Pöördumine

30.01.2024

Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu ettepanekud ja radioloogiatehniku eriala puudutav

probleemistik. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu

väljatöötamise kavatsusega seoses esitatavad ettepanekud.

1. SISSEJUHATUS

Eesti Radioloogiatehnikute Ühing tänab kaasamise eest ning teeb omapoolsed ettepanekud

„Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus“

esialgsest töödokumendist lähtuvalt. Tulenevalt käsitletavast probleemistikust tuleks muuta

TTKS-i regulatsiooni selleks, et:

● arendada tervishoius süsteemselt personaalseid edendus- ja ennetusteenuseid, millele

otseselt saavad kaasa aidata radioloogiatehnikud ja spetsialiseerunud

radioloogiatehnikud (ultrahelispetsialistid);

● toetada tervishoiutöötajate tööjõukriisi leevendamiseks radioloogidelt teatud

ülesannete ümberjagamist radioloogiatehnikutele ja ultrahelispetsialistidele;

● toetada erinevate tervishoiutasandite koostööd ning ümberorienteerumist

tervisetulemitele, patsiendi toimetulekule ja heaolule võimaldades esmatasandil

terviseedenduse eesmärgil pakutavate ultraheliuuringute paremat kättesaadavust;

● võimaldada kujundada piltdiagnostika teenuste süsteem jätkusuutlikumaks ja paremini

nõudlust teenindavaks.

Radioloogiatehnikud mängivad olulist rolli meditsiinivaldkonnas, aidates kaasa haiguste

varajasele avastamisele ja tervise jälgimisele. Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise

toetamine on äärmiselt oluline, kuna see võimaldab meil pakkuda paremaid haiguste

ennetamise ja tervise edendamise võimalusi. Alljärgnevalt on välja toodud mõned olulised

punktid radioloogiatehnikute spetsialiseerumise tähtsuse rõhutamiseks:

1.1. Varajase avastamise võimekus: Radioloogiatehnikud, kellel on erialapõhised

spetsiifilised oskused ja teadmised, on võimelised avastama haigusi varajases staadiumis. See

võimaldab patsientidel saada õigeaegset ravi ja suurendab oluliselt ravivõimalusi.

Spetsialiseerumine võimaldab neil täpsemaid ja tulemuslikumaid diagnostilisi protseduure

1

läbi viia ning osaleda suuremal määral sõeluuringute läbiviimise meeskondades. Näiteks

saaksid ultrahelispetsialistid anda panuse kõhuaordi sõeluuringu läbiviimiseks.

1.2. Täpsemad diagnostilised meetodid: Spetsialiseerumine võimaldab

radioloogiatehnikutel kasutada uusimaid ja täpsemaid diagnostilisi meetodeid, sealhulgas

näiteks magnetresonantstomograafiat (MRT), kompuutertomograafiat (KT) ja ultraheli

uuenduslikke tehnoloogiaid (optimeerida uuringu aegu, kasutada tehisaju tehnoloogiatel

põhinevaid uuringu- ja analüüsiprogramme jne). See omakorda suurendab diagnostilist

täpsust ja aitab arstidel teha informeeritud raviotsuseid.

1.3. Tervise edendamine läbi ennetuse: Radioloogiatehnikud, kes on spetsialiseerunud

konkreetsetele valdkondadele nagu mammograafia, ultraheli või luudensitomeetria uuringud,

saavad aktiivselt osaleda tervise edendamises. Näiteks mammograafia ja ultraheli abil saab

varakult avastada rinnavähki, aidates kaasa naiste tervise hoidmisele ja tekitades teadlikkust

ennetavast tervisehoiust sõeluuringute näitel.

1.4. Patsientide haridus ja nõustamine: Spetsialiseerumine võimaldab radioloogiatehnikutel

olla kvalifitseeritud nõustajateks, kes saavad patsientidele selgitada kergemaid diagnostilisi

protseduure ja nende tulemusi. See parandab patsientide arusaamist nende tervislikust

seisundist ning aitab neil teha informeeritud otsuseid oma tervise kohta.

1.5. Uuringute ja teadustöö toetamine: Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamine

soodustab ka uuringuid ja teadustööd meditsiinivaldkonnas. Uued teadmised ja tehnikad

võivad viia innovaatiliste diagnostikameetoditeni ning edendada meditsiinitehnoloogia

arengut.

1.6. Tööjõu tugevdamine: Radioloogiatehnikute spetsialiseerumine aitab tugevdada

tervishoiutöötajate meeskonda, suurendades nende võimekust pakkuda kvaliteetset ja

personaalset tervishoiuteenust. See omakorda võib aidata leevendada tervishoiusüsteemi

koormust ja parandada patsientide üldist tervist.

2

Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamine on seega investeering tervishoidu, mis

võib suurendada haiguste ennetamise ja varase avastamise võimalusi, parandada patsientide

tervise edendamise kogemust ning aidata kaasa üldisele tervishoiusüsteemi arengule.

2022.aasta märtsis läbi viidud IAEA (The International Atomic Energy Agency) üleriigilise

nõuandva missiooni raames („Advisory mission in radiation protection and safety in medical

exposure“ märts 2022) toodi olulise puudusena välja radioloogiatehnikute mitte tunnustamine

tervishoiutöötajatena, mis on vastuolus TTKS § 3 tervishoiuteenuse definitsiooniga ja

Euroopas kehtivate õigusaktidega (viited 4-6). Sellest tulenevalt ei ole riiklikul tasandil

terviklikku ülevaadet oma töös meditsiinikiiritust kasutavate isikute arvust ja pädevusest.

IAEA missiooni raport sisaldas Eestis kehtiva seadusandluse, kliinilise praktika ja radioloogia

erialase meditsiinisüsteemi toimimise analüüsi võrdlevalt ülemaailmsete kiirguskaitse ja

meditsiinikiirguse standarditega ning nende rakendamisega. Lõppraport on kättesaadav

Keskkonnaameti kodulehel (Kiirgus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) -“Kiirgusohtutuse

tagamine meditsiinikiirituses – IAEA lõpparuanne”).

Radioloogiatehniku väljaõppega töötajad on pädevad töötama nii kiiritusravis,

nukleaarmeditsiinis, hambaravis, perearstikeskustes kui ka magnetresonantstomograafia,

kompuutertomograafia, mammograafia, röntgeni kabinettides. Radioloogiatehnikute erialaline

mitmekülgsus on aluseks eriala senisest tulemuslikumaks rakendamiseks ka elanikkonna

tervise ennetuse ja edendamise eesmärgil.

2. Radioloogiatehnikute rolli kirjeldus tervishoiuteenuse osutamisel

Radioloogiatehnikud osalevad tervishoiuteenuse osutamises samaväärselt teiste

tervishoiutöötajatega (arst, õde, ämmaemand). Vastavalt tervise- ja tööministri määrusele

“Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende

juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele,” osaleb radioloogiatehnik

tervishoiuteenuse osutamisel kui spetsialist, kes omab kutse- või erialast pädevust. Samuti on

radioloogiatehnikule võimaldatud juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi

isikuandmetele, sealhulgas eriliiki isikuandmetele. Patsiendi isiku- ja terviseandmete

käsitlemine on igapäevane radioloogiatehnikute töö osa ning ametialased ülesanded

sisaldavad endas uuringute teostamisel õendusalaseid meditsiinilisi protseduure ja oma

3

erialase tegevusega seonduva dokumentatsiooni täitmist elektroonilises infosüsteemis. Kõiki

piltdiagnostilisi uuringuid teostab radioloogiatehnik oma tööülesandeid täites iseseisvalt,

arvestades patsiendi ohutust ning vajadusel konsulteerides radioloogiga parima võimaliku

uuringu teostamise kindlustamiseks. Ajale jalgu jäänud tervishoiukorralduse süsteem seab aga

olulised piirangud eriala arengule ja radioloogiatehnikute erialalisele spetsialiseerumisele ning

seeläbi ka magistrikraadi tasandil spetsialiseerunud radioloogiatehnikute juurde tekkimisele

(Radioloogia eriala arengukava 2021-2026).

Tulenevalt “Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise

kavatsus” dokumendi 11.3. TTKS-i terminoloogia muutmise alapunktist, on radioloogiatehnik

tervishoiuteenuse osutaja heaks või volitusel töötav isik, kes osutab tervishoiuteenuse osutaja

heaks või volitusel kutsealase pädevuse piirides patsiendile iseseisvalt diagnostilisi ja

ravitoiminguid. See tingib vajaduse tervishoiu tööjõudu tähistavat terminoloogiat täiendada

või muuta nii, et seadusega oleks hõlmatud ka radioloogiatehnikud ja spetsialiseerunud

radioloogiatehnikud (nt. ultrahelispetsialistid).

3. Radioloogiatehnikute tulemusliku rakendamise ettepanekud

Kehtivas tervishoiusüsteemi ülesehituse juures saab esmatasand suunata patsiendi

Tervisekassa raames kahele piltdiagnostilisele uuringule, mida teostatakse radioloogia

osakondades ja nendeks on röntgenuuringud ning ultraheliuuringud. Ultraheliuuringud on

inimese tervisele ohutud ning muutunud esmaseks, väga hea ülevaatlikkusega ja

elanikkonnale kergesti kättesaadavaks uuringumeetodiks. Esmasele ultraheliuuringule saab

suunata töötervishoiuarst tervisekontrolli läbimise eesmärgil ja perearsti saatekirjaga esmase

terviseinfo saamiseks ning oluliste tervisemurede ennetamiseks. Samuti on patsiendil

võimalik südamerahu saamiseks tulla ultraheliuuringule tasulise teenuse kaudu.

Ultraheliuuringute kättesaadavust aitab tagada just spetsialiseerunud radioloogiatehnikute

rakendamine selles valdkonnas.

Radioloogiatehnikud läbivad oma 3,5 aasta pikkuse õppekava jooksul kõikide

uuringumodaliteetide kasutamise kohase väljaõppe (Radioloogiatehniku õppekava 2023).

Tartu Tervishoiu Kõrgkool omab valmidust koolitada spetsialiseerunud radioloogiatehnikuid,

mida näitas projekt „Radioloogiatehnikute erialalise koolituse õppekava koostamine ja

4

rakendamine kolmes valdkonnas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2009-2012“ (RADEK)

NR.1.2.0402.09-003 ja sellele järgnenud spetsialisti koolitustest. Näitena toodud projekti

käigus koolitati 60 EAP mahus radioloogiatehnikuid kiiritusravi spetsialistideks,

nukleaarmeditsiini spetsialistideks ja ultrahelispetsialistideks. Projekti läbinutest vähemalt

80% töötavad täna edukalt ent seadusloomest tulenevate piirangutega meie

tervishoiusüsteemis.

Tulenevalt hetkeolukorrast, mille kohaselt ei ole radioloogiatehnikud tervishoiutöötajad, on

tugevalt pärsitud ka radioloogiatehnikute kutseala areng. Tänaseks on tööturul mitmeid

radioloogiatehnikuid, kes on läbinud erialalise spetsialiseerumise näiteks ultraheliuuringute

teostamiseks, kuid tulenevalt seadusloomest ei ole neil võimalik vastutada enda poolt täidetud

tööülesannete eest (puudub eriala kood vm tunnus uuringu tulemuste ametlikuks

kinnitamiseks) ning sellest tulenevalt toimub tööjõu ressursside ebamõistlik koormamine, kus

spetsialisti tööd peab eraldi kinnitama radioloog. Olgu siinkohal mainitud, et

ultrahelispetsialist on spetsialiseerunud radioloogiatehnik, kelle väljaõpe on tõendatav, keda

on õpetatud olema kriitiline oma teadmiste ja pädevuste tundmisel ning radioloogi

konsultatsiooni vajaduse hindamisel. Mujal maailmas on ultrahelispetsialistid (ing.k.

sonographer) juba ammu tunnustatud täisväärtuslike radioloogia meeskonna liikmetena ning

vastutavad ise oma töö kvaliteetse teostamise eest (Sidhu jt 2023). Euroopa

Radioloogiatehnikute Ühingute Föderatsioon [European Federation of Radiographer Societies

(EFRS)] on välja töötamas radioloogiatehnikute spetsialiseerumise koolituse raamistikku, et

Euroopas ühtlustada spetsialiseerunud radioloogiatehnikute haridust. Vajadus

spetsialiseerunud radioloogiatehnikute järele on kasvamas kogu Euroopas.

Olemasoleva ressursi kasutamise murekohaks on nii radioloogiatehnikute kui ka

ultrahelispetsialistide mitte tunnustamine tervishoiutöötajatena, sest nii pärsitakse

radioloogiatehnikute võimekust osaleda radioloogiateenuse osutamisel võttes rohkem

vastutust ja nii kergendada tööjõupuudusest tulenevaid puudujääke.

Täna töötavad ultrahelispetsialisti väljaõppe läbinud radioloogiatehnikud on võimelised

teostama iseseisvalt kõhu- ja vaagnapiirkonna, kilpnäärme ja pleuraõõnte ultraheliuuringuid,

mis on kõige sagedasemad tervisemurede avaldumise piirkonnad ning enim tellitud

ultraheliuuringud nii ennetuse kui ka varajase avastamise eesmärgil. Tulevikus on võimalik

5

ultrahelispetsialiste vähese ressursiga koolitada ka teiste uuringupiirkondade

ultraheliuuringute teostamiseks (ehhotehnikuna, rinna ultraheliuuringud jpm), kuna vastav

ettevalmistus on selleks juba olemas. Vähemalt 0,5 koormusega töötav ultrahelispetsialist

suudab ühe 8 tunnise tööpäeva jooksul teostada vähemalt 10-15 uuringut. See teeb aastas

1100-1650 ultraheliuuringut, mille teostamisele kulunud aega saab ultrahelispetsialisti

rakendamisel radioloog kasutada teiste piltdiagnostiliste uuringute vastuste kirjutamiseks.

Täna töötavad ultrahelispetsialistid on kõrgelt motiveeritud ja soovivad oma väljaõppe kohast

tööd teha tunnustatult (Harrison jt 2021).

Radioloogiatehnikud omavad täna piisavat ettevalmistust spetsialiseerumiseks ka teistesse

radioloogia valdkondadesse nagu seda on magnetresonantstomograafia,

kompuutertomograafia, mammograafia, kiiritusravi, nukleaarmeditsiin jne. Selleks, et

olemasolevat ressurssi targasti ära kasutada tuleks anda juba olemasolevatele

spetsialiseerunud radioloogiatehnikutele iseseisva vastuvõtu läbiviimise võimalus ja luua

seaduslik keskkond radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamiseks erinevates

uuringumodaliteetides.

4. Radioloogiatehnikute lisamine tervishoiutöötajate registrisse

Eesti Radioloogiatehnikute Ühing on seisukohal, et tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsientide

ohutuse tagamiseks on vajalik radioloogiatehnikute kandmine tervishoiutöötajate registrisse,

kuna oma töös meditsiiniradioloogia protseduure läbi viies kasutavad radioloogiatehnikud

meditsiinikiiritust ja radioaktiivseid isotoope, viivad läbi meditsiinilisi protseduure, teostavad

iseseisvalt (omades vastavat väljaõpet) ultraheliuuringuid, töötlevad isikuandmeid ja

dokumenteerivad olulisi terviseandmeid. Arvestades suurt tööjõupuudust radioloogiatehnikute

kutsealal, on oluline, et teenuse osutamisega tegeleksid ainult kutsetunnistusega erialase

ettevalmistusega ja pädevad töötajad. Radioloogiatehnikute registri olemasolu ning nõue tööle

asumisel omada registrikoodi, aitab tagada turvalise meditsiinikiirituse kasutamise ning

protseduuri põhjendatuse, annab ülevaate spetsialistide koosseisu kohta, võimaldab paremini

planeerida koolitus mahtusid, loob õigusliku aluse töödelda isikuandmeid ja dokumenteerida

haigusloos erialase tegevusega seotud protsesse.

6

KASUTATUD ALLIKAD

1. Radioloogia eriala arengukava 2021-2026

https://ery.ee/wp-content/uploads/Dokumendid/Radioloogia-eriala-arengukava-2021-2

026.pdf

2. Radioloogiatehniku õppekava 2023

https://tahvel.edu.ee/hois_back/public/curriculum/1200/7520?format=json

3. Harrison, G., Martins dos Santos, R., Kraus, B., Pedersen M.R.V. (2021).

Radiographers in ultrasound: Motivation and role expansion. A survey of European

Federation of Radiographer Societies (EFRS). VOLUME 27, ISSUE 4, P1185-1191,

November 2021

https://www.radiographyonline.com/article/S1078-8174(21)00083-3/fulltext

4. EFRS Statement on Radiography Education, January 2019 EFRS Statement on

Radiography Education

5. EFRS Definition of a Radiographer, November 2011 93 (efrs.eu)

6. DIRECTIVE 2005/36/EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE

COUNCIL, September 2005 on the recognition of professional qualifications

l_25520050930en00220142.pdf (efrs.eu)

7. Sidhu, P.S., Ewertsen, C., Piskunowicz, M., Secil, M., Ricci, P., Fischer, T., Gaitini,

D., Mitkov, V., Lim, A. K. P., Lu, Q., Chong, W. K., Clevert, D.A. (2023) Diversity of

current ultrasound practice within and outside radiology departments with a vision for

20 years into the future: a position paper of the ESR ultrasound subcommittee. Sidhu

et al. Insights into Imaging (2023) 14:202.

https://doi.org/10.1186/s13244-023-01548-w

7

30.01.2024

Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu ettepanekud ja radioloogiatehniku eriala puudutav

probleemistik. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu

väljatöötamise kavatsusega seoses esitatavad ettepanekud.

1. SISSEJUHATUS

Eesti Radioloogiatehnikute Ühing tänab kaasamise eest ning teeb omapoolsed ettepanekud

„Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus“

esialgsest töödokumendist lähtuvalt. Tulenevalt käsitletavast probleemistikust tuleks muuta

TTKS-i regulatsiooni selleks, et:

● arendada tervishoius süsteemselt personaalseid edendus- ja ennetusteenuseid, millele

otseselt saavad kaasa aidata radioloogiatehnikud ja spetsialiseerunud

radioloogiatehnikud (ultrahelispetsialistid);

● toetada tervishoiutöötajate tööjõukriisi leevendamiseks radioloogidelt teatud

ülesannete ümberjagamist radioloogiatehnikutele ja ultrahelispetsialistidele;

● toetada erinevate tervishoiutasandite koostööd ning ümberorienteerumist

tervisetulemitele, patsiendi toimetulekule ja heaolule võimaldades esmatasandil

terviseedenduse eesmärgil pakutavate ultraheliuuringute paremat kättesaadavust;

● võimaldada kujundada piltdiagnostika teenuste süsteem jätkusuutlikumaks ja paremini

nõudlust teenindavaks.

Radioloogiatehnikud mängivad olulist rolli meditsiinivaldkonnas, aidates kaasa haiguste

varajasele avastamisele ja tervise jälgimisele. Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise

toetamine on äärmiselt oluline, kuna see võimaldab meil pakkuda paremaid haiguste

ennetamise ja tervise edendamise võimalusi. Alljärgnevalt on välja toodud mõned olulised

punktid radioloogiatehnikute spetsialiseerumise tähtsuse rõhutamiseks:

1.1. Varajase avastamise võimekus: Radioloogiatehnikud, kellel on erialapõhised

spetsiifilised oskused ja teadmised, on võimelised avastama haigusi varajases staadiumis. See

võimaldab patsientidel saada õigeaegset ravi ja suurendab oluliselt ravivõimalusi.

Spetsialiseerumine võimaldab neil täpsemaid ja tulemuslikumaid diagnostilisi protseduure

1

läbi viia ning osaleda suuremal määral sõeluuringute läbiviimise meeskondades. Näiteks

saaksid ultrahelispetsialistid anda panuse kõhuaordi sõeluuringu läbiviimiseks.

1.2. Täpsemad diagnostilised meetodid: Spetsialiseerumine võimaldab

radioloogiatehnikutel kasutada uusimaid ja täpsemaid diagnostilisi meetodeid, sealhulgas

näiteks magnetresonantstomograafiat (MRT), kompuutertomograafiat (KT) ja ultraheli

uuenduslikke tehnoloogiaid (optimeerida uuringu aegu, kasutada tehisaju tehnoloogiatel

põhinevaid uuringu- ja analüüsiprogramme jne). See omakorda suurendab diagnostilist

täpsust ja aitab arstidel teha informeeritud raviotsuseid.

1.3. Tervise edendamine läbi ennetuse: Radioloogiatehnikud, kes on spetsialiseerunud

konkreetsetele valdkondadele nagu mammograafia, ultraheli või luudensitomeetria uuringud,

saavad aktiivselt osaleda tervise edendamises. Näiteks mammograafia ja ultraheli abil saab

varakult avastada rinnavähki, aidates kaasa naiste tervise hoidmisele ja tekitades teadlikkust

ennetavast tervisehoiust sõeluuringute näitel.

1.4. Patsientide haridus ja nõustamine: Spetsialiseerumine võimaldab radioloogiatehnikutel

olla kvalifitseeritud nõustajateks, kes saavad patsientidele selgitada kergemaid diagnostilisi

protseduure ja nende tulemusi. See parandab patsientide arusaamist nende tervislikust

seisundist ning aitab neil teha informeeritud otsuseid oma tervise kohta.

1.5. Uuringute ja teadustöö toetamine: Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamine

soodustab ka uuringuid ja teadustööd meditsiinivaldkonnas. Uued teadmised ja tehnikad

võivad viia innovaatiliste diagnostikameetoditeni ning edendada meditsiinitehnoloogia

arengut.

1.6. Tööjõu tugevdamine: Radioloogiatehnikute spetsialiseerumine aitab tugevdada

tervishoiutöötajate meeskonda, suurendades nende võimekust pakkuda kvaliteetset ja

personaalset tervishoiuteenust. See omakorda võib aidata leevendada tervishoiusüsteemi

koormust ja parandada patsientide üldist tervist.

2

Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamine on seega investeering tervishoidu, mis

võib suurendada haiguste ennetamise ja varase avastamise võimalusi, parandada patsientide

tervise edendamise kogemust ning aidata kaasa üldisele tervishoiusüsteemi arengule.

2022.aasta märtsis läbi viidud IAEA (The International Atomic Energy Agency) üleriigilise

nõuandva missiooni raames („Advisory mission in radiation protection and safety in medical

exposure“ märts 2022) toodi olulise puudusena välja radioloogiatehnikute mitte tunnustamine

tervishoiutöötajatena, mis on vastuolus TTKS § 3 tervishoiuteenuse definitsiooniga ja

Euroopas kehtivate õigusaktidega (viited 4-6). Sellest tulenevalt ei ole riiklikul tasandil

terviklikku ülevaadet oma töös meditsiinikiiritust kasutavate isikute arvust ja pädevusest.

IAEA missiooni raport sisaldas Eestis kehtiva seadusandluse, kliinilise praktika ja radioloogia

erialase meditsiinisüsteemi toimimise analüüsi võrdlevalt ülemaailmsete kiirguskaitse ja

meditsiinikiirguse standarditega ning nende rakendamisega. Lõppraport on kättesaadav

Keskkonnaameti kodulehel (Kiirgus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) -“Kiirgusohtutuse

tagamine meditsiinikiirituses – IAEA lõpparuanne”).

Radioloogiatehniku väljaõppega töötajad on pädevad töötama nii kiiritusravis,

nukleaarmeditsiinis, hambaravis, perearstikeskustes kui ka magnetresonantstomograafia,

kompuutertomograafia, mammograafia, röntgeni kabinettides. Radioloogiatehnikute erialaline

mitmekülgsus on aluseks eriala senisest tulemuslikumaks rakendamiseks ka elanikkonna

tervise ennetuse ja edendamise eesmärgil.

2. Radioloogiatehnikute rolli kirjeldus tervishoiuteenuse osutamisel

Radioloogiatehnikud osalevad tervishoiuteenuse osutamises samaväärselt teiste

tervishoiutöötajatega (arst, õde, ämmaemand). Vastavalt tervise- ja tööministri määrusele

“Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende

juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele,” osaleb radioloogiatehnik

tervishoiuteenuse osutamisel kui spetsialist, kes omab kutse- või erialast pädevust. Samuti on

radioloogiatehnikule võimaldatud juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi

isikuandmetele, sealhulgas eriliiki isikuandmetele. Patsiendi isiku- ja terviseandmete

käsitlemine on igapäevane radioloogiatehnikute töö osa ning ametialased ülesanded

sisaldavad endas uuringute teostamisel õendusalaseid meditsiinilisi protseduure ja oma

3

erialase tegevusega seonduva dokumentatsiooni täitmist elektroonilises infosüsteemis. Kõiki

piltdiagnostilisi uuringuid teostab radioloogiatehnik oma tööülesandeid täites iseseisvalt,

arvestades patsiendi ohutust ning vajadusel konsulteerides radioloogiga parima võimaliku

uuringu teostamise kindlustamiseks. Ajale jalgu jäänud tervishoiukorralduse süsteem seab aga

olulised piirangud eriala arengule ja radioloogiatehnikute erialalisele spetsialiseerumisele ning

seeläbi ka magistrikraadi tasandil spetsialiseerunud radioloogiatehnikute juurde tekkimisele

(Radioloogia eriala arengukava 2021-2026).

Tulenevalt “Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise

kavatsus” dokumendi 11.3. TTKS-i terminoloogia muutmise alapunktist, on radioloogiatehnik

tervishoiuteenuse osutaja heaks või volitusel töötav isik, kes osutab tervishoiuteenuse osutaja

heaks või volitusel kutsealase pädevuse piirides patsiendile iseseisvalt diagnostilisi ja

ravitoiminguid. See tingib vajaduse tervishoiu tööjõudu tähistavat terminoloogiat täiendada

või muuta nii, et seadusega oleks hõlmatud ka radioloogiatehnikud ja spetsialiseerunud

radioloogiatehnikud (nt. ultrahelispetsialistid).

3. Radioloogiatehnikute tulemusliku rakendamise ettepanekud

Kehtivas tervishoiusüsteemi ülesehituse juures saab esmatasand suunata patsiendi

Tervisekassa raames kahele piltdiagnostilisele uuringule, mida teostatakse radioloogia

osakondades ja nendeks on röntgenuuringud ning ultraheliuuringud. Ultraheliuuringud on

inimese tervisele ohutud ning muutunud esmaseks, väga hea ülevaatlikkusega ja

elanikkonnale kergesti kättesaadavaks uuringumeetodiks. Esmasele ultraheliuuringule saab

suunata töötervishoiuarst tervisekontrolli läbimise eesmärgil ja perearsti saatekirjaga esmase

terviseinfo saamiseks ning oluliste tervisemurede ennetamiseks. Samuti on patsiendil

võimalik südamerahu saamiseks tulla ultraheliuuringule tasulise teenuse kaudu.

Ultraheliuuringute kättesaadavust aitab tagada just spetsialiseerunud radioloogiatehnikute

rakendamine selles valdkonnas.

Radioloogiatehnikud läbivad oma 3,5 aasta pikkuse õppekava jooksul kõikide

uuringumodaliteetide kasutamise kohase väljaõppe (Radioloogiatehniku õppekava 2023).

Tartu Tervishoiu Kõrgkool omab valmidust koolitada spetsialiseerunud radioloogiatehnikuid,

mida näitas projekt „Radioloogiatehnikute erialalise koolituse õppekava koostamine ja

4

rakendamine kolmes valdkonnas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2009-2012“ (RADEK)

NR.1.2.0402.09-003 ja sellele järgnenud spetsialisti koolitustest. Näitena toodud projekti

käigus koolitati 60 EAP mahus radioloogiatehnikuid kiiritusravi spetsialistideks,

nukleaarmeditsiini spetsialistideks ja ultrahelispetsialistideks. Projekti läbinutest vähemalt

80% töötavad täna edukalt ent seadusloomest tulenevate piirangutega meie

tervishoiusüsteemis.

Tulenevalt hetkeolukorrast, mille kohaselt ei ole radioloogiatehnikud tervishoiutöötajad, on

tugevalt pärsitud ka radioloogiatehnikute kutseala areng. Tänaseks on tööturul mitmeid

radioloogiatehnikuid, kes on läbinud erialalise spetsialiseerumise näiteks ultraheliuuringute

teostamiseks, kuid tulenevalt seadusloomest ei ole neil võimalik vastutada enda poolt täidetud

tööülesannete eest (puudub eriala kood vm tunnus uuringu tulemuste ametlikuks

kinnitamiseks) ning sellest tulenevalt toimub tööjõu ressursside ebamõistlik koormamine, kus

spetsialisti tööd peab eraldi kinnitama radioloog. Olgu siinkohal mainitud, et

ultrahelispetsialist on spetsialiseerunud radioloogiatehnik, kelle väljaõpe on tõendatav, keda

on õpetatud olema kriitiline oma teadmiste ja pädevuste tundmisel ning radioloogi

konsultatsiooni vajaduse hindamisel. Mujal maailmas on ultrahelispetsialistid (ing.k.

sonographer) juba ammu tunnustatud täisväärtuslike radioloogia meeskonna liikmetena ning

vastutavad ise oma töö kvaliteetse teostamise eest (Sidhu jt 2023). Euroopa

Radioloogiatehnikute Ühingute Föderatsioon [European Federation of Radiographer Societies

(EFRS)] on välja töötamas radioloogiatehnikute spetsialiseerumise koolituse raamistikku, et

Euroopas ühtlustada spetsialiseerunud radioloogiatehnikute haridust. Vajadus

spetsialiseerunud radioloogiatehnikute järele on kasvamas kogu Euroopas.

Olemasoleva ressursi kasutamise murekohaks on nii radioloogiatehnikute kui ka

ultrahelispetsialistide mitte tunnustamine tervishoiutöötajatena, sest nii pärsitakse

radioloogiatehnikute võimekust osaleda radioloogiateenuse osutamisel võttes rohkem

vastutust ja nii kergendada tööjõupuudusest tulenevaid puudujääke.

Täna töötavad ultrahelispetsialisti väljaõppe läbinud radioloogiatehnikud on võimelised

teostama iseseisvalt kõhu- ja vaagnapiirkonna, kilpnäärme ja pleuraõõnte ultraheliuuringuid,

mis on kõige sagedasemad tervisemurede avaldumise piirkonnad ning enim tellitud

ultraheliuuringud nii ennetuse kui ka varajase avastamise eesmärgil. Tulevikus on võimalik

5

ultrahelispetsialiste vähese ressursiga koolitada ka teiste uuringupiirkondade

ultraheliuuringute teostamiseks (ehhotehnikuna, rinna ultraheliuuringud jpm), kuna vastav

ettevalmistus on selleks juba olemas. Vähemalt 0,5 koormusega töötav ultrahelispetsialist

suudab ühe 8 tunnise tööpäeva jooksul teostada vähemalt 10-15 uuringut. See teeb aastas

1100-1650 ultraheliuuringut, mille teostamisele kulunud aega saab ultrahelispetsialisti

rakendamisel radioloog kasutada teiste piltdiagnostiliste uuringute vastuste kirjutamiseks.

Täna töötavad ultrahelispetsialistid on kõrgelt motiveeritud ja soovivad oma väljaõppe kohast

tööd teha tunnustatult (Harrison jt 2021).

Radioloogiatehnikud omavad täna piisavat ettevalmistust spetsialiseerumiseks ka teistesse

radioloogia valdkondadesse nagu seda on magnetresonantstomograafia,

kompuutertomograafia, mammograafia, kiiritusravi, nukleaarmeditsiin jne. Selleks, et

olemasolevat ressurssi targasti ära kasutada tuleks anda juba olemasolevatele

spetsialiseerunud radioloogiatehnikutele iseseisva vastuvõtu läbiviimise võimalus ja luua

seaduslik keskkond radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamiseks erinevates

uuringumodaliteetides.

4. Radioloogiatehnikute lisamine tervishoiutöötajate registrisse

Eesti Radioloogiatehnikute Ühing on seisukohal, et tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsientide

ohutuse tagamiseks on vajalik radioloogiatehnikute kandmine tervishoiutöötajate registrisse,

kuna oma töös meditsiiniradioloogia protseduure läbi viies kasutavad radioloogiatehnikud

meditsiinikiiritust ja radioaktiivseid isotoope, viivad läbi meditsiinilisi protseduure, teostavad

iseseisvalt (omades vastavat väljaõpet) ultraheliuuringuid, töötlevad isikuandmeid ja

dokumenteerivad olulisi terviseandmeid. Arvestades suurt tööjõupuudust radioloogiatehnikute

kutsealal, on oluline, et teenuse osutamisega tegeleksid ainult kutsetunnistusega erialase

ettevalmistusega ja pädevad töötajad. Radioloogiatehnikute registri olemasolu ning nõue tööle

asumisel omada registrikoodi, aitab tagada turvalise meditsiinikiirituse kasutamise ning

protseduuri põhjendatuse, annab ülevaate spetsialistide koosseisu kohta, võimaldab paremini

planeerida koolitus mahtusid, loob õigusliku aluse töödelda isikuandmeid ja dokumenteerida

haigusloos erialase tegevusega seotud protsesse.

6

KASUTATUD ALLIKAD

1. Radioloogia eriala arengukava 2021-2026

https://ery.ee/wp-content/uploads/Dokumendid/Radioloogia-eriala-arengukava-2021-2

026.pdf

2. Radioloogiatehniku õppekava 2023

https://tahvel.edu.ee/hois_back/public/curriculum/1200/7520?format=json

3. Harrison, G., Martins dos Santos, R., Kraus, B., Pedersen M.R.V. (2021).

Radiographers in ultrasound: Motivation and role expansion. A survey of European

Federation of Radiographer Societies (EFRS). VOLUME 27, ISSUE 4, P1185-1191,

November 2021

https://www.radiographyonline.com/article/S1078-8174(21)00083-3/fulltext

4. EFRS Statement on Radiography Education, January 2019 EFRS Statement on

Radiography Education

5. EFRS Definition of a Radiographer, November 2011 93 (efrs.eu)

6. DIRECTIVE 2005/36/EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE

COUNCIL, September 2005 on the recognition of professional qualifications

l_25520050930en00220142.pdf (efrs.eu)

7. Sidhu, P.S., Ewertsen, C., Piskunowicz, M., Secil, M., Ricci, P., Fischer, T., Gaitini,

D., Mitkov, V., Lim, A. K. P., Lu, Q., Chong, W. K., Clevert, D.A. (2023) Diversity of

current ultrasound practice within and outside radiology departments with a vision for

20 years into the future: a position paper of the ESR ultrasound subcommittee. Sidhu

et al. Insights into Imaging (2023) 14:202.

https://doi.org/10.1186/s13244-023-01548-w

7

30.01.2024

Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu ettepanekud ja radioloogiatehniku eriala puudutav

probleemistik. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu

väljatöötamise kavatsusega seoses esitatavad ettepanekud.

1. SISSEJUHATUS

Eesti Radioloogiatehnikute Ühing tänab kaasamise eest ning teeb omapoolsed ettepanekud

„Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus“

esialgsest töödokumendist lähtuvalt. Tulenevalt käsitletavast probleemistikust tuleks muuta

TTKS-i regulatsiooni selleks, et:

● arendada tervishoius süsteemselt personaalseid edendus- ja ennetusteenuseid, millele

otseselt saavad kaasa aidata radioloogiatehnikud ja spetsialiseerunud

radioloogiatehnikud (ultrahelispetsialistid);

● toetada tervishoiutöötajate tööjõukriisi leevendamiseks radioloogidelt teatud

ülesannete ümberjagamist radioloogiatehnikutele ja ultrahelispetsialistidele;

● toetada erinevate tervishoiutasandite koostööd ning ümberorienteerumist

tervisetulemitele, patsiendi toimetulekule ja heaolule võimaldades esmatasandil

terviseedenduse eesmärgil pakutavate ultraheliuuringute paremat kättesaadavust;

● võimaldada kujundada piltdiagnostika teenuste süsteem jätkusuutlikumaks ja paremini

nõudlust teenindavaks.

Radioloogiatehnikud mängivad olulist rolli meditsiinivaldkonnas, aidates kaasa haiguste

varajasele avastamisele ja tervise jälgimisele. Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise

toetamine on äärmiselt oluline, kuna see võimaldab meil pakkuda paremaid haiguste

ennetamise ja tervise edendamise võimalusi. Alljärgnevalt on välja toodud mõned olulised

punktid radioloogiatehnikute spetsialiseerumise tähtsuse rõhutamiseks:

1.1. Varajase avastamise võimekus: Radioloogiatehnikud, kellel on erialapõhised

spetsiifilised oskused ja teadmised, on võimelised avastama haigusi varajases staadiumis. See

võimaldab patsientidel saada õigeaegset ravi ja suurendab oluliselt ravivõimalusi.

Spetsialiseerumine võimaldab neil täpsemaid ja tulemuslikumaid diagnostilisi protseduure

1

läbi viia ning osaleda suuremal määral sõeluuringute läbiviimise meeskondades. Näiteks

saaksid ultrahelispetsialistid anda panuse kõhuaordi sõeluuringu läbiviimiseks.

1.2. Täpsemad diagnostilised meetodid: Spetsialiseerumine võimaldab

radioloogiatehnikutel kasutada uusimaid ja täpsemaid diagnostilisi meetodeid, sealhulgas

näiteks magnetresonantstomograafiat (MRT), kompuutertomograafiat (KT) ja ultraheli

uuenduslikke tehnoloogiaid (optimeerida uuringu aegu, kasutada tehisaju tehnoloogiatel

põhinevaid uuringu- ja analüüsiprogramme jne). See omakorda suurendab diagnostilist

täpsust ja aitab arstidel teha informeeritud raviotsuseid.

1.3. Tervise edendamine läbi ennetuse: Radioloogiatehnikud, kes on spetsialiseerunud

konkreetsetele valdkondadele nagu mammograafia, ultraheli või luudensitomeetria uuringud,

saavad aktiivselt osaleda tervise edendamises. Näiteks mammograafia ja ultraheli abil saab

varakult avastada rinnavähki, aidates kaasa naiste tervise hoidmisele ja tekitades teadlikkust

ennetavast tervisehoiust sõeluuringute näitel.

1.4. Patsientide haridus ja nõustamine: Spetsialiseerumine võimaldab radioloogiatehnikutel

olla kvalifitseeritud nõustajateks, kes saavad patsientidele selgitada kergemaid diagnostilisi

protseduure ja nende tulemusi. See parandab patsientide arusaamist nende tervislikust

seisundist ning aitab neil teha informeeritud otsuseid oma tervise kohta.

1.5. Uuringute ja teadustöö toetamine: Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamine

soodustab ka uuringuid ja teadustööd meditsiinivaldkonnas. Uued teadmised ja tehnikad

võivad viia innovaatiliste diagnostikameetoditeni ning edendada meditsiinitehnoloogia

arengut.

1.6. Tööjõu tugevdamine: Radioloogiatehnikute spetsialiseerumine aitab tugevdada

tervishoiutöötajate meeskonda, suurendades nende võimekust pakkuda kvaliteetset ja

personaalset tervishoiuteenust. See omakorda võib aidata leevendada tervishoiusüsteemi

koormust ja parandada patsientide üldist tervist.

2

Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamine on seega investeering tervishoidu, mis

võib suurendada haiguste ennetamise ja varase avastamise võimalusi, parandada patsientide

tervise edendamise kogemust ning aidata kaasa üldisele tervishoiusüsteemi arengule.

2022.aasta märtsis läbi viidud IAEA (The International Atomic Energy Agency) üleriigilise

nõuandva missiooni raames („Advisory mission in radiation protection and safety in medical

exposure“ märts 2022) toodi olulise puudusena välja radioloogiatehnikute mitte tunnustamine

tervishoiutöötajatena, mis on vastuolus TTKS § 3 tervishoiuteenuse definitsiooniga ja

Euroopas kehtivate õigusaktidega (viited 4-6). Sellest tulenevalt ei ole riiklikul tasandil

terviklikku ülevaadet oma töös meditsiinikiiritust kasutavate isikute arvust ja pädevusest.

IAEA missiooni raport sisaldas Eestis kehtiva seadusandluse, kliinilise praktika ja radioloogia

erialase meditsiinisüsteemi toimimise analüüsi võrdlevalt ülemaailmsete kiirguskaitse ja

meditsiinikiirguse standarditega ning nende rakendamisega. Lõppraport on kättesaadav

Keskkonnaameti kodulehel (Kiirgus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) -“Kiirgusohtutuse

tagamine meditsiinikiirituses – IAEA lõpparuanne”).

Radioloogiatehniku väljaõppega töötajad on pädevad töötama nii kiiritusravis,

nukleaarmeditsiinis, hambaravis, perearstikeskustes kui ka magnetresonantstomograafia,

kompuutertomograafia, mammograafia, röntgeni kabinettides. Radioloogiatehnikute erialaline

mitmekülgsus on aluseks eriala senisest tulemuslikumaks rakendamiseks ka elanikkonna

tervise ennetuse ja edendamise eesmärgil.

2. Radioloogiatehnikute rolli kirjeldus tervishoiuteenuse osutamisel

Radioloogiatehnikud osalevad tervishoiuteenuse osutamises samaväärselt teiste

tervishoiutöötajatega (arst, õde, ämmaemand). Vastavalt tervise- ja tööministri määrusele

“Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende

juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele,” osaleb radioloogiatehnik

tervishoiuteenuse osutamisel kui spetsialist, kes omab kutse- või erialast pädevust. Samuti on

radioloogiatehnikule võimaldatud juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi

isikuandmetele, sealhulgas eriliiki isikuandmetele. Patsiendi isiku- ja terviseandmete

käsitlemine on igapäevane radioloogiatehnikute töö osa ning ametialased ülesanded

sisaldavad endas uuringute teostamisel õendusalaseid meditsiinilisi protseduure ja oma

3

erialase tegevusega seonduva dokumentatsiooni täitmist elektroonilises infosüsteemis. Kõiki

piltdiagnostilisi uuringuid teostab radioloogiatehnik oma tööülesandeid täites iseseisvalt,

arvestades patsiendi ohutust ning vajadusel konsulteerides radioloogiga parima võimaliku

uuringu teostamise kindlustamiseks. Ajale jalgu jäänud tervishoiukorralduse süsteem seab aga

olulised piirangud eriala arengule ja radioloogiatehnikute erialalisele spetsialiseerumisele ning

seeläbi ka magistrikraadi tasandil spetsialiseerunud radioloogiatehnikute juurde tekkimisele

(Radioloogia eriala arengukava 2021-2026).

Tulenevalt “Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise

kavatsus” dokumendi 11.3. TTKS-i terminoloogia muutmise alapunktist, on radioloogiatehnik

tervishoiuteenuse osutaja heaks või volitusel töötav isik, kes osutab tervishoiuteenuse osutaja

heaks või volitusel kutsealase pädevuse piirides patsiendile iseseisvalt diagnostilisi ja

ravitoiminguid. See tingib vajaduse tervishoiu tööjõudu tähistavat terminoloogiat täiendada

või muuta nii, et seadusega oleks hõlmatud ka radioloogiatehnikud ja spetsialiseerunud

radioloogiatehnikud (nt. ultrahelispetsialistid).

3. Radioloogiatehnikute tulemusliku rakendamise ettepanekud

Kehtivas tervishoiusüsteemi ülesehituse juures saab esmatasand suunata patsiendi

Tervisekassa raames kahele piltdiagnostilisele uuringule, mida teostatakse radioloogia

osakondades ja nendeks on röntgenuuringud ning ultraheliuuringud. Ultraheliuuringud on

inimese tervisele ohutud ning muutunud esmaseks, väga hea ülevaatlikkusega ja

elanikkonnale kergesti kättesaadavaks uuringumeetodiks. Esmasele ultraheliuuringule saab

suunata töötervishoiuarst tervisekontrolli läbimise eesmärgil ja perearsti saatekirjaga esmase

terviseinfo saamiseks ning oluliste tervisemurede ennetamiseks. Samuti on patsiendil

võimalik südamerahu saamiseks tulla ultraheliuuringule tasulise teenuse kaudu.

Ultraheliuuringute kättesaadavust aitab tagada just spetsialiseerunud radioloogiatehnikute

rakendamine selles valdkonnas.

Radioloogiatehnikud läbivad oma 3,5 aasta pikkuse õppekava jooksul kõikide

uuringumodaliteetide kasutamise kohase väljaõppe (Radioloogiatehniku õppekava 2023).

Tartu Tervishoiu Kõrgkool omab valmidust koolitada spetsialiseerunud radioloogiatehnikuid,

mida näitas projekt „Radioloogiatehnikute erialalise koolituse õppekava koostamine ja

4

rakendamine kolmes valdkonnas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2009-2012“ (RADEK)

NR.1.2.0402.09-003 ja sellele järgnenud spetsialisti koolitustest. Näitena toodud projekti

käigus koolitati 60 EAP mahus radioloogiatehnikuid kiiritusravi spetsialistideks,

nukleaarmeditsiini spetsialistideks ja ultrahelispetsialistideks. Projekti läbinutest vähemalt

80% töötavad täna edukalt ent seadusloomest tulenevate piirangutega meie

tervishoiusüsteemis.

Tulenevalt hetkeolukorrast, mille kohaselt ei ole radioloogiatehnikud tervishoiutöötajad, on

tugevalt pärsitud ka radioloogiatehnikute kutseala areng. Tänaseks on tööturul mitmeid

radioloogiatehnikuid, kes on läbinud erialalise spetsialiseerumise näiteks ultraheliuuringute

teostamiseks, kuid tulenevalt seadusloomest ei ole neil võimalik vastutada enda poolt täidetud

tööülesannete eest (puudub eriala kood vm tunnus uuringu tulemuste ametlikuks

kinnitamiseks) ning sellest tulenevalt toimub tööjõu ressursside ebamõistlik koormamine, kus

spetsialisti tööd peab eraldi kinnitama radioloog. Olgu siinkohal mainitud, et

ultrahelispetsialist on spetsialiseerunud radioloogiatehnik, kelle väljaõpe on tõendatav, keda

on õpetatud olema kriitiline oma teadmiste ja pädevuste tundmisel ning radioloogi

konsultatsiooni vajaduse hindamisel. Mujal maailmas on ultrahelispetsialistid (ing.k.

sonographer) juba ammu tunnustatud täisväärtuslike radioloogia meeskonna liikmetena ning

vastutavad ise oma töö kvaliteetse teostamise eest (Sidhu jt 2023). Euroopa

Radioloogiatehnikute Ühingute Föderatsioon [European Federation of Radiographer Societies

(EFRS)] on välja töötamas radioloogiatehnikute spetsialiseerumise koolituse raamistikku, et

Euroopas ühtlustada spetsialiseerunud radioloogiatehnikute haridust. Vajadus

spetsialiseerunud radioloogiatehnikute järele on kasvamas kogu Euroopas.

Olemasoleva ressursi kasutamise murekohaks on nii radioloogiatehnikute kui ka

ultrahelispetsialistide mitte tunnustamine tervishoiutöötajatena, sest nii pärsitakse

radioloogiatehnikute võimekust osaleda radioloogiateenuse osutamisel võttes rohkem

vastutust ja nii kergendada tööjõupuudusest tulenevaid puudujääke.

Täna töötavad ultrahelispetsialisti väljaõppe läbinud radioloogiatehnikud on võimelised

teostama iseseisvalt kõhu- ja vaagnapiirkonna, kilpnäärme ja pleuraõõnte ultraheliuuringuid,

mis on kõige sagedasemad tervisemurede avaldumise piirkonnad ning enim tellitud

ultraheliuuringud nii ennetuse kui ka varajase avastamise eesmärgil. Tulevikus on võimalik

5

ultrahelispetsialiste vähese ressursiga koolitada ka teiste uuringupiirkondade

ultraheliuuringute teostamiseks (ehhotehnikuna, rinna ultraheliuuringud jpm), kuna vastav

ettevalmistus on selleks juba olemas. Vähemalt 0,5 koormusega töötav ultrahelispetsialist

suudab ühe 8 tunnise tööpäeva jooksul teostada vähemalt 10-15 uuringut. See teeb aastas

1100-1650 ultraheliuuringut, mille teostamisele kulunud aega saab ultrahelispetsialisti

rakendamisel radioloog kasutada teiste piltdiagnostiliste uuringute vastuste kirjutamiseks.

Täna töötavad ultrahelispetsialistid on kõrgelt motiveeritud ja soovivad oma väljaõppe kohast

tööd teha tunnustatult (Harrison jt 2021).

Radioloogiatehnikud omavad täna piisavat ettevalmistust spetsialiseerumiseks ka teistesse

radioloogia valdkondadesse nagu seda on magnetresonantstomograafia,

kompuutertomograafia, mammograafia, kiiritusravi, nukleaarmeditsiin jne. Selleks, et

olemasolevat ressurssi targasti ära kasutada tuleks anda juba olemasolevatele

spetsialiseerunud radioloogiatehnikutele iseseisva vastuvõtu läbiviimise võimalus ja luua

seaduslik keskkond radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamiseks erinevates

uuringumodaliteetides.

4. Radioloogiatehnikute lisamine tervishoiutöötajate registrisse

Eesti Radioloogiatehnikute Ühing on seisukohal, et tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsientide

ohutuse tagamiseks on vajalik radioloogiatehnikute kandmine tervishoiutöötajate registrisse,

kuna oma töös meditsiiniradioloogia protseduure läbi viies kasutavad radioloogiatehnikud

meditsiinikiiritust ja radioaktiivseid isotoope, viivad läbi meditsiinilisi protseduure, teostavad

iseseisvalt (omades vastavat väljaõpet) ultraheliuuringuid, töötlevad isikuandmeid ja

dokumenteerivad olulisi terviseandmeid. Arvestades suurt tööjõupuudust radioloogiatehnikute

kutsealal, on oluline, et teenuse osutamisega tegeleksid ainult kutsetunnistusega erialase

ettevalmistusega ja pädevad töötajad. Radioloogiatehnikute registri olemasolu ning nõue tööle

asumisel omada registrikoodi, aitab tagada turvalise meditsiinikiirituse kasutamise ning

protseduuri põhjendatuse, annab ülevaate spetsialistide koosseisu kohta, võimaldab paremini

planeerida koolitus mahtusid, loob õigusliku aluse töödelda isikuandmeid ja dokumenteerida

haigusloos erialase tegevusega seotud protsesse.

6

KASUTATUD ALLIKAD

1. Radioloogia eriala arengukava 2021-2026

https://ery.ee/wp-content/uploads/Dokumendid/Radioloogia-eriala-arengukava-2021-2

026.pdf

2. Radioloogiatehniku õppekava 2023

https://tahvel.edu.ee/hois_back/public/curriculum/1200/7520?format=json

3. Harrison, G., Martins dos Santos, R., Kraus, B., Pedersen M.R.V. (2021).

Radiographers in ultrasound: Motivation and role expansion. A survey of European

Federation of Radiographer Societies (EFRS). VOLUME 27, ISSUE 4, P1185-1191,

November 2021

https://www.radiographyonline.com/article/S1078-8174(21)00083-3/fulltext

4. EFRS Statement on Radiography Education, January 2019 EFRS Statement on

Radiography Education

5. EFRS Definition of a Radiographer, November 2011 93 (efrs.eu)

6. DIRECTIVE 2005/36/EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE

COUNCIL, September 2005 on the recognition of professional qualifications

l_25520050930en00220142.pdf (efrs.eu)

7. Sidhu, P.S., Ewertsen, C., Piskunowicz, M., Secil, M., Ricci, P., Fischer, T., Gaitini,

D., Mitkov, V., Lim, A. K. P., Lu, Q., Chong, W. K., Clevert, D.A. (2023) Diversity of

current ultrasound practice within and outside radiology departments with a vision for

20 years into the future: a position paper of the ESR ultrasound subcommittee. Sidhu

et al. Insights into Imaging (2023) 14:202.

https://doi.org/10.1186/s13244-023-01548-w

7

30.01.2024

Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu ettepanekud ja radioloogiatehniku eriala puudutav

probleemistik. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu

väljatöötamise kavatsusega seoses esitatavad ettepanekud.

