Kiri

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 27.6.2024

COM(2024) 261 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

on the application of Articles 13, 16 and 17 of Directive 2010/13/EU as amended by

Directive (EU) 2018/1808 for 2020-2021

{SWD(2024) 149 final}

1

1. BACKGROUND AND CONTEXT

This report forms part of the regular monitoring of the implementation of the measures relating

to the promotion of European works by audiovisual media services, as laid down in Directive

2010/13/EU (also known as the Audiovisual Media Services Directive (AVMSD))1. This report

covers the years 2020-2021 for both linear and non-linear services. The geographic scope

covers the Member States. The report is based on the national reports provided by Member

States and on an independent study (the ‘study’), which also provides information2 on Iceland,

Liechtenstein and Norway (i.e. the European Free Trade Association (EFTA) countries that are

members of the European Economic Area (EEA), or the ‘EEA EFTA countries’). The report

also takes into account relevant data from the European Audiovisual Observatory and the

Commission’s media outlook report3. It follows previous reports covering the application of

the AVMSD provisions during the periods 2015-20194 and 2011-20145.

For the first time, this periodic reporting takes into account the new obligations introduced by

Directive (EU) 2018/18086, which amended Directive 2010/13/EU, by strengthening the rules

on the promotion of European works by audiovisual media services. Its transposition deadline

was in September 2020.

The new rules contained in Article 13 of the AVMSD oblige Member States to ensure that

media service providers of on-demand audiovisual media services (video-on-demand (VOD)

providers) under their jurisdiction secure at least a 30% share of European works in their

1 Directive 2010/13/EU of the European Parliament and of the Council of 10 March 2010 on the coordination of

certain provisions laid down by law, regulation or administrative action in Member States concerning the

provision of audiovisual media services (Audiovisual Media Services Directive) (OJ L 95, 15.4.2010, p. 1).

2 The study provides a legal analysis of the audiovisual legal framework and its evolution in the Member States,

Norway, Liechtenstein, and Iceland over the period of 2020-2021. The study also reports about the share of

European works in linear services and in VOD services based on the data provided by the Member States and an

independent analysis of content of linear services and VOD services. The definition of European works used in

this study can be found in Article 1(1)(n) of the AVMSD, which includes works originating in the Member States,

works originating in European third States party to the European Convention on Transfrontier Television of the

Council of Europe (ECTT) and works co-produced within the framework of agreements related to the audiovisual

sector concluded between the EU and third countries. Finally, the study provides an economic analysis of the

audiovisual market in the Member States, covering issues such as business models in the audiovisual sector and

stakeholder views on the development of the audiovisual market.

3 Commission staff working document, European Media Industry Outlook, SWD(2023) 150 final, 17.5.2023.

While technically outside the reference period, it offers historical data and general findings applicable to this

report.

4 Staff working document Reporting on the application of Articles 13, 16 and 17 of Directive 2010/13/EU for the

period 2015-2019 as regards non-linear services (Article 13) and linear services (Articles 16 and 17), SWD(2023)

152 final, 17.5.2023, available at: Commission reports on the promotion of European works by audiovisual media

services | Shaping Europe’s digital future (europa.eu).

5 Staff working document Reporting on the application of Articles 13, 16 and 17 of Directive 2010/13/EU: for the

period 2011-2014 as regards non-linear services (Article 13) and 2013-2014 as regards linear services (Articles

16 and 17), SWD(2020) 227 final, 13.10.2020, available at: Report on the application of Articles 13, 16 and 17

of Directive 2010/13/EU | Shaping Europe’s digital future (europa.eu).

6 Directive (EU) 2018/1808 of the European Parliament and of the Council of 14 November 2018 amending

Directive 2010/13/EU on the coordination of certain provisions laid down by law, regulation or administrative

action in Member States concerning the provision of audiovisual media services (Audiovisual Media Services

Directive) in view of changing market realities (OJ L 303, 28.11.2018, p. 69).

2

catalogues and ensure prominence of those works7. The new rules also allow Member States

to extend the financial contributions to the production of European works, including via direct

investment in content and contribution to national funds, that they impose on media service

providers under their jurisdiction, to cover media service providers targeting audiences in their

territories, but established in other Member States8. Such obligations imposed on cross-border

services must be proportionate, non-discriminatory and otherwise comply with EU law. Media

service providers with a low turnover or a low audience are exempted from both the quota and

prominence obligations and the financial investment obligations. Member States can also

provide for further exemptions where such obligations would be impracticable or unjustified

by reason of the nature or theme of the audiovisual media services9. To ensure a consistent

calculation of the share of European works in the catalogues of VOD providers, and to define

low audience and low turnover, in July 2020 the Commission issued guidelines on these two

issues, pursuant to the AVMSD10.

Directive (EU) 2018/1808 has left unchanged the obligations for the promotion of European

works applicable to linear services in Articles 16 and 17 of the AVMSD. Broadcasters must

reserve for European works a majority proportion of their transmission time, where practicable

and by appropriate means, excluding the time allotted to news, sports events, games,

advertising, teletext services and teleshopping11. They also need to reserve at least 10% of this

transmission time or of their programming budget for independent European works12.

According to the new rules in the AVMSD, Member States are to report on the implementation

of Article 13 every 2 years13, in line with the existing reporting obligations concerning Articles

16 and 17. The preparation of the present report has been affected by delays in the transposition

of Directive (EU) 2018/1808 by Member States and, subsequently, Member States’ ability to

provide relevant data in national reports.

For the detailed reporting, please refer to the accompanying staff working document. The first

part of that document includes information on the application of Article 13 of the AVMSD on

the promotion of European works by on-demand audiovisual media services over the period of

2020-2021, in accordance with Article 13(5) of the AVMSD and taking into account the market

and technological developments and the objective of cultural diversity. The second part

concerns the application of Articles 16 and 17 of the AVMSD on the promotion of European

works and independent productions by broadcasters over the same period. Pursuant to

Article 16(3) of the AVMSD, the purpose is to inform Member States and the European

Parliament of the national reports on the application of Articles 16 and 17 that Member States

must provide every 2 years, accompanied, where appropriate, by an opinion. The main findings

and conclusions are presented below.

7 Article 13(1) of the AVMSD.

8 Article 13(2) of the AVMSD.

9 Article 13(6) of the AVMSD.

10 Guidelines pursuant to Article 13(7) of the Audiovisual Media Services Directive on the calculation of the share

of European works in on-demand catalogues and on the definition of low audience and low turnover, OJ C 223,

7.7.2020.

11 Article 16 of the AVMSD.

12 Article 17 of the AVMSD.

13 Article 13(4) of the AVMSD.

3

2. MAIN FINDINGS AND CONCLUSIONS

The period covered in this report (2020-2021) has been a transitional period, as the

transposition deadline for Directive (EU) 2018/1808 was in September 2020 and not all

Member States had fully transposed the Directive by the end of the reference period of this

report.

The reference period also included the onset of the COVID-19 pandemic. The pandemic had a

notable impact on the production of audiovisual content, but it nevertheless allowed VOD

players to expand their audiences and particularly global SVOD services to continue to grow

their revenues in the EU – up from EUR 6.7 billion in 2019 to EUR 11.7 billion in 2021. The

overall number of VOD services operational in the EU and EEA EFTA countries’ jurisdictions

also grew from 1 030 in 2019 to 1 984 in 2021.

In the reference period, 17 Member States introduced national implementation measures to

transpose the new rules in Article 13 into national law, while the rest have only introduced

them after the reference period. In many cases where the transposition was completed in the

reference period, the details of the application of the rules still had to be concretised in

secondary law or by-laws. In addition, the obligation for service providers to comply with the

rules often only started to apply after the end of the reference period. However, both

transposition into national law during the reference period and transpositions after the reference

period had a high level of alignment with the Commission guidelines and similarities in terms

of calculation approaches and exemptions. Overall, the legal mapping sheets provided by the

Member States show that during the reference period, national implementation measures to

secure a 30% share of European works in catalogues of video-on-demand (VOD) services were

in force in 17 Member States.

According to Member States’ reporting, the average proportion of European works on VOD

services varied between 63-64% in 2020-2021. It is slightly more compared to 42-63% reported

in the previous study covering 2015-2019, but is important to note that data were not available

for all VOD services that operate in the Member States.

The study included a sample of 1 062 VOD services operating in 21 Member States and

Norway, based on a snapshot in 2023. The analysis provided in the study found a 35% average

share of European works on VOD services, compared to 36% found previously in 2021, albeit

based on a smaller sample. The most recent figure shows a substantially lower average share

than that indicated in Member States’ reports (63-64%). Several reasons may partially explain

these differences: (i) the study only sampled VOD services from 21 Member States and

Norway; (ii) the independent analysis and Member States’ reporting covered different time

periods; and (iii) it is difficult to compare definitions and methods used for measurement as

there are limited data about the methodology used by Member States to monitor compliance14.

