni, teeb sellise otsuse prefekt, kui otsus puudutab

maismaapiiri ja piiriveekogusid, ning Kaitseväe juhataja9 või tema volitatud isik, kui otsus puudutab

merepiiri.

Eelnõu § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RiPS-i § 13 lõiked 2 ja 7. Paragrahv 13 käsitleb

rahumeelset läbisõitu Eesti territoriaalmerest. Lõige 2 sätestab, et välisriigi sõjalaev või riigilaev võib

territoriaalmerest rahumeelselt läbi sõita, kui välisriik teatab sellest Välisministeeriumile

diplomaatiliste kanalite kaudu vähemalt 48 tundi enne laeva läbisõitu. Teates märgitakse laeva nimi,

tüüp ja muud nõutavad tundemärgid, läbisõidu alguse ja lõpu aeg ning koht. See nõue ei kehti laeva

kohta, mis tegeleb inimelude päästmise või avariipäästetöödega. Lõige 7 sätestab, et territoriaal-

merest läbisõidul peavad välisriigi laeva pardarelvad olema veoasendis ja kaetud kattega ning kala-

ja muud püügivahendid peavad paiknema hoiukohas.

RiPS-is sätestatud rahumeelse läbisõidu tingimused pärinevad 1994. aastast ehk ajast, kui Eesti suhtes

veel UNCLOS-i ei kohaldatud, Eesti ei olnud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ega

9 Kui muu korrakaitseorgani juht.

10/28

Euroopa Liidu liige ning perspektiiv nende organisatsioonidega liituda ja laiem koostöö välisriigi

relvajõududega Eesti Vabariigi territooriumil ei olnud veel käegakatsutav.

48-tunnine eelteavitamise kohustus otseselt ei piira UNCLOS-ist tulenevat rahumeelse läbisõidu

õigust, kuna tegu on teavitusega, mitte loa andmisega territoriaalmerest läbisõiduks. Samas puuduvad

paljude riikide riigisisestes regulatsioonides sellised eelteavituse nõuded. Vastavalt UNCLOS-ile

peab läbisõit olema katkematu ja kiire. Peatuda ja ankurdada võib vaid tavalises navigeerimises

juhuslikult ettetuleval vajadusel või kui selle tingib vääramatu jõud või merehäda või vajadus osutada

abi ohtu või merehätta sattunud isikutele, laevadele või õhusõidukitele.10 Allveelaevad või muud

allveesõidukid peavad sõitma territoriaalmerest läbi veepinnal ja heisatud riigilipuga.11

Seda nõuet on praktikas kohaldatud väga vähe, sest sõja- ja riigilaevad, kes soovivad ja on soovinud

Eesti sadamasse tulla või siseneda sisemerre muul põhjusel, on taotlenud selleks enne laevaloa12 ning

läbisõitu tehakse pigem majandusvööndis ja võimaluse korral ei siseneta territoriaalmerre.

Juhul, kui läbisõit ei ole rahumeelne, on rannikuriigil õigus rakendada meetmeid, et vältida oma

territoriaalmerest läbisõitu, mis ei ole rahumeelne.13 Muu hulgas on õigus sundida sõja- või riigilaeval

oma territoriaalmerest lahkuma.14 Rahumeelseks läbisõiduks ei loeta näiteks juhtumit, kus laev n-ö

tiirutab, teeb siksakke või liigub ebatavaliselt aeglaselt (ingl loitering). Kui ka see ei aita, on tegemist

juba muu rahvusvahelise õiguse normi või ka Eesti õigusakti normi rikkumisega ning sellisel juhul

kohaldatakse seda.

Pardarelvade katmise ja veoasendisse paigutamise nõue on kehtivas RiPS-i redaktsioonis sõnastuse

poolest üksikasjalikum, kui selle normi aluseks olev nõue UNCLOS-i artikli 19 lõike 2 punktis b,

mille kohaselt on rannikuriigi rahu ja julgeolekut ohustavad tegevused rahumeelsel läbisõidul õppuste

korraldamine ning manöövrid relvadega. Seega, UNCLOS sellist spetsiifilist pardarelvade katmise

nõuet ette ei näe, vaid piirdub pigem üldise nõudega hoiduda relvade igasugusest kasutamisest.

Viimaste aastate julgeolekuolukorda arvestades on praegune pardarelvade katmise nõue liiga piirav

ega hõlma kõrvalekaldumise otsustamise pädevust näiteks liitlaste suhtes. Peale selle on pardarelvade

katmise nõuet väga raske, kui mitte suisa võimatu, kontrollida, sest sõja- ja riigilaevadel on

UNCLOS-i tõttu puutumatus15 ning nende pardale minna ei saa, et seda kontrollida. Samuti ei taga

see nõue, et kui relval on kate peal, ei ole relv selle all tegelikult laskevalmis. Kuna osa pardarelvi ei

asu visuaalsel vaatlusel nähtaval kohal, ei ole võimalik seda nõuet sisuliselt ka kontrollida ja seetõttu

ei ole mõtet sellist nõuet kehtestada. Kuna lipuriik kannab rahvusvahelist vastutust igasuguse

rannikuriigile tekitatud kahju eest, mis tuleneb sellest, et tema sõja- või riigilaev ei ole järginud

territoriaalmerest läbisõitu reguleerivaid rannikuriigi õigusakte või rahvusvahelise õiguse norme16,

saab rannikuriik rakendada muid meetmeid.

Samuti ei ole UNCLOS-is otsest nõuet kalapüügivahendite paigutamise kohta. Keskkonnaameti

sõnul ei ole nad kalapüügi järelevalvet tehes kasutanud RiPS-is sätestatud nõuet kalalaevade

kontrollimisel, samuti ei ole seda kontrollitud piirirežiimi tagamise järelevalve käigus. Seega on tegu

10 UNCLOS-i artikli 18 lõige 2. 11 UNCLOS-i artikkel 20. 12 Sõjalaevadele annab laevaloa riigikaitseseaduse § 43 kohaselt Kaitseministeerium, riigilaevadele annab laevaloa RiPS-

i § 141 kohaselt Välisministeerium ja teadusuuringuid tegevatele laevadele annab laevaloa Kliimaministeerium. 13 UNCLOS-i artikli lõige 1. 14 UNCLOS-i artikkel 30. 15 UNCLOS-i artikkel 32. 16 UNCLOS-i artikkel 31.

11/28

sättega, mida tegelikult vaja ei lähe, sest olemas on muud nõuded, mis täidavad kalapüügi järelevalve

eesmärgi paremini.

Eelnõu § 2 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RiPS-i § 14 lõike 1 punkt 6. Paragrahv 14 reguleerib

sisenemist sisemerre, sadamasse ja piiriveekogusse. Selle lõike 1 punkt 6 sätestab, et välisriigi

tsiviillaev võib sisemeres läbida, sinna siseneda või sealt väljuda punkerdamiseks. Sama paragrahvi

lõige 11 sätestab, et lõikes 1 nimetamata juhtudel võib välisriigi tsiviillaev sisemeres läbida, sinna

siseneda või sealt väljuda Kaitseväe nõusolekul. See tähendab, et kehtiva sõnastuse järgi ei pea laev

küsima nõusolekut sisemeres punkerdamiseks. Punkerdamine on tegevus, mis halbade asjade

kokkulangemise, hooletuse või tahtluse17 tõttu võib põhjustada suure merereostuse. Merekeskkonna

kaitse eesmärgil ei tohiks olla punkerdamine ega laevalt laevale ümberlaadimine18 tegevused, mida

võib lubada laevadel ilma sellekohase kontrollita teha. Sisemere osa on rannale lähedal, mistõttu on

suur oht, et tekkinud reostus jõuab kiiresti randa. Kliimaministeeriumi ettevalmistavas MSOS-i

muutmise seaduse eelnõus19 on kavas punkerdamisega seotud tegevused, sealhulgas määrata

asukohad, kus seda teha võib. Praegu on punkerdamine ja laevalt laevale ümberlaadimine

reguleeritud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määrusega nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel

ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud

sisemerel transiidina vedada“, aga sellest ei piisa, sest määrusega on küll kehtestatud sisemeres

käitlemise20 nõuded, kuid puudub kontrollimehhanism selle üle, millal seda tehakse ja kus. Näiteks

Soomes on see reguleeritud, sealhulgas määratud punkerdamiseks lubatud asukohad. Seetõttu

võetakse punkerdamine välja nende tegevuste hulgast, milleks välisriigi tsiviillaev ei pea saama

Kaitseväelt nõusolekut, et sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt väljuda.

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse RiPS-i § 14 lõiget 11, asendades selles sõnad „kooskõlastatult

Kaitseväega“ sõnadega „Kaitseväe nõusolekul“. Praegune sõnastus ei ole selge, sest

kooskõlastamisest saadakse erinevalt aru. Mõeldud on siiski nõusoleku saamist, mitte lihtsalt

teavitamist. Küsimus tekib näiteks, mida teha juhul, kui kooskõlastust ei saa, kas see on võrdne

sellega, et nõusolekut ei ole, või võib laev ikkagi jätkata sisenemist sisemerre, sest ta on oma plaanist

teavitanud. Seetõttu on oluline, et kõik osalised tõlgendaks sätet ühtemoodi.

Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse RiPS-i § 141 uue lõikega 41, mille tulemusena lihtsustub laevaloa

taotlemine Eestiga koostööd tegevate EL-i liikmesriikidele ja Norrale kuuluvate laevade (nt

piirivalvelaevad) jaoks, samuti juhul, kui jäämurdetööd tellitakse välisriigist (nt Soomest, Norrast).

Nimelt võimaldatakse EL-i liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna laevale, mis täidab ranniku-

ja piirivalvefunktsiooni või teeb jäämurdetöid, anda mitmekordne laevaluba (nn aastane laevaluba).

Kehtiva korra järgi ei ole Välisministeeriumil võimalik väljastada mitmekordset luba ja seetõttu

peavad nimetatud laevad iga kord taotlema uue laevaloa. Kui eelnõukohane säte jõustub, võib

liikmesriik taotleda nendele laevadele nn aastase laevaloa, mis vähendab muu hulgas

Välisministeeriumi ametniku ja EL-i liikmesriigi vastava ametniku töökoormust, samuti nende

asutuste, kes loa taotlusi kooskõlastavad (nt PPA, Kaitsevägi).

RiPS-i § 141 lõikes 1 sätestatud laevalube väljastatakse ka muudele laevadele, kuid nende puhul

jäetakse kehtima kohustus taotleda iga kord, kui nad Eesti sisemerre sisenevad, uus laevaluba. Kuna

laeva lastiks võivad olla tuumaseade või -relv või radioaktiivsed jäätmed, on oht ja risk üsna suured,

mistõttu tuleb ette teada, et selline laev soovib Eesti sisemerre ja tõenäoliselt ka sadamasse tulla,

17 Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias on nimetatud ühe võimaliku julgeolekuohuna. 18 Tuntud kui STS (ship-to-ship). 19 Eelnõu on leitav eelnõude infosüsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/087c10c8-1a08-417a-beac-

9eedb2bc6f61. 20 Käitlemine on punkerdamine, laevalt laevale ümberlaadimine ja laeva kütusest vabastamine. (Vabariigi Valitsuse

25.06.2020 määruse nr 51 § 2 punkt 1)

12/28

valmistumaks võimalikeks õnnetusteks. Praktika on näidanud, et muid riigilaevu soovib sisemerre

tulla harva, mistõttu puudub ka vajadus väljastada nendele nn aastaseid lubasid.

Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse RiPS-i uue §-ga 142, millega pannakse isikutele kohustus

taotleda luba või saada nõusolek sise- ja territoriaalmeres toimuvateks veealusteks ja -pealseteks

tegevusteks, mida ei ole juba kas RiPS-i või muu seadusega (nt muinsuskaitseseadusega21)

reguleeritud või millel ei ole otsest seost rahumeelse läbisõiduga. Sellega on seotud omakorda eelnõu

§ 4, millega pannakse sarnane kohustus taristu omanikele ja valdajatele. See on kooskõlas ka

UNCLOS-i artikli 79 lõikega 4.22

Kohustuse võib jagada kaheks: 1) taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning 2) muud

sise- ja territoriaalmeres toimuvad tegevused, mida ei ole juba RiPS-i või muude seadustega

reguleeritud (lõige 1). Sellised muud tegevused võivad olla näiteks otsing, mis ei ole seotud inimelu

päästmise ega vrakkide otsimisega (nt hobina); lõhkeainete asukoha kaardistamine ja otsimine;

riigiasutuse korraldatav õppus, kus välisriigile kuuluvad laevad (nt piirivalvelaevad) ei sisene

sisemerre, vaid jäävad ainult territoriaalmerre; merepõhja uuringud, mis ei ole teadusuuringud, jms.

Nagu eespool juba kirjeldatud, on mereolukorrateadlikkus kõige alus, et tagada meresõiduohutus,

turvalisus ja merejulgeolek. See tagab, et nii Transpordiameti laevaliiklusteenindus (VTS)23 kui ka

Kaitsevägi teab, miks laev seisab just selle koha peal või liigub tavapärasest aeglasemalt, samuti seda,

kui laev teeb või laevalt tehakse veealuse taristu hooldustöid või vaadeldakse taristu seisukorda või

tehakse muid tegevusi. Kui ei teata, miks laev seisab või liigub väga aeglaselt, võib see peale

julgeolekuriskide mõjutada ka navigatsiooniohutust. Kui navigatsiooniohutus on tagatud, saab teisi

laevu hoiatada.

Rannikuriigil on õigus (kooskõlas UNCLOS-i ja muu rahvusvahelise õigusega24) kehtestada oma

territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad: a) meresõidu ohutust

ja laevaliiklust; b) navigatsioonivahendite ja -rajatiste ning muude vahendite ja rajatiste kaitset;

c) kaablite ja torujuhtmete kaitset; d) mere elusloodusvarade kaitset; e) rannikuriigi kalapüüki

reguleerivate õigusaktide rikkumise vältimist; f) rannikuriigi keskkonna kaitsmist ning selle

reostamise vältimist, vähendamist ja kontrollimist; g) teaduslikke mereuuringuid ja hüdrograafilisi

vaatlusi; h) rannikuriigi tolli-, maksu-, immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise

vältimist.25 Selleks, et rannikuriik saaks tõhusalt kontrollida kõigi loetelus olevate nõuete täitmist ja

seda, ega neid ei rikuta, on kehtestatud kontrollivahendid, nagu loa taotlemine sise- ja

territoriaalmeres toimuvateks tegevusteks või vähemalt nende tegevuste jaoks nõusoleku küsimine.

Esimesel juhul tuleb esitada põhjalikumad andmed ja siis tehakse ka esmane taustakontroll julgeoleku

tagamiseks. Loa taotlemise ja nõusoleku saamise menetlemisel kontrollitakse eelkõige nimetatud

loetelu punktides a−d, g ja h olevate nõuete täitmist.

Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning loa

taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister (ehk

kaitseminister) määrusega (lõige 3). Hooldustöödega seonduva alla arvatakse ka vaatlustegevus,

21 Näiteks vrakile sukeldumiseks loa taotlemisega seonduv on reguleeritud muinsuskaitseseaduse §-ga 42. 22 Artikli 79 lõige 4: „Käesolev osa ei mõjuta rannikuriigi õigust seada tema territooriumile või territoriaalmerre

paigaldatavatele kaablitele või torujuhtmetele tingimusi ega jurisdiktsiooni kaablite ja torujuhtmete üle, mida ehitatakse

või kasutatakse tema mandrilava uurimise või selle loodusvarade kasutamise eesmärgil või tema jurisdiktsiooni alla

kuuluvate tehissaarte, seadmestike ja rajatiste käitamisel.“ 23 Ingl vessel traffic service. 24 Näiteks rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon (COLREG), rahvusvaheline konventsioon

inimelude ohutusest merel (SOLAS), meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsioon,

rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon (MARPOL). 25 UNCLOS-i artikkel 21.

13/28

mitte ainult reaalne toru või kaabli parandamine. Kuna veepealne ja -alune taristu ning muud rajatised

on sageli määratud riigi kriitiliseks taristuks, mis tagab elanikkonna kerksuse, on oluline saada

rohkem teavet, kes teeb hooldustöid ja kas tegemist on usaldusväärse isikuga, sest enamasti ei tee

taristu omanikud või valdajad neid töid ise, vaid need tellitakse. Ka praegu esitavad ettevõtjad

andmed Kaitseväele ja nende alusel annab Kaitsevägi nõusoleku. Tegelikult on sisuliselt tegu loa

küsimisega. Kuna Kaitsevägi soovib laeva ja isikute tausta kontrollida, kuid see võtab aega,

kehtestatakse taotluse vorm ning taotlemise kord ja loa andmise kord, vältimaks olukorda, kus

andmed esitatakse näiteks tund aega enne tööde algust. Kuna taotlus kas rahuldatakse või mitte ja

muid haldusmenetluses olevaid õigusi, nagu loa peatamine või väljaantud loa kehtetuks tunnistamine,

ei kasutata, siis seadusega taotluse esitamise või loa andmisega seonduvat rohkem ei sätestata.

Praegune praktika näitab, et üldjuhul on hooldustööd kavandatud tegevus ja isegi kui on avastatud

katkestus või anomaalia, ei minda töid tegema kohe, vaid nende ettevalmistamine võtab natuke aega,

mille jooksul jõutakse ka esitada andmed Kaitseväele.

Taotleja on taristu või rajatise omanik või valdaja. Taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed:

1) enda kontaktandmed; 2) tööde tegija (kontakt)andmed; 3) tööde toimumise aeg; 4) kasutatava

laeva lipuriik ja tüüp, samuti laeva nimi, kutsung ja registreerimisnumber; 5) laeva kapteni nimi ja

laevapere liikmete arv; 6) lähtesadam enne Eesti territoriaal- või sisemerre sisenemist ning Eesti

sihtsadam ja eeldatav sihtsadamas viibimise aeg; 7) Eesti territoriaal- või sisemerre sisenemise

kuupäev, eeldatav kellaaeg (GMT)26 ja koordinaadid; 8) Eesti territoriaal- ja sisemeres sõitmise ja

tööde tegemise skeem; 9) tööde eesmärk ja kasutatavad seadmed. Tööde käigus tehtud salvestiste

(pildid, video) koopiad tuleb esitada mereväele.

Loa taotlemisest peaks olema vabastatud riigiasutused, kes täidavad neile seadusega (laias

tähenduses) pandud ülesandeid merel, kuid nad peaks oma tegevusest siiski teavitama (lõige 2), et

tagada mereolukorrateadlikkus. Näiteks võib olla vaja täita navigatsiooniohutusega seotud ülesannet

olukorras, kus laev on jätnud ankru vette ja selle asukoha tähistanud või teada andnud; siis

Riigilaevastik kontrollib üle, kas ankur on vee all selle koha peal, mis laev ütles, ja tähistab selle

asukoha poiga.

§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine

Seotud eelnõu § 5 punktidega 3−5. Täpsem selgitus on antud eelnõu § 5 punktide 3−5 selgituse

juures.

§ 4. Majandusvööndi seaduse muutmine

MVS-i muudatus on seotud RiPS-i lisatava §-ga 142 (vt eelnõu § 2 punkt 7), mis on seotud veealuse

taristu hooldustöödega seonduvate tegevustega. Veealune taristu ei asu ainult Eesti sise- ega

territoriaalmeres, vaid ka majandusvööndis.

Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev mereala, kus kehtib õiguslik

erikord, millega reguleeritakse rannikuriigi õigusi ja jurisdiktsiooni ning teiste riikide õigusi ja

vabadusi majandusvööndis.27 Rannikuriigil on oma majandusvööndis muu hulgas õigus

konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni tehissaarte, rajatiste ja seadmestike

rajamisele ja kasutamisele.28 Rannikuriigi jurisdiktsiooni kohaldatakse veel ka tolli, makse,

tervishoidu, ohutust ja immigratsiooni reguleerivatele õigusaktidele.29

26 Greenwich Mean Time. 27 UNCLOS-i artikkel 55. 28 UNCLOS-i artikli 56 lõike 1 punkt b. 29 UNCLOS-i artikli 60 lõige 2.

14/28

Kehtiv MVS on kehtestatud 1993. aastal ehk enne seda, kui Eesti suhtes hakati kohaldama

UNCLOS-i. MVS-i on hiljem minimaalselt uuendatud, viimati 2019. aastal, kui muudeti veealuse

kultuuripärandi peatükki.

Kuigi esmajoones on kohustus veealust taristut valvata ja kaitsta taristu omanikel ning valdajatel, on

praeguses julgeolekuolukorras oluline, et ka riigiasutused seda teha aitavad. Selline tegevus on riigi

ainupädevuses.30 Üks abinõu on eelnõu § 1 punktides 4 ja 5 sätestatu, kuid selleks, et oleks juba ette

teada, mida merel jälgida ning millal tuleks reageerida, on vaja ka taristu omanike ja valdajate panust.

Selleks nähakse ette, et taristu omanik ja valdaja teavitavad Kaitseväge kõikidest kavandatavatest

veealuse taristu hooldamisega seotud tegevustest, sealhulgas vaatlustegevustest. Võrreldes RiPS-is

sätestatud nõudega taotleda luba sise- ja territoriaalmeres nendeks tegevusteks, ei saa

majandusvööndis otsest loakohustust kehtestada selle erirežiimi tõttu. Küll on võimalik riigil

kehtestada ohutusega seotud reegleid ning kui asutustel on teada, millised tööd on taristu omanik või

valdaja tellinud, saab teisi laevu hoiatada või jälgida, et need töötavale laevale liiga lähedale ei läheks,

või ka veenduda, et see on õige laev, mis seal tegutseb (seisab). Teavitamise vorm sisaldaks samu

andmeid, mis sise- ja territoriaalmeres tegutsemise loa taotlus. Näiteks kui plaanitakse kogu pikkuses

veealuse taristu vaatlustegevust, läbib see kogu mereala ning ettevõtjal on lihtsam esitada sarnased

andmed kõikide mereala piirkondade kohta, sealhulgas teha üks joonis kogu tööpiirkonna ulatuse

kohta. Sellega välditakse ka liigset halduskoormust veealuse taristu omanikule ja valdajale.

