- 5 -
dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või
dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, jätab
hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata“, on imperatiivne. Sellise eksliku tõlgenduse tõttu jättis
hankija teostamata igasuguse kaalutluse oma Otsuse 1 osas, mis viis ebaproportsionaalse ja
seadusevastase otsuseni. Otsuses rõhutatud RHS § 98 lg 4 imperatiivsus olnuks ehk äärmisel juhul
mõistetav olukorras, kui kinnituskirja enne hankeotsuse tegemist ei oleks hankijale üldse saabunud
ning seeläbi oleks hankemenetlus olnud takistunud, kuid käesoleval juhul see nii ei olnud.
3.3.7. Õiguskirjanduses on osundatud, et RHS § 98 lg 4 „sätte kindlas kõneviisis sõnastus ei vabasta
hankijat siiski proportsionaalse otsuse tegemise kohustusest, mistõttu ka selgituste või dokumentide
esitamata jätmisel on kvalifitseerimata jätmine hankija kaalutlusotsus.“(Simovart, M.A, Parind, M.
Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2019, lk 614 komm.32). Käesoleval juhul oli
vaidlustaja poolt esitatud hankepassi andmetest hankijale nähtuvalt (s.o juba enne hankija poolt
vaidlustajale 18.06.2024 päringu väljasaatmist hankijale teadaolevalt) tegemist vaidlustaja suhtes
positiivsele kvalifitseerimisotsusele viiva referentstööga, mille puhul oli vaja tellija kinnituse kaudu
selle töö andmeid n.ö teisest allikast (referentslepingu teiselt poolelt), kui seda oli vaidlustaja
(pakkuja), üle kontrollida. Hankija saanuks ise äärmise vajaduse korral hoolsalt tegutsedes kontrollida
referentstöö andmeid täiendavalt ka hankepassis vaidlustaja poolt esitatud tellija kontaktandmete
kaudu; hankija seda ei teinud, kuid tal ilmselgelt puudus selleks ka vajadus, kuna hankeotsustega ei
olnud kiiret. Otsuse 1 tegemise ajal aga hankijal takistust sellise teise allika kontrolli teostamiseks
juba ka hankija enda poolt nõutud ja talle esitatud tellija kinnistuskirja kaudu ei olnud, kuna
kinnituskiri oli hankijal sel ajal juba olemas ja ta oli selle kinnistuskirja sisust teadlik ning oleks pidanud
järgima enda poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimust.
3.3.8. Vaidlustaja seisukohta õiguse tõlgendamisel, et RHS § 98 lg 4 sätte kindlas kõneviisis sõnastus
ei õigusta hankijal kaalutluse teostamata jätmist andmete või dokumendi esitamisega hilinemisel,
toetab RHS § 98 lg 41, mis lähedase normina reguleerib olukorda, kui hankijal on lg-s 4 käsitletavad
vajaminevad andmed või dokumendid andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad,
hankijal on need dokumendid või andmed olemas ja samaaegselt kvalifitseerimise jaoks jätkuvalt
asjakohased. Selliselt loob seadus § 98 lg 4 ja lg 41 koosmõjus mõistliku ja arusaadava konstruktsiooni,
kus hankijal puudub õigus nõuda pakkujalt hankijal juba olemasolevaid andmeid või dokumente,
näiteks (oletuslikult) sama pakkuja poolt sama tellija varasemat sama referentstöö kinnituskirja, mis
on samale hankijale esitatud mõnes sarnases varasemas riigihankes. Seega kui ajaliselt varem ja mõnes
muus riigihankes või ka muul põhjusel samale hankijale esitatud sama referentstööd kinnitav ja
jätkuvalt asjakohane dokument oleks hankijale uues hankemenetluses arvesse võtmise jaoks sisuliselt
kohustuslik („hankija ei nõua esitamist“), ei saa hankija kindlasti ka samas riigihankes hilinemisega
esitatud, kuid enne otsuse tegemist olemasolevat ja kindlasti asjakohast (selle sama hankemenetluse,
selle sama pakkuja ja selle sama referentstöö kohta käivat) dokumenti ja selle sisu otsust tehes lihtsalt
niisama eirata. RHS § 98 lõikeid 4 ja 41 süsteemselt tõlgendades on selge, et hankemenetluses juba
esitatud dokumentide sisu selgitavate dokumentide esitamise nõude tähtaegselt täitmise kohustuse
mõte seaduses täidab riigihankemenetluse põhjendamatu takistamise eesmärki, mitte pole mõeldud
võimaldamaks hankijal olemasoleva samas menetluses esitatud selgitava dokumendi sisu tähelepanuta
jätta. Heites oma Otsuses 1 vaidlustajale ette pakkuja hoolsuskohustuse järgimata jätmist on hankija
paraku iseenda samaväärse ja mitte vähem olulise hoolsuskohustuse meelevaldselt tähelepanuta
jätnud.
3.3.9. Eeltoodut silmas pidades on hankija teinud olulise kaalutlemisvea. Isegi kui asuda seisukohale,
et läbi osunduse pakkuja (väidetavale) hoolsuskohustuse rikkumisele on hankija formaalselt justkui
põhjendanud oma otsust vaidlustaja kvalifitseerimata jätmisel, on sellisel juhul samuti tegemist olulise
kaalutlemisveaga ning väga ebaproportsionaalse otsusega, mis asjaolusid arvestades ebaolulise ning
mittesisulise eksimuse tõttu eemaldab hankemenetlusest tegeliku eduka pakkuja. RHS ei näe pakkuja