Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / info@mkm.ee / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

info@just.ee

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 21.05.2024 nr 10-4/4356-1

Meie 25.07.2024 nr 6-1/1436-2

Vastuskiri Justiitsministeeriumi pöördumisele

tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmise valikute

kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus direktiivi (2023/2225/EL)

ülevõtmise valikute kohta

Austatud justiitsminister

Justiitsministeerium edastas 21.05.2024 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

(edaspidi MKM) päringu saamaks sisendit direktiivi 2023/2225/EL ülevõtmiseks. Täname

võimaluse eest arvamust avaldada.

Vastused Justiitsministeeriumi poolt esitatud küsimustele on järgnevad:

1. Artikkel 2 – kohaldamisala

a. Kas peate vajalikuks direktiivi reeglite laiendamist lepingutele, mis on direktiivi

kohaldamisalast välistatud? Kui jah, siis millistele ja miks?

Kehtiv võlaõigusseaduses (VÕS) olev tarbijakaitse regulatsioon kohaldub kõikidele

tarbijakrediitidele, olenemata krediidisummast. Eelnevat arvestades tuleks jääda

tänasel päeval kehtiva VÕS-i regulatsiooni juurde. Tänase VÕS regulatsiooni juurde

jäämine täidab meie hinnangul edukalt ka tarbijakaitse võimalikult laia eesmärki.

b. Kas peate vajalikuks kasutada direktiivis ette nähtud võimalust välistada teatud

lepingud tarbijakrediidilepingute regulatsiooni alt, mida kehtiva direktiivi

ülevõtmise raames ei ole tehtud?

MKM ei pea sellist välistust vajalikuks, sest direktiivi eesmärk on tarbijate võimalikult

lai kaitse ning teatud lepingute välistamine tarbijakrediidilepingute regulatsiooni alt

vähendaks tarbijate kaitset.

c. Kui leiate, et direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta tasumisega

edasilükkamise juhtumid, siis milliselt võiksid olla kohaldatavad piiratud tasud

maksetega hilinemise korral?

2 (11)

Uue tarbijakrediidi direktiivi kohaldamisalast on väljas kolm erinevat tasu

edasilükkamise lepingut, juhul kui need vastavad teatud tingimustele (artikkel 2 lg 2

punkt h).

Toetame, et direktiivi kohaldamisalast jäetakse välja sellised lepingud, kus ostuhind

tasutakse intressivabalt ja muude tasudeta ning üksnes tarbija makstavate piiratud

tasudega maksete hilinemise korral vastavalt riigisisesele õigusele. VÕS regulatsiooni

korral on võlausaldajal õigus nõuda maksetega hilinemise korral viivist ning

sissenõudmiskulude hüvitamist. Kui krediidiandja küsib veel mingeid muid tasusid,

siis on tegemist tarbijakrediidilepinguga, mis läheb direktiivi kohaldamisalasse. Lisaks

peab tasumise edasilükkamist pakkuma kaupleja ise, sest kui seda pakub kolmas isik,

on tegemist „osta kohe, maksa hiljem“ lepinguga, mis on tarbijakrediidi direktiivi

kohaldamisalas.

d. Kas arvelduskonto jäägi ületamise korral tuleks teie hinnangul sätestada

kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust?

MKM peab asjakohaseks krediidivõimelisuse hindamise kohustuse kehtestamist, sest

arvelduskonto jäägi ületamise korral tekib krediidiandjate ees rahaline ehk intressi

tasumise kohustus.

e. Kas peate vajalikuks direktiivis sätestatud tingimustel määratud tagasimaksega

deebetkaartide osas direktiivi kohaldamisest erandi kehtestamist?

MKM ei pea erandi kehtestamist vajalikuks.

f. Kas leiate, et alla 200-euroste krediidilepingute, intressivabade krediidilepingute

ning krediidilepingutute, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu

jooksul ja mille eest nõutakse kõigest väheolulisi tasusid, tuleks kohaldada

piiratud regulatsiooni seoses reklaami, lepingueelse teabe ja lepinguteabega?

