Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse
„Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja
kord“ muutmine“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Käesolev määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 9 alusel. Haridus- ja
teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted
ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on
lükata kutseõppeasutustele eraldatava tulemusrahastuse 1. jaanuaril 2025. a rakenduv
tulemusnäitaja „kes on kutseõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud
omandatud kutsega samas valdkonnas vähemalt kuus kuud“ kasutusele võtmine edasi.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja
oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige (735 1850; triin.laasi-oige@hm.ee) ja
õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Marili Lehtmets (tel 735 0289;
marili.lehtmets@hm.ee).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2023. a aprillis muudeti haridus- ja teadusministri määrust „Kutseõppeasutuste tegevustoetuse
põhimõtted ning nende rakendamine tingimused ja kord“ ja kehtestati tööandjate
esindusorganisatsioonide ettepanekute alusel uus põhimõte, kuidas kutseõppeasutustele
tulemusraha jagamisel võtta arvesse lõpetajate lõpetamisjärgset tegevust.
Vastav põhimõte sisaldub määruse § 6 lõike 5 punktis 4, mille kohaselt loetakse hõivatuks isik,
kes on kutseõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud omandatud kutsega
samas valdkonnas vähemalt kuus kuud. Vastavat põhimõtet tuleks tulemusrahastamisel aluseks
võtta alates 1. jaanuarist 2025. a. Üleminekuaeg oli mõeldud selleks, et töötada välja erialase
rakendumise näitaja arvutamise metoodika ja näitaja kooliti välja arvutada.
Metoodika väljatöötamisel on selgunud, et selle tulemusrahastuse määramise aluse
rakendamine alates 1. jaanuarist 2025. a ei ole mõistlik. Nimelt puudub ühtne ja läbi testitud
metoodika, kuidas omandatud kutset ja töötamise valdkonda omavahel siduda, et erialast
rakendumist arvutada. Erialase rakendumise lähteandmetena saab kasutada töötamise registri
andmeid, mille Statistikaamet on HTM-ile teinud kättesaadavaks „Edukus tööturul“ projekti
raames. Vajalik on siduda lõpetatud õppekava või lõpetamisel omandatud kutse töökoha
ametikoha ISCO klassifikaatoriga, kuid pole selge, milliseid ameteid lugeda õppekava või kutse
saaja erialaseks tööks.
Kuigi OSKA raames on välja töötatud Haridusvõti, mida kasutatakse tööjõu vajaduse
prognoosimisel ja kus on ametialagrupid ja õppekavarühmad omavahel seotud, siis selle
katsetamisel erialase rakendumise arvutamise lõikes on selgunud, et üks-ühele seda praegusel
kujul üle võtta ei saa ning õppekavarühmade ja ametialagruppide seosed tuleb ükshaaval üle
vaadata. Kui mõne õppekavarühma puhul on erialase rakendumise määratlemine suhteliselt
lihtne (nt tarkvara ja rakenduste arendus), siis osade õppekavarühmade puhul on see palju
keerukam ja vajab valdkonna ekspertidega täpsemat kokku leppimist (nt juhtimine ja haldus).
Kuna näitaja on koolide rahastamise aluseks, peavad kõik seosed olema koolidele arusaadavad
ja põhjendatud.
Eeltoodud põhjusel lükatakse määruse § 6 lõike 5 punktis 4 nimetatud aluse rakendumine edasi
ning seda on võimalik võtta aluseks alles 1. jaanuarist 2027. a.