EELNÕU
17.07.2024
Süsinõmme liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr L.MK325201 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
1. OTSUS
Lähtudes alltoodust, KMG OÜ esitatud taotlusest, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:
1.1 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet ei algata Süsinõmme liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamist.
1.2 Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
1.3 kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise
ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks ei seata.
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 11 punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
2.1 Asjaolud
KMG OÜ (registrikood 16196755; aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Betooni tn 28, 13816), esitas Keskkonnaametile 14.08.2023 Süsinõmme liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/32520 kehtivuse pikendamise taotluse nr T/KL-1019951 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, edaspidi KOTKAS, 14.08.2023 dokumendina nr DM-125550-1.
KMG OÜ omab Süsinõmme liivakarjääris maavara kaevandamise keskkonnaluba nr L.MK/325201 (kehtib kuni 31.07.2024). Keskkonnaloa nr L.MK/325201 alusel kaevandab KMG OÜ Süsinõmme liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva. Loaga hõlmatud mäeeraldise pindala on 7,01 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 17,25 ha. Süsinõmme liivakarjäär asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Konju külas. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa asuvad kinnistul Süsinõmme liivakarjäär (katastritunnus: 80201:001:0618, pindala: 17,25 ha, sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%), mille valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus Maa-amet.
KMG OÜ taotleb keskkonnaloa nr L.MK/32520 kehtivuse pikendamist 15 aasta võrra, et ammendada maavaravaru. Keskmise kaevandamise aastamäär on 10 tuh m3. Selle mahu juures ammendatakse karjäär 14 aastaga. Kaevandatud maa korrastamist kavandatakse paralleelselt kaevandamisega ja korrastamise lõpule viimiseks on kavandatud täiendavalt 1 aasta. Süsinõmme liivakarjäär korrastatakse metsamaaks (maatulundusmaa).
Taotletav mäeeraldis hõlmab Süsinõmme liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru 3 plokki. Seisuga 30.06.2023 on plokiga hõlmatud varu koguseks 146,30 tuh m³, millest kaevandatava varu kogus on 136,30 tuh m³. Sügavuti on mäeeraldise piiriks ploki (3 plokk) alumine piir. Süsinõmme liivamaardla aktiivse tarbevaru 3 plokk hõlmab ainult veepealset maavaravaru, seega veealust kaevandamist või vee karjäärist väljajuhtimist ei toimu.
Keskkonnaloa taotlus on avalikustatud 02.10.2023 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusosalisi teavitati keskkonnaloa menetlusse võtmisest 02.10.2023 kirjaga nr DM-125550-6. Avalikustamise käigus seisukohti ei laekunud.
Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Süsinõmme liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 02.10.2023 kirjaga nr DM-125550-8 Toila Vallavalitusele arvamuse avaldamiseks. Toila Vallavalitsus (Toila Vallavolikogu on 21.02.2018 määrusega nr 8 „Otsustusõiguse ja ülesannete täitmise delegeerimine“ delegeerinud otsustusõiguse vallavalitsusele) nõustus 15.11.2023 korraldusega nr 351 (registreeritud KOTKAS 17.11.2023 dokumendina nr DM-125550-10; edaspidi Toila valla otsus nr 351).
2.2 Õiguslikud alused
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 kohaselt annab maavara kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS-e tähenduses.
KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6 lõike 4, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab keskkonnaloa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kaaluma KMH algatamise vajalikkust.
KeHJS § 11 lõike 23 järgi otsustatakse KMH vajalikkus, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.
3. EELHINNANG
KeHJS § 61 lõike 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. KMG OÜ esitatud keskkonnaloa taotlus 14.08.2023 nr T/KL-1019951, sh taotluse seletuskiri KOTKAS 14.08.2023 dokumendina nr DM-125550-1 (edaspidi taotluse seletuskiri);
2. Toila Vallavalitsuse 15.11.2023 korraldus nr 351 (registreeritud KOTKAS 17.11.2023 dokumendina nr DM-125550-10);
3. Maa-ameti kaardirakendus (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/);
4. Keskkonnaportaal;
5. Keskkonnaameti 30.07.2014 dokument nr V 10-5/14/17682-21 „Süsinõmme liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa andmisel keskkonnamõju eelhinnang ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“.
3.1 Kavandatav tegevus
3.1.1 Tegevuse iseloom ja maht, seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega
KMG OÜ omab Süsinõmme liivakarjääris maavara kaevandamise keskkonnaluba nr L.MK/325201 (kehtib kuni 31.07.2024). Keskkonnaloa nr L.MK/325201 alusel kaevandab KMG OÜ Süsinõmme liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva. Loaga hõlmatud mäeeraldise pindala on 7,01 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 17,25 ha. Süsinõmme liivakarjäär asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Konju külas. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa asuvad kinnistul Süsinõmme liivakarjäär (katastritunnus: 80201:001:0618, pindala: 17,25 ha, sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%), mille valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus Maa-amet.
Taotletav mäeeraldis hõlmab Süsinõmme liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru 3 plokki. Seisuga 30.06.2023 on plokiga hõlmatud varu koguseks 146,30 tuh m³, millest kaevandatava varu kogus on 136,30 tuh m³. Sügavuti on mäeeraldise piiriks ploki (3 plokk) alumine piir. Süsinõmme liivamaardla aktiivse tarbevaru 3 plokk hõlmab ainult veepealset maavaravaru, seega veealust kaevandamist või vee karjäärist väljajuhtimist ei toimu.
Süsinõmme liivakarjääris ei kaevandata veealust maavara. Seega ei rikuta piirkonna veerežiimi. Ümbruskonna lähimad majapidamised jäävad ligikaudu 3 km kaugusele ida suunas Viivikonda ja 3,8 km põhja poolt Kohtla-Järvest vahetult lõunasse.
Süsinõmme mäeeraldise ala paikneb geoloogilise kaardi mõõtkavas 1 : 50 000 andmetel (Sillamäe leht) Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelise (lgIIIjr3) tekkega peeneteralise liiva levikualal. Kogu teenindusmaa lõunaosa on põlevkivi kaevandamise järgne tehisreljeefiga maastik. Suures osas kaevandamisest puutumatu teenindusmaa põhjaosa pinnareljeef on tasane.
Kattekihiks on liivasegune kasvukiht paksusega kuni 0,2 m ja osaliselt turvas, keskmise paksusega 1,0 m. Turvas moodustab kogu täiteliiva varu katvast katendist ~35%. Mäeeraldise lääneosas on katend varasemalt kooritud. Kasuliku kihi moodustab Süsinõmme liivakarjääris ülipeeneteraline liiv, keskmise paksusega 2,4 m. Kasuliku kihi lamamis on liivsavi ja savi, keskmise paksusega 4,5 m.
Pinnakate lasub aluspõhja Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistiku kukersiidi vahekihtidega savikal lubjakivil (O3vv). Mäeeraldise teenindusmaa põhjaosa ja mäeeraldise pinnareljeef on tasane, ühtlase kirdesuunalise langusega. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 39,2–40,7 m.
Sirgala harjutusvälja perspektiivse laienduse piiranguvööndisse. Olemasoleva mäeeraldise ja selle teenindusmaa kaguservast jääb vastavalt ~63 m ja ~25 m kaugusele laiarööpmeline raudtee (väline tunnus 4292067).
Taotletav mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja perspektiivse laienduse piiranguvööndiga. Keskkonnaameti küsis 02.10.2023 kirjaga nr DM-125550-7 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse seisukohta taotletava tegevuse osas. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vastas 31.10.2023 kirjaga nr 4-1/23/4926-2 (registreeritud KOTKAS 02.11.2023 dokumendina nr DM-125550-9), et ei oma vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid kaevandamise keskkonnaloa L.MK/325201 muutmise taotluse sisu kohta.
Süsinõmme liivakarjääri piires ei ole tehnovõrke, looduskaitselisi objekte ega muid kitsendusi põhjustavaid objekte.