Üldiselt leiame, et regulatsioon võiks olla võimalikult selge ja ühetaoline, kuid

samasugused piirangud ei pruugi alati proportsionaalsed olla ning eriregulatsioon võib

teatud juhtudel täiesti õigustatud olla. Eriti selliste krediidilepingutute puhul, mille

kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ja mille eest nõutakse kõigest

väheolulisi tasusid.

2. Artiklid 7 ja 8 – reklaam. Kas peate vajalikuks muuta kehtivat reklaamiregulatsiooni

seoses tarbijakrediidilepingutega, näiteks, kas peaksite vajalikuks reklaami

piirangute leevendamist või täpsustamist direktiivis toodud keeldude osas

reklaamidele, mida ei esitata tele- või raadioprogrammis vm?

Peame vajalikuks põhjalikumalt analüüsida, kas need piirangud, mis reklaamiseaduses on,

kuid ei tulene CCD-st, on ka praegu põhjendatud ja vajalikud, eriti kohustusliku teabe

mahu osas. Seega tuleks kaaluda finantsteenuse reklaamides nõutava teabe mahu

vähendamist, arvestades CCD-s sätestatuga ning otsides mõistliku tasakaalu piisava

informeerituse ja info ülekülluse vahel. Seejuures tuleb arvesse võtta kanalit ja selle kanali

piiratust (piiratud tähemärkide arvu jm), mille kaudu reklaam esitatakse.

3 (11)

Praegu olemegi reklaamiseadust muutmas ning analüüsime neid ja muid finantsteenuse

reklaamiga seonduvaid asjaolusid.1 Oleme seaduse väljatöötamiskavatsusele saanud palju

tagasisidet ning oleme valmis sellest ülevaadet jagama ka Justiitsministeeriumiga, et oleks

võimalik saada arusaam erinevate osapoolte ootustest.

Peame mõistlikuks, et CCD ülevõtmisel ning reklaamiseaduse reformimisel jätkub

ministeeriumide vahel tihe koostöö.

3. Artikkel 12 – piisavad selgitused. Kas Teie arvates tuleks seaduse tasandil täpsustada

selgituste andmise viisi ja ulatust? Kui jaa, siis millistel juhtudel, miks ja kuidas?

Euroopa tarbijakrediidi teabeleht on meie hinnangul kasulik ja vajalik dokument, millega

tarbijal on võimalus enne krediidilepingu sõlmimist tutvuda. Lisaks on antud dokumendi

vorm standardne ehk kui tarbija võtab pakkumisi erinevatelt krediidiandjatelt, on tarbijal

võimalik üsna lihtsalt erinevaid pakkumisi võrrelda. Iseküsimus on, kas tarbijad seda

võimalust ka kasutavad ning kas nad teabelehes olevast infost ka täpselt aru saavad. See on

aga tarbijahariduse küsimus, me ei pea seaduse tasandil vajalikuks täpsustada selgituste

andmise viisi ja ulatust. Lisaks on siinkohal oluline järelevalveasutuste arvamus, s.t kas

neil on praktikas tõusetunud probleeme selgituste andmise viisi või ulatusega.

4. Artikkel 14 – seosmüük ja komplektina müük. Kas Teie hinnangul tuleks lubada

tarbijakrediidilepingute puhul seosmüüki vastavalt direktiivi art 14 lõigetele 2 ja 3?

Ei näe põhjust, miks peaks seosmüüki tarbijakrediidilepingute puhul lubama. Ei näe, et see

tarbijate vaatest oleks neile kasulik, pigem toob kaasa täiendava lepingu sõlmimise

kohustuse, mida tarbijakrediidilepingute puhul ei pea vajalikuks.

5. Artikkel 16 – nõustamisteenused. Kas muude kui elamukinnisvaraga seotud

krediidilepingute puhul oleks teie hinnangul asjakohane lähtuda kehtivast KAVS-i ja

VÕS-i regulatsioonist? Kas peaksite vajalikuks selliste lepingute puhul direktiivi

artikkel 16 lõigetes 4-6 sätestatut arvesse võttes erisuste ette nägemist?

Ei pea erisuste tegemist vajalikuks.

6. Artikkel 18 – krediidivõimelisuse hindamine.

a. Kas toetate tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandjatele asjakohaste

andmebaaside kasutamise kohustuse kehtestamist? Kui jah, siis milliste?

Tänasel päeval puudub Eestis kahjuks n-ö positiivne krediidiregister, kus krediidiandjad

saaksid infot mh tarbijate olemasolevate laenukohustuste osas. Meie hinnangul lahendaks

see ära küsimuse, milliseid andmebaase peaks krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks kontrollima.

Riigikohus on lahendi 2-21-13098 punktis 18 kirjeldanud, millise teabe peab krediidiandja

minimaalselt tarbija kohta omandama. Meie hinnangul tasub kaaluda, kas seadusesse võiks

lisada mitteammendava loetelu andmebaasidest, mida krediidiandja peaks enne

laenuotsuse tegemist kontrollima. Avalikesse andmebaasidesse (rahvastikuregister,

äriregister jne) päringu tegemine ei ole meie hinnangul ka krediidiandjat liigselt koormav.

Lisaks on meie hinnangul oluline, et krediidiandja teeks päringu ka eraõiguslikesse

registritesse, mis koondavad infot võimalike tarbija maksehäirete/võlgnevus(t)e osas.

1 Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Eelnõu infosüsteemis kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/89c206af-a1ab-4a43-9381-66d81814604c (15.07.2024)

4 (11)

b. Millist teavet peaksid krediidiandjad küsima krediidivõimelisuse hindamisel?

Leiame, et krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) §-s 49 on piisavalt reguleeritud,

milliseid andmeid peab krediidiandja küsima/koguma enne krediidiotsuse tegemist.

7. Artikkel 19 – andmebaasid. Milliste andmete säilitamist krediidiandmebaasides

peaksite vajalikuks?

Ideaalis võiks meie hinnangul olla ühtne andmebaas, mis hõlmab teavet nii tarbija poolt

sõlmitud laenu- ja krediidilepingute osas (mis ei ole võlgnevuses) kui ka teavet nende

kohustuste osas, mis on võlgnevuses.

8. Artikkel 24 – arvelduskrediit. Kas peate vajalikuks arvelduskrediidilepingute puhul

rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas?

Siinkohal on oluline järelevalveasutuste arvamus, s.t kas arvelduskrediidilepingute osas on

praktikas probleeme olnud.

9. Artikkel 25 – arvelduskonto jäägi ületamine. Kas peate vajalikuks arvelduskonto

jäägi ületamise puhul rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas?

Sama vastus, mis eelmise küsimuse puhul.

10. Artikkel 27 – seotud krediidilepingud. Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni

säilitamist?

Toetame kehtiva regulatsiooni säilimist.

11. Artikkel 28 – tähtajatud krediidilepingud. Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni

säilitamist?

Toetame kehtiva regulatsiooni säilimist

12. Artikkel 31 – krediidiga seotud kulude piirangud

a. Kas peate vajalikuks muudatusi kehtivas regulatsioonis või näete vajadust

täiendavate piirangute kehtestamiseks?

Peame kehtivaid regulatsioone piisavateks.

b. Kas peaksite põhjendatuks kehtiva krediidi kulukuse määra ülempiiri vähendamist?

Esmalt tuleks selgelt sõnastada, mis on probleem, mida lahendada soovitakse ning mis on

probleemi juurpõhjused. Alles seejärel saab hinnata, millised meetmed vastava probleemi

lahendamiseks sobivad, millised on kõige eesmärgipärasemad ja proportsionaalsemad

meetmed. KKMi ülempiiri langetamine riivaks ettevõtlusvabadust, mistõttu on oluline

hinnata selle kooskõla põhiseadusega ja selle proportsionaalsust. Kusjuures tulenevalt

põhiseadusest tuleks valida selline meede, mis tagab eesmärgi saavutamise, kuid riivab

seejuures põhiõigusi (antud juhul ettevõtlusvabadust) vähimal määral. Juhul, kui mõte on

kaitsta tarbijaid nii-öelda lõhkilaenamise eest, siis selle juurpõhjused peituvad valdavalt

siiski mujal ning seega tuleb analüüsida, kas nendega tegelemiseks on probleemist rohkem

lähtuvaid ja eesmärgipärasemaid lahendusi, mis seejuures piiraksid ka ettevõtlusvabadust

oluliselt vähem. Seejuures saab arvestada, millised juba kasutusel olevad nõuded või muud

meetmed ei toimi.