1. SISSEJUHATUS

Eesti Radioloogiatehnikute Ühing tänab kaasamise eest ning teeb omapoolsed ettepanekud

„Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus“

esialgsest töödokumendist lähtuvalt. Tulenevalt käsitletavast probleemistikust tuleks muuta

TTKS-i regulatsiooni selleks, et:

● arendada tervishoius süsteemselt personaalseid edendus- ja ennetusteenuseid, millele

otseselt saavad kaasa aidata radioloogiatehnikud ja spetsialiseerunud

radioloogiatehnikud (ultrahelispetsialistid);

● toetada tervishoiutöötajate tööjõukriisi leevendamiseks radioloogidelt teatud

ülesannete ümberjagamist radioloogiatehnikutele ja ultrahelispetsialistidele;

● toetada erinevate tervishoiutasandite koostööd ning ümberorienteerumist

tervisetulemitele, patsiendi toimetulekule ja heaolule võimaldades esmatasandil

terviseedenduse eesmärgil pakutavate ultraheliuuringute paremat kättesaadavust;

● võimaldada kujundada piltdiagnostika teenuste süsteem jätkusuutlikumaks ja paremini

nõudlust teenindavaks.

Radioloogiatehnikud mängivad olulist rolli meditsiinivaldkonnas, aidates kaasa haiguste

varajasele avastamisele ja tervise jälgimisele. Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise

toetamine on äärmiselt oluline, kuna see võimaldab meil pakkuda paremaid haiguste

ennetamise ja tervise edendamise võimalusi. Alljärgnevalt on välja toodud mõned olulised

punktid radioloogiatehnikute spetsialiseerumise tähtsuse rõhutamiseks:

1.1. Varajase avastamise võimekus: Radioloogiatehnikud, kellel on erialapõhised

spetsiifilised oskused ja teadmised, on võimelised avastama haigusi varajases staadiumis. See

võimaldab patsientidel saada õigeaegset ravi ja suurendab oluliselt ravivõimalusi.

Spetsialiseerumine võimaldab neil täpsemaid ja tulemuslikumaid diagnostilisi protseduure

1

läbi viia ning osaleda suuremal määral sõeluuringute läbiviimise meeskondades. Näiteks

saaksid ultrahelispetsialistid anda panuse kõhuaordi sõeluuringu läbiviimiseks.

1.2. Täpsemad diagnostilised meetodid: Spetsialiseerumine võimaldab

radioloogiatehnikutel kasutada uusimaid ja täpsemaid diagnostilisi meetodeid, sealhulgas

näiteks magnetresonantstomograafiat (MRT), kompuutertomograafiat (KT) ja ultraheli

uuenduslikke tehnoloogiaid (optimeerida uuringu aegu, kasutada tehisaju tehnoloogiatel

põhinevaid uuringu- ja analüüsiprogramme jne). See omakorda suurendab diagnostilist

täpsust ja aitab arstidel teha informeeritud raviotsuseid.

1.3. Tervise edendamine läbi ennetuse: Radioloogiatehnikud, kes on spetsialiseerunud

konkreetsetele valdkondadele nagu mammograafia, ultraheli või luudensitomeetria uuringud,

saavad aktiivselt osaleda tervise edendamises. Näiteks mammograafia ja ultraheli abil saab

varakult avastada rinnavähki, aidates kaasa naiste tervise hoidmisele ja tekitades teadlikkust

ennetavast tervisehoiust sõeluuringute näitel.

1.4. Patsientide haridus ja nõustamine: Spetsialiseerumine võimaldab radioloogiatehnikutel

olla kvalifitseeritud nõustajateks, kes saavad patsientidele selgitada kergemaid diagnostilisi

protseduure ja nende tulemusi. See parandab patsientide arusaamist nende tervislikust

seisundist ning aitab neil teha informeeritud otsuseid oma tervise kohta.

1.5. Uuringute ja teadustöö toetamine: Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamine

soodustab ka uuringuid ja teadustööd meditsiinivaldkonnas. Uued teadmised ja tehnikad

võivad viia innovaatiliste diagnostikameetoditeni ning edendada meditsiinitehnoloogia

arengut.

1.6. Tööjõu tugevdamine: Radioloogiatehnikute spetsialiseerumine aitab tugevdada

tervishoiutöötajate meeskonda, suurendades nende võimekust pakkuda kvaliteetset ja

personaalset tervishoiuteenust. See omakorda võib aidata leevendada tervishoiusüsteemi

koormust ja parandada patsientide üldist tervist.

2

Radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamine on seega investeering tervishoidu, mis

võib suurendada haiguste ennetamise ja varase avastamise võimalusi, parandada patsientide

tervise edendamise kogemust ning aidata kaasa üldisele tervishoiusüsteemi arengule.

2022.aasta märtsis läbi viidud IAEA (The International Atomic Energy Agency) üleriigilise

nõuandva missiooni raames („Advisory mission in radiation protection and safety in medical

exposure“ märts 2022) toodi olulise puudusena välja radioloogiatehnikute mitte tunnustamine

tervishoiutöötajatena, mis on vastuolus TTKS § 3 tervishoiuteenuse definitsiooniga ja

Euroopas kehtivate õigusaktidega (viited 4-6). Sellest tulenevalt ei ole riiklikul tasandil

terviklikku ülevaadet oma töös meditsiinikiiritust kasutavate isikute arvust ja pädevusest.

IAEA missiooni raport sisaldas Eestis kehtiva seadusandluse, kliinilise praktika ja radioloogia

erialase meditsiinisüsteemi toimimise analüüsi võrdlevalt ülemaailmsete kiirguskaitse ja

meditsiinikiirguse standarditega ning nende rakendamisega. Lõppraport on kättesaadav

Keskkonnaameti kodulehel (Kiirgus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) -“Kiirgusohtutuse

tagamine meditsiinikiirituses – IAEA lõpparuanne”).

Radioloogiatehniku väljaõppega töötajad on pädevad töötama nii kiiritusravis,

nukleaarmeditsiinis, hambaravis, perearstikeskustes kui ka magnetresonantstomograafia,

kompuutertomograafia, mammograafia, röntgeni kabinettides. Radioloogiatehnikute erialaline

mitmekülgsus on aluseks eriala senisest tulemuslikumaks rakendamiseks ka elanikkonna

tervise ennetuse ja edendamise eesmärgil.

2. Radioloogiatehnikute rolli kirjeldus tervishoiuteenuse osutamisel

Radioloogiatehnikud osalevad tervishoiuteenuse osutamises samaväärselt teiste

tervishoiutöötajatega (arst, õde, ämmaemand). Vastavalt tervise- ja tööministri määrusele

“Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende

juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele,” osaleb radioloogiatehnik

tervishoiuteenuse osutamisel kui spetsialist, kes omab kutse- või erialast pädevust. Samuti on

radioloogiatehnikule võimaldatud juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi

isikuandmetele, sealhulgas eriliiki isikuandmetele. Patsiendi isiku- ja terviseandmete

käsitlemine on igapäevane radioloogiatehnikute töö osa ning ametialased ülesanded

sisaldavad endas uuringute teostamisel õendusalaseid meditsiinilisi protseduure ja oma

3

erialase tegevusega seonduva dokumentatsiooni täitmist elektroonilises infosüsteemis. Kõiki

piltdiagnostilisi uuringuid teostab radioloogiatehnik oma tööülesandeid täites iseseisvalt,

arvestades patsiendi ohutust ning vajadusel konsulteerides radioloogiga parima võimaliku

uuringu teostamise kindlustamiseks. Ajale jalgu jäänud tervishoiukorralduse süsteem seab aga

olulised piirangud eriala arengule ja radioloogiatehnikute erialalisele spetsialiseerumisele ning

seeläbi ka magistrikraadi tasandil spetsialiseerunud radioloogiatehnikute juurde tekkimisele

(Radioloogia eriala arengukava 2021-2026).

Tulenevalt “Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise

kavatsus” dokumendi 11.3. TTKS-i terminoloogia muutmise alapunktist, on radioloogiatehnik

tervishoiuteenuse osutaja heaks või volitusel töötav isik, kes osutab tervishoiuteenuse osutaja

heaks või volitusel kutsealase pädevuse piirides patsiendile iseseisvalt diagnostilisi ja

ravitoiminguid. See tingib vajaduse tervishoiu tööjõudu tähistavat terminoloogiat täiendada

või muuta nii, et seadusega oleks hõlmatud ka radioloogiatehnikud ja spetsialiseerunud

radioloogiatehnikud (nt. ultrahelispetsialistid).

3. Radioloogiatehnikute tulemusliku rakendamise ettepanekud

Kehtivas tervishoiusüsteemi ülesehituse juures saab esmatasand suunata patsiendi

Tervisekassa raames kahele piltdiagnostilisele uuringule, mida teostatakse radioloogia

osakondades ja nendeks on röntgenuuringud ning ultraheliuuringud. Ultraheliuuringud on

inimese tervisele ohutud ning muutunud esmaseks, väga hea ülevaatlikkusega ja

elanikkonnale kergesti kättesaadavaks uuringumeetodiks. Esmasele ultraheliuuringule saab

suunata töötervishoiuarst tervisekontrolli läbimise eesmärgil ja perearsti saatekirjaga esmase

terviseinfo saamiseks ning oluliste tervisemurede ennetamiseks. Samuti on patsiendil

võimalik südamerahu saamiseks tulla ultraheliuuringule tasulise teenuse kaudu.

Ultraheliuuringute kättesaadavust aitab tagada just spetsialiseerunud radioloogiatehnikute

rakendamine selles valdkonnas.

Radioloogiatehnikud läbivad oma 3,5 aasta pikkuse õppekava jooksul kõikide

uuringumodaliteetide kasutamise kohase väljaõppe (Radioloogiatehniku õppekava 2023).

Tartu Tervishoiu Kõrgkool omab valmidust koolitada spetsialiseerunud radioloogiatehnikuid,

mida näitas projekt „Radioloogiatehnikute erialalise koolituse õppekava koostamine ja

4

rakendamine kolmes valdkonnas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2009-2012“ (RADEK)

NR.1.2.0402.09-003 ja sellele järgnenud spetsialisti koolitustest. Näitena toodud projekti

käigus koolitati 60 EAP mahus radioloogiatehnikuid kiiritusravi spetsialistideks,

nukleaarmeditsiini spetsialistideks ja ultrahelispetsialistideks. Projekti läbinutest vähemalt

80% töötavad täna edukalt ent seadusloomest tulenevate piirangutega meie

tervishoiusüsteemis.

Tulenevalt hetkeolukorrast, mille kohaselt ei ole radioloogiatehnikud tervishoiutöötajad, on

tugevalt pärsitud ka radioloogiatehnikute kutseala areng. Tänaseks on tööturul mitmeid

radioloogiatehnikuid, kes on läbinud erialalise spetsialiseerumise näiteks ultraheliuuringute

teostamiseks, kuid tulenevalt seadusloomest ei ole neil võimalik vastutada enda poolt täidetud

tööülesannete eest (puudub eriala kood vm tunnus uuringu tulemuste ametlikuks

kinnitamiseks) ning sellest tulenevalt toimub tööjõu ressursside ebamõistlik koormamine, kus

spetsialisti tööd peab eraldi kinnitama radioloog. Olgu siinkohal mainitud, et

ultrahelispetsialist on spetsialiseerunud radioloogiatehnik, kelle väljaõpe on tõendatav, keda

on õpetatud olema kriitiline oma teadmiste ja pädevuste tundmisel ning radioloogi

konsultatsiooni vajaduse hindamisel. Mujal maailmas on ultrahelispetsialistid (ing.k.

sonographer) juba ammu tunnustatud täisväärtuslike radioloogia meeskonna liikmetena ning

vastutavad ise oma töö kvaliteetse teostamise eest (Sidhu jt 2023). Euroopa

Radioloogiatehnikute Ühingute Föderatsioon [European Federation of Radiographer Societies

(EFRS)] on välja töötamas radioloogiatehnikute spetsialiseerumise koolituse raamistikku, et

Euroopas ühtlustada spetsialiseerunud radioloogiatehnikute haridust. Vajadus

spetsialiseerunud radioloogiatehnikute järele on kasvamas kogu Euroopas.

Olemasoleva ressursi kasutamise murekohaks on nii radioloogiatehnikute kui ka

ultrahelispetsialistide mitte tunnustamine tervishoiutöötajatena, sest nii pärsitakse

radioloogiatehnikute võimekust osaleda radioloogiateenuse osutamisel võttes rohkem

vastutust ja nii kergendada tööjõupuudusest tulenevaid puudujääke.

Täna töötavad ultrahelispetsialisti väljaõppe läbinud radioloogiatehnikud on võimelised

teostama iseseisvalt kõhu- ja vaagnapiirkonna, kilpnäärme ja pleuraõõnte ultraheliuuringuid,

mis on kõige sagedasemad tervisemurede avaldumise piirkonnad ning enim tellitud

ultraheliuuringud nii ennetuse kui ka varajase avastamise eesmärgil. Tulevikus on võimalik

5

ultrahelispetsialiste vähese ressursiga koolitada ka teiste uuringupiirkondade

ultraheliuuringute teostamiseks (ehhotehnikuna, rinna ultraheliuuringud jpm), kuna vastav

ettevalmistus on selleks juba olemas. Vähemalt 0,5 koormusega töötav ultrahelispetsialist

suudab ühe 8 tunnise tööpäeva jooksul teostada vähemalt 10-15 uuringut. See teeb aastas

1100-1650 ultraheliuuringut, mille teostamisele kulunud aega saab ultrahelispetsialisti

rakendamisel radioloog kasutada teiste piltdiagnostiliste uuringute vastuste kirjutamiseks.

Täna töötavad ultrahelispetsialistid on kõrgelt motiveeritud ja soovivad oma väljaõppe kohast

tööd teha tunnustatult (Harrison jt 2021).

Radioloogiatehnikud omavad täna piisavat ettevalmistust spetsialiseerumiseks ka teistesse

radioloogia valdkondadesse nagu seda on magnetresonantstomograafia,

kompuutertomograafia, mammograafia, kiiritusravi, nukleaarmeditsiin jne. Selleks, et

olemasolevat ressurssi targasti ära kasutada tuleks anda juba olemasolevatele

spetsialiseerunud radioloogiatehnikutele iseseisva vastuvõtu läbiviimise võimalus ja luua

seaduslik keskkond radioloogiatehnikute spetsialiseerumise toetamiseks erinevates

uuringumodaliteetides.

4. Radioloogiatehnikute lisamine tervishoiutöötajate registrisse

Eesti Radioloogiatehnikute Ühing on seisukohal, et tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsientide

ohutuse tagamiseks on vajalik radioloogiatehnikute kandmine tervishoiutöötajate registrisse,

kuna oma töös meditsiiniradioloogia protseduure läbi viies kasutavad radioloogiatehnikud

meditsiinikiiritust ja radioaktiivseid isotoope, viivad läbi meditsiinilisi protseduure, teostavad

iseseisvalt (omades vastavat väljaõpet) ultraheliuuringuid, töötlevad isikuandmeid ja

dokumenteerivad olulisi terviseandmeid. Arvestades suurt tööjõupuudust radioloogiatehnikute

kutsealal, on oluline, et teenuse osutamisega tegeleksid ainult kutsetunnistusega erialase

ettevalmistusega ja pädevad töötajad. Radioloogiatehnikute registri olemasolu ning nõue tööle

asumisel omada registrikoodi, aitab tagada turvalise meditsiinikiirituse kasutamise ning

protseduuri põhjendatuse, annab ülevaate spetsialistide koosseisu kohta, võimaldab paremini

planeerida koolitus mahtusid, loob õigusliku aluse töödelda isikuandmeid ja dokumenteerida

haigusloos erialase tegevusega seotud protsesse.

6

KASUTATUD ALLIKAD

1. Radioloogia eriala arengukava 2021-2026

https://ery.ee/wp-content/uploads/Dokumendid/Radioloogia-eriala-arengukava-2021-2

026.pdf

2. Radioloogiatehniku õppekava 2023

https://tahvel.edu.ee/hois_back/public/curriculum/1200/7520?format=json

3. Harrison, G., Martins dos Santos, R., Kraus, B., Pedersen M.R.V. (2021).

Radiographers in ultrasound: Motivation and role expansion. A survey of European

Federation of Radiographer Societies (EFRS). VOLUME 27, ISSUE 4, P1185-1191,

November 2021

https://www.radiographyonline.com/article/S1078-8174(21)00083-3/fulltext

4. EFRS Statement on Radiography Education, January 2019 EFRS Statement on

Radiography Education

5. EFRS Definition of a Radiographer, November 2011 93 (efrs.eu)

6. DIRECTIVE 2005/36/EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE

COUNCIL, September 2005 on the recognition of professional qualifications

l_25520050930en00220142.pdf (efrs.eu)

7. Sidhu, P.S., Ewertsen, C., Piskunowicz, M., Secil, M., Ricci, P., Fischer, T., Gaitini,

D., Mitkov, V., Lim, A. K. P., Lu, Q., Chong, W. K., Clevert, D.A. (2023) Diversity of

current ultrasound practice within and outside radiology departments with a vision for

20 years into the future: a position paper of the ESR ultrasound subcommittee. Sidhu

et al. Insights into Imaging (2023) 14:202.

https://doi.org/10.1186/s13244-023-01548-w

7