Kiri

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

1 / 19

TÖÖ KOOSSEIS

1. TEHNILISED NÄITAJAD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDOSA ............................................................................................................................. 3 3. ASENDIPLAANILINE OSA .................................................................................................... 4 4. ARHITEKTUURNE OSA ....................................................................................................... 4 5. TULEOHUTUSE OSA ........................................................................................................... 5 6. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED ......................................................................... 7 7. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS ......................................................................................... 12 8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ............................................................................... 15 9. KÜTE JA VENTILATSIOON ................................................................................................ 17 10. ELEKTRIVARUSTUS .......................................................................................................... 18

LISAD 1. Jõelähtme valla, Kallavere küla, Mardi 1, Mardi 5, Kure 2 maaüksused detailplaneering, töö

nr. 2-DP/05 _____________________________________________________________________________

JOONISED

1. ÜLDJOONISED AR-4-01 ASENDIPLAAN M1:500 AR-4-02 ASUKOHASKEEM 2. ARHITEKTUURSED JOONISED AR-5-01 AIAMAJA PLAANID M1:100 AR-6-01 AIAMAJA VAATED JA LÕIGE M1:100

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

2 / 19

SELETUSKIRI 1. TEHNILISED NÄITAJAD 1.1 ÜLDOSA Aadress: Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Krundi pind: 1464 m2 Katastriüksus: 24504:004:0695

Projekteerija: MiHo OÜ, registrikood: 11344754, reg. nr: EEP000998, Pae 25-33, Tallinn, phone +372 56 642 338 1.2 AIAMAJA TEHNILISED NÄITAJAD Hoone kasutusala: 11103 Aiamaja Hoone põhinäitajad:

1. Korruselisus 2 2. Tubade arv 1 3. Ehitisealune pind 38,0 m2 4. Eluruumide pind 40,7 m2 5. Suletud netopind 40,7 m2 6. Suletud brutopind 76,0 m2 7. Köetav pind 40,7 m2 8. Hoone maht 175,0 m³ 9. Tulepüsivusklass TP-3 10. Hoone kõrgus 6,6 m 11. Hoone pikkus 6,3 m 12. Hoone laius 6,0 m

Hoone põhikonstruktsioonid: Vundament Lintvundament Kandekonstruktsioon Kergplokk Välissein Kergplokksein Katusekonstruktsioon Puitfermid Katusekate Profiilplekk Välisviimistlus Seinad – Voodrilaud; sokkel – krohv

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

3 / 19

2. ÜLDOSA Käesolev projekt on arhitektuurne eelprojekt aiamaja ehitusloa saamiseks. Projekteeritav hoone asub Jõelähtme vallas, Kallavere külas, Aasa tee 2 kinnistul.

Projekteerimise aluseks on: − Tellija poolt väljastatud lähteülesanne. − Geodeetiline alusplaan − Detailplaneering

Projekteeritav ehitis vastab: - Ehitusseadustik - EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt” - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.07.2020 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ (Vastu võetud 11.12.2018) - Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu

ja arvestamise alused“ (Vastu võetud 05.06.2015) - Majandus- ja taristuministri 12.07.2020 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“

(Vastu võetud 02.07.2015) - Majandus- ja taristusministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ - Keskkonnaministri 30.05.2020 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (Vastu võetud 16.12.2016) - Eesti Standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (16.02.2021

nr 6) Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest RYL2010, RYL2013, hoone tehnosüsteemide nõuetest RYL2002, maalritööde nõuetest RYL2012 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Teadmiseks omanikule 1. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)) 2. Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba. 3. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt Majandus- ja Taristuministri määrusele nr 3/ 14.02.2020 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded"). 4. Peale ehituse lõppemist korrastada kogu kinnistu ala. Eemaldada kinnistul kogu ehituspraht ja taastada haljastus. Korrastustööd peavad olema teostatud kasutusloa taotlemise ajaks, ehk hiljemalt september 2028a.

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

4 / 19

3. ASENDIPLAANILINE OSA Aasa tee 2 kinnistu suurusega 1464 m² asub Kallavere külas. Maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Ala paikneb elamuehituspiirkonnas. Krunt piirneb naaberkinnistutega, põhja osast 11101 Kallavere-Ülgase teega ja ida osast Aasa teega. Kinnistu pinnareljeef on suhteliselt tasane. Projekteeritav aiamaja asub krundi läänepoolses osas. Hoone paiknemisel on võetud aluseks tellija soove, detailplaneeringus ette nähtud ehitusala ja ehituskeelualaga ning sobivust antud piirkonda. Kinnistule on juurdepääs krundi idaosast, Aasa teelt. Sissesõit kinnistule on lahendatud kiviparketiga. Käesolevas projektis on kinnistule ette nähtud kaks parkimiskohta, sillutatud alal. Prügikonteineri asukoht on kinnistul sissesõidutee kõrvale. Hoone katuselt toimub sademevee ärajuhtimine välimiste vihmaveetorude kaudu. Vihmaveetorude läbimõõt on 100 mm. Sademevesi suunatakse kerge kaldega hoonest eemale ning hajutatakse oma krundi piires pinnasesse. Sademevett ühiskanalisatsiooni, tänavamaale ega naaberkinnistutele suunata pole lubatud. Kinnistu on kõrghaljastatud vähesel määral. Krundile võib istutada täiendavat haljastust. Taimede valikul tuleb lähtuda nende valgusnõudlikkusest ja varjutaluvusest ning vastupidavusest autoliiklusest eralduvale saasteainetele. Puude ja põõsaste paigutusel tuleb lähtuda esteetilistest ja funktsionaalsetest aspektidest. Peale ehitust planeeritakse hoonet ümbritsev maapind kerge kaldega hoonest eemale ja külvatakse muru. Olemasolev piirdeaed säilib täielikult. Väravad avanevad sissepoole.

