Tagasiside

Tallinn 2024

Ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaan

Ohutusjärelevalve osakond Päästeamet

2

SISUKORD

1. Sissejuhatus ja selgitus .................................................................................. 3

1.1. Koostamine ja ajakohastamine .................................................................... 4

1.2. Plaani testimine ja õppused ........................................................................ 4

1.3. Plaani kooskõlastamine ja avalikustamine ................................................... 5

2. Ettevõtete tutvustus ....................................................................................... 6

2.1. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted ............................................... 6

2.2. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete dokumentatsioon .................... 7

2.3. Piiriülese mõjuga ettevõtted ........................................................................ 7

3. Stsenaariumid ja ohualad ............................................................................... 8

4. Suurõnnetuse lahendamisel osalevad asutused ja nende ülesanded ................ 9

4.1. Ettevõtted ................................................................................................ 10

4.2. Päästeamet ja teised asutused .................................................................. 10

5. Suurõnnetuse lahendamine.......................................................................... 11

6. Suurõnnetusest teavitamine ja käitumisjuhised ............................................. 13

7. Suurõnnetusjärgne taastamine ja puhastamine ............................................. 15

Lisa 1: Põhja regiooni ettevõtted .............................................................................. 16

Lisa 2: Ida regiooni ettevõtted.................................................................................. 30

Lisa 3: Lõuna regiooni ettevõtted ............................................................................. 41

Lisa 4: Lääne regiooni ettevõtted ............................................................................. 44

Lisa 5: Ülevaade enamlevinud kemikaalidest ........................................................... 45

3

1. Sissejuhatus ja selgitus

1970. aastatel toimusid Euroopa keemiatööstusetes mitmed suured õnnetused, mis tingis Euroopa Parlamendis arutelu antud valdkonna reguleerimise üle. Kuigi enamikul Euroopa Liidu liikmesriikidest olid sel ajal riiklikud süsteemid ohtude reguleerimiseks rakendatud, tuli siiski tegevused rahvusvahelisel tasandil paika pan na. Selleks loodi Seveso direktiiv, mida on aastate jooksul täiendatud. Käitistes, kus on märkimisväärses koguses ohtlikke kemikaale, on hädaolukorraks valmistumiseks vaja koostada ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaan1, eesmärgiga hõlbustada elanikkonnkaitse abijõudude tugevdatud koostööd suurõnnetuse korral. Vajaduse korral, kui toimub suurõnnetus või kontrollimatu sündmus, mille laad võib põhjustada suurõnnetuse, rakendab pädev asutus ettevõttevälist hädaolukorra lahendamise plaani. Seetõttu luuakse menetlused, mis tagavad plaani kontrollimise ja läbivaatamise vastavalt vajadusele ning selle rakendamise suurõnnetuse või selle tõenäosuse korral. Ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaan tuleb koostada Päästeameti poolt kõikide A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohta. Ohutusaruandes sisalduvat teavet arvesse võttes võib pädev asutus teha põhistatud otsuse mitte koostada ettevõtte kohta ettevõttevälist hädaolukorra lahendamise plaani. Sellisteks asjaoludeks võivad olla: õnnetuse mõjud ei ulatu ettevõttest väljapoole, ei ole mõjusid inimestele ja keskkonnale, välised tagajärjed puuduvad, ohualas on vaid mets/maastik, puuduvad mõjutatavad objektid. Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaanis antakse ülevaade: • kuidas planeeritakse õnnetust ohjeldada ja kontrolli alla saada, et minimeerida selle

tagajärgi ja piirata mõju, mida see avaldab inimese tervisele, keskkonnale ja varale; • milliseid meetmeid rakendatakse inimese tervise ja keskkonna kaitsmiseks

suurõnnetuse mõju eest; • kuidas toimub vajaliku teabe edastamine üldsusele ja piirkonna asjaomastele

teenistustele või asutustele; • kuidas toimub keskkonna suurõnnetusjärgne taastamine ja puhastamine.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi Seveso III direktiiv) artikkel 12 ning kemikaaliseadus § 34 punkt 3.

