Haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“ muutmine

1

Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Tööturu vajadustele vastava kutse- ja

kõrghariduse arendamine PRÕM+„ elluviimiseks“

Sekkumise „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“

elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi

ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga korraldatakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja

meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ sekkumise „Tööturu

vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+)“ elluviimiseks toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.2. Sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi

“Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „(e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid

kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas

mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks

võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades

duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu” saavutamisele.

1.3. Sekkumisega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti

„Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“.

Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide

saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase

haridusega 20–34 a inimeste hulgas (%).

1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid

ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti

2035“ näitajatega “Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25-64a) osakaal“,

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja

„Ligipääsetavuse näitaja“ Toetatavates tegevustes järgitakse 2021-2027

Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivaid

valikukriteeriume ja –metoodikat

1.5. Mõisted

2

Õppeasutus on käesoleva käskkirja kohaselt kutse- või kõrghariduse tasemel

tasemeõpet pakkuv haridusasutus, st kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool.

Õppur on käesoleva käskkirja kohaselt kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilane ja

kutseõppe tasemeõppe õpilane.

Töökohapõhine õpe kutsehariduses on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe

ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt 2/3 õppekava mahust.

Töökohapõhine õpe kõrghariduses (edaspidi koostöine magistrantuur) on

kõrghariduse teisel astmel toimuva tasemeõppe õppevorm, mille puhul teoreetiline ja

praktiline õpe on tihedalt seotud ning õpiväljundite saavutamiseks korraldatakse

vähemalt 30% õppe mahust praktilise õppena asutuses või ettevõttes.

1.6. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on, et kutse- ja kõrgharidusõpe vastab ühiskonna vajadustele, sh

1.6.1. kutse- ja kõrgkoolides toimuva töökohapõhise õppe ja praktika arendamine ning

laiendamine lähtub ühiskonna ja töömaailma vajadustest;

1.6.2. kutsemeistrivõistluste arendustegevused ja läbiviimine toetavad kutseõppe

tasemeõpet, et paremini vastata töömaailma ootustele;

1.6.3. kutsehariduse kvaliteedihindamise kriteeriumite ja metoodika ajakohastamine ja

tõhus rakendamine toetab kvaliteedikultuuri edendamist kutseõppeasutustes, mis

tagab muuhulgas kutsehariduse vastavuse erinevate huvigruppide (sh tööandjate ja

õppijate) vajadustele.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1.6. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmisi tegevusi:

2.1. Praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendamine kutse- ja kõrgkoolides

Tegevuse raames rahastatakse praktika ja töökohapõhise õppe rakendamisega seotud

arendustegevusi, nõustatakse õppeasutusi, korraldatakse koolitusi ja seminare ning

populariseeritakse praktilist õpet ühiskonnas.

Arendustegevuste raames töötatakse välja interaktiivne koolitus ettevõttepoolsetele

praktikajuhendajate. Loodud koolitus- ja digiõppematerjal tehakse tasuta kättesaadavaks

kõigile õppeasutustele. Väljatöötatud koolituse kasutuselevõtuks korraldatakse infopäevi ja

koolitusi. Töötatakse välja töökohapõhise õppe korraldusmudelid riigile olulistes valdkondades

ja väljatöötamisel arvestatakse mh noorte ja hariduslikke erivajadustega õppijate sihtrühma

eripäradega. Valmivaid korraldusmudeleid rakendatakse tegevuse 2.2 raames. Kutsehariduse

tasemel töötatakse välja ja piloteeritakse praktikaettevõteteks sobivuse hindamise ühtsed

põhimõtted ja kriteeriumid .

Kutse- ja kõrgkoolide toetamiseks praktika- ja töökohapõhise õppe pakkumisel korraldatakse

kooli meeskondadele kovisioone ja nõustamisi. Praktika ja töökohapõhise õppe kvaliteedi

tõstmiseks õppeasutustes ning ettevõtetes korraldatakse koolitusi ja võrgustike seminare

3

praktika ja töökohapõhise õppe koordinaatoritele, koolide õppetegevuse eest vastutavatele

töötajatele, erialaliitude ja ettevõtete esindajatele.

Korraldatakse teavitustegevusi praktika ja töökohapõhise õppe populariseerimiseks

ühiskonnas.

2.2. Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine kutse- ja kõrghariduses

Täiendavate õppekohtade loomise eesmärk on suurendada võimalusi kutse- ja kõrghariduse

tasemel töökohapõhiseks õppeks ja piloteerida töökohapõhise õppe rakendusmudeleid kutse- ja

kõrgkoolides. Rahastatakse õppes osalemist loodud 3000 täiendaval õppekohal.

Täiendavad õppekohad luuakse riiklikult prioriteetsetes ja majanduse kasvuvaldkondades

vastavalt tööandjate vajadustele ja valmisolekule. Samuti katsetatakse tegevuse 2.1 raames

loodud töökohapõhise õppe korraldusmudeleid. Vähemalt 30% õppekohtadest on planeeritud

erialase kvalifikatsioonita kuni 26-aastastele noortele. Töökohapõhise õppe rakendamisel

kutseõppes lähtutakse haridus- ja teadusministri 20.12.2013. a määrusest nr 39 „Töökohapõhise

õppe rakendamise kord“. Õpe toimub Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) registreeritud

tasemeõppe õppekavadel.

Kutse- ja kõrgkoolidel on võimalus koostöös tööandjatega esitada kaks korda aastas Haridus-

ja Teadusministeeriumile ettepanek töökohapõhise õppe vormis õppekohtade loomiseks.