Kaevandamise mäenduslikud tingimused taotletaval Süsinõmme liivakarjääri mäeeraldisel on head. Maavara kaevandamist jätkatakse pöördkoppekskavaatoriga. Kaevandamine karjääris toimub ühe astanguga. Kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit kuni 3 m kõrguse astangu puhul selliselt, et ekskavaator seisab astangu lael ja ammutab täiteliiva looduslikust astangust. Astangu puhul, mis on kõrgem, kui 3 m seisab ekskavaator astangu põhjal või kaevandamise ja laadimise lihtsustamiseks põhjast kõrgemaks kujundatud „padjal“ (1,0 kuni 1,5 m). Enne kaevandamise alustamist Süsinõmme liivakarjääri mäeeraldisel tuleb koostada kaevandamisprojekt mille järgi on võimalik ohutult ja nõuetekohaselt kaevandada ning kaevandamist mäeeraldisel määratakse korraldama selleks kompetentsust omav vastutav spetsialist Karjääris on katend kooritud mäeeraldise lääneosas.
Kattekihiks on liivasegune kasvukiht paksusega kuni 0,2 m ja osaliselt turvas, keskmise paksusega 1,0 m. Turvas moodustab kogu täiteliiva varu katvast katendist ~35%. Mäeeraldise lääneosas on katend varasemalt kooritud. Kasuliku kihi moodustab Süsinõmme liivakarjääris ülipeeneteraline liiv, keskmise paksusega 2,4 m. Kasuliku kihi lamamis on liivsavi ja savi, keskmise paksusega 4,5 m. Katendi maht maavara lasumis on uuringu andmetel 48 tuh m3, millest muld on 0 tuh m3.
Muld kooritakse ja ladustatakse selle olemasolul paljandamisel eraldi vastavalt esitatavatele nõuetele. Kaevandamisel eemaldatakse katendit koguses 48 tuh m³. Katend on kaevandamisel vajaduse tekkimisel ajutiselt kasutatav näiteks müra ja tolmu levikut tõkestavate müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks.
Kaevandamise käigus kujundatakse mäeeraldise piiriäärsetele nõlvadele ohutud kalded. Nõlvade kaldenurk sõltub nõlvu moodustavast materjalist. Karjääris jäetakse oodatavast veetasemest kõrgemal paiknevate nõlvade nõlvus 1:2.
Korrastamisel tuleb peale kaevandamist ammendatud alad korrastada maismaaks (maatulundusmaa). Korrastatud metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Katendit saab kasutada maismaaosa pealmiseks viljakaks kihiks. Kogu kaevandamisel eemaldatav katend, kokku koguses 48 tuh m³, on kasutatav korrastamistöödeks. Katendist 48 tuh m³ on kasutatav mäeeraldise ala taaskatmiseks ~0,68 m paksuse viljaka kihiga.
Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole antud tegevus vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentidega.
3.1.2 Ressursside (sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine, tegevuse energiakasutus
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati mingil määral senist keskkonda. Maavarade kaevandamise tulemusena maastikupilt muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastav hilisema karjääri maa-ala korrastamisega metsamaaks.
Süsinõmme liivakarjäärist saadud katend kasutatakse karjääri korrastamistöödeks, mis teostatakse vastavalt korrastamisprojektile. Teadaolevalt on eemaldatav katend saastumata pinnas, seega on eeldatavalt välistatud õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Süsinõmme liivakarjäär korrastatakse metsamaaks ning eemaldatud katend kasutatakse ala korrastamisel või osaliselt võõrandatakse vastavalt MaaPS §-le 99. Katend on kaevandamisel ajutiselt kasutatav ka vastavalt vajadusele müra ja tolmu levikut tõkestavate müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks.
Kaitsealuste liikide elupaiku ega leiukohti mäeeraldise ja teenindusmaa alale registreeritud ei ole.
Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine), maavara kaevandamiseks, kaevise laadimiseks transpordivahenditele ja vajadusel veoks mobiilsesse purustus- ja sorteerimissõlme. Mäeeraldisega hõlmatud varu on veepealne ning puudub vajadus karjäärist vee väljapumpamiseks ja põhjaveetaseme alandamiseks, seega selleks energiat ei kulutata.
Süsinõmme karjäär paikneb mõnevõrra eraldatud asukohas. Kruusaga kaetud metsavaheteed suuremate maanteedeni. Tallinn–Narva maantee 1 asub linnulennult 6 km kaugusel Süsinõmme karjäärist.
3.1.3 Tegevusega kaasnevad tegurid: heide vette, pinnasesse ja õhku, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine
Vibratsioon
Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks vibratsiooni tekitada.
Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
Jäätmed
Looduslikust lasumusest väljatav maavara ja selle katend leiab kogu mahus kasutust, ei teki Süsinõmme liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel Jäätmeseaduse § 2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid § 71 . Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusalale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelvalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud.
Pinna-ja põhjavesi
Süsinõmme liivakarjääris ei kaevandata veealust maavara. Seega ei rikuta piirkonna veerežiimi. Ümbruskonna lähimad majapidamised jäävad ligikaudu 3 km kaugusele ida suunas Viivikonda ja 3,8 km põhja poolt Kohtla-Järvest vahetult lõunasse. Seega puuduvad Süsinõmme vahetus läheduses kaevud, mida veerežiimi muutmine võiks mõjutada. Pealmaa kaevandamisega siiski veerežiimi ei muudeta ning kaevude puudumisega puudub ka üldine hirm piirkonna joogivee kvaliteedi languse osas.
Katendi koorimise tõttu suureneb kogu alal otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus. Alalt eemaldatakse mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi eemaldamist osa sademeveest omastavad taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab põhjavette.
Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust on võimalik, et esineb nende lekkeid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise projektis. Mäeeraldise teenindusmaa
piires on keelatud prügi maha panek.
Karjääris töötamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid.
Müra ja tahked peenosakesed
Karjääri töös on suurimaks keskkonnamõjuks müra ja tahked peenosakesed.
Süsinõmme liivakarjääri mäeeraldise lähiala tuleb käsitleda kui II kategooria ala, kus kehtivad tööstusmüra piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel).
Suurimad müra tekitajad karjääris kaevandamisel on kasutatavad masinad (laadur, ekskavaator) ja transpordimasinad. Tegemist on mobiilsete seadmetega. Seadmetest lähtuv müra levib vahetult seadme töötsoonis ja selle lähiümbruses. Iga seade on käsitletav eraldi punkt-müraallikana, millest levib müra ühtlaselt igas suunas.
- Pöördkoppekskavaatori helivõimsustase tootja andmetel 105 dB;
- Rataslaaduri helivõimsustase tootja andmetel 105 dB;
Vabas õhus leviva heli tase kaugusel r on leitav punkt-müraallika korral järgmise
valemi abil:
Lp = Lw - 20 ⋅ log10(r) − 8dB
kus Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB), Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB), r – kaugus müraallikast (m).
Valem arvestab müra levikuga ideaaltingimustel ja ei arvesta levikut mõjutavate teguritega (sh ala pinnareljeefi, karjääri süvendit, mäeeraldise piiril olevaid katendivalle, toodangu puistanguid karjääris, metsaalasid, maapinna iseloomu jne).
Lähim müratundlikeim objekt on karjääri teenindusmaast idas ~1800 m kaugusel paiknev hoone katastriüksusel Viivikonna tööstusterritoorium (85101:011:0059). Tegemist ei ole elumajaga. Antud valemit kasutades oleks mäeeraldise teenindusmaa piiril tundlikule objektile lähimasse punkti paigutatud pöördkoppekskavaatori või rataslaaduri tekitatav müratase lähima
müratundliku objekti juures 105 ‑ 20log10(1800) ‑ 8 = 31 dB.
Müraallikate koostöötamisel müratasemete liitumisel tekkiv müratase on arvutatav kasutades järgmist valemit:
Lpresult = 10 · log(10Lp1/10 + 10Lp2/10 + 10Lp3/10 + … + 10Lpn/10)
Kus Lpresult – müraallikate koosmõju tulemusel tekkiv müratase (dB), Lp1…n – üksiku müraallika tekitatav müratase (dB).
Müratasemete liitumisel võiks müratase lähima müratundlikeima objekti juures ulatuda laaduri, ekskavaatori koos töötamisel tasemeni:
10 · log(10 31/10 + 10 31/10 ) = 34,9 dB.