4

1.1. Koostamine ja ajakohastamine

Päästeamet koostab ühe ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani kõikide A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohta, kuna sündmustele reageerimine toimub ühtsete põhimõtete alusel olenemata regioonist ja kemikaale käitleva ettevõtte tüübist. Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani lisades 1-4 on detailne info iga A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohta (aluseks ettevõtetelt saadud informatsioon). Uue A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte lisandumisel tuleb koostada/ajakohastada ettevõtteväline hädaolukorra lahedamise plaan kahe aasta jooksul pärast seda, kui ettevõte on esitanud Päästeametile andmed (teabeleht, ohutusaruanne, hädaolukorra lahendamise plaan), mida asutus vajab plaani koostamise jaoks. Ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaan tuleb vajaduse korral Päästeameti poolt ajakohastada sobiva aja järel, kuid vähemalt kord kolme aasta jooksul. Läbivaatamisel võetakse arvesse asjaomastes käitistes või hädaabiteenistustes toimunud muudatusi ning uusi teadmisi tehnika ja suurõnnetusele reageerimise kohta. Samuti võetakse arvesse õppuste käigus saadud kogemus ja tagasiside. Ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaani peab vastama Seveso III direktiivi lisa IV punktile 2. Samuti on plaani koostamisel arvesse võetud Piiriülese teoimega tööstusõnnetuste konventsiooni VII lisa punkti 5 nõudeid.

1.2. Plaani testimine ja õppused

Ettevõttevälist hädaolukorra lahendamise plaani tuleb testida ehk õppus peab olema läbi viidud sobiva aja järel, kuid vähemalt kord kolme aasta jooksul. Samuti on A- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustus kord kolme aasta korraldada õppus, milles tuleb teavitada ka Päästeametit2. Ettevõttesisene hädaolukorra lahendamise plaan on tihedalt

2 Kemikaaliseadus § 22 lõige 5.

5

seotud ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaaniga. Seetõttu tuleb õppused teha võimalusel selliselt, et mõlemad plaanid rakenduksid ehk koostöös ettevõtte ja reageerivate asutustega. Ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaan on üks, kuid õppused tuleb teha iga A- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohta. Samas võib teha ühe õppuse mitme ettevõtte kohta – sõltub sarnasusest, näiteks sadam, ühine territoorium, samad ohud vms. Samuti pole Seveso III direktiiviga ära määratud, mis tüüpi (staabi-, laua-, väli-, kompleksõppus jne) ning millises ulatuses (täielik või osaline) õppus tuleb läbi viia. Õppuseid on võimalik ühendada ka teiste piirkondlikke või riiklike õppustega, kuid olulisel kohal on avalikkuse teavitamise läbi mängimine. Päästekeskuste päästetöö büroode ülesanne on jälgida, et A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppused toimuksid vähemalt kord kolme aasta jooksul ning selle üle peetakse ka arvestust. Päästekeskuste päästetöö büroode poolt peab olema määratud õppuse tüüp, ulatus ning kaasatud osapooled/vastutajad. Õppuste korraldamisel lähtutakse Päästeameti peadirektori 03.06.2019 käskkirjast nr 159 „Õppuse korraldamise juhendi kinnitamine“.

1.3. Plaani kooskõlastamine ja avalikustamine

Asutustel ja elanikkonnal peab olema võimalus avaldada arvamust ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani kohta, kui neid koostatakse või oluliselt muudetakse. Ettevõttevälises hädaolukorra lahendamise plaanis viidatakse hädaolukorra seaduse alusel koostatud päästesündmuse hädaolukorra lahendamise plaanile „Ulatuslik tööstusõnnetus või muu ressursimahukas päästesündmus“, mis on kooskõlastatud plaaniga seotud asutustega. Seetõttu ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaan kooskõlastatakse vaid plaaniga seotud A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtetega. Avalikkuse ehk ka ohualasse jäävate isikute jaoks on ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaan kättesaadav Päästeameti kodulehel, sh on olemas info, kui soovitakse plaani kohta arvamust avaldada3.

3 Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaaniga seotud info: https://www.rescue.ee/et/ettevottevaeline- haedaolukorra-lahendamise-plaan.

6

2. Ettevõtete tutvustus

2.1. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted

25.06.2024 seisuga on Eestis kokku 35 A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet, nendest 12 ettevõtet võivad põhjustada doominoefekti: • Põhja päästepiirkonnas asub 17 (Lisa 1) A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet; • Ida päästepiirkonnas 13 (Lisa 2) A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet; • Lõuna päästepiirkonnas 4 (Lisa 3) A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet; • Lääne päästepiirkonnas 1 (Lisa 4) A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Andmeid ettevõtete kohta on võimalik vaadata Maa-ameti kaardirakendusest4, kus on info ettevõtete asukoha, käideldavate kemikaalide, doominoefekti, mõjude ja ohualade kohta ning ettevõttevälises hädaolukorra lahendamise plaani lisades 1-4 on lühidalt kirjeldatud neid ettevõtteid. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete paiknemine (allikas: Maa-ameti kaardirakendus)

Lisas 5 on välja toodud ülevaade enamlevinud kemikaalidest, mida käideldakse A- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtetes.

4 Maa-ameti kaardirakendus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paasteamet_ohtvesi. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kaardirakenduses märgitud punaste punktidena.

7

2.2. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete dokumentatsioon

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted omavad käitamisluba (kemikaaliseadus, lõhkematerjaliseadus, relvaseadus) või keskkonnakompleksluba (tööstusheite seadus) ning on koostanud ja ka pädevate asutuste poolt kooskõlastatud järgmised dokumendid:

• Teabeleht: anda ülevaade ohutuse eest vastutavast isikust, käideldavatest kemikaalidest, nende kogustest, käitamise kohtadest ning käitlemiskoha juurde- ja läbipääsuteedest.

• Ohutusaruanne: anda ülevaade riskianalüüsist (sh võimalikud ohud, stsenaariumid, ohualad), ohutuse süsteemi tagamise, käitise (sh allüksuse) ja selle lähiümbruse ning kaitse- ja sekkumismeetmete kirjeldusest.

• Hädaolukorra lahendamise plaan: anda ülevaade vastutavatest isikutest, rakendavatest meetmetest (sh ka kaitsevahenditest ja ressurssidest), asutuste ja mõju piirkonda jäävate isikute teavitamisest ning koolituskorrast.

Käitaja on kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed suurõnnetuse vältimiseks ja selle tagajärgede piiramiseks inimese tervisele ja keskkonnale.

2.3. Piiriülese mõjuga ettevõtted

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete puhul, mis asuvad muu liikmesriigi territooriumi läheduses on vajalik hinnata piiriülest mõju. Hindamise aluseks võetakse Piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsiooni5 lisas 1 olevad ained ja nende piirkogused, sh ettevõtte asukoht, kui lisas 1: • olevate ainete piirkoguseid ettevõttes ei ületata, siis ei ole tegemist piiriülese toimega

ettevõttega; • olevate ainete piirkoguseid ettevõtte ületab, siis on vajalik hinnata piiriülest toimet

lähtuvalt asukoha kriteeriumitele: 15 km riigi piirist ja/või riikidevaheline ühendus veekogu kaudu ning õnnetuse mõjud ulatuvad 48h tunni jooksul üle piiri.

Eestis on kaks A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet (Orica Eesti Osaühing, Enefit Power AS Õlitööstus), mis asuvad (vähem kui 15 km) liikmesriigi territooriumi läheduses. Ühes ettevõttes (Orica Eesti Osaühing) olevate ainete kogused ületavad konventsiooni lisas olevate ainete piirkoguseid ehk tegemist on konventsiooni kohaselt piiriülese mõjuga ettevõttega.

