Riigieelarvelise toetuse leping (Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse eksamiks ettevalmistavate koolituste korraldamine)

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

24.07.2024

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingute allkirjastamiseks“ alusel kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna

juhataja Martin Tulit (edaspidi toetuse andja), ja

Integratsiooni Sihtasutus, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Dmitri Moskovtsev (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,

lähtudes:

 „Siseturvalisuse arengukava 2030“ alaeesmärgist ja meetme „Eesti arengut toetav

kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ eesmärgist „Eesti kodakondsus- , rände- ja identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, innovaatilised ja

inimesekesksed, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust“,

 arengukava „Sidus Eesti 2030“ eesmärgist „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“ ja selle

programmi „Kogukondlik Eesti“ eesmärgist „Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud

ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda“,

 sama arengukava programmi „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ eesmärgist „Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja

ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele

inimestele“,

 poolte ühisest huvist viia ellu tasakaalustatud kodakondsuspoliitikat, mis toetab Eesti

kodakondsuse väärtustamist ja taotlemist ning mis aitab kaasa riigi julgeo leku tagamisele ja sidusa ühiskonna kujundamisele,

 toetuse saaja 25. juunil 2024. a esitatud taotlusest,

 siseministri 15. juuli 2024. a käskkirjast nr 1-3/77 „Riigieelarvelise toetuse eraldamine Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks

ettevalmistavate koolituste korraldamiseks 2024. aastal“

sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused). 1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus

2.1. Toetuse saaja korraldab 25. juunil 2024. a esitatud taotluses nimetatud tingimustel Eesti

Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks ettevalmistava id koolitusi. Taotluses nimetatud tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt

31. jaanuariks 2025. a. 2.2. Punktis 2.1 nimetatud koolituste tulemusel saab sihtrühm vajalikke teadmisi

kodakondsuseksami sooritamiseks. Koolituse läbinud sihtrühm on saanud ning kinnistanud

teadmisi Eesti ühiskonna toimimisest ja korraldusest ning Eesti kodakondsusest. Seeläbi suureneb sihtrühma julgus ja motivatsioon taotleda Eesti kodakondsust.

2.3. Koolitused aitavad kaudselt kaasa ühiskonna sidususe ning riigiidentiteedi kujundamise le ning ühtsete väärtuste edendamisele ja hoidmisele.

3. Toetus

3.1. Riigieelarvelise toetuse (edaspidi toetus) suurus on 18 000 (kaheksateist tuhat) eurot.

3.2. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetuse 2024. aasta riigieelarve seaduse §-s 1 sätestatud „Siseministeeriumi valitsemisala“ eelarvekontolt 450 (SAP projektikood S10- SIDEST).

3.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE382200221020595183 punktis 3.1 nimetatud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest.

3.4. Toetuse arvelt ei rahastata kulusid, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded: 4.1. Toetuse saja kohustub esitama hiljemalt 31. jaanuaril 2025. a lisa 2 „Toetuse kasutamise

tegevus- ja finantsaruande vorm“ kohase toetuse kasutamise tegevus- ja finantslõpparuande.

4.2. Poolte kontaktisikud kohtuvad regulaarselt, vähemalt 1 kord kahe kuu jooksul, et seirata toetuse kasutamise eesmärkide ja oodatavate tulemuste täitmist ning eelarve kasutamist.

5. Poolte kontaktisikud

5.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Siiri Leskov, nõunik, kantsleri juhtimisa la,

kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakond, e-post [email protected].

5.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse

hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja. 5.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Jekaterina Gvozdeva, kodanikuõppe

valdkonnajuht, telefon 5373 1101, e-post [email protected].

6. Lepingu dokumendid

6.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on: 6.1.1. Lisa 1. Taotlus;

6.1.2. Lisa 2. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm. 6.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: I. Eritingimused, II. Lepingu lisad,

III. Üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene.

6.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

7. Lepingu kehtivus

7.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. Lepinguline tegevus loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates lepingu allkirjastamisest.

7.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

8. Erisätted 8.1. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjal ide l

(veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium “. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud

Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

9. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalsel) Martin Tulit

Siseministeerium

Pikk 61, 15065 Tallinn tel 612 5008 e-post [email protected]

ak EE891010220034796011, SEB viitenumber 2800045849 saaja Rahandusministeerium

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt) Dmitri Moskovtsev

Integratsiooni Sihtasutus

rg-kood 90000788 Linda 2, 20309 Narva telefon +372 659 9021

e-post [email protected] ak EE382200221020595183 viitenumber

saaja 33500081128

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus

ning leping ja selle lisad. 1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil; 3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid; 3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses.

Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja

ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada; 3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise

seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta. 3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt; 3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal. 3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab

olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis millise id.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma

aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku

info mitteesitamise kohta. 4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse

andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse

seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse tegemine peatada.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse saamiseks valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud lepingus ette nähtud tegevusteks.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses.

Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t

taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud;

6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt

või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled

on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi. 8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest.

Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus

kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised. 9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult. 10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud; 10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste

kohaselt. 11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te

kehtivust.