14 In this context, it can be noted that the AVMSD encourages the labelling in metadata of audiovisual content

and European Regulators Group for Audiovisual Media Services has also reaffirmed its importance; see Recital

35 of Directive (EU) 2018/1808; ERGA Subgroup 3 – Ensuring Prominence and Access of Audiovisual Media

Content to all Platforms (Findability) – Deliverable 2: Overview document in relation to Article 13(1) of the

Audiovisual Media Services Directive (2020), https://erga-online.eu/wp-

content/uploads/2021/01/ERGA_SG3_2020_Report_Art.131_final.pdf; ERGA Subgroup 1 Consistent

implementation and enforcement of the new Audiovisual Media Services Directive framework, Workstream 2

Technical expertise: Interpreting and providing guidance on the most complex new provisions, Report:

Transposition and implementation of Article 13(1) of the new AVMSD – Ensuring prominence of European works

4

Directive (EU) 2018/1808 also introduced the possibility for Member States to extend the

financial contributions to the production of European works that they impose on media service

providers under their jurisdiction, to cover media service providers targeting audiences in their

territories, but established in other Member States. In the reference period (2020-2021), seven

Member States reported having in place financial contribution obligations for cross-border

VOD service providers and two Member States reported having such obligations for cross-

border linear service providers.

Although this is the first time the new rules laid down in the AVMSD are reported on, some

progress has already been made on monitoring. Nevertheless, more work is still needed to get

a complete and comprehensive picture. Therefore, the Commission encourages all Member

States to ensure monitoring and verification of the share of European works on VOD services

and to provide detailed information on cases of non-compliance and the methodology used.

The Commission also encourages Member States to provide complete information on the share

of European works for all VOD services under their jurisdiction in their reporting. Additionally,

the Commission encourages providing information on the reasons why some VOD services

may not reach the minimum share of European works as well as on the assessment and

follow-up by national regulatory authorities of such cases.

When it comes to linear channels, the pandemic had a momentary impact on the average

viewing time and revenues generated through TV advertising. The overall trend anyway

appears to reflect stagnating revenues. Although the data sets are not fully comparable, the total

number of TV channels appears to have stayed similar or to have slightly decreased from 4 657

reported at the end of 2019 in the Member States including at that time the UK by the European

Audiovisual Observatory15 to 4 483 in 2021 reported as being operational in their jurisdiction

by Member States and the EEA EFTA countries.

Concerning Articles 16 and 17 of the AVMSD, which do not contain any new rules, all Member

States require broadcasters to reserve a majority proportion of their transmission time for

European works, with some Member States setting a higher proportion for public broadcasters

or for all broadcasters. Four and five Member States, respectively, made changes to their

national legislation in the reference period with regard to Articles 16 and 17. However, the

changes were minor or of a technical nature. Member States’ reporting shows that the average

proportion of European works on linear services – 68% in 2020 and 69% in 2021 – was far

above the obligatory majority proportion set out in Article 16 of the AVMSD. In general, this

points to a sound application of this provision throughout the Union. However, Member States’

reports indicate a decrease in the share of European works compared to the previous reporting

period (72.6% in 2019). Moreover, the analysis in the study suggests that the share of European

works (38%) is substantially below the share of European works reported on average by

Member States (68-69%). Several reasons may partially explain the differences between the

findings of the study and the data reported by Member States, e.g. the fact that the study only

sampled channels from 15 Member States.

Overall, Member States also reported to have met the requirement regarding the share of

independent productions set out in Article 17 of the AVMSD. The average share of European

in the catalogues of on-demand audiovisual media services (2021), https://erga-online.eu/wp-

content/uploads/2021/12/ERGA-SG1-2021-Report-Article-13_1.pdf.

15 European Audiovisual Observatory, Yearbook 2020/2021 – Key trends, available at:

https://rm.coe.int/yearbook-key-trends-2020-2021-en/1680a26056, p. 26.

5

works created by independent producers was 40.6% in 2020 and 41.4% in 2021, according to

the data provided by the Member States. However, the average share of European independent

productions calculated based on Member States’ reports is substantially higher than that

emerging from the study. The study indicates that the overall share of independent European

works was fairly low across all Member States (less than 3%) and appears lower than the share

calculated in the previous study. Nevertheless, noteworthy differences between channels could

be observed sometimes linked to different definitions of independent productions. The average

share of recent European works reported by Member States was 56.4% in 2020 and 59.0% in

2021, which is an increase compared to the previous reporting period (54.6% in 2019).

The total number of exempted channels remained constant over the reference period (2 236 in

both 2020 and 2021), accounting for nearly half of all TV channels reported by the Member

States. However, the figures indicate a decrease in the number of exempted channels compared

to the previous reporting period (2 895 in 2019).

As in the previous report, the Commission invites Member States to provide detailed

information on cases of non-compliance by linear service providers to secure the required share

of European works, independent productions and recent productions, as well as on the

assessment and follow-up by national regulatory authorities of such cases, to ensure alignment

with Articles 16 and 17. Similarly to the VOD services, the Commission, moreover, encourages

Member States to share information about their relevant calculation method and to increase the

number of channels for which data is reported. This is recommended in order to allow for

effective enforcement actions where needed and better comparison with results of future

studies monitoring the fulfilment of the AVMSD obligations.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 27.6.2024

COM(2024) 261 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

direktiiviga (EL) 2018/1808 muudetud direktiivi 2010/13/EL artiklite 13, 16 ja 17

kohaldamise kohta ajavahemikul 2020-2021

{SWD(2024) 149 final}

1

1. TAUST JA KONTEKST

Käesolev aruanne on osa direktiivis 2010/13/EL1 (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)

sätestatud selliste meetmete rakendamise korrapärasest järelevalvest, mis käsitlevad Euroopa

päritoluga teoste edendamist audiovisuaalmeedia teenuste osutajate poolt. Käesolev aruanne

hõlmab aastaid 2020–2021 nii lineaarsete kui ka mittelineaarsete teenuste puhul. Geograafiline

ulatus hõlmab liikmesriike. Aruanne põhineb liikmesriikide esitatud aruannetel ja sõltumatul

uuringul (edaspidi „uuring“), milles antakse teavet ka2 Islandi, Liechtensteini ja Norra kohta

(st Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide kohta, mis kuuluvad Euroopa

Majanduspiirkonda (edaspidi „EMP EFTA riigid“)). Aruandes võetakse arvesse ka Euroopa

Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse asjakohaseid andmeid ja komisjoni meediatööstuse

ülevaadet3. See lisandub varasematele aruannetele, mis käsitlevad audiovisuaalmeedia teenuste

direktiivi sätete kohaldamist aastatel 2015–20194 ja 2011–20145.

Esimest korda võetakse selles perioodilises aruandes arvesse uusi kohustusi, mis on kehtestatud

direktiiviga (EL) 2018/1808,6 millega muudeti direktiivi 2010/13/EL, tugevdades norme, mis

käsitlevad Euroopa päritolu teoste edendamist audiovisuaalmeedia teenuste osutajate poolt.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 2020. aasta septembris.

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artiklis 13 sisalduvad uued normid kohustavad

liikmesriike tagama, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad tellitavate audiovisuaalmeedia

teenuste osutajad (nõudevideoteenuste (VOD) osutajad) tagavad oma kataloogist vähemalt 30

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste

osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia

teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

2 Uuringus esitatakse õiguslik analüüs audiovisuaalvaldkonna õigusraamistiku ja selle arengu kohta

liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis ja Islandis aastatel 2020–2021. Uuringus käsitletakse ka Euroopa

päritoluga teoste osakaalu lineaarsetes teenustes ja nõudevideoteenustes, tuginedes liikmesriikide esitatud

andmetele ning lineaarsete teenuste ja nõudevideoteenuste sisu sõltumatule analüüsile. Uuringus kasutatud

Euroopa päritolu teoste määratlus on esitatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis n,

mis hõlmab liikmesriikidest pärinevaid teoseid, Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni

(ECTT) osalisteks olevatest kolmandatest Euroopa riikidest pärinevaid teoseid ning teoseid, mis on toodetud

ühistoodanguna liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud, audiovisuaalsektoriga seotud lepingute raames. Lisaks

esitatakse uuringus liikmesriikide audiovisuaalturu majandusanalüüs, milles käsitletakse selliseid küsimusi nagu

audiovisuaalsektori ärimudelid ja sidusrühmade seisukohad audiovisuaalturu arengu kohta.

3 Komisjoni talituste töödokument Euroopa meediatööstuse ülevaade, SWD(2023) 150 final, 17.5.2023. Ehkki

vormiliselt väljaspool vaatlusperioodi, sisaldab see dokument käesoleva aruande suhtes kohaldatavaid varasemaid

andmeid ja üldisi järeldusi.

4 Komisjoni talituste töödokument Aruanne direktiivi 2010/13/EL artiklite 13, 16 ja 17 kohaldamise kohta

ajavahemikul 2015–2019 seoses mittelineaarsete teenuste (artikkel 13) ja lineaarsete teenustega (artiklid 16 ja

17), (SWD(2023) 152 final, 17.5.2023), kättesaadav aadressil: Komisjoni aruanded Euroopa päritoluga teoste

edendamise kohta audiovisuaalmeedia teenuste osutajate poolt | Euroopa digituleviku kujundamine (europa.eu).

5 Komisjoni talituste töödokument Aruanne direktiivi 2010/13/EL artiklite 13, 16 ja 17 kohaldamise kohta

ajavahemikul 2011–2014 seoses mittelineaarsete teenustega (artikkel 13) ja ajavahemikul 2013–2014 seoses

lineaarsete teenustega (artiklid 16 ja 17), (SWD(2020) 227 final, 13.10.2020), kättesaadav aadressil: Aruanne

direktiivi 2010/13/EL artiklite 13, 16 ja 17 kohaldamise kohta | Euroopa digituleviku kujundamine (europa.eu).

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse

direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja

haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat

turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69).

2

% suuruse osa Euroopa päritolu teoste jaoks ning tagavad kõnealuste teoste esiletoomise7.

Samuti võimaldavad uued normid liikmesriikidel laiendada Euroopa päritolu teoste tootmise

rahalist toetamist (sealhulgas otseselt sisusse investeerimise ja riiklikesse fondidesse tehtavate

osamaksete kaudu), mille nad on kehtestanud oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatele

meediateenuse osutajatele, nii et see hõlmaks ka nende territooriumil asuvale vaatajaskonnale

teenuseid suunavaid meediateenuse osutajaid, kes on asutatud teises liikmesriigis8. Sellised

piiriülestele teenustele kehtestatud kohustused peavad olema proportsionaalsed,

mittediskrimineerivad ja muul viisil kooskõlas ELi õigusega. Väikese käibe või väikese

vaatajaskonnaga meediateenuse osutajad on vabastatud nii kvoodi- ja esiletoomise

kohustustest kui ka investeerimiskohustustest. Liikmesriigid võivad ette näha ka muid

erandeid, kui kõnealused kohustused oleksid audiovisuaalmeedia teenuste olemuse või teema

tõttu ebaotstarbekad või põhjendamatud9. Selleks et Euroopa päritolu teoste osakaalu

arvutamine nõudevideoteenuste osutajate kataloogides ning väikese vaatajaskonna ja väikese

käibe määratlemine oleksid järjepidevad, avaldas komisjon 2020. aasta juulis vastavalt

audiovisuaalmeedia teenuste direktiivile suunised nende kahe küsimuse kohta10.

Direktiiviga (EL) 2018/1808 on jäetud muutmata lineaarsete teenuste suhtes kohaldatavad

Euroopa päritolu teoste edendamise kohustused, mis on sätestatud audiovisuaalmeedia teenuste

direktiivi artiklites 16 ja 17. Televisiooniteenuse osutajad peavad asjakohaste vahenditega

reserveerima Euroopa päritoluga teostele suurema osa oma saateajast, välja arvatud uudiste,

spordisündmuste, ajaviitemängude, reklaami, teleteksti ning otsepakkumiste edastamiseks

määratud aeg11. Samuti peavad nad reserveerima sõltumatute tootjate loodud Euroopa

päritoluga teostele vähemalt 10 % sellest saateajast või programmi eelarvest12.

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi uute normide kohaselt esitavad liikmesriigid iga kahe

aasta tagant aruande artikli 13 rakendamise kohta13 kooskõlas artiklite 16 ja 17 kohaldamist

käsitleva aruandluse kehtivate kohustustega. Käesoleva aruande koostamist on mõjutanud

viivitused direktiivi (EL) 2018/1808 ülevõtmisel liikmesriikide poolt ja seetõttu ka

liikmesriikide suutlikkus esitada aruannetes asjakohaseid andmeid.