4. ARHITEKTUURNE OSA 4.1 ÜLDLAHENDUS Projekteerimise eesmärk on püstitada uus aiamaja, arvestades sealjuures kehtestatud detailplaneeringu ja tellija soovidega. Hoone kujutab endast kahekorruselist lihtsate vormielementidega viilkatusega ehitist. Hoone gabariitmõõtmed on 6,3 x 6,0 meetrit ning kõrgus 6,6 meetrit. Hoone välisviimistluseks on helesinine ja pruun voodrilaud. Katusekattematerjaliks on profiilplekk. Ruumid on paigutatud vastavalt päikese liikumise suunale, et oleks tagatud maksimaalne päevavalgus eluruumidesse. Plaanilahenduses on järgitud hoone kasutusotstarvet ning hoone paigutust ilmakaarte suhtes. Ruumide paigutamisel on jälgitud on ruumide omavahelist ratsionaalset ja mugavat seotust ning päikese liikumise suunda. Aiamaja esimesele korrusele on projekteeritud elutuba, köök, leil- ja duširuum/wc ning teisele korrusele hall. Lisaks eelpool kirjeldatule on arvestatud tuleohutuse, tervise- ja keskkonnaalaste kehtivate normidega. Hoone projekteeritav kasutusiga on 50. a

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

5 / 19

4.3 VÄLISVIIMISTLUS

Materjal Värvitoon Märkused

Sokkel Krohv Tumehall Nt. Caparol, Venato 20

Seinad Voodrilaud Helesinine Pruun

Katusekate Profiilplekk Tumehall

Aknaraamid PVC Valge

4.4 SISEVIIMISTLUS

Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama:

Materjalid peavad olema ohutud ja vastama tootja poolt ette nähtud kasutusotstarbele. Viimistletud pinnad peavad vastama Maalritööde RYL2012 esitatud nõuetele ja heale ehitustavale. Juhinduda ka sisetööde RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest (hoone sisetööd) ja toodete paigaldusjuhistest, üldistest tuletõrje nõuetest. 5. TULEOHUTUSE OSA

Määratlused

a. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-3 (tuldkartvad hooned) b. Hoone tuleohutuse tagamise põhimõtted Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: - Tuleohutuse seadus

- Siseministri 01. märtsi 2021. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”

- Siseministri 18.02.21 määrus nr 10 „Veevõtukoha, rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.“

- Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

- Eesti standard EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid”

- Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid”

- Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

Projekti lahendus ja näitajad

a. Konstruktsioonide ja hoonete tulepüsivust iseloomustavad näitajad.

Hoone on I kasutusviis – eluhooned (aiamaja). Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-3, mistõttu kandekonstruktsioonidele tulepüsivusnõuet R ei esitata.

Aiamaja kõrguse haripunkt on h= 6,6 m. Hoone kandvad seinad on plokkseinad. Hoone katuslagi on ette nähtud puitfermidel ja katusekatteks on profiilplekk. Katusekatted vastavad nõudele BROOF (t2).

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

6 / 19

Siseseinte, põrandate ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tuleleviku klass on D-s2, d2. Välisseinte pinnakihi (välisseina välispind, õhutuspilu välispind ja õhutuspilu sisepind) süttivustundlikkuse klass üldiselt B-s1, d0, õhutuspilu sisepind B-s1, d0.

Terrassi tuletundlikkuse nõue on Dfl-s1.

Kaablite tuletundlikkuse nõue on Dca-s2d2.

b. Hoone koosneb ühest tuletõkkesektsioonist.

c. Üldplaan. Juurdepääs kinnistule on ette nähtud Aasa teelt. Hoone paikneb naaberkinnistute hoonetest kaugemal, kui 8 m. Päästemeeskonnale on tagatud ehitistele juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega, hoone neljast küljest.

d. Evakuatsioonilahendus.

Evakuatsioon toimub hoone põhikorrusel asuvate välisuste ja akende kaudu ning ei põhjusta ohtu evakueeruvatele hoone kasutajatele.

e. Pääsud katusele.

Hoone katusele pääseb teisaldatava redeli abil.

f. Kütteseadmete tuleohutus.

Aiamaja on kavandatud õhk-vesi soojuspumba küttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22º C. Saunas asub puuküttega keris, mida kõetakse elutoast.

Küttesüsteemi kvalitatiivne juhtimine toimub elutoast.

Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on hoones õhk-vesi soojuspump, mis paikneb elutoas. Hoone väline agregaat on paigaldatud fassaadile.

Küttesüsteemi ja korstnate temperatuuriklassid on T 600.

Korsten: aiamajja on projekteeritud üks ühe lõõriga moodulkorsten, millele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 100 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C.

Korsten ulatub katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et on tagatud küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m.

