3 (11)
Praegu olemegi reklaamiseadust muutmas ning analüüsime neid ja muid finantsteenuse
reklaamiga seonduvaid asjaolusid.1 Oleme seaduse väljatöötamiskavatsusele saanud palju
tagasisidet ning oleme valmis sellest ülevaadet jagama ka Justiitsministeeriumiga, et oleks
võimalik saada arusaam erinevate osapoolte ootustest.
Peame mõistlikuks, et CCD ülevõtmisel ning reklaamiseaduse reformimisel jätkub
ministeeriumide vahel tihe koostöö.
3. Artikkel 12 – piisavad selgitused. Kas Teie arvates tuleks seaduse tasandil täpsustada
selgituste andmise viisi ja ulatust? Kui jaa, siis millistel juhtudel, miks ja kuidas?
Euroopa tarbijakrediidi teabeleht on meie hinnangul kasulik ja vajalik dokument, millega
tarbijal on võimalus enne krediidilepingu sõlmimist tutvuda. Lisaks on antud dokumendi
vorm standardne ehk kui tarbija võtab pakkumisi erinevatelt krediidiandjatelt, on tarbijal
võimalik üsna lihtsalt erinevaid pakkumisi võrrelda. Iseküsimus on, kas tarbijad seda
võimalust ka kasutavad ning kas nad teabelehes olevast infost ka täpselt aru saavad. See on
aga tarbijahariduse küsimus, me ei pea seaduse tasandil vajalikuks täpsustada selgituste
andmise viisi ja ulatust. Lisaks on siinkohal oluline järelevalveasutuste arvamus, s.t kas
neil on praktikas tõusetunud probleeme selgituste andmise viisi või ulatusega.
4. Artikkel 14 – seosmüük ja komplektina müük. Kas Teie hinnangul tuleks lubada
tarbijakrediidilepingute puhul seosmüüki vastavalt direktiivi art 14 lõigetele 2 ja 3?
Ei näe põhjust, miks peaks seosmüüki tarbijakrediidilepingute puhul lubama. Ei näe, et see
tarbijate vaatest oleks neile kasulik, pigem toob kaasa täiendava lepingu sõlmimise
kohustuse, mida tarbijakrediidilepingute puhul ei pea vajalikuks.
5. Artikkel 16 – nõustamisteenused. Kas muude kui elamukinnisvaraga seotud
krediidilepingute puhul oleks teie hinnangul asjakohane lähtuda kehtivast KAVS-i ja
VÕS-i regulatsioonist? Kas peaksite vajalikuks selliste lepingute puhul direktiivi
artikkel 16 lõigetes 4-6 sätestatut arvesse võttes erisuste ette nägemist?
Ei pea erisuste tegemist vajalikuks.
6. Artikkel 18 – krediidivõimelisuse hindamine.
a. Kas toetate tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandjatele asjakohaste
andmebaaside kasutamise kohustuse kehtestamist? Kui jah, siis milliste?
Tänasel päeval puudub Eestis kahjuks n-ö positiivne krediidiregister, kus krediidiandjad
saaksid infot mh tarbijate olemasolevate laenukohustuste osas. Meie hinnangul lahendaks
see ära küsimuse, milliseid andmebaase peaks krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse
hindamiseks kontrollima.
Riigikohus on lahendi 2-21-13098 punktis 18 kirjeldanud, millise teabe peab krediidiandja
minimaalselt tarbija kohta omandama. Meie hinnangul tasub kaaluda, kas seadusesse võiks
lisada mitteammendava loetelu andmebaasidest, mida krediidiandja peaks enne
laenuotsuse tegemist kontrollima. Avalikesse andmebaasidesse (rahvastikuregister,
äriregister jne) päringu tegemine ei ole meie hinnangul ka krediidiandjat liigselt koormav.
Lisaks on meie hinnangul oluline, et krediidiandja teeks päringu ka eraõiguslikesse
registritesse, mis koondavad infot võimalike tarbija maksehäirete/võlgnevus(t)e osas.
1 Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Eelnõu infosüsteemis kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/89c206af-a1ab-4a43-9381-66d81814604c (15.07.2024)