5 Piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/78120.

8

3. Stsenaariumid ja ohualad

Ettevõtetel tuleb koostada riskianalüüs, kus ühe osana tuuakse välja võimalikud stsenaariumid ja tagajärgede ulatuse hinnang, mis hõlmab endas ka ohualasid. Stsenaariumite kirjeldamisel võetakse arvesse nii ettevõtte sisesed kui ka välised ohuallikaid, sh doominoefekti6 tekkimise võimalikkus. Doominoefekti hindamiseks on vajalik aluseks võtta erinevad tegurid (nt reljeef, taimestik, ümbruses paiknevad hooned ja rajatised, ilmastik) ning doominoefekti parameetrid7. Ohualad arvutatakse kõikide olulisemate/tõenäolisemate valitud stsenaariumite kohta. Lähtutakse ohtliku kemikaali kogusest, millega korraga võib õnnetus juhtuda ning ei summerita kõiki aineid, kui neid koos ei käidelda ning aluseks on majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 lisas olevad parameetrid. Ohuala mõisted: • Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 alusel: ohuala on ala, mille

piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimese elule, tervisele ja varale. Ohuala jaotub eriti ohtlikuks alaks, väga ohtlikuks alaks, ohtlikuks alaks8 ning ohuala mõju võib tekkida kemikaalide kontsentratsioonist, ülerõhust ja/või soojuskiirgusest:

o Eriti ohtlik ala on ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul inimese hukkumise tõenäosus 50% ning ehitise kahjustused selle mahust suuremad kui 50%.

o Väga ohtlik ala on ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul võimalik inimese hukkumine ning ehitise kahjustused selle mahust vahemikus 1%–49%.

o Ohtlik ala on ohuala osa, milles võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimesele tervisekahjustusi ning ehitisele kergeid kahjustusi.

• Vabariigi Valituse 06.01.2011 määruse nr 5 alusel: ohuala on eluohtlik ala, kus viibiv inimene päästetakse või evakueeritakse ning kuhu võib siseneda vaid asjakohast väljaõpet omav ja kaitsemeetmeid kasutav inimene päästetöö juhi antud ülesande täitmiseks.

Madalama juhtimistasandi päästetöö juht (taktikaline) määrab ajakriitilises ja kõrge riskiga keskkonnas esmase ohuala (eluohtliku ala), kus viibiv inimene päästetakse või evakueeritakse ning kuhu võib siseneda vaid asjakohast väljaõpet omav ja kaitsemeetmeid kasutav inimene. Vajadusel kasutatakse ka mõistet keeluala, kus lisaks

6 Kemikaaliseadus § 21 lõige 10: Doominoefekt on käitise või käitiste rühmade puhul võimalik suurem suurõnnetuse risk või selle raskemad tagajärjed käitiste geograafilise asukoha ja vastastikuse kauguse ning nendes paiknevate ohtlike ainete varu tõttu. Ohtliku ala välispiirile tõmmatud raadiust ei saa automaatselt lugeda kauguseks, mis käivitaks mõjufaktori tõttu doominoefekti. 7 Täpsemad juhised doominoefekti hindamiseks on leitavad Päästeameti kodulehelt. 8 Soojuskiirguse korral eristatakse ka ehitist ohustavat taset (ohuala ehitistele), kuid see on sarnase suurusega kui on eriti ohtlik ohuala.

9

viibivatele inimesele antakse korraldus alalt väljumiseks ka päästjatele, kuna puuduvad kaitsemeetmed. Täiendavalt kasutatakse mõistet hoiatusala, st on ala, kus viibivat inimest teavitatakse ja hoiatatakse päästesündmuse mõjudest ning kust ta vajaduse korral evakueeritakse ning seda ala vaadatakse kui majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 ohtliku ala suurust. Ohu- ja hoiatusalad (allikas: Geoinfo kaardirakendus ning autori täiendused)

4. Suurõnnetuse lahendamisel osalevad asutused ja nende ülesanded

Juhul, kui juhtub suurõnnetus või kontrollimatu sündmus, mille laad võib põhjustada suurõnnetuse, rakendab ettevõte viivitamatult ettevõttesisese hädaolukorra lahendamise plaani ning pädev asutus võtab aluseks ettevõttevälise (sh hädaolukorra seaