Tagasiside

Riina Sikkut 31.01.2024 nr 24-1

terviseminister

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Koopia:

Anniki Lai ([email protected])

Sotsiaalministeerium ([email protected])

VATEKi kogukonna tagasiside Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu

väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud Riina Sikkut

Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK kogukond peab väljatöötamiskavatsusega

algatatavaid muudatusi väärtuslikuks ja oluliseks arenguks, millel on potentsiaal korrastada

terviseteenuste osutamist ning kujundada abi inimkesksemaks. TTKS VTK ettepanekud looksid

põhimõttelisi muutusi muuhulgas ka vaimse tervise abi osutamisel, mistõttu jälgib VATEKi

kogukond seadusemuudatuse arenguid pingsalt. Esitame siinkohal väljatöötamiskavatsusele

VATEKi arvamuse ja ettepanekud, mis on koostatud lähtuvalt mitmekümne valdkonna

organisatsiooni ja spetsialisti tagasisidest ning täiendatud ja kinnitatud VATEKi liikmeskonda

esindava nõukogu poolt.

TTKSi kujundamine personaalsete terviseteenuste osutamist reguleerivaks üldseaduseks

1. Toetame eesmärki kujundada TTKS personaalseid terviseteenuseid reguleerivaks

üldseaduseks. Leiame, et TTKSi koordineeriv roll peaks kujunema laiapõhjaliseks,

Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK www.vatek.ee

Registrikood: 80587083 [email protected]

hõlmates sarnaseid teenuseid ja erialasid ka väljaspool Sotsiaalministeeriumi haldusala.

Nii laia hõlmatuseni tuleb liikuda kaalutletult, mõjutatud osapooli kaasates ning

toimivaid struktuure lõhkumata. Oluline on hoida fookuses sihti: tervikliku ja inimkeskse

terviseteenuste süsteemi kujundamine.

2. Võrreldavate teenuste puhul tuleb ühtlustada rahastusmudelid reguleeritavate seaduste

üleselt ning tagada sarnase kvalifikatsiooniga spetsialistidele võrdväärne tasu. Vastasel

juhul jätkub tänane riigieelarveliste vahendite sisene konkureerimine, mis paneb

samasisulise teenuse puhul erinevad sihtgrupid ebavõrdsesse seisu.

3. Halduskoormuse vähendamiseks on vaja kujundada terviseteenuste ülesed aruandluse

põhimõtted, mille rakendamist kohandataks eri seaduste põhiselt, kuid mis saaks

toimida ühtses infosüsteemis. Seeläbi on võimalik vähendada kulusid aruandluse

koostamisele ja kontrollimisele.

TTKSi terminoloogia muutmine

4. Oluline on seaduste üleselt spetsialistide kvalifikatsiooninõuded ühtlustada, võimaldades

põhjendatud erisusi seaduste vahel. TTKSis tuleks defineerida tervishoiu tööjõu üldised

kategooriad ning kindlate teenuste, erialade ja kvalifikatsiooninõuete määratlemine

lahendada määruse tasandil. See võimaldab regulaarseid uuendusi ning motiveerib

erialade siseseid kvalifikatsiooninõuete arendusi.

Erisused kvalifikatsiooninõuetes peavad lähtuma sihtgrupi haavatavusest ning osutatava

teenuse eripäradest ja ohtudest. Eesmärk peab olema usaldusväärsuse, ohutuse ja

kvaliteedi tagamine, loomata liigseid piiranguid abi osutamisele ja kättesaadavusele.

Seadusest tulenevad täiendava väljaõppe nõuded tuleb selgelt määratleda ja tagada

võimalused selle läbimiseks.

5. Kvalifikatsiooninõuded tuleks eelkõige seada lähtuvalt SA Kutsekoda poolt väljastatud

kutsetest. Ühtlustatud väline pädevuste hindamine on vajalik, et kinnitada spetsialisti

usaldusväärsust nii abi saajale, tööandjale kui ka teistele spetsialistidele.

Sellest tulenevalt tekib ka vajadus luua uusi kutsestandardeid ning kohandada

olemasolevaid, mille õnnestumiseks peab Sotsiaalministeerium algatama ja juhtima

koostööd Kutsekoja ja erialaliitude vahel. Vastasel juhul takerduvad vabatahtlikkusel

põhinevad erialaliidud läbirääkimistesse Kutsekojaga ning kutsestandardi koostamise

2

halduskoormusesse. Koordineerides Kutsekoja ja erialaliitude koostööd, saab

ministeerium juurutada ühtseid põhimõtteid kutsete üleselt – näiteks soovitame

eelistada aeguvaid kutseid eluaegsete asemel, tagamaks professionaalse taseme

hoidmine ja arendamine karjääri vältel.

6. Peame oluliseks määratleda tervishoiu tööjõu kategooriate hulgas ka üldnimetused

„psühholoog“ ja „terapeut“. Kuigi nimetatud terminid viitavad vastavalt psühholoogia ja

ravi pädevusele, ei ole nende kasutamine täna kuidagi piiratud, võimaldades klientide

eksitamist ning libaravi levikut. TTKS on tulevase personaalsete terviseteenuste

üldseadusena piisavalt laiahaardeline, et katta oma reguleerimisalas personaalsed

teenused, mille osutajad võiks end põhjendatult nimetada psühholoogiks või

terapeudiks. Määratlused peavad olema läbi räägitud erialaliitudega ja sõnastatud viisil,

mis kehtiks ka terminite kasutusel väljaspool personaalseid teenuseid.

TTKSi reguleerimisalasse kuuluvate teenuste spektri laiendamine

7. Teenuste kategooriate kujundamisel tuleb käsitleda inimest ja tema tervist tervikuna,

arvestades vajadust osutada mitme kategooria teenuseid lõimitult (tingituna ravitavast

või komorbiidsest terviseprobleemist). Edenduse ja ennetuse kategoorias on oluline luua

lahendused spetsialistide kaasatuseks kogukonnapõhistesse ennetustegevustesse, mis ei

liigitu personaalsete terviseteenuste alla.

8. Läbivalt tuleb teenuste kategooriates kujundada standardid ja rahastamispõhimõtted

digilahendustele, sealjuures soodustades nende kasutamist kategooriate üleselt. Oluline

on eristada nõudeid digilahendustele, mis on ise aktiivseks osaks teenusest (nt

sotsiaal-emotsionaalseid oskuseid arendavad rakendused) ning protsesse toetavaid

rakendusi (nt juhtumikorralduse tööriistad või kaugteenuse lahendused). Loodavad

standardid peavad tagama kasutajate ja nende andmete turvalisuse, kuid nõuetele

vastava rakenduse arendamine ei tohi kujuneda ebamõistlikult kalliks.

9. Teenuste määratlemisel tuleb lähtuda inimkesksuse põhimõtetest ning eemalduda

tänasest spetsialistikesksest vaatest. Teenuste kirjeldamise lähtepunktiks peab olema

inimese (sihtgrupi) vajadus, mille põhjal määratleda vajadusele sobivad tõenduspõhised

teenused ning nende osutamiseks vajalikud kvalifikatsiooninõuded. Seesugust teenust

peaks saama osutada kõik TTKSi alusel tegutsevad ja kvalifikatsiooninõuetele vastavad

spetsialistid. Seeläbi võiks paraneda abi kättesaadavust läbi tööjõu sihipärasema

3

rakendamise. Abi kättesaadavuse parandamiseks tuleks ka eraldi tähelepanu pöörata

grupipõhiste teenuste laiemale kasutuselevõtule.

10. Tõhusaks ning inimkeskseks abi- ja võrgustikutööks tuleb spetsialistidele tagada piisav,

kuid piiratud ligipääs tervishoiu infosüsteemile, võimaldades vajalike andmete vaatamist

ja sisestamist. Seejuures tuleb kindlustada nende pädevus ligipääsetavate andmete

turvaliseks käsitlemiseks.

Ühildumaks tänaste sotsiaalteenustega ning parandamaks puude ja töövõime hindamist

peavad tervishoiu infosüsteemid võimaldama ja suunama ka Rahvusvahelise

funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni põhist andmete kogumist.

TTKSi tuuakse uus termin „tervishoiuvõrgustik“

11. Inimkeskse abi tagamisel on võrgustikutöö möödapääsmatu vajadus. Võrgustike

kujundamisel tuleb hoolikalt kaaluda nende töö korraldust ja rahastusmudelit ning

arvestada, et võrgustikutöös osalemine on täiendav kulu kõigile osapooltele – eriti selle

juhile. Rahastusmudelitega kaasnevad ka omad riskid ning on kriitiline vältida rahastuse

väärkasutust ning tagada, et võrgustikud ei kujuneks teenuste osutajate ringi ja inimeste

valikute piirajateks.

Kavandatavatel muudatustel on potentsiaal oluliselt parandada vaimse tervise abi korraldust ja

kvaliteeti Eestis, mistõttu VATEK toetab VTKs seatud sihte. Suurte muutustega kaasneb aga oht

poolikuteks lahendusteks, mis lõhuvad senise süsteemi, kuid ei suuda tagada toimivat

alternatiivi. Tulenevalt tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pikaajalistest rahastusprobleemidest

peame ka selle väljatöötamiskavatsusega algatava muutuse suurimaks ohuks puudulikku

rahastust ja konfliktseid rahastusmudeleid ning palume eelnõu koostamisel selle riskidele erilist

tähelepanu pöörata.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ott Oja

tegevjuht, juhatuse liige

Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK

4

Riina Sikkut 31.01.2024 nr 24-1

terviseminister

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Koopia:

Anniki Lai ([email protected])

Sotsiaalministeerium ([email protected])

VATEKi kogukonna tagasiside Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu

väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud Riina Sikkut

Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK kogukond peab väljatöötamiskavatsusega

algatatavaid muudatusi väärtuslikuks ja oluliseks arenguks, millel on potentsiaal korrastada

terviseteenuste osutamist ning kujundada abi inimkesksemaks. TTKS VTK ettepanekud looksid

põhimõttelisi muutusi muuhulgas ka vaimse tervise abi osutamisel, mistõttu jälgib VATEKi

kogukond seadusemuudatuse arenguid pingsalt. Esitame siinkohal väljatöötamiskavatsusele

VATEKi arvamuse ja ettepanekud, mis on koostatud lähtuvalt mitmekümne valdkonna

organisatsiooni ja spetsialisti tagasisidest ning täiendatud ja kinnitatud VATEKi liikmeskonda

esindava nõukogu poolt.

TTKSi kujundamine personaalsete terviseteenuste osutamist reguleerivaks üldseaduseks

1. Toetame eesmärki kujundada TTKS personaalseid terviseteenuseid reguleerivaks

üldseaduseks. Leiame, et TTKSi koordineeriv roll peaks kujunema laiapõhjaliseks,

Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK www.vatek.ee

Registrikood: 80587083 [email protected]

hõlmates sarnaseid teenuseid ja erialasid ka väljaspool Sotsiaalministeeriumi haldusala.

Nii laia hõlmatuseni tuleb liikuda kaalutletult, mõjutatud osapooli kaasates ning

toimivaid struktuure lõhkumata. Oluline on hoida fookuses sihti: tervikliku ja inimkeskse

terviseteenuste süsteemi kujundamine.

2. Võrreldavate teenuste puhul tuleb ühtlustada rahastusmudelid reguleeritavate seaduste

üleselt ning tagada sarnase kvalifikatsiooniga spetsialistidele võrdväärne tasu. Vastasel

juhul jätkub tänane riigieelarveliste vahendite sisene konkureerimine, mis paneb

samasisulise teenuse puhul erinevad sihtgrupid ebavõrdsesse seisu.

3. Halduskoormuse vähendamiseks on vaja kujundada terviseteenuste ülesed aruandluse

põhimõtted, mille rakendamist kohandataks eri seaduste põhiselt, kuid mis saaks

toimida ühtses infosüsteemis. Seeläbi on võimalik vähendada kulusid aruandluse

koostamisele ja kontrollimisele.

TTKSi terminoloogia muutmine

4. Oluline on seaduste üleselt spetsialistide kvalifikatsiooninõuded ühtlustada, võimaldades

põhjendatud erisusi seaduste vahel. TTKSis tuleks defineerida tervishoiu tööjõu üldised

kategooriad ning kindlate teenuste, erialade ja kvalifikatsiooninõuete määratlemine

lahendada määruse tasandil. See võimaldab regulaarseid uuendusi ning motiveerib

erialade siseseid kvalifikatsiooninõuete arendusi.

Erisused kvalifikatsiooninõuetes peavad lähtuma sihtgrupi haavatavusest ning osutatava

teenuse eripäradest ja ohtudest. Eesmärk peab olema usaldusväärsuse, ohutuse ja

kvaliteedi tagamine, loomata liigseid piiranguid abi osutamisele ja kättesaadavusele.

Seadusest tulenevad täiendava väljaõppe nõuded tuleb selgelt määratleda ja tagada

võimalused selle läbimiseks.

5. Kvalifikatsiooninõuded tuleks eelkõige seada lähtuvalt SA Kutsekoda poolt väljastatud

kutsetest. Ühtlustatud väline pädevuste hindamine on vajalik, et kinnitada spetsialisti

usaldusväärsust nii abi saajale, tööandjale kui ka teistele spetsialistidele.

Sellest tulenevalt tekib ka vajadus luua uusi kutsestandardeid ning kohandada

olemasolevaid, mille õnnestumiseks peab Sotsiaalministeerium algatama ja juhtima

koostööd Kutsekoja ja erialaliitude vahel. Vastasel juhul takerduvad vabatahtlikkusel

põhinevad erialaliidud läbirääkimistesse Kutsekojaga ning kutsestandardi koostamise

2

halduskoormusesse. Koordineerides Kutsekoja ja erialaliitude koostööd, saab

ministeerium juurutada ühtseid põhimõtteid kutsete üleselt – näiteks soovitame

eelistada aeguvaid kutseid eluaegsete asemel, tagamaks professionaalse taseme

hoidmine ja arendamine karjääri vältel.

6. Peame oluliseks määratleda tervishoiu tööjõu kategooriate hulgas ka üldnimetused

„psühholoog“ ja „terapeut“. Kuigi nimetatud terminid viitavad vastavalt psühholoogia ja

ravi pädevusele, ei ole nende kasutamine täna kuidagi piiratud, võimaldades klientide

eksitamist ning libaravi levikut. TTKS on tulevase personaalsete terviseteenuste

üldseadusena piisavalt laiahaardeline, et katta oma reguleerimisalas personaalsed

teenused, mille osutajad võiks end põhjendatult nimetada psühholoogiks või

terapeudiks. Määratlused peavad olema läbi räägitud erialaliitudega ja sõnastatud viisil,

mis kehtiks ka terminite kasutusel väljaspool personaalseid teenuseid.

TTKSi reguleerimisalasse kuuluvate teenuste spektri laiendamine

7. Teenuste kategooriate kujundamisel tuleb käsitleda inimest ja tema tervist tervikuna,

arvestades vajadust osutada mitme kategooria teenuseid lõimitult (tingituna ravitavast

või komorbiidsest terviseprobleemist). Edenduse ja ennetuse kategoorias on oluline luua

lahendused spetsialistide kaasatuseks kogukonnapõhistesse ennetustegevustesse, mis ei

liigitu personaalsete terviseteenuste alla.

8. Läbivalt tuleb teenuste kategooriates kujundada standardid ja rahastamispõhimõtted

digilahendustele, sealjuures soodustades nende kasutamist kategooriate üleselt. Oluline

on eristada nõudeid digilahendustele, mis on ise aktiivseks osaks teenusest (nt

sotsiaal-emotsionaalseid oskuseid arendavad rakendused) ning protsesse toetavaid

rakendusi (nt juhtumikorralduse tööriistad või kaugteenuse lahendused). Loodavad

standardid peavad tagama kasutajate ja nende andmete turvalisuse, kuid nõuetele

vastava rakenduse arendamine ei tohi kujuneda ebamõistlikult kalliks.

9. Teenuste määratlemisel tuleb lähtuda inimkesksuse põhimõtetest ning eemalduda

tänasest spetsialistikesksest vaatest. Teenuste kirjeldamise lähtepunktiks peab olema

inimese (sihtgrupi) vajadus, mille põhjal määratleda vajadusele sobivad tõenduspõhised

teenused ning nende osutamiseks vajalikud kvalifikatsiooninõuded. Seesugust teenust

peaks saama osutada kõik TTKSi alusel tegutsevad ja kvalifikatsiooninõuetele vastavad

spetsialistid. Seeläbi võiks paraneda abi kättesaadavust läbi tööjõu sihipärasema

3

rakendamise. Abi kättesaadavuse parandamiseks tuleks ka eraldi tähelepanu pöörata

grupipõhiste teenuste laiemale kasutuselevõtule.

10. Tõhusaks ning inimkeskseks abi- ja võrgustikutööks tuleb spetsialistidele tagada piisav,

kuid piiratud ligipääs tervishoiu infosüsteemile, võimaldades vajalike andmete vaatamist

ja sisestamist. Seejuures tuleb kindlustada nende pädevus ligipääsetavate andmete

turvaliseks käsitlemiseks.

Ühildumaks tänaste sotsiaalteenustega ning parandamaks puude ja töövõime hindamist

peavad tervishoiu infosüsteemid võimaldama ja suunama ka Rahvusvahelise

funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni põhist andmete kogumist.

TTKSi tuuakse uus termin „tervishoiuvõrgustik“

11. Inimkeskse abi tagamisel on võrgustikutöö möödapääsmatu vajadus. Võrgustike

kujundamisel tuleb hoolikalt kaaluda nende töö korraldust ja rahastusmudelit ning

arvestada, et võrgustikutöös osalemine on täiendav kulu kõigile osapooltele – eriti selle

juhile. Rahastusmudelitega kaasnevad ka omad riskid ning on kriitiline vältida rahastuse

väärkasutust ning tagada, et võrgustikud ei kujuneks teenuste osutajate ringi ja inimeste

valikute piirajateks.

Kavandatavatel muudatustel on potentsiaal oluliselt parandada vaimse tervise abi korraldust ja

kvaliteeti Eestis, mistõttu VATEK toetab VTKs seatud sihte. Suurte muutustega kaasneb aga oht

poolikuteks lahendusteks, mis lõhuvad senise süsteemi, kuid ei suuda tagada toimivat

alternatiivi. Tulenevalt tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pikaajalistest rahastusprobleemidest

peame ka selle väljatöötamiskavatsusega algatava muutuse suurimaks ohuks puudulikku

rahastust ja konfliktseid rahastusmudeleid ning palume eelnõu koostamisel selle riskidele erilist

tähelepanu pöörata.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ott Oja

tegevjuht, juhatuse liige

Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK

4