Seega leiame, et krediidi kulukuse määra ülempiiri langetamisele peaks eelnema täpsem

analüüs, milles hinnatakse, kas KKM-i langetamine aitab kõige efektiivsemalt võidelda

5 (11)

tarbija makseraskustesse sattumise vastu või on olemas ka teisi meetmeid. Alles seejärel

saame võtta lõpliku seisukoha, kas toetame KKM-i ülempiiri langetamist või mitte.

c. Kas Teie hinnangul võiks krediidi kulukuse ülempiiri määratlemisel olla mingi muu

alus kui krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kolmekordne

keskmine? Või võiks olla Teie hinnangul ülempiiri suurus fikseeritud? Kui jah, siis

mille alusel ning kuidas tuleks vastav piirmäär kehtestada?

MKM-il ei ole tänasel päeval pakkuda alternatiivset varianti, kuidas võiks krediidi

kulukuse ülempiiri teisiti määratleda. Teeme ettepaneku antud teemat täiendavalt arutada

järelevalveasutuste ning krediidiandjatega, et selgitada välja, kas tänane variant on liialt

keerukas ja/või nende hinnangul on olemas mingi muu alus, mida on lihtsam järgida ja mis

tagab tarbijate kaitset paremini.

13. Artikkel 32 – äritegevusele esitatavad nõuded. Kas peate KAVS § 51 lõikes 5

sätestatud regulatsioonist lähtumist sobivaks ka muude tarbijakrediidilepingute

puhul kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingud?

Peame antud regulatsiooni sobivaks ka muude tarbijakrediidilepingute puhul.

14. Artikkel 33 - töötajate teadmistele ja pädevustele esitatavad nõuded. Kas viidatud

määruses sätestatud nõuded on Teie hinnangul jätkuvalt asjakohased või tuleks neid

kuidagi muuta?

Peame määruses sätestatud nõudeid jätkuvalt asjakohaseks.

15. Artikkel 35 – võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed.

a. Millist meedet/meetmeid peaksid/võiksid Teie hinnangul krediidiandjad tarbijale

makseraskuste korral pakkuma?

Kehtestada võiks loetelu meetmetest, mida krediidiandja peaks tarbijatele makseraskuste

korral pakkuma. Täpne meede/meetmed, mida tarbijale pakutakse, võiks jääda

krediidiandja otsustada, sest see võimaldaks piisavat paindlikust ning personaalsemat

lähenemist. Oluline on, et krediidiandja poolt pakutav meede/meetmed ei muudaks krediiti

tarbija jaoks kulukamaks.

b. Kas Teie hinnangul tuleks kasutada võimalust elamukinnisvaraga seotud

tarbijakrediidilepingute puhul jätta regulatsioon paindlikumaks, lähtudes direktiivis

2021/2167 sätestatud regulatsioonist?

Regulatsioonid võiksid olla võimalikult sarnased.

c. Millised peaksid olema läbirääkimiste võimaluse pakkumise kohustuse tagajärjed

(tooma kaasa ülesütlemise tühisuse, kahju hüvitamise võimalused või midagi muud)?

Me ei poolda, et läbirääkimiste kohustuse täitmata jätmine tooks automaatselt kaasa

tehingu tühisuse.

d. Kas Teie hinnangul võiks võimaldada tarbijal võlgnevust tasudes teatud aja jooksul

pärast krediidiandja poolt tarbijakrediidilepingu ülesütlemist see tagasi pöörata, st

krediidiandja ülesütlemisavalduselt õigusjõud võtta, nagu on pakutud krediidituru

uuringus? Kui jah, siis millistel tingimustel (millise aja jooksul, mitu korda saaks

sellist võimalust kastutada jne)?

6 (11)

Krediidituru uuringus on selline võimalus küll välja pakutud, kuid täpsemad selgitused

kahjuks puuduvad. Seetõttu on raske ka mõista, millisel eesmärgil see ettepanek on tehtud

ning kuidas see peaks tarbija olukorda paremaks muutma.

e. Kas Teie hinnangul tuleks sätestada tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise

eeldusena lisaks tarbija makseviivitusega seonduvale ka konkreetne summaline

lävend, nagu on pakutud krediidituru uuringus (ettepanek nr 20)? Kui jah, siis

milline võiks olla vastav summaline lävend? Kas lisaks summalisele lävendile, tuleks

selliselt juhul endiselt kohaldada masketega viivituste arvu?

Me ei pea vajalikuks summalise lävendi kehtestamist.

16. Viivis ja muud tasud.

a. Kas ja millisel viisil peaksite vajalikuks kehtiva regulatsiooni muutmist seoses

tarbijalt nõutavate tasudega?

Me ei pea vajalikuks kehtiva regulatsiooni muutmist seoses tarbijalt nõutavate tasudega,

näiteks sissenõudmiskulusid puudutav VÕS regulatsioon toimib meie hinnangul edukalt,

s.t et sissenõudmiskuludel on seadusega sätestatud ülempiirid.

b. Kas peate vajalikuks kehtiva viiviseregulatsiooni muutmist? Kas toetaksite

krediidituru uuringus tehtud ettepanekut alandada tarbijakrediidi lepingust

tulenevat viivisemäära 5 %-le (+ baasintressimäär)?

Ilma põhjalikuma analüüsita ei pea kehtiva viiviseregulatsiooni muutmist vajalikuks.

c. Kas Teie hinnangul tuleks välistada krediidiandja õigus nõuda

tarbijakrediidilepingute puhul viivitamisest tingitud kahju hüvitamist nagu on

pakutud krediidituru uuringus (VÕS § 415 lg 1 lause 2, VÕS § 113 lõige 5)?

Sarnaselt küsimusega 16b nõuab see põhjalikumat analüüsi.

d. Kas toetate krediidituru uuringus tehtud ettepanekut laiendada selgelt ka

täitemenetlusele (vt TMS § 56 lg 2) põhimõtet, et tarbija tasutud või temalt sisse

nõutud summad lähevad esmalt krediidi põhiosa ja alles siis intressnõuete (sh

viivisenõuete) katteks (VÕS § 415 lg 2) või tasuks Teie hinnangul kehtestada see

põhimõte üldiselt võlgniku kaitseks (vt ka VÕS § 88 lgd 8, 9)?

Tarbijakaitselistel eesmärkidel toetame krediidituru uuringus tehtud ettepanekut.

17. Artikkel 37 – mittekrediidiasutustele ja mittemakseasutustele tegevusloa andmine,

nende registreerimine ja järelevalve.

a. Kas peate asjakohaseks eelkõige KAVS § 2 lõigetes 5, 6, 8, 9 ja 11 sätestatud

kohaldumisala muutmist/kitsendamist?

Ei pea kohaldumisala muutmist/kitsendamist vajalikuks.

b. Kas peate vajalikuks KAVSi muuta/täpsustada nii, et oleks üheselt selgem, et

krediidiandja/vahendaja loakohustus kohaldub ka nn sotsiaalmeedia või muude

vastavate kanalite vahendusel laenu andvatele eraisikutele (nt täpsustades läbi KAVS

§ 5 krediidiandja tegevuse sisu)?

Peame vajalikuks regulatsiooni täpsustada, et sõnaselgelt oleks seaduse kohaldamisalasse

hõlmatud ka need eraisikud, kes annavad näiteks sotsiaalmeediaplatvormide vahendusel

7 (11)

teistele eraisikutele laenu ehk tegelevad laenu andmisega oma majandus- ja

kutsetegevuses.

