Analüüsi edastamine

Dokumendiregister	Sotsiaalministeerium
Viit	5.2-7/250-1
Registreeritud	29.01.2024
Sünkroonitud	26.03.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari	5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik	5.2-7/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Konkurentsiamet
Saabumis/saatmisviis	Konkurentsiamet
Vastutaja	Eda Lopato (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (68616 tm).

Failid

Apteegireformi jarelmite analuus_KA_29012024.pdf

E-kiri.eml

Apteegireformi jarelmite analuus_KA_29012024.pdf

29.01.2024 Apteegireformi järelmid1 Konkurentsiamet analüüsis, kas ja kuidas on 2020. aastal jõustunud apteegireform mõjutanud ravimimüügi turgu. Analüüsi fookuses oli eelkõige konkurentsiolukord ning apteekide

sõltumatus – milles see reformijärgses olukorras väljendub ja kas esinevad seda võimaldavad

või piiravad tegurid. Analüüsi raames küsitles Konkurentsiamet valimi alusel2 42 üldapteeki3,4.

Lisaks küsitluse tulemustele annab analüüs ülevaate apteegiturust, selle majandusnäitajatest, ja

käsitleb sellega seoses konkurentsiolukorda mõjutavaid teemasid nagu frantsiisisuhted,

apteegipinna kasutusõigused ja tellimissüsteemid ning ravimite hinnakujundus.

1. Sissejuhatus Hiljemalt 01.04.2020 tuli üldapteegi tegevusload viia vastavusse tingimustega, mille kohaselt

peab juhul, kui üldapteegi tegevusluba on väljastatud füüsilisest isikust ettevõtjale, see isik

olema proviisor ja töötama vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas

üldapteegis juhatajana (ravimiseaduse (RavS) § 41 lg 2). Üldapteegi tegevusloa väljastamisel

eraõiguslikule juriidilisele isikule peab enam kui 50% sellest eraõiguslikust juriidilisest isikust

ja valitsev mõju tema üle kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud

tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana (RavS § 41 lg 3). Lisaks näeb seadus ette,

et üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või

liikmeks ei tohi olla ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa

omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud

ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa

omaja. Ravimiametil on õigus küsida Konkurentsiametilt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja

tuvastamist (RavS § 42 lg 5). Eelnev tähendab lihtsustatult seda, et pärast 01.04.2020 ei tohi ravimite hulgimüügi tegevusloa

omajal olla apteekides ei osalust ega valitsevat mõju. 2020. aasta apteegireform seisneski

peaasjalikult kahes meetmes, millest üks oli üldapteegi tegevusloa omaja omanikeringi

piiramine ehk proviisorapteegi nõue, ning teine nn vertikaalse integratsiooni keeld, mis pidi

1 Avalik versioon, ärisaladused välja jäetud. 2 Valimi aluseks võeti üldapteegi tegevusloa omajate tähestikuline nimekiri 2021.a küsitluse koostamise ajal,

millest valimisse loeti järjest iga kaheksas apteek. 3 Algses valimis oli 46 üldapteeki. 4 Üldapteek on apteegiteenuse osutamiseks moodustatud ettevõte, mille asukoht peab olema tähistatud nimetusega

„Apteek“ koos apteegi nimega (ravimiseaduse § 30 lg 2).

välistama ravimihulgimüüjate osaluse apteekides.5 Nimetatud kaks muudatust6 pidid tagama seni omavahel tihedalt vertikaalselt seotud ravimite

jae- ja hulgimüügiettevõtjate lahutatuse. Uute tegevusloataotluste suhtes rakendusid vastavad

piirangud juba varem. Konkurentsiametile teadaolevalt ei ole reformimeetmete tegelikke järelmeid vähemalt

konkurentsi vaates põhjalikumalt uuritud. Seejuures on asjakohane hinnata mitte üksnes

apteegireformiga püstitatud eesmärkide täitumist (s.h kas apteegireform on toonud kaasa

sõltumatud proviisorapteegid), vaid kirjeldada olemasolevat konkurentsiolukorda, arvestades

ka neid aspekte, mis avaldavad või võivad avaldada mõju turuosaliste (ja võimalike turule

sisenejate) käitumisele. Sellega seondub ka apteekides müüdavate ravimite hinnakujundus.

Ühtlasi tuleb tähele panna mitte ainult loodetud, vaid ka soovimatuid mõjusid ning kehtestatud

regulatsioonis esinevaid puudusi. Alljärgnevalt esitame esmalt ülevaatlikult apteegituruga seotud majandusnäitajad (p 2),

tutvustame jae- ja hulgitasandi eristamiseks ette nähtud valitseva mõju instrumenti (p 3) ning

selgitame frantsiisisuhte konkurentsiõiguslikku olemust (p 4). Pärast seda tutvustame

apteegipidajate seas läbi viidud küsitluse tulemusi (p 5). Seejärel käsitleme seost ravimite jae-

ja hulgimüügi hinnaregulatsiooniga (6). Lõpetuseks teeme kokkuvõtte ja esitame soovitused

olukorra parandamiseks (p 7).

2. Ravimite müügiga seotud majandusnäitajatest7 Ravimiameti andmetel oli Eestis 2023. aasta seisuga 476 üldapteeki.8 Apteegiteenuseid osutab

177 ettevõtjat, kelle puhul on tegemist enamasti osaühingu vormis tegutsevate ühingutega, kes

võivad pidada ühte või mitut apteeki. Apteegiettevõtjate keskmine müügitulu aastal 2022 oli

2,7 miljonit eurot ning keskmine kasum 13 356 eurot. Enim üldapteeke on Harju maakonnas,

so 177, millest 115 tegutseb Tallinnas. Tartu maakonnas on 63 üldapteeki, millest 44 asub Tartu

linnas (vt joonis 1).

5 Täpsemalt vt õiguskantsleri 13.03.2018.a seisukoha p-d 3 ja 8-14. 6 Ravimiseaduse 21.05.2014 muudatus (p 13) sätestas RavS § 42 lõike 5; 18.02.2015 muudatus (p 2) sätestas RavS

§ 41 lõiked 2–6 ning sisaldab ka rakendussätteid. 7 Konkurentsiamet kasutas apteekide majandustulemuste hindamiseks ka Statistikaameti andmeid. 8 Ravimiameti andmed.

Joonis 1. Apteekide arv maakonnas. Konkurentsiameti koostatud joonis, allikas: Ravimiamet.

Sarnaselt üldapteekide arvule on ka Harju maakonnas tegutsevate apteekide käive suurim.

Sellele järgnevad Tartu maakonna ja Pärnu maakonna apteegid. Kuna üldapteeke omavad

ettevõtjad tegutsevas tihti mitmes maakonnas, ei olnud võimalik üheselt määrata, millised on

ühe maakonna apteekide käibed. Allpool toodud joonisel 2 näeme orienteeruvat kaardistust,

millised on apteekide käibed maakondade kaupa, võttes arvesse, et osad apteegiettevõtjad

peavad mitut apteeki ja tegutsevad mitmes maakonnas.

Joonis 2. Apteekide käive maakondade vahel jaotatuna. Konkurentsiameti koostatud joonis, allikas:

Ravimiamet. Perioodil 2010–2023 on Eesti apteekide müügitulu, ostetud ja edasi müüdud kaupade kulu ning

tööjõukulud pidevas kasvutrendis, sama perioodi puhaskasumi marginaalid jäid keskmiselt 3%

piiresse (vt joonis 3). 2023. aasta üheksa kuu andmete kohaselt on apteeke pidavad ettevõtjad

valdavalt kahjumis ning keskmiselt on sektori kahjum 2023. aasta kolme kvartali peale

ligikaudu 7% sektori müügitulust. Perioodil 2021–2023 on kasvanud apteekide äritegevuse

sisendhinnad ning 2023. aastal on need kasvanud kiiremini kui müügitulu. Konkurentsiamet ei

ole selle analüüsi raames hinnanud ostetud ja edasi müüdud kaupade hinnatõusu täpseid

põhjuseid. Tööjõukulude kasv müügitulu suhtes on olnud aja jooksul stabiilne ehk tööjõukulud

on kasvanud sarnases mahus farmaatsiatoodete hinnakasvuga.9

Joonis 3. Apteekide müügitulu, kahe peamise kuluartikli ning kasumimarginaali dünaamika, 2015 = 100.

Konkurentsiameti koostatud joonis, allikas: Statistikaamet.

Apteekide tegevusala lõikes on järgneval joonisel 4 välja toodud sektori müügitulu väärtus- ja

mahuindeks. Väärtusindeks iseloomustab kaupade müügi muutust jooksevhindades võrreldes

eelmiste perioodide müügiga. Mahuindeks iseloomustab kaupade müügimahu muutust

püsivhindades võrreldes eelmiste perioodide müügiga. Joonise baasaasta on 2015, mil võeti

vastu otsus apteegireformi läbiviimiseks.

9 Statistikaamet, 2023, „EM041: Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi

(kvartalid).“

-10%

-8%

-6%

-4%

-2%

10%

100

150

200

250

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Müügitulu, 2015 = 100 Ostetud ja edasimüüdud kaubad, 2015 = 100

Tööjõukulud, 2015 = 100 Kasumimarginaal (pp vertikaaltelg), %

Aegrealt nähtub (vt joonis 4), et enne 2015. aastat on nii väärtus- kui ka mahuindeks liikunud

omavahel sarnases tempos, kuid peale seda on väärtusindeks hakanud kasvama kiiremini kui

mahuindeks. Olukord, kus väärtusindeks kasvab kiiremini kui mahuindeks, viitab sellele, et

müügitulu ei suurene mitte ainult suuremast müügist, vaid ka hinnatõusust tingituna. Üks

tõenäoline hinnatõusu komponent aastatel 2021–2023 nii Eestis kui ka üle maailma on olnud

kõrge inflatsioon. Ka Euroopas on farmaatsiatööstuse tootjahinnaindeks 2020–2022. aastal

kiiresti kasvanud, kuid juba 2023. aastal on mainitud tootjahinnad võrreldes 2015. aasta

tasemega taas ligi 10 protsendipunkti langenud.10 Euroopa ravimitootjate tootjahinnaindeksi

langusest hoolimata on sisendhinnad 2023. aastal Eesti apteegiteenuseid pakkuvate ettevõtete

seas märkimisväärselt kasvanud ning seeläbi suurenenud ka jaemüügihinnad. Konkurentsiamet analüüsis ka frantsiisiapteekide andmeid. Nähtuvalt avalikult kättesaadavast

teabest, sh ravimiinfo.ee, apteegiinfo.ee ja äriregistri andmetest, on enamik Eestis tegutsevatest

üldapteekidest seotud mõne apteegifrantsiisiga ehk nn frantsiisiapteegid, mis jagunevad nelja

frantsiisiketi vahel. Ravimiameti andmetel oli 2023. aastal Eestis 476 üldapteeki.11 2024. aasta

jaanuari seisuga on 163 neist Apotheka frantsiisis, 74 Südameapteegi frantsiisis, 134 Benu

frantsiisis, 73 Euroapteegi frantsiisis ning ülejäänud ei kuulu ühtegi frantsiisi (vt joonis 5).

10 Eurostat statistika. 11 Ravimiameti statistika.

-5%

10%

15%

20%

25%

30%

110

130

150

170

190

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

THI, % eelmise aastaga, parem telg Müügitulu väärtusindeks, 2015 = 100, vasak telg

Müügitulu mahuindeks, 2015 = 100, vasak telg

Joonis 4. Väärtus- ja mahuindeks. Konkurentsiameti koostatud joonis, allikas: Statistikaamet.

Joonis 5. Apteekide osakaal frantsiiside alusel. Konkurentsiameti koostatud joonis, allikas: Ravimiamet.

Kui vaadata frantsiisiapteekide keskmisi müügitulusid, siis kõige suurema müügituluga

paistavad silma Südameapteegid – nende keskmine müügitulu aastatel 2020–2022 oli

vahemikus 3,3 miljonit eurot kuni 5,1 miljonit eurot. Väikseima keskmise müügituluga on Benu

apteegid, kelle müügitulu jääb samal perioodil vahemikku 1,5 miljonit eurot kuni 2,2 miljonit

eurot. Kui aga vaadata apteekide müügitulude summasid (vt joonis 6), siis nähtub, et suurima

müügituluga on Apotheka frantsiisi apteegid, järgmisena Benu apteegid, siis Südameapteegid

ning viimaks Euroapteegid. See ei ole üllatav – Apotheka ning Benu apteeke on lihtsalt kõige

rohkem.

Joonis 6. Apteekide käibed frantsiiside alusel. Konkurentsiameti koostatud joonis, allikas: Äriregister.

34%

28%

16%

15%

Apotheka Benu Südameapteek Euroapteek Muu

0 €

20 000 000 €

40 000 000 €

60 000 000 €

80 000 000 €

100 000 000 €

120 000 000 €

140 000 000 €

160 000 000 €

180 000 000 €

200 000 000 €

2020 2021 2022

Apotheka Südameapteek Euroapteek Benu

Kui võrrelda kõigi frantsiisiapteekide keskmisi ärikasumeid, siis näeme, et Apotheka apteegid

on suurima keskmise ärikasumiga. Täpsema kasumlikkuse hindamiseks uuris Konkurentsiamet

keskmisi ärikasumi marginaale apteeke pidavatel ettevõtjatel, kes on loodud alates 2020. aastast

(vt tabel 1). Valimis oli 64 sellist ettevõtjat.

Apteegid (frantsiisi

alusel) Ärikasum (-kahjum)

2020 Ärikasum (-kahjum)

2021 Ärikasum (-kahjum)

2022 Apotheka 23 766 € 67 615 € 55 965 € Benu 9 362 € 14 264 € 9 710 € Südameapteek 14 355 € 30 380 € 6 410 € Euroapteek -176 279 € 32 922 € -103 187 €

Tabel 1. Frantsiisiga seotud apteekide keskmised ärikasumid (EBIT). Konkurentsiameti koostatud, allikas: Äriregister.

Võrdluseks apteekidega uuris Konkurentsiamet ka frantsiisiandjate ning hulgimüüjate

ärikasumeid samal perioodil (vt tabel 2 ja 3). Apteegireformiga seoses on apteegifrantsiise

omavate ettevõtete ärimudel muutunud, apteegid ei kuulu enam frantsiisipakkujatele. Lisaks on

majandustegevuse struktuur eri hulgimüüjate ja frantsiiside lõikes erinev. Seetõttu ei ole

võimalik ettevõtete finantsnäitajaid üks-ühele võrrelda, küll saab vaadelda ettevõtteid

eraldiseisvalt. Kõige olulisemad ja suuremad apteegiäriga seotud äriühingud on Magnum

Medical OÜ ja Allium UPI OÜ, mis tegutsevad Apotheka frantsiisigrupis ning Tamro Eesti OÜ,

mis tegutseb BENU frantsiisigrupis. Kõigi nimetatute müügitulud on pärast 2015. aastat

stabiilselt kasvanud. Samas on Magnum Medical OÜ-l ja Allium UPI OÜ-l, kes tegelevad

vastavalt hulgimüügi ning frantsiisi pakkumisega, ärikasumimarginaalid langenud. Selguse

huvides on oluline välja tuua, et Magnum Medical OÜ ja Allium UPI OÜ kuuluvad MM Gruppi

ning kõnealuste ettevõtete majandustegevust toetavad veel mitmed grupi sidusettevõtted.

Seetõttu pole võimalik hinnata apteegireformi täielikku mõju MM Grupile. Tamro Eesti OÜ,

kes tegeleb lisaks hulgimüügile nii apteegifrantsiisi kui apteegipindade kasutusse andmisega,

ärikasum on pärast 2015. aastat valdavalt kasvutrendis olnud ning 2022. aastal on kasvanud ka

ärikasumimarginaal.

Frantsiisi või

hulgimüügi ettevõtted Ärikasum 2020 Ärikasum 2021 Ärikasum 2022 Magnum Medical - 464 129 € - 100 908 € 819 343 € Tamro Eesti 3 623 000 € 4 610 000 € 5 957 000 € Pharma Holding 279 437 € 318 231 € 1 181 510 € Euroapteek - 372 065 € - 2 650 698 € - 7 944 068 € Allium UPI 2 806 387 € 1 740 964 € 2 061 579 € Terve Pere Apteek - 1 107 413 € - 1 019 467 € - 760 349 €

Tabel 2. Frantsiisi- ja hulgimüügiettevõtete ärikasumid (EBIT). Konkurentsiameti koostatud tabel, allikas: Äriregister.

Ettevõte Magnum Tamro Eesti Pharma

Holding Euroapteek Allium UPI Terve Pere

Apteek 2020 -0,1% 2,3% 1,13% -3,51% 5,59% -34,13%

2021 0,11% 2,48% 3,13% -28,55% 2,71% -37,87%

2022 0,75% 2,86% 12,21% -69,13% 3,03% -145,05%

Tabel 3. Frantsiisi- ja hulgimüügiettevõtete ärikasumimarginaalid (EBIT/Müügitulu). Konkurentsiameti koostatud tabel, allikas: Äriregister.

Frantsiisipakkujad ning hulgimüüjad ei ole üks-ühele võrreldavad. Kui vaatame müügitulusid/

ärikasumeid apteekide puhul, siis on enamasti tegu ettevõtjatega, kelle äritegevus on väga

sarnane, sest nad tegelevad peamiselt ravimite ja muu apteegikauba jaemüügiga. Seevastu

pakuvad suuremate ravimihulgimüüjate hulka kuuluvad Euroapteek ja Tamro Eesti apteekidele

frantsiisi ja äripindu. Suurima ravimihulgimüüja Magnum Medical OÜ puhul on

apteegifrantsiisi ja ruumide üürimisega seotud tegevused eraldatud teiste samasse kontserni

kuuluvate äriühingute alla (Allium UPI OÜ, Terve Pere Apteek OÜ). Edasi uuris Konkurentsiamet piiratud valimit eesmärgiga hinnata apteekide kasumlikkust (või

kahjumlikkust) frantsiiside ning tegutsemisperioodide võrdluses. Frantsiisiapteekide

kasumlikkuse hindamiseks võrreldi alates 2020. aastast loodud äriühingute keskmisi

ärikasumite marginaale apteekide puhul eraldi, samuti frantsiiside kaupa.12 Kogutud Statistikaameti ja Äriregistri andmed näitavad, et nn uute (alates 2020. aastast loodud

äriühingutele kuuluvate) frantsiisiapteekide puhul jääb ärikasumi marginaal perioodil 2020–

2022 valdavalt madalamaks (vt tabelit 4) kui sektori keskmine puhaskasumi marginaal (vt ülal

joonis 3). Kuigi ärikasum ja puhaskasum ei ole üldiselt üksühele võrreldavad, siis antud

olukorras on see võimalik. Seda põhjusel, et alates 2020. aastast loodud apteekidel puuduvad

valdavalt intressi kandvad kohustised või tulud. Alltoodud tulemused kirjeldavad nn uute

(alates 2020. aastast asutatud) apteegiettevõtjate madalamat kasumlikkust võrreldes üldiselt

selles sektoris tegutsevate ettevõtjatega13.

Apotheka (n=19) Euroapteek (n=12) Südameapteek (n=14) Benu (n=19) 2020 -0,1% -12,1% 0,5% 0,1% 2021 2,1% 0,9% 0,6% 0,7% 2022 1,1% -3,4% 0,1% 0,4% Tabel 4. Konkurentsiameti valimi kohaselt ettevõtete keskmine ärikasumi marginaal nn uute apteekide

seas frantsiisikettide ja aastate lõikes. Konkurentsiameti koostatud tabel, allikas: Äriregister.

2020. aastal olid kõigi frantsiisiapteekide ärikasumi marginaalid suhteliselt madalad. Näiteks

ameti valimisse valitud Euroapteegi frantsiisiapteekide ärikahjum oli 2020. aastal keskmiselt

koguni -12% ning teiste frantsiiside puhul paistis silma, et äritulud olid ligilähedased

ärikuludega. 2021. aastal teenisid frantsiisiapteegid valdavalt kasumit ning keskmiselt kõrgema

ärikasumi marginaaliga paistavad silma Apotheka frantsiisiapteegid. 2022. aastal on

12 Konkurentsiameti analüüsis oli 64 ettevõtet, mis on loodud alates 2020. aastast ega ole haiglaapteegid. 13 Välja arvatud Konkurentsiameti valimisse valitud Apotheka frantsiisi ettevõtjad, kelle majandusnäitajad viitavad

kasumlikkuse tasemele, mis on võrreldav sektori keskmise kasumlikkuse tasemega.

frantsiisiapteekide ärikasumi suhe müügitulusse taas langenud. Silma paistab, et Apotheka

frantsiisiapteegid on teistest mõnevõrra kõrgema kasumlikkusega ning Euroapteegi

frantsiisiapteegid kandsid valdavalt kahjumit. Ka valimisse valitud Südameapteegi ja Benu nn

uute frantsiisiapteekide ärikasumi marginaalid on pigem sektori keskmisest madalamad.

Tegutsemisperioodide võrdlemiseks hinnati ka frantsiisiapteekide kasumlikkust kahes grupis.

Esimene grupp on alates 2020. aastast loodud apteegid (nn uued) ning teine grupp juba varem

tegutsenud apteegid (nn vanad). Võrreldi muutuseid frantsiisigruppide lõikes, mille puhul

moodustasid esindusliku valimi vaid Apotheka ja Benu frantsiisiapteegid. Andmetest nähtub

(joonis 7), et kummagi frantsiisiketi puhul on reformijärgselt asutatud apteekide kasumlikkus

keskmiselt märkimisväärselt madalam võrreldes juba vähemalt 2017. aastast tegutsenud

apteekidega. Samuti nähtub, et Apotheka frantsiisiapteekide ärikasumi marginaalid on perioodil

2020–2022 keskmiselt kõrgemad kui Benu frantsiisiapteekide omad.

Amet vaatas ka seda, kas on toimunud muutuseid hulgimüügiturul tegutsevate ettevõtjate

turuosade suuruses. Selleks võrreldi 2019 (vt joonis 8) ja 2022 (vt joonis 9) Ravimiameti

avaldatud andmeid ravimite hulgimüügi turujaotuse kohta. Need näitavad, et pärast suuruselt

kolmanda hulgimüüja (Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ) turult lahkumist on Magnumi

Medical OÜ turuosa suurenenud ligi 50-le protsendile, ületades sellega oluliselt turgu valitsevat

seisundit märkiva 40 protsendi künnise. Mõnevõrra kasvas samal ajal ka konkureeriva Tamro

Eesti OÜ turuosa.14 Seega on konkurentsiolukord hulgitasandil veelgi kontsentreerunud, nii et

14 Ravimiameti andmetel moodustas 2022. aastal ligi 80% humaanravimite turumahust kahe suurema hulgimüüja

käive: Magnum Medical OÜ (46,4%) ja Tamro Eesti OÜ (33,2%). Neile järgnesid Terviseamet (7,1%), Baltfarma

OÜ (5,6%) ja Roche Eesti OÜ (4,6%). (Ravimiameti 2023. aasta aastaraamatu andmed (lk 6), kättesaadav siit.) Võrdluseks: 2019. aastal olid enim ravimeid müünud hulgimüüjad ja nende osakaal ravimiturul Tamro Eesti OÜ

29%, Magnum Medical OÜ 28,6%, Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ 21,6%, Baltfarma OÜ 5,7%.

(Ravimiameti 2020. aasta aastaraamatu andmed (lk 34 tabel), kättesaadav siit).

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

2017 2018 2019 2020 2021 2022

Benu vanad (n=11) Benu uued (n=19)

-0,5%

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

3,5%

2017 2018 2019 2020 2021 2022

Apotheka vanad (n=18) Apotheka uued (n=19)

Joonis 7. Apotheka ja Benu vanade ning uute apteekide ärikasumimarginaalid. Konkurentsiameti koostatud joonis, allikas: Äriregister.

kahe suurima hulgimüüja turuosad kokku ületavad juba 80%.

Joonis 8. Ravimite hulgimüügi turujaotus 2019. aastal. Konkurentsiameti koostatud joonis, allikas:

Ravimiamet.

Joonis 9. Ravimite hulgimüügi turujaotus 2022. aastal. Konkurentsiameti koostatud joonis, allikas:

Ravimiamet.

29%

28,6%

21,6%

20,8%

Tamro Eesti Magnum Medical Apteekide Koostöö Hulgimüük Muu

46,4%

33,2%

7,1%

13,3%

Magnum Medical Tamro Eesti Terviseamet Muu

3. Valitseva mõju keeld

Valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja tuvastamise menetlus Apteegireformiga kehtestatud proviisorapteegi omandinõue ning ravimite jae- ja hulgimüügi

lahutamine eeldavad tõhusat kontrollisüsteemi. Kehtiva õiguse järgi hindab valitseva mõju

küsimust Ravimiamet apteegi tegevuslubade andmise menetluses ning tal on õigus küsida RavS

§ 42 lg 5 asjaoludel Konkurentsiametilt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja tuvastamist.

Apteegireformi järgselt tuli varasemalt väljastatud üldapteegi tegevusload uute nõuetega

vastavusse viia ning juba ainuüksi 2020. aastal vastas Konkurentsiamet Ravimiameti valitseva

mõju kaudu seotud ettevõtja tuvastamise küsimustele üle 40 apteegi kohta. Ravimiamet võib Konkurentsiametit menetlusse kaasata, aga ei pea seda tegema. RavS § 42 lg

5 kohaselt saab Konkurentsiamet loamenetluses tegutseda üksnes Ravimiameti taotluse alusel,

kes on selles menetluses pädev majandushaldusasutus majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse (MSÜS) § 7 tähenduses. Isegi kui Ravimiamet kaasab Konkurentsiameti, puudub

Konkurentsiametil õigus nõuda RavS § 42 lg 5 alusel läbiviidavates menetlustes teavet MSÜS

§ 19 lg 6 alusel, nagu puudub tal ka pädevus jätta tegevusloa taotlus lahendamata MSÜS § 20

lg 1 alusel, kui ettevõtja valitseva mõju küsimuses koostööd ei tee ja andmeid ei esita.

Konkurentsiametil puudub ka pädevus ise tegevusloa omaja suhtes kontrollimenetlust algatada.

Juhul kui Konkurentsiametil tekib kahtlus valitsevast mõjust mõne kehtiva tegevusloa puhul,

siis saab sellele tähelepanu juhtida, kuid võimaliku kontrollimenetluse alustamist otsustada ei

saa. Ravimiameti pädevuses on kontrollida, et tegevusloa andmise eeldused on täidetud

tegevusloa andmisel nagu ka kogu tegevusloa kehtivuse ajal. Konkurentsiametil puuduvad RavS § 42 lg 5 alusel valitseva mõju hindamise menetlustes

korrakaitseorganile omased järelevalveõigused, sh õigus nõuda turuosalistelt otse teavet, nii et

nõue oleks tagatud ettekirjutuse ja sunniraha ähvardusega.15 Seega, isegi kui Konkurentsiamet

on RavS 42 lg 5 alusel menetlusesse kaasatud, puuduvad tal volitused tegutseda tegevusloa

taotleja suhtes õiguslikult siduvalt, sh nõuda temalt otse teavet. Oluline on seegi, et

ravimiseaduse alusel võimalikku valitsevat mõju hinnates ei vii Konkurentsiamet läbi

konkurentsijärelevalvet ega konkurentsiolukorra analüüsi, milleks konkurentsiseadus sätestab

ametile õiguse iseseisvalt andmeid koguda. Samuti on oluline märkida, et konkurentsiseadus ei

sätesta üldist keeldu ühel ettevõtjal omada valitsevat mõju teise ettevõtja üle. Eelnevast nähtuvalt ei ole kehtiv regulatsioon materiaal- ega menetlusõiguslikult asjakohane

ega ka piisav selleks, et tuvastada keelatud vertikaalsed seosed ravimite jae- ja hulgimüügi

tasandi vahel ning tulemuslikult välistada apteegireformi eesmärkidega vastuolus olevad

15 Selleks, et Konkurentsiamet saaks korrakaitseseaduse (KorS) alusel ettekirjutusega ja sunniraha ähvardusel

nõuda otse isikult lepinguid ja muud asjaomast teavet, peab Konkurentsiamet olema antud menetluses

korrakaitseorgani rollis. KorS § 6 lg 1 järgi on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riikliku järelevalve

ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. Ravimiseadusega on pandud Konkurentsiametile riikliku

järelevalve pädevus üksnes RavS § 44 lg 1 p 7 nimetatud nõude täitmise üle (RavS § 100 lg 4). KorS § 42 lõikes

5 sätestatud menetluses Konkurentsiametil riikliku järelevalve pädevus puudub ning seega ei saa ta seal tegutseda

korrakaitseorgani ülesannetes.

mõjud. Vaja on senisest tõhusamaid reegleid. Valitseva mõju sisustamine RavS § 42 lg 5 kohaselt tuleb valitsevat mõju hinnata konkurentsiseaduse (KonkS) tähenduses.

Sellisele seisukohale asus ka Riigikohus oma 18.03.2021 otsuse16 p-s 25, pidades põhjendatuks

konkurentsiõiguslikku mõistet ravimiseaduse kohaldamisel sisustada võimalikult sarnaselt

konkurentsiõigusega, mis tähendab, et ravimiseadust rakendav haldusorgan peab „valitseva

mõju“ sisustama lähtuvalt konkurentsiõigusest. KonkS § 2 lg 4 järgi on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või

mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omandamise kaudu, tehingu

või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib

seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või

otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Euroopa Liidu konkurentsiõiguses17 on valitsevat mõju määratletud kui ettevõtja üle otsustava

mõju avaldamise võimalust, mis tähendab muuhulgas ka seda, et pole vaja tõestada, kas

otsustavat mõju tegelikult kasutatakse või hakatakse kasutama. Küll peab mõjutamise võimalus

olema tõeline.18 Siinkohal on oluline ära märkida ka see, et ettevõtja mõjutamine või tema üle

valitseva mõju teostamine võib toimuda õiguste, lepingute või muude vahendite kaudu, mis

annavad selleks võimaluse kas eraldi või ühiselt. Kõige tavalisem valitseva mõju omandamise

viis on aktsiate, osade või liikmesuse omandamine või varade omandamine (nn õiguslik valitsev

mõju). Õiguslik valitsev mõju võib esineda ka siis, kui isikul on vähemusosalus, näiteks läbi

õiguse vetostada äriotsuseid. Faktiliselt on tegemist valitseva mõjuga näiteks juhul, kui omandi või varade omandamist ei

ole toimunud, aga poolte tehingust tulenev kontroll ettevõtja juhtimise ja vahendite üle on

samasugune nagu oleks tegemist osaluse või varade omandamisega, ning selline kontroll on

pikaajaline. Valitseva mõju kindlaksmääramisel tuleb võtta arvesse „majanduslikku reaalsust“ ning kogu

asjakohast teavet majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta.19 Oluline on

seejuures mõista, et konkurentsiõiguse rakendamisel ei kuulu valitseva mõju olemasolu või

puudumist tõendavate asjaolude väljatoomine üldjuhul õiguse rakendaja kohustuste hulka.

Emaettevõtja vastutuse küsimuses on Euroopa Kohus selgitanud,20 et ettevõtjad on ise paremas

olukorras selliste tõendite leidmisel omaenda tegevusalal. Kuna kogu aktsia- või osakapitali

16 RKHKo 18.03.21 asjas 3-18-1287. 17 Vt näiteks Euroopa Komisjoni konsolideeritud pädevuseteatis, mis käsitleb nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004

kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, 2008/C 95/01. 18 Euroopa Kohtu 23.02.2006 otsus asjas nr T-282/02 Cementbouw vs. komisjon, punkt 58. 19 Euroopa Kohtu 11.07.2013 otsus asjas nr C-440/11 Komisjon v Stichting Administratiekantoor Portielje, p-d 60

ja 66. 20 Euroopa Kohtu 29.09.2011 otsus asjas C-521/09 P Elf Aquitaine vs. Komisjon, p 70.

omamise puhul kehtib eeldus, et valitsev mõju kuulub ainuomanikule, peab Konkurentsiamet

sellisel juhul tõendama üksnes ainuomandi olemasolu.21 Ka on riigikohus leidnud, et proviisorapteegi ainuomandi puhul saab viimase valitsevat mõju

eeldada. Tõsi, see eeldus võib üksikjuhul ümberlükatav olla.22 Kuigi KonkS § 2 lg 4 järgi on

valitsevat mõju põhimõtteliselt võimalik saavutada ka muul viisil kui osaluse omamise teel

(eespool juba nimetatud faktiline valitsev mõju), siis ei ole seni leitud, et proviisorist

ainuosaniku otsusõigust on piiratud selliselt, et strateegiliste juhtimisotsuste tegemise pädevus

kuulub kellelegi teisele. Samas ei ole välistatud, et edaspidised analüüsid võivad mõnel juhul

edaspidi sellisele tulemusele viia. Ravimiamet on oma praktikas küsinud Konkurentsiametilt apteekide valitseva mõju kohta

peamiselt seoses frantsiisisuhetega, mistõttu selgitame all punktis 4 frantsiisisuhete

konkurentsiõiguslikke põhimõtteid. Valitseva mõju kontekstis tuleb märkida, et

konkurentsiõiguses ei käsitleta üldiselt frantsiisilepingu sõlmimist valitseva mõju omandamise

tehinguna. Euroopa Komisjon on oma konsolideeritud pädevuseteatises, mis käsitleb nõukogu

määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle,23

selgitanud, et tavaliselt ei anna frantsiisileping frantsiisiandjale frantsiisivõtja üle kontrolli,

sest tavaliselt kasutab frantsiisivõtja oma varasid enda äranägemisel, ning seda isegi siis, kui

oluline osa frantsiisilepingu täitmisel kasutatavatest vahenditest võib kuuluda frantsiisiandjale.

Samas ei tähenda eelnev, et teatud asjaolude esinemisel ei pruugi frantsiisisuhe tekitada

valitseva mõju olukorda või tuua isegi kaasa kohustust Konkurentsiametit tehingust

koondumise kontrolli menetluse raames teavitada.

4. Frantsiisilepingutest konkurentsiõiguse taustal Apteegireformi järel on tüüpilised olukorrad, kus apteegi omanikuks on proviisor, samas on

apteek lepinguga seotud ravimihulgimüüjaga (nt frantsiisileping, üürileping, tarneleping,

laenuleping jmt). Seetõttu on oluline, et frantsiisisuhete osapooled teaksid arvestada sellega, et

frantsiisilepingule kui vertikaalseid piiranguid sisaldavale lepingule tuleb kohaldada

muuhulgas KonkS §-e 4, 5, 6 ja 7. Oma olemuselt on frantsiis ühe isiku poolt (frantsiisiandja) teisele isikule (frantsiisivõtja)

üldjuhul tasu eest antud õigus kasutada frantsiisiandja kaubamärki, tähiseid või ärimetoodikat,

mistõttu sisaldavad frantsiisilepingud eelkõige kaubamärkide või tähistega ja oskusteabega

seotud intellektuaalomandiõigust kaupade ja teenuste kasutamiseks ja turustamiseks. Frantsiisi

esemeks võivad aga olla ka turundus- ja reklaamiprogrammid, koolitussüsteemid ja

klienditeenindusstandardid. Tavapäraselt sisaldab frantsiis ka frantsiisiandja antavat ärilist või

tehnilist abi. Enim kasutatakse frantsiisisuhteid kiirtoidurestoranide ja tanklakettide puhul.

Tõenäoliselt on kõige tuntum frantsiis McDonalds.

21 Vt Euroopa Kohtu 12.12.2007 otsus asjas T-112/05 Komisjon v Akzo Nobel NV, p 62. 22 RKHKo 18.03.21 asjas 3-18-1287, p 24. 23 Vt näiteks Euroopa Komisjoni konsolideeritud pädevuseteatist, mis käsitleb nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004

kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, 2008/C 95/01.

Eestis on frantsiisileping kodifitseeritud võlaõigusseaduse (VÕS)24 paragrahvides 375–378.

VÕS § 375 kohaselt kohustub frantsiisilepinguga üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule

(frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale

kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele

tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid

õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi (VÕS § 376) ning

frantsiisiandjal on õigus kontrollida frantsiisivõtja poolt frantsiisilepingu alusel toodetavate

kaupade või osutatavate teenuste kvaliteeti (VÕS § 378). Frantsiisivõtja kohustused on numerus

claususe põhimõttel sätestatud VÕS §-s 377, ning selle kohaselt on frantsiisivõtja kohustatud

(i) kasutama oma tegevuses frantsiisiandja ärilist tähistust, (ii) tagama tema poolt lepingu

alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste kvaliteedi samal tasemel frantsiisiandjaga,

(iii) järgima frantsiisiandja juhiseid, mis on suunatud õiguste kasutamisele frantsiisiandjaga

samal alusel ja viisil, (iv) osutama klientidele kõiki täiendavaid teenuseid, millega need võiksid

arvestada kauba omandamisel või teenuse tellimisel frantsiisiandjalt. Nagu eelnevalt juba märgitud, on oluline tähele panna, et frantsiisileping on oma olemuselt

vertikaalne kokkulepe, mis sõlmitakse tootmis- või turustusahela eri tasanditel tegutsevate

isikute vahel ning võib olla konkurentsi kahjustav. Samas ei pruugi frantsiis ilmtingimata olla

vastuolus konkurentsiõigusega, sest frantsiisi olemusest tulenevalt on mõned vertikaalsed

piirangud frantsiisi toimimiseks lausa vajalikud ja seega võib neid pidada lubatavaks. Euroopa

Liidu Kohtu lahendis Pronuptia25 leidis kohus, et vertikaalsed piirangud, mis on frantsiisiga

otseselt seotud ning selle toimimiseks hädavajalikud, on üldjuhul lubatavad. Nendeks on

näiteks piirangud, mis kaitsevad frantsiisiandja intellektuaalset omandit, samuti piirangud

ostetavatele kaupadele või teenustele, kui see on vajalik frantsiisivõrgustiku ühise identiteedi ja

maine säilitamiseks. Ka soovitus edasimüügihinna kohta ei pruugi olla ilmtingimata keelatud,

samuti nagu frantsiisivõtjale antud territoriaalne ainuõigus, kui kaubamärk ei ole üldtuntud ja

tal puudub absoluutne territoriaalne kaitse. Sellised frantsiisilepingus sisalduvad piirangud

võivad parandada turustamise tõhusust ja kui sellega hoitakse näiteks ära kahekordne

hinnamarginaal, siis suurendatakse sellega ka nii tarbija kui ka üldist heaolu. Samas on frantsiisisuhetel ka konkurentsi piirav mõju, mis võib mõjutada ettevõtja

majanduslikku sõltumatust. Levinumad konkurentsi piiravad tingimused on näiteks (i)

edasimüügihinna säilitamine (või muud vertikaalsed hinnapiirangud), (ii) territoriaalsed

piirangud või kliendipiirangud (või territoriaalne ainuõigus), (iii) ainuõiguslikud kohustused,

(iv) kauplemise keelud, (v) sidumine, (vi) mittekonkureerimise kohustused, (vii)

miinimumnõuded ja (viii) reklaamipiirangud. Selliste piirangute mõjud turule võivad

varieeruda, sõltudes suuresti konkreetse turu struktuurist, mistõttu tuleb nende hindamisel

vaadata turu kontsentratsiooni taset, turule sisenemise tingimusi ja dünaamikat, samuti seda,

kas turul on tugev konkurents või mitte. Frantsiisilepingud madala kontsentratsiooniga turgudel

on valdavalt probleemivabad, samas leiab ka Euroopa Komisjon oma teatises „Suunised

vertikaalsete piirangute kohta,“ 26 et turul, kuhu on raske siseneda ja kus domineerivad üks või

mõned vertikaalsed struktuurid, võivad konkurentsipiirangud tuua kahju ning seega tuleb neid

24 Võlaõigusseadus § 375 kuni § 378. 25 Pronuptia de Paris GmbH versus Pronuptia de Paris Irmgard Schillgallis, 28. jaanuar 1986, C-161/84. 26 Suunised vertikaalsete piirangute kohta, 2022/C 248/01.

hoolikalt kontrollida. Seega on iga frantsiisi puhul vaja enne selle rakendamist ja hiljem aeg-ajalt uuesti hinnata selle

kokkusobivust kehtivate reeglitega. Põhimõtted, millest vastava hinnangu andmisel lähtuda, on

kirjas valdavalt Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2022/720.27 Eestis on siseriiklikult vastavad

reeglid sätestatud Vabariigi Valitsuse 01.05.2023 määruses nr 33 „Konkurentsi kahjustavate või

kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand).“28 Selle analüüsi raames kogutud andmed viitavad sellele, et kahe suurima ravimihulgimüüja

turuosa ravimite hulgimüügiturul on üle 30%. Nii viidatud Eesti siseriikliku kui ka EL määruse

kohaselt kohaldub grupierandiga sätestatud erand üksnes juhul, kui osapoolte turuosa ei ületa

30% asjaomasest kaubaturust.29 See, et grupierand ei kohaldu, ei tähenda automaatselt, et

frantsiisileping on konkurentsi reeglitega vastuolus ja keelatud. Sellisel juhul ei ole välistatud,

et kohaldub vastavalt kas KonkS § 6 või vastavalt Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikkel

101 (3). Analüüsi, kas sõlmitav frantsiisisuhe on seadusega kooskõlas, peavad frantsiisilepingu

osapooled ise tegema, sealhulgas tuleb frantsiisisuhte osapooltel endil tagada kooskõla

konkurentsireeglitega ka siis, kui nende turuosad muutuvad või muutuvad muud

turutingimused. Analüüsis tuleks lähtuda frantsiisilepinguga kõige sarnasemast valikulisest

turustussüsteemist, kusjuures analüüsimisel tuleb arvesse võtta, et piirangud oleksid otseselt

frantsiisiga seotud ning ei piiraks konkurentsi rohkem kui frantsiisi toimimiseks hädavajalik. Apteegifrantsiisist apteegireformi taustal Üldapteekide puhul oli juba enne apteegireformi levinud tegutsemine frantsiisisuhtes mõne

tuntud apteegiketi kaubamärgi all. Selline praktika on jätkunud. Ravimiameti andmetel on

alates 01.04.2020 juurde tekkinud ainult üks apteegifrantsiisiga frantsiisi- või koostöölepingu

kaudu mitte seotud apteek, kuid ka sel puhul on tegemist olemasoleva apteegiettevõtja uue

tegutsemiskoha avamisega ega ole tegemist uue turule sisenejaga. Nagu eespool näidatud, siis

valdav enamik Eesti apteekidest jaguneb nelja suurema apteegifrantsiisi vahel (vt ülal punkti

2). Kujunenud olukorras on turule sisenemise barjäär kõrge. Kuigi küsitluses vastasid

frantsiisiapteegid, et frantsiisist väljumine on lihtne, siis ühtegi näidet selle kohta, et keegi oleks

viimase 36 kuu jooksul frantsiisist lahkunud ja sõltumatu proviisorapteegina jätkanud, tuua ei

ole. Apteegireformi järgselt tegutsevad Eestis Apotheka, Südameapteegi, Benu ja Euroapteegi

frantsiisiketid. Lisaks tegutseb osa apteeke partnerluslepingu alusel, mis ei kujuta endast

täiemahulist frantsiisi, kuid hõlmab mõningaid selle tunnuseid. Nagu juba eespool viidatud, võib frantsiis kaubanduses efektiivsust suurendada, mistõttu võib

seda majanduslikus mõttes isegi positiivseks pidada. Ka käesolevas analüüsis ei vaadelnud

Konkurentsiamet apteegisektori frantsiisilepinguid mitte seetõttu, et frantsiisisuhe iseenesest

27 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete

ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, komisjoni määrus (EL) 2022/720. 28 https://www.riigiteataja.ee/akt/128042023004. 29 Vt Vabariigi Valitsuse 01.05.2023 määrust nr 44 § 3 lg 1. Samuti Komisjoni määrust (EL) määrus 2022/720

artikkel 3 p 1.

taunitav oleks, vaid seetõttu, et need on teatud ulatuses aidanud mööda minna apteegireformi

sisulistest eesmärkidest. Konkurentsiamet on RavS § 42 lg 5 alusel valitseva mõju hinnanguid

andes järjekindlalt väljendanud seisukohta, et frantsiisisuhtele omased sätted ei too iseenesest

kaasa frantsiisiandja valitsevat mõju KonkS § 2 lg 4 tähenduses. Konkurentsiõiguses üldlevinud

põhimõtte kohaselt ei loeta frantsiisiandjat ja frantsiisivõtjat automaatselt valitseva mõju kaudu

seotud ettevõtjateks, kui frantsiisivõtja on oma strateegiliste otsuste vastuvõtmisel iseseisev ja

kannab ise oma ärilist riski. Samuti ei ole amet seni tauninud apteegi tegevuskohaks oleva

üüripinna ning apteegile tööjõu vahendamist frantsiisiandja poolt. Teisalt on amet juhtinud ettevõtjate tähelepanu ohule frantsiisile omasest suhtest kõrvale

kalduda ning sattuda alale, kus tekib põhjendatult küsimus valitsevast mõjust. Näiteks sellised

ettevõtja õigused nagu otsustamine eelarve, äriplaani, kasumi, investeeringute jms üle võivad

teatud tingimustel anda valitseva mõju teise ettevõtja üle. See juhtub siis, kui kontrolliva

osaluse formaalne omanik kaotab tegeliku võimu osalusest tulenevate õiguste kasutamise üle

kellelegi teisele ning vastav leping on sõlmitud tähtajatult või siis pikaks perioodiks ilma

ennetähtaegse lõpetamise võimaluseta. Frantsiisisuhtes apteekidega tuleb seetõttu jälgida, et

kõik otsused, mis on seotud eelarve, äriplaani, kasumi, investeeringutega jms jääksid

frantsiisivõtja pädevusse.

5. Piiratud valimiga apteegituru-küsitlus Amet viis analüüsi raames läbi piiratud valimiga veebiküsitluse, milles osales valimi alusel

valitud 42 üldapteeki. Arvestades, et Eestis oli 2023. aastal kokku 476 üldapteeki, hõlmas

Konkurentsiameti uuringu valim ca 9% kõikidest üldapteekidest. Küsitlus kattis eri teemasid,

sh apteekide üldandmed, äripindade ja frantsiisisuhtega seonduvat jms. Laekunud teabe põhjal tegi amet veel kolmel korral turuosalistele järelepärimisi lisateabe

saamiseks. Lisaks küsiti teavet kolmelt suuremalt ravimihulgimüüjalt ning neljalt

frantsiisiandjalt. Nendele esitatud küsimused puudutasid apteegi seotust teda peamiselt

varustava hulgimüüjaga ja frantsiisi olemasolul frantsiisipakkujaga. Kõrvuti küsitlusandmetega

on analüüsis kasutatud teavet, mis nähtub Konkurentsiametile kättesaadavaks tehtud

lepingutest. Konkurentsiameti küsitluses leidis kinnitust, et eriti frantsiisiapteegid on säilitanud tugeva

seose oma peamise ravimihulgimüüjaga, kes avaldab apteegi majandustegevusele jätkuvalt

suurt mõju.

5.1. Frantsiisisuhted Küsitluste vastustest nähtub, et valimis olnud apteekide keskmine aastakäive oli ~864 000 eurot

ning mediaankäive ~684 000 eurot. Sellest summast keskmiselt ligi 75% moodustasid ravimid. Küsitlusele vastanud 42 apteegist 36 tegutsevad frantsiisi alusel (neist 18 Apotheka, 6 Benu, 7

Euroapteek, 5 Südameapteek), kolm ei olnud küll frantsiisisuhtes, kuid tegutsesid

partnerluslepingu alusel ning kolm ei teinud koostööd ühegi frantsiisiandjaga (vt joonis 10).

Joonis 10. Küsitlusele vastanud apteekide osakaal frantsiiside alusel. Konkurentsiameti koostatud joonis

Küsitluse tulemuste põhjal on frantsiisiga seotud apteekide käive üldjuhul suurem ülejäänud

apteekide omast. Frantsiisiapteekide keskmine käive on ~913 000 eurot aastas, samas kui

muude apteekide keskmine käive on ~572 000 eurot aastas ehk 37% madalam. Kõikide

küsitletud apteekide käivetest moodustasid frantsiisilepinguga apteekide käibed 90,5%. Eranditult kõik frantsiisilepingu sõlminud apteegid väitsid (täpsustamata tingimusi või

tagajärgi), et saavad soovi korral frantsiisilepingust loobuda või frantsiisi vahetada. Küsitluse

valimisse sattunud frantsiisiapteegi pidajate hinnangul ei ole neil keelatud frantsiisist lahkuda

või frantsiisi vahetada. Millised täpsemalt oleksid sellise teguviisi tagajärjed apteegi

majandustegevusele, küsitluse vastused ei kajasta. Frantsiisiapteegid on keskmiselt suurema käibega, tegutsevad kaubanduskeskustes, haiglates ja

teistes käidavates kohtades. Nad on enamasti seotud allüürilepinguga, mille kehtivus sõltub

frantsiisisuhte jätkumisest. Juba üksnes seetõttu eeldab frantsiisivahetus apteegipidaja jaoks

märkimisväärse tõkke ületamist hoolimata sellest, et keelatud see ei ole. Turuküsitlusest nähtus üheselt ka see, et frantsiisiapteeke premeeritakse. Ühe frantsiisiandja

selgitusel pakub ta oma apteekidele preemiaid, kui osaletakse n-ö frantsiisi ühisostudes. Tegu

on arvestatavate summadega, mistõttu on apteekidel rahaline huvi osta ravimeid just

frantsiisiandja välja pakutud hulgimüüjatelt. Frantsiiside kaudu korraldatakse apteekide

tegevust, koostööpartnerite leidmist ja turundust. Sellest tulenevalt on hulgimüüjate valik

frantsiisiapteegi jaoks piiratud.

Apotheka Benu Südameapteek Euroapteek Muu

5.2. Apteegipinna kasutusõigused

Küsitluse kohaselt frantsiisiapteegid valdavalt üürivad apteegipindu, enamasti frantsiisiandjalt.

Osa üürib äripinda ka otse kinnistu omanikult, üksikud apteegipidajad omavad ise äripinda.

Valimis on allüürnikke kokku ~64%, üürnikke ~31% ning omanikke ~5% apteekidest.

Frantsiisiapteekide seas on allüürnikke ~72%, üürnikke 25% ning üks omanik.

Frantsiisilepinguta apteekide seas allüürnikke ei ole. Väheste eranditega allüürivad kõik ühe frantsiisiketi apteegid pindu ühelt ettevõtjalt. Ühe

frantsiisiketi puhul aga ei nähtu, et apteekidele ruume üüriv ettevõtja oleks seostatav mõne

frantsiisiandjaga. Konkurentsiamet selgitas Eesti 30 suurema kaubanduskeskuse andmetel välja, et suuremates

kaubanduskeskustes tegutsevad frantsiisiapteegid. Ka valimisse sattunud kuuest frantsiisi

mittekuuluvast apteegist ei tegutsenud ükski kaubanduskeskuses või haigla pinnal. Küsimusele, kas üldapteegi tegevusloa omajal on sõlmitud mingeid muid lepinguid, mille

täitmisest/mittetäitmisest/kehtivusest sõltub apteegi üüri- või allüürilepingu kehtivus (näiteks

mõne frantsiisilepingust tuleneva kohustuse mittetäitmisel kaotab üüri- või allüürileping

kehtivuse), vastas 19% jaatavalt ja 81% eitavalt. Samas lepingutest nähtuvalt on pigem tavaline,

et frantsiisiapteekide allüürilepingute kehtimine sõltub frantsiisilepingu kehtivusest. Üüripinnal tegutsevate apteekide aritmeetiline keskmine üür kuus on ~7850 eurot ning

mediaankeskmine üür ~4167 eurot. Tähelepanuväärne on ka see, et apteegiruume otse

kinnisvaraomanikult üürivate apteekide keskmine üürisumma on ~4170 eurot (mediaan 1562

eurot), samas kui nn ruume allüürile võtnud apteekide keskmine üürisumma on ~10 200 eurot

(mediaan 6550 eurot) (vt joonis 11). Apteegipinda otse kinnisvaraomanikust üürileandjalt üürivad apteegid maksavad üüri

keskmisest vähem, kuid ka nende käibed on väiksemad. Proportsionaalselt suhtena

kogukäibesse on otse üürivate apteekide üür madalam allüürivate apteekide üürist.

Joonis 11. Üürivate ja allüürivate apteekide võrdlus käibe ning rendisumma põhjal. Konkurentsiameti

koostatud joonis.

Läbiviidud turuküsitlus kinnitab seost, et just kaubanduslikult väärtuslikel ehk suurema käibega

äripindadel tegutsevad frantsiisiapteegid ei üüri ruume otse kinnistu omanikult, vaid saavad

äripinna oma kasutusse läbi vahendaja, kelleks sageli on frantsiisiandja. Frantsiisiandja

omakorda kuulub samasse kontserni ehk moodustab ühe ettevõtja seda apteeki peamiselt

varustava ravimihulgimüüjaga. Üürile võetud apteegipinna annab frantsiisiandja allüürile

frantsiisivõtjale. Selliselt otsustab frantsiisiandja ja/või temaga seotud ravimite hulgimüüja, kes

selles asukohas apteeki peab. Erinevalt frantsiisivälistest apteekidest tegutsevad

frantsiisiapteegid sageli just kaubanduskeskustes ning muudes väärtuslikes asukohtades nagu

näiteks haiglad. Seejuures on asukoht apteegiäris üks olulisemaid edukuse eeldusi. Käesolev

analüüs kinnitab seda, et apteegi käive on selges seoses võimalusega kasutada heas asukohas

äripinda. Tingimused eri frantsiisides varieeruvad, siiski on valdavalt ühtmoodi see, et allüürileping võib

lõppeda koos frantsiisilepinguga. Seega on frantsiisitingimuste korrektne täitmine eelduseks, et

apteegipidaja saaks oma tegevuskohas apteegi pidamist jätkata. Kuigi apteekide küsitluse

tulemused seda otseselt ei kinnita, näitavad allüürile andjate vastused ja lepingute analüüs

selgelt sellise seose olemasolu. Võttes arvesse, et apteek on kaubatarnete osas sõltuv

hulgimüüjast, ja lisades sellele ka asjaolu, et proviisorapteek allüürib pinda hulgimüüjaga

seotud ettevõtjalt, loob see arvestatavad eeldused apteegipidaja äritegevuse mõjutamiseks. Apteegipinna allüürimise praktikaga seondub lisaks küsimus, kuidas selline frantsiisiandja ja

ravimite hulgimüüja kontrolli all toimuv tegevus konkurentsi mõjutab. Täpsemalt on küsimus

võrdsetes konkurentsitingimustes olukorras, kus mõne ravimihulgimüüjaga samasse kontserni

kuuluvad lisaks apteegi frantsiisiandjale terve hulk muid ärisid, kes samuti kasutavad oma

tegevuseks kaubanduskeskuste äripindasid. On ilmne, et ettevõtja, kes on kaubanduskeskuse

pidajale suurpartneriks, omab üürniku rollis oluliselt suuremat läbirääkimiste jõudu võrreldes

€1 562,00

€400 000,00

€6 549,00

€836 597,00

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Üür/allüür Käive

Üürivad apteegid Allüürivad apteegid

mõne üksiku apteegiga, eriti kui apteek ei kuulu frantsiisiketti. Siinkohal on oluline ka

kaubanduspindade omanikel teadvustada, et konkurentsiseadus keelab konkurentsi kahjustava

eesmärgi või tagajärjega sobingud ettevõtjate vahel, millega võrdväärsete kokkulepete puhul

lepitakse kokku eri tingimuste rakendamises, millega pannakse äripartnerid ebasoodsasse

konkurentsiolukorda (KonkS § 4 lg 1 p 5). Võimalikke rikkumisi kontrollitakse

konkurentsijärelevalves.

5.3. Apteegikauba varumine ja tellimissüsteemid Apteegikauba varumise osas näitasid vastused, et 74% ostetavast kaubast moodustasid ravimid.

Oma frantsiisikette varustavad ravimihulgimüüjad Magnum Medical, Tamro Eesti ning

Baltfarma.30 Uuringu käigus selgus, et apteegid tellisid 4/5 kaubast ühelt ravimihulgimüüjalt, mis erineb

sõltuvalt frantsiisikuuluvusest (vt tabel 5). Eriti kõrge on see näitaja frantsiisiapteekidel, kes

ostavad oma peamiselt hulgimüüjalt keskmiselt umbes 88% ravimitest ja mitteravimitest.

Samas on see näitaja kõrge ka ilma frantsiisilepinguta apteekidel. Ka nemad ostavad ühest

kohast keskmiselt 81% kaubast. Vaid üksikud apteegid jagasid oma tellimusi eri hulgimüüjate

vahel ühtlasemalt, näiteks üks apteek jagas tellimused kolme hulgimüüja vahel suhtes 60:34:6

protsenti. Siit saab järeldada, et frantsiisiapteegid – aga vähemal määral ka frantsiisiga

mitteseotud apteegid – ostavad suurema osa kaubast oma peamiselt ravimihulgimüüjalt. Ehkki

võimalus on osta ka mõnelt konkureerivalt hulgimüüjalt, tehakse seda väga vähe.

Tabel 5. Kui suure koguse kaubast ostavad küsitlusele vastanud apteegiketid eri hulgimüüjatelt.

Konkurentsiameti koostatud tabel.

Eraldi küsimused olid ka tellimissüsteemide kasutamise osas. Konkurentsiamet uuris apteekide

kasutatavate tellimissüsteemidega seonduvat. Tellimissüsteemi all on peetud silmas IT-

lahendusi, mis üldjuhul jälgivad apteegi laoseisu ning mis esitavad hulgimüüjale kas

automaatselt või vähemalt teatud ulatuses tööd lihtsustaval viisil kaubatellimusi. Pea kõik apteegid kinnitasid, et nende kasutatavas tellimissüsteemis ei sisaldu üksnes apteeki

põhiliselt varustava hulgimüüja kaubad. Sealjuures loetlesid apteegid, milliste hulgimüüjate

kaubad seal veel sisalduvad. Üle 80% apteekidest kinnitasid, et neil endil on võimalik sellesse

30 Neist kahe esimese turuosad kokku ületavad 80% hulgimüügiturust, samas kui suurem osa ravimite hulgimüügi

tegevusloa omajaid on marginaalsed. Ravimiameti tegevuslubade registri andmetel on Eestis seisuga 06.12.2023

54 ravimite hulgimüügi tegevusluba omavat ravimite hulgimüügiga tegelevat ettevõtjat.

Magnum

Medical,

keskmine % Tamro,

keskmine, % Baltfarma,

keskmine, %

Muud

hulgimüüjad, keskmine, %

Apotheka 94.0 4.2 0.1 1.6 Benu 11.7 84.3 0.0 3.9 Euroapteek 5.4 23.7 69.7 0.9 Puudub

frantsiisileping 19.5 60.0 15.0 5.2 Südameapteek 89.3 4.8 0.7 4.8

tellimissüsteemi lisada teiste hulgimüüjate kaupu selliselt, et ka nende tellimine toimuks

automaatselt. Valdav enamik viimati nimetatud apteekidest seda võimalust väidetavalt ka

kasutab. Apteegid selgitasid samuti, milliste ettevõtjate pakutavat süsteemi ravimite tellimiseks ja/või

laoarvestuse pidamiseks apteegis kasutatakse. Kassasüsteemiga liidestatud programmide

kõrval on välja toodud mitmesuguseid veebilehepõhiseid lahendusi. Vastustest ilmnes, et

selliseid eri süsteeme on võrdlemisi palju, kusjuures tihti kasutatakse mitut lahendust korraga. Ligi 60% apteekidest kasutab automaatset tellimist müüdud toodete varu taastamiseks,

kusjuures suurema käibega ning frantsiisikettidega seotud apteegid kasutavad seda

tõenäolisemalt. Kokkuvõtvalt joonistub apteekide vastustes esitatud teabest välja alljärgnev tabel 6.

Vastanud ettevõtjate arv31

Automaattellimuse osakaal

11 81%–100% 6 61%–80% 5 41%–50% 1 1%–20% 17 0,00%

Tabel 6. Tellimissüsteemidega ostetavad kaubad. Konkurentsiameti koostatud tabel.

Konkurentsiamet uuris, kuidas valib tellimissüsteem, milliseid tooteid milliselt hulgimüüjalt

automaatselt tellitakse, ning kui apteeker tellib tooteid hulgimüüjatelt käsitsi (ehk mitte

automaatselt), siis kuidas seda tehakse. Vastustest ilmnes, et apteegid jaotavad oma tellimused

eri hulgimüüjate vahel pigem käsitsi. Sealjuures ei ilmnenud näiteid, kus tellimissüsteemid

jaotaksid tellimused automaatselt eri hulgimüüjate vahel, lähtudes näiteks odavaimast hinnast. Uurisime ka seda, miks ei osta apteek rohkem ravimeid ja mitteravimeid teistelt, mitte enda

põhiliselt hulgimüüjalt. Kokkuvõtlikult annab vastustest ülevaate alljärgnev joonis. Ühelt

hulgimüüjalt ostmist soodustavad eelkõige kasutajamugavus (sh tellimissüsteemid), teistelt

ostmisega seotud vähene oodatav kasu, frantsiisikoostöö kaudu saadavad ostuboonused jms. Selgelt enim levinud põhjuseks, miks apteegid kalduvad tellima kaupu vaid ühelt hulgimüüjalt,

on mugavus. Sellele järgnes hinnaerinevuse puudumine ja soodustused. Ära märgiti ka

ühilduvuse küsimused (vt joonis 12).

31 Küsimusele vastas 40 ettevõtjat.

Joonis 12. Apteekide eelistus hulgimüüja suhtes. Andmed kogus Konkurentsiamet.

Ravimihulgimüüjad on kohustatud üldapteeke võrdselt kohtlema (RavS § 44 lg 1 p 7). Võrdse

kohtlemise kohustus kehtib ka konkurentsiõiguses (vt KonkS § 4 lg 1 p 5 ja § 16 p 3), seepärast

tuleb ka apteegitarkvara väljaarendamisel ja rakendamisel järgida, et üht hulgimüüjat ei seataks

teistega võrreldes eelisseisundisse.

5.4. Ostukohustus ja -hüved ning tööjõurent Konkurentsiamet küsitles apteeke ka võimalike ostukohustuste ning -hüvede (boonused,

soodustused, preemiad jms) osas, mida apteegid saavad. Eranditult kõik apteegid kinnitasid, et

frantsiisiandja või hulgimüüjaga sõlmitud kokkulepetes ei sisaldu kohustust osta teatud osa

ravimitest või mitteravimitest lepingus määratud hulgimüüjalt. Ostumahust tulenevate

boonuste saamist kinnitas u 30% valimis olnud apteekidest. Nagu eelnevalt oleme juba märkinud, siis ühe erandiga kuuluvad frantsiisiandjad

ravimihulgimüüjatega ühte kontserni, moodustades konkurentsiõiguslikult ühe ettevõtja.

Hulgimüüjad kinnitasid oma vastustes, et nad ei paku frantsiisiapteekidele nende ostukäitumise

mõjutamiseks hüvesid nagu hinnasoodustused või tasuta pakendid. Küll aga kinnitasid

frantsiisiandjad, et nendega seotud apteegid saavad frantsiisisuhte raames hüvesid ning et

frantsiisivõtjale kehtivad teatud kohustused. Vastavad kohustused, nagu kohustus osaleda

ühisostudes, reklaami- jms kampaaniates, on sätestatud frantsiisilepingutes. Üks frantsiisiandja

annab kolmandatelt isikutelt saadud soodustustest, turundustasudest ja boonustest kindla

protsendi frantsiisivõtjatele. Lisaks mahupõhisele ostuboonusele on apteegid saanud

frantsiisiandjalt boonust frantsiisi eduka järgimise eest. Ühe frantsiisiandja kinnitusel on ta pidanud kogu frantsiisiketi huvides läbirääkimisi kaupade

tarnijatega, et tagada võimalikult soodsad tingimused oma frantsiisiapteekidele.

2 3

Puudub hinnaerinevus

Mugavus Soodustused/ boonused

Ühilduvus tellimissüsteemiga

Lai sortiment Pikaajaline koostöö

Frantsiisilepingu järgi saavad apteegid rahalise boonusmakse (hulgimüügi preemia)

frantsiisiandja läbiräägitud ühisostude korral. Teise frantsiisiandja kinnitusel pakub ta oma

frantsiisiapteegile ostuboonust, kui ta ületab teatud protsendi apteegipidaja käibest

kalendrikuus. Küsitluse käigus uuriti ka tööjõurendi kasutamist, nimelt seda, kas apteegid saavad oma

frantsiisipakkujatelt vajadusel tööjõudu rentida. Kahte eri frantsiisi kuuluvad 13 apteeki ehk

ligi kolmandik valimist on frantsiisiandjalt tööjõudu rentinud. Frantsiisilepingud sisaldavad

sätteid, milles on ette nähtud frantsiisivõtja õigus taotleda frantsiisiandjalt tema tööjõu

kasutamist tööjõunappuse korral. Lisaks tööjõu rendile on frantsiisi kaudu korraldatud

personaliteenuseid, nagu näiteks nõustamine apteegi töötajate töölevõtmisel, töölepingute üle

läbirääkimiste pidamisel ja töölepingute sõlmimisel, töölepingute lõpetamisel, töötajate üle

arvestuse pidamisel, töötajate palkade arvestamisel jne.

6. Ravimite hinnakujundusest Eespool toodud apteegisektori majandusnäitajate puhul tuleb rääkida ka ravimite

hinnakujundusest. Eesti ravimite hulgi- ja jaemüük ei toimi vabaturu reeglite alusel, sest on

allutatud hinnaregulatsioonile. Ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindlused on RavS § 15

lõigete 1–5 alusel piiratud. Ravimite hulgimüügil ei ole lubatud lisada ühele ravimipakendile

suuremat juurdehindlust kui 20% ning jaemüügil lubatav kõrgeim proportsionaalse

juurdehindluse määr on 40%. Kallimate ravimite puhul on lubatav juurdehindluse protsent

oluliselt väiksem.32 Konkurentsiameti hinnangul mõjutab hinnaregulatsioon ja sellega seotud turuosaliste

käitumine oluliselt seda, kuidas sektoris tulu teenitakse. Tuleb märkida, et ravimite juurdehindluste regulatsioon pole kaugeltki ainus riiklik meede, mis

ravimite hinnakujundust mõjutab. Olulised hoovad on ravikindlustuse seaduse (RaKS) alusel

kehtestatud ravimihüvitiste regulatsioon ning Tervisekassa hinnakokkulepped. Seadus

kohustab ravimite hulgimüügi tegevusloa omajat ja ravimite hulgimüügiga tegelevat ravimite

tootmise tegevusloa omajat Tervisekassale edastama kõigi ravimite hulgimüügi ostuhinnad (vt

RaKS § 42 lg 13), samuti tuleb hulgimüügi tegevusloa omajal esitada iga aasta 1. märtsiks

Sotsiaalministeeriumile eelmise aasta ravimite sisseostu- ja väljamüügihinna andmed. Lisaks

sõlmib Tervisekassa ravimite stabiilseks turustamiseks ja hinnatõusude vältimiseks

ravimitootjatega hinnakokkuleppeid, lähtudes tervise- ja tööministri 14.12.2017 määrusest nr

50 „Hinnakokkuleppe sõlmimise kord (edaspidi määrus nr 50).33 Viidatud määruse kohaselt

võib hinnakokkuleppe sõlmimise menetluse algatada nii ravimitootja kui Tervisekassa. On

tähelepanuväärne, et määruse nr 50 § 7 lg 4 kohaselt sõlmitud hinnakokkulepe ei kuulu

avaldamisele. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis 2023. aasta oktoobris Tartu Ülikooli RAKE uuring

32 Vt Vabariigi Valitsuse 21.02.2005 määruse nr 36 „Ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad ning

nende rakendamise kord“ lisa, kättesaadav siit. 33 RT I, 21.12.2017, 15, redaktsioon 26.05.2023 – k.a. https://www.riigiteataja.ee/akt/121122017015.

„Ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni toimimise ja muudatusvajaduste analüüs“,

mille raames käsitleti võimalusi ravimite hinnaregulatsiooni mudeli muutmiseks.34 Küsimus on

eelkõige ravimiseaduse § 15 lõigetes 1–4 sätestatud ravimite jae- ja juurdehindluste piirangutes

ja nende rakendamises. Konkurentsiamet on juba varem väljendanud seisukohta, et olemasolev

ravimite hinnaregulatsiooni mudel ei toimi. 01.09.2020 esitles Konkurentsiamet Sotsiaalministeeriumile läbiviidud ravimite hulgi- ja

jaemüügi juurdehindluste piirangute analüüsi ja tegi ettepaneku kehtestada lünkadeta

hinnakujunduse reeglid ning toimiv järelevalvesüsteem.35 Ameti hinnang põhineb hulgimüüjate

ja tootjate vaheliste arvelduste analüüsil, mis näitas, et seadusega kehtestatud juurdehindluse

määradest on võimalik minna mööda nn tootjate tagasimaksete (boonused jms) abil, mida

juurdehindluste hulka ei loeta. Lihtsustatult öeldes: kui ravimihulgimüüja kohustub piirduma

oma hinnakujunduses kindla juurdehindlusprotsendiga, siis rakendatav tagasimaksete praktika

näitab, et hulgimüüja tegelik müügitulu ravimipakendilt on sageli kordades suurem. Näiteks

kui hulgimüüja ostab tootjalt ravimi hinnaga 100 eurot, kuid tootja kannab sellest 30 eurot

hulgimüüjale eri instrumentide alusel lihtsalt tagasi (kreedit, müügiboonus jmt tootjate antavad

soodustused), siis ei ole hulgimüüja juurdehindluse protsent mitte 3% vaid 33%.

Konkurentsiameti 2020. aastal tehtud tootjate ja hulgimüüjate arvelduste pisteline analüüs

näitas, et tegelikult võivad tootjaallahindlused olla isegi suuremad. Konkurentsiamet hindas oma 2020. aasta analüüsis ka mittetoimiva hinnaregulatsiooni mõju

konkurentsiolukorrale, kusjuures analüüsi üheks ilmseks järelduseks oli juba 2020. aastal, et

ravimite hulgi- ja jaemüügihinnad on ühtlustunud. Ravimite piiratud juurdehindluste

tingimustes on letihinnad eri apteekides samad, samuti on ühtlustunud eri hulgimüüjate

väljamüügihinnad. Mitme ravimitootja esitatud andmetel müüvad nad ravimeid eri

hulgimüüjatele sama hinnakirja järgi. Ameti teostatud analüüs näitas, et n-ö ametliku

väljamüügihinna taustal tekivad suured erinevused sõltuvalt sellest, kui palju tootjad ühele või

teisele hulgimüüjale tagasi maksavad. Tulemuseks on ravimite hinnakujunduse läbipaistmatus

ning konkurentsi keskendumine sellele, milline hulgimüüja suudab tootjatega läbi rääkida

suuremates tagasimaksetes. Konkurentsiameti 2020. aasta analüüs keskendus tootjate ja

hulgimüüjate vahelistele tehingutele, kuid sarnased tagasimakseskeemid on võimalikud ka

hulgimüüjate ja apteekide vahelistes suhetes, eriti frantsiisiapteekide puhul. Tänane ravimite hinnakujunduse regulatsioon mõjub ka ravimimüügi jaetasandil hindu

ühtlustavalt, hinnakonkurents apteekides piirdub peaasjalikult tootjatelt ja frantsiisiandjatelt

lähtuvate kampaaniatega. Kuivõrd jaemüügi lubatud juurdehindlus on väike, siis sõltub

apteekide toimetulek seda enam koostööst frantsiisiandjaga (kellel valdavalt on seos

hulgimüüjaga), nagu ka saadavatest ostuboonustest. Piiratud juurdehindluste tingimustes on

frantsiisiketti kuuluval apteegil tõenäoliselt üsna vähene huvi aktiivselt ravimite

hinnakujundusega tegeleda. Siinne apteegireformi järelmitele keskendunud analüüs kinnitab, et pärast 01.04.2020 on

34 Tartu Ülikool, RAKE, 2023. Ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni toimimise ja muudatusvajaduste

analüüs. Kättesaadav siit. 35 Konkurentsiameti 01.09.2020 kiri nr 5-5/2020-032.

enamik apteeke läbi frantsiisikoostöö ja muude lepingute seotud ning säilitanud suhte neid

peamiselt varustava hulgimüüjaga. Frantsiisiketid ning nende taga seisvad hulgimüüjad

mängivad ravimite hinnakujunduses olulist rolli ning kehtiv juurdehindluste regulatsioon toetab

seda. Võimaliku lahendusena näeb Konkurentsiamet seesuguse korralduse sisseseadmist, mis paneb

hulgimüüjad omavahel konkureerima. See on ka eelviidatud RAKE uuringu üks järeldusi, mis

pakub välja pimepakkumismenetluse. Viidatud on ka võimalusele integreerida see

Ravimiregistriga.36 Hulgimüüjate hinnakonkurentsi elavdamine on vajalik eelkõige selleks, et

tootjate antavad allahindlused jõuaks jaetasandile ja sealt tarbijateni.

7. Kokkuvõte ja soovitused Sellest, kas apteegireformi keskseks teesiks olnud apteekide sõltumatuse ootus on täitunud,

annab tunnistust apteegiomanike endi käitumine. Üldistavalt saab analüüsi põhjal järeldada, et

apteegireformi eesmärgiks olnud sõltumatult käituvaid apteeke pole tekkinud. Ka pärast

apteegireformi toimivad apteegid etteantud keskkonnas väljakujunenud tingimustes, sõltudes

oma tegevuses paljudest õiguslikest ja majanduslikest teguritest, ennekõike aga hulgimüüjatest

ja frantsiisiandjatest. Proviisoromandisse läinud apteegid saavad oma ravimid enamasti ikkagi samalt

ravimihulgimüüjalt, kellele apteek varem kuulus, kusjuures suurimate hulgimüüjate turuosad

on kasvanud. Lisaks moodustavad frantsiisiapteekidega sõlmitud tarne-, laenu jmt lepingud

tiheda õigus- ja suhteraamistiku, mis jätab apteegiomandi apteekri sõltumatuse tagatisena

tagaplaanile. Näiteks frantsiisiga seotud piirangud, ravimite ühine hankimine ning sellega

seotud soodustused mõjutavad apteegi tegevust. Isegi kui apteegiga sõlmitud lepingud ei piira

ravimite ostmist ühe kindla hulgimüüjaga, ei saa frantsiisiapteekide puhul üldiselt eeldada

sõltumatust apteegikauba varumisel ja hinnakujunduses. Iga seesugune sõltuvussuhe ei kujuta

endast tingimata konkurentsiõiguslikku valitsevat mõju ega ole kehtiva õiguse järgi keelatud.

Proviisoromandis apteek, kes on lepinguliselt tihedalt seotud mõne hulgimüüjaga, ei pruugi

käituda sõltumatult vaid piirdub passiivse jaemüügikanali rolliga talle apteegi müünud

hulgimüüja teenistuses. Seesugune praktika takistab konkurentsiolukorra muutumist, jätkuvad

reformieelsed suhted.

7.1. Soovitused apteekide sõltumatuse tagamiseks ja kontrolliks

Seosed ravimihulgimüüjate, frantsiisiandjate ja apteekide vahel on ilmsed, seda kinnitab nii

ravimituru majandusanalüüs kui ka ameti läbi viidud pisteline turuküsitlus. Võtmeküsimus on, kuidas lõpetada olukord, kus sõltumatu apteegi pidamiseks vajalikud

ressursid on frantsiisiandja või hulgimüüja kontrolli all. Näiteks on apteegiäris asukoht üks

olulisem edukuse tagatis, mistõttu tasuks kaaluda läbimõeldud piiranguid sellele, kuidas tohib

apteegipidamiseks vajalike ressursside kasutamisõigust ja -tingimusi siduda frantsiisisuhte ning

36 Kättesaadav siit, lk 58-59.

sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Lisaks juba nimetatud ruumide allüürimisele

puudutab see ka IT-süsteemide, renditööjõu jms kasutamist.37 Seejuures on vajalik sellise

piirangu puhul üksikasjalik proportsionaalsuse hindamine. Reformi järgselt rakendatud valitseva mõju instrument ei ole taganud proviisorapteekide

sõltumatust vertikaalsest turusuhtest. Valitseva mõju tuvastamine konkurentsiõiguses sõltub

kontrollivõimaluse olemasolust või puudumisest. Isegi kui apteegi omanik omab de jure

valitsevat mõju, siis tema turukäitumisele võib avaldada mõju lepinguline raamistik läbi

frantsiisikohustuste, apteegipinna kasutusõiguse, aga ka laenukohustuste, seda eriti nende

apteekide puhul, kes reformijärgselt n-ö iseseisvusid. Kirjeldatud olukorras ei ole RavS

sätestatud valitseva mõju kontroll kohane tööriist. Selle asemel tuleks seaduses täpsemalt

sätestada eraldi reeglistik, pidades omandisuhete kõrval eriliselt silmas apteegivaldkonnas

reformijärgselt kujunenud lepingulisi suhteid. Soovitame ka keeldu kuuluda apteeki omava juriidilise isiku juhtorganisse isikul, kes samal ajal

kuulub apteegifrantsiisi pakkuja, ravimitootja, -hulgimüüja või tervishoiuteenuse osutaja

omanikeringi või juhtorganitesse, töötab seal või osutab sellele isikule teenuseid võlaõigusliku

lepingu alusel. Olukord, kus üks isik täidab samal ajal omavahel konkureerivate apteekide

juhataja rolli, toob ilmselgelt kaasa konkurentsiõiguslikult keelatud teabevahetuse, mis on juba

täna KonkS § 4 lg 1 p 4 alusel keelatud. Tõhusa riikliku kontrolli saavutamiseks tuleb tagada, et pädevatel asutustel on kättesaadav

terviklik teave. Võrreldes täna kehtiva valitseva mõju hindamise regulatsiooniga loob

täpsemate reeglite kehtestamine just apteekide sõltumatuse tagamist silmas pidades suurema

selguse, millised apteeke mõjutavad tegurid kuuluvad tegevusloa kontrolliesemesse ning millist

teavet ja kellele peab ettevõtja loamenetluses esitama.38 Seejuures on soovitatav just selline reeglistik, mis võimaldaks loamenetluses lähtuda apteegi

kontrolliga seotud majanduslikust reaalsusest, võttes arvesse kogu asjakohase teabe

majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta.39 Tasub kaaluda ka täiendavaid konkurentsiõiguslikke tööriistu. Analüüs teostati KonkS § 57 lg

1 p 1 alusel, selle kohaselt amet analüüsib konkurentsiolukorda turul. KonkS § 61 annab ametile

õiguse anda soovitusi. KonkS § 61 lg 1 kohaselt Konkurentsiamet võib anda riigiasutusele ja

kohaliku omavalitsuse üksusele, füüsilisele ja juriidilisele isikule soovitusi konkurentsiolukorra

parandamiseks. KonkS § 61 lg 2 kohaselt isik, kellele on Konkurentsiamet teinud soovituse,

peab Konkurentsiameti nõudel teavitama Konkurentsiametit soovituse täitmiseks

rakendatavatest meetmetest või põhjustest, miks meetmeid ei rakendata. Seega ametil on küll

pädevus anda soovitusi, aga seni kuni puudub tuvastatud rikkumine pole ametil õigust

turuosalistele siduvaid struktuurseid või käitumuslike ettekirjutusi teha. Mitmetes Euroopa

Liidu liikmesriikides käib aktiivne arutelu selle üle, kas oleks vaja anda konkurentsiasutustele

37 Muu hulgas võib võrdlevalt vaadata elektrituruseaduse § 18 lõikes 5 sätestatut. 38 Näiteks võib selgemalt reguleerida apteegiomaniku õigusi seoses frantsiisisuhtega, samuti sätestada

apteegipinna kasutamise, apteegi pidamise (nt laenulepingud apteegipidaja ja frantsiisiandja vahel jne) tingimused. 39 Vt RKHKo 18.03.21 asjas 3-18-1287, p-d 25.5-25.6 ning neis viidatud lahendid.

pädevus õiguslikult sekkuda ka siis, kui rikkumist ei olegi tuvastatud. Selline sekkumine ei ole

suunatud ettevõtjate sanktsioneerimisele vaid käitumise või siis ka ettevõtja turujõu

vähendamisele, et suurendada üldist majanduslikku heaolu aga kaitsta ka tarbijaid.

7.2. Soovitus rakendada avatud tellimissüsteeme

Müüdavate ravimite üle arvestuse pidamiseks ja laoseisu taastamiseks on apteekides kasutusel

tellimissüsteemid, mis lihtsustavad oluliselt apteegipidaja tegevust. On ilmne, et kui süsteem

soosib vaikimisi ravimite tellimist ühelt hulgimüüjalt, kindlustab see viimase eelisseisundi

teiste võimalike hulgiostukanalite ees. Ravimiturul konkurentsi tekitamiseks on vaja tagada

apteekide senisest suurem sõltumatus ravimihulgimüüjatest. Seejuures on oluline, et apteekrid

hakkaksid seda sõltumatust ka tegelikult kasutama, pannes hulgimüüjad reaalselt üksteisega

konkureerima. Seepärast on võtmetähtsusega, kuidas on üles ehitatud ja millisel viisil toimivad

tellimissüsteemid. Tegemist on mugavuslahendusega, mis teeb apteekrite töö märkimisväärselt

lihtsamaks. Mugavuse „hind“ võib aga väljenduda selles, et tellimissüsteem teeb eriti lihtsaks

just ainult ühelt hulgimüüjalt kaupade tellimise. Üheks lahenduseks on tellimissüsteem, kuhu saavad võrdsetel alustel liidestuda kõik

tegevusloaga hulgimüüjad. Apteekril peaks olema lihtne võimalus panna süsteem automaatselt

võrdlema eri hulgimüüjate pakkumisi. Selline korraldus looks hulgimüüjatele motivatsiooni

konkureerida. Alternatiiv on ka riigi keskse tellimissüsteemi loomine.