Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

EELNÕU

12.07.2024

Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse muutmise seadus (iseseisev õendusabi ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamisel)

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 102 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab tema juures ööpäevaringset

erihooldusteenust saavatele isikutele iseseisva õendusabi ulatuses, mille eest Tervisekassa on

tasu maksmise kohustuse üle võtnud.“;

2) paragrahvi 102 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõikes 3 asendatakse sõna „Sotsiaalkindlustusameti“ sõnaga „Tervisekassa“;

2) paragrahvi 52 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise

käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu ja

riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest Tervisekassa tervishoiuteenuste

loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagama

iseseisva õendusabi kättesaadavuse. Samuti on seaduses kehtestatud iseseisva õendusabi osutamise

minimaalne maht (tunnid). Lisaks jäigalt kehtestatud teenusemahule ei ole seni reguleeritud

erihooldusteenuse osutamisel pakutavat õendusabi andva õe ülesandeid, mistõttu on osutatav teenus

erihooldusteenuse osutajate juures erinev ja sõltub suuresti konkreetse tervishoiuteenuse osutaja

tõlgendusest. Kehtivad normid ei vasta enam ööpäevaringset erihooldusteenust saavate isikute

vajadustele.

Tervisekassa (edaspidi TerK) on koostöös Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM),

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA), Eesti Õdede Liidu ja erihoolekandeteenuse osutajatega

töötanud välja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi kirjelduse,

milles loetletakse kõik nimetatud teenuse raames tehtavad tegevused. Kirjeldus lisatakse TerK-i ja

tervishoiuteenuse osutaja vahel sõlmitava lepingu juurde.

Kindel raamistik annab kõigile osapooltele selguse selles, milliseid tegevusi edaspidi iseseisva

õendusabi osutajalt oodatakse. Uus teenus lisatakse TerK-i tervishoiuteenuste loetellu, mis tagab

ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava õendusabi ühtse sisu ja kvaliteedi ning annab

selguse ja kindluse nii erihooldusteenuse saajatele ja osutajatele kui ka tervishoiuteenuse

korraldajatele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud SoM-i hoolekande osakonna nõunik Liisa Päeske

([email protected], tel 5780 2943) ja sama osakonna hoolekandeteenuste ja toetuste poliitika juht

Tarmo Kurves ([email protected], tel 5919 0941). Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Lagle

Kalberg Sotsiaalkindlustusametist ning Mari Kalbin, Aivar Koppas ja Katrina Koha Tervisekassast.

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud SoM-i õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu

([email protected], tel 5855 3153). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud SoM-i analüüsi ja statistika

osakonna analüütik Marion Rummo ([email protected], tel 5866 8621). Eelnõu on

keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja

Virge Tammaru ([email protected], tel 5919 9274).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) sotsiaalhoolekande seadus: RT I, 14.12.2023, 4;

2) tervishoiuteenuste korraldamise seadus: RT I, 20.03.2024, 6.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu eesmärk on muuta ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva

õendusabi korraldus paindlikumaks, võimaldades reguleerida teenuse mahtu ja sisu vastavalt

sihtrühma vajadustele. Edaspidi on võimalik osutatavat õendusteenust kohandada ning teenuse sisu

ja mahtu vastavalt vajadusele uuendada.

Lisaks paindlikkusele on eelnõu eesmärk luua ühtne arusaam ja raamistik teenuse sisust, tagades

seeläbi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi kvaliteedi ja

parema seotuse tervishoiuteenuste üldise korraldamisega. Selle saavutamiseks viiakse teenuse

korraldamine ja rahastamine TerK-i. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutav iseseisev

õendusabi lisatakse TerK-i tervishoiuteenuste loetellu.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsuse koostamine (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine)1, mis esitati

27. juunil 2022. a kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Ööpäevaringse erihooldusteenuse

osutamisel pakutava õendusabi korralduse muudatus oli üks viidatud väljatöötamiskavatsuses

käsitletud teemadest. Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel selle teema kohta märkusi ei

esitatud. Eelnõu vastab väljatöötamiskavatsuses kirjeldatule.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (SHS).

Punktiga 1 muudetakse SHS § 102 lõike 4 sõnastust ja sätestatakse, et ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutaja tagab tema juures ööpäevaringset erihooldusteenust saavatele isikutele

iseseisva õendusabi selles ulatuses, mille eest TerK on tasu maksmise kohustuse üle võtnud. Kehtiva

SHS § 102 lõike 4 kohaselt peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagama iseseisva

õendusabi kättesaadavuse 40 teenust saava isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas. Lisaks on sama

paragrahvi lõigetes 5–7 täpsustatud iseseisva õendusabi mahtusid olenevalt ööpäevaringset

erihooldusteenust saavatest isikutest. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse SHS § 102 lõiked 5–7

kehtetuks.

Kehtiva korra kohaselt rahastab SKA riigieelarvest ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel

õendusabi. Erihoolekandeteenuse osutajatel on võimalus tagada õendusabi kättesaadavus ise teenust

osutades, registreerides end tervishoiuteenuse osutajana, või seda lepingu alusel tervishoiuteenuse

1 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/488639f8-4fbe-4cc7-b34b-

514c40f2b292.

3

osutajalt sisse osta (see jääb ka edaspidi nii). Õendusabi osutajate palgaraha katab SKA praegu

erihoolekandeteenuste eelarvest. Erihoolekandeteenuste eest makstav tasu (maksimaalne

maksumus) ei ole tõusnud oodatud tempos. Erihoolekandeteenuse osutajatel ei ole piisavalt

vahendeid, et maksta õele tervishoiutöötajate palgakokkulepetega kooskõlas olevat tasu, mis

omakorda toob kaasa õendusabi kvaliteedi halvenemise.

Alates 2020. aastast rahastatakse õendusabi väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust

pakkuvates hoolekandeasutustes TerK-i lepingu alusel, mis sõlmitakse nõuetele vastavat

tegevusluba omava juriidilise isikuga. SoM tegi 2022. aastal TerK-i juhatusele ettepaneku töötada

välja ka ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava õendusabi sisukirjeldus ja

korraldusmudel ning lisada see TerK-i tervishoiuteenuste nimekirja, et tagada õendusabi

korraldamisel ühtsed alused ja kvaliteet ning parem seotus tervishoiuteenuste üldise korraldamisega.

Kavandatava muudatuse eesmärk on muuta teenuse korraldamine vastavalt sihtrühma vajadustele

paindlikumaks ning kohandada õendusabi pakkumist ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel,

võttes arvesse sihtrühma eripära. Praegu sätestab SHS teenuse mahu tundides ja teenust saavate

isikute arvu, kuid ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja eripärast lähtudes (nt olenevalt

teenusesaajate diagnoosidest) võib kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse osutamiseks olla õendusabi

vajalik oluliselt suuremas või väiksemas mahus olenevalt ööpäevaringset erihooldusteenust

saavatest isikutest (äärmusliku abi- ja toetusvajadusega, autismispektri häirega, ebastabiilse

remissiooniga, kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud).

Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal tekib kohustus tagada teenusesaajatele ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamisel iseseisev õendusabi selles ulatuses, mille eest TerK on tasu maksmise

kohustuse üle võtnud. Nimetatud kohustus tagab kõikidele ööpäevaringse erihooldusteenuse

saajatele vajaliku õendusabi nende vajadustele vastavas mahus.

Asudes tasuma õendusabi eest TerK-i tervishoiuteenuste loetelu alusel, loob TerK uue

teenusemudeli, kus vastastikused õigused ja kohustused lepitakse kokku TerK-i ja tervishoiuteenuse

osutaja vahel sõlmitavas lepingus. Lepingulise reguleerimise eesmärk on luua selgus

erihoolekandeteenuse osutamisel pakutava õendusabi sisu puudutavas, millega tagatakse teenuse

ühtlane kvaliteet ja nõuetekohasus ning tekib võimalus teenuse sisus vajaduse korral paindlikult

muudatusi teha, arvestades nii teenuseosutajate kui ka teenusesaajate huve.

Punktiga 2 tunnistatakse SHS § 102 lõiked 5–7 kehtetuks. Viidatud sätete näol on tegemist

eranditega sama paragrahvi lõikes 4 sätesatud iseseisva õendusabi mahu üldreeglist (vt eelmise

punkti selgitust). Lõigetes 5–7 on iseseisva õendusabi mahtusid täpsustatud olenevalt

ööpäevaringset erihooldusteenust saavatest isikutest järgmiselt: a) ebastabiilse remissiooniga raske,

sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikud – 30 isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas; b)

kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikud – 20 isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas

ja c) ainult intellektipuudega isikud (sh kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud) – 40 isiku

kohta vähemalt 40 tundi nädalas.

Edaspidi sätestatakse teenus ja selle piirhind tervishoiuteenuste loetelus ning teenuse maht lepitakse

kokku tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitavas ravi rahastamise lepingus. TerK-i kaudu rahastatava

ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi maht on esialgu

planeeritud arvestusega, et ühe täiskoormusega õe kohta on 40 teenusesaajat ning see hõlmab kõiki

ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate sihtrühmi. Selle mahu arvutas TerK välja ööpäevaringset

erihooldusteenust osutavate tervishoiuteenuse osutajate tagasiside põhjal. Aasta jooksul jälgitakse

teenuse kasutamist ja hinnatakse vajadust, et teha kindlaks, kas mõni ööpäevaringset

4

erihooldusteenust saavate isikute rühm vajab rohkem või vähem õe teenust. Eelkõige saab muutuse

vajadust märgata teenuse kasutamise pealt (vastavad andmed kajastuvad õendusteenuse osutaja

esitatud raviarvetel) ning kindlasti arvestatakse ka õendusteenuse osutajate tagasisidega. Kui selgub

varem, et vajadus õendustegevuste järele on suurem, on TerK-il võimalik selle eest tasuda teiste

tervishoiuteenuste loetelus sätestatud teenuste (nt eriõe vastuvõtt, õe vastuvõtt, koduõendusteenus

vms) kaudu. Õe töökoormust arvestatakse vastavalt igas tegevuskohas majandustegevuse registris

registreeritud voodikohtade arvule. Selle alusel arvutatakse vajalik õdede töökoormus ja sõlmitakse

vastav leping.

Paragrahviga 2 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS).

Punktiga 1 muudetakse TTKS § 26 lõike 3 sõnastust ja sätestatakse, et sõltumata isiku

ravikindlustusega hõlmatusest rahastatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus

osutatud iseseisvat õendusabi SKA asemel TerK-i kaudu.

Eelnõu kohaselt võtab TerK 1. jaanuarist 2025. a SKA-lt üle ööpäevaringse erihooldusteenuse

osutamisel pakutava iseseisva õendusabi korraldamise ja rahastamise, mistõttu on vajalik muuta

varem SKA-l olnud rahastaja rolli.

Punktiga 2 muudetakse TTKS § 52 lõike 11 sõnastust. SHS-is sätestatud ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse tulevikus

riigieelarvest TerK-i kaudu ja riigieelarves TerK-i eelarvesse ettenähtud vahenditest TerK-i

tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Kehtiva seaduse kohaselt

rahastatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse (ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektri

häirega inimesele, ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesele,

ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilise remissiooniga inimesele ja ööpäevaringne

erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud inimesele) osutamisel pakutavat

iseseisvat õendusabi SKA kaudu teenuste maksimaalse maksumuse hulgas.

Teenuste maksimaalse maksumuse kehtestab SHS § 72 lõike 5 punkti 1 alusel minister määrusega.

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ § 2

lõigetes 5–7 on kehtestatud ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalsed maksumused, mis on

olenevalt teenusest 2024. aastal vahemikus 824–5521 eurot kuus. Õendusabi korraldamise ja

rahastamise üleminekuga TerK-i väheneb alates 1. jaanuarist 2025. a maksimaalne maksumus

õenduskomponendi võrra (v.a ravimite manustamiskordadeks jaotamise kulu).

Tabelis 1 on välja toodud erihoolekandeteenuste praegu kehtivad ja alates 1. jaanuarist 2025. a

kehtivad maksimaalsed maksumused ühes kuus ning maksumuste muutuse vahe eurodes.

Tabel 1. Erihoolekandeteenuste praegu kehtivad ja alates 01.01.2025 kehtivad maksimaalsed

maksumused ühes kuus ning maksumuste muutus

Teenus Teenuse

maksimaalne

maksumus kuni

31.12.2024

Teenuse

maksimaalne

maksumus alates

01.01.2025

Maksumuse

muutus (praegu vs.

01.01.2025), eurot

Ööpäevaringne erihooldusteenus 824 783

- 41

Ööpäevaringne erihooldusteenus

(kuni 10 või 12 inimest üksuses)

926 885 - 41

Ööpäevaringne erihooldusteenus

(kuni 6 inimest üksuses)

992 967 - 25

5

Teenus Teenuse

maksimaalne

maksumus kuni

31.12.2024

Teenuse

maksimaalne

maksumus alates

01.01.2025

Maksumuse

muutus (praegu vs.

01.01.2025), eurot

Ööpäevaringne erihooldusteenus

(pideva ja intensiivse äärmuslikult

kahjustava käitumisega autistid)

5521 5458 - 63

Ööpäevaringne erihooldusteenus

äärmusliku abi- ja toetusvajadusega

isikule

1278 1237 - 41

Ööpäevaringne erihooldusteenus

äärmusliku abi- ja toetusvajadusega

isikule (kuni 10 või 12 inimest

üksuses)

1490 1442 - 48

Ööpäevaringne erihooldusteenus

äärmusliku abi- ja toetusvajadusega

isikule (kuni 6 inimest üksuses)

1648 1603 - 45

Ööpäevaringne erihooldusteenus

ebastabiilse remissiooniga isikule

1176 1117 - 59

Ööpäevaringne erihooldusteenus

ebastabiilse remissiooniga isikule

(kuni 10 või 12 inimest üksuses)

1305 1249 - 56

Ööpäevaringne erihooldusteenus

ebastabiilse remissiooniga isikule

(kuni 6 inimest üksuses)

1461 1407 - 54

Ööpäevaringne erihooldusteenus

kohtumäärusega

hoolekandeasutusse paigutatud

isikule

2553 2404 - 149

Lisaks tehakse viidatud sotsiaalkaitseministri määruses muudatused (ööpäevaringse

erihooldusteenuse puhul jäetakse maksimaalsest maksumusest välja teenust saavate isikute

personaalsesse raviplaani mittekuuluvate käsimüügiravimite ning meditsiiniseadmete ja -tarvikute

kulu ning lisatakse kulu, mis on seotud isiku personaalsesse raviskeemi kuuluvate ravimite

manustamiskordadeks jaotamisega), mis on vormistatud käesoleva seletuskirja lisas esitatud

määruse kavandis. Isiku personaalsesse raviskeemi kuuluvate ravimite manustamiskordadeks

jaotamise kuluks on arvestatud 6,1 eurot kuus inimese kohta (see tugineb SKA 2024. a veebruaris

apteegiteenuse osutajatele saadetud päringule ravimite personaalse jaendamise teenuse hinna kohta),

kokku 168 726 eurot, mis kaetakse tulevikus tabelis 1 loetletud ööpäevaringsete erihooldusteenuste

maksimaalses maksumuses, sest TerK-i kaetav õendusabi eest makstav tasu seda ei sisalda.

Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab SHS § 100 lõike 2 punkti 4 kohaselt järgima

tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud raviskeemi. Erihooldusteenuse osutaja valib viisi,

kuidas korraldada isiku personaalse raviskeemi järgimine, sealhulgas ravimite

manustamiskordadeks jagamine. Siinjuures on võimalik kasutada apteekide pakutavat ravimite

personaalse jaendamise teenust2. Farmatseut kontrollib teenusesaaja raviskeemi, võrreldes seda

raviarsti määratud ravimite ja annustega ning õe tellimusega. Vea korral võtab ta ühendust õe või

arstiga. Igal annusepakendil on muu hulgas trükitud teenusesaaja nimi, kellaaeg, ravimi nimi ja

2 Vaata tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määrus nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja

kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“.

6

annus. Erihoolekandeteenuse osutaja võib ravimite manustamiskordadeks jagamist korraldada ka

muul viisil, näiteks tehes selle ülesandeks meditsiiniharidusega või muule vastavate teadmiste ja

oskustega töötajale. Tuginedes Ravimiameti juhendile, mis on koostatud hoolekandeteenuse

osutajatele ravimite käitlemiseks, on ravimite manustamiskordadeks jagamise juures oluline, et

ravimeid käideldakse vastavalt eeskirjadele ja arsti määratud raviskeemile ning et personal on

piisavalt juhendatud ja koolitatud. Oluline on see, et eespool välja toodud kvaliteedisüsteemi nõuded

on hoolekandeasutuses täidetud, asutuse töötajad on juhendatud ja välja õpetatud ning vastusalad on

paika pandud. Kuna aga erihoolekandeteenuse saajate raviskeemides on peamiselt narkootilisi ja

psühhotroopseid aineid sisaldavad ravimid, võiks erihoolekandeasutustes ravimite

manustamiskordadeks jagamise teenust võimaluse korral apteegiteenuse osutajalt sisse osta või seda

võiks teha meditsiiniharidusega töötaja.

TerK-i tehtud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava õendusabi kirjelduse alusel on

komponendipõhiselt välja arvutatud teenuse isikupõhine maksumus, mis on 100,75 eurot kuus. Hind

sisaldab alljärgnevaid komponente: 1) personalikulu 90,40 eurot; 2) meditsiinilised tarvikud

(korduvkasutusega, ühekordse kasutusega, ravimid, isikukaitsevahendid) 6,67 eurot ja 3) muud

kulud (arvuti töökoht, IT-ressurss, õe tööriided, ohtlike jäätmete utiliseerimine) 3,68 eurot.

Võttes arvesse seisuga 06.02.2024 ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate koguarvu 2359 inimest,

kelle puhul on tagatud õendusabi, on TerK-i korraldatava teenuse kogumaksumuseks

2 851 922 eurot. Eelnõu kohaselt rahastatakse alates 1.jaanuarist 2025.a ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamisel pakutavat iseseisvat õendusabi:

1) riigieelarvest TerK-i kaudu. See tähendab, et seni SKA eelarvesse ettenähtud õendusabi

rahastamiseks mõeldud summad (1 366 892, 09 €) nähakse riigieelarvega ette TerK-ile.

Sellest arvestatakse maha 168 726 eurot, mis on isiku personaalsesse raviskeemi kuuluvate

ravimite manustamiskordadeks jagamise kulu. 2025. aastal plaanitakse riigieelarvega TerK-

ile ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava õendusabi rahastamiseks

1 198 166 eurot;

2) riigieelarves TerK-i eelarvesse ettenähtud vahenditest. 2025. aastal planeeritakse selleks

1 653 756 eurot.

Täiendavat kulu eelnõu rakendamine riigieelarvele ei tekita.

Paragrahvis 3 sätestatakse seaduse jõustumine 2025. aasta 1. jaanuaril.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

Mõju analüüsimise eesmärk on hinnata seaduseelnõus esitatud muudatuste mõju

erihoolekandeteenuse osutajatele, teenusesaajatele, tervishoiuteenuse osutajatele, SKA-le, TerK-ile

ja riigieelarvele. Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne

mõju, mõju majandusele ja mõju riigivalitsemisele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati

nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud

sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

7

Sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm 1 – erihoolekandeteenuse saajad

2023. aastal sai ööpäevaringset erihooldusteenust 2487 inimest, mis moodustab 0,2% 18-aastasest

ja vanemast elanikkonnast (Statistikaameti andmetel 2023. a alguses 1 096 773 elanikku3).

Muudatus mõjutab teenusesaajate jaoks iseseisva õendusabi kättesaadavust ja kvaliteeti ning seeläbi

ka tervist ja heaolu. Muudatuse eesmärk on muuta iseseisva õendusabi korraldamine sihtrühma

vajadustele vastavamaks, arvestades sihtrühma eripärasid. Praegu on ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamise mahud vastavalt sihtrühmale küll SHS-is reguleeritud, kuid need ei

lähtu muudest eripäradest (nt teenusesaaja diagnoos või abivajaduse ulatus), mistõttu võib õendusabi

olla vajalik suuremas või väiksemas mahus. Edaspidi reguleeritakse õendusabi maht

tervishoiuteenuste loetelus. Õendusabi maht on esialgu planeeritud 40 teenusesaajale ühe õe

täiskoormuse kohta, hõlmates kõiki ööpäev läbi pakutava erihooldusteenuse sihtrühmi. See

tähendab SHS-iga võrreldes teatud teenusesaajate jaoks küll väiksemat mahtu, kuid ebasoovitava

mõju vähendamiseks jälgitakse aasta jooksul teenuse kasutamist ja hinnatakse vajadust, et teha

kindlaks, kas mõni ööpäevaringset erihooldusteenust saavate isikute rühm vajab õendusabi rohkem

või vähem. Kui selgub, et vajadus õendustegevuste järele on suurem kui esialgu planeeritud üks

täiskohaga õde 40 teenusesaaja kohta, on TerK-il võimalik selle eest tasuda teiste teenuste (nt eriõe

vastuvõtt, õe vastuvõtt, koduõendusteenus vms) kaudu. Seega on süsteem selles osas paindlik ning

ebasoovitav mõju teenusesaajale on hinnanguliselt väike. Selleks, et vähendada ebasoovitavate

mõjude riski teenuse osutamisele majanduslanguse tingimustes, kus riigil ei pruugi olla enam

piisavalt rahalisi vahendeid teenuse osutamiseks (sh teenustele, millel ei ole ettekirjutatud

piirmäära), on TerK varasemale praktikale tuginedes rakendanud mõju leevendamiseks kogu

tervishoiuteenuste loetelule Vabariigi Valitsuse poolt koefitsienti kehtestamist, mis tagaks teenuse

osutamise ka kitsastes eelarvetingimustes.

Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühma käitumises

kaasnevad muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju avaldumise

sagedus on väike, kuna iseseisva õendusabi leping sõlmitakse TerK-iga eeldatavasti pikemaks

perioodiks. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusega võib kaasneda teenusesaajate jaoks

esialgu väike ebasoovitav mõju juhul, kui teenusesaaja vajab rohkem teenust kui esialgu planeeritud

(40 teenusesaaja kohta üks täiskohaga õde), mis on aga paindlikul teenuse osutamisel kiiresti

maandatav teiste teenuste kaudu. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale oluline.

Mõju majandusele

Mõju sihtrühm 1 – erihoolekandeteenuse osutajad, sealhulgas need, kellel on tervishoiuteenuse

osutamiseks tegevusluba

2023. aasta SoM-i hoolekandestatistika aruande „Erihoolekandeteenused“ esialgsetel andmetel on

42 erihoolekande struktuuriüksust (allasutused arvestatud eraldi) märkinud, et on teinud 2023. aastal

kulutusi sisse ostetud õendusabiteenusele. Kokku osutas 2023. aastal ööpäevaringseid

3 Statistikaamet, 2024. Rahvastik soo ja vanuserühma järgi, 1. jaanuar. Kättesaadav:

https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV021

(08.05.2024). Arvestatud on 1. jaanuari rahvaarvu, kuna aastakeskmist rahvastikku ei ole 2023. aasta kohta veel

avaldatud.

8

erihooldusteenuseid SKA andmetel 87 struktuuriüksust, seega oli ennast tervishoiuteenuse osutajaks

registreerinud või muul moel õendusabi korraldanud üksusi 45. Kõikidest statistilisse profiili

kuuluvatest tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeettevõtetest (Statistikaameti andmetel 2023. aastal

2604 ettevõtet4) moodustavad need üksused veidi alla 2%.

SHS-is nõutud iseseisva õendusabi kättesaadavuse tagamiseks võib ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutaja registreerida end tervishoiuteenuse osutajana või osta teenust lepingu

alusel. Õendusabi rahastatakse SKA kaudu teenuste maksimaalse maksumuse hulgas. Muudatuse

tulemusel saab erihoolekandeteenuse osutaja end endiselt registreerida tervishoiuteenuse osutajana

või osta teenust lepingu alusel, kuid selleks, et saada õendusabi osutamise eest tasu, peab

tervishoiuteenuse osutajal olema õendusabi osutamiseks leping TerK-iga. Seega, kui

erihoolekandeteenuse osutaja ise on tervishoiuteenuse osutaja, sõlmib ta lepingu TerK-iga.

TerK tasub õendusabi eest tervishoiuteenuste loetelu alusel ning loob uue teenusemudeli, kus TerK-

i ja tervishoiuteenuse osutaja vahel lepitakse kokku vastastikused õigused ja kohustused.

Erihoolekandeteenuse osutaja, kes omab tervishoiuteenuse osutamiseks tegevusluba, saab võrreldes

praegusega paindlikumalt ja sihtrühma vajadustest lähtuvalt iseseisvat õendusabi planeerida. Kui

varem olid ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutavale iseseisvale õendusabile

seaduses määratud vaid kättesaadavuse nõuded ehk teenuse maht tundides, tekib muudatuse

tulemusel loodava uue teenusemudeli ja sõlmitava lepingu põhjal võimalus teha teenuse sisus

vajaduse korral paindlikult muudatusi, arvestades nii teenuseosutajate kui ka teenusesaajate huve.

Kui erihoolekandeteenuse osutaja omab ise tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba, kaasneb talle

muudatusega TerK-iga lepingu sõlmimisel ühekordne halduskoormus ja kohustus esitada arveid

TerK-ilt rahastuse saamiseks. Võib aga eeldada, et paljudega teenuseosutajatest on TerK-il ka

praegu lepinguline suhe, mistõttu on nad TerK-i rahastussüsteemi ja dokumenteerimisnõuetega juba

kokku puutunud ja täiendavat halduskoormust neile ei teki.

Nende erihoolekandeteenuse osutajate jaoks, kes ka praegu õendusabi sisse ostavad, tõuseb

eeldatavasti nende tagatava iseseisva õendusabi kvaliteet, kuna selleks, et saada rahastust õendusabi

osutamiseks, peab tervishoiuteenuse osutajal olema sõlmitud leping TerK-iga.

Erihoolekandeteenuse osutajatele tasub SKA maksimaalse maksumuse sees endiselt isiku

personaalsesse raviskeemi kuuluvate ravimite manustamiskordadeks jagamise kulu, hoolimata

sellest, kas ravimid on teenusesaajale määratud või mitte. Ülejäänud õendusabi osutamisega seotud

osa võetakse erihoolekandeteenuse maksimaalsest maksumusest välja (v.a ravimite

manustamiskordadeks jaotamise kulu) ja rahastus toimub TerK-i kaudu. Kuna ka varem oli summa

SKA eelarves planeeritud õendusabi rahastamiseks, ei mõjuta summa üleviimine TerK-i eelarvesse

teenuse muude kulude katmist.

Muudatusega kaasneb erihoolekandeteenuse osutajatele ka ülesanne korraldada

erihoolekandeteenuse saaja personaalsesse raviskeemi kuuluvate ravimite manustamiskordadeks

jagamine. Erihoolekandeteenuse osutaja saab ise otsustada, millisel viisil ta selle tagab, mistõttu

võib töökoormusega seotud mõju avalduda teenuseosutaja põhipersonalile või muudele töötajatele.

Muudatuse majandusliku mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, kuna sihtrühma käitumises

kaasnevad muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju avaldumise

sagedus on väike, kuna iseseisva õendusabi leping sõlmitakse TerK-iga eeldatavasti pikemaks

4 Statistikaamet, 2024. ER021: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted tegevusala järgi. Kättesaadav: ER021:

statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted tegevusala (emtak 2008) järgi. statistika andmebaas (08.05.2024).

9

perioodiks. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusega võib kaasneda väike ebasoovitav

mõju halduskoormuse näol, mis eeldatavasti on ühekordne. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale

oluline.

Mõju sihtrühm 2 – õendusabi osutajad, välja arvatud erihoolekandeteenuse osutajad, kellel on

tervishoiuteenuse osutamiseks tegevusluba (käsitletud eelmise sihtrühma all)

2023. aasta SoM-i hoolekandestatistika aruande „Erihoolekandeteenused“ esialgsetel andmetel on

42 erihoolekande struktuuriüksust (allasutused arvestatud eraldi) märkinud, et on teinud 2023. aastal

kulutusi sisse ostetud õendusabiteenusele. Muudatus puudutab lisaks tänastele erihoolekandeteenust

pakkuvates asutustes õendusteenuse osutajatele kõiki teisi koduõendusteenuse tegevusloa omajaid.

Seisuga 31. detsember 2023 oli Tervisekassal 113 õendusteenuse lepingupartnerit5. Kõikidest

tervishoiuteenuse osutajatest (2022. a 14496) moodustavad nad veidi alla 8%.

Muudatus mõjutab erihoolekandeteenuseid osutavatele asutustele õendusabi osutajaid. Edaspidi

peab neil rahastuse saamiseks olema leping TerK-iga, millega kaasneb kohustus esitada TerK-ilt

rahastuse saamiseks arveid. Võib aga eeldada, et paljudega neist on TerK-il ka praegu lepinguline

suhe, mistõttu on nad TerK-i rahastussüsteemi ja dokumenteerimisnõuetega juba tuttavad ja

muudatuse mõju neile on väiksem.

Muudatuse majandusliku mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, kuna sihtrühma käitumises

kaasnevad muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise

sagedus on väike, kuna õendusabi leping sõlmitakse TerK-iga eeldatavasti pikemaks perioodiks.

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Muudatusega võib kaasneda väike ebasoovitav mõju

halduskoormuse näol. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale oluline, arvestades eelkõige neid

õendusteenuse osutajaid, kellel lepingut TerK-iga veel ei ole.

Mõju riigivalitsemisele

Mõju sihtrühm 1 – SKA

Muudatus mõjutab SKA-d.

Töökorralduslikus mõttes kaasnevad SKA-le minimaalsed mõjud seoses uute teenusehindade

väljaarvutamisega ja nende lisamisega koondaruandesse. See on ühekordne tegevus, mis tähendab

hinnanguliselt umbes viie SKA ametniku töökoormuse mõningast kasvu. Muudatuse tulemusel

nähakse seni SKA eelarves ette nähtud iseseisva õendusabi rahastamiseks mõeldud summad

riigieelarvega ette TerK-i eelarves. Edaspidi katab SKA tervishoiuga seoses ööpäevaringse

erihooldusteenuse maksimaalse maksumuse arvelt vaid isiku personaalsesse raviskeemi kuuluvate

ravimite manustamiskordadeks jagamise kulu.

Muudatustega ei kaasne SKA-le IT-arenduste kulu.

Muudatuse riigivalitsemist puudutava mõju ulatus sihtrühmale on väike, kuna sihtrühma käitumises

erilisi muutusi ei toimu ning tarvidus muudatusega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele puudub.

5 Tervisekassa, 2024. Tervisekassa 2023. aasta majandusaasta aruanne. Kättesaadav:

file:///C:/Users/marion.rummo/Downloads/tervisekassa_aastaaruanne_2023_02.04.2024%20(3).pdf (03.07.2024) 6 Tervise Arengu Instituut, 2024. Iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad omaniku liigi, tervishoiutöötajate arvu ja

maakonna järgi. Kättesaadav: TTO15: Iseseisvad tervishoiuteenuse osutajad omaniku liigi, tervishoiutöötajate arvu ja

maakonna järgi. PxWeb (tai.ee) (16.05.2024).

10

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus on ühekordne. Mõjutatud sihtrühma suurus on

väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale väheoluline.

Mõju sihtrühm 2 – TerK ja riigieelarve

Muudatus mõjutab TerK-i. Iseseisva õendusabi saajate hulka lisanduvad erihoolekandeteenuse

saajad, kelle jaoks loob TerK uue teenusemudeli, kuid lähtub juba välja töötatud tööprotsessist ja

kasutab olemasolevaid süsteeme. Muudatus tähendab TerK-i jaoks eeldatavasti viie inimese (u 2,5%

kõigist TerK-i töötajatest) töökoormuse mõningast kasvu, mis tuleb uute lepingupartnerite

lisandumisega, kuid kuna lepingute sõlmimine väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust

pakkuvates asutustes õendusteenuse osutajatega on ka praegu TerK-i vastavate töötajate töö osa, ei

ole eeldatavasti tegemist täiesti uue olukorraga, mis vajaks kohanemist.

Samuti kaasneb muudatusega TerK-i ja riigieelarve kulude kasv, mis võttes aluseks ööpäevaringse

erihooldusteenuse saajate koguarvu, on TerK-i arvestuste kohaselt 2 851 922 eurot. Eelnõu kohaselt

rahastatakse alates 2025. aasta 1. jaanuarist ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutavat

iseseisvat õendusabi riigieelarvest TerK-i kaudu ja riigieelarves TerK-i eelarvesse ettenähtud

vahenditest.

Muudatuse riigivalitsemist puudutava mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühma

käitumises kaasnevad muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju

avaldumise sagedus on keskmine, kuna kokkupuude erihoolekandeteenuse osutajatega iseseisva

õendusabi lepingute sõlmimisega on regulaarne. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale oluline.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

TTKS-i muudatuse kohaselt hakkab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel teenusesaajatele

pakutavat õendusabi rahastama TerK. Selleks töötatakse välja pearahapõhisel rahastusel põhinev

rahastusmudel. Tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitavas lepingus lepitakse kokku konkreetsed

õendusteenused, mida teenuseosutaja peab isiku kohta makstava piirhinna raames osutama.

Teenuseosutaja hakkab TerK-ile esitama igakuiseid isikupõhiseid raviarveid, millel kajastuvad

konkreetsel perioodil inimesele osutatud õendusteenused. Ööpäevaringse erihooldusteenuse

osutamisel isikutele pakutava õendusabi andmed on aluseks tervishoiuteenuste loetelus oleva

teenuse sisu ja hinna edasisele kujundamisele.

TerK lähtub oma tegevuses Tervisekassa seadusest ning selles sätestatud eesmärkidest ja

ülesannetest. TerK-ile esitatud raviarvetel olev info kantakse TerK-i andmekogusse vastavalt selle

andmekoosseisudele selliselt, nagu praegu tehakse teiste raviarvetega. Täpsem isikuandmete

koosseis on sätestatud tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa

andmekogu pidamise põhimäärus“ § 7 lõikes 4.

Raviarvele kantav andmekoosseis on sätestatud sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9

„Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja

tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ 8. peatükis ja tervishoiuteenuse

osutajaga sõlmitavas lepingus. Eelnõu vastuvõtmine seadusena uut regulatsiooni andmete

kogumisel ega töötlemisel kaasa ei too. Isikuandmete töötlemine TerK-is toimub sarnaselt kõigi

teiste tervishoiuteenusega, mille eest TerK ravikindlustuse seaduse alusel tasu maksmise kohustuse

üle võtab või mille eest ta muu seaduse alusel tasub.

11

Andmekaitsealane mõju on minimaalne. Andmetöötlus toimub tervishoiuteenuse osutaja ja TerK-i

andmekogu vahel. Andmekaitsealane mõju on väike, kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik

senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jne),

mistõttu on tagatud nii organisatoorsed kui tehnilised meetmed. Seega rakendatakse ka andmekaitse

üldmääruse artikli 25 nõudeid (ehk lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtete rakendamine) –

vastavalt vajadusele on andmestik teatud juhul avaram või piiratum ja töötlustoimingud on

kontrollitud.

Tervishoiuteenuse osutaja kohustuses dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamine ja saata

õigusaktides sätestatud kujul andmed tervise infosüsteemi eelnõu muudatusi kaasa ei too.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Eelnõu kohaselt rahastatakse alates 1. jaanuarist 2025. a ööpäevaringse erihooldusteenuse

osutamisel pakutavat iseseisvat õendusabi riigieelarvest TerK-i kaudu ja riigieelarves TerK-i

eelarvesse ettenähtud vahenditest.

See tähendab, et seni SKA ööpäevaringsete erihooldusteenuste korraldamiseks ettenähtud

maksimaalseid maksumusi vähendatakse õendusabi rahastamiseks ettenähtud summade võrra,

misjärel nähakse 2025. aasta riigieelarvega TerK-ile ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel

pakutava õendusabi rahastamiseks otse riigieelarvest ette 1 198 166 eurot. Lisaks rahastab TerK

viidatud teenuse osutamist riigieelarves TerK-i eelarvesse ettenähtud vahendite arvelt. 2025. aastal

planeeritakse selleks 1 653 756 eurot.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga seoses ei ole vaja kehtetuks tunnistada kehtivaid ega kehtestada uusi rakendusakte, kuid

seaduse vastuvõtmisel on vaja muuta järgmisi määrusi:

1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“;

2) sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse

Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise

metoodika“ (kajastatakse teenuse piirhinna kujunemise metoodikat);

3) Vabariigi Valitsuse määrus „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (täiendatakse uue

teenusega).

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“

muutmise kavand on esitatud seletuskirja lisas 1. Teiste määruste kavandid valmistab TerK ette

hiljem, need peab heaks kiitma TerK-i nõukogu ja seejärel saadetakse need eelnõude infosüsteemi

kaudu kooskõlastamiseks.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. Võttes arvesse, et ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel

pakutava õendusabi korraldus ja rahastamine muutub, on seda kohane teha uue eelarveaasta algusest.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Ravimiametile,

12

Terviseametile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Erihoolekandeteenuste

Pakkujate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale,

Õiguskantslerile, Eesti Tegevusjuhendajate Liidule, Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste

Liidule.

Justiitsministeerium esitas märkused, Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Oma

arvamuse esitasid Eesti Õdede Liit, Tervisekassa, Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet,

Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Mustamäe Apteek OÜ.

Esitatud märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel on seletuskirja lisas 2.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium

Meie 24.07.2024 nr 1.2-2/58-7

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Lisa 1 Rakendusaktide kavand 4. Lisa 2 Kooskõlastustabel

Liisa Päeske 57802943 [email protected]

Seletuskirja lisa 1

KAVAND

SOTSIAALKAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste

rahastamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6

alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste

rahastamine“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kogukonnas elamise teenuse puhul kaetakse maksimaalse maksumuse hulgas lisaks

käesolevas paragrahvis sätestatule teenust saavate isikute personaalsesse raviplaani

mittekuuluvate käsimüügiravimite ning meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu.“;

3) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul kaetakse maksimaalse maksumuse hulgas lisaks

käesolevas paragrahvis sätestatule inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise

vahendite kulu ja isiku personaalsesse raviskeemi kuuluvate ravimite manustamiskordadeks

jagamise kulu.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

1

Seletuskirja lisa 2

Kooskõlastustabel sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (iseseisev õendusabi ööpäevaringsel

erihooldusteenusel)

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Eesti Õdede Liit Kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

Tervisekassa Ettepanek on asendada seletuskirja leheküljel 3 oleva viimase

lõigu esimene lause: „Edaspidi reguleeritakse teenuse maht

tervishoiuteenuste loetelus,“ lausega „Edaspidi sätestatakse

teenus ja selle piirhind tervishoiuteenuste loetelus ja teenuse

maht tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitava ravi rahastamise

lepingus.“

TTL-s sätestatakse teenuse piirhind. Täpsem ööpäevaringsel

erihooldusteenusel pakutava õendusteenuse sisu ja sellega

seoses ka teenuse maht ehk mida üks täiskoormusega töötav

õde suudab tagada, lepitakse kokku ravi rahastamise lepingus.

Sarnaselt on see lahendatud täna ööpäevaringsel

üldhooldusteenusel pakutava õendusteenuse puhul, kus

üldhooldusel pakutava õendusteenuse maht (mitut inimest üks

täiskoormusega töötav õde ühes nädalas teenindab) on lepitud

kokku lepingu lisas 1 ja õendusteenuse sisu lepingu lisas 2

(leping täismahus kättesaadav:

https://www.tervisekassa.ee/partnerile/raviasutusele/ravi-

rahastamise-lepingud/oendusteenus-uldhooldekodus).

Arvestatud. Seletuskirja muudetud.

Erihoolekandeteen

use Pakkujate Liit

1. Erihoolekandeasutuste Pakkujate Liit ei nõustu sellega, et

õendusteenuse üleminek Tervisekassale ei tule eelarve

lisavahenditest, vaid selleks võetakse vähemaks niigi

alarahastatud erihoolekande teenuste hindu palju suuremas

määras, mis täna õendusteenusele kulub. Näiteks

ööpäevaringselt kohtumäärusega teenuse pearaha

1. Erihoolekandeteenuste (EHK teenused)

maksimaalsed maksumused kehtestatakse

sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusega

nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“. Õendusabi

korraldamise ja rahastamise üleminekuga TerK-i

väheneb alates 01.01.2025 maksimaalne maksumus

2

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

maksimaalsest maksumusest võetakse ära 149 eurot inimese

kohta kuus. Täna on vastav kulu AS Hoolekandeteenused

näitel 53 eurot kuus. Samuti on ebaloogiline, et teenuseraha

vähendamisel võetakse arvesse üksuse suurusi (6 inimest

üksuses või 10 inimest üksuses) kuigi seletuskirjast on aru

saada, et 40 inimese peale arvestatakse 1 täiskohaga töötaja,

sõltumata inimeste arvust elamisüksuses.

2. Teine ebakõla on ravimite jaendamise regulatsioonis.

Seaduse muudatuses on välja toodud, et seda Terviskasse

õendusteenuse osana pakkuma ei hakka ja see raha jääb

erihoolekandeteenuse osutaja kanda ja sisaldub teenuse

pearahas. Kui siiamaani oli peamine osa erihoolekandes

osutatavast õendustegevustest arstidele helistamise kõrval just

ravimite jaendamine kassettidesse, siis antud olukord võib

tingida selle, et erihoolekandeteenuse osutaja peab võtma tööle

eraldi inimese, kes hakkab ravimeid jaendama. Küll on jäetud

võimalus, et liituda saab ka ravimite pakendamise teenusega,

aga ei pea. See tähendab ju lisa õenduskompetentsiga inimese

tööle vormistamist, sest tegevusjuhendajad ei saa

farmakoloogilist väljaõpet ja neil ei ole mingisugust õigust

meie klientide ravimeid jaendada. Erihoolekandeteenuse

Pakkujate Liit palub see osa seaduse regulatsioonis kindlasti

üle vaadata ja korraldada nii, et ka ravimite jaendamine oleks

õenduskomponendi võrra (v.a ravimite

manustamiskordadeks jaotamise kulu). Eelnõu puhul

oleme aluseks võtnud SKA poolt tehtud arvutused EHK

teenuse hinnas õenduskomponendi maksumuse kohta,

mis lähtuvad õendustöötaja töötasu ja õendusteenuse

majanduskulu (sh kabineti sisustus, töövahendid,

supervisioon, koolitus, tööriietus, tervisekontroll ja

vaktsineerimine) arvestusest, vastavalt EHK hinna

kulumudelipõhistele proportsioonidele. Olgu lisatud, et

EHK kulumimudelipõhise arvutuste juures võetakse

teenuste puhul arvesse ka teenuseüksuse suurusi,

mistõttu on ka EHK õenduskomponendi arvutuse juures

oluline sellega arvestada.

2. Mitte arvestatud. Selgitame, et ravimite personaalne

pakendamine (ehk ravimite jaendamine) peaks liikuma

Eestis erihoolekandeteenuste korraldamisel selles

suunas, et teenuseosutajad tellivad jaendamise teenuse

ise apteegist sisse. Oleme veendunud, et selle ülesande

toimimine on täna võimalik tagada ka ilma seaduses

kellelegi pandud kohustusena sätestamist.

SKA poolt rahastatud ravimite manustamiskordadeks

jagamise rahaga saab erihoolekandeteenuse osutaja ise

otsustada, kuidas tagada SHS § 100 lõike 2 punktis 4

toodud kohustuse järgimine ja isikule määratud

raviskeemi järgimine. Olgu lisatud, et TerK poolt

korraldatava ööpäevaringse erihooldusteenuse

osutamisel pakutava iseseisva õendusabi raames

teostatavate üleseannete kirjeldus sisaldab ka suhtlemist

inimese raviskeemide järgmisega seonduvalt perearsti,

3

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Tervisekassa poolt pakutav teenuse osa. See peab jääma õdede

kompetentsiks.

3. Oleme mures ka teenuse kvaliteedi kontrolli pärast.

Seadusemuudatuses on viidatud, et teenuse kvaliteet peaks

kliendi jaoks muutuma paremaks seetõttu, et õendusteenuse

osutajal on leping Tervisekassaga. See ei ole piisav argument

ega tõestus kvaliteedi tõusule. Täna on kohustus

õendusteenuse kvaliteeti kontrollida teenuse ostjal ehk siis

erihoolekandeteenuse osutajal, kes saab igapäevaselt jälgida

õendusteenuse osutajat. Tänane praktika on see, et saame

võimalikult operatiivselt viidata puudustele ja lepingu

mittetäitmisele ja kiiresti ka probleemid lahendatud. Uue

seaduse regulatsiooni valduses jääb erihoolekandeteenuse

osutaja kõrvalisse rolli, sest õendusteenuse osutaja on

lepingulises suhtes Tervisekassaga. Seaduses ei ole sätestatud

kuidas erihoolekandeteenuse osutaja saab sekkuda

teenuseosutamise kvaliteedi hindamisse ning milline on üldse

protseduur õendusteenuse osutaja valikul.

pereõe, apteegiteenuse osutajaga, sh ravimite

jaendajaga. Erihoolekandeteenuse osutajal tuleb

ravimite käitlemisel täita erinevaid nõudeid, mis

puudutavad ravimite hankimist, säilitamist ning ravimite

kasutamist ja arvestust, kuid see ei eelda ilmtingimata

meditsiinilist haridust, kui järgitakse arsti määratud

raviskeemi, kuulatakse apteekri nõuandeid ravimi

kasutamise ja säilitamise osas, loetakse ravimi pakendis

olevat infolehte ja täidetakse asutuses eeskirjadega paika

pandud põhimõtteid (Ravimiameti juhend: Juhend

hoolekandeteenuse osutajatele ravimite käitlemiseks.pdf

(ravimiamet.ee))

3. Selgitame. Edaspidi sätestatakse teenus ja selle

piirhind tervishoiuteenuste loetelus (TTL) ja teenuse

maht (täpsem ööpäevaringsel erihooldusteenusel

pakutava õendusteenuse sisu ja sellega seoses ka teenuse

maht ehk mida üks täiskoormusega töötav õde suudab

tagada) tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitava ravi

rahastamise lepingus (RRL). Sarnaselt on see lahendatud

täna ööpäevaringsel üldhooldusteenusel pakutava

õendusteenuse puhul, kus üldhooldusel pakutava

õendusteenuse maht (mitut inimest üks täiskoormusega

töötav õde ühes nädalas teenindab) on lepitud kokku

RRL-i lisas 1 ja õendusteenuse sisu RRL-i lisas 2 (leping

täismahus kättesaadav:

https://www.tervisekassa.ee/partnerile/raviasutusele/rav

i-rahastamise-lepingud/oendusteenus-uldhooldekodus).

Tervisekassa on erinevate osapooltega koostöös

töötanud välja erihoolekandeteenusel pakutava iseseisva

4

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

õendusabi teenuse sisukirjelduse, mis annab teenusele

ühtsed raamid ning nõuded, tagades ühtlase kvaliteedi

iseseisva õendusabi teenusel. Lisaks nõuab TerK oma

lepingutega, et teenuse osutamine oleks õigusaktidele

vastavalt dokumenteeritud ja sisestatud tervise

infosüsteemi, mis tagab samuti läbipaistvuse ja aitab

kaasa kvaliteedi kontrollile.

SHS-i kohaselt peab ööpäevaringse erihooldusteenuse

osutaja tagama iseseisva õendusabi kättesaadavuse.

Teenuseosutaja peab leidma endale õendusabi osutava

koostööpartneri, kellega sõlmib vastava

koostöökokkuleppe. Õendusteenuse osutaja sõlmib

lepingu TerK-iga. Ööpäevaringse erihooldusteenuse

osutajal on võimalik informeerida TerK-i probleemidest

oma asutuses õendusteenuse korraldamisel. Kindlasti

jääb ka Sotsiaalministeerium omaltpoolt koostöös TerK-

ga jälgima teenuse käivitumist ning oleme valmis

tegema operatiivseid muudatusi, kui see vajalikuks

osutub.

Sotsiaalkindlustus

amet

1. Arvestades, et iseseisva õendusabi tuleb edaspidiselt

osutada ulatuses, mille eest on Tervisekassa võtnud üle tasu

maksmise kohustuse, vajaks sellega seonduvalt täpsustamist

ka iseseisva õendusabi järelevalvega seonduv. See tähendab,

et kui senini teostas SHS § 157 lõike 1 alusel SKA riikliku

järelevalvet ka selle üle, kas teenuseosutaja tagas iseseisva

õendusabi teenuse kättesaadavust SHS-is sätestatud mahus,

siis edaspidiselt vajaks eelnõu § 1 punkti 1 järelevalve erisust.

Oleks mõistlik kui edaspidiselt teostaks õendusabi

kättesaadavuse ja selle osutamisega seonduvate küsimuste üle

1. Mittearvestatud. SKA-l on eelnõu kohaselt ka

edaspidi pädevus ja kohustus teostada riiklikku

järelevalvet SHS § 157 lõike 1 alusel selle üle, kas

teenuseosutaja tagab iseseisva õendusabi osutamise

ulatuses, milles on tasu maksmise kohustuse üle võtnud

TerK. Selles osas kehtiva õigusega oluliselt midagi ei

muutu (seni teostas SKA riiklikku järelevalvet m.h selle

üle, kas teenuseosutaja tagas iseseisva õendusabi

kättesaadavuse SHS § 102 lõigetes 4–7 sätestatud

ulatuses). Riikliku järelevalve teostamine on Vabariigi

Valitsuse seaduse (vt § 70 ja 71) kohaselt eelkõige

5

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

riikliku järelevalvet sama organ, kelle pädevuses on tasu

maksmise kohustuse ülevõtmine.

2. SHS § 100 lõike 2 punkti 4 kohaselt on ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamise käigus kohustatud teenuseosutaja

muuhulgas järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt täisealisele

isikule määratud raviskeemi. Raviskeemi täitmise puhul on

senini olnud olulisel kohal ka teenuse saajate isiklikke ravimite

dosaatoritesse jagamine, mida osaliselt on senini meile

teadaolevalt teinud õendusabi osutajad. Kuivõrd

ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel puhul võivad

klientide ravimite hulka kuuluda ka narkootilisi- ja/või

psühhotroopseid aineid sisaldavad ravimid, siis vajaks meie

hinnangul raviskeemi järgimise ja ravimite dosaatoritesse

jagamisega seonduvad küsimused täiendavat tähelepanu.

Täpsemalt tasuks edaspidi kaaluda, kas nimetatud tegevustega

seonduvas osas tuleks ette näha täiendavaid nõudeid teenust

vahetult osutavale isikule või ravimite käideldavusega seotud

tegevustele. Seda eriti olukorras kui ravimite dosaatoritesse

jagamist ei tee edaspidi õendusabi osutajad.

ametite (s.h SKA) ja inspektsioonide ja neis töötavate

ametnike ülesanne (vt ka ATS § 7 lg 1 ja 2 ning lg 3 p

2). Riiklik järelevalve on üks riigi tuumikfunktsioone,

mille nö riigist välja delegeerimine ei ole üldjuhul

võimalik. TerK on avalik-õiguslik juriidiline isik ja seal

ei tööta ametnikke. TerKi esmane funktsioon on

tervishoiu rahastamise korraldamine –

ravikindlustushüvitiste võimaldamine ja

tervishoiuteenuste eest tasumine.

TerK teostab enda lepingupartnerite üle lepingulist

järelevalvet (s.o kontrolli selle üle kas nad tegutsevad

vastavalt ravi rahastamise lepingus kokkulepitule).

2. Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud.

Selgitame, et tänases õigusruumis ei ole reguleeritud,

kes võib erihoolekandeasutuses manustamiskordade

kaupa patsiendile väljastamiseks ravimeid

ravimikarpidesse/dosaatoritesse panna ja patsientidele

manustamiseks väljastada, st seda võivad

erihoolekandeasutuses teha ka meditsiinilise hariduseta

töötajad, kui see on asutuse sisemise töökorraldusega nii

paika pandud ja töötajad on selle ülesande osas

juhendatud.

Arvestades, et ravimikarpe/dosaatoreid täidetakse

rangelt arsti määratud raviskeemi järgi ning sealjuures ei

ole vaja raviotsuseid teha, siis ei eelda see tegevus

meditsiinilist haridust. Küll aga tuleb arstil raviskeem

regulaarselt üle vaadata, et selles vajadusel muudatusi

teha ja teenusesaajat jälgiv personal peab arstile märku

6

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

andma, kui tervislik seisund halveneb või muutub, et

arst saaks vajadusel raviskeemi korrigeerida.

Leiame, et ravimite jaendamine peaks liikuma Eestis

erihoolekandeteenuste korraldamisel selles suunas, et

teenuseosutajad tellivad ravimite personaalse

pakendamise teenust apteekide vahendusel sisse. Oleme

veendunud, et selle ülesande toimimine on täna võimalik

tagada ka ilma seaduses kellelegi pandud kohustusena

sätestamist. TerKi poolt koordineeritud õendusteenuse

raames jälgitakse õe poolt patsientide ravimite võtmise

regulaarsust, raviskeemi järgimist ja kõrvaltoimete

ilmnemist ning antakse arstile väärtuslikku tagasisidet

teenusesaaja seisundi muutustest ja ravimite toimest.

Ravimite jaendamise juures on oluline, et ravimeid

käsitletakse vastavalt eeskirjadele ja arsti määratud

raviskeemile, ning personal on piisavalt juhendatud ja

koolitatud. Tuginedes Ravimiameti koostatud juhendile

(https://www.ravimiamet.ee/sites/default/files/documen

ts/2022-

05/Juhend%20hoolekandeteenuse%20osutajatele%20ra

vimite%20k%C3%A4itlemiseks.pdf) peab igas

hoolekandeasutuses olema asutuse juhi poolt kinnitatud

eeskiri ravimite säilitamiseks ja arvestuse pidamiseks.

Ravimite säilitamise eeskiri peab kirjeldama ravimite

säilitamise kohti ja tingimusi hoolekandeasutuses (sh

ravimite säilitamisruumides ja külmkappides

temperatuuri järgimist, kõrvaliste isikute juurdepääsu

piiramist jmt).

Ravimite arvestuse pidamise eeskiri peab hõlmama ka

ravimite hankimist, hankedokumentide säilitamist,

7

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

kuidas ravimid jõuavad

teenusüksusesse/tegevusjuhendajateni, ravimite

kasutamise dokumenteerimist ning inventuuri tegemist

(Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr 20

https://www.riigiteataja.ee/akt/854400).

Nõustume, et kuna erihoolekandeteenuse saajate

raviskeemides on peamiselt narkootilisi ja

psühhotroopseid aineid sisaldavad ravimid, siis võiks

võimaluse korral erihoolekande asutustes ravimite

manustamiskordadeks jagamise teenust kas

apteegiteenuse osutajalt sisse osta või seda teha

meditsiiniharidusega töötaja. Jälgime omaltpoolt

TerK õendusteenuse korraldamist peale reformi

jõustumist ning oleme valmis koostöös Ravimiameti ja

Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonnaga ette võtma

õigusloomelisi muudatusi kui see osutub vajalikuks.

Lisaks saame ühiselt üle vaadata tegevusjuhendaja

koolituse õppekavas sisalduva ravimitega seonduva

ettevalmistava osa. Teadlikkuse tõstmiseks on võimalus

ühiselt korraldada ka teenuseosutajatele infopäevi

(sarnaselt 03.06.2024 toimunud erihoolekandeteenusel

osutatava õendusabi infopäevale).

Ravimiamet Eelnõu seletuskirja lk 5 eelviimases taandes on viimases lause

kohaselt igal annusepakendil vajalik näidata teenusesaaja

nimi, kellaaeg, ravimi nimi ja annus. Ravimiamet selgitab, et

personaalselt jaendatud ravimite märgistamise nõuded on

sätestatud tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määrus

nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise, jaendamise ja

kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt

valmistatavate ravimite loetelu“ § 16. Ebatäpsuste vältimiseks

Arvestatud. Viide määrusele oli seletuskirjas

joonealuses märkuses. Selguse huvides on seletuskirja

veel täiendatud.

8

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

eelnõu seletuskirjas osaliselt loetletud andmete kohta on

mõistlik ja vajalik viidata kehtivatele personaalselt jaendatud

ravimite märgistamise nõuetele.

Eesti Puuetega

Inimeste Koda

1. Kas 6.10 eurot on piisav summa inimese kohta, et

teenuseosutaja saaks vabaturult ravimite

manustamiskordadeks jagamist tellida? Arvestades, et see

summa on arvestatud Sotsiaalkindlustusameti 2024. a

veebruaris apteegiteenuse osutajatele saadetud päringule

ravimite personaalse jaendamise teenuse hinna kohta.

2. Millised on riskid, et teenuseosutajad hakkavad ise ravimeid

jaotama (erihoolekandeteenuse personal, kes suures osas

koosneb tegevusjuhendajatest). Milline on tegevusjuhendajate

ettevalmistus ravimite jaotamiseks?

1. Selgitame, et summa arvestamisel lähtuti antud hetkel

SKA poolt läbi viidud turu-uuringu tulemustest, mille

puhul võtsime hinnastamise aluseks kõige kõrgema

hinna, mis liidetakse teenuse kogumaksumusele.

Teenuseosutaja ei ole kohustatud ravimite

manustamiskordadeks jagamist sisse tellima kuna SKA

poolt rahastatud ravimite manustamiskordadeks

jagamise summa alusel saab erihoolekandeteenuse

osutaja ise otsustada, kuidas korraldada SHS § 100 lõike

2 punktis 4 toodud kohustus (isikule määratud

raviskeemi järgimine).

2. Ravimite käitlemise puhul lähtutakse tänases

õigusruumis Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr 20

„Ravimialase arvestuse eeskirjad tervishoiuteenuse või

veterinaarteenuse osutamisel ning hoolekandeasutuses“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/854400) ja

Ravimiameti koostatud juhendist hoolekandeteenuse

osutajatele ravimite käitlemiseks (Juhend

hoolekandeteenuse osutajatele ravimite käitlemiseks.pdf

(ravimiamet.ee), kus on välja toodud nõuded järgmistes

punktides: 1) ravimite hankimine, 2) ravimite

säilitamine, 3) ravimite kasutamine ja arvestus, 4)

ravimite käitlemise eeskirjad ja vastutavad isikud.

Lisaks on Sotsiaalkaitseministri 26.04.2022 määruses nr

38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded

9

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

3. Millised oleks alternatiivsed võimalused ja kas neid on

eelnõu tegemise käigus kaalutud, et kindlustada, et kõik

teenuseosutajad tellivad teenuse sisse, mitte ei hakka ise

ravimite manustamiskordadeks jagamisega tegelema?

koolitusele“ tegevusjuhendaja koolituse kavas välja

toodud terviseseisundi jälgimine ja ravimiõpetuse alused

ja õpiväljundina teadlikkus ravimite manustamise

viisidest ning millised on enim tarvitatavad ravimid ja

nende kõrvalmõjud. Lisaks oskus märgata ravimi

kõrvalmõjust tingitud terviseprobleeme.

3. Sotsiaalministeeriumil ei ole võimalik tagada, et kõik

teenuseosutajad tellivad ravimite manustamiskordadeks

jagamise teenuse sisse. Tänases õigusruumis ei ole ka

reguleeritud, kes võib erihoolekandeasutuses

manustamiskordade kaupa patsiendile väljastamiseks

ravimeid ravimikarpidesse/dosaatoritesse panna ja

patsientidele manustamiseks väljastada, st seda võivad

erihoolekandeasutuses teha ka meditsiinilise hariduseta

töötajad, kui see on asutuse sisemise töökorraldusega nii

paika pandud ja töötajad on selle ülesande osas

juhendatud. Arvestades, et ravimikarpe/dosaatoreid

täidetakse rangelt arsti määratud raviskeemi järgi ning

seejuures ei ole vaja raviotsuseid teha, siis ei eelda see

tegevus meditsiinilist haridust.

Ka puht õiguslikult ei saa praegu ravimite personaalne

pakendamine olla erihoolekandeteenuse osutajale

kohustuslik, kuna see piiraks oluliselt isikute

põhivabadust ehk ettevõtlusvabadust. Teenuseosutaja ei

saaks sellisel juhul enam ise otsustada, kuidas kindla

tulemuseni majanduslikult kõige efektiivsemalt jõuda.

Selleks, et riik saaks ette kirjutada kindla toimimisviisi,

tuleb see kehtestada seaduses või volitusnormi alusel

määruses ning enne seda tuleb põhjalikult analüüsida,

10

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

4. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et teenuse maht

reguleeritakse tervishoiuteenuste loetelus ning esialgu saab

arvestuse aluseks ühe täiskoormusega õe kohta 40

teenusesaajat. Lisaks on seletuskirjas välja toodud, et aasta

jooksul jälgitakse teenuse kasutamist ja hinnatakse vajadust, et

teha kindaks, kas mõni erihoolekandeteenuse sihtrühm vajab

vähem või rohkem teenust. Kuidas ja kelle poolt plaanitakse

teenuse kasutamist ja vajaduse muutumist hinnata?

5. Kas ja kuidas koolitatakse õdesid erinevate sihtgruppide

eripärade osas?

kas selline ettevõtlusvabaduse piirang on põhjendatud ja

miks selline piirang üldse vajalik on.

4. Teenuse kasutamist ja vajaduse muutumist hindab

TerK-i poolt kokku kutsutud töörühm. Eelkõige saab

muutuse vajadust märgata teenuse kasutamise pealt

(vastavad andmed kajastuvad õendusteenuse osutaja

esitatud raviarvetel) ning kindlasti arvestatakse ka

õendusteenuse osutajate ja erihoolekandeteenuse

osutajate tagasisidega.

5. Enamjaolt jätkavad erihoolekandeasutustes

õendusabis samad õed, kes on seda teenust seni osutanud

ja sellega edukalt hakkama saanud. Lisaks on TerK

arvestanud ööpäevaringse erihoolekandeteenusel

osutatava õendusabi õe töötasuks vaimse tervise õe

töötasu. See annab erihoolekandeteenuse osutajale

võimaluse sõlmida koostööleping õendusteenuse

osutajaga, kus osutab teenust eriõde, kellel on suuremad

oskused psüühilise erivajadusega isikutega töötamiseks.

Mustamäe Apteek

OÜ

Mustamäe Apteek OÜ poolt toome aga välja probleemi, et

eelnõus välja toodud tingimustel ei ole apteekidel, kes praegu

personaalse jaendamise teenust pakuvad, teenust võimalik

jätkusuutlikult pakkuda. Praeguse eelnõu seletuskirjas

väljatoodud teenustasu (6,1 eur/patsient kuus) ei kata kulutusi,

mis juba täna teenuse osutamisel tekivad. Samuti pole juba 20

aastat kehtinud ravimite juurdehindlused piisavad isegi

tavapärase apteegiteenuse jaoks, rääkimata kapitalimahukast

personaalse jaendamise teenusest. Sellele viitasime kirjalikult

ka 15.05.24 saadetud vastuses SKA-le. Lisaks väljendas sama

seisukohta 3.06.24 toimunud Väljaspool kodu osutatava

Täname teema tõstatamise eest. Kuna õdede puudus

tööturul on suur, näeme tänases olukorras head

lahendust apteekide poolt pakutavas ravimite

personaalse jaendamise teenuses, mis oma sisult on

kvalitatiivselt erinev tegevus võrreldes ravimite

ravimikarpi/dosaatorisse jagamisega.

Personaalse jaendamise teenus hõlmab lisaks ravimite

jaotamisele manustamiskordade kaupa ka raviskeemi ja

ravimite kasutamise üle vaatamist ravimispetsialistiks

11

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

ööpäevaringse erihoolekandeteenuse õendusteenuse

infopäeval ka Vilde Apteek OÜ, kes on teine personaalse

jaendamise teenuse osutaja Eestis.

Oleme igati valmis arutlema detailsemat teenuse kulumudeli

üle, mis tagaks jätkusuutliku teenuse pakkumise kõigile

abivajajatele. Teeme ettepaneku lisada eelnõu seletuskirjas

fikseeritud hinnale (6,10 eur/patsient kuus) ka iga-aastane

teenusepakkujatega hinna läbirääkimiste klausel. Praeguse

seaduse eelnõus väljapakutud hind saab kindlasti teenuse

osutajatel piiravaks asjaoluks. 2025 aastaks väljapakutud

hinna osas sooviksime arutelu.

oleva apteekri poolt, kes oskab vajadusel juhtida

raviarstide tähelepanu raviskeemi muutmise vajadusele.

Vaatamata sellele ei ole meil hetkel plaanis personaalse

pakendamise teenust sätestada erihoolekandeteenuse

osutajale kohustusena. Teenuseosutaja ei saaks sellisel

juhul enam ise otsustada, kuidas kindla tulemuseni

majanduslikult kõige efektiivsemalt jõuda. Selleks, et

riik saaks ette kirjutada kindla toimimisviisi, tuleb see

kehtestada seaduses või volitusnormi alusel määruses

ning enne seda tuleb põhjalikult analüüsida, kas selline

ettevõtlusvabaduse piirang on põhjendatud ja miks

selline piirang üldse vajalik on.

Lõpliku valiku, kas, kuidas ja kelle käest

erihoolekandeteenuse osutaja ravimite jaendamise

teenust tellib, teeb iga teenuseosutaja ise ning riik siia ei

sekku.

Justiitsministeeriu

m (EIS I)

1. Õendusabi kohustusliku mahu kaotamine seadusest –

eelnõuga tunnistatakse kehtetuks seaduse sätted, mis näevad

ette erinevatele sihtrühmadele osutatava õendusabi

kohustuslikud mahud ning nähakse ette, et erihooldusteenuse

osutaja peab erihooldusteenust saavatele isikutele osutama

iseseisvat õendusabi ulatuses, mille eest Tervisekassa on tasu

maksmise kohustuse üle võtnud. Sisuliselt tähendab see seda,

et teenuse osutaja ja Tervisekassa vahelises lepingus lepitakse

kokku teenuse osutamise maht ja tasu maksmise kohustuse

ülevõtmine. See loob küll paindlikuma süsteemi, kui hetkel

kehtiv, kuid võib omakorda kaasa tuua selle, et riigi rahaliste

vahendite nappuse korral ei pruugi rahastus olla vajadustele

vastav. Palume seletuskirjas välja tuua, kuidas tagatakse

1.Arvestatud. Seletuskirja mõjude osa, kus oli samuti

vastav märkus, on täiendatud. Selgitame, et ka seaduses

sätestatud mahus teenuse osutamine pole tagatud, kui

riigil ei ole piisavalt rahalisi vahendeid – vastavaks

eelarveaastaks on võimalik seadust muuta. Varem on

olukord, kus tervishoiuteenuste osutamiseks ei olnud

piisavalt eelarvevahendeid, lahendatud nt nii, et kogu

tervishoiuteenuste loetelule (TTL) kehtestati Vabariigi

Valitsuse poolt koefitsient (vt nt Vabariigi Valitsuse 19.

veebruari 2009. a määruse nr 42 „Eesti Haigekassa

tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine–Riigi Teataja § 1

p 27 ja Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu–Riigi

Teataja § 77). Õendusabi ööpäevaringsel

12

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

vajadustele vastava rahastuse piisavus, et erihooldusteenust

saav isik ei jääks iseseisvast õendusabist ilma seetõttu, et

Tervisekassale ei ole riigieelarvest vahendite nappuse tõttu

piisavalt raha eraldatud.

2. VTK kooskõlastamine – juhime tähelepanu, et

väljatöötamiskavatsus tuleb Vabariigi Valitsuse reglemendi

järgi saata Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks ka siis,

kui sellel puudub otsene puutumus Justiitsministeeriumi

vastutusvaldkondadega. Käesolevale eelnõule eelnenud VTK-

d ei saadetud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks.

3. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud

seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega.

erihooldusteenusel rahastatakse eelnõu kohaselt nii otse

riigieelarvest kui ka Tervisekassa sotsiaalmaksust

laekuvatest vahenditest, Tervisekassa käsitleb oma

eelarvet tervikuna ning kui olemasolevate kohustuste

täitmiseks raha napib, siis ei võeta uusi kohustusi (nt ei

lisata uusi teenuseid TTLi). Seega ei saa tekkida

olukorda, kus erihoolekandeteenust saav isik jääb

iseseisvast õendusabist täiesti ilma.

2. Teadmiseks võetud.

3. Seletuskirjas esitatud märkustega on arvestatud ja

seletuskirja on täiendatud.