Vaideotsus

SA Ida-Viru Keskhaigla

Tervise tn 1, Kohtla-Järve linn

Ida-Viru maakond 31025

registrikood: 90003433

Vaideotsus

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

Tulenevalt Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi ka RTK või vaide lahendaja) 21.11.2022

otsusest finantskorrektsiooni tegemise kohta nr 11.2-4/1165 ja lähtudes haldusmenetluse

seaduse (edaspidi HMS) §-st 73, perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS)

§ 51 lõikest 2 ja tervise- ja tööministri 4. aprilli 2019. a käskkirja nr 32 „„Keskhaigla

infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ (edaspidi TAT määrus) punktist 7.10 vaatas

RTK läbi SA Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi ka vaide esitaja, toetuse saaja või hankija)

15.12.2022 esitatud vaide, milles vaide esitaja taotleb RTK 21.11.2022 otsuse

finantskorrektsiooni tegemise kohta nr 11.2-4/1165 kehtetuks tunnistamist.

2. Asjaolud

2.1. RTK on rahuldanud meetme „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine

tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” tegevuse „Haiglavõrgu

tugevdamine riskipiirkonnas“ raames finantskorrektsiooni otsuse toetuse andmise tingimuste

„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ (edaspidi TAT) Sihtasutus Ida-

Viru Keskhaigla projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiikonnas“ (projekti

nr 2014-2020.2.04.19-0085).

2.2. RTK on tuvastanud riigihangete kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke

viitenumbriga 241623 „Ahtme Tervisekeskuse G-korpuse rekonstrueerimine“ (edaspidi

riigihange nr 241623) ja riigihanke viitenumbriga 243968 „Ahtme tervisekeskuse G-korpuse

rekonstrueerimistööde omanikujärelevalve teenused“ (edaspidi riigihange nr 243968)

läbiviimisel järginud korrektselt riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid.

2.3. RTK esitas toetuse saajale 21.11.2022 otsuse nr 11.2-4/1165 finantskorrektsiooni

tegemise kohta (edaspidi FKO) ning luges mitteabikõlblikuks kuluks 71 487,77 eurot.

25.01.2023 nr 11.2-4/23/110

2.4. Vaide esitaja FKO-ga ja selles toodud rikkumistega ning järeldustega riigihankes nr.

241623 ja riigihankes nr 24368 ei nõustu ning esitas 15.12.2022 RTK-le vaide FKO kehtetuks

tunnistamiseks.

3. Vaide lahendaja seisukohad

3.1. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 83 lõike 1 kohaselt kontrollitakse vaiet läbi

vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel

ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK

kontrollib FKO õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes vaide esitaja poolt vaides esitatud

argumentidest ja vastuväidetest.

(a) piirav hanketingimus riigihankes nr 241623

3.2. Toetuse saaja on viinud läbi rahvusvahelise hankemenetlusena riigihanke nr 241623.

Hankija on kehtestanud riigihankes nr 241623 alusdokumendis (hankelepingu projekt) ja

hankelepingus piirava tingimuse, mille kohaselt peab töövõtja garantiiaja tagatisena esitama

Eestis registreeritud krediidiasutuse poolt väljastatud garantiikohustuse täitmistagatise.

3.3. RTK asus vaideotsuses seisukohal, et eelkirjeldatud nõue, mis näeb garantiikohustuse

täitmistagatisele ette selle väljastamise Eestis registreeritud krediidiasutuse poolt, on

põhjendamatult piirav pakkujate suhtes, kes tegutsevad mõnes teises Euroopa Liidu

liikmesriigis. Hankija ei ole andnud võimalust potentsiaalsele välispakkujale esitada oma

asukohariigi krediidiasutuse garantiikohustuse täitmistagatist. RTK asus FKO-s seisukohale,

et Eestis registreeritud krediidiasutuselt tagatise saamise protsess võib välisriigist pärit

pakkujalt eeldada ebaproportsionaalselt suurt pingutust ning see võis mõjutada tema otsust

hankes osaleda.

