Kiri

KANAMA VIADUKTI EHITUSAEGSE

LIIKLUSKORRALDUSE TOIMIVUSE

MODELLEERIMINE

Töö on koostatud GRK Eesti AS tellimusel

Tallinn

2024

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3

2. LIIKLUSVOOGUDE JAOTUMINE ................................................................................. 4

3. LIIKLUSKORRALDUSE MUUDATUSED ..................................................................... 6

4. LÄBILASKEVÕIME ......................................................................................................... 8

5. JÄRJEKORDADE MOODUSTUMINE LIIKLUSTAKISTUSE KORRAL .................. 11

6. EHITUSAEGNE TRANSPORT ...................................................................................... 12

7. TAGASIPÖÖRETE LIIKLUS ......................................................................................... 12

8. ÜMBERSÕIDUD ............................................................................................................. 14

8.1. Tallinn – Pärnu ühendus ............................................................................................ 15

8.2. Keila – Luige ühendus ............................................................................................... 15

9. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 18

3

1. SISSEJUHATUS

Töö eesmärgiks on modelleerida põhimaanteede nr 4 Tallinna – Pärnu – Ikla tee ja nr 11

Tallinna ringtee ristumisel paikneva Kanama liiklussõlme liiklusvoogusid remondi- ja

ehitustööde ajal ning hinnata liikluskorralduslike muudatuste mõju läbilaskvusele. Tegu on

lisaga eelnevale tööle, kus modelleeriti liiklusvood mõlema põhimaantee otse liikuva suuna

sulgemise korral.

Kanama liiklussõlm asub Harju maakonnas, Saue vallas. Ehkki asukoht on Saue linna vahetus

läheduses, kuulub ala haldusjaotuslikus mõttes Laagri aleviku koosseisu.

Joonis 1. Liiklussõlme paiknemine Maa-ameti kaldaerofotol.

Tegemist on Eesti ainsa ristikheinakujulise eritasandilise liiklussõlmega, kus kõik pöörded on

realiseeritud eraldi rampidega. Varem kandis kogu liiklussõlm numbrit 1105, nüüd on rambid

Teeregistris eraldi teedena, kandes nimesid 1. – 8. Kanama ühendustee, numbrid vahemikus

3526 – 3533.

Töö sisendiks on GRK Eesti AS poolt esitatud ajutise liikluskorralduse kavandid.

Töö koostasid Tanel Jairus (liikuvusinsener, tase 7) ja Stanislav Metlitski.

4

2. LIIKLUSVOOGUDE JAOTUMINE

Liiklusmahtude analüüsi lähteandmetena kasutati nelja statsionaarse loenduspunkti andmeid,

mis kirjeldavad iga ristmiku haru liikluse dünaamikat ööpäeva, nädala ja aasta lõikes. Töös

kasutatakse loendurite nimesid kirjeldamaks nelja ristmikule sisenevat haru järgmiselt.

• Peoleo – Põhja suunast lähenev liiklus

• Juuliku – Ida poolt lähenev liiklus

• Kanama – Lõuna poolt lähenev liiklus

• Valingu – Lääne poolt lähenev liiklus

Joonis 2. Liiklusloendurite asukohad ja suundade nimed.

Kuna ristmiku vahetus läheduses (nii et vahele ei jää ühtki suuremat hargnemist) paiknevad

ainult Kanama ja Peoleo loendurid, kasutati ristmikule siseneva ja sealt väljuva liiklusvoo

modelleerimiseks vastavatel teelõikudel 2023. aastal Transpordiameti tellimusel teostatud

lühiajalisi loendusi. Mõõtmised tähisega NLP kirjeldavad mõlemat sõidusuunda ja tähisega S

üht sõidusuunda korraga.

5

Joonis 3. Kanama liiklussõlme alas teostatud lühiajaliste loenduste asukohad.