Täiendavad õppekohad õppe pakkumiseks kinnitab haridus- ja teadusministri moodustatud1

riikliku täienduskoolituse tellimuse komisjon. Kõikide õppesse vastuvõetud õppurite andmed

kantakse EHISesse. Kutseõppeasutustes loodud täiendavatel õppekohtadel õppe pakkumist

rahastatakse ühikuhinna alusel (Lisa 2), koostöise magistrantuuri õppekohtadel õppe pakkumist

rahastatakse ühikuhinna alusel (Lisa 3).

Koostöise magistrantuuri töökohapoolsel juhendajal peab olema magistrikraad ja erialane

töökogemus vähemalt kolm aastat. Koostöise magistrantuuri õppekohtade loomist

ingliskeelsetel õppekavadel toetatakse juhul, kui ingliskeelne õpe tuleneb tööturu vajadusest.

Ingliskeelsetel õppekavadel ei rahastata töökohapõhises õppevormis õppivaid kolmandatest

riikidest pärit välisüliõpilasi.

PRÕM+st ei rahastata töökohapõhise õppe õppekohti Õiglase ülemineku fondist rahastatavatel

õppekavadel ega koostöise magistrantuuri õppekohti IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia

raames toetust saavatel õppekavadel.

2.3. Kutsemeistrivõistlused ja kutsehariduse populariseerimine

Tegevuse kutsemeistrivõistluste arendus ja võistluste korraldamine eesmärgiks on tõsta

kutsemeistrivõistluste läbiviimise kvaliteeti, võistlejate soorituse taset, võistlejate ja

võistlusalade arvu. Tegevust viiakse ellu kutsemeistrivõistluste arengukavast 2022–2035

lähtuvalt.

Tegevuse raames töötatakse välja koolisiseste kutsevõistluste formaadid, mis toetavad õppurite

osalemist kooli- ja Eesti sisestel kutsemeistrivõistlustel. Kaasajastatakse üle-eestilise

1 Haridus- ja teadusministri määrus “Riikliku täienduskoolituse tellimise komisjoni moodustamine”

https://dok.hm.ee/et/document.html?id=69cacfe9-c241-4977-ad6f-65c25d43c5e6

4

kutsemeistrivõistluste "Noor Meister" formaati ja põhimõtteid ning selle alusel korraldatakse

kutsemeistrivõistlusi „Noor Meister“, mis toimuvad kas oskuste festivali, üksikvõistluse või

TV-võistluste formaadis. Võistlusi korraldab elluviija koostöös kutseõppeasutuste, erialaliitude

ja tööandjatega. Ettevõtjate, erialaliitude, toetajate jt huvitatud osapoolte kaasamiseks

töötatakse välja ja rakendatakse partnerlussuhete põhimõtteid.

Kutsemeistrivõistlustega seotud kutseõpetajatele, juhendajatele, ekspertidele, võistlejatele,

ettevõtete töötajatele jt võistlustega seotud isikutele korraldatakse infopäevi, koolitusi ja

seminare.

Viiakse läbi siseriiklike kutsemeistrivõistluste turundustegevusi. Toimub kutsemeistrivõistluste

ühtse brändi ja selle veebilehe "WorldSkills Estonia" arendamine ja uuendamine.

Tegevuse kutsehariduse populariseerimine eesmärk on toetada ja võimendada

kutseõppeasutuste kommunikatsioonitegevusi. Selleks korraldatakse kutseõppeasutuste

kommunikatsiooniga seotud töötajatele võrgustiku seminare ning koolitusi. Elluviija

koordineerib iga-aastase Euroopa kutseoskuste nädala Eesti üritusi ning koostöös kutseõpet

pakkuvate õppeasutustega korraldab üle-Eestilist üritust „Oskuste öö“. Kutseõppe märgatavuse

parandamiseks hallatakse ja arendatakse kutsehariduse veebikanaleid. Kutsehariduse

populariseerimise eesmärgil tehakse koostööd erialaliitude, tööandjate jt TATi väliste

partneritega.

2.4. Kutseõppe kvaliteedi hindamine

Viiakse läbi kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õppekavarühmade kvaliteedi hindamisi,

monitooritakse ja analüüsitakse nende mõju ning töötatakse analüüsi tulemusi, senist

hindamiskogemust ning erinevate huvipoolte ootusi arvestades välja uus kutseõppe kvaliteedi

hindamise mudel.

Kutseõppe kvaliteedi hindamisel koolitatakse ja toetatakse kutseõppeasutusi enesehindamise

läbiviimisel vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumitele, koolitatakse ning toetatakse

hindamiseksperte kvaliteedihindamise läbiviimisel ning kutsehariduse hindamisnõukogu

hindamisotsuste asjakohasuse ja koherentsuse tagamisel. Kutseõppe kvaliteedihindamise

tulemused – hindamisaruanded ja hindamisnõukogu poolt vastu võetud hindamisotsused – ning

analüüsid tehakse kättesaadavaks kõigile osapooltele. Analüüsitakse senise kutseõppe

kvaliteedihindamise mudeli toimimist ja tehakse muudatusettepanekud selle muutmiseks ning

uue mudeli loomiseks. Lähtuvalt analüüsi tulemusest uuendatakse kvaliteedihindamise

kontseptsiooni ja piloteeritakse uuendatud mudelit. Piloodi käigus kogutakse osapoolte

tagasisidet ja tulemusi analüüsitakse ning vajadusel täiendatakse kvaliteedimudelit.

Kutseõpet pakkuvatele õppeasutustele pakutakse kvaliteedikultuuri edendamiseks koolitusi ja

seminare, kaasates sealhulgas väliseksperte. Tagamaks rahvusvahelise parima praktika

arvestamine kvaliteedihindamise mudeli uuendamisel ja kvaliteedikultuuri levitamisel,

osaletakse Euroopa Komisjoni kureeritava Euroopa kutseõppe kvaliteedi tagamise võrgustiku

EQAVET töös, sh EL liikmesriikide kutseharidussüsteemides kvaliteeditagamise

lähenemisviiside vastastikuse hindamise (peer review) protsessis ja teistes rahvusvahelistes

koostööalgatustes ning siseriiklikes võrgustikes. Korraldatakse õppereise teistesse riikidesse.

5

2.5. Horisontaalsed tegevused

Horisontaalsete tegevuste all käsitletakse toetatavate tegevuste korraldamise juhtimist, sh

eelarve ja tegevuskava koostamist, partneritega koostöö ja tegevuste koordineerimist,

töörühmade töö korraldamist, aruannete koondamist, tulemuste analüüsi, eelarve täitmise

jälgimist ja väljamaksetaotluste koostamist ning esitamist. Samuti analüüsitakse kavandatud

tegevuste tulemuslikkust ning valdkonnas toimuvaid muutusi.

Kõik tegevused on üle-eestilised, nende tulemusi saavad kasutada õppeasutused, tööandjad ja

indiviidid kõikjal Eestis. Tegevused ei hõlma lõppsaajale toetuse vahendamist ning nende puhul

pole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabiga.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

Sihtrühmadele suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste

levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.2 nõuetele2 ja tagatakse inimestele

ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue –

lõikes. Õppevara, e-teenuste loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise

võrdõiguslikkuse3 ja võrdse kohtlemise põhimõtteid4. Koolituste, seminaride jms õpiürituste

läbiviimisel järgitakse ligipääsetavuse ja mitmekesisuse soovitusi5 ja arvestatakse keskkonna

hoidlikke põhimõtteid6

3. Tulemused

3.1. Toetuse andmise tulemusena on kutse- ja kõrgharidusõpe paremas vastavuses ühiskonna

ootustega, sh

3.1.1. Õppeasutused on toetatud praktika ja töökohapõhise õppe protsesside

parendamisel.

3.1.2. Erialaliidud on kaasatud praktika ja töökohapõhise õppe arendustegevustesse.

3.1.3. Loodud on täiendavad töökohapõhise õppe õppekohad kutse- ja kõrgkoolides.

3.1.4. Järjepidevalt töökohapõhise õppe pakkumisse kaasatud tööandjate arv on

kasvutrendis.

3.1.5. Suureneb võistlejate arv siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel.

3.1.6. Võistlejate punktisumma siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel on kasvutrendis.

3.1.7. Kutsehariduse kvaliteedihindamise mudeli toimivust on analüüsitud, mudelit on

uuendatud, hindamised on läbiviidud ning hindamistulemused on huvipooltele, sh

õppeasutustele ja poliitikakujundajatele juhtimisotsuste vastuvõtmiseks ja

arendustegevuste kavandamiseks kättesaadavad .

3.2. punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad :

2 WCAG 2.2 nõuded https://www.w3.org/TR/WCAG22/ 3 Sooline võrdõiguslikkus Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4 Võrdne kohtlemine Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 Ligipääsetavus Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 6 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend https://kliimaministeerium.ee/media/9111/download

6

Näitaja liik Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

2022

Vahesihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

näitajad

Tulemusnäitaja Töökohapõhises õppes osalejad, kes

said tegevuse lõppedes kvalifikatsiooni

(%)

69%

(2020)

Ei kohaldu 75% Kutsehariduses töökohapõhise õppe

ja kõrghariduses koostöise

magistrantuuri lõpetanute osakaal

kõigist sisseastunutest. Andmete

aluseks on Eesti hariduse

infosüsteem.

Väljundnäitaja Töökohapõhises õppes osalejate arv

(osaluskord)

0 800 3000 Loetakse kutsehariduses töökoha-

põhises õppevormis ja kõrghariduses

koostöises magistrantuuris õppivaid

õppureid osaluskordade arvestuses.

Andmed kogutakse kõigi osalejate

kohta õpingute alguses ja esitatakse

kumulatiivselt iga aasta lõpus.

Andmete aluseks on Eesti hariduse

infosüsteem

TAT

spetsiifilise

d näitajad

Näitaja

tegevusele 2.1

Praktika ja töökohapõhise õppe

ühistesse arendustegevustesse kaasatud

õppeasutuste osakaal (% aastas)

0 70% 80% Loetakse tegevusse 2.1 kaasatud

õppeasutusi. Arvutatakse osakaaluna

kõigist kutse- ja kõrgkoolidest.

Allikas: elluviija aruanded.

7

Näitaja

tegevusele 2.1

Praktika ja töökohapõhise õppe

võrgustikesse ja arendustegevustesse

kaasatud erialaliidud (arv programmi

perioodil)

0 8 20 Loetakse programmi perioodil

tegevusse 2.1 kaasatud erialaliite.

Allikas: elluviija aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.2

Töökohapõhise õppe pakkumisse

kaasatud tööandjad (arv aastas)

0 30 50 Loetakse tegevuse 2.2 raames

töökohapõhist õpet pakkuvaid

unikaalseid ettevõtteid ja asutusi

aastases arvestuses.

Allikas: elluviija aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.3

Kutsemeistrivõistlustel osalenud

õppurid (arv aastas)

0 220 250 Loetakse aasta jooksul

kutsemeistrivõistlustel osalenud

võistlejaid.

Allikas: elluviija aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.3

Erialade arv, kus viiakse läbi

kutsemeistrivõistlusi (arv aastas).

0 23 25 Loetakse kokku aasta jooksul

toimunud erinevate

kutsemeistrivõistluste erinevate

erialade arv. Allikas: elluviija

aruanded.

Näitaja

tegevusele 2.4

Läbi viidud kutseõppe

kvaliteedihindamised (kumulatiivne

arv)

0 26 116 Loetakse kutseõppe

kvaliteedihindamise tulemusel vastu

8

võetud hindamisotsuseid. Allikas:

elluviija aruanded.

9

4. Rakendusüksus ja rakendusasutus

4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Punktis 2 toodud tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka elluviija).

5.2. Punktis 2.2 toodud tegevuste partneriteks on kõik kutse- ja kõrgkoolid, mis omavad

õppe läbiviimise õigust7.

6. Sihtrühm

6.1. Kutse- ja kõrgkoolid;

6.2. Kutse- ja kõrgkoolide töötajad;

6.3. Kutse- ja kõrghariduse tasemeõppes õppijad ;

6.4. Ettevõtted ja nende töötajad ;

6.5. Erialaliidud ja nende töötajad;

6.6. Kutseõppe kvaliteedi hindamisega seotud spetsialistid , eksperdid ja ametnikud.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

7.1. Tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.5 abikõlblikkuse periood on 01.09.2023 kuni 30.09.2029

7.2. Tegevuse 2.3 abikõlblikkuse periood on 01.06.2023 kuni 30.09.2029

7.3. Tegevuse 2.4 abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 30.09.2029

7 01.11.2023 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, , Heino. Elleri

Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida -Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa

Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere

Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool,

Tallinna Muusika ja Balletikool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna

Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Muusika ja Balletikool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna

Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekesk us, Vana-Vigala

Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, Tallinna Kopli Ametikool, Tartu

Rakenduslik Kolledž, Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Juuksurite Erakool "Maridel", Eesti Massaaži- ja

teraapiakool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool. 7 01.09.2023 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kõrgkoolid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti

Maaülikool, Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool,

Estonian Business School, EELK Usuteaduse Instituut, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Eesti

Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Kaitseväe Akadeemia,

Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kõrgem

Kunstikool Pallas, Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

10

8. Tegevuste eelarve

Tegevuste kogumaksumus on 37 366 700 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa

Sotsiaalfondist 26 156 690 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering

11 210 010 eurot (30% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100%.

Tegevuste eelarve

Toetatav tegevus Summa

2.1 Praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendamine kutse- ja

kõrgkoolides

1 730 200

2.2 Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine kutse- ja

kõrghariduses

28 474 700

2.3 Kutsemeistrivõistlused ja kutsehariduse populariseerimine 4 159 800

2.4 Kutseõppe kvaliteedi hindamine 2 500 000

2.5 Horisontaalsed projektijuhtimise kulud 502 000

Eelarve kokku 37 366 700

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi

ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised punktides 2.1, 2.3, 2.4 ja 2.5 nimetatud toetatavate tegevuste

elluviimiseks vajalikud kulud:

9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lõikele 3;

9.2.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest

vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6;

9.2.3. analüüside kavandamise, läbiviimise ja avalikustamise kulud,

9.2.4. tegevustes 2.1, 2.3 ja 2.4 juhendite, õppevara, koolitusmaterjalide, sh

digiõppematerjalide, videote ja veebipõhiste juhendmaterjalide koostamise,

tootmise, tõlkimise, toimetamise, kujundamise, avalikustamise, levitamis- ja

kirjastamiskulud; õiguste omandamise kulud, trükiste kirjutus- ja kirjeldustõlke

kulud; viipekeeletõlke kulud; videote ja veebipõhiste materjalidele subtiitrite

lisamise kulud;

9.2.5. Eestis ja välisriigis toimuvate koolituste, seminaride, konverentside korraldamise

ja osalemise kulu, sh välisriigi koolitaja või eksperdi sõidu- ja majutuskulud

Eestisse ja tagasi sõitmiseks Eestis toimuval koolitusel või seminaril osalemiseks;

ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja

suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-,

liikumis- ja intellektipuue);

11

9.2.6. digilahenduste ja digikeskkondade, sh tehniliste konsultatsioonide ja analüüside

kulu, veebikursuste ja veebilehtede loomise, arendamise, haldamise, majutuse, töös

hoidmise ja hooldusega seotud kulu; sh hankelepingu alusel tekkivad muud

vajalikud kulud;

9.2.7. tegevustega 2.1, 2.3 ja 2.4 kaasnevad välislähetuste kulud;

9.2.8. kutsemeistrivõistluste (sh üksikvõistlused, oskuste festivalid ja TV saade)

ettevalmistamise, korralduse, läbiviimise, levitamise ja teavitus kulud;

9.2.9. kutseõppe kvaliteedihindamise ettevalmistamise, läbiviimise ja tagasisidestamise ja

avalikustamise kulud;

9.2.10. tegevuse 2.3 kutsemeistrivõistlustel osaleva võistleja ja juhendaja sõidu- ja

majutuskulud;

9.2.11. teavitus- ja populariseerimistegevuste ja – ürituste kulu;

9.2.12. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ § 2 sätestatud kohustuste täitmisega.

9.3. Punktis 2.2 kutseõppe tasemeõppe kulud ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2;

9.4. Punktis 2.2. kõrgharidustaseme õppe õppekulud ühikuhinna alusel vastavalt lisale 3;

9.5. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 loetletud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks:

9.5.1. ruumide remont ja/või kaasajastamine, hoonestatud ja hoonestamata maa,

kinnisvara ja mootorsõiduki, inventari ost;

9.5.2. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel;

9.5.3. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või

käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või

projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või

liikumisega seotud sõidu-ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26.

10.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile

1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 ning ühikuhindade alusel vastavalt § 28

lõikele 1.

10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi

lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning

lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

11. Elluviija ja partnerite kohustused

11.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestud kohustusi. Lisaks on elluviija kohustatud:

11.1.1. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te)

tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1.

detsembriks;

12

11.1.2. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15.

jaanuariks; juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud

prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud

eelarveaasta osas;

11.1.3. esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT

kinnitamisest;

11.1.4. ellu viima tegevusi vastavalt kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning

kasutama toetust säästlikult;

11.1.5. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja

eelarveartiklite lõikes;

11.1.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule.

11.2. Partner peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele

ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15 ja § 11 nimetatud kohustusi.

11.3. Riigihanke korraldamisel järgitakse riigihangete seadust, kui elluviija või partner on

hankija riigihangete seaduse tähenduses.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu selles kehtestatud vormil

toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20.

jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni

seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või

ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste

elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud

ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust punktis 1.3 nimetatud Haridusvaldkonna

arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele, „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele

ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

13. ESF+ tegevustes osalejate aruandlus

13.1. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate

kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste

väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele

esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

13

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikele 3 ning Vabariigi

Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

13.2. Punktis 13.1. toodud kohustused rakenduvad järgmistele punktis 2 nimetatud

tegevustele, mille käigus tuleb koguda osalejate andmeid järgmiste sihtrühmade kohta:

13.2.1. tegevuste 2.1, 2.3 ja 2.4 raames 32 akadeemilist kontakttundi ületavatel koolitustel

osalejad;

13.2.2. tegevuse 2.2 raames kõik töökohapõhises õppes õppijad.

13.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal

ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate

andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

14.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027

§-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

15. Vaiete lahendamine

15.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja §

32 lõikele 3.

15.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja §

32 lõikele 2.

15.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele

esitamisest.

1 (2)

Lisa 3

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+„ elluviimiseks“

Kõrgharidustaseme õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhind ja selle alusel toetuse

maksmise põhimõtted tegevuses „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse

arendamine PRÕM+“

Sissejuhatus

Standardiseeritud ühikuhind (edaspidi ühikuhind) on kehtestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 2023/1676 (7. juuli 2023), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) 2021/1060 seoses ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise määratlusega liikmesriigi kulude hüvitamiseks

komisjoni poolt.

Ühikuhindade suurus ja nende väljamaksmise põhimõtted

1. Mõisted

1.1. Kõrgharidustaseme õppe õppekava on õppe alusdokument, milles määratakse

kindlaks õppe eesmärgid ja õpiväljundid, õppe nominaalkestus ja -maht, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, spetsialiseerumisvõimalused ning õppe

lõpetamise tingimused (Kõrgharidusseadus (KHaS) § 3 lg 2); 1.2. Õppeaasta on õppetöö ühik, kus ühe õppeaasta õppetöö maht on 60 ainepunkti (EAP)

ja üks ainepunkt vastab arvestuslikult 26 tunnile üliõpilase õppetööle; 1.3. Semester on õppeaasta osa. Õppeaastas on 12 kuud, millest 10 on õppekuud.

Õppekuud moodustavad kaks semestrit (KHaS § 4 lg 2) Üldjuhul on semestri kestus

viis õppekuud; 1.4. Magistriõpe on kõrgharidustaseme teise astme õpe, mille jooksul üliõpilane süvendab

erialateadmisi ja -oskusi ning omandab tööle asumiseks, iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Magistriõppe maht on 60–120

ainepunkti ja õppekava nominaalkestus on üks kuni kaks õppeaastat; 1.5. Täiskoormusega õpe on õppekoormus, mil üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks

õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti (KHaS § 14 lg 2);

1.6. Osakoormusega õpe on õppekoormus, mil üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti (KHaS § 14 lg

3);

1.7. Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) on riiklik andmekogu avaliku teabe seaduse mõttes, mille õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistris peetakse arvestust

kõrgharidust omandavate üliõpilaste üle.

Ühikuhinna rakendamine

2. Toetuse andmise aluseks on täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse komisjoni, mis on

moodustatud haridus- ja teadusministri 6. oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 276,

2 (2)

protokolliline otsus töökohapõhises õppes õppekohtade rahastamiseks tegevuse „Tööturu

vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+)“ raames. Komisjoni otsuses on minimaalselt välja toodud õppeasutus, õppekava kood ja nimetus, õppe maht,

õppekava õppekeel, õppekohtade arv.

3. Ühikuhinna suurus lähtuvalt Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2023/1676

haridustasemel ED5-8 on 4777 eurot üliõpilase kohta õppeaastas.

4. Ühikuhind sisaldab kõiki kõrgharidusõppe pakkumisega seotud kulusid.

5. Ühikuks on kõrgharidusõppes täiskoormusega õppiva üliõpilase kulud ühel õppeaastal.

6. Kulude hüvitamine toimub kaks korda aastas:

6.1. esimese semestri lõppemise järel makstakse välja 50% ühikuhinnast;

6.2. teise semestri lõppemise järel makstakse välja 50% ühikuhinnast.

7. Kui üliõpilane ei ole semestri lõpuks täitnud täiskoormuse nõudeid ja langeb

osakoormusesse, siis makstakse osakoormusesse langemise semestril välja 25%

ühikuhinnast.

8. Kui üliõpilane viibib akadeemilisel puhkusel, siis rahastamist ei toimu.

9. Ühiku tekkimist tõendatakse:

9.1. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetest semestri lõppemise järel koostatava

aruandega, mis kajastab rahastamisallikaga „ESF PRÕM+“ üliõpilaste immatrikuleerimise, eksmatrikuleerimise, õppekoormuse, akadeemilise puhkuse ja

õppekava nominaalkestuse kohta; 9.2. rektori käskkiri üliõpilaskandidaatide kõrgkooli vastuvõtmise kohta või kõrgkooli

vastav otsus üliõpilase töökohapõhisesse õppevormi määramise kohta.

10. Toetuse suurus arvutatakse korrutades tõendatud „ESF PRÕM+“ õppekohtadel õppijate

arvu ühikuhinnaga.

11. Toetuse väljamaksmine toimub õppekava nominaalkestuse jooksul.

EELNÕU 23.07.2024

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 27. detsembri

2023. a käskkirja nr 367 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu

vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse

arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Muudan haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse

arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Kehtestan käskkirja lisa 3 „Kõrgharidustaseme õppe õppekulude standardiseeritud

ühikuhind ja selle alusel toetuse maksmise põhimõtted tegevuses „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+““.

3. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse

Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

24.07.2024 nr 8-2/24/3253

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 367 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 1

3. Eelnõu lisa 3 4. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Nõukogu, Riigi

Tugiteenuste Keskus, Haridus- ja Noorteamet, ülikoolid, rakenduskõrgkoolid

Sigrid Vaher 735 0263

[email protected]

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 367 „Toetuse

andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja

kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu juurde

1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK

Käskkirja eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 27. detsembri

2023. a käskkirja nr 367 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu

vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“ (edaspidi

TAT).

Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme

21.4.4.2, ”Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ sekkumise „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ (edaspidi PRÕM+) rakendamiseks toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

Käskkirja muudatus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Käskkirja muutmise peamiseks eesmärgiks on kõrgharidustaseme õppe õppekulude ühikuhinna

kehtestamine toetatavas tegevuses 2.2 “Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine

kutse- ja kõrghariduses”.

Käskkirja ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse

valdkonna nõunik Sigrid Vaher (tel 735 0263; [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]),

nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna

õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]).

2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

2.1. Käskkirja lisas 1 tehakse alljärgnevad muudatused:

1) Punktis 1.5 täpsustatakse kõrghariduse töökohapõhise õppe mõistet. Lisaks õppe korraldamisele vähemalt 30% ulatuses praktilise õppena asutuses või ettevõttes on oluline,

et teoreetiline ja praktiline õpe oleks omavahel tihedalt seotud ning töökohal pakutav

praktiline õpe toetab eelnevalt omandatud teoreetilisi teadmisi. Esialgses käskkirjas kasutati mõistet tööstusmagistrantuur, mis oli nimetusena eksitav, sest töökohapõhist õpet võib

korraldada ka asutusega koostöös. Seetõttu on kasutusele võetud sisulist tähendust paremini

edasi andev mõiste „koostöine magistrantuur“.

2) Punkti 2.2 on täiendatud rahastamise tingimustega õppe pakkumiseks täiendavalt loodud

õppekohtadel kõrghariduse töökohapõhises õppes. Töökohapõhist õppevormi eristab

tavapärasest praktikast praktilise õppe suurem maht, üliõpilasele makstakse ettevõtte poolt tasu vastavalt tema tööpanusele, enamasti on õppijal ettevõttega tööleping ning ettevõttel on

suurem vastutus õppe läbiviimise ja õpiväljundite saavutamise tagamisel. Õppevormi

täpsemad tingimused kehtestatakse kõrgkoolide õppekorralduseeskirjades ning õppevorm on üks osa avalikult esitatud õppekava vastuvõtutingimustest. Koostöise magistrantuuri

õppekohtadel pakutakse õpet täiendavalt lisaks tegevustoetusest rahastatavatele

õppekohtadele. Töökohapõhise õppe ladusa korralduse tagamiseks tuleb kõrgkoolil määrata kindel isik töökohapõhise õppe koordinaatoriks. Selleks, et tagada töökohapõhise õppe

kvaliteet, on TAT-s seatud nõuded töökohapõhisele juhendajale – magistrikraad ja vähemalt

kolmeaastane erialane töökogemus.

Üldjuhul toetatakse koostöise magistrantuuri õppekohtade loomist eestikeelsetel

õppekavadel. Ingliskeelsetel õppekavadel võib taotleda koostöise magistrantuuri õppekohtade rahastamist tööturu vajaduse olemasolul ning vastav selgitus tuleb esitada

õppekohtade loomise taotluses. Ingliskeelsetel õppekavadel rahastatakse vaid neid

üliõpilasi, kellel on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonda

kuuluva riigi kodakondsus, pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.

Koostöise magistrantuuri täiendavaid õppekohti finantseeritakse Euroopa Komisjoni

delegeeritud määruses (EL) 2023/1676 (7. juuli 2023) (edaspidi EK delegeeritud määrus) sätestatud riigipõhise tasemeõppe ühikuhinna alusel, mille suurus ja väljamaksmise

põhimõtted kehtestatakse käskkirja lisas 3.

Koostöise magistrantuuri õppekohti rahastatakse haridustaseme ED5-8 ühikuhinna alusel, mida on enne kasutamise algust juunis 2024 kohandatud vastavalt metoodikale 2022. a ja

2023. a indeksi muutustega.