Karjäärimüra modelleerimised erinevates KMH töödes on samuti näidanud, et müratõkkevallide ehk pinnasvallide (3-5 m kõrgused) rajamine karjääriala serva on piisav selleks, et tõkestada müralevikut ja vähendada müra levikut ümbritsevatele aladele selliselt, et kaevandamistegevusega seotud müratasemed jäävad lubatud piirväärtuse piiridesse peamiselt juba mäeeraldiste alal või selle vahetus läheduses.
Kaevandamiseks on plaanis kasutada peamiselt pöördkoppekskavaatorit. Kaevetöödeks kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase peab vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2015.a määrusele nr 59 vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/14/EÜ, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1–78). Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 peab transpordimasinate müratase (M ja N kategooria sõidukite) seisu- ja sõidumüratase vastama direktiivis 70/157/EMÜ või E-reeglis nr 51 toodud nõuetele. Karjääri territooriumil kasutatavate transpordimasinate poolt tekitatav müra on samaväärne avalikel teedel liiklevate masinate müraga. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid kallureid.
Seetõttu saab järeldada, et tavapärasel ekskavaatori ja rataslaaduri kasutamisel karjääri süvendis või vallide taga on piisav selleks, et ülenormatiivne müratase karjäärialalt väljapoole ei levi ja lähima müratundliku objekti juures päevaseid müra piirväärtusi ei ületata.
Samas on Süsinõmme liivakarjääri mäeeraldisele lähimad elamud ligikaudu 3 km kaugusel idas Viivikonnas ja 3,8 km põhja pool Kohtla-Järvest vahetult lõunas. Seega on välistatud Süsinõmme karjäärist tingitud õhusaaste ja müra ülenormatiivne levik antud majapidamisteni.
Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses.
Heite koguse täiendaval hindamisel on taotluse koostamisel kasutatud „EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019“ andmeid ja metoodikat. Heitme teke on seotud tootmistehnoloogia (tekke kohtade hulk) ja tootmismahuga heite tekke kohtades. Heide tekib Süsinõmme liivakarjääris kaevandamisel kopa tühjendamisel ning veol.
Kopa tühjendamise ja kaevise langemisega seotud tekkekohtade heide on arvutatav valemiga:
Htüh = k × T , kus
Htüh – heide PM-sum (kg/aastas), k – eriheide (kg/t) [kuiv 0,0015; märg 0,00007], T – toodang (t/aastas).
Tootmisel kaevise veol katteta teel tekkiv heide on arvutatav valemiga:
Htrans = 1,381 × (s ÷ 12)0,7 × (mkesk ÷ 2,72)0,45 × t , kus
Htrans – heide PM-sum (kg/aastas), s – peenosiste (< 75 μm) sisaldus teekattes (%) [liiva ja kruusa karjäärides 4,8; lubjakivi karjäärides 9,0]; mkesk – sõiduki keskmine kaal (t) , t – transpordi teekonna summaarne pikkus (km).
Kuiva kaevise kaevandamisel koguses 14506 t aastas võib eeldada, et kopast kaevise langemisel tekkiva heitme kogus on kuni 0,0015 × 14506 = 21,76 (kg).
Tootmisel kaevise veol katteta teel tekkiv heide on kuni 1,381 × (4,8 ÷ 12)0,7 × (20 ÷ 2,72)0,45 × 14,51 = 25,89 (kg).
Hinnanguliselt ning arvestades teadaolevaid andmeid tööprotsesside ja kasutatavate tehnoloogiate kohta oleks Süsinõmme liivakarjääris aastane peenosakeste heite kogus kaevandamisel, laadimisel ja veol kokku kuni 47,65 kg.
Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67).
Tolmu võib tekkida mäeeraldise teenindusmaa piires kuival aastaajal katendita teedel maavara transportivate veoautode liikumisest. Tolm koosneb erineva suurusega tahketest osakestest ning jämedamad osakesed langevad maha kiiremini ja peenemad osakesed aeglasemalt. Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning õhu niiskusest. Mäeeraldiselt tolmu levikut külgnevatele aladele vähendavad alal paiknevad puistangud, töö toimumine süvendis ja ümbritsev taimestik. Maavara veol tekkida võivat tolmu on vajadusel võimalik vähendada karjäärisiseste teede niisutamisega. Mürataseme ja tolmu tekke- ja leviku vähendamiseks saab vajadusel karjäärisisestel teedel transpordivahendite liikumise kiirust piirata. Transpordivahendite kiirust võib alandada mäeeraldisel 30 km/h ning vajadusel läbi viia laadurijuhtide täiendav instruktaaž, mis tagab, et laadimisel satuks keskkonda vähem tolmu ja müratase oleks minimaalne.
Karjäär asub hõreda inimasustusega piirkonnas ja ei ole oodata tolmust lähtuvat negatiivset mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elukvaliteedile. Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba.
3.1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade, suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalus, sealhulgas heite suurus
Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Võimalike avariilekete likvideerimiseks peab arendaja ette nägema vajadusel masinate hoolduse platsi, õli püüdmise ja neutraliseerimise vahendid. Masinate remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades.
Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.
3.2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
3.2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused
Süsinõmme liivamaardla asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Konju külas 3 km Viivikonna asulast läänes ja 4 km Kohtla-Järve linnast lõunas. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad 17,25 ha suurusel kinnistul Süsinõmme liivakarjäär (katastritunnus: 80201:001:0618), millest mäeeraldise teenindusmaa hõlmab 17,25 ha ja mäeeraldis 7,01 ha.
Taotletav mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja perspektiivse laienduse piiranguvööndiga. Keskkonnaameti küsis 02.10.2023 kirjaga nr DM-125550-7 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse seisukohta taotletava tegevuse osas. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vastas 31.10.2023 kirjaga nr 4-1/23/4926-2 (registreeritud KOTKAS 02.11.2023 dokumendina nr DM-125550-9), et ei oma vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid kaevandamise keskkonnaloa L.MK/325201 muutmise taotluse sisu kohta.
Taotletav mäeeraldise teenindusmaa kattub Sirgala karjääri mäeeraldisega (keskkonnaluba nr KMIN-074). Tänaseks on Sirgala karjääri mäeeraldis Süsinõmme liivakarjääri mäeeraldisega kattuvas alas ammendatud ja lisatud on ka Sirgala karjääri keskkonnaloa omaniku, Enefit Power AS, kooskõlastus (registreeritud KOTKAS 13.09.2023 dokumendina nr DM-125550-4) taotletavaks tegevuseks.
Taotletav mäeeraldis ei asu looduskaitse- ega keelualal, loa taotlemisel arvestatakse maavara kaevandamist takistavatest rajatistest (maantee ja elektriliin) tulenevate piirangutega.
Süsinõmme liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaale ei jää nitraaditunliku ala piires kaitset vajavaid olulisi allika- ja karstialasid.
3.2.2 Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)
Süsinõmme mäeeraldise ala paikneb geoloogilise kaardi mõõtkavas 1 : 50 000 andmetel (Sillamäe leht) Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelise (lgIIIjr3) tekkega peeneteralise liiva levikualal. Kogu teenindusmaa lõunaosa on põlevkivi kaevandamise järgne tehisreljeefiga maastik. Suures osas kaevandamisest puutumatu teenindusmaa põhjaosa pinnareljeef on tasane.
Kattekihiks on liivasegune kasvukiht paksusega kuni 0,2 m ja osaliselt turvas, keskmise paksusega 1,0 m. Turvas moodustab kogu täiteliiva varu katvast katendist ~35%. Mäeeraldise lääneosas on katend varasemalt kooritud. Kasuliku kihi moodustab Süsinõmme liivakarjääris ülipeeneteraline liiv, keskmise paksusega 2,4 m. Kasuliku kihi lamamis on liivsavi ja savi, keskmise paksusega 4,5 m. Katendi maht maavara lasumis on uuringu andmetel 48 tuh m3, millest muld on 0 tuh m3.
Pinnakate lasub aluspõhja Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistiku kukersiidi vahekihtidega savikal lubjakivil (O3vv). Mäeeraldise teenindusmaa põhjaosa ja mäeeraldise pinnareljeef on tasane, ühtlase kirdesuunalise langusega. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 39,2–40,7 m.
Mäeeraldise ala hüdrogeoloogilisi tingimusi on uuritud varu kinnitamise aluseks olnud geoloogilises uuringus „Süsinõmme uuringuruumi geoloogiline uuring Ida-Virumaal (varu seisuga 01.05.2012. a)“. Uuringu välitööde ajal, 2011. aasta oktoobris–novembris, määrati veetasemed uuringutöö käigus rajatud puuraukudes. Mäeeraldise teenindusmaal mäeeraldisest lõuna suunas on moodustunud mahajäetud põlevkivi karjäärialale kaks kirde–edelasuunalist tiiki. Veetaseme mõõtmisi nendes avaveekogudest tehti uuringu topotööde tegemisel.
Vettkandvaks kihiks alal on turvas ja liiv ning vettpidavaks kihiks liiva lamamis olev liivsavi. Veekompleks on vabapinnaline ja toitub sadevetest. Põhjavesi jääb uuringus tehtud mõõdistuste andmetel maapinnast ligikaudu kuue meetri sügavusele. Veetaseme absoluutkõrgused jäävad vahemikku 33,3–33,5 m. Kogu kaevandatav liivakiht paikneb pealpool veetaset. Liivakihist valguvad pinnaseveed mäeeraldise alalt lõuna suunas ammendatud põlevkivi karjääri alal asuvatesse tiikidesse. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on vahemikus 34,2 kuni 38,1 m. Mäeeraldise põhjapiiril puuraugu 3 juures on lamam ümbritsevast madalamal ja sinna võib ajutiselt koguneda sajuvett. Seal tuleks korrastamisprojektiga lahendada metsastamiseks sobiva veerežiimi tagamine näiteks kraavi rajamisega, et juhtida vett lõuna suunas tiikidesse.
Läbi mäeeraldise keskosa on rajatud kraav, mis ühendab Süsinõmme kraavi mäeeraldise teenindusmaal asuva tiigiga. Kraav on kaevatud sügavamale kasuliku kihi lamami kõrgusest. Tiigi veetaseme absoluutkõrgus on 33,2 m ja tiigi põhja absoluutkõrgused on valdavalt vahemikus 30,2–31,2 m ehk tiikide sügavus on ~3 m. Arvestades lamami kõrgust ja veetaset on hüdrogeoloogilised tingimused sobilikud mäeeraldise ala pärast kaevandamist uuesti metsastamiseks. Kaevandamisel tuleb arvestada olemasoleva kaevandamisloaga määratud täiendava tingimusega, et kaevetööde käigus tuleb säilitada kraavi veevool Süsinõmme kraavist tiiki.
3.3 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) §23 lg 1 sätestab, et igal ühel on õigus tervise-ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.
Ümbruskonna lähimad majapidamised jäävad ligikaudu 3 km kaugusele ida suunas Viivikonda ja 3,8 km põhja poolt Kohtla-Järvest vahetult lõunasse.
3.3.1 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale.
Süsinõmme liivakarjäär ei asu looduskaitse- ega keelualal. Taotlusega soovitakse karjääri tööd pikendada 15 aasta võrra ning keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde jätkamine Süsinõmme liivakarjääris edaspidi senisest enam piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Karjääri töös on suurimaks keskkonnamõjuks müra ja tolm, mille levik ei ulatu oluliselt kaugemale mäeeraldisest ja mäeeraldise teenindusmaast.
Mäeeraldisest teenindusmaast ~140 m kaugusele jääb II kaitsekategooria linnu metsise (Tetrao urogallus) elupaik (EELIS kood KLO9131761) ning ~780 m kaugusele metsise (Tetrao urogallus) elupaik (EELIS kood KLO9101370). Keskkonnaloa pikendamine ei kahjusta nimetatud populatsioonide toimimist nende leiupaikades. Lähima metsise elupaiga ja mäeeraldise teenindusmaa vahele jääb valdavalt 27-40 aastane mets, mille maha võtmist pole enne keskkonnaloa lõppemist oodata. Samuti pole tegemist karjääriga, kus kaevandamine ja metsist potentsiaalselt häiriv müra tekitamine toimuks igapäevaselt.
Kavandatav tegevus ei asu tiheasustusalal ega selle vahetus läheduses. Taotletaval alal ei ole registreeritud arheoloogilise väärtusega objekte ega alasid.
Teadaolevalt ei esine taotletaval mäeeraldisel alasid, kus on õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatud või võidakse ületada.
3.4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Mäeeraldise teenindusmaal ega lähi piirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele.
Taotletava jäätmekäitlusalase tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Maavara kaevandamisel või rikastamisel tekkivad kaevandamisjäätmed ei avalda keskkonnale negatiivset mõju.
Varu ammendamise käigus korrastatakse karjääri nõlvad. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. Karjäärialale on keelatud prügi ladustada.
Kaevandmisel vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata. Maavara kaevandatakse põhjaveetasemest pealpool. Seega ei riku kaevandmine piirkonna veerežiimi ega mõjuta lähimate majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti. Lähimad majapidamised on 3–4 km kaugusel.
Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks vibratsiooni tekitada. Karjääri töös on suurimaks keskkonnamõjuks müra ja tolm.
Karjääris töötamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid.
Taotletava tegevuse käigus ei teki eeldatavalt ülenormatiivset müra ega tahkete osakeste heidet välisõhku. Ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja ennetamiseks tuleb ettevõttel järgida leevendusmeetmeid ja töökorralduslike nõudeid.
Valguses, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne.
3.4.1 Mõju suurus, tugevus, kestvus, laad, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus
Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Süsinõmme liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ja ligikaudu 250 – 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete peenosakeste häiring.
Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.
Märkimisväärset õhusaastet ei tohiks Süsinõmme karjääris liiva kaevandamisega kaasneda. Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, purustisse või puistangusse. Kuival ajal töötamisel tuleb õhusaaste vähendamiseks kasta karjääri siseteid.
Kaevandamisel vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata. Kaevandatakse põhjaveetasemest pealpool olevat maavaravaru. Seega on ümbruskonna põhjaveerežiimi muutmine välistatud. Puuduvad lähedal olevad majapidamised.
Karjääri territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.
Ajaõiguseseadus § 143 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
3.4.2 Mõju piiriülesus
Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole. Riigipiir jääb ligikaudu 20 km kaugusele itta.
3.4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Süsinõmme liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi.
Lähim Natura 2000 ala asub ligikaudu 3,6 km kaugusel edelas (Kurtna loodusala; EELIS kood RAH0000168) ja ligikaudu 6 km kaugusel idas (Viivikonna loodusala; EELIS kood RAH0000650). Nimetatud Natura 2000 alad ei ole mõjutatud Süsinõmme liivakarjääri tööst ega selle koosmõjust teiste ümbruskonnas toimuvate tegevustega.
3.4.4 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega
Kumulatiivset mõju koos teiste asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega pole ette näha.
3.4.5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused
Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid.
Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning toodangu puistanguid.
3.4.5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused
Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna:
1. Kuna kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid, siis puudub oluline mõju looduskaitselistele objektidele;
2. Kui peetakse kinni leevendusmeetmetest, siis jäävad piirmäärad õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas kehtestatud normide piiridese;
3. Mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastav maa-ala korrastamisega;
4. Karjäärialalt puudub väljavool, mistõttu ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt mõju piirkonna pinnaveekogudele;
5. Põhjaveetasemest pealpool kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi. Lisaks puuduvad lähipiirkonnas majapidamised, kelle kaevud veerežiimi muutustest võiksid saada mõjutatud.
6. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki.
7. Rakendades ettevaatusabinõusid ei ole tõenäolise kütuse-ja õlilekke tekkimine, mistõttu ei kaasne tegevusega negatiivset mõju põhjaveele.
KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
Loa taotleja on KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teabe kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
4. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXXXX asjaomastele asutustele käesoleva eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks (KeHJS § 11 lõige 22 ja HMS § 40 lõige 2).
XXXXXX