Maaeluministri määruste muutmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Meie: 24.07.2024 nr 1.4-3/810

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine“ eelnõu. Palume eelnõu

kooskõlastada viie päeva jooksul, kuna eelkõige suurendatakse antavate toetuste maksimaalset

suurust, kuid muud investeeringu tegemise tingimused ei muutu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_kobar_meede_6_1_4_1_1_2024_.pdf;

2. Seletuskiri, SK_kobar_meede_6_1_4_1_1_2024.pdf.

Janeli Tikk

625 6299

[email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Maaeluministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 132

lõike 2 alusel.

§ 1. Maaeluministri 10. mai 2022. a määruse nr 25 „Põllumajandusettevõtjate

tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus teadus- ja arendusasutusele“ muutmine

Maaeluministri 10. mai 2022. a määruse nr 25 „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse

parandamise investeeringutoetus teadus- ja arendusasutusele“ § 8 lõikes 3 asendatakse arv

„2 000 000“ arvuga „3 300 000“.

§ 2. Maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega

alustava noore ettevõtja toetus“ muutmine

Maaeluministri 9. septembri 2016. a määruses nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava

noore ettevõtja toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 10 täiendatakse pärast tekstiosa „1.4 „Pikaajalised

programmid”“ tekstiosaga „või „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti

strateegiakava aastateks 2023–2027“ sekkumise 0.1 „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi

(AKIS) arendamise toetus“;

2) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse arv „60 000“ arvuga „100 000“;

3) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Taotleja, kes esitas taotluse 2024. aastal, peab viima äriplaanis kavandatud §-s 5 sätestatud

toetatavad tegevused ellu ja põllumajandusalase töökogemuse ja hariduse või kutse puudumise

korral selle omandama ning esitama nende kohta nõuetekohased dokumendi hiljemalt 2025.

aasta 30. septembril.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

EELNÕU

17.07.2024

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

1

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Maaeluministri määruste muutmine“ (edaspidi

eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 132

lõike 2 alusel.

Eelnõuga tehakse muudatused kahes määruses:

• maaeluministri 10. mai 2022. a määrus nr 25 „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse

parandamise investeeringutoetus teadus- ja arendusasutusele“ (edaspidi määrus nr 25);

• maaeluministri 9. septembri 2016. a määrus nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega

alustava noore ettevõtja toetus“ (edaspidi määrus nr 53).

Eelnõu hõlmab „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava) meetme 4

„Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi 4.1 „Investeeringud

põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ raames teadus- ja arendusasutusele

antavat põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetust (edaspidi

meede 4.1.1) ja meetme 6 „Põllumajanduslike majapidamiste ja ettevõtluse areng“ tegevuse

liiki 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ (edaspidi meede 6.1).

Meetmete 4.1.1 ja 6.1 raames antavate toetuste puhul suurendatakse antava toetuse

maksimaalset suurust. Meetme 4.1.1 raames antava toetuse taotlejale, kes on avalik-õiguslik

juriidiline isik, kelle seadusest tulenev ülesanne on edendada väärtusahelapõhiselt

biomajandust ning teadus- ja arendustegevust loodusressursside kestliku kasutamise ning

maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades, suurendatakse toetuse

maksimaalset suurust 1 300 000 euro võrra ehk kuni 3 300 000 euroni. Meetme 6.1 puhul

suurendatakse toetuse maksimaalset suurust 40 000 euro võrra ehk kuni 100 000 euroni.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected])

ning sama osakonna peaspetsialist Martin Ott (625 6232, [email protected]). Juriidilise

ekspertiisi eelnõule ja seletuskirjale tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Kadri Jänes (625 6539, [email protected]). Keeleliselt

toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura

Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust nr 25 ja eelnõu §-ga 2 määrust nr 53.

Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatus, millega suurendatakse toetuse maksimaalset suurust kui

taotlejaks on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle seadusest tulenev ülesanne on edendada

väärtusahelapõhiselt biomajandust ning teadus- ja arendustegevust loodusressursside kestliku

kasutamise ning maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades. Määruse nr 25

kohaselt on toetuse maksimaalne suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul

2 000 000 eurot avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi hallatavale riigiasutusele 5 200 000 eurot. Muudatuse kohaselt

2

suurendatakse avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, kelle seadusest tulenev ülesanne on

edendada väärtusahelapõhiselt biomajandust ning teadus- ja arendustegevust loodusressursside

kestliku kasutamise ning maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades toetuse

maksimaalset summat 1 300 000 euro võrra ehk kuni 3 300 000 euroni. Seda toetust antakse ka

teadus- ja arendusasutusele, kes on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatav

riigiasutus, kuid toetuse maksimaalset suurust suurendatakse üksnes avalik-õiguslikule

juriidilisele isikule, kuna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutusele

selle aasta alguses toetuse maksimaalset suurust juba suurendati kuni 5 200 000 euroni ning

võttes arvesse, et avalik-õigusliku juriidilise isiku investeeringute tegemist mõjutab samuti

majanduse üldine olukord, siis suurendatakse toetuse maksimaalset suurust ka avalik-

õiguslikule juriidilisele isikule.

Toetuse maksimaalset suurust suurendatakse avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ka

tulenevalt sellest, et arengukava programmiperiood hakkab lõppema ja on kriitilise tähtsusega,

et investeeringud, mis aitavad kaasa põllumajanduslike majapidamiste üldise tulemuslikkuse ja

jätkusuutlikkuse parandamisele, saaksid tehtud. Kuna suuremahulistest investeeringutest ei saa

kasu üksnes avalik-õiguslikule juriidilisele isik, vaid need investeeringud avaldavad mõju ka

teistele põllumajandusettevõtjatele ehk investeeringu mõju on laiem, siis on oluline arengukava

programmiperioodi lõpus toetada senisest enam selliste investeeringute tegemist, kus

kasusaajaks on kogu põllumajandussektor. Suuremamahuliste investeeringute tegemine aitab

kaasa ka põllumajandusettevõtjate põllumajandusteadmiste suurendamisele.

Nii nagu eespool on välja toodud, siis on toetuse maksimaalse suuruse suurendamisel arvestatud

ka majanduse üldist olukorda. Viimaste aastatega on hinnad (ehitushinnad, masinate ja

seadmete hinnad, sisendite hinnad) märkimisväärselt tõusnud, millest tulenevalt on oluline

suunata täiendavaid rahalisi vahendeid põllumajanduse valdkonda investeeringute tegemiseks,

et tagada investeeringute tegemise võimekus ka olukorras, kui on kavandanud teha

suuremamahulisi investeeringuid. Näiteks Statistikaameti andmete kohaselt on 2023. aastal

ehitushinnaindeks1 suurenenud ligikaudu 17,8% ja tarbijahinnaindeks2 suurenenud 19,4%.

Seetõttu peabki avalik-õiguslik juriidiline isik hindade kallinemise tulemusena, kas vähendama

kavandatava investeeringu mahtu või muutma kavandatavaid investeeringuid.

Samuti on toetuse maksimaalse suuruse suurendamisel arvesse võetud ka seda, et avalik-

õiguslik juriidiline isik on kavandanud teha investeeringuid, millega panustatakse keskkonna-

ja kliimaeesmärkide täitmisesse, kuid selliste investeeringute maksumused on oluliselt

suuremad kui üksnes tootlikkuse suurendamisele suunatud investeeringute maksumused.

Seetõttu on äärmiselt oluline, et avalik-õiguslik juriidiline isik saaks teha ka investeeringuid,

millega panustatakse keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisesse.

Eelnõu § 2 punktis 1 tehakse muudatus, millega täpsustatakse viidet ettevõtlusalase infopäev

korraldamisele määruse § 3 lõikes 10 selle sisu muutmata. Tulenevalt sellest, et arengukava

programmiperiood hakkab lõppema, siis edaspidi korraldatakse ettevõtlusalane infopäev

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“

sekkumise 0.1 „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames.

Eelnõu § 2 punktis 2 tehakse muudatus, millega suurendatakse toetuse maksimaalset suurust.

Kui varem oli toetuse maksimaalne suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul kuni

1 Statistikaameti andmed on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/ehitushinnaindeks. 2 Statistikaameti andmed on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks.

3

60 000 eurot ühe taotleja kohta, siis nüüd suurendatakse seda summat 40 000 euro võrra ehk

kuni 100 000 euroni.

Toetuse maksimaalset suurust suurendatakse seetõttu, et hinnad (ehitushinnad, masinate ja

seadmete hinnad, sisendite hinnad) on märkimisväärselt tõusnud. Erinevate sisendite nagu

näiteks maa, elekter, gaas, tooraine hinnad on märkimisväärselt tõusnud, mistõttu on oluline

võimaldada noortel põllumajandustootjatel jätkata investeeringute tegemist kavandatud mahus,

et aidata saavutada selle toetuse spetsiifilisi eesmärke, milleks on arengukava kohaselt noorte

põllumajandustootjate abistamine põllumajandusliku majapidamise sisseseadmisel, noorte

põllumajandustootjate ettevõtte edaspidine struktuuriline kohandamine ning tööhõive

võimaluste laiendamine noortele.

Näiteks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülevaatest „Põllumajanduse, kalanduse,

maaelu ja toiduainetööstuse ülevaade 20233“ nähtub, et 2023. aastal kujunes riigi keskmiseks

haritava maa hinnaks 6345 €/ha (2022. a 5160 €/ha) ehk kasv üle 18%, keskmiseks diislikütuse

jaehinnaks kujunes 1,604 €/l, mis on ligi 30% kõrgem kui 2021. aastal.

Muudatuse tegemisel on arvesse võetud ka seda, et põllumajandusliku tegevusega alustamine

on võrreldes teiste valdkondades alustamisega sageli oluliselt kulukam ning arvestades ka

märkimisväärset hinnatõusu, siis on äärmiselt oluline toetada noori ettevõtjaid

põllumajandusliku tegevusega alustamisel senisest enam. Toetuse maksimaalse suuruse

suurendamine aitab kaasa põlvkondade vahetuse soodustamisele ning suurendada ettevõtjate

arvu, kes alustavad põllumajanduse valdkonnas tegutsemist.

Lisaks on muudatuse tegemisel arvesse võetud seda, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1305/20134 kohaselt on selle toetuse maksimumsummaks kuni 100 000 eurot

ühe taotleja kohta.

Lähtudes eespool toodust ja võttes arvesse ka seda, et arengukava raames antavate teiste

investeeringutoetuste puhul on just seetõttu suurendatud toetuse maksimaalset suurust, siis on

ka põhjendatud põllumajandustootmisega alustavale noorele ettevõtjale toetuse maksimaalse

suuruse suurendamine.

Kuna see toetus on suunatud just esimest korda põllumajandustootmisega alustavale noorele

ettevõtjale, siis tehtav muudatus, millega suurendatakse toetuse maksimaalset suurust kuni

100 000 euroni, puudutab üksnes neid taotlejaid, kes esitavad põllumajandusliku tegevusega

alustava noore ettevõtja toetuse taotluse 2024. aasta taotlusvoorus, sest toetuse saajatel, kes on

varem seda toetust saanud, on sel ajal kehtinud võimaliku maksimaalse toetuse suuruse piires

taotluse põhjendatust ja nõuetekohasust hinnatud ning tehtud taotluse rahuldamise otsus.

Taotluse rahuldamise otsust saab muuta üksnes toetuse saaja algatusel, kuid ELÜPS § 65 lõikes

1 on sätestatud maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel

muuta üksnes tingimustel, et toetuse summa ei suurene.

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 53 § 18 rakendussättega, millega kehtestatakse

nendele toetuse saajatele, kes taotlevad toetust 2024. aasta taotlusvoorus ning kelle taotlused

on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) rahuldanud,

3 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülevaade „Põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse

ülevaade 2023“ on kättesaadav veebilehel https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/pollumajandus-

ja-toiduturg/ulevaated-ja-statistika. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

(EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr

1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548).

4

lõpptähtpäev, mis ajaks hiljemalt peavad nad põllumajandusalase töökogemuse ja hariduse või

kutse puudumise korral selle omandanud olema ning viima äriplaanis kavandatud §-s 5

sätestatud toetatavad tegevused ellu ja esitama nende toetatavate tegevuste elluviimise kohta §

15 lõikes 1 sätestatud tehtud tegevuste aruande – selleks kuupäevaks on 2025. aasta 30.

september. Muudatust kohaldatakse üksnes nende taotlejate suhtes, kes taotlevad toetust 2024.

aastal. Nimetatud muudatus tehakse, sest käesolev programmiperiood lõppeb 2025. aasta 31.

detsembril ja kõik toetuse maksmise aluseks olevad kohustused peavad olema selleks ajaks

täidetud, mis tähendab eelnimetatud toetuse taotlejate jaoks seda, et neile jääb

põllumajandusalase töökogemuse ja hariduse või kutse omandamiseks aega vähem kui 36 kuud.

Kuupäeva valikul on arvesse võetud seda, et PRIA jõuaks programmiperioodi lõppu jäävad

viimased toetusosad toetuse saajatele välja maksta enne 2025. aasta 31. detsembrit kui ka seda,

et PRIA-le jääks mõistlik aeg dokumentide, sealhulgas põllumajandusalast töökogemust ja

haridust või kutset tõendava dokumendi, ning maksetaotluste menetlemiseks, seetõttu

sätestatakse see nõue üksnes 2024. aasta toetuse taotlejatele. Muudatuse kohaselt peavad

põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saajad viima äriplaanis

kavandatud §-s 5 sätestatud toetatavad tegevused ellu ja esitama nende toetatavate tegevuste

elluviimise kohta § 15 lõikes 1 sätestatud tehtud tegevuste aruande ning põllumajandusalase

töökogemuse ja hariduse või kutse puudumise korral selle omandama, kui toetuse saajal on

määruse nr 53 § 2 lõikes 5 sätestatud kohustus ning esitama PRIA e-teenuse keskkonna kaudu

omandatud põllumajandusalast töökogemust, haridust või kutset tõendava dokumendi ärakirja,

hiljemalt 2025. aasta 30. septembril. 2024. aasta toetuse saajatel on oluliselt vähem aega

äriplaanis kavandatud toetavate tegevuste elluviimiseks ning põllumajandusalase töökogemuse

ja hariduse või kutse puudumise korral selle omandamiseks, mistõttu on kriitilise tähtsusega

see, et enne programmiperioodi lõppu saavutatakse toetuse eesmärgid ning tagatakse sellega

toetusraha parem ja täielikum ärakasutamine.

Kehtiva määruse nr 53 § 14 lõike 3 punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja omandama

põllumajandusalase töökogemuse ja hariduse või kutse, kui toetuse saajal on selle määruse § 2

lõikes 5 sätestatud kohustus, ning esitama ühe kuu jooksul arvates nimetatud lõikes märgitud

tähtaja lõppemisest PRIA e-teenuse keskkonna kaudu omandatud põllumajandusalast

töökogemust ja haridust või kutset tõendava dokumendi, s.o hiljemalt 2025. aasta 1. novembrist

ühe kuu jooksul ehk hiljemalt 2025. aasta 1. detsembril. Alles seejärel kui need nõuded on

täidetud, teeb PRIA määruse nr 53 § 16 lõike 3 kohaselt toetuse teise osa maksmise otsuse ja

kannab toetusraha teise osa toetuse saaja arvelduskontole. PRIA kannab teise osa toetusest üle

kui äriplaanis kavandatud kõik toetatavad tegevused on ellu viidud ning nõuetekohased

dokumendid saadud, sealhulgas on esitatud nimetatud määruse § 14 lõike 3 punktis 1 sätestatud

põllumajandusalase töökogemuse ja hariduse või kutse omandamist tõendava dokumendi

ärakiri. Kuna 2024. aastaks suurendatakse toetuse maksimaalset suurust ning

programmiperioodi lõpuni on jäänud aega ligikaudu poolteist aastat, siis maandamaks riski, et

toetuseks ettenähtud vahendid jäävad kasutamata, jäetaksegi muudatuse tulemusena PRIA-le

meetme 6.1 puhul viimases taotlusvoorus saadud nõuetekohaste dokumentide, sealhulgas

põllumajandusalast töökogemust ja haridust või kutset tõendavate dokumentide, ning

maksetaotluste menetlemiseks mõnevõrra pikem aeg, sest sellega tagatakse, et PRIA jõuab

ajaliselt toetuse saajatele toetused välja maksta enne 2025. aasta 31. detsembrit.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr

1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu

toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L

347, 20.12.2013, lk 487–548).

5

Nimetatud Euroopa Liidu õigusakt on kättesaadav Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-

lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Muudatus, millega suurendatakse määruses nr 25 sätestatud toetuse maksimaalset suurust

taotlejale, kes on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle seadusest tulenev ülesanne on edendada

väärtusahelapõhiselt biomajandust ning teadus- ja arendustegevust loodusressursside kestliku

kasutamise ning maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades, aitab kaasa

suuremamahuliste investeeringute tegemisele, mille kaasabil paraneb põllumajandusettevõtjate

tulemuslikkus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku investeeringu tulemusena saadud teadmised

toetavad kogu põllumajandussektori põllumajandustootmise tõhusust ja konkurentsivõimet

ning vähendavad põllumajandusest tulenevat keskkonnamõju – tema tehtava investeeringu

tulemusena saadud teadmised edastatakse põllumajandussektorile. Arvestades, et muud toetuse

taotlemise ja investeeringu tegemise tingimused ei muutu, siis ei ole tegemist muudatustega,

millel on oluline mõju.

Muudatusel, mille kohaselt suurendatakse määruses nr 53 sätestatud toetuse maksimaalset

summat, on toetuse saajatele positiivne mõju, sest ettevõtlusega alustamine on niigi kulukas ja

eriti veel kui hinnad on märkimisväärselt tõusnud, siis on oluline võimaldada ka sellises

olukorras ettevõtlusega alustamist. See muudatus soodustab maapiirkonna arengut

ettevõtluskeskkonnana ning aitavad seeläbi kaasa maapiirkondade elanike arvu vähenemise

tendentsi peatamisele ja elanikkonna vanuselise struktuuri paranemisele.

Tehtav muudatus on vajalik ja aitab saavutada selle toetuse andmisega soovitud üldeesmärki,

milleks arengukava kohaselt on hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist,

aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning aidata kujundada nüüdisaegsete

teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate jätkusuutlikku vanuselist struktuuri.

Määruses nr 53 tehtav muudatus, millega kehtestatakse 2024. aasta taotlusvoorus toetust

taotlenud toetuse saajatele lõpptähtpäevaks 2025. aasta 30. september, mis tähendab, et selleks

ajaks hiljemalt peavad need toetuse saajad põllumajandusalase töökogemuse ja hariduse või

kutse puudumise korral selle omandanud olema ja esitanud omandatud põllumajandusalast

töökogemust, haridust või kutset tõendava dokumendi ärakirja ning viima äriplaanis

kavandatud toetatavad tegevused ellu ja nende tegevuste elluviimise kohta esitama tehtud

tegevuste aruande, võib avaldada negatiivset mõju 2024. aasta toetuse taotlejatele, sest

võrreldes varasemate taotlusvoorudega tuuakse maksete abikõlblikkuse ja toetatud tegevuse

elluviimist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäeva varasemaks ehk lõpptähtpäevaks

on neil 2025. aasta 30. september, mis tähendab, et nendel taotlejatel on seega vähem aega

toetatavate tegevuste elluviimiseks, kuid samas aitab see muudatus tagada toetusraha

täielikuma ärakasutamise.

Tehtavate muudatustega ei suurene taotleja ega toetuse saaja halduskoormus, samuti ei kasva

PRIA töökoormus. Muudatused võimaldavad saavutada toetuste andmise eesmärgid ning

tagada sellega toetusraha parema ja täielikuma ärakasutamise.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu.

6

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le.