Üksikasjaliku aruandluse võib leida lisatud komisjoni talituste töödokumendist. Selle

dokumendi esimene osa sisaldab teavet audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13

kohaldamise kohta, mis käsitleb Euroopa päritolu teoste edendamist tellitavate

audiovisuaalmeedia teenuste kaudu ajavahemikul 2020–2021, kooskõlas direktiivi artikli 13

lõikega 5 ning võttes arvesse turu ja tehnoloogia arengut ja kultuurilise mitmekesisuse

eesmärki. Teine osa puudutab seda, kuidas kohaldatakse audiovisuaalmeedia teenuste

direktiivi artikleid 16 ja 17, mis käsitlevad televisiooniteenuse osutajate poolt Euroopa päritolu

teoste ja sõltumatu toodangu edendamist samal ajavahemikul. Audiovisuaalmeedia teenuste

direktiivi artikli 16 lõike 3 kohaselt on eesmärk teavitada teisi liikmesriike ja Euroopa

7 Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõige 1.

8 Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõige 2.

9 Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõige 6.

10 Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõike 7 kohased suunised Euroopa päritolu teoste osakaalu

arvutamise kohta tellitavate teenuste kataloogides ning väikese vaatajas- ja kuulajaskonna ning väikese käibe

määratluse kohta, ELT C 223, 7.7.2020.

11 Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikkel 16.

12 Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikkel 17.

13 Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõige 4.

3

Parlamenti artiklite 16 ja 17 kohaldamist käsitlevatest riiklikest aruannetest, mille liikmesriigid

peavad esitama iga kahe aasta tagant, ning lisada vajaduse korral arvamus. Peamised

tähelepanekud ja järeldused on esitatud allpool.

2. PEAMISED TÄHELEPANEKUD JA JÄRELDUSED

Käesolevas aruandes käsitletud periood (2020–2021) on olnud üleminekuperiood, kuna

direktiivi (EL) 2018/1808 ülevõtmise tähtaeg oli 2020. aasta septembris ja mitte kõik

liikmesriigid ei olnud direktiivi aruande vaatlusperioodi lõpuks täielikult üle võtnud.

Vaatlusperiood hõlmas ka COVID-19 pandeemia algust. Pandeemial oli märkimisväärne mõju

audiovisuaalse sisu tootmisele, kuid see võimaldas nõudevideoteenuste osutajatel siiski

laiendada oma vaatajaskonda ja eelkõige ülemaailmsete tellitavate nõudevideoteenuste

pakkumist, suurendades oma tulusid ELis 6,7 miljardilt eurolt 2019. aastal 11,7 miljardile

eurole 2021. aastal. ELi ja EMP EFTA riikide jurisdiktsioonides osutatavate

nõudevideoteenuste koguarv kasvas samuti 1030-lt 2019. aastal 1984-le 2021. aastal.

Vaatlusperioodil võtsid 17 liikmesriiki rakendusmeetmeid, et võtta artiklis 13 sätestatud uued

normid üle siseriiklikku õigusesse, samas kui ülejäänud liikmesriigid võtsid need meetmed

alles pärast vaatlusperioodi. Paljudel juhtudel, kus ülevõtmine oli vaatlusperioodil lõpule

viidud, tuli normide kohaldamise üksikasju veel täpsustada teisestes õigusaktides või

määrustes. Lisaks hakati normide järgimise kohustust teenuseosutajate suhtes kohaldama

sageli alles pärast vaatlusperioodi lõppu. Nii vaatlusperioodi jooksul kui ka pärast

vaatlusperioodi toimunud siseriiklikku õigusesse ülevõtmised olid siiski suuresti kooskõlas

komisjoni suunistega ning sarnanesid arvutusmeetodite ja erandite poolest. Üldiselt näitavad

liikmesriikide esitatud õigusliku kaardistamise andmed, et vaatlusperioodil kehtisid

rakendusmeetmed, millega tagada Euroopa päritolu teoste 30 % osakaal nõudevideoteenuste

kataloogides, 17 liikmesriigis.

Liikmesriikide aruannete kohaselt oli Euroopa päritolu teoste keskmine osakaal

nõudevideoteenuste pakkumises aastatel 2020–2021 63–64 %. Seda on veidi rohkem kui

eelmises, aastaid 2015–2019 käsitlevas uuringus esitatud 42–63 %, kuid tähtis on märkida, et

kõigi liikmesriikides tegutsevate nõudevideoteenuste kohta ei olnud andmed kättesaadavad.

Uuring hõlmas 21 liikmesriigis ja Norras 1 062 nõudevideoteenusest koosnevat valimit, mis

põhines 2023. aasta ülevaatel. Uuringus esitatud analüüsis leiti, et Euroopa päritolu teoste

keskmine osakaal nõudevideoteenustes oli 35 %, võrreldes 36 %ga 2021. aastal, mis küll

põhines väiksemal valimil. Kõige värskem näitaja näitab tunduvalt väiksemat keskmist

osakaalu kui liikmesriikide aruannetes märgitud osakaal (63–64 %). Neid erinevusi võib

osaliselt selgitada mitmeti: i) uuringus võeti valimisse ainult 21 liikmesriigist ja Norrast pärit

nõudevideoteenused; ii) sõltumatu analüüs ja liikmesriikide aruandlus hõlmasid eri

ajavahemikke; iii) mõõtmisel kasutatud määratlusi ja meetodeid on raske võrrelda, sest

liikmesriikides nõuete täitmise järelevalveks kasutatud metoodika kohta on vähe andmeid14.

14 Sellega seoses võib märkida, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis kutsutakse üles audiovisuaalset sisu

metaandmetes märgistama ning audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühm on samuti

kinnitanud selle tähtsust; vt direktiivi (EL) 2018/1808 põhjendus 35; ERGA alarühm 3 – Audiovisuaalmeedia sisu

esiletoomise ja sellele juurdepääsu tagamine kõigile platvormidele (leitavus) – 2. tulemus: Ülevaatedokument

audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõike 1 kohta (2020), https://erga-online.eu/wp-

content/uploads/2021/01/ERGA_SG3_2020_Report_Art.131_final.pdf; ERGA alarühm 1 – Audiovisuaalmeedia

4

Direktiiviga (EL) 2018/1808 anti liikmesriikidele ka võimalus laiendada Euroopa päritolu

teoste tootmisesse rahalise panustamise kohustust, mille nad on kehtestanud oma

jurisdiktsiooni alla kuuluvatele meediateenuse osutajatele, nii et see hõlmaks ka nende

territooriumil asuvale vaatajaskonnale teenuseid suunavaid meediateenuse osutajaid, kes on

asutatud teises liikmesriigis. Vaatlusperioodil (2020–2021) teatasid seitse liikmesriiki, et nad

on kehtestanud piiriülestele nõudevideoteenuste osutajatele rahalise panustamise kohustused,

ja kaks liikmesriiki teatasid, et neil on sellised kohustused piiriüleste lineaarse teenuse osutajate

jaoks.

Ehkki see on esimene kord, kui audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis sätestatud uute

normide kohta aru antakse, on järelevalve valdkonnas juba tehtud mõningaid edusamme.

Tervikliku üldpildi saamiseks on siiski vaja veel tööd teha. Seepärast kutsub komisjon kõiki

liikmesriike üles tagama nõudevideoteenustega pakutavate Euroopa päritolu teoste osakaalu

järelevalve ja kontrolli ning esitama üksikasjalikku teavet mittevastavuse juhtumite ja

kasutatud metoodika kohta. Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles esitama aruannetes

täieliku teabe Euroopa päritolu teoste osakaalu kohta kõigis nende jurisdiktsiooni alla

kuuluvates nõudevideoteenustes. Lisaks kutsub komisjon üles esitama teavet põhjuste kohta,

miks mõned nõudevideoteenused ei pruugi saavutada Euroopa päritolu teoste minimaalset

osakaalu, ning selliste juhtumite hindamise ja järelmeetmete kohta riikide reguleerivate

asutuste poolt.

Mis puutub lineaarsetesse kanalitesse, siis mõjutas pandeemia lühiajaliselt keskmist

vaatamisaega ja telereklaamist saadud tulu. Üldine suundumus näib igal juhul viitavat seisakule

tuludes. Kuigi andmekogumid ei ole täielikult võrreldavad, näib, et telekanalite koguarv on

püsinud sarnasena või on veidi vähenenud – Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse

2019. aasta lõpu andmetel15 oli neid liikmesriikides (sh sel ajal Ühendkuningriigis) 4 657 ning

2021. aastal teatasid liikmesriigid ja EMP EFTA riigid, et nende jurisdiktsioonis toimib 4 483

telekanalit.

Seoses audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artiklitega 16 ja 17, mis ei sisalda uusi norme,

nõuavad kõik liikmesriigid, et televisiooniteenuse osutajad reserveeriksid suurema osa oma

saateajast Euroopa päritolu teostele, kusjuures mõned liikmesriigid on kehtestanud avalik-

õiguslikele teenuseosutajatele või kõigile teenuseosutajatele suurema osa nõude.

Vaatlusperioodil muutsid oma siseriiklikke õigusakte seoses artiklitega 16 ja 17 vastavalt neli

ja viis liikmesriiki. Muudatused olid siiski väikesed või tehnilist laadi. Liikmesriikide

aruannetest nähtub, et lineaarsete teenuste puhul oli Euroopa päritolu teoste keskmine osakaal

– 2020. aastal 68 % ja 2021. aastal 69 % – palju suurem kui audiovisuaalmeedia teenuste

direktiivi artiklis 16 sätestatud kohustuslik suurem osa. Üldiselt viitab see kõnealuse sätte

nõuetekohasele kohaldamisele kogu liidus. Liikmesriikide aruanded näitavad siiski Euroopa

päritolu teoste osakaalu vähenemist võrreldes eelmise aruandlusperioodiga (72,6 % 2019.

aastal). Lisaks näitab uuringus esitatud analüüs, et Euroopa päritolu teoste osakaal (38 %) on

tunduvalt väiksem kui liikmesriikide teatatud Euroopa päritolu teoste keskmine osakaal (68–

teenuste direktiivi uue raamistiku järjepidev rakendamine ja jõustamine, 2. töösuund – Tehniline ekspertiis: kõige

keerukamate uute sätete tõlgendamine ja suuniste andmine, aruanne: Uue audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi

artikli 13 lõike 1 ülevõtmine ja rakendamine – Euroopa päritolu teoste esiletoomise tagamine tellitavate

audiovisuaalmeedia teenuste kataloogides (2021), https://erga-online.eu/wp-content/uploads/2021/12/ERGA-

SG1-2021-Report-Article-13_1.pdf.

15 Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus, Yearbook 2020/2021 – Key trends, kättesaadav aadressil:

https://rm.coe.int/yearbook-key-trends-2020-2021-en/1680a26056, lk 26.

5

69 %). Uuringu tulemuste ja liikmesriikide esitatud andmete vahelisi erinevusi võib osaliselt

selgitada mitmeti, näiteks asjaoluga, et uuringusse kuulusid ainult 15 liikmesriigi kanalid.

Üldiselt kinnitasid liikmesriigid ka seda, et nad on täitnud audiovisuaalmeedia teenuste

direktiivi artiklis 17 sätestatud sõltumatu toodangu osakaalu nõude. Liikmesriikide esitatud

andmete kohaselt oli sõltumatute tootjate loodud Euroopa päritolu teoste keskmine osakaal

2020. aastal 40,6 % ja 2021. aastal 41,4 %. Liikmesriikide aruannete põhjal arvutatud Euroopa

sõltumatu toodangu keskmine osakaal on siiski tunduvalt suurem kui uuringus nimetatud

osakaal. Uuring näitab, et sõltumatute tootjate Euroopa päritolu teoste üldine osakaal oli kõigis

liikmesriikides üsna väike (alla 3 %) ja tundub olevat väiksem kui eelmises uuringus arvutatud

osakaal. Siiski võib täheldada märkimisväärseid erinevusi kanalite vahel, mis on mõnikord

seotud sõltumatu toodangu erinevate määratlustega. Liikmesriikide teatatud hiljutiste Euroopa

päritolu teoste keskmine osakaal oli 2020. aastal 56,4 % ja 2021. aastal 59,0 %, mis on rohkem

kui eelmisel aruandlusperioodil (54,6 % 2019. aastal).

Kohustusest vabastatud kanalite koguarv püsis vaatlusperioodil muutumatuna (2 236 nii 2020.

kui ka 2021. aastal), moodustades peaaegu poole kõigist liikmesriikide teatatud telekanalitest.

Andmed näitavad siiski, et kohustusest vabastatud kanalite arv on eelmise aruandlusperioodiga

võrreldes vähenenud (2019. aastal 2 895).

Nagu eelmises aruandes, kutsub komisjon liikmesriike üles esitama üksikasjalikku teavet

lineaarse teenuse osutajate mittevastavuse juhtumite kohta, et tagada Euroopa päritolu teoste,

sõltumatu toodangu ja hiljutiste teoste nõutav osakaal, ning selliste juhtumite hindamise ja

järelmeetmete kohta riikide reguleerivate asutuste poolt, et tagada kooskõla artiklitega 16 ja

17. Sarnaselt nõudevideoteenustega kutsub komisjon liikmesriike üles jagama teavet oma

vastava arvutusmeetodi kohta ja suurendama nende kanalite arvu, mille kohta andmed

esitatakse. Seda soovitatakse selleks, et vajaduse korral oleks võimalik võtta tulemuslikke

täitemeetmeid ja pakkuda paremat võrdlusmaterjali audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi

kohustuste täitmist käsitlevate tulevaste uuringute tulemustega.