18. Artikkel 41 – pädevad asutused. Kas leiate, et seadusega tuleks täpsustada, kas ja mis

tingimusel võiks Finantsinspektsioon või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

sekkuda nö krediiditoodete kujundamisse?

Üldiselt oleme seisukohal, et riik ja riigiasutused võiksid võimalikult vähe sekkuda

ettevõtlusvabadusse. Sekkumine peaks olema põhjendatud ja proportsionaalne. Ka hetkel

on krediiditoodete kujundamisse teatud määral võimalik sekkuda erinevate juhendite ja

soovituste kaudu.

II osa – täiendavad ettepanekud

19. Näha ette teavitamiskohustuse rikkumise eest juriidiliste isikute puhul kuni 400 000

eurone trahv (ettepanek nr 8).

Toetame ettepanekut, kuivõrd kõrgem karistusmäär distsiplineeriks eeldatavasti

krediidiandjaid seadusest tulenevaid nõudeid hoolikamalt täitma.

20. Kaaluda igapäevase tarbimisega seotud krediiditoodete Interneti (eelkõige

sotsiaalmeedia) vahendusel toimuva reklaami puhul täiendavate nõuete sätestamist

(nt kohustust hoiatada tarbijat selgelt krediiditoote tarbimisega kaasneda võivatest

negatiivsetest tagajärgedest). Lisaks kaaluda, kas ka otsepostitustega (nt, kui

ettevõtja suunab info kindlale isikule või kindlale arvule isikutele või kui tegemist on

tellitud teabega) edastava info nõudeid tuleks täiendavalt reguleerida (ettepanek nr

9). Nt, kas on vajalik lisada võimalusi selleks, et tarbija saaks otsepostitustest

lihtsamini loobuda? Või milliseid muid reegleid oleks otsepostituste osas tarvis?

Ka meieni on jõudnud info, et finantsteenuste teemalised otsepostitused on praktikas muret

tekitavad. Samas on ka täna juba olemas teatud instrumendid nendega tegelemiseks, muu

hulgas on keelatud tarbija suhtes agressiivsed kauplemisvõtted – järjekindlate ja

soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, faksi, e-posti või muu sidevahendi abil, välja

arvatud lepingulise kohustuse täitmiseks õigusaktiga sätestatud tingimustel ja ulatuses

(TKS § 18 lg 4 p 3). Peame asjakohaseks kaaluda ja analüüsida, kas on võimalik tagada

tarbijatele võimalus otsepostitustest tänasest lihtsamini loobuda. Valmislahendust meil

kahjuks hetkel pakkuda ei ole ning selle leidmisel tuleks teha koostööd nii

järelevalveasutuste kui ettevõtjatega.

21. Selgelt tuleks reguleerida, milline on õiguslik tagajärg, kui tarbija ei esita oma

krediidivõimelisuse kohta õiget ja täielikku teavet (ettepanek nr 1).

VÕS § 4032 lõike 3 teise lause kohaselt on tarbija kohustatud esitama krediidiandjale õige

ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Lisaks on VÕS §

4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Seega on tarbija kohustatud esitama

enda kohta tõese teabe ning krediidiandjal lasub kohustus tarbija poolt edastatud andmete

õigsust kontrollida. Meile teadaolevalt ei järgne tarbijale karistust, kui ta esitab enda

sissetulekute vms kohta valeandmeid, vaid kohustus lasub krediidiandjatel, kes ei

kontrollinud tarbija poolt esitatud andmeid (piisava) hoolikusega.

8 (11)

Seega tuleb meie hinnangul täpsemalt reguleerida, mis saab siis, kui tarbija esitab enda

kohta tõele mittevastavaid andmeid. Õigete andmete esitamine on ka tarbijate huvides, et

vältida makseraskustesse sattumist.

22. Kaaluda tarbijate õiguste täiendavaks kaitseks regulatsiooni kehtestamist

tarbijakrediidi tagastamise kohta ettenähtud aja jooksul võrdsete maksete ja

seadusjärgse intressiga (või ilma intressita) ka muudel tarbijakrediidi tühisuse

juhtudel kui liigkõrge krediidi kulukuse määraga lepingute puhul, laiendades seda

tagajärjena ka tarbijakrediidi lepingu tühistamisele (ettepanek nr 13).Ettepanekute

kokkuvõtlik nimekiri on toodud uuringu lehekülgedel 11-13.