Moodulkorstna paigaldamisel lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest.

g. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus. Hoonesse projekteeritakse loomulik ventilatsioon. Niisketesse ruumidesse paigaldatakse koht- väljatõmbeventilaatorid. Väljatõmbe sundventilatsioon toimub sanitaar-ruumides ning köögi väljatõmbekubu kaudu, õhk suunatakse läbi seina. Õhk pääseb tubadesse läbi avatavate akende ja akende raamidesse paigaldatavate, reguleeritavate õhutuspilude.

Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning oleks tagatud tuleohutus.

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

7 / 19

Ventilatsioonisüsteem varustatakse puhastusluukidega, luukide suurim vahekaugus on 8 m.

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest.

h. Autonoomne tulekahjusignalisatsioon ja tulekustutus.

Hoone varustatakse vähemalt ühe autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, mis asub elutoas. Soovituslik on paigaldada andurid ka kõikidesse magamistubadesse. Tuleohutuspaigaldis peab ehitisse paigaldatuna vastama sellele ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile, samuti peab see olema hooldatud ja kontrollitud. Kõik andurid sisaldavad tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks vajalikke komponente, kusjuures juhul, kui ehitise üldkasutatavatesse ruumidesse on paigaldatud rohkem kui üks andur, peavad ühe anduri tööle hakkamisel reageerima ka kõik teised samasse rühma ühendatud andurid.

- Andurid peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud;

- Anduri valikul tuleb lähtuda ruumist ning seal toimuvast tegevusest;

- Kasutades autonoomset andurit tuleb kontrollida patareisid ning neid vahetada;

- Andurit tuleb kontrollida ning puhastada.

NB! Kui hoones, hoone osas või korteris on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb hoonesse, hoone osasse või korterisse paigaldada vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur, järgides tootja juhiseid.

i. Suitsutõrje. Suitsueemalduse eesmärk on hoida ruumid suitsuvabad evakuatsiooniks, toetada päästetööde teostamist, kaitsta seadmeid ja sisustust ning vähendada suitsu ja soojuse kahjustusi, temperatuuri mõju konstruktsioonidele. Suitsutõrje toimub avatavate uste ja akende kaudu, loomuliku tõmbega. Suitsutõrje käivitustase on 1 (käsitsi). j. Päästemeeskonna juurdepääs. Päästemeeskonnale ja -tehnikale on tagatud hoonele juurdepääs hoone neljast küljest, vajaliku päästetehnikaga Aasa teelt.

k. Tuletõrje veevarustussüsteemi lahendus.

Tulekustutuseks vajaminev vesi saadakse tuletõrje veevõtuhüdrandist, millest lähim paikneb 11101 Kallavere-Ülgase tee ja Aasa tee ristmikul, 9 m kaugusel käsitletava kinnistu piirist.

Veevõtukoht peab olema päästetehnikaga ligi pääsetav ning aastaringselt kasutatav. Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul. 6. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED Hoone ehitamisega ei kaasne ohtlikke keskkonnajäätmeid. Hoone konstruktsioonid on keskkonnasõbralikud. Hoonet varustatakse veega ÜVK trassist ja reoveed kanaliseeritakse kinnistul olemasolevasse reoveemahutisse. Kinnistul kogutavad sajuveed hajutatakse pinnasesse oma kinnistu piires. Jäätmekäitlus

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

8 / 19

Keskkonnaohtlikeks jäätmeteks kvalifitseeritavad jäätmed puuduvad. Ehitamise käigus tekkivad jäätmed kogutakse eelnevalt spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna prügikonteineritesse, mis paigutatakse hoovi sissepääsu kõrvale. Jäätmekonteinerite alla rajatakse kõvakate. Tekkivad jäätmed sorteeritakse ja kogutakse eraldi konteineritesse, ohtlike jäätmete jaoks on eraldi kast (patareid jms.). Prügi ära vedu toimub kommunaalteenuste korras. Konteinerite tühjendamine on ette nähtud regulaarselt litsentseeritud prügiveo firma ja tellija vahelise lepingu alusel. Konteinerite tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib prügikonteinerite üle täitumist ning ebameeldiva lõhna teket. Olmejäätmed Jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul on keelatud! Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele korraldatud olmejäätmeveo veopiirkonna piires - sõlmida leping teenuseosutajaga. Ehitusjäätmed Ehitamise käigus tekkiva ehitusjäätme maht ei ületa 10 m3. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehituse käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb sorteerida ja koguda eraldi sildistatud konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Hoone konstruktsioonidest tulenev ehitustehnoloogia ei ole keskkonda reostav. Keskkonnaohtlikeks jäätmeteks kvalifitseeritavad jäätmed puuduvad. Hoones tekkivad jäätmed kogutakse eelnevalt spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna prügikonteineritesse, mis paigutatakse kinnistule sissesõidutee vahetuslähedusse, parkimisplatsi servale. Konteinerite alla rajatakse kõvakate (sillutiskivikate). Tekkivad jäätmed sorteeritakse ja kogutakse eraldi konteineritesse, ohtlike jäätmete jaoks on eraldi kast (patareid jms.). Prügi äravedu toimub kommunaalteenuste korras. Konteinerite tühjendamine on ette nähtud regulaarselt litsentseeritud prügiveo firma ja hoone omanike vahelise lepingu alusel. Konteinerite tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib prügikonteinerite ületäitumist ning ebameeldiva lõhna teket. Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjast. Ehitusplatsi jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite olemasolust ja asukohast. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma. Konteinerid paigutada oma krundile. Juhul kui on vajalik paigaldada konteinereid linna maale või teistele kinnistustele tuleb selles eelnevalt kokku leppida vastavate kruntide valdajatega. - Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed peavad olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaselt (juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal). - Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse. - Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

9 / 19

võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaselt (juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal). - Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse. - Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi konteineritesse. - Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse. - Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Ehitusaegne jäätmekava: Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis.

Jäätme- kood

Jäätmeliik

Hinnanguline kogus

Ühik Hinnanguline kogus

Ühik

Tegevuse lühikirjeldus

17 01 01 Betoon ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 01 02 Tellised/ kiviplokid

~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 01 Puit ~1,0 t ~2,8 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 04 07 Metalli- segud

~0,4 t ~1,1 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

20 03 01 Prügi (sega- olmejäätme d)

~0,4 t ~1,1 m3 Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohalik omavalitse poolt

15 01 Pakendid (nt. puitalused, kile,

~0,3 t ~0,8 m3 Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

10 / 19

paberkarto ng pakend, jms)

taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

08 01 12 Värvi- ja lakijäätmed

~0,3 t ~0,8 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kürvaldamiseks

17 09 04 Ehitus- ja lammutusp raht

~0,3 t ~0,8 m3 Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 06 04 Isolatsiooni - materjalid

~1,0 t ~2,8 m3 Transportida jäätmekäitluspunkti

Kogused on orienteeruvad ning täpsustuvad ehituse käigus.

Mullatööde mahtude bilanss

Ehitus-ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed. Samuti vajadusel väljakaevatav pinnas, mis on kasutatav omal kinnistul haljasala tagasitäiteks ning väljakaevatav kasvupinnas kasutatakse haljasala aluskihiks.

Meetmed sõidukitele Tagada kinnistu piiril enne objektilt lahkumist sõiduautode rehvide puhastamist survepesuriga või muude sobivate vahenditega. Meetmeid valides palun pöörata tähelepanu, et § 7 lg 1 p 6 kohaselt peab objektilt jäätmete, ehitusmaterjali, pori, tolmu jms kandumisel sõidu- ja kõnniteele või naaberkinnistule puhastama selle 1 tunni jooksul alates kandumisest. Jäätmete edasine suunamine - Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga jäätmete käitluskohas. - Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. - Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või ta on registreeritud jäätmeregistris. Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjast.

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

11 / 19

Sisekliima parameetrid Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ning tehnoloogiale: Magamistuba- +21°C, RH=50%/90% ≤25dB(A) Elutuba- +21°C, RH=50%/90% ≤28dB(A) Köök- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Esik- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Vannituba- +22°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Koridor- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A) WC-d- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A)

Müra ja hoone akustikale esitatavad nõuded

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb võimalike keskkonnamürataseme leevendusmeetmete osas lähtuda järgmistest normdokumentidest:

- EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“

- Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

Vastavalt rahvuslikus standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” [27] tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt keskkonnamüratasemest” toodule tuleb:

- projekteeritavale ehitisele välispiirete konstruktsioonidele rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’w+Ctr, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele ning ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele;

- akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;

- välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;

- elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee/raudtee poolsele küljele ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja välisterritoorium (maa-ala, mis mõeldud puhkuseks);

Tehnoseadmete müra Keskkonnaministri 30.05.2020 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (Vastu võetud 16.12.2016) lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Kinnistu asub II müra kategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB.

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

12 / 19

Tulenevalt Majandus- ja taristuministri 12.07.2020 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (Vastu võetud 02.07.2015) § 4 lg 6 väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 dB ja öösel ületada 30 dB taset. Sotsiaalministri 01.01.2021 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (Vastu võetud 04.03.2002) § 7 kohaselt elamu elu- ja magamisruumides võib tehnoseadmete püsiv müra olla max 30 dB ning muutuv või lühiajaline müra võib olla max 35 dB; elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase. Hoone kütteagregaat (nt Daikin Altherma) paikneb hoone põhjapoolsel fassaadil, kaetud puidust restiga, seinapinnaga sama värvitooni. Võimaliku liigmüra leviku vähendamiseks võib vajadusel kaaluda ka helilaineid neelavate müratõkete rajamist (naabritevahelise piirdeaia lahendus). Valida tuleb soojuspump, mis ei ületaks müra normtasemeid (ka omal kinnistul). 7. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Hoonete kandetarindite projekteerimisel kasutatakse Eestis kehtestatud normdokumente: 1. EVS-EN 1990:2002/A1 2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 2. EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused 3. EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus 4. EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus 5. EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus 6. EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus 7. EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. 8. EVS-EN 1996-3:2006+ NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutused 9. EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks 10. EVS-EN 1997-1:2005 + A1:2013 + NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad 11. EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine 7.1 KASUTUSIGA Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta. Hoone kandekonstruktsioonid on kavandatud vastavalt Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse, projekteeritud kasutusiga 50. aastat.