§ 5. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Eelnõu § 5 punktiga 1 muudetakse MSOS-i § 1 lõike 4 sõnastust, millised normid kehtivad

MSOS-ist sõjalaeva suhtes ning millised lisaks Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate

veesõidukite suhtes. Selle punktiga on seotud eelnõu § 5 punktid 2 ja 6. Kehtiva sõnastuse järgi

laieneb sõjalaevale MSOS-i § 19 lõige 7 ja 11. peatükk, kui seadusega ei sätestata teisiti.

Paragrahvi 19 lõige 7 on volitusnorm, millega on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a

määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja

navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“. 11. peatükiga on reguleeritud

veeliikluse ohutus veeteel. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris31 olevad veesõidukid

liigituvad peamiselt sõjalaevadeks, kuid seal võib olla ka abilaevasid ja muid veesõidukeid, kuid neid

kõiki kasutatakse siiski sõjalisel otstarbel.

MSOS-i § 19 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks (eelnõu § 5 lõige 6), sest side- ja

navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuete kehtestamise jaoks puudub vajadus

pärast nelja PPA laeva üleviimist Kaitseministeeriumi valitsemisalasse alates 1. jaanuarist 2023 ning

kõikide teiste PPA laevade ja veesõidukite üleviimist Riigilaevastiku koosseisu alates 1. juulist 2023.

Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määruse nr 59 reguleerimisalas on praegu kaks laeva.

Riigilaevastik ei ole tuvastanud nende kahe laeva varustuses võrreldes teiste laevadega

varustusnõuete erinevusi, mistõttu puudub vajadus nende kahe laeva jaoks eraldi määrust kehtestada.

Juhul, kui siiski on vaja tulevikus kehtestada nõudeid Riigilaevastikus olevatele laevadele, saab seda

teha majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. septembri 2003. a määrusega nr 233 „Laevade

ohutusnõuded“, kasutades selleks näiteks määruse § 1 lõiget 5. Viimases on sätestatud, et

30 See tähendab, et näiteks NATO ja Euroopa Liit ei saa liikmesriikide nimel tegutseda. Küll on võimalik riikidel omavahel

kahe- või mitmepoolselt kokku leppida ühistegevusi, mis võivad sisaldada patrullimist merel ja muid tegevusi, et muu

hulgas valvata ja kaitsta veealust taristut. NATO ja Euroopa Liit saavad kohaldada kaudseid tegevusi ning nn pehmeid

meetmeid, mis ei sisalda vahetu sunni või jõu kasutamist ega muud taolist, samuti mitte korralduslikke küsimusi, kuidas

riigid midagi tegema peaksid. 31 Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 772, kaitseministri 13. oktoobri 2022. a määrus nr 23 „Kaitseväe ja

Kaitseliidu veesõidukite registri põhimäärus“.

15/28

Transpordiamet võib laeva omaniku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel teha erandi ja vabastada

laeva selle määruse mis tahes ohutusnõude täitmisest meresõiduohutuse seadusest tuleneval alusel,

kui on tagatud laeva ohutus.

Samuti ei ole vaja kehtestada side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõudeid

sõjalaevale ning neid ei ole ka seetõttu kehtestatud. Valitsuse 27. mai 2022. a määruse nr 59 eelnõu

koostamise seletuskirjas on selgitatud, miks ei ole määruses nõudeid sõjalaevade kohta: Määruse

volitusnorm võimaldab kehtestada nõuded ka sõjalaevade side- ja navigatsioonivahenditega

seadistamise ja varustamise kohta, ent Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole antud määruses vajalik

sõjalaevadele nõudeid esitada, mistõttu määruses selliseid nõudeid ei käsitleta. See on ka

põhjendatud, arvestades, et MSOS on mõeldud reguleerima tsiviiladministratsiooni järelevalve alla

kuuluvate veesõidukite ja mereohutuse nõuetega seonduvat ning sõjalaevade nõuded kehtestatakse

Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Näiteks MSOS § 4 kohaselt32 laienevad sõjalaevadele üksnes

teatud üksikud sätted MSOS-is. Eeltoodust tulenevalt muudetakse MSOS § 19 lõiget 7 esimesel

võimalusel, et jätta sealt sõjalaevad välja.33

Tagamaks, et Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid on merekõlblikud

või sõidukõlblikud, sätestatakse eraldi nõuded eelnõu § 5 punktidega 3−5. Need uued MSOS-i

lisatavad sätted tuleb lisada nende sätete hulka, mis kehtivad sõjalaeva või täpsemini Kaitseväe ja

Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite suhtes, ning seda eelnõu § 5 punktiga 1 ka

tehakse.

Tuleb märkida, et MSOS-i § 1 lõike 4 uue sõnastuse järgi jagatakse sõjalaevade sätted kaheks:

1) nõuded, mis kehtivad kõikide sõjalaevade suhtes olenemata nende lipuriigi lipust, ning 2) nõuded,

mis kehtivad ainult Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite ehk Eesti lipu

all sõitvate veesõidukite (sõjalaevade) suhtes. Eesti ei tee lipu- ega rannikuriigina järelevalvet ega

kehtesta tehnilisi nõudeid teise lipuriigi sõjalaevale, samas peab teise lipuriigi sõjalaev Eesti

territoriaalmeres täitma neid nõudeid, mis on seotud navigatsiooniohutusega.34

Kuna MSOS-i § 19 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks, on vaja muudatus teha ka MSOS-i § 1 lõikes 41,

milles käsitletakse seda, millised nõuded MSOS-ist kehtivad päästetööde paatide suhtes. Muu hulgas

viidatakse § 19 lõikele 7, mis tuleb selle volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ka § 1 lõikest 41

välja jätta (eelnõu § 5 punkt 2).

Eelnõu § 5 punktidega 3−5 lisatakse MSOS-i §-desse 12, 13 ja 17 uued lõiked, mis puudutavad

Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevaid veesõidukeid. Sellega on omakorda seotud

KaLS-i muutmispunkt (eelnõu § 3). Sätete eesmärk on tagada Kaitseväe ja Kaitseliidu laevade ja

väikelaevade merekõlblikkus ja sõidukõlblikkus ning kehtestada veesõidukitele sarnased nõuded.

Regulatsiooni ei laiendata kuni 2,5-meetristele veesõidukitele (nt paatidele), nende merekõlblikkuse

või sõidukõlblikkuse eest vastutab iga üksus ise.

Eelnõu § 5 punktiga 3 lisatakse uus lõige 7 MSOS-i §-i 12, eelnõu § 5 punktiga 4 uus lõige 10

MSOS-i §-i 13 ja eelnõu § 5 punktiga 5 uus lõige 10 MSOS-i §-i 17. Paragrahvis 12 käsitletakse

laeva tehnilise järelevalve korraldamist. Tehniliseks järelevalveks loetakse laeva ning selle seadmete

ja varustuse vastavuse kontrollimist rahvusvahelistes konventsioonides ja MSOS-is sätestatud

nõuetele. Tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.35

Paragrahviga 13 reguleeritakse tehnilise ülevaatuse korraldamist ja liigitamist ning §-ga 17

32 Käesoleva eelnõu seletuskirja koostaja märkus: ilmselt mõeldud siiski MSOS-i § 1 lõiget 4. 33 Leitav aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cd4ee9b6-4603-49e1-87cc-6245ee81622d. 34 Vt näiteks UNCLOS-i artikli 21 lõike 1 punkt a, lõige 2. 35 MSOS-i § 12 lõiked 1 ja 2.

16/28

reguleeritakse merekõlblikkuse tunnistuse ja sõidukõlblikkuse tunnistustega seonduvat.

Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on dokumendid, mis tõendavad, et laevale

on tehtud nõuetekohane tehniline ülevaatus ning laev on tunnistatud merekõlblikuks või sisevetel

sõidukõlblikuks ning et laev vastab ka teistele MSOS-is sätestatud nõuetele.36

Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teeb tehnilist järelevalvet

Kaitsevägi37. Sarnaselt tsiviillaevadega hõlmab tehniline järelevalve laeva ja väikelaeva ning nende

seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist kehtestatud nõuetele. Tehnilist järelevalvet tehakse

peamiselt tehnilise ülevaatusena. Nõuded laevale ja väikelaevale kehtestab Kaitseväe juhataja või

tema volitatud isik, kes kehtestab ka tehnilise ülevaatuse korra. Kui laev või väikelaev ning selle

seadmed ja varustus vastavad kehtestatud nõuetele, antakse sellele laevale või väikelaevale kas

merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus. Selleks kehtestatakse muu hulgas laeva ja

väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise kord.

Oluline on märkida, et kui tehniline ülevaatus ning nõuded laevale ja väikelaevale oleks vaja

kehtestada ainult Kaitseväe jaoks, võiks need kehtestada ka ilma, et seaduses selline kohustus

sätestataks. Kuna aga samad nõuded kehtestatakse Kaitseliidu veesõidukitele ja tehakse nende üle

järelevalvet (vt eelnõu § 3), on vaja need kehtestada seadusega. Kaitseliit on avalik-õiguslik

juriidiline isik, mis tähendab, et Kaitseväele kehtestatavad nõuded kehtivad Kaitseliidu kohta ainult

siis, kui need on kehtestatud seadusega. See tähendab, et nõuded ise ei pea olema seaduses, vaid

Kaitseväele peab olema antud volitus kehtestada nõuded, mis kehtivad ka Kaitseliidu kohta. See on

põhjus, miks lisatakse eelnõu §-ga 3 Kaitseliidu seaduse §-i 85 uus lõige 22, mille kohaselt teeb

Kaitsevägi järelevalvet selle üle, kas Kaitseliidus täidetakse nõudeid, mis on sätestatud MSOS-is ning

laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel antud õigusaktides. Laeva lipuõiguse ja

laevaregistrite seadusest tuleneb kohustus esitada laeva ja väikelaeva andmed Kaitseväe ja Kaitseliidu

veesõidukite registrisse.

Eelnõu § 5 punktiga 7 täiendatakse MSOS-i § 45 uue lõikega 52. Paragrahviga 45 reguleeritakse

veeteel liiklemist, sätestades selleks üldised nõuded. Sama paragrahvi lõigetega 5 ja 51 antakse

Transpordiametile õigus kehtestada ajutisi piiranguid, et tagada üldkasutataval veeteel laevaliikluse

ohutus. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal võib olla samuti

vajadus kehtestada ajutisi piiranguid. Aeg-ajalt tuleb need kehtestada väga kiiresti või põhjustel, mida

ei saa Transpordiametile avaldada. Seetõttu antakse Kaitseväele õigus korraldada laevaliiklust ning

kehtestada ajutisi piiranguid kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra

ajal, samuti anda korraldusi Transpordiametile nende kehtestamiseks, et tagada üldkasutataval veeteel

laevaliikluse ohutus. Seejuures eelistatakse, et Transpordiamet teeb seda ise Kaitseväe asjakohase

nõude peale, kuid kui see ei ole ajaliselt võimalik või Transpordiamet ei saa seda teha muul põhjusel,

teeb seda Kaitsevägi ise. Kõik vajalikud menetluslikud üksikasjad (soovide edastamise viisid,

kontaktid jms) lepivad Kaitsevägi ja Transpordiamet omavahel kokku pärast eelnõukohase seaduse

jõustumist. Kaitseväel on olemas asjakohased plaanid. Võimalik on korraldada ka sobivas formaadis

õppusi, et seda kõike harjutada.

Eelnõu § 5 punktidega 8, 9 ja 11 on seotud seletuskirja sissejuhatavas osas selgitatud reformi

järelkaja, mille alusel tehakse korrektiivid, kui hiljem arvamuse muutumise või praktika käigus

ilmnenud täpsustuse vajadusega. Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) 572 SE eelnõu

koostamisel oli üks lähtepunkte, et laeva kaptenil või muu veesõiduki juhil on või peaks olema üks

kontaktpunkt, kelle poole ta saab merel olles pöörduda, kuid hiljem praktika käigus on selgunud, et

36 MSOS-i § 17 lõige 1. 37 Tõenäoliselt antakse see ülesanne mereväele.

17/28

nii see siiski nii ei ole. Ühtset kontaktpunkti ei ole ning laeva kaptenid ja muude veesõidukite juhid

ei suhtle üksnes ühe kontaktpunktiga (JRCC38 Tallinnaga), vaid olenevalt teemast kas mereväe või

JRCC Tallinnaga (vastavalt kas raadiokanal 69 või 16, harva ka digitaalsel kanalil 70). Seega tuleb

vastavad parandused teha ka MSOS-is, et isikud teavitaks õiget asutust, ning samas tagada teatud

juhtudel paindlik suhtlemisviis. Ühtlasi tuleb märkida, et kui näiteks laeva kapten ei teavita avastatud

merereostusest või sellest, et ta selle ise tekitas, Kaitseväele, vaid JRCC Tallinnale, tuleb lugeda teade

edastatuks, sest JRCC Tallinn edastab teate õigele asutusele ehk Kaitseväele, kes saab nii teate kätte.39

Kui teadet üldse ei edastata, tuleb see lugeda teavitamiskohustuse rikkumiseks.

Eelnõu § 5 punktiga 8 asendatakse kahes eri paragrahvis sõna „politseiasutusele“ sõnadega „Politsei-

ja piirivalveametile või Kaitseväele“ − § 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1. Kehtiva § 45 lõikega 12

pannakse laeva kaptenile või väikelaeva või muu veesõiduki juhile kohustus kohe teatada õhuliini,

kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest politseiasutusele ja

Transpordiametile ning võimaluse korral rajatise valdajale. Paragrahv 904 on aga vastutuse peatükis

ning selles sätestatakse, et kui laeva kapten või väikelaeva või muu veesõiduki juht jätab õhuliini,

kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest teavitamata, on tegu seaduse

rikkumisega. Nimetatud juhul peab jääma laeva kaptenile või muu veesõiduki juhile paindlikkus

otsustada, kummale raadiokanalile ta sellest teatab, tõenäoliselt pigem Kaitseväe kasutuses olevale

raadiokanalile 69. Oluline on, et teave edastatakse, sest siis saab kiiresti reageerida, et objekt korda

teha, samuti teatada teistele merel liiklejatele, mis piirkonnas sõites tuleb ettevaatlik olla.

Eelnõu § 5 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks MSOS-i § 471 lõige 3. Paragrahvis 471 käsitletakse

eripiirkondi ja varjumispaiku. Selle lõikes 3 on sätestatud sisuliselt kaks normi: 1) kes suunab laeva

varjumispaika ja 2) kes osutab vajaduse korral hädasolevale laevale mereabiteenust.

Esimese puhul on praktika näidanud, et laeva ei suuna varjumispaika mitte ainult JRCC Tallinn, vaid

seda võib teha ka Kaitsevägi, kui laeva kapten pöördub selle sooviga Kaitseväe poole ning laev ei ole

tegelikult hädas. Kaitsevägi konsulteerib sellisel juhul alati ka JRCC Tallinnaga. Kui laev on hädas

ja ta on pöördunud Kaitseväe poole, antakse juhtum kohe üle JRCC Tallinnale. Seega ei lähe lõikes

sätestatud esimene lause praktikaga täpselt kokku ja on seetõttu eksitava sisuga. „Otsustab“ ei tähenda

siin seda, kes vastutab, vaid kes suunab laeva reaalselt varjumispaika. Tegemist on pigem selgitava

normiga, mis ei anna edasi praktikas toimuvaid tegevusi ega toiminguid. MSOS-is puudub vajadus

üle korrata, kes vastutab Eestis merepääste eest, sest see on juba sätestatud politsei ja piirivalve

seaduse § 3 lõike 1 punktis 4.

Teisel juhul on pandud Kaitseväele, PPA-le ja Transpordiametile40 kohustus osutada hädasolevatele

laevadele mereabiteenust (Maritime Assistance Service – MAS). Esiteks on ainult riigiasutustele

kohustuse panemine ebavõrdne kohtlemine, sest eraõiguslikud isikud suudavad seda teha sama

edukalt ja mõnikord isegi paremini. Kui anda see õigus eraõiguslikele isikutele, saaks riigiasutused

tegeleda muude ülesannetega, sest mereabiteenuse vajaduse korral ei ole veesõiduk ega selle pardal

olevad inimesed hädas (kuigi aeg-ajalt võib see juhtum üle minna merepäästeks). Teiseks ei ole

sulgudes olev MAS täpselt mereabi selles tähenduses, nagu seda võiks välja lugeda.

Võttes arvesse mõlema lause puudulikkust, on õigusselguse huvides parem see kehtetuks tunnistada.

Selle tulemusena ei vähene puudutatud isikute teadlikkus ega halvene otsingu- ja päästetööde

kvaliteet. Lisaks analüüsib ja koostab Siseministeerium praegu uut otsingu- ja päästetööde

38 Ingl Joint Rescue Coordination Centre − lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus. 39 Teabe edastamise põhimõte, kui see on kogemata saadetud valele adressaadile, tuleneb haldusmenetluse seadusest (vt

nt § 15 lõige 4). 40 Alates 1. juulist 2023 läks see ülesanne üle Riigilaevastikule, kelle laevastiku koosseisu PPA ja Transpordiameti laevad

läksid.

18/28

kontseptsiooni, mille tulemusena vaadatakse üle ka MAS-i regulatsioon ning vajaduse korral

valmistatakse ette korrektsed asjakohased nõuded.

Eelnõu § 5 punktiga 11 uuendatakse § 72 lõike 1 sõnastust. Kehtiva sõnastuse järgi on laevaõnnetuse

korral Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud teatama õnnetuse asjaoludest

viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Eesti merealadel ja sisevetel toimunud

laevaõnnetusest on kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama viivitamata politseiasutusele

ning kui õnnetusega kaasneb reostus või selle oht, siis ka Keskkonnaametile. Politseiasutus teatab

laevaõnnetusest viivitamata Kaitseväele, Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.

Sõnastuse muutmise eesmärk on teha see lühemaks, sätestada õiged asutused, keda tuleb

laevaõnnetusest teavitada, ning jätta välja asutustevaheline suhtlus, mida saab teha kas rakendusakti

tasemel või asutustevahelise kokkuleppega. Praegusel juhul on asutustevaheline teavitamine paika

pandud Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määrusega nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemise kord

Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja

piiriveekogudel“ (vt nt § 10 lõige 3, § 18 lõige 2).

Uues sõnastuses vahetavad asukohta lõike esimene ja teine lause. Uue sõnastuse kohaselt on laeva

kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest

viivitamata PPA-le (ehk JRCC Tallinnale). Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva

kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama viivitamata Transpordiametile ja

Ohutusjuurdluse Keskusele. Muudatus otsustati teha seetõttu, et inimelude päästmine on alati

esikohal ning seejärel saab juba teavitada õnnetuse asjaoludest Transpordiametit ja Ohutusjuurdluse

Keskust.

Eelnõu § 5 punktid 10 ja 12 on omavahel seotud reidil olevale laevale teenust osutavate laevadega.

Reidil olevale laevale teenust pakkuv ja osutav laev (edaspidi reiditeenust osutav laev), olenemata

selle kogupikkusest ja -mahutavusest, peab olema varustatud nõuetele vastava A-klassi automaatse

identifitseerimissüsteemi (Automatic Identification System – AIS) seadmega (edaspidi AIS-seade)

(eelnõu § 5 punkt 10). Sätte asukoht on valitud ökonoomiat silmas pidades. Juhul, kui panna nõue

MSOS-i § 531 lõike 3 ette, oleks vaja muuta ka lõiget 3 selleks, et välistada nende laevade puhul AIS-

seadme paigaldamise nõue, mis on loetletud lõike 3 punktis 2 (see punkt tühistaks eespool oleva

nõude).

Juhul, kui laeval juba ei ole peal nõuetekohast AIS-seadet ning ta osutab reiditeenust juba enne

kõnesoleva eelnõukohase seaduse jõustumist ja jätkab seda ka hiljem, antakse üleminekuaeg kuus

kuud, mille jooksul ta peab nõuetekohase AIS-seadme laeval kasutusele võtma (eelnõu § 5

punkt 12). Kuna AIS-seadmed ei ole kuigi kallid41, on kuus kuud piisav aeg, et iga reiditeenust

osutava laeva omanik jõuaks soetada nõuetekohase AIS-seadme ja paigaldada selle laevale. Eelnõu

koostamise ajal on teada seitse laeva, kes praegu reiditeenust osutavad ja keda see nõue puudutab.

Eesmärk on paremini jälgida piirirežiimist kinnipidamist ehk teha järelevalvet riigipiiri ja piiripunkti

vahelisel alal ning tagada tõhusamalt õiguskord Eesti merealal. Järelevalvet ei tehta üksnes sadamas

või sisemeres, vaid ka territoriaalmeres. Kuna osa reidikohti asub navigatsioonihooajal väga tiheda

väikelaevaliiklusega piirkonnas, on vaja neid laevu eristada teistest laevadest ja väikelaevadest, kellel

ei ole AIS-seadme paigaldamise kohustust, et saada parem ülevaade sellest, milliseid laevu

reiditeenust osutavad laevad teenindavad ning kas peetakse kinni kõikidest nõuetest, sealhulgas

kehtestatud sanktsioonidest.

41 Hinnad algavad mõnesajast eurost olenevalt tootjast ja sellest, mis lisafunktsioone veel tahetakse.

19/28

Teenuseid osutavad vastava tegevusloaga ettevõtted, kasutades selleks spetsiaalseid laevu, mille

kogumahtuvus võib jääda alla 300 ja millel seega ei ole kohustust paigaldada AIS-seadet. Reidil

peatuvatele laevadele osutatakse eri teenuseid, nagu:

1) isikute transport laevalt piiripunkti või piiripunktist laevale (meeskonnaliikmete vahetus, eri

inspektorite pardale toimetamine, jäälootside transport);

2) laevade varustamine kütuse (punkerdamine), määrdeainete või muu kaubaga, mida on vaja selleks,

et jätkata laeva edasist transiiti merel;

3) laevadelt jäätmete vastuvõtmine (pilsivesi ja muud jäätmed, mis tekivad laeva normaalsel

käitamisel).

3.2. Kaitseväele antavate volituste põhiseaduspärasuse analüüs42

Eelnõuga reguleeritakse küsimusi, mis on seotud peamiselt KAPO-le seadusega antud

(haldus)ülesannete täitmisega. Kaitseväele antakse edasilükkamatu pädevus kohaldada riikliku

järelevalve meetmeid Eesti merealal ja väikesaartel, kui esineb oht inimese elule ja tervisele,

olukordades, kus sündmuse lahendaks KAPO. Nimetatud edasilükkamatu pädevus reguleeritakse

seadusega. Lisaks antakse Kaitseväele õigus rakendada merel veesõidukite või muu ujuvvahendi või

nendel viibivate isikute vastu jõudu, kui selle eesmärk on tõrjuda veesõidukist või muust

ujuvvahendist tulenev vahetu oht või kõrvaldada korrarikkumine, sealhulgas juhul, kui veesõidukit

või muud ujuvvahendit võidakse kasutada Eesti merealal asuva elutähtsa teenuse osutaja taristu või

sadama, teise veesõiduki või muu ujuvvahendi või riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra

kahjustamiseks. Oluline ei ole, kas see veesõiduk või ujuvvahend on Eesti sisemeres, territoriaalmeres

või majandusvööndis ning kas veesõiduk on startinud Eesti või välisriigi sadamast. Riigi ülesanne on

tagada sisemine ja väline rahu. Kaitseväele võib piiratud ulatuses anda üle riigi sisemise rahu

tagamise ülesandeid, kuid selliste ülesannete andmisel on vaja tagada võimalike riivete intensiivsust

tasakaalustavad küllaldased kontrollivõimalused ja menetluslikud garantiid.43

1) Korrakaitselised volitused peavad olema Kaitseväele pandud ülesannete lünkadeta täitmiseks

vajalikud ning riivete intensiivsust tasakaalustavad küllaldased kontrollivõimalused ja menetluslikud

garantiid

Kaitseväele antakse edasilükkamatu pädevus kohaldada riikliku järelevalve meetmeid Eesti merealal

või väikesaarel aset leidnud juhtumi korral, mis ohustab vahetult inimese elu ja tervist, juhul ja nii

kaua, kui PPA või KAPO ei saa või ei saa õigel ajal ise meetmeid kohaldada. See tagab lünkadeta

ning tõhusa sisemise ja välise rahu kaitsmise süsteemi.44 Kuna alates 1. jaanuarist 2023 vähenes PPA

võimekus reageerida Eesti merealal ja väikesaartel toimunud juhtumitele, võib lähim ja kiireim jõud

olla Kaitsevägi. PPA reageeris esimesena sageli ka nende juhtumite korral, mis on muidu KAPO

lahendada. Piiratud avalike vahendite tingimustes võib eri ülesannete täieliku lahutamise asemel

reguleerida ressursside ühist kasutamist, jagatud pädevust ja koostööd. Kaitsevägi saab kohaldada

edasilükkamatu pädevuse raames riikliku järelevalve meetmeid seni, kuni KAPO või KAPO asemel

PPA saab ise ülesandeid täitma asuda.

Jõu kasutamise rakendamise õiguse andmine merel veesõidukite või muu ujuvvahendi või nendel

viibivate isikute vastu, kui selle eesmärk on tõrjuda veesõidukist või muust ujuvvahendist tulenev

vahetu oht või kõrvaldada korrarikkumine, sealhulgas juhul, kui veesõidukit või muud ujuvvahendit

võidakse kasutada Eesti merealal asuva elutähtsa teenuse osutaja taristu või sadama, teise veesõiduki

või muu ujuvvahendi või riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra kahjustamiseks, sarnane

42 Analüüs on koostatud sarnaselt Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja

Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) 572 SE seletuskirjas selgitatuga, sest

põhimõtted, miks selline õigus antakse, on samad. 43 RKPJKo 19.12.2019, 5-19-38/15, p 93.

44 RKPJKo 19.12.2019, 5-19-38/15, p 92.

20/28

edasilükkamatu pädevuse andmise õigusega, kuid täidab lünka, mis võib tekkida nn hallis alas

tegutsemise korral, kus ei ole kohe selge, kas tegemist on sõjalise või muu rünnakuga, mida on vaja

tõrjuda.

2) Säilima peab nii pädevuse kui ka volituste jaotuse põhistruktuur

Avaliku korra tagamine, kus põhirõhk on riigi julgeoleku tagamisel, on Eesti merealal ja väikesaartel

KAPO pädevuses ning sageli on aidanud sündmusi lahendada PPA kui üldkorrakaitseorgan.

Kaitseväele antav edasilükkamatu pädevus ei muuda PPA ega KAPO eri- ega üldpädevust, kuid

võimaldab kiiret sekkumist ja abi juhul ja nii kaua, kui KAPO ei saa ise või ei saa õigel ajalaegselt

tegutseda. Kaitseväe edasilükkamatu pädevus võimaldab Kaitseväel kiiresti reageerida ohule või

korrarikkumisele ning kohaldada edasilükkamatuid meetmeid, kuni PPA või KAPO saabub.

Edasilükkamatud meetmed võivad olla riikliku järelevalve üldmeetmed ning KorS-i §-des 30, 32 ning

44–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed, samuti võib Kaitsevägi kohaldada meetmete

tagamiseks vahetut sundi, olenevalt ohu või korrarikkumise iseloomust ja reageerimisvajadusest.

Asjaolu, et mõnel üksikjuhtumil võib Kaitseväe kohaldatud meetmetest piisata juhtumi lõplikuks

lahendamiseks, ei muuda õiguslikku pädevuse jaotust KAPO ja Kaitseväe vahel – hinnangu sellele,

kas juhtum on lõpetatud või on vaja lisasekkumist, annab KAPO, isegi kui see otsus tehakse

Kaitseväelt saadud teabe alusel.

Kui Kaitseväele antakse õigus kasutada merel veesõidukite või muu ujuvvahendi või nendel viibivate

isikute vastu jõudu, on Kaitseväel iseseisev otsustusõigus ning see toetab merepiiri valvamise ja

kaitse ülesande täitmist. Merepiiri valvamise üks osa on piirirežiimi tagamine sise- ja

territoriaalmeres. Ka selle ülesande täitmisel ei muutu ühegi asutuse eri- ega üldpädevus, vaid see

täidab lünga, mis võib tekkida nn hallis alas tegutsemise korral, kus ei ole kohe selge, kas tegemist

on sõjalise või muu rünnakuga, mida on vaja tõrjuda. Jõu kasutamise õigus võimaldab kiiret

sekkumist ja ohu tõrjumist.

3) Korrakaitseliste meetmete kohaldamise õiguse andmine peab olema demokraatliku õigusriigi

põhimõtte järgi rangelt piiratud ja selle üle peab olema tagatud tõhus tsiviilkontroll

Kaitseväe sekkumine isiku elu ja tervise kaitseks on selgelt piiritletud nii geograafiliselt (Eesti

mereala ja väikesaared) kui ka ajaliselt (KAPO või PPA saabumiseni või korrarikkuja üleandmiseni

KAPO-le). Kaitsevägi saab sekkuda ainult juhtudel, kui KAPO või tema asemel PPA ei saa või ei saa

õigel ajal tõrjuda vahetut ohtu isiku tervisele või elule. Eelkõige on tegemist olukorraga, kus

Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse puudumisel jääks riikliku järelevalve ülesanne täitmata või selle

täitmisel esineks oluline viivitus. See tähendab, et kannatanu jääks õigeaegse abita ning korrarikkuja

ohjamiseks ei kohaldataks meetmeid õigel ajal. KAPO on kohustatud esimesel võimalusel Kaitseväelt

ohuolukorra lahendamise üle võtma ja sellega Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõppeb.

Riikliku järelevalve kohaldamise üle teenistuslikku järelevalvet ei tehta.45 Välistatud ei ole vaide

esitamine haldusorganile endale – kas Kaitseväele või KAPO-le lähtuvalt sellest, kumb andis

haldusakti või tegi toimingu, mida isik soovib vaidlustada –, kes lahendab selle ka lõplikult.46 Riikliku

järelevalve käigus antud haldusaktide ja tehtud toimingute üle teeb järelevalvet halduskohus

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Arvestada tuleb seda, et

Kaitsevägi ei tegutse edasilükkamatu pädevuse teostamisel KAPO nimel, vaid on selles ulatuses

iseseisev korrakaitseorgan ning ka enda haldusaktide osas vaideorgan ja vastustaja.

Kui Kaitseväele antakse õigus kasutada merel veesõidukite või muu ujuvvahendi või nendel viibivate

isikute vastu jõudu, lähtutakse samadest põhimõtetest, mis edasilükkamatu pädevuse andmise korral.

45 Vabariigi Valitsuse seaduse § 96 lõike 6 punkt 1. 46 Haldusmenetluse seaduse § 73 lõige 2.

21/28

Lisanduda võib aga uus isik, kes võib esitada vaide – välisriik (lipuriik) või välisriigis asuv veesõiduki

omanik. Sellisel juhul lahendatakse vaidlus rahvusvaheliste õigusaktide alusel ja korras.

4) Välistatud peab olema see, et riigi sisemise rahu tagamise ülesanded pannakse Kaitseväele

ulatuses, mis kahjustab tema riigikaitseülesannete täitmist

Kavandatud regulatsiooni kohaselt ei tohi Kaitseväe sekkumine takistada oluliselt Kaitseväe

põhiülesannete täitmist. Selle hinnangu annab iga kord mereväe operatsioonikeskus koostöös

reageeriva ressursi ehk laevaga. Eespool kirjeldatust tulenevalt on eelnõu koostaja seisukohal, et

Kaitseväele seadusega erandlike korrakaitseliste erimeetmete andmine eesmärgiga tõrjuda Eesti

merealal ja väikesaartel vahetu oht inimeste elule ja tervisele või tõkestada rünne olukorras, kus

sündmuse lahendaks KAPO, on põhiseaduspärane.

5) Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse raames kohaldatavad riikliku järelevalve meetmed ning jõu

kasutamise korral merel veesõidukite või muu ujuvvahendi või nendel viibivate isikute vastu peavad

olema kooskõlas põhiseadusega, sealhulgas tuginema õiguslikule alusele, olema proportsionaalsed

ja kohaldatud kooskõlas hea halduse põhimõttega

Kaitseväel on edasilükkamatu pädevuse raames volitus kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid

ning KorS-i §-des 30, 32 ja 44–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, samuti vahetut sundi,

olenevalt ohu või korrarikkumise iseloomust ja reageerimisvajadusest. Riikliku järelevalve meetmete

kohaldamisel on riivatud vaba eneseteostust kaitsev Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 19,

vabadust ja isikupuutumatust kaitsevad PS-i §-d 20 ja 21, eraelu ja kehalist puutumatust kaitsev PS-i

§ 26, omandi puutumatust kaitsev PS-i § 32, kodu puutumatust kaitsev PS-i § 33 ning üldist

liikumisvabadust tagav PS-i § 34.