3.4. Vaide lahendaja seisukohalt piirab tingimus, mille kohaselt peab pakkuja esitama Eesti

Vabariigis registreeritud krediidiasutuse poolt väljastatud garantiikohustuse täitmistagatise

põhjendamatult konkurentsi, sest sellise tingimuse seadmisega kohtleb toetuse saaja

võimalikke pakkujaid (sh välispakkujaid) ebavõrdselt. Piiravast tingimusest lähtuvalt olid

seega hankes eelisseisundis pakkujad, kelle „kodupank“ oli registreeritud Eesti Vabariigis.

3.5. Euroopa Liidu riigihangete regulatsiooni eesmärk on tagada eelkõige kaupade vaba

liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtted ning nendest

tulenevad võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise,

proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtted. RHS § 1 kohaselt on riigihangete seaduse

eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine,

isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne

ärakasutamine riigihankel. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb hankijatel riigihangete

korraldamisel järgida muuhulgas ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Üldpõhimõtteid

tuleb järgida nii alla rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete kui ka rahvusvahelist piirmäära

ületavate hangete puhul. Kuna rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul eeldatakse

välismaiste pakkujate huvi hankes osalemise vastu, tuleb selliste hangete läbiviimisel hankijal

jälgida, et hankes osalemise tingimused oleksid kehtestatud ka sellest eeldusest lähtuvalt.

Seega tuleb tingimused sõnastada selliselt, et välispakkujad saaksid hankes pakkumusi esitada

hankija asukohariigi ettevõtjatega võrdsetel alustel ilma ebamõistlikke pingutusi tegemata.

3.6. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 45 lg 1 p 3 kohaselt

tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on

jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg 2 kohaselt võtavad liikmesriigid arvesse

eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad

proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse liidu õiguse või selle

kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja

investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on

mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet põhjendamata kuluartikli

liidu eelarvest debiteerimise tõttu (määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36).

3.7. Ka Euroopa Kohtu kohtuasjades nr C-383/06-C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui

rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud

abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud

konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka EL eelarvet ja siseturgu. Vaide lahendaja on seisukohal,

et rikkumise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, kuivõrd

ei ole teada, milline oleks olnud hanke lõpptulemus, sh pakkujate ring, pakkumuste

maksumused ja milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui hankija ei oleks sätestanud

hankedokumentidega piiravat tingimust välispakkujate suhtes.

3.8. Rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul välismaiste pakkujate huvi eeldatakse

automaatselt. Kohtupraktika kohaselt ei pea rakendusüksus tõendama välismaiste pakkujate

tegelikku huvi, piisab potentsiaalsest piiriülese huvi olemasolust, millele viitab muuhulgas

riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületav eeldatav maksumus1. Seega, kui vaide esitaja leiab,

et välispakkujatel ei olnud hankel osalemise vastu huvi hanke väikese maksumuse ja mastaabi

tõttu, siis on see pelgalt vaide esitaja subjektiivne arvamus, mida ei saa RTK FKO-s

finantsmõju vähendava asjaoluna kuidagi arvestada. Seega tuleb eeldada ka selliste riikide

huvi hanke vastu, kelle kodupank ei ole Eestis.

3.9. Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsuse nr C-743/18 punktist 51 lähtuvalt eeldab eeskirjade

eiramine kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab

tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab

olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Viidatud lahendi punktis 67 on täpsustatud, et

nõutud ei ole konkreetse finantsmõju tõendamist, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi

eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud (vt selle kohta 6. detsembri 2017. aasta

kohtuotsus Compania Naţională de Administrare a Infrastructurii Rutiere, C-408/16,

EU:C:2017:940, punktid 60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohtu 14.06.2016

otsuse nr C‑406/14 punktis 44 on selgitatud, et sellisel juhul ei ole nõutav, et konkreetne

finantsmõju oleks nähtav (vt analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2011, Chambre de commerce

et d’industrie de l’Indre, C‑465/10, EU:C:2011:867, punkt 47).

1 Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2022 otsus nr 3-19-1239, p 36; Tallinna Halduskohtu 05.07.2022 otsus nr 3-

20-784 p 49; Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 otsus nr 3-21-339 p 15.

3.10. Samuti on Euroopa Kohus 06.12.2017 otsuse nr C-408/16 punktis 63 väljendanud

seisukohta, et Liikmesriigi kohtul tuleb kontrollida, kas riigihankemenetluses osalejate ringi

piirangu toimeks oli see, et mõju fondi eelarvele ei saa välistada. Seega on piirava

hanketingimuse puhul konkurentsi kahjustamine eeldatav, sest täielikult pole võimalik

välistada selle heidutavat mõju hankes osalemisest huvitatud isikutele. Siinjuures selgitab vaide

lahendaja, et finantskorrektsiooni tegemisest loobumiseks ei piisa ainult kahju tekkimise

ebatõenäosuse hindamisest, sest tulenevalt eelkirjeldatud Euroopa Kohtu lahenditest on vajalik

jõuda ka järeldusele, et kahju tekkimise võimalus on välistatud. Seega isegi kui asuda

seisukohale, et kahju tekkimise võimalus on vähetõenäoline nagu vaide esitaja on järeldanud,

ei ole selle tekkimise võimalus välistatud.

3.11. Vaide esitaja märgib, et pole ühtegi tõendit ega kaudset viidet, et välismaa ettevõtja

oleks soovinud Eesti turule siseneda. Vaide lahendaja hinnangul pole võimalik tagantjärgi

tuvastada, kas piirava tingimuse tõttu mõni välisriigi pakkuja hankes osalemisest loobus,

mistõttu ei saa sellist võimalust tõsikindlalt välistada. Asjaolu, et riigihangete registris ei ole

välisriigi ettevõtjad küsinud piirava tingimuse kohta küsimusi ega teinud ettepanekuid, ei

tõenda hankes osalemise huvi puudust. Eeltoodust tulenevalt ei saanud RTK arvestada

finantsmõju välistava asjaoluna seda, et ükski välisriigi pakkuja piirava tingimuse kohta

selgitusi ei küsinud.

3.12. Rikkumise võimalikku finantsmõju ei välista ka asjaolu, et objektiivselt küll said

välispakkujad pakkumust esitada, kuid tingimuste täitmine on välisriigi pakkujatele võrreldes

siseriiklike pakkujatega keerulisem ja võib seetõttu omada välispakkujatele heidutavat mõju

hankes osalemiseks. Vaide esitaja on möönnud, et krediidiasutuse tõendi saamise protseduur

oli välisriigi pakkujale keerukam. Hankijad kaalutlevad hankes osalemist hankes kehtestatud

tingimusi (sh hankelepingu tingimusi) arvestades. Seega pidi välisriigi ettevõtte arvestama, et

tal tuleb esitada Eestis registreeritud krediidiasutuse garantiiaegne tagatis olukorras, kus

puudub kindlustunne, kas talle see üleüldse väljastatakse. Nimetatud asjaolu võib olla

heidutava mõjuga ning pakkumuse tegemisest loobuti. Seega eeldab ka garantiiaegse tagatise

nõue, et rahvusvaheline ettevõte on enne pakkumuse tegemist läbinud teataval tasemel

garantii saamise protseduurid hankija asukohariigi krediidiasutuses, kuivõrd ta peab enne

hankes osalemist veenduma, et on võimeline nõutud garantiikirja saama.

3.13. Vaide esitaja märgib, et hankel ei registreerinud ega laadinud dokumente alla ükski

välispakkuja. Vaide lahendaja on seisukohal, et piirava tingimuse olemasolu tõttu ei saa

välistada, et välisriigi ettevõtted just seetõttu hankes osalemisest loobusid. Sealjuures tuleb

arvestada ka asjaoluga, et hanke dokumendid on hankes osalemisest huvitatud isikutele kätte

saadavad ka riigihangete registri lehele sisse logimata, mistõttu pole välistatud, et piiravat

tingimust nähes ei pidanudki välisriigi pakkujad enam vajalikuks hanke juurde registreeruda.

3.14. Vaide lahendaja selgitab täiendavalt, et eeskirjade eiramise mõju pakkujate ringile on

olemuselt hüpoteetiline ning sellise mõju esinemist ei ole võimalik objektiivsete tõenditega

välistada, tulenevalt sellest, et üldjuhul hankest huvitatud isikute ringi detailselt kindlaks

määramine pole võimalik, sest sinna ei kuulu üksnes hanke juurde registreerunud isikud või

pakkujad, vaid ka kõik need isikud, kes oleksid vastanud hankes osalemise nõuetele, kuid kes

mingil põhjusel hanke juurde ei registreerinud või pakkumust ei esitanud. Ka praeguse hanke

puhul ei ole võimalik hankest huvitatud isikute ringi üksikasjalikult kindlaks teha, mistõttu

pole võimalik ka välistada, et mõni hankest huvitatud välisriigi ettevõte, kellel polnud

võimalik nõutud kinnituskirja esitada või see mõjus heidutavalt ning hankes osalemisest

loobuti.

3.15. Vaide lahendaja hinnangul pole võimalik tagantjärgi tuvastada, kas piirava tingimuse

tõttu mõni välisriigi pakkuja hankes osalemisest loobus, mistõttu ei saa sellist võimalust

tõsikindlalt välistada. Piirava tingimuse olemasolu hankedokumentides võib olla

välispakkujatele heidutav mõjuga. Sellise võimaluse tagantjärele kontrollimine ja tõendamine

ei ole võimalik. Finantskorrektsiooni tegemine ei eelda, et tuleks ära näidata konkreetsed

välisriigi ettevõtjad, kelle õigusi on rikutud. Konkurentsi kahjustamist saab hanketingimuste

õigusvastasuse korral eeldada, sest tõsikindlalt ei saa välistada vastupidist.

3.16. Vaide esitaja esitatud faktiväited, mille alusel ta leiab, et välispakkujaid ebavõrdselt

kohelnud dokumendinõue ei oleks mõjutanud hanke tulemusi, ei ole asjakohased, kuivõrd

nende kaudu ei ole võimalik tõendada, et kahju tekkimine oli igal juhul välistatud. Viimase

tõendamiseks peaks vaide esitaja objektiivsetele tõenditele tuginedes näitama, et kõik isikud,

kes oleksid saanud iseenesest hankelepingu täitmisega hakkama ja kes oleksid vastanud hankes

osalemise nõuetele, kas 1) osalesid hankes või 2) jätsid osalemata muudel põhjustel kui

hankelepingu täitmise aeg. Seda aga pole vaide esitaja suutnud usutavalt näidata ning

vastustaja hinnangul pole see ka rikkumise iseloomu arvestades võimalik, kuivõrd hankest

potentsiaalselt huvitatud isikute ringi ei ole võimalik detailselt kindlaks teha. Seega ei ole ka

võimalik tõsikindlalt väita, et olenemata sellest, et pakkujal oli aega 14 kuud garantiiaja

tagatisnõuet täita, osalesid kõik huvitatud isikud kaebaja hankes.

(b) hankija on kehtestanud ebaproportsionaalse tingimuse RHAD-s, mis on

pakkujate suhtes põhjendamatult piirav riigihankes nr 241623

3.17. Toetuse saaja on RHAD üldosa punkti 3.3 sätestanud tingimuse, mille kohaselt peab

edukaks tunnistatud pakkuja esitama hiljemalt 15 päeva peale pakkumuse edukaks

tunnistamise protokolli hankijale hanketingimustele vastava krediidiasutuse või

kindlustusseltsi täitmistagatise. Riigihangete registri andmeile tuginedes on edukaks

tunnistamise protokoll teatavaks tehtud 23.10.2021. Töövõtuleping sõlmiti 8.01.2022. Edukas

pakkuja on 20.01.2022 esitanud hankijale täitmistagatise garantiikirja, mis on ka allkirjastatud

samal kuupäeval.

3.18. Vaide esitaja rõhutab, et RTK ei ole tagatise nõudmist pidanud ebaproportsionaalseks

ning RHS § 3 rikkumiseks vaid toetuse saaja nõudmist edukal pakkujal esitada hiljemalt 15

päeva peale pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli avaldamist täitmistagatis olukorras,

kus eduka pakkujaga ei ole veel sõlmitud hankelepingut. Kuna hankelepingu täitmine ei sõltu

sellest, et enne hankelepingu sõlmimist peab olema esitatud täitmisaegne tagatis, siis on RTK

asunud FKO-s seisukohale, et antud nõue ei ole vastav ja proportsionaalne hanke esemega

ning piirab põhjendamatult konkurentsi. RHAD-s seatud nõuded pakkujatele peavad olema

põhjendatud, vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu eseme suhtes ning

mittediskrimineerivad ehk ei tohi piirata konkurentsi. Eeltoodust tulenevalt on RTK asunud

seisukohale, et hankija on RHAD tingimuse seadnud ebaproportsionaalsena ning on seetõttu

pakkujate suhtes põhjendamatult piirav ja toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 punkti 2.

3.19. RTK leiab, et sätestatud nõue potentsiaalsetele pakkujatele ei ole põhjendatud, kuna 15

päeva peale pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse teatavaks tegemisest täitmistagatise

esitamine ei mõjuta hankelepingu täitmist. RTK on seisukohal, et RHAD tingimuse kohaselt

oleks täitmistagatise esitamine langenud RHS § 120 lõike 2 perioodi, kus hankija ei või anda

nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse

kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. Ooteaja kehtestamine parandab eeskätt

õiguskindlust siseturul ning muudab õiguskaitsemeetmed tõhusamaks. Tähtaja puudumine, mis

võimaldaks tõhusat läbivaatamist lepingu sõlmimisotsuse tegemise ja asjaomase lepingu

sõlmimise vahel, on tõsiseks takistuseks nende pakkujate tõhusale õiguskaitsele, keda ei ole

veel lõplikult välistatud. Selliselt tagab 14- päevane ooteperiood hankemenetluses osalenud

isikutele piisava ajavaru, et selgitada välja oma õiguste rikkumine ning taotleda hankija RHS-

st tulenevate rikkumise vastu õiguskaitset, enne kui hankelepingu kehtiva sõlmimisega see

võimalus minetatakse. Ühtlasi, rakendusüksus on seisukohal, et nn ooteajal täitmistagatise

esitamine ei taga hankelepingu kvaliteetsemat täitmist ega anna garantiid, et lepingu täitjal ei

teki lepingu täitmise ajal probleeme teenuse osutamisega, kuivõrd täitmistagatis antakse

ettevõtte krediidivõimekusest lähtuvalt.

3.20. Vaide lahendaja seisukohalt ei ole sellise nõude kehtestamine pakkujatele õiguspärane

ning toetuse saaja ei ole järginud RHS §-st 3 tulenevaid riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid. Seega ei ole seatud tingimus vaidlusaluses hankes põhjendatud, kuna tekib

olukord, kus hankija ei või anda 14 päeva möödudes peale edukaks tunnistamise protokolli

avalikustamist nõustumist hankelepingu sõlmimiseks ning edukal pakkujal ei ole täit

kindlustunnet, et hankeleping sõlmitakse, kuid peab siiski esitama hankijale täitmistagatise

(c) hankija on tunnistanu vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vasta

riigihanke alusdokumentides kehtestatud nõuetele ning on peetud läbirääkimisi.

Pakkumuse tagatise suurus ületab seaduses sätestatud riigihankes nr 241623

3.21. Hankija on riigihanke alusdokumendi „HAD üldosa“ (edaspidi RHAD) punktis 7

sätestanud pakkumuse tagatise regulatsiooni. Pakkumuse tagatis peab olema antud

registreeritud krediidiasutuse või kindlustusseltsi garantiina või tagatisraha ülekandena

hankija arvelduskontole enne pakkumuste avamise tähtaega. Eduka pakkuja pakkumus ei

sisaldanud RHAD-s nõutavat maksekorralduse koopiat ega muud kinnitust pakkumuse

tagatise tasumise kohta. Hankekontrolli raames selgus, et edukas pakkuja on pakkumuse

tagatise kandnud hankija arvelduskontole 28.12.2021. Pakkumuste esitamise aeg oli

20.12.2021, mis on kaheksa päeva hiljem pakkumuse esitamise ajast.

3.22. RTK on vaideotsuses asunud seisukohale, et toetuse saaja oleks pidanud eelnimetatud

pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükkama ning nimetatud tegevust võib pidada ka

RHS § 52 lõikes 4 sätestatud läbirääkimiste pidamise keelu eiramiseks ja RHS § 3 sätestatud

üldpõhimõtete rikkumiseks.

3.23. Vaide esitaja on seisukohal, et kuna edukas pakkuja oli täitnud tagatise kohustuse enne

pakkumuste avamise tähtaega ei tekitatud edukale pakkujale tahtlikult soodsamat olukorda –

st pakkujal ei olnud võimalik pakkumust muuta. Vaide esitaja seisukohalt vastas pakkumus

põhjusel, et pakkumuse tagatise esitamise nõue jäi sätestamata hanke alusdokumentide

vastavus- või/ja kvalifitseerimistingimustes.

3.24. Vaide lahendaja nõustub FKO-s toodud selgitusega, et kui hankija on riigihanke

alusdokumentides nõudnud pakkumuse koosseisus konkreetse tingimuse täitmist (pakkumuse

tagatise ülekanne või krediidiasutuse garantiikirjana), on ta vastavate tingimustega ka ise

rangelt seotud ega tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et

piisab ka hilisemalt esitatud krediidiasutuse garantiikirjast või siis tagatise hilisema

kandmisega hankija arveldusarvele. Käesoleval juhul ei vastanud pakkumus RHAD-i

tingimustele, kuna edukaks tunnistatud pakkuja pakkumus ei sisalda riigihanke

alusdokumendis nimetatud krediidiasutuse garantiid või tagatisraha ülekande

maksekorralduse koopiat. Hankija tegutsemine on võimaldanud olukorra, kus mõni isik oleks

võinud samuti esitada antud hankes pakkumuse, kui ta teadnuks, et hankija aktsepteerib

olukorda, kus pakkumuse tagatist ei ole vaja kanda hankija arvelduskontole või esitada

krediidiasutuse garantiikiri pakkumuse esitamise hetkeks ehk siis RHAD-i tingimustele

vastavalt.

3.25. Riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusele mittevastava pakkumuse vastavaks

tunnistamisega on toetuse saaja rikkunud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse

ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et riigihankest huvitatud ettevõtjad

teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andja

ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab

olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest

tagantjärgi tuvastatav. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte

tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat

olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid

ühtemoodi.

3.26. Rikkumise asjaolu ei muuda vaide esitaja selgitus, et pakkumuse tagatis esitati enne

vastavaks tunnistamise otsust, kuna RHAD tingimuse kohaselt pidi pakkumuse tagatise

maksekorralduse koopia või siis krediidiasutuse garantiikiri sisalduma juba pakkumuses.

Vaide lahendaja hinnangul on hankija lubanud pakkujal muuta pakkumust pärast pakkumuste

esitamise tähtpäeva saabumist, mis viitab sellel, et peale pakkumuste esitamise tähtpäeva on

antud pakkujal võimalus kanda pakkumuse tagatise summa toetuse saaja arvelduskontole.

Seega on antud edukale pakkujale ajaline eelis, kuna võimaldas edukal pakkujal hiljem tasuda

pakkumuse tagatis. Seeläbi on vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumusel võrreldes teiste

pakkumustega lähtuvalt hanke alusdokumentides sätestatust soodsamatel tingimustel.

3.27. Seadus paneb pakkujale kohustuse arvestada hanketingimusi tervikuna, mitte üksnes

esitada hankemenetluse vormidel nõutavaid andmeid ja dokumente, millele vastab hankija

kohustus kontrollida pakkumuse vastavust kõikide tingimuste osas. Seega ei ole vastavuse

kontroll piiritletud üksnes riigihangete registrist nähtuvate vastavustingimustega, vaid

kõikides riigihanke alusdokumentides (nt tehniline kirjeldus, juhised pakkujale,

ettevalmistatud vormid jne) olevate tingimustega.

3.28. Pakkumuste vastavuse kontrollimist nõuab ennekõike pakkujate võrdse kohtlemise

põhimõte, kuivõrd vastavuse tingimuste alusel teevad potentsiaalsed pakkujad otsuseid

riigihankel osalemise kohta. Juhul kui pakkumusele seatud tingimused on huvitatud isiku

jaoks ebasobivad, siis tal puudub võimalus riigihankes osalemiseks. Vastavuse kontrolli etapis

peab hankija jääma riigihanke alusdokumentides avaldatud tingimuste juurde ning

kontrollima pakkumuste vastavust eelnimetatud tingimustele sisuliselt.

3.29. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse

võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni

pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas

etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

3.30. Toetuse saaja on tekitanud edukale pakkujale teiste riigihankest huvitatud ettevõtjatega

võrreldes soodsama olukorra. Mõni riigihankest huvitatud ettevõtja võis jätta pakkumuse

esitamata, kuivõrd tal puudusid võimalused pakkumuse esitamise ajaks ja RHAD-s nõutud

summa suuruses pakkumuse tagatise ülekandmine hankija arvelduskontole või

krediidiasutuse garantiikirja esitamine.

3.31. Hanketeate punkti II.1.5) kohaselt on hankelepingu eeldatav maksumus 95 000 eurot.

RHAD üldosa punkti 7.1 kohaselt on pakkumuse tagatise suurus 1 000 eurot. RHS § 90 lõike

1 kohaselt võib pakkumuse tagatise maksimaalne summa olla 1 % hankelepingu eeldatavast

maksumusest. Seega võis pakkumuse tagatise maksimaalseks summaks olla 950 eurot. Seega

on toetuse saaja rikkunud RHS § 90 lõikes 1 sätestatut ning nõudnud pakkumuse tagatise

suuremas ulatuses.

3.32. Vaide lahendaja selgitab, et riigihangete kommenteeritud väljaande kohaselt RHS § 90

lg 1 esimene lause sätestab tagatise maksimaalse suuruse, milleks on üks protsent

hankelepingu eeldatavast maksumusest. Selle piirangu mõte on takistada ebamõistlikult suure

tagatise nõudmist hankija poolt ja tagada proportsionaalsust (RHS § 3 p 1) ning konkurentsi

efektiivset ärakasutamist (§ 3 p 3). RHS eelnõu seletuskirja kohaselt on 99,9% Eesti

ettevõtjatest VKE-d ning 16% kõigist Eestis registreeritud ettevõtjatest osalevad riigihangetel.

Üheprotsendiline tagatise suuruse piirang tagab, et hankija ei saaks suunata hankemenetlust

üksnes tema soositud suurematele ettevõtjatele, kellel on VKE-dega võrreldes paremad

võimalused deponeerida suuremaid summasid või muretseda suuremate summadega

garantiisid. Seega on RHS sätestanud tagatise tulenevalt hanke eeldatavast maksumusest,

millest hankija ei ole pidanud kinni ning asunud RHS seatud tingimusi omavoliliselt sisustama

pannes pakkujad konkurentsi mitte efektiivsemaks muutvasse olukorda.

(d) hankija on kehtestanud riigihankes 243968 konkurentsi piirava

vastavustingimuse

3.33. Toetuse saaja avaldatud avatud hankemenetluse vastavustingimuse punkt 5.1.c on

nõutud, et omanikujärelevalve vastutav spetsialist peab olema registreeritud

Majandustegevuse registris (MTR). Nimetatud nõue on aga põhjendamatult piirav pakkujate

suhtes, kes tegutsevad mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Toetuse saaja ei ole andnud

pakkujatele võimalust esitada samaväärset või sarnast registreeringut. Samuti ei ole toetuse

saaja andnud võimalust potentsiaalsele välisriigist pärit pakkujale esitada oma asukohariigi

õigusaktide kohaseid analoogseid tõendeid, mis võimaldaksid hinnata välispakkujate

võimekust hankelepingut täita.

3.34. Vaide esitaja märgib, et hankel ei registreerinud ega esitanud pakkumust ükski piiriülene

pakkuja. Vaide lahendaja on jätkuvalt seisukohal, et piirava tingimuse olemasolu tõttu ei saa

välistada, et välisriigi ettevõtted just seetõttu hankes osalemisest loobusid. Sealjuures tuleb

arvestada ka asjaoluga, et hanke dokumendid on hankes osalemisest huvitatud isikutele kätte

saadavad ka riigihangete registri lehele sisse logimata, mistõttu pole välistatud, et piiravat

tingimust nähes ei pidanudki välisriigi pakkujad enam vajalikuks hanke juurde registreeruda.

Eeskirjade eiramise mõju pakkujate ringile on olemuselt hüpoteetiline ning sellise mõju

esinemist ei ole võimalik objektiivsete tõenditega välistada, tulenevalt sellest, et üldjuhul

hankest huvitatud isikute ringi detailselt kindlaks määramine pole võimalik, sest sinna ei

kuulu üksnes hanke juurde registreerunud isikud või pakkujad, vaid ka kõik need isikud, kes

oleksid vastanud hankes osalemise nõuetele, kuid kes mingil põhjusel hanke juurde ei

registreerinud või pakkumust ei esitanud. Ka praeguse hanke puhul ei ole võimalik hankest

huvitatud isikute ringi üksikasjalikult kindlaks teha, mistõttu pole võimalik ka välistada, et

mõni hankest huvitatud välisriigi ettevõte, kellel polnud võimalik nõutud kinnituskirja esitada

või see mõjus heidutavalt ning hankes osalemisest loobuti.

3.35. Isegi juhul, kus vastavalt õigusaktidele ei ole ilma Eesti Vabariigis väljaantava loa või

registreeringuta konkreetse hankelepingu täitmiseks vajalikul tegevusalal tegutsemine

lubatud, peab hankija võimaldama välisriigist pärit pakkujal hankemenetluses osaleda

analoogse loa või registreeringu alusel ning pakkuja edukaks tunnistamise korral jätma

pakkujale piisavalt aega vastav luba või registreering Eesti ametkondades ümber vormistada.

Reeglina ei ole teiste riikide lubade ja registreeringute tunnustamine automaatne ehk eeldab

teisisõnu kohaliku ametkonna heakskiidu küsimise protsessi läbimist. Vastavasisulised viited

ja juhised välisriigi lubade ja registreeringute tunnustamise protsessi kohta peab hankija

sellisel juhul hanketeates eraldi välja tooma.

3.36. Riigihanke nr 243968 hanketeates sisaldunud pakkumuse vastavustingimuste sõnastus

ei näe pakkujale ette võimalust omada registreeringut mõnes Majandustegevuse registriga

samaväärses registris. Niisamuti puuduvad vastavustingimuste sõnastustest juhised, kuidas

peab oma pädevust tõendama välisriigi pakkuja, kelle asukohariigis selline register puudub,

või millisel viisil toimub välisriigis väljastatud lubade ja registreeringute tunnustamine ja

ümber vormistamine Eesti Vabariigis.

3.37. Euroopa Komisjon on oma juhendis, mis puudutab Euroopa struktuuri- ja

investeerimisfondidest rahastavates projektides kõige sagedamini esinevate vigade vältimist

(Euroopa Komisjoni juhend „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade

vältimiseks Euroopa struktuuri-ja investeerimisfondidest rahastavate projektide puhul.“)2

toonud ebaseadusliku ja diskrimineeriva hanketingimuste näitena välja olukorra, kus hankija

on nõudnud ettevõtjatelt hankija asukohariigis tunnustatud kutsekvalifikatsiooni või erialaste

lubade olemasolu juba pakkumuste esitamise hetkel, kuna välisriigi pakkujatel võib selle

nõude järgimine olla sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt raskendatud.

2 Kättesaadav: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/kasulik-

teave#riigihangete-valdkon

3.38. Eelviidatud juhendis väljendatud seisukohta toetab Euroopa Kohtu otsus C-225/98,

mille kohaselt on kohus pidanud otseselt diskrimineerivaks sellist tingimust, mis nõudis

pakkujatelt tõendi esitamist arhitekti kuulumise kohta Prantsusmaa arhitektide liitu. See

tingimus võimaldas kohtu arvates hankes osaleda üksnes Prantsusmaa arhitektidel ning piiras

teiste liikmesriikide arhitektide teenuste osutamise vabadust.

3.39. Käesoleval juhul on piirava iseloomuga vastavustingimuse puhul tegemist

asutamislepingus sätestatud mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete

rikkumisega. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et riigihanke igal etapil koheldakse

kõiki riigihankes osalevaid isikuid ühesugusel moel sõltumata teguritest, mis ei ole seotud

hanke läbiviimisega. Euroopa Kohus on oma otsustes C-31/87 ja C-243/89 tõlgendanud

võrdse kohtlemise põhimõtet selliselt, et hankele esitatavad nõuded ei tohi olla nn kohalikud

(lokaalsed), teatud piirkonda soosivad ega diskrimineerivad. Samuti peab hankija tagama

olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (RHS § 3 p 3).

4. Otsus

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes haldusmenetluse seaduse § 85 punktile 4 jätta vaie

rahuldamata.

5. Edasikaebamise õigus

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse

teatavaks tegemisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Karro

peadirektori asetäitja

Marliis Elling

5158828, [email protected]