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

13 / 19

7.2 VUNDAMENDID Hoonele projekteeritakse lintvundament.

7.3 AIAMAJA PROJEKT. PÕRAND

PÕRANDAKATE R/B PÕRANDAPLAAT 80 mm ARMATUURVÕRK ARMEERITUD KILE, vuugid ülekattega ja teibitud niiskuskindla teibiga, viia kokku sokli hüdroisolatsiooniga VAHTPOLÜSTÜROOL Nt. EPS100 100 mm Radioonikile VAHTPOLÜSTÜROOL Nt. EPS100 100 mm Tihendatud mineraalne täitepinnas

7.4 AIAMAJA KATUSLAGI PLEKK-KATUS

ROOV 25x50 mm DISTANTSLIIST 50 x25 mm ALUSKATE TUULUTUSROOV 50x50 mm PUITSARIKAS 50x200 mm, s=600 mm vahel PUISTEVILL 400 mm OSB PLAAT METALLKARKASS 50mm, vahel MINERAALVILL 50 mm AURUTÕKE 2x KIPSPLAAT

7.5 AIAMAJA VAHELAGI PÕRANDAKATE OSB PLAAT 22mm LAAGID VAHELAETALA 200x50mm VAHEL MINERAALVILL 200mm HÕRE LAUDIS METALLKARKASSIL KIPSPLAAT

7.6 AIAMAJA VÄLISSEIN Fassaadilaudis 22 mm Püstlatt/õhkvahe 25 mm Roovitis/Mineraalvill 200mm Kergplokk 200 mm Siseviimistlus

7.7 KOORMUSED Koormuste arvutus toimub vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1990:2002. Hoonele mõjuvad

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

14 / 19

vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus, lumekoormus, tuulekoormus ja alalised koormused viimistlusest, kergvaheseintest, tehnoseadmetest jne. Horisontaalsed koormused on tuulekoormus ja maa-alustel konstruktsioonidel külgsurve pinnase passiivsurvest. Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused Hoone kasuskoormused on arvestatud vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1991-1-1:2002 ja täiendavatele lähteülesannetele (qk – ühtlaselt jaotatud koormus, Qk – koondatud koormus). Tabel 1. Kasutatavad normatiivsed kasuskoormused

Kasutamise liik Koormatud pinna klass

qk (kN/m2) Qk (kN)

Põrandakoormused

Elupind A 2,0 4,0

Katusekoormused

Katusepind H 0,75 1,5

Horisontaalkoormused käsipuudele ja rinnatistele

Rõhtkoormused 1,0

Lumekoormus Lumekoormus hoone konstruktsioonidele arvutatakse vastavalt Eesti standardi EVS-EN 1991-1- 3:2006 nõuetele. Maapinna lumekoormuse normatiivne väärtus on määratud vastavalt standardi Lisas C esitatud Eesti ehituslikule lumekaardile, mis on koostatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdrometeoroloogia Instituudi (EMHI) teostatud metsa- ja põllumarsruutide lumemõõdistamistel saadud üldiste veevaru andmete alusel. Selleks on sk= 1,5 kN/m2. Vastavalt heale ehitustavale vähendatakse katusekatte kahjustusvõimalust lumekoristusel ja seega arvestatakse katuslae puhul lumekoormuse normsuuruseks maapinnal sk= 2,5 kN/m2 ning sellisel juhul lamekatuse normatiivne lumekoormus on s= 2,5*0,8= 2,0 kN/m2. Kohtades, kus katus külgneb seinaga, kasutatakse tuule mõjul kuhjuva lumehange kujutegurit μw. Eestis on kujuteguri μw piirid 0,8 ≤μw≤ 2,5 ning hange pikkuste vahemik 2 m ≤ls≤ 6 m. Tuulekoormus Tuulekoormus hoone konstruktsioonidele arvutatakse vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1991- 1-4/NA:2007 nõuetele. Tuulekoormuse arvutamisel on võetud tuulekiiruse baasväärtuseks vb,0= 21 m/s ja maastikutüübiks III. Muud koormused Omakaalukoormused leitakse vastavalt valitud konstruktsioonide kaalule. Lisaks arvestatakse lagedele alaline normkoormus: ripplaest 0,2 kN/m2, vaheseintest 1,5 kN/m2 ja kommunikatsioonide riputuskoormusest 0,3 kN/m2. Varutegurid: Staatilise tasakaalu kaotus Alalised koormused (ebasoodne mõju): γG,sup= 1,1 Alalised koormused (soodne mõju): γG,inf= 0,9 Kandevõime kaotus

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

15 / 19

Alalised koormused (ebasoodne mõju): γG,sup= 1,2 Alalised koormused (soodne mõju): γG,inf= 1,0 Muutuvad koormused (ebasoodne mõju): γQ= 1,5 Muutuvad koormused (soodne mõju): γQ= 0 -Vajadusel koostatakse projekti järgmises staadiumis hoone konstruktiivne projekt, kus täpsustuvad konstruktiivsed sõlmed ja lahendused. 8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda: - EVS 835:2022 „Hoone veevärk“ - EVS EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ ja heast ehitustavast - EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“ - EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ - EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ - RIL 77-2013, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - RT I, 30.12.2021, 20 jõustumise kuupäev 01.01.2022 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus“. Vesi ja kanalisatsioon Piirkonnas on välja ehitatud vee-ja kanalisatsioonitrassid. Aasa tee 2 kinnistu projekteeritava aiamajani on veetud trassid piirkonna vee-ja kanalisatsiooni liitumispunktidest juba enne käesoleva uusehitise projekteerimist. Kinnistul on olemasolevad kinnistusisesed vee-ja kanalisatsioonitorustikud alates ühisveevarustuse liitumispunktist kuni hooneni. Veevarustussüsteem peab olema ehitatud materjalidest ning osadest, mis vastavad joogiveega kokku puutuvate materjalide Eesti oludele vastavate tootestandardite kvaliteedinõuetele. Olemasolevad liitumispunktid, paiknevad kinnistust väljaspool. Õigesti paigaldatuna on tagatud min 20 aastase elueaga süsteem.

Sademevesi Hoone katuselt toimub sademevee ärajuhtimine välimiste vihmaveetorude kaudu. Vihmaveetorude läbimõõt on 100 mm. Sademeveed immutatakse pinnasesse oma kinnistu piires.

Sademevee juhtimine ja valgumine kõrval asuvatele kinnistutele ja teemaa alale on keelatud.

Ennustatav sademevee hulk on Q= 1,39 l/s.

Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20. a. 8.1 VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD Kasutatav norm:

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

16 / 19

- EVS 835:2022 Hoone veevärk Majandus-joogivee süsteem Majandus-joogiveega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Veevarustuse vooluhulgad Arvutuslikud külmavee hulgad: Projekteeritava Aiamaja arvestuslik veetarbimine: 0,3 m3/d. Torustikud ja armatuur Veega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Sulgemisarmatuur paigaldatakse selliselt, et oleks võimalik välja lülitada iga sanitaar- ja tehnoloogilist seadet eraldi. Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne. peavad omama vastavat sertifikaati või kasutusluba. Veetorustike paigaldamisel järgida torutootjate paigaldamisjuhiseid ja kõiki ohutusnõudeid. Külma- ja soojavee ringlustorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni kattematerjalid peavad vastama süttimistundlikkus-tulelevimiskindluse klassile A2-s1,d0. Veevarustuse sisevõrgud paigaldatakse plastmass komposiittorudest Ø16-32mm (nt. FRÄNKISCHE alpex-duo XS) ja varustatakse sulgemis- ning reguleerimisarmatuuriga. Kõik torustikud tuleb isoleerida. Sisetorustikud peavad vastama PN6 tingimustele. Torustike ladustamine ja transportimine vastavalt torutootja nõuetele. Magistraaltorustiku külma- ja soojavee harutorustikud varustatakse kuulkraanidega. Jaotuskollektor varustada kuulkraanidega. Torustike ühenduskohtadesse san. seadmetega paigaldatakse sulgliitmikud. Veevarustussüsteemi alumistesse punktidesse paigaldada tühjendusventiil. Paigaldada tuleb vastavalt valmistaja juhistele. Soojavee süsteem Hoone soe vesi saadakse õhk-vesi soojuspumbaga. Sooja veega varustatakse kõiki san. seadmeid, v.a klosetipotte ja pesumasinad. 8.2 KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD Kasutatav norm: - EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsiooni süsteemiga ühendatakse kõiki san. tehnilisi seadmeid. Kasutatavad torud on enamasti välise läbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitorud paigaldatakse põrandate alla ja ripplagede taga. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsasti lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. San. seadmetena kasutatakse soovitavalt tuntud tootjate poolt valmistatud kaasaegseid seadmeid. Majandus-fekaalvee kanalisatsioon paigaldada vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 nõuetele. Torustikud ja armatuur Sisemine torustik paigaldatakse varjatult põrandate alla ja ripplagede taga. Ripplagede taga paiknevad torud isoleeritakse müra vastu.

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

17 / 19

Kasutada plasttorusid PP/PVC materjalist, S20. Kasutatavad torud on enamasti välise läbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. San. seadmetena kasutatakse Eurostandardile vastavaid valamuid, potte jne. (täpsed margid on võimalik määrata sisearhitektuurse projektiga). Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. Kanalisatsioonipüstik varustada puhastusluukidega (0,8-1,0 m põrandapinnast). Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20. a.

Sademevesi Hoonelt kogutavad sajuveed hajutatakse oma kinnistu piires. Sajuvett ei tohi suunata naaberkinnistutele. Sademevee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud. Ennustatav sademevee hulk on Q= 1,39 m l/s. Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20. a. 9. KÜTE JA VENTILATSIOON Tehnosüsteemid on projekteeritud alljärgnevate Eesti Vabariigi Standarditele: - EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine - CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine - EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6

Küte

Aiamaja on kavandatud õhk-vesi soojuspumba küttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22º C. Saunas asub puuküttega keris, mida kõetakse elutoast.

Aiamaja küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Põrandakütte vesi on parameetritega 36,5 °C / 31,5 °C. Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 27,0 °C. Põrandakütte arvutuses on arvestatud Tellija poolt antud põrandakattematerjalidega.

Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaat- mootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna temperatuuri optimaalsena (ruumi termostaatide paigalduskõrgus h= 1,5 m). Ruumide termostaadid paiknevad eluruumide siseseintel, märgades ruumides termostaate ei kasutata.

Põrandaküttetorustikena võib kasutada nt PEX 20 x 2,0 torustikke. Magistraaltorustikud monteeritakse AL-PEX komposiittorudest DE32 ja DE25. Kõik hargnemised on varustatud tasakaalustamis- ja sulgemisarmatuuriga.

Küttesüsteemi kvalitatiivne juhtimine toimub elutoast.

Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on hoones õhk-vesi soojuspump, mis paikneb elutoas. Hoone väline agregaat on paigaldatud fassaadile.

Küttesüsteemi ja korstnate temperatuuriklassid on T 600.

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

18 / 19

Korsten: aiamajja on projekteeritud üks ühe lõõriga moodulkorsten, millele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 100 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C.

Korsten ulatub katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et on tagatud küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m.

Moodulkorstna paigaldamisel lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest.

Ventilatsioon Hoonesse projekteeritakse loomulik ventilatsioon. Niisketesse ruumidesse paigaldatakse koht- väljatõmbeventilaatorid. Väljatõmbe sundventilatsioon toimub sanitaar-ruumides ning köögi väljatõmbekubu kaudu, õhk suunatakse läbi seina. Õhk pääseb tubadesse läbi avatavate akende ja akende raamidesse paigaldatavate, reguleeritavate õhutuspilude.

Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning oleks tagatud tuleohutus.

Ventilatsioonisüsteem varustatakse puhastusluukidega, luukide suurim vahekaugus on 8 m.

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest. Õhuvahetus:

● Elutuba ±0,5 l/s m² ● Köök -20 l/s; -8 l/s ● Magamistuba ±0,7 l/s m²; 6 l/s in ● WC -10 l/s ruum ● Pesuruum -15 l/s ruum ● Garderoob -3 l/s ruum ● Tehniline ruum -15 l/s ruum

10. ELEKTRIVARUSTUS Aiamaja elektrivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda:

Aiamaja elektrivarustuse projekteerimisel on lähtutud:

EVS-HD 60364-7-711:2019 „Madalpingelised elektripaigaldised“

EVS-EN 50525-1:2011 „Juhtmed ja kaablid“

Seadme Ohutuse Seadus (vastu võetud 18.02.2015.a.) Elektrienergiaga varustamine toimub elektrivõrgust maakaabliga – vastavalt sõlmitud liitumislepingule. Liitumiskilp paikneb krundi kagupoolses nurgas, väljaspool kinnistu piiri. Projekteeritava hoone maakaabelliiniga ühendus on ette nähtud elutuppa, kuhu paigaldatakse peajaotuskilp. Hoone elektrijaotus on lahendatud peajaotuskilbist väljuvate rühmaliinidega. Toiteliinidena

SELETUSKIRI Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla, Aasa tee 2 Aiamaja eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 56-2024

10.06.2024

19 / 19

kasutada vasksoontega, tuld mitte levitava polüvinüülkloriid isolatsiooniga kaableid. Kõik kasutatud elektriseadmed peavad omama Eesti Elektrikontrollikeskuse sertifikaati või tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne) tootel.

Nõuded elektritöövõtjale Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B-pädevuspiirkonnas (kuni 1000V nimipingega vahelduvvoolupaigaldis). Elektritöövõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR) elektritööde ettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat personali tööde ohutuks ja õigeaegseks läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks.

Välitrassid Aiamaja hakkab saama toite olemasolevast liitumiskilbist, mis asub kinnistu piiri lähistel. Elektrienergia arvestus toimub vastavalt olemaolevale liitumislepingule. Hoonesisene elektripaigaldis ning välisvalgustus lahendatakse vajadusel eraldi projektiga. Aiamaja elektripaigaldis Hoone peajaotuskilp PJK projekteeritakse elutuppa. PJK valmistatakse TN-S maandussüsteemile, s.t neis on nii N-kui ka PE-latt. Tarbija elektrisüsteemi kaitseks paigaldatakse peajaotuskilpi liigpingepiirikud. Alates peajaotuskilbist kasutatakse hoones TN-S juhistiku süsteemi. Kilp tehakse kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20. Keskuse latistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid. Elektritarvitite toiteliinid jagatakse faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste võrdsus. Kilbi toiteliini voolude mõõtmised teostatakse faaside kaupa maksimaalkoormuse ajal ja vajaduse korral (kui koormuste erinevus on üle 10%) tehakse kilbis ümberühendused koormuste ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab olema keskuse skeem, kõigil aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised. Hoone installatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed kaablid kulgevad lae peal või põrandate betoonivalus. Betoonpõrandates paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes paigaldatakse kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse. Hoone kõik seadmed maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem tagab elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta töö. Elektrisüsteem on varustatud maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali-ühtlustussüsteemiga. Antud nõuded kehtivad nii elektripaigaldisele kui ka teisaldatavatele ja paiksetele seadmete, mis hoonesse paigaldatakse, olenemata sellest, kes need tarnib. Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus teostatakse peakeskuses. Kõik elektriseadmete isoleerimata juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis. Elektritoite ühendussüsteemid Pistikupesade paigalduskõrgus on soovitavalt 0,2 m põrandast. Suure niiskusega ruumides peavad pistikupesad olema kaitseastmega mitte vähem kui IP44. Pistikupesade paigaldamisel vältida pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool seina kohakuti, et vältida seinte helipidavuse vähenemist. Pistikupesade margid valib töövõtja koostoos Tellijaga. Pistikupesade valimisel valida maanduskontaktiga pinnapealseid ja süvistatud pistikupesasid.

Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20 aastat.Seletuskirja koostas:

Kristina Sepp, Volitatud arhitekt, tase 7

AR-4-01

15.5 6.0

5,0 6.3

5. 0

5.0

MiHo OÜ Reg.nr: EEP000998

Joonis:

Registrikood: 11344754

Pae 25-33 Tallinn phone: +372 56 642 338

Kuupäev: Töö nr: Mõõtkava: Leht:

Objekt:

Projekti staadium:

email: kristina@miho.ee

ASENDIPLAAN

1:50004/07/2024

KRISTINA SEPPVastutav arhitekt:

Eelprojekt

Y= 55

91 00

X=6594250

Aasa tee 2 24504:004:0695

Aasa tee 24504:004:0757

Nurme tee 5 24504:004:0712Nurme tee 3

24504:004:0714

Ülgase tee 34 24504:004:0694

11101 Kallavere-Ülgase tee 24504:004:0102

35.62 35.02-34.89

K

lehtla

tiik

3 5.

42

34.55 35.27

35.98

35.62 35.76

35.91

35.82

3 5.

57

35.62

35.63

35.52

35.55

35.61

35.67

35.53

35.61

3 5.

57

35.68

35.59

35.55

35.69

35.59

35.72

3 5.

63

3 5.

64

3 5.

72 3

5. 21

3 5.

80

3 5.

83 3

5. 94

3 5.

99 3

5. 87

3 5.

42 3

6. 05

3 6.

03

35.89

3 5.

68 3

5. 52

3 5.

52

35.57

35.45

34.70 35.14 35.18

35.54 35.22

34.66

35.82 35.66

3 5.

65

3 5.

68

36.08

36.18

36.06 36.00

36.17

36.10

35.91 35.75

36.07

35.63 35.52

3 5.

50

35.72

õu õu

õu

õu

õu

õu

õu

A

kr kr

kr

A A

kraav

kraav

kr aa

v

35.80 35.05-34.90

orient

Koostas: J.Selepov

Kontrollitud:

Mõõtkava: 1:500Mõõdistas ja e-mail: info@eggeodeesia.ee

Tel: +372 56907447

Reg. nr: 16897771

EG GEODEESIA OÜ

MTR EEG000554

EG-GEODEESIA

J.Selepov

Dig.allkiri

Dig.allkiri

Kallavere küla Jõelähtme vald Harju maakond

Aasa tee 2

JOONIS: TOPO-GEODEETILINE UURING

26.03.2024

01.04.2024 Töö nr GA-030

Tunnus 24504:004:0695 Lähiaadress Aasa tee 2 Asustusüksus Kallavere küla Omavalitsus Jõelähtme vald Maakond Harju maakond Sihtotstarve 1 Elamumaa 100% Pindala 1464.0 m²

AIAMAJA

56-24

HARJU MAAKOND, JÕELÄHTME VALD, KALLAVERE KÜLA, AASA TEE 2

LIKVIDEERITAVAD RAJATISED

PROJEKT. AIAMAJA

KRUNDIPIIR

TINGMÄRGID

DETAILPLANEERINGU JÄRGNE HOONESTUSALA

V OL.OL. VEETORUSTIK OL.OL.EL.MP.KAABEL

PROJEKT. SISSEPÄÄS HOONESSE OL.OL. SISSEPÄÄS KRUNDILE

K OL.OL. KANALISATSIOONI TORUSTIK

PROJEKT. PLAADISTATUD ALA (KIVIPARKETT)

PROJEKT. PRÜGIKASTID (betoonalusel)

PROJEKT. PUITTERRASS

OL.OL. KOGUMISMAHUTI

OL.OL. VÕRKAED OL.OL. PIIRDEAED

K

V

V V V

TT HÜDRANT

Ol.ol.liitumispunkt veetrassiga

El.liitumiskilp

OL. OL. SÄILITATAVAD PUUD

TEHNILISED ANDMED (PROJEKT.AIAMAJA): EHITISEALUNE PIND 38,0 m2

NETOPIND 40,7 m2

BRUTOPIND 76,0 m2

KORRUSELISUS 2 TUBADE ARV 1 KÖETAV PIND 40,7 m2

ELURUUMIDE PIND 40,7 m2

HOONE MAHT 175 m3

HOONE KÕRGUS 6,6 m HOONE ABS KÕRGUS 42.2 HOONE PIKKUS 6,3 m HOONE LAIUS 6,0 m TULEPÜSIVUSKLASS TP3

ol.ol.35.53 proj.35.60

ol.ol.35.57 proj.35.60

ol.ol.35.61 proj.35.60

ol.ol.35.53 proj.35.60

V V V V V V V

V V

V V

V V

V

S OL.OL. SIDETRASS

S S S

S S S S

TEHNILISED NÄITAJATE VÕRDLUSTABEL PROJEKT.DP JÄRGNE

EHITISEALUNE PIND 150 m2

KORRUSELISUS 2

SULETUD BRUTOPIND 300

HOONETE ARV 2

MAX KÕRGUS 7,5 6,6

1

76

2

38,0 m2

30-450KATUSEKALLE 420

MÜRAKAITSETSOON 20,0m

PROJEKT. ÕHK-VESI SOOJUSPUMBA AGREGAAT

1

1 +0.00=35.95

P=2