Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutusetegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmine

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing

24.07.2024 nr 8-2/24/3252

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse

„Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS)

aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Marili Lehtmets 735 0289 [email protected]

EELNÕU 23.07.2024

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a

määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse

tegevustoetuse põhimõtted ning nende

rakendamise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 9 alusel.

Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse

põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ paragrahvi 8 lõiget 3 muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva määruse § 6 lõike 5 punktides 1-3 ja 5 sätestatut rakendatakse alates 1. jaanuarist

2025. a ja punktis 4 sätestatud alates 1. jaanuarist 2027. a.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts

kantsler

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse

„Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja

kord“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Käesolev määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 9 alusel. Haridus- ja

teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on

lükata kutseõppeasutustele eraldatava tulemusrahastuse 1. jaanuaril 2025. a rakenduv tulemusnäitaja „kes on kutseõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud omandatud kutsega samas valdkonnas vähemalt kuus kuud“ kasutusele võtmine edasi.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja

oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige (735 1850; [email protected]) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Marili Lehtmets (tel 735 0289; [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2023. a aprillis muudeti haridus- ja teadusministri määrust „Kutseõppeasutuste tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamine tingimused ja kord“ ja kehtestati tööandjate

esindusorganisatsioonide ettepanekute alusel uus põhimõte, kuidas kutseõppeasutustele tulemusraha jagamisel võtta arvesse lõpetajate lõpetamisjärgset tegevust.

Vastav põhimõte sisaldub määruse § 6 lõike 5 punktis 4, mille kohaselt loetakse hõivatuks isik, kes on kutseõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud omandatud kutsega

samas valdkonnas vähemalt kuus kuud. Vastavat põhimõtet tuleks tulemusrahastamisel aluseks võtta alates 1. jaanuarist 2025. a. Üleminekuaeg oli mõeldud selleks, et töötada välja erialase

rakendumise näitaja arvutamise metoodika ja näitaja kooliti välja arvutada. Metoodika väljatöötamisel on selgunud, et selle tulemusrahastuse määramise aluse

rakendamine alates 1. jaanuarist 2025. a ei ole mõistlik. Nimelt puudub ühtne ja läbi testitud metoodika, kuidas omandatud kutset ja töötamise valdkonda omavahel siduda, et erialast

rakendumist arvutada. Erialase rakendumise lähteandmetena saab kasutada töötamise registri andmeid, mille Statistikaamet on HTM-ile teinud kättesaadavaks „Edukus tööturul“ projekti raames. Vajalik on siduda lõpetatud õppekava või lõpetamisel omandatud kutse töökoha

ametikoha ISCO klassifikaatoriga, kuid pole selge, milliseid ameteid lugeda õppekava või kutse saaja erialaseks tööks.

Kuigi OSKA raames on välja töötatud Haridusvõti, mida kasutatakse tööjõu vajaduse prognoosimisel ja kus on ametialagrupid ja õppekavarühmad omavahel seotud, siis selle

katsetamisel erialase rakendumise arvutamise lõikes on selgunud, et üks-ühele seda praegusel kujul üle võtta ei saa ning õppekavarühmade ja ametialagruppide seosed tuleb ükshaaval üle

vaadata. Kui mõne õppekavarühma puhul on erialase rakendumise määratlemine suhteliselt lihtne (nt tarkvara ja rakenduste arendus), siis osade õppekavarühmade puhul on see palju keerukam ja vajab valdkonna ekspertidega täpsemat kokku leppimist (nt juhtimine ja haldus).

Kuna näitaja on koolide rahastamise aluseks, peavad kõik seosed olema koolidele arusaadavad ja põhjendatud.

Eeltoodud põhjusel lükatakse määruse § 6 lõike 5 punktis 4 nimetatud aluse rakendumine edasi ning seda on võimalik võtta aluseks alles 1. jaanuarist 2027. a.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Koolide tulemusraha arvestamisel jäävad ka aastatel 2025 ja 2026 kehtima samad põhimõtted, mis on olnud 2023. ja 2024. a kutseõppeasutustele tulemusraha eraldamise aluseks. See

tähendab, et tulemusraha arvestamisel võetakse arvesse kutseõppe lõpetajate rakendumist, sh õpingute jätkamist ja töötamist, kuid rakendumise puhul ei kehti nõue, et lõpetaja peab olema

erialaselt rakendunud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi ei kaasne. 6. Määruse jõustumine

Muudatus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Määrus esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule.

Triin Laasi-Õige

kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja