| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-1/4200-14 |
| Registreeritud | 01.02.2024 |
| Sünkroonitud | 26.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-1/2023 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Arstide Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Arstide Liit |
| Vastutaja | Mari Ader (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Vaimse tervise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pr Riina Sikkut
terviseminister
Sotsiaalministeerium
31.01.2024
Eesti Arstide Liidu arvamus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muutmise
eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
Toetame üldiselt lähenemist, et tervishoiusüsteemi ja sellega tihedalt seotud valdkondi ning
teenuseid arendatakse terviklikult. Allpool esitame oma tähelepanekud planeeritavate muudatuste
kohta.
1. Esitatud TTKSi väljatöötamiskavatsuses „tehakse ettepanek täiendada TTKS-i viisil, mis
muudab selle kõigi personaalsete terviseteenuste osutamist reguleerivaks üldseaduseks, st
selles luuakse nn delegeeriv seos kõikide regulatsioonidega, mille alusel korraldatakse
tervishoiuteenustega samaväärsete või samalaadsete teenuste osutamist ja rahastamist.“
Leiame, et VTK ei anna piisavalt infot, kuidas defineeritakse mõiste „tervishoiuteenustega
samaväärsed või samalaadsed teenused“ ja missugused teenused nende hulka kuuluvad.
2. Tervisevaldkonna spetsialistide (kes ei ole tervishoiutöötajad) tegevuse regulatsiooni toomist
ühe seaduse alla võib pidada asjakohaseks. Samas on kaheldav, kas see saab hõlmata kõiki
tervishoiuasutustes töötavaid isikuid, sh nt registraatorid, assistendid, erinevad tugiisikud jt,
kelle väljaõppele ja oskustele esitatavad nõuded ei ole konkreetselt reguleeritud.
3. Leiame, et tuleb selgelt eristada arstide ja teiste spetsialistide pädevust. Osa raviprotsessi
kuuluvaid või sellega seotud tervishoiuteenuseid saavad küll osutada ja tugitegevusi
teostada ka teiste kutsete esindajad, kuid diagnoosimine, ravi määramine ja selle juhtimine
peab jääma arsti kvalifikatsiooniga isikute pädevusse.
4. Toetame Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna ettepanekut lisada uude TTKSi säte, et
kolmandates riikides arsti ja eriarsti kvalifikatsiooni omandanud arstid peavad enne
vastavuseksami praktilisele osale suunamist tõendama vähemalt B2 tasemel eesti keele
oskust ja sooritama eksami kolme aasta jooksul peale ülikoolipoolse suunamiskirja
väljastamist. Eestis arstina registreerimiseks peavad nad tõendama riigikeele oskust
keeleseaduses nõutaval C1 tasemel.
5. Oleme igati nõus seisukohaga, et „erinevate poliitikamuudatuste koosmõjul peaks paranema
tervishoiusüsteemi suutlikkus kahandada haigestumist ja vigastuste teket, pikendada tervelt
elatud eluaastaid ja eluiga, aeglustuda ravikulu kasv, elavneda majandus ja suureneda
maksutulu. Oodatava efekti saavutamise eeltingimus on tervishoiukulude osakaalu kasv
SKP- s, olemasoleva tervishoiu eelarve raames võib oodatav mõju jääda tagasihoidlikuks.“
6. Peame väljatöötamiskavatsuse peamiseks puuduseks kavandatavate muudatuste
mõjuanalüüsi puudumist ega saa heaks kiita praktikat, mille järgi „täpsemad hinnangud
kujundatakse juba konkreetsete eelnõude mõjuanalüüsidena.“
7. Dokumendis avaldatakse ootust, et „paralleelsetes protsessides leitakse lahendus tervishoiu
lisaraha vajaduse küsimusele“. Leiame, et tervishoiu rahastamise suurendamine on uue
TTKSi jõustumise vältimatu eeldus. Täiesti lubamatu oleks uute teenuste ja kohustuste
lisamine Tervisekassa eelarvesse ilma täiendava piisava rahastuse tagamiseta. Niisugust
praktikat on viimastel aastatel kahjuks rakendatud ja see on üks põhjus, miks juba praegu on
Eestis Euroopa suurim katmata ravivajadus. Tervisekassa peamine ülesanne on
ravikindlustushüvitiste võimaldamine ning tervishoiuteenuste eest tasumine.
8. Väidetavalt on perioodil detsember 2023 – veebruar 2024 toimunud konsultatsioonid
sidusrühmadega. Eesti Arstide Liiduga ei ole kahjuks väljatöötamiskavatsuses kavandatud
muudatusi arutatud.
9. Seadusemuudatuste jõustumine on planeeritud juba alates 01.01.2025. Nii mahuka
seaduseelnõu koostamine, oluliste muudatuste tervisevaldkonna osapooltega läbi
arutamine ning kooskõlastamine ja rahastusvõimaluste leidmine vähem kui aastaga ei tundu
realistlik.
Ülaltoodust tulenevalt ei toeta me tervishoiuteenuste korraldamise seaduse väljatöötamiskavatsust
esitatud kujul. Oleme valmis osalema edasistes aruteludes.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Katrin Rehemaa
Eesti Arstide Liidu tegevjuht
Lp Riina Sikkut
Esitame arstide liidu arvamuse TTKSi muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele.
Tervitades
Katrin Rehemaa
EAL
Pr Riina Sikkut
terviseminister
Sotsiaalministeerium
31.01.2024
Eesti Arstide Liidu arvamus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muutmise
eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
Toetame üldiselt lähenemist, et tervishoiusüsteemi ja sellega tihedalt seotud valdkondi ning
teenuseid arendatakse terviklikult. Allpool esitame oma tähelepanekud planeeritavate muudatuste
kohta.
1. Esitatud TTKSi väljatöötamiskavatsuses „tehakse ettepanek täiendada TTKS-i viisil, mis
muudab selle kõigi personaalsete terviseteenuste osutamist reguleerivaks üldseaduseks, st
selles luuakse nn delegeeriv seos kõikide regulatsioonidega, mille alusel korraldatakse
tervishoiuteenustega samaväärsete või samalaadsete teenuste osutamist ja rahastamist.“
Leiame, et VTK ei anna piisavalt infot, kuidas defineeritakse mõiste „tervishoiuteenustega
samaväärsed või samalaadsed teenused“ ja missugused teenused nende hulka kuuluvad.
2. Tervisevaldkonna spetsialistide (kes ei ole tervishoiutöötajad) tegevuse regulatsiooni toomist
ühe seaduse alla võib pidada asjakohaseks. Samas on kaheldav, kas see saab hõlmata kõiki
tervishoiuasutustes töötavaid isikuid, sh nt registraatorid, assistendid, erinevad tugiisikud jt,
kelle väljaõppele ja oskustele esitatavad nõuded ei ole konkreetselt reguleeritud.
3. Leiame, et tuleb selgelt eristada arstide ja teiste spetsialistide pädevust. Osa raviprotsessi
kuuluvaid või sellega seotud tervishoiuteenuseid saavad küll osutada ja tugitegevusi
teostada ka teiste kutsete esindajad, kuid diagnoosimine, ravi määramine ja selle juhtimine
peab jääma arsti kvalifikatsiooniga isikute pädevusse.
4. Toetame Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna ettepanekut lisada uude TTKSi säte, et
kolmandates riikides arsti ja eriarsti kvalifikatsiooni omandanud arstid peavad enne
vastavuseksami praktilisele osale suunamist tõendama vähemalt B2 tasemel eesti keele
oskust ja sooritama eksami kolme aasta jooksul peale ülikoolipoolse suunamiskirja
väljastamist. Eestis arstina registreerimiseks peavad nad tõendama riigikeele oskust
keeleseaduses nõutaval C1 tasemel.
5. Oleme igati nõus seisukohaga, et „erinevate poliitikamuudatuste koosmõjul peaks paranema
tervishoiusüsteemi suutlikkus kahandada haigestumist ja vigastuste teket, pikendada tervelt
elatud eluaastaid ja eluiga, aeglustuda ravikulu kasv, elavneda majandus ja suureneda
maksutulu. Oodatava efekti saavutamise eeltingimus on tervishoiukulude osakaalu kasv
SKP- s, olemasoleva tervishoiu eelarve raames võib oodatav mõju jääda tagasihoidlikuks.“
6. Peame väljatöötamiskavatsuse peamiseks puuduseks kavandatavate muudatuste
mõjuanalüüsi puudumist ega saa heaks kiita praktikat, mille järgi „täpsemad hinnangud
kujundatakse juba konkreetsete eelnõude mõjuanalüüsidena.“
7. Dokumendis avaldatakse ootust, et „paralleelsetes protsessides leitakse lahendus tervishoiu
lisaraha vajaduse küsimusele“. Leiame, et tervishoiu rahastamise suurendamine on uue
TTKSi jõustumise vältimatu eeldus. Täiesti lubamatu oleks uute teenuste ja kohustuste
lisamine Tervisekassa eelarvesse ilma täiendava piisava rahastuse tagamiseta. Niisugust
praktikat on viimastel aastatel kahjuks rakendatud ja see on üks põhjus, miks juba praegu on
Eestis Euroopa suurim katmata ravivajadus. Tervisekassa peamine ülesanne on
ravikindlustushüvitiste võimaldamine ning tervishoiuteenuste eest tasumine.
8. Väidetavalt on perioodil detsember 2023 – veebruar 2024 toimunud konsultatsioonid
sidusrühmadega. Eesti Arstide Liiduga ei ole kahjuks väljatöötamiskavatsuses kavandatud
muudatusi arutatud.
9. Seadusemuudatuste jõustumine on planeeritud juba alates 01.01.2025. Nii mahuka
seaduseelnõu koostamine, oluliste muudatuste tervisevaldkonna osapooltega läbi
arutamine ning kooskõlastamine ja rahastusvõimaluste leidmine vähem kui aastaga ei tundu
realistlik.
Ülaltoodust tulenevalt ei toeta me tervishoiuteenuste korraldamise seaduse väljatöötamiskavatsust
esitatud kujul. Oleme valmis osalema edasistes aruteludes.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Katrin Rehemaa
Eesti Arstide Liidu tegevjuht