Loendurite andmeid kombineerides modelleeriti liiklus igale pöördele arvestades erinevusi

samas suunas loetud sõidukite osas. Mudeli optimeerimise sisendparameetritena kasutati IB

Stratumi1 poolt esitatud liikluse jaotumist rampide vahel.

Analüüsis kasutati ajavahemikke, kus kõigis suundades olid statsionaarsetes loenduspunktides

kvaliteetsed loendusandmed olemas alates 01.01.2020. kuni 31.12.2023. Selle perioodi jooksul

oli liiklus ristmikul üldjoontes ühtlase mustriga ja seda ei ole mõjutanud viimastel aastatel

toimunud ehitustööd (nt Kanama - Valingu) ja nendega seotud ümbersõidud. Kuna

liiklusmahtudes pole vähenemist märgata, ei ole alust arvata, et seekord ümbersõitude mõju on

olulise tähtsusega. Küll tasub mainida, et ehitusaegsed ümbersõidud leevendavad

liiklusolukorra ristmikul ja vähendavad ajalist kulu võimalike liiklustakistuste korral.

Käesoleva uuringu vaates võimalike ümbersõitudega mittearvestamine kirjeldab

liiklusolukorra ristmikul paremini, kuna sellisel juhul on tegemist maksimaalse eeldatava

liiklusmahuga. Seetõttu on edasistes arvutustes kaasatud just maksimaalne eeldatav liiklusmaht.

Joonis 4. Ristmikule sisenenud päevane sõidukite arv 2020 – 2023.

1 Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0–28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamise liiklusuuring. IB Stratum.

0

10000

20000

30000

40000

50000

2 0

2 0

-0 1

-0 1

2 0

2 0

-0 2

-1 3

2 0

2 0

-0 3

-2 7

2 0

2 0

-0 5

-0 9

2 0

2 0

-0 6

-2 1

2 0

2 0

-0 8

-0 3

2 0

2 0

-0 9

-1 5

2 0

2 0

-1 0

-2 8

2 0

2 0

-1 2

-1 0

2 0

2 1

-0 1

-2 2

2 0

2 1

-0 3

-0 6

2 0

2 1

-0 4

-1 8

2 0

2 1

-0 5

-3 1

2 0

2 1

-0 7

-1 3

2 0

2 1

-0 8

-2 5

2 0

2 1

-1 0

-0 7

2 0

2 1

-1 1

-1 9

2 0

2 2

-0 1

-0 1

2 0

2 2

-0 2

-1 3

2 0

2 2

-0 3

-2 8

2 0

2 2

-0 5

-1 0

2 0

2 2

-0 6

-2 2

2 0

2 2

-0 8

-0 4

2 0

2 2

-0 9

-1 6

2 0

2 2

-1 0

-2 9

2 0

2 2

-1 2

-1 1

2 0

2 3

-0 1

-2 3

2 0

2 3

-0 3

-0 7

2 0

2 3

-0 4

-1 9

2 0

2 3

-0 6

-0 1

2 0

2 3

-0 7

-1 4

2 0

2 3

-0 8

-2 6

2 0

2 3

-1 0

-0 8

2 0

2 3

-1 1

-2 0

A u

to t

ö ö

p äe

va s

Päevane liiklus

6

3. LIIKLUSKORRALDUSE MUUDATUSED

Vastavalt ehitustööde kavale suletakse Tallinna ringteel otse liikuv suund ning liiklus

suunatakse ümber rampidele. Tallinn – Pärnu – Ikla teel jäetakse mõlemas suunas kaks

sõidurada avatuks.

Joonis 5. Ajutise liikluskorralduse eskiis.

Ehitustööde ajaks suletakse viadukti keskosale viivad rambid (1.- 4. Kanama ühendustee).

Kummalgi Tallinna ringtee sõidusuunal rajatakse ajutine fooriristmik. Vastavalt asukohale

kasutatakse edaspidi nimedena „Põhja“ ja „Lõuna“. Ristmikud on kujundatud nii, et liikuda on

lubatud otse või paremale. Vasakpöörded on füüsiliselt tõkestatud.

7

Joonis 6. Põhjapoolse fooriristmiku skeem

Joonis 7. Lõunapoolse fooriristmiku skeem.

8

Liiklejad, kes soovivad liikuda ristmikualalt edasi vasakule, peavad selleks sooritama

tagasipöörde vastavalt ettevalmistatud kohas. Sõiduautode tagasipöördekohad on kavandatud

ristmikuala lähistele, raskeliiklusele mõeldud teekonnad kasutavad eritasandilisi ristumisi Topi

ja Ääsmäe liiklussõlmes ning Jõgisoo silla all.

4. LÄBILASKEVÕIME

Liiklusmahtude oluline näitaja on autode arv tipptunni ajal. Vastavalt liiklusuuringu

metoodikale2 kasutatakse erakorraliste sündmuste mõju vältimiseks tavaliselt aasta 30.

tipptundi. Sõiduautole taandamine tehti vastavalt tabelile3.

Tabel 1. Sõidukite taandamistegurid

Sõiduk Taandamistegur Sõiduki iseloomustus

Sõiduauto 1,0 Sõiduauto ja selle baasil ehitatud kaubaveok või väikebuss

kuni 12 reisijale

Veoauto 2,0 Üksik veoauto ja tema baasil ehitatud eriauto

Buss 2,0 Buss rohkem kui 12 reisijale

Autorong 3,0 Veoauto või veduk täis- või poolhaagisega

Autode jaotamine pöörete vahel modelleeriti vastavalt samas suunas paiknevate

liiklusloendurite andmete erinevustele, kasutades optimeerimise sisendparameetritena IB

Stratumi4 poolt esitatud liikluse jaotumist rampide vahel.

Kuna on oluline arvestada liikumisi kõigis suundades, arvestati tipptunni asemel sisendina

vaatlusperioodi 10 suurima liiklussagedusega päeva tunnipõhiseid keskmisi. Selliselt

moodustunud etalonpäeva jooksul läbib ristmikuala 43 852 sõiduauto ekvivalenti.

2 https://transpordiamet.ee/media/3125/download 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/26215 4 Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0–28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamise liiklusuuring. IB Stratum.

9

Joonis 8. 10 suurema liiklussagedusega päeva keskmine tunni jooksul ristmiku läbijate

koguarv liikumissuundade lõikes.

Läbilaskvuse arvutamisel käsitleti Põhja ja Lõuna fooriristmikke eraldi. Võttes aluseks iga

konkreetse teekonna pikkuse ja arvestusliku kiiruse, saadi igas suunas sõiduajad. Sõiduaja

arvestati seisvast positsioonist, mis tähendab, et juba liikuv sõiduk saab teekonna läbida

oluliselt kiiremini.

Järjekorra tekkimise modelleerimiseks kasutati mudelit, kus igale minutile etalonpäevas

arvutati liikluse pealevool ja läbilaskevõime sõiduauto ekvivalentides. Ka järjekorra pikkuse

hindamisel on arvestatud sõiduauto ekvivalentidega, mis tähendab et üks arvestuslik auto võtab

ruumi tee pikisuunas 7 meetrit. Veoauto on sellise arvestuse järgi 2 sõiduauto ekvivalenti ja 14

meetrit, autorong 3 sõiduauto ekvivalenti ehk 21 meetrit.

Esimese variandina arvutati ristmike läbilase olukorras, kus kõigile suundadele kehtiv sama

pikk rohelise tule tsükkel. Sellisel juhul täheldati probleeme Tallinna ringteelt väljuvate

suundadega, kus moodustuvad tipptundide ajal paarikilomeetrised järjekorrad.

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23

Sõ id

u au

to e

kv iv

al en

ti d

e ar

v tu

n n

is Peoleo-Valingu EQ

Peoleo-Kanama EQ

Peoleo-Juuliku EQ

Kanama-Juuliku EQ

Kanama-Peoleo EQ

Kanama-Valingu EQ

Juuliku-Kanama EQ

Juuliku-Valingu EQ

Juuliku-Peoleo EQ

Valingu-Kanama EQ

Valingu-Juuliku EQ

Valingu-Peoleo EQ

10

Joonis 9. Järjekordade moodustumine võrdsete fooritsüklite korral.

Fooritsüklite optimeerimine tehti lineaarmeetodil Excel Solver abil. Kombinatsioon, kus

normaaloludes järjekordi ei teki on järgmine: Tallinn – Pärnu – Ikla teel on täistsükli jooksul

roheline foorituli 33 sekundit ja Tallinna ringteel 60 sekundit. Arvestatud on kaitseajaga 2

sekundit. Läbilaskevõime on sellisel juhul kõige piiripealsem õhtuse tipptunni ajal. Järgnevatel

graafikutel on toodud kasutamata läbilaskevõime ehk mitu autot oleks võimelised veel

ristmikku läbima.

Joonis 10. Kasutamata läbilaskevõime optimeeritud fooritsükli korral.

0

500

1000

1500

2000

00:00 04:48 09:36 14:24 19:12 00:00

Järjekord (m)

Põhja ristmik Juuliku parempööre

Põhja ristmik Juuliku otse

Põhja ristmik Kanama otse

Põhja ristmik Peoleo parempööre

Põhja ristmik Peoleo otse

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

00:00 04:48 09:36 14:24 19:12 00:00

Järjekord (m)

Lõuna ristmik Kanama otse

Lõuna ristmik Kanama parempööre

Lõuna ristmik Valingu otse

Lõuna ristmik Valingu parempööre

Lõuna ristmik Peoleo otse

18

16

14

12

10

8

6

4

2

0

00:00 04:48 09:36 14:24 19:12 00:00

Põhja ristmik Juuliku parempööre

Põhja ristmik Juuliku otse

Põhja ristmik Kanama otse

Põhja ristmik Peoleo parempööre

Põhja ristmik Peoleo otse

16

14

12

10

8

6

4

2

0

00:00 04:48 09:36 14:24 19:12 00:00

Lõuna ristmik Kanama otse

Lõuna ristmik Kanama parempööre

Lõuna ristmik Valingu otse

Lõuna ristmik Valingu parempööre

Lõuna ristmik Peoleo otse

11

5. JÄRJEKORDADE MOODUSTUMINE LIIKLUSTAKISTUSE

KORRAL

Koostatud mudelile lisati funktsionaalsus hindamaks erineva ajalise pikkusega liiklustakistuste

mõju. Iga takistuse puhul määrati moodustuva järjekorra pikkus ja olukorra lahenemise

(järjekorra täielik kadumine) ajaline kestus. Erinevate suundade ummistuse mõju hindamiseks

modelleeriti takistused ajalise kestusega 5 kuni 30 minutit 5 minutilise sammuga ööpäeva iga

10 minuti kohta. Arvutuse aluseks on etalonpäeva liiklus ja optimeeritud fooritsüklid.

Joonis 11. Järjekorra pikkus erineva ajalise kestusega takistuse korral ristmikute ja

sõidusuundade lõikes.

Joonis 12. Järjekorra lahenemise aeg erineva ajalise kestusega takistuse korral.

Kõige pikemad järjekorrad tekivad Valingu poolt lähenevate suuna sulgumise korral, seda nii

hommikusel kui õhtusel tipptunnil, ulatudes nelja kilomeetrini 30 minutilise ummistuse juures.

Sellise olukorra lahenemine võtab aega üle 300 minuti ehk 5 tunni.

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

0 0

:0 0

:0 0

0 4

:5 0

:0 0

0 9

:4 0

:0 0

1 4

:3 0

:0 0

1 9

:2 0

:0 0

0 0

:0 0

:0 0

0 4

:5 0

:0 0

0 9

:4 0

:0 0

1 4

:3 0

:0 0

1 9

:2 0

:0 0

0 0

:0 0

:0 0

0 4

:5 0

:0 0

0 9

:4 0

:0 0

1 4

:3 0

:0 0

1 9

:2 0

:0 0

0 0

:0 0

:0 0

0 4

:5 0

:0 0

0 9

:4 0

:0 0

1 4

:3 0

:0 0

1 9

:2 0

:0 0

0 0

:0 0

:0 0

0 4

:5 0

:0 0

0 9

:4 0

:0 0

1 4

:3 0

:0 0

1 9

:2 0

:0 0

0 0

:0 0

:0 0

0 4

:5 0

:0 0

0 9

:4 0

:0 0

1 4

:3 0

:0 0

1 9

:2 0

:0 0

Kanama Peoleo Valingu Juuliku Kanama Peoleo

Lõuna Põhja

Jä rj

ek o

rr a

p ik

ku s

(m )

5

10

15

20

25

30

0

100

200

300

400

500

600

0 0

:0 0

:0 0

0 4

:5 0

:0 0

0 9

:4 0

:0 0

1 4

:3 0

:0 0

1 9

:2 0

:0 0

0 0

:0 0

:0 0

0 4

:5 0

:0 0

0 9

:4 0

:0 0

1 4

:3 0

:0 0

1 9

:2 0

:0 0

0 0

:0 0

:0 0

0 4

:5 0

:0 0

0 9

:4 0

:0 0

1 4

:3 0

:0 0

1 9

:2 0

:0 0

0 0

:0 0

:0 0

0 4

:5 0

:0 0

0 9

:4 0

:0 0

1 4

:3 0

:0 0

1 9

:2 0

:0 0

0 0

:0 0

:0 0

0 4

:5 0

:0 0

0 9

:4 0

:0 0

1 4

:3 0

:0 0

1 9

:2 0

:0 0

0 0

:0 0

:0 0

0 4

:5 0

:0 0

0 9

:4 0

:0 0

1 4

:3 0

:0 0

1 9

:2 0

:0 0

Kanama Peoleo Valingu Juuliku Kanama Peoleo

Lõuna Põhja

O lu

ko rr

a la

h en

em is

e ae

g (m

in u

ti t)

5

10

15

20

25

30

12

Kõige suurema mõjuga on aga Kanama poolt tuleva liikluse sulgumine, mille puhul 30 minutit

katkestust laheneb 8 tunniga (483 minutit), järjekordade pikkus ulatub 2,5 kilomeetrini. Ka 5

minutit katkestust õhtusel tipptunnil toob kaasa keskmiselt poole kilomeetri pikkused

järjekorrad kolmeks tunniks.

6. EHITUSAEGNE TRANSPORT

Ehitusaegne transport üle Pärnu maantee nõuab liikluses pause, et masinad saaks ohutult

ületada mõlemad sõidusuunad. Arvestades sellise manöövri kestuseks mitte üle 5 minuti, on

seda võimalik suhteliselt väikese mõjuga teha kindlatel kellaegadel.

Joonis 13. 5 minutit kestva Tallinn – Pärnu – Ikla teel oleva takistuse lahenemise aeg.

Suhteliselt väikese mõjuga on võimalik liiklus sulgeda ajavahemikus 23.00 kuni 07.40.

Päevasel ajal on häda korral võimalik kasutada ka ajaaknaid 12.00 – 12.30 ja 16.00 – 16.30.

Siinkohal tuleb arvestada sellega, et lisaks on võimalik kasutada tavapärast fooritsükli osa, kus

liiklus on lubatud Tallinna – Ringteelt tulevatele sõidukitele. Sellisel juhul peab manööver

olema sooritatud vähem kui minutiga. Mõju minimeerimiseks tuleb kella 13.00 – 20.00 lubada

objektile pöörata ja objektilt väljuda ainult parempööretega ja risti üle Tallinn – Pärnu – Ikla

tee lubada manöövreid ajavahemikul 21.00 – 06.00.

7. TAGASIPÖÖRETE LIIKLUS

Kuna osa liiklusest on suunatud samatasandilistele tagasipööretele, on oluline hinnata neid

läbivate autode arvu ja vastavust läbilaskevõimele. Vastavalt liikluskorralduse plaanile

kasutavad neid tagasipöördeid ainult sõiduautod, raskeliiklus on suunatud eritasandilistele

ristumiskohtadele. Põhja suunas on raskeliiklusele tagasipööreteks Topi liiklussõlm. Lõuna

pool Ääsmäe liiklussõlm.

0

50

100

150

200

250

00:00:00 04:00:00 08:00:00 12:00:00 16:00:00 20:00:00 00:00:00

La h

en em

is ae

g (m

in u

ti t)

5-minutilise seisaku lahenemisaeg

13

Joonis 14. Tagasipöörete hinnanguline liiklussagedus.

Põhjapoolne tagasipööre on suhteliselt madala kasutusega, jäädes alla ühe auto minutis. See

tähendab, et teineteisele järgnevate sõidukite pikivahe on vähemalt 60 sekundit ja

läbilaskvusega probleeme ei ole. Seevastu lõunapoolne tagasipöördekoht (Rahula) on oluliselt

suurema liiklusega. Õhtusel tipptunnil on oodata minutis keskmiselt 5,5 sõidukit ehk tunnis 330

sõidukit. See jääb alla kirjanduses5 toodud miinimumnäitajale 355 autot tunnis, seega suudab

tagasipööre antud liikluse ära teenindada.

Joonis 15. Põhjapoolse tagasipöördekoha liikluskorralduse kava.

5 https://www.researchgate.net/publication/285833065_Capacity_of_U-turn_at_median_opening

0

1

2

3

4

5

6

0 0

:0 0

0 0

:4 0

0 1

:2 0

0 2

:0 0

0 2

:4 0

0 3

:2 0

0 4

:0 0

0 4

:4 0

0 5

:2 0

0 6

:0 0

0 6

:4 0

0 7

:2 0

0 8

:0 0

0 8

:4 0

0 9

:2 0

1 0

:0 0

1 0

:4 0

1 1

:2 0

1 2

:0 0

1 2

:4 0

1 3

:2 0

1 4

:0 0

1 4

:4 0

1 5

:2 0

1 6

:0 0

1 6

:4 0

1 7

:2 0

1 8

:0 0

1 8

:4 0

1 9

:2 0

2 0

:0 0

2 0

:4 0

2 1

:2 0

2 2

:0 0

2 2

:4 0

2 3

:2 0

A u

to t

m in

u ti

s

Põhja tagasipööre Lõuna tagasipööre

14

Joonis 16. Lõunapoolse tagasipöördekoha liikluskorralduse kava.

Oluline on märkida, et kava järgi on tagasipöörde järel kaetud kiirendusrada, mistõttu

sõidukijuhid ei pea ootama manöövri sooritamisel tühikut segavas liiklusvoos ning selle arvelt

on läbilaskevõime kõrgem kui eelpool toodud 355 autot tunnis.

8. ÜMBERSÕIDUD

Ehitustööde aegse liiklusolukorra leevendamiseks tuleb ristmikule saabuvad liiklusvood

vähendada ja organiseerida võimalikult palju ümbersõite. Ümbersõitude efektiivsus sõltub

sellest, kuidas infot liiklusolukorra ja liikluskorralduse muudatuste kohta juhile (sh mitte

kohalikele juhile) edastatakse ning kui hästi ümbersõidud on tähistatud. Lisaks

traditsioonilistele kanalitele (infotahvlid, VMS märgid, meedia) tuleb arvestada ka

alternatiivsete (Waze, Google jt) kanalitega ning võimalusel teavitada neid liikluskorralduste

muudatustest. Ümbersõitude korraldamise põhieesmärgiks peab seadma olukorra, kus

ehitusajal võimalikult vähe sõidukeid ristmikule jõuaks.

Käesolevas uuringus eelpool toodud põhjustel ümbersõitude mõjuga ei ole arvestatud ja

arvutustes on kasutatud siiski kogu eeldatavat liiklusmahtu.

15

Järgnevalt on toodud võimalikud ümbersõitude marsruudid sõidusuundade ja sõidukiliikide

lõikes.

8.1. Tallinn – Pärnu ühendus

Joonis 17. Ümbersõit läbi Luige, Rapla ja Märjamaa.

Ümbersõit läbi Rapla ja Märjamaa pikendab teekonda 11 kilomeetri võrra. Teekond kulgeb

mööda tugimaanteid ja on seetõttu sobilik kõigile sõidukeile. See marsruut toimib ühtmoodi

mõlemas suunas. Ümbersõidu korraldamise ajal ei tohi marsruudil olla ehitustöid ega muid

olulise mõjuga liikluspiiranguid.

8.2. Keila – Luige ühendus

See suund on oluline, kuna tähendab ühendust ka kaugemate kohtade vahel, nagu Paldiski ja

Narva või Tartu. Lühemad alternatiivid on läbi kõrvalmaanteede 11116 Kanama – Jõgisoo või

11117 Valingu – Jõgisoo ja 11425 Kanama tee. On üsna tõenäoline, et ummikute

moodustumisel Kanama liiklussõlme alas suunavad navigatsioonivahendid just nendele

teedele. Kuna tegemist on kõrvalmaanteedega, kus kehtivad ka 8t massipiirangud, siis sobivad

need ainult sõiduautodele.

16

Joonis 18. Ümbersõit 11116 kaudu.

Joonis 19. Ümbersõit 11117 kaudu.

17

Vastassuunas on samuti olemas ümbersõiduvõimalused mööda kõrvalmaanteid. Ühine osa on

11420 Saku – Laagri tee, pärast on võimalik kasutada 11401 Laagri – Harku teed.

Joonis 20. Ümbersõit 11401 kaudu.

18

9. KOKKUVÕTE

Kanama eritasandiline ristmik on oluline sõlmpunkt, mille sulgemine on suure mõjuga.

Liiklusvoogude mahu määramiseks kasutati töös statsionaarsete loenduspunktide, lühiajaliste

automaatloenduste ja varasema uuringu raames tehtud käsiloenduste andmeid. Saadud

tulemused taandati sõiduauto ekvivalendile.

Ajutise liikluskorralduse raames on kavas tagada pidevalt 2+2 sõidurada Tallinna – Pärnu –

Ikla teel ning 1+1 sõidurada Tallinna ringteel. Nende teede ristumiskohtadesse on kavandatud

fooriristmikud. Käesoleva uuringu raames leiti optimaalsed fooritsüklite pikkused tagamaks

liikluse täielikku läbipääsu normaaloludes.

Lisaks modelleeriti järjekordade pikkus ja olukorra lahenemise aeg erineva pikkusega

liiklusseisakute korral. Selle alusel määrati sobivaimaks ajaks planeeritud liiklusseisakute jaoks

23.00 kuni 07.40. Päevasel ajal on vajadusel võimalik kasutada ka ajaaknaid 12.00 – 12.30 ja

16.00 – 16.30.

Analüüsi tulemusena on järgmised ettepanekud:

1. Varustada kõik ristumispunktid kaameratega, et oleks tagatud pidev ülevaade nende

toimimisest ja järjekorra kujunemisest.

2. Kirjeldada võimalikult täpselt liiklustakistuse kõrvaldamise protsess sellisel kujul, et

olukorra lahendamine toimuks võimalikult kiiresti.