Jõu kasutamise regulatsiooni puhul ei kohaldata KorS-i, kuid seadusega on sätestatud KorS-is olev

proportsionaalsuse põhimõte vahetu sunni kohaldamise korral. Kaitsevägi võib veesõiduki või muu

ujuvvahendi sundpeatada või sundida selle Eesti sise- ja territoriaalmerest lahkuma. Kui nimetatud

meetmete rakendamisega ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda kõrgendatud vahetut ohtu, võib Kaitsevägi

veesõiduki või muu ujuvvahendi uputada. Enne jõu rakendamist hoiatab Kaitsevägi isikut, kelle

suhtes või kelle omandis või valduses oleva veesõiduki või muu ujuvvahendi suhtes ta kavatseb jõudu

rakendada. Hoiatamisest võib loobuda, kui hoiatamine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Relvastatud jõudu tuleb kasutada

viisil, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab. Relvastatud jõu kasutamine

peab olema proportsionaalne, arvestades taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat

olukorda, ja relvastatud jõudu võib kasutada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda

ei ole enam võimalik saavutada. Jõu kasutamise korral on riivatud samad PS-i paragrahvid, välja

arvatud § 33 (kodu puutumatus).

Vaba eneseteostust kaitsev PS-i § 19 on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigus, mille esemelisse

kaitsealasse jääb mistahes vaba tahte väljendus, mis ei ole teiste põhiõigustega kaetud. Vaba

eneseteostust riivab ka ettekirjutus taluda riikliku järelevalve meetme rakendamist, isegi kui adressaat

ei pea selleks ise midagi tegema. Vabadust kaitsevad PS-i §-d 20 ja 21, eraelu ja kehalist puutumatust

kaitsev PS-i § 26, omandi puutumatust kaitsev PS-i § 32 ja üldist liikumisvabadust tagav PS-i § 34

on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused (v.a PS-i § 32 lõige 2, omandi kasutamine),

mille piiramise tingimused on sätestatud põhiseaduse vastavas sättes.

Põhiõiguse riive on põhiseaduspärane siis, kui sekkumiseks on olemas seda lubav norm ja piirang on

vastavuses riive eesmärgiga. Eelnõuga antakse Kaitseväele edasilükkamatu meetme kohaldamise

pädevus ning määratakse kindlaks Kaitseväe volitused riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete ja

vahetu sunni kohaldamisel. Riikliku järelevalve ja vahetu sunni kasutamise põhiõiguspärasust on

hinnatud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja

22/28

Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) 572 SE seletuskirjas,

mistõttu seda siin seletuskirjas uuesti ei hinnata.

Jõu kasutamine veesõiduki või muu ujuvvahendi ja nendel olevate isikute vastu ei erine paljuski

KorS-is sätestatud vahetust sunnist, kuid on peamiselt mõeldud sõjalise riigikaitse meetmena. Seega

leiab eelnõu koostaja, et arvestades seadusega seatavaid jõu kasutamise piiranguid ning asjaolu, et

seda kasutatakse juhul, kui muid meetmeid kohaldada ei ole, on jõu kasutamise regulatsioon

kooskõlas põhiseadusega. Kaitsevägi peab alati ka jõu kasutamise rakendamisel silmas pidama

proportsionaalsuse põhimõtet. Meetmete rakendamine on põhiseaduspärane, kui sekkumiseks on

olemas seda lubav norm ja see norm vastab PS-ile. Vastasel juhul ei ole võimalik Kaitseväel vahetut

ohtu tõrjuda ning Kaitseväele korrakaitselise ülesande ja jõu kasutamise õiguse andmine on

eesmärgipäratu ega kaitse õigushüvet.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei ole kasutusele võetud uusi termineid ega määratlusi.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

1. Kaitseväele KAPO ülesannete täitmiseks edasilükkamatu pädevuse andmine ja Kaitseväele

jõu kasutamise õiguse andmine tsiviillaevade vastu

Kaitseväele antakse eelnõuga õigus reageerida mis tahes merelisele ohule, ka siis, kui see ülesanne

on seaduse järgi KAPO täita. Need ülesanded ei sisalda teabe kogumist, vaid ülesandeid, mille

täitmiseks on vaja füüsiliselt reageerida, et oht tõrjuda. Kui ohu peaks tõrjuma tegelikult teine asutus,

täidab Kaitsevägi ülesannet seni, kuni asutus, kelle ülesanne see muidu oleks, suudab ülesande

täitmise üle võtta (edasilükkamatu pädevus). Peale selle saab Kaitsevägi õiguse rakendada jõudu

veesõiduki või muu ujuvvahendi ja sellel viibivate isikute vastu, kui selle eesmärk on tõrjuda

veesõidukist või muust ujuvvahendist tulenev vahetu oht või kõrvaldada korrarikkumine, sealhulgas

juhul, kui veesõidukit või muud ujuvvahendit võidakse kasutada Eesti merealal asuva elutähtsa

teenuse osutaja taristu või sadama, teise veesõiduki või muu ujuvvahendi või riigi julgeoleku või

põhiseadusliku korra kahjustamiseks. Kohaldatav meede peab olema proportsionaalne ohu

suurusega; kõige äärmuslikum meede, mida kohaldada võib, on veesõiduki või muu ujuvvahendi

uputamine.

Sihtrühm:

Muudatuste peamine sihtrühm on Kaitsevägi, kes saab õigusi juurde merel reageerida mis tahes

merelt tulenevale ohule selleks, et tagada avalik kord, riigi julgeolek ja piirirežiimi nõuete täitmine.

Lisaks kuulub sihtrühma KAPO, kelle koostööd Kaitseväega eelnõu positiivselt mõjutab. Kaudselt

on sihtrühmad ka kõik merel järelevalvega seotud ülesandeid täitvad valitsusasutused, sest Kaitsevägi

saab nende asemel reageerida vahetule ohule merel, kui see asutus ise ei saa reageerida või ei saa

reageerida õigel ajal.

Teisese sihtrühma moodustavad piirirežiimi rikkujad merel, merealal liikuvad laevade, väikelaevade

ja muude veesõidukite käitajad, samuti väikesaarte elanikud ja külastajad ning elutähtsa teenuse

osutajad (ettevõtjad), kelle taristu või sadama kaitseks võib Kaitsevägi reageerida, et tõrjuda vahetu

oht.

23/28

1.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi

reageerimisvõime Eesti merealal. Eestis on mereliste ülesannetega asutusi üle kümne, seega üsna

killustunud. Ohud merel on samuti eri laadi – alustades illegaalsest kalapüügist ja sukeldumisest

(muinsus)kaitse all olevatele vrakkidele kuni terrorikuritegude ja hübriidtegevusteni. Kuna merel on

pidevalt Kaitsevägi, mitte teised asutused, saab ka Kaitsevägi sündmusele esimesena reageerida, kuid

kui tal seda õigust ei oleks, võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi, olles läheduses, ei reageeri, sest tal

puudub selleks õigus, seades nii ohtu näiteks inimeste elu ja tervise või veealuse taristu. See tähendab,

et muudatustel on üldiselt positiivne mõju ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitsevägi ei pea

viivitama sündmusele reageerimisega hindamaks, kas ta võib reageerida.

Eelnõuga on tagatud, et seniseid ülesandeid Eesti merealal täidetakse vähemalt samal tasemel.

Kaitsevägi saab edasilükkamatu pädevuse reageerida inimeste elu ja tervist vahetult ohustavatele

juhtumitele Eesti merealal ja väikesaartel ülesannete puhul, mida tavapäraselt täidab KAPO.

Kaitsevägi saab samad vahendid ja õigused, mis on praegu KAPO-l nende ülesannete täitmiseks.

Selliste ülesannetega on tihedalt seotud Kaitseväele antav õigus kasutada jõudu, sest jõu kasutamine

erimeetmena tähendab üldjuhul vahetut ohtu inimese elule ja tervisele või veesõidukile, vee all ja vee

peal olevale taristule või muule sellisele, millele reageerimise ja mille hiljem uurimise õigus on

seadusega antud KAPO-le.

Sarnaselt PPA ülesannete täitmiseks edasilükkamatu pädevuse andmisega võib väikesaartele

reageerimine pikeneda seoses sellega, et Kaitsevägi hindab, kas reageerimine võib mõjutada

Kaitseväe enda ülesannete täitmist või mitte. See võib mõjutada väikesaartel toimepandud süütegude

ennetamist ja lahendamist, kuna Kaitsevägi saab sekkuda üksnes juhul, kui on vahetu oht inimeste

elule ja tervisele.

Kaitseväele õiguste andmine reageerida merel mis tahes olukorras ei mõjuta otseselt välissuhteid,

kuid mõju võib tekkida juhul, kui Kaitsevägi, reageerides mõnele sündmusele, kasutab jõudu,

sealhulgas relvastatud jõudu mõne välisriigi lipu all sõitva laeva suhtes. Lipuriik võib sellele

reageerida, edastades näiteks noodi Eestile, või reageerida muul viisil (olenevalt olukorrast ja riigist).

Arvestades sündmuste esinemise sagedust, on mõju väike, kuid kui sündmus toimub, võib selle mõju

olla suur.

1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega

pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Samuti ei ole alust arvata, et keskvalitsuse ja väikesaarte

kohalike omavalitsuste suhted halveneksid seetõttu, et Kaitsevägi võib KAPO ülesannete täitmiseks

edasilükkamatu pädevuse raames reageerida vahetule ohule.

Mõju riigiasutuste korraldusele on positiivne, kuid väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata

asutuste vahel ülesandeid ümber. Suurim mõju on Kaitseväe, täpsemalt mereväe tegevusele, sest ta

saab õiguse reageerida mis tahes ohule merel. Selle mõju suurust on keeruline prognoosida, sest kui

sääraseid sündmusi, millele tuleb reageerida, ei toimu, on mõju väike, kuid kui mõni sündmus toimub,

võib selle mõju olenevalt sündmuse iseloomust ulatuda keskmisest väga suureni. Mõju sagedus on

pidev, sest Kaitsevägi peab olema valmis reageerima igal ajal. Valmisoleku aja sisse jäävad ka

reageerimiseks vajalik väljaõpe ja õppused, kus harjutatakse sündmustele reageerimist.

Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti pole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

24/28

2. Veealuse taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevustest ning muudest sise- ja

territoriaalmeres tehtavatest tegevustest teavitamine või nendega seotud loa taotlemine

Eelnõuga pannakse kohustus taotleda territoriaalmeres merealuse taristu hooldamisega seotud

tegevuste (vaatlus, parandamine jne) jaoks luba ning kohustus teavitada majandusvööndis tehtavatest

tegevustest. Muudest tegevustest, mis pole juba seadustega reguleeritud, tuleb Kaitseväge teavitada

ja saada nende nõusolek. Seda on vaja selleks, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või muul viisil

merel toimuvat jälgivad asutused teaks, et tegemist on seadusliku tegevusega. Vastasel korral võib

Kaitsevägi kasutada jõudu, et ebaseaduslik tegevus tõkestada. Samuti täidab hooldustöödega seotud

tegevustest teavitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse töötegijate

tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise. Riigiasutused, kes tegutsevad merel, peavad oma

tegevusest teavitama.

Sihtrühm:

Peamise sihtrühma moodustavad veealuse taristu ja rajatiste omanikud ning valdajad, samuti need

isikud, kes soovivad tegutseda merel peamiselt vee all muul põhjusel, mis ei ole veel seadusega

reguleeritud.

Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kes loob mereolukorrateadlikkust ja tagab merel piirirežiimi.

Kolmanda sihtrühma moodustab kogu Eesti elanikkond, kes tarbib teenuseid, mida tarnitakse

veealuse taristu kaudu.

2.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju välissuhetele puudub.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest parem mereolukorrateadlikkus loob parema

merejulgeoleku ja see omakorda parema eelduse, et veealune taristu jääb puutumatuks. Seejuures

tuleb märkida, et teatavasti ei saa mõistlike kuludega tagada veealuse taristu puhul täielikku kaitset,

mis tähendab, et jääb teatud tõenäosus, et veealust taristut kogemata või pahatahtlikult kahjustatakse.

Seda on aga võimalik minimeerida, kui mereolukorrateadlikkuse raames on teada, kes, millal ja kus

veealust taristut hooldab, et mitte reageerida juhtudel, kus seda vaja ei ole. Terve ja toimiv veealune

taristu on üks majandusjulgeoleku alustalasid.

2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega

pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Mõju riigiasutuste korraldusele on väike. Mõjutatud on peamiselt Kaitsevägi, kellele tuleb taotlus

esitada ja kes seda menetleb ning keda tuleb teavitada muudest tegevustest. Kuna taotlust menetlevate

isikute arv võrreldes kogu Kaitseväe koosseisuga on väike, on ka mõju väike. Samuti ei ole võimalik

taotluste arv suur, mistõttu ei ole ka töökoormus suur. RiPS seab juba praegu paljudel juhtudel

kohustuse saada nõusolek Kaitseväelt paljudeks tegevusteks, mistõttu need lisanduvad teavitamised

ning loa taotlemine taristu ja rajatiste korral ei kasvata töökoormust kuigi palju. Kaitsevägi teeb seda

tööd nagunii iga päev, selline teenus on tagatud ööpäev läbi.

2.3. Mõju majandusele

Eelnõus sätestatu mõjutab majandust pigem kaudselt, sest terved ja toimivad veealune taristu ja

rajatised tagavad kogu elanikkonna ja ka ettevõtjate jaoks andmeside liikumise, elektrivõrgu töö ning

gaasiga varustatuse. Loa taotlemine ja teavitamine hooldustöödest ei mõjuta taristu omanikke ega

valdajaid kuigi palju, sest seda tehakse teatud ulatuses ka praegu ning see on pikemas plaanis nende

25/28

endi huvides, sest nii suudetakse koostöös tagada parem mereolukorrateadlikkus ja sealt edasi kiirem

reageerimine kahtlasele tegevusele taristu läheduses.

Eelnõus sätestatu ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju elu- ja

looduskeskkonnale ega regionaalarengule, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju.

3. Tehniline järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle

Eelnõu kohaselt teeb Kaitsevägi Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite

üle järelevalvet. Eesmärk on tagada, et registris olevad veesõidukid on merekõlblikud või

sõidukõlblikud. Selleks lisatakse asjakohane säte nii MSOS-i kui ka KaLS-i. Samuti antakse MSOS-

iga Kaitseväele õigus kehtestada: 1) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja

väikelaeva tehnilise ülevaatuse kord, 2) tehnilised nõuded nendele laevadele ja väikelaevadele ning

3) laeva ja väikelaeva merekõlblikuks või sõidukõlblikuks tunnistamise kord.

Sihtrühm:

Sihtrühma, keda eelnõus sätestatu mõjutab, moodustavad Kaitsevägi ja Kaitseliit. Täpsemalt need

üksused, kes kasutavad veesõidukeid ja kelle üle Kaitsevägi järelevalvet teeb, samuti Kaitseväes

järelevalvet tegev üksus.

3.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju välissuhetele puudub.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne ja suure mõjuga, sest ainult merekõlblike ja sõidukõlblike

laevadega ja väikelaevadega on võimalik täita ülesandeid merel ja siseveekogudel.

3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega

pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe, samuti mõjutab

Kaitseliitu47. Kaitseväel ja Kaitseliidul on hulk48 veesõidukeid, mis on registreeritud Kaitseväe ja

Kaitseliidu veesõidukite registris. Ka praegu tehakse neile tehnilist ülevaatust, kuid seda ei tehta

ühtsete nõuete alusel. Kuna ka praegu toimub teatud ulatuses kontrollimine, siis pärast eelnõukohase

seaduse jõustumist ei suurene Kaitseväe töökoormus märgatavalt. Alguses on vaja üle vaadata ja

kehtestada kõik vajalikud nõuded ning korrad, kuid pärast nende valmimist jääb üksnes rutiinne

kontroll kooskõlas kehtestatud korraga.

Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

4. AIS-seadme paigaldamise kohustus

Eelnõuga pannakse reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele veesõidukitele, kellel ei ole

praegu kohustust AIS-seadet paigaldada, A-klassi AIS-seadme paigaldamise kohustus. A-klassi AIS-

seadme omamise kohustus on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema

kogumahutavusega laeval, mis ei ole reisilaev. Reidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema

mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevusluba. Selleks, et tõhusamalt kontrollida laevade

liikumist ja tegevusloaga veesõidukeid, muu hulgas piirirežiimi ja sanktsioonide nõuetest

47 Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. 48 Täpne arv on piiratud juurdepääsuga teave.

26/28

kinnipidamist, on vaja teada, kuidas ja kus need veesõidukid liiguvad. Ilma AIS-seadmeta on seda

väga keeruline teha. A-klassi AIS-seade tuleb reidil olevaid laevu teenindavatel laevadel paigaldada

kuue kuu jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest.

Sihtrühm:

Sihtrühma moodustavad need veesõidukid, mis peavad eelnõukohase seaduse jõustumise järel

soetama ja paigaldama veesõidukile nõuetekohase A-klassi AIS-seadme. Eelnõu koostamise ajal on

selliseid veesõidukeid seitse, kellele on antud luba teenust osutada, kuid kellel puudub A-klassi AIS-

seade. Kokku on lubatud reidil olevatele laevadele teenust osutada 51 veesõidukil (sh lootsilaevad).49

4.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju välissuhetele puudub.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest see parandab mereolukorrateadlikkust ja järelevalve

kvaliteeti ning tagab, et laevad ei osutaks teenust nendele laevadele, kellele seda ei tohi osutada,

näiteks sanktsiooni all olevatele laevadele.

4.2. Mõju majandusele

Mõju majandusele on kaudne. Sihtrühm, kes peab paigaldama A-klassi AIS-seadme, on võrreldes

kõikide laevadega, kellel on õigus sadamates ja reidil olevatele laevadele teenust osutada, väike. AIS-

seadmed ei maksa palju50 võrreldes laeva enda maksumuse või muude seadmete maksumusega,

seetõttu ei ole tegemist ebaproportsionaalse nõudega. Üleminekuajana määratud tähtaeg ei ole samuti

ebamõistlik, vaid piisav selleks, et laeva omanik jõuaks soetada AIS-seadme. Nendel laevadel, kes

plaanivad alustada teenuse osutamist pärast eelnõukohase seaduse jõustumist, peab olema A-klassi

AIS-seade juba tegevuse algusest alates.

Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele,

regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset

mõju.

Kokkuvõte mõjust eraõiguslike isikute halduskoormusele

Eelnõuga plaanitavatel muudatustel on väike mõju Kaitseliidu nende üksuste tegevusele, kes

kasutavad veesõidukeid. Kaitsevägi teeb tehnilist järelevalvet nende veesõidukite üle, mida nad

varem ise kontrollisid. Samas peavad nad hakkama täitma Kaitseväe kehtestatud nõudeid, kuid see ei

ole suure mõjuga, sest koostöö Kaitseväega käib ka praegu.

Kodanike halduskoormust kõnesoleva eelnõuga plaanitavad muudatused ei mõjuta.

Veealuse taristu ja rajatiste omanike ning valdajate halduskoormus oluliselt ei kasva, sest nad esitavad

hooldustöödega seotud andmeid ja teavitavad nendest ka praegu. Eelnõuga pigem täpsustatakse,

millal tuleb esitada taotlus ja millal teavitada. Nendel isikutel, kes soovivad merel peamiselt vee all

tegutseda muul põhjusel, mis ei ole juba seadusega reguleeritud ja mis ei ole vahetult seotud

rahumeelse läbisõiduga, tekib väike halduskoormus, sest nad peavad teavitama Kaitseväge

kavandatavast tegevusest. Osa neist teeb seda juba praegu, kuigi kohustust ei ole, kuid osa mitte.

Viimastele tekib väike halduskoormus teavitamiskohustuse tõttu.

49 Elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmed. 50 AIS-seadmed maksavad mõnesajast eurost paari tuhande euroni olenevalt sellest, milliseid lisafunktsioone soovitakse

seadmele soetada.

27/28

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ning tulud

Kohalikule omavalitsusele ei kaasne eelnõukohase regulatsiooniga ühtegi kulu ega saada ka tulu.

Samuti ei panda talle seadusega uusi ülesandeid ega muudeta olemasolevaid, mistõttu ei kaasne

kohalikule omavalitsusele eelnõukohase seadusega mingeid tegevusi.

Riigiasutustest tekib õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, kes saab muu hulgas juurde õiguse

reageerida merelistele ohtudele. See tähendab Kaitseväe (peamiselt mereväe) jaoks uusi

tööülesandeid ja oskusi, mille täitmiseks on vaja üle vaadata või kehtestada uued tegevusjuhendid.

See on ühekordne ülesanne ja ei vaja lisatööjõudu ega kordade kehtestamise järel ümberkorraldusi

Kaitseväes.

Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppe kavad, mis võivad lisanduda

merel mis tahes merelisele ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning plaanima asjakohase

väljaõppe. Üks selline ülesanne on pardumine teisele veesõidukile. Väljaõppe korraldamine vajab

raha, kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires.

Tulud

Eelnõukohase seaduse jõustamisega ei kaasne riigieelarve tulu. Eelnõuga ei kehtestata kohustust

tasuda riigilõivu taristu ja rajatiste hooldustöödega seotud tegevuste jaoks taotluse menetlemiseks.

Kulud

Riigile ei too eelnõukohase seaduse rakendamine lisakulutusi. Kõik vajalikud kulutused jäävad

riigieelarve, sealhulgas Kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste asutuste eelarve piiresse. Kaitseväe jaoks

vajaliku väljaõppe kulud kavandatakse Kaitseväe eelarve planeerimisel. Väljaõppeks kuluvat summat

ei ole võimalik öelda. See oleneb sellest, milliste uute ülesannete alast väljaõpet nad saanud ei ole,

kuid see selgub täpsemas koostöökokkuleppes KAPO-ga.

8. Rakendusaktid

Eelnõukohane seadus sisaldab järgmisi volitusnorme:

1. RiPS-i § 142 lõige 3: Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise

korra ning loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister on kaitseminister. Määruse

eelnõu kavand on seletuskirja lisas.

2. MSOS-i § 13 lõige 10: Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva

tehnilise ülevaatuse korra ning tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele kehtestab Kaitsevägi.

Kaitseväe juhataja käskkirjaga kehtestatavat tehnilise ülevaatuse korra ning tehniliste nõuete eelnõu

kavandit seletuskirjale ei lisata.

3. MSOS-i § 17 lõige 10: Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva

merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise korra kehtestab Kaitsevägi. Kaitseväe juhataja

käskkirjaga kehtestatavat veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja

sõidukõlblikuks tunnistamise korra eelnõu kavandit seletuskirjale ei lisata.

Kaitseväele uue ülesande (tehnilise järelevalve tegemine) lisandumisega on vaja muuta ka Vabariigi

Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“. Põhimääruse §-i 19 lõikesse 2 on

vaja lisada mereväele uus ülesanne, mis on seotud tehnilise järelevalve tegemisega. Selleks lisatakse

28/28

punkt 7 tekstiga „7) korraldada meresõiduohutust Kaitseministeeriumi valitsemisalas“. Eelnõu

kavandit seletuskirjale ei lisata.

Eelnõukohase seaduse jõustumisega muutub kehtetuks Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määrus

nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega

seadistamise ja varustamise nõuded“, sest selle volitusnorm § 19 lõikes 7 tunnistatakse kehtetuks.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Välisministeeriumile ja

Justiitsministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule, samuti Logistika ja

Sadamate Liidule, Eesti Laevaomanike Liidule ning veealuse taristu omanikele.

1/4

Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse

ja merejulgeoleku parandamine) eelnõu

seletuskirja lisa

EELNÕU

KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

2024. a

Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud

tegevusteks loa taotlemise ja andmise kord

ning loa taotlemise vorm

Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 142 lõike 3 alusel.

§ 1. Loa taotlemine

(1) Loa taotlus esitatakse Kaitseväele elektronposti teel.

(2) Loa taotluse näidisvorm on esitatud määruse lisas.

(3) Loa taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) taotluse esitamise kuupäev;

2) tööde tellija Eestis ja tema kontaktandmed;

3) territoriaalmeres või sisemeres tehtavate tööde aeg;

4) laeva lipuriik ja tüüp;

5) laeva nimi, kutsung ja registreerimisnumber;

6) laeva kapteni nimi ja laevapere liikmete arv;

7) lähtesadam enne Eesti Vabariigi territoriaalmerre või sisemerre sisenemist;

8) Eesti Vabariigi territoriaalmerre või sisemerre sisenemise kuupäev, eeldatav kellaaeg

(GMT) ja koordinaadid;

9) Eesti sihtsadam ja eeldatav sihtsadamas viibimise aeg;

10) Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemeres seilamise ja tööde tegemise skeem;

11) tööde eesmärk;

12) töödel kasutatavad seadmed;

13) taotluse esitamise kuupäev.

2/4

§ 2. Loa andmine

Loa andmise või loa andmisest keeldumise otsuse teeb Kaitsevägi 5 tööpäeva jooksul

nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

Hanno Pevkur

Minister

Kusti Salm

Kantsler

Lisa Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotluse näidisvorm

3/4

Kaitseministri pp.kkkkk 2024. a määruse nr …

„Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks

loa taotlemise ja andmise kord ning loa taotlemise vorm“

LISA

Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotluse näidisvorm

VEEALUSTE KAABLITE JA TORUDE NING RAJATISTE

HOOLDUSTÖÖDEGA SEOTUD TEGEVUSTEKS LOA TAOTLEMISE

VORM

APPLICATION FORM FOR MAINTENANCE OF UNDERWATER

CABLES AND PIPELINES AND CIVIL ENGINEERING WORKS

1. Taotluse esitamise kuupäev/

Date of application or notification

2. Tööde tellija Eestis ja tema

kontaktid/

Contact info

3. Territoriaalmeres või sisemeres

tehtavate tööde aeg/

Period of works in territoriaal waters

or internal waters

4. Laeva lipuriik ja tüüp/

Nationality and type of ship

5. Laeva nimi, kutsung ja

registreerimisnumber/

Name, call sign and registration

number of the ship

6. Laeva kapteni nimi ja laevapere

liikmete arv/

Name of captain of the ship and

number of crew members

7. Lähtesadam enne Eesti Vabariigi

territoriaalmerre või sisemerre

sisenemist/

Last port of departure before entering

territoriaal waters or internal waters of

the Republic of Estonia

4/4

8. Eesti Vabariigi territoriaalmerre või

sisemerre sisenemise kuupäev,

eeldatav kellaaeg (GMT) ja

koordinaadid/

Date, estimated time (GMT) and point

on entry into territoriaal waters or

internal waters of the Republic of

Estonia

9. Eesti sihtsadam ja eeldatav

sihtsadamas viibimise aeg/

Port of destination in Estonia,

estimated duration of stay in port

(anchorage)

10. Eesti Vabariigi territoriaal- ja

sisemeres seilamise ja tööde tegemise

skeem/

Route and work line within Estonian

territorial and internal waters

11. Tööde eesmärk/

Purpose of the work

12. Töödel kasutatavad seadmed/

Equipment used for maintenance work

13. Allkiri/

Signature

1/5

26.06.2024

EELNÕU

Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku

parandamine)

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 31 asendatakse läbivalt sõnad „Politsei- ja Piirivalveamet“ vastavas käändes

sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Julgeolekuasutus võib kaasata kaitseväelasi ja Kaitseväe teenistujaid oma ülesannete

täitmisse või täitmise tagamisse.“;

3) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kaasatud kaitseväelasel ja Kaitseväe teenistujal on

julgeolekuasutuse ametniku volitused.“;

4) paragrahvi 45 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) veesõiduki ja muu ujuvvahendi tekitatud ohu tõrjumisel.“;

5) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse §-s 471 sätestatud meetmete ja jõu kasutamise otsustab riigikaitse

valdkonna korraldamise eest vastutav minister, teavitades sellest kohe Vabariigi Presidenti.“;

6) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

„§ 471. Jõu kasutamine veesõidukist ja muust ujuvvahendist tuleneva ohu tõrjumiseks

Eesti merealal

(1) Kaitseväge võib Eesti merealal kasutada selleks, et tõrjuda veesõidukist või muust

ujuvvahendist tulenevat rünnet või muud vahetut ohtu, kui on alust arvata, et seda veesõidukit

või muud ujuvvahendit võidakse muu hulgas kasutada Eesti merealal asuva elutähtsa teenuse

osutaja taristu või sadama, teise veesõiduki või muu ujuvvahendi kahjustamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on Kaitseväel õigus veesõidukit või muud

ujuvvahendit sundida Eesti sise- ja territoriaalmerest lahkuma või sundpeatada, sealhulgas anda

hoiatusi või teha hoiatuslaskusid. Kui nimetatud meetmete rakendamisega ei saa või ei saa õigel

2/5

ajal rünnet või muud ohtu tõrjuda, võib Kaitsevägi kasutada veesõiduki või muu ujuvvahendi

vastu relvastatud jõudu, sealhulgas veesõiduki või muu ujuvvahendi uputada.

(3) Jõu kasutamine peab olema proportsionaalne, arvestades taotletavat eesmärki ja

kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ning jõudu võib kasutada vaid nii kaua, kui selle

eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel võib kaasata Eesti Vabariigiga

kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude.“;

7) seadust täiendatakse §-ga 482 järgmises sõnastuses:

„§ 482.Tsiviilveesõidukist ja muust ujuvvahendist tuleneva ohu tõrjumine Eesti merealal

(1) Kaitsevägi võib tsiviilveesõidukist või muust ujuvvahendist tuleneva vahetu ohu

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks Eesti merealal, sealhulgas elutähtsa teenuse

osutaja taristu, sadama, teise veesõiduki või muu ujuvvahendi kahjustamise korral, kohaldada

veesõiduki või muu ujuvvahendi ning sellel viibivate isikute vastu riikliku järelevalve

üldmeetmeid ja korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 44–52 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Kui nimetatud meetmete

rakendamisega ei saa või ei saa õigel ajal vahetut ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada,

võib Kaitsevägi mehitamata tsiviilveesõiduki või muu mehitamata ujuvvahendi uputada.

(2) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostamisel

kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või laeva pardal asuvat ja kasutatavat relva

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“.

§ 2. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast numbrit „33,“ numbriga „44,“;

2) paragrahvi 114 lõikes 11 asendatakse number „45“ numbriga „44“;

3) paragrahvi 13 lõiked 2 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 14 lõikes 11 asendatakse sõnad „kooskõlastatult Kaitseväega“ sõnadega

„Kaitseväe nõusolekul“;

6) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaluba võib olla mitmekordne, kui tegemist

on Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi ranniku- ja piirivalve

funktsiooni täitva või jäämurdetöid tegeva laevaga.“;

3/5

7) seadust täiendatakse §-ga 142 järgmises sõnastuses:

㤠142. Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamine ning muud tegevused

(1) Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning muud

tegevused, millel ei ole otsest seost rahumeelse läbisõiduga või mida ei ole nimetatud §-des 14

ja 141 või ei ole reguleeritud teiste seadustega, on lubatud Kaitseväe nõusolekul.

(2) Riigiasutused, kes täidavad oma seadusega pandud ülesandeid merel, peavad teavitama

Kaitseväge oma tegevusest.

(3) Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning

loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“.

§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduse § 85 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende

alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab järelevalvet

Kaitsevägi.“.

§ 4. Majandusvööndi seaduse muutmine

Majandusvööndi seaduse § 11 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Juriidiline ja füüsiline isik, kelle omanduses, valduses või kasutuses on tehissaared,

rajatised ja seadmestikud, peab teavitama Kaitseväge kõikidest kavandatavatest veealustest

vaatlustegevustest ja hooldustöödest. Esitatav teave peab sisaldama riigipiiri seaduse § 142

lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud andmeid.“.

§ 5. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sõjalaevale kohaldatakse käesoleva seaduse 11. peatükki, Kaitseväe ja Kaitseliidu

veesõidukite registris olevale veesõidukile lisaks § 12 lõiget 7, § 13 lõiget 10 ja § 17 lõiget 10,

kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.“;

2) paragrahvi 1 lõikest 41 jäetakse välja sõnad „§ 19 lõige 7 ja“;

3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teeb tehnilist

järelevalvet Kaitsevägi.“;

4/5

4) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise

ülevaatuse korra ning tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele kehtestab Kaitsevägi.“;

5) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva merekõlblikuks

ja sõidukõlblikuks tunnistamise korra kehtestab Kaitsevägi.“;

6) paragrahvi 19 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Kaitsevägi võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra

ajal üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks korraldada laevaliiklust ja

kehtestada ajutisi piiranguid või anda korraldusi Transpordiametile nende kehtestamiseks.“;

8) paragrahvi 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1 asendatakse sõna „politseiasutusele“ sõnadega

„Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“;

9) paragrahvi 471 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 531 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Reidil olevale laevale teenust osutav laev (edaspidi reiditeenust osutav laev), olenemata

selle kogupikkusest ja kogumahutavusest, peab olema varustatud A-klassi AIS-seadmega, mis

vastab käesoleva seaduse § 191 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele.“;

11) paragrahvi 72 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest on laeva kapten, reeder või laevaagent

kohustatud teatama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile. Laevaõnnetuse korral on Eesti

riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama viivitamata

Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.“;

12) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 27 järgmises sõnastuses:

„(27) Reiditeenust pakkuv laev, mis tegutseb enne käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumist

ja tegutseb pärast edasi, peab olema varustatud nõuetele vastava A-klassi AIS-seadmega

hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumisest.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ „.............................“ 2024. a.

5/5

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)