Krediidituru uuringu lõppraportis ei ole antud teemat põhjalikumalt analüüsitud, seega

tuleb teostada põhjalikum analüüs, et MKM saaks asuda seisukohale, kas saame seda

ettepanekut toetada või mitte.

23. Tunnistada kehtetuks VÕS § 88 lg 2, mis mh justkui keelab hüpoteegiga tagatud

kohustuste täitmise, kuni täitmata on tagamata või vähemtagatud kohustusi.

VÕS § 88 lg 2 sätestab, et kui võlgniku kohustused ei ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik

määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse. Sellise sõnastusega on tarbijal välistatud

tasuda kohustus, mis on paremini tagatud. Leiame, et tarbijal peaks olema võimalik tagada

esmajärjekorras tarbija poolt vabalt valitud kohustus.

24. Sätestada, et tarbijakrediidist tuleneva võlgnevuse restruktureerimisel (nt

võlatunnistuse, kompromissi, refinantseerimislaenu vormis) vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu tühisus (kehtima võiks jääda

üksnes maksetähtaja pikendamine), alternatiivselt võiks kaaluda, et

tarbijakrediidiga seotud võlatunnistused on tühised (st säilib senine kohustus).

Põhjalikumat analüüsi vajab, kas tänase regulatsiooni muutmine on ikkagi vajalik ning

põhjendatud.

25. Kehtestada tarbija rasket majanduslikku olukorda ära kasutades liigkõrge krediidi

kulukuse määraga krediitide väljastamise eest (liigkasuvõtmine) kriminaalvastutus

(ettepanek nr 15).

Selline ettepanek vajab meie hinnangul täiendavat analüüsi. Muu hulgas tuleks analüüsida,

kas tänane liigkasuvõtmise mõiste on piiravalt sisustatud, kas liiga kõrge krediidi kulukuse

määr on asjakohane alus ning millised riskid kriminaalvastutuse kehtestamisega

kaasnevad.

26. Kaaluda tarbijakrediidi puhul viivise arvestamise algusaja toomist hilisemaks. Lisaks

kaaluda lahendust, et kui tarbijakrediidileping ennetähtaegselt üles öeldakse, saaks

esialgses suuruses intressi arvestada viivisena kuni esialgse tähtja möödumiseni

(ettepanek nr 17).

Me ei pea põhjendatuks tarbijakrediidilepingute eriregulatsiooni kehtestamist ning seetõttu

toetame kehtivat regulatsiooni, mille kohaselt algab viivisemäära arvestamise algusaeg

kõikidele lepingutele samaaegselt.

27. Keelata selgelt viivisenõuete kapitaliseerimine kokkuleppel selliselt, et neid

omakorda intressitakse (ettepanek nr 18).

9 (11)

See läheks vastuollu tänase Riigikohtu praktikaga, kuid iseenesest soodustab viiviselt

intressi arvestamine võla suurenemist ning tarbijakaitse vaatest saame seda ettepanekut

toetada.

28. Sätestada selgelt krediidiandja kohustus teavitada tarbijakrediidi puhul tarbija

kohustusi tagavaid käendajaid ja kolmandast isikust pantijaid tarbija

makseviivitustest ning tarbijakrediidilepingu lõpetamise ja täitemenetluse alustamise

kavatsusest (ettepanek nr 21).

Toetame ettepanekut, mille kohaselt oleks krediidiandjal kohustus teavitada käendajat ning

kolmandat isikut tarbija makseviivitustest ning tarbijakrediidilepingu lõpetamise ja

täitemenetluse alustamise kavatsusest.

29. Näha tarbijakrediidilepingute puhul ette globaalsete tagatiskokkulepete keeld

(ettepanek nr 21).

Läbi tüüptingimuste tühisuse on globaalsed tagatiskokkulepped juba täna tarbijalepingutes

sisuliselt keelatud. Selline „ületagamise“ kokkulepe võib olla keelatud nii VÕS § 42 lg 1

üldreegli kui ka § 42 lg 3 p 22 järgi.

Lisaks võib tagatiskokkulepe olla heade kommetega vastuolus ja tühine osas, mis ei

määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse

kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja

piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist

toimetulekut.

Seega, kuigi tarbijalepingutes on globaalsed tagatiskokkulepped küll keelatud (eelduslikult

tüüptingimustega vastuolus), kuid meie hinnangul oleks mõistlik kehtestada ka üldine

keeld.

30. Muuta regulatsiooni selliselt, et tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete

aegumistähtaeg algaks selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub

sissenõutavaks (ettepanek nr 22).

MKM ei näe hetkel vajadust tänasel päeval kehtiva regulatsiooni muutmiseks.

31. Kohtumenetluses piirata tagaseljaotsuste tegemise lubatavust tarbijakrediidiasjades,

vähemasti kui krediidiandja ei ole esitanud selgeid andmeid/kinnitusi kõigi tarbija

kaitseks mõeldud võlaõigusseaduse7 (VÕS) sätete järgimise kohta (ettepanek nr 25).

Toetame ettepanekut.

32. Lubada maksekäsu kiirmenetluses realiseerida vaid põhivõla- ja maksmata

intressinõudeid (sh viivis). Muud kõrvalnõuded, võlatunnistused ja algsete maksete

kapitaliseerimise kokkulepped tuleks lahendada hagimenetluses. Alternatiivselt luua

tõhus mehhanism krediidi kulukuse määra järgimise ja viivisepiirangute

kontrollimiseks.

Toetame ettepanekut.

33. Tuleks realiseerida tarbijakrediidilepingu poolte tõekohustus ja karistada

valeandmeid esitanud krediidiandjaid preventiivselt.

Toetame kõnealuses uuringus tehtud ettepanekut.

10 (11)

34. Teavitada tarbijaid tõhusalt vajadusest kohtu kirjadele reageerida ja selle tegemata

jätmise negatiivsetest tagajärgedest (teavituskampaania nt kohtu veebilehel, võlgnike

infoportaalides, vastamatajätmise tagajärgede väljatoomine kohtu kirjades).

Toetame tehtud ettepanekut.

11 (11)

Eesti Panga ettepanekud:

Eesti Pank on teemapaberis „Pankadevaheline konkurents eesti laenuturul teinud

ettepaneku kaaluda, kas keelata, piirata ja/või reguleerida muul viisil tasusid, mis seonduvad

laenulepingu lõpetamisega ja tagatiste üleviimisega. Sellega seoses on välja pakutud:

a) kaotada VÕS § 411 lõikes 4 sätestatud krediidiandja õigus nõuda elamukinnisvaraga

seotud tarbijakrediidilepingu puhul fikseerimata intressimääraga perioodil ennetähtaegse

tagasimakse korral tarbijalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest.

MKM toetab antud ettepanekut.

b) kaaluda hüpoteegi tagatiskokkuleppe notariaalselt tõestatud vormist loobumist.

Antud teema vajab meie hinnangul põhjalikumat analüüsi. Ohukohaks on meie hinnangul see, et

notariaalselt sõlmitud hüpoteegi tagatiskokkuleppe puudumine võimaldab saada raha jälle

mõnevõrra kiiremini kätte (oht, et otsus pole nii läbimõeldud), kuid positiivseks on asjaolu, et

notaritasude pealt hoitakse kokku.

2) Lisaks tehakse ettepanek kaaluda nõuet, et laenuandja peab laenusaajale koostatud

laenupakkumise esitama selliselt, et viimane saab valida erinevate lühema perioodi

viiteintressimäärade ja pikemaks perioodiks fikseeritud intressimäära vahel.

MKM toetab antud ettepanekut.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Mari-Liis Aas

+372 625 6459 Mari-Liis.Aas@mkm.ee

Kristina Jerjomina

+372 625 6420 Kristina.Jerjomina@mkm.ee