EK ühikuhindade kohandamise metoodika kohaselt võib EK määruses sätestatud hindu kohandada iga-aastaselt hariduse tööjõukuluindeksiga. 1 Tööjõukuluindeks – tööjõukulu

muutust tunnis iseloomustav indeks (st palgakulu koos sotsiaalmaksu ja muude hüvitistega,

kogu tööjõukulu tööandjale). Antud indeks avaldatakse statistikaameti poolt: PAT21: TÖÖJÕUKULUINDEKSID TEGEVUSALA JÄRGI, 2020 = 100 (KVARTALID).

Statistika andmebaas.

Baasaasta Statistikaameti andmetes on 2020, EK on kasutanud hindade jõustamisel 2021. a

tööjõukuluindeksit. Seega on baasaasta korrigeerimisel tasandatud 2021. aastale.

EK delegeeritud määruses oli haridustasemel ED5-8 ühikuhind 2021. a 3790 eurot, pärast

korrigeerimist on ühikuhind 4777 eurot.

Ühikuhind sisaldab kõiki kõrgharidusõppe pakkumisega seotud kulusid ja täiendavalt

tegelike kulude alusel õppe pakkumisega seotud kulusid ei hüvitata.

3) Punktis 3.2. on näitajate selgitavas tekstis asendatud termin tööstusmagistrantuur uue

mõistega koostöine magistrantuur.

4) Senine punkt 9.4 on muudetud punktiks 9.5 ja punktis 9.4 on nimetatud abikõlbliku kuluna kõrgharidustaseme õppe õppekulud ühikuhinna alusel, mille rakendamise põhimõtted on

kirjeldatud lisas 3.

2.2. Käskkirjale lisatakse uus lisa 3 „Kõrgharidustaseme õppe õppekulude standardiseeritud

ühikuhind ja selle alusel toetuse maksmise põhimõtted tegevuses „Tööturu vajadustele

vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+““.

1) Lisa 3 punktis 1 on toodud mõisted, mis on vajalikud ühikuhinna rakendamisel. Valdavalt

tulenevad need terminid kõrgharidusseaduse sätetest.

2) Lisa 3 punktis 2 on sätestatud, et toetuse andmise aluseks on täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse (RKT) komisjoni otsus, kuhu kuuluvad tööandjate, erialaliitude, teiste

ministeeriumite ja riigiasutuste esindajad. Kõrgkoolidel on võimalus koostöös tööandjatega

esitada kaks korda aastas kindlaksmääratud tähtaegadeks vastaval vormil Haridus- ja Teadusministeeriumile taotlus koostöise magistrantuuri õppekohtade loomiseks. Taotluses

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32023R1676

tuleb põhjendada valdkondlike arengukavade kaudu õppekavade seotust riiklikult

prioriteetsete või majanduse kasvuvaldkondadega ning näidata töökohapõhisesse õppesse kaasatud osapooled (ettevõtted, asutused või erialaliidud). Õppesse kaasatud asutuse või

ettevõtte tegutsemiskoht peab asuma Eestis. Taotluses tuleb näidata täiendavate

õppekohtade loomist võrreldes 2023/24. õa tegeliku vastuvõtuga vastaval õppekaval.

3) Lisa 3 punktis 3 on sätestatud ühikuhinna suurus, mis tuleneb EK delegeeritud määruses

sätestatud tasemeõppe riigipõhisest ühikuhinnast, mida on kohandatud hariduse

tööjõukuluindeksiga. Kohandatud ühikuhinna suurus on 4777 eurot üliõpilase kohta

õppeaastas.

4) Lisa 3 punktis 4 on märgitud, et ühikuhind sisaldab kõiki kõrgharidusõppe pakkumisega

seotud kulusid. Ühikuhinnas ei sisaldu õppuritele suunatud toetused, õppurite transport ,

majutus jms toetused.

5) Lisa 3 punkti 5 kohaselt toimub rahastamine ühikuhinna alusel, kus ühikuks on

täiskoormusega õppiva üliõpilase kulud ühel õppeaastal. Erisused kutseharidusega tulenevad kõrgharidusõppe regulatsioonidest. Lähtuvalt kõrgharidusseaduse (edaspidi

KHaS) § 14 lõikele 2 loetakse täiskoormusega õppeks õppekoormus, mil üliõpilane täidab

iga õppeaasta lõpuks õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. KHaS § 4 lg 1 täpsustab, et õppeaasta on õppetöö ühik, kus ühe õppeaasta õppetöö

maht on 60 ainepunkti (EAP) ja üks ainepunkt vastab arvestuslikult 26 tunnile üliõpilase

õppetööle. Magistriõpe on KHaS definitsiooni järgi (§ 6) kõrgharidustaseme teise astme õpe, mille jooksul üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab tööle asumiseks,

iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Magistriõppe

maht on 60–120 ainepunkti ja õppekava nominaalkestus on üks kuni kaks õppeaastat.

Olulised mõisted on ära toodud lisa punktis 1.

6) Lisa 3 punktis 6 on selgitatud toetuse väljamaksmise põhimõtteid. Rahastamine toimub

semestripõhiselt, semestri lõppedes EHISest tehtava väljavõtte alusel. Selline väljamaksete kord lähtub EK delegeeritud määruse lisa „Tingimused programmidele antava liidu toetuse

hüvitamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 94 lõikele 4 ja artikli 95 lõikele 4

ühikuhindade ja kuludega sidumata rahastamise alusel tegevuste jaoks formaalhariduse, koolituse, tööhõivega seotud nõustamisteenuste, koduhooldusteenuste ja kogukonnapõhiste

päevahoiuteenuste ning perevägivalla ohvritele ja kodututele mõeldud tugiteenuste

valdkonnas“ punktist 1.3, mis lubab kaks korda aastas makseid teha liikmesriikidel, mille

riikliku süsteemi kohaselt kogutakse osalemiskontrolli tõendeid ainult kaks korda aastas.

EK delegeeritud määruse kohaselt kehtib ühikuhind täisajaga õppetöös osalemise korral.

Kõrghariduses kontrollitakse õppe täitmise mahtu kaks korda aastas, semestri lõppemisel. Lähtuvalt õppeaasta definitsioonist KHaS § 4 lõikes 3 on õppeaastas 12 kuud, millest 10 on

õppekuud ning õppekuud moodustavad 2 semestrit. Iga semestri lõpuks nõutava õppe mahu

täitmise hindamine on sätestatud kõrgharidusseaduse § 16 lõikes 1, mis annab siseriiklikult

õiguse tasuta õppimiseks täiskoormusega õppe nõudeid täites.

7) Lisa 3 punktides 7-8 täpsustatakse ühikuhinna alusel rahastamise nõudeid. Ühikuhind on

arvestatud katma õppe pakkumist koostöises magistrantuuris täiskoormusel õppivale üliõpilasele. Kui üliõpilane ei ole semestri lõpuks täitnud täiskoormuse nõudeid ja langeb

osakoormusesse, siis makstakse välja pool semestris ettenähtud toetuse summast. Kui

üliõpilane jätkab järgnevatel semestritel osakoormusega õppimist, siis PRÕM+-st õppekoha rahastamist ei toimu. Osakoormusega õppimine pikendab õpinguid, võib viia ka õpingute

katkestamiseni ning sellega seab ohtu sekkumise tulemuslikkuse, milleks on kvalifikatsiooni

omandanud isikute arvu tõus. Rahastamine toimub õppekava nominaalkestuse jooksul st 2-

aastase nominaalkestusega õppekava jooksul saab toetust maksimaalselt 4 semestri jooksul.

Üliõpilase akadeemilisel puhkusel viibimisel rahastamist ei toimu.

8) Lisa 3 punkt 9 nimetab tõendid/dokumendid, mis on vaja esitada ühikuhinna alusel

rahastuse saamiseks. Toetuse väljamaksmise aluseks on rektori käskkiri

üliõpilaskandidaatide kõrgkooli üliõpilaste nimekirja kandmiseks või kõrgkooli vastav otsus üliõpilase töökohapõhisesse õppevormi määramise kohta. Rahastamine toimub

semestripõhiselt, semestri lõppedes EHISest tehtava väljavõtte alusel (õppevorm:

töökohapõhine õpe ja rahastusallikas: ESF programm PRÕM+).

Topeltrahastuse vältimiseks on PRÕM+st rahastatavatel õppekohtadel õppivad üliõpilased

EHISes eristatavad rahastamisallika alusel. Ühel üliõpilasel saab olla ainult üks

rahastusallikas. Üliõpilase jaoks on õpe tasuta.

9) Lisa 3 punkt 10 nimetab toetuse suuruse arvutamise valemi. Kõrgkoolile makstav toetus

arvutatakse EHISe väljavõttel rahastusallikaga „ESF programm PRÕM+“ õppes olevate

üliõpilaste arvu ja ühikuhinna korrutamisel. Kuna ühikuhind sisaldab õpetamise kulusid terve õppeaasta kohta, siis kaks korda aastas semestri lõppedes väljamakseid tehes,

makstakse korraga välja pool ühikuhinnast.

10) Lisa 3 punkt 11 sätestab, et toetust saab taotleda õppekava nominaalkestuse jooksul. See

tähendab, et kaheaastase õppekava puhul saab toetust maksimaalselt nelja semestri jooksul.

3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSEGA

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on

ette nähtud kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021-2027.

4. KÄSKKIRJA MÕJUD

Peamised sihtrühmad, keda eelnõu võib mõjutada:

1) asutused ja ettevõtted, kes on huvitatud , et nende potentsiaalsete töötajate teadmised ja

oskused oleksid tööandjate ootustega vastavuses;

2) kõrgkoolid, kes pakuvad õpet kõrghariduse teisel astmel ehk magistriõppes;

3) üliõpilased, kes on huvitatud oma teadmiste ja oskuste arendamisest koostöös tööandjatega.

Asutused ja ettevõtted, kes on valmis osalema koostöise magistrantuuri pakkumisel, saavad

endale kvalifitseeritud tööjõudu, kelle teadmised ja oskused on enam kooskõlas vastava tööandja vajadustega. Koostöise magistrantuuri skeem võimaldab ettevõtetel ja asutustel ka

olemasoleva tööjõu kvalifikatsiooni tõstmist.

Kõrgkoolid võivad saada magistriõppesse enam üliõpilaskandidaate, sest koostöises magistrantuuris õppimine sobib enam töötavatele inimestele. Täiendava õppevormi pakkumine

tähendab kõrgkoolidele ka täiendavaid tegevusi ja kulusid. Partnerite leidmine, koostöölepete

sõlmimine, üliõpilastele individuaalsete õppeplaanide koostamine jne on kõrgkooli jaoks

lisanduv töö.

Töökohapõhise õppevormi pakkumine avab töö kõrvalt õppida soovivatele ja oma

kvalifikatsiooni tõsta soovivatele üliõpilastele uue võimaluse omandada kõrgharidust õppimise

ja töötamise sümbioosis.

5. KÄSKKIRJA KEHTIVUS

Käskkiri kehtib allkirjastamise hetkest.

6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Rektorite

Nõukogule, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, ülikoolidele ja magistriõpet

pakkuvatele rakenduskõrgkoolidele, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja

Noorteametile.

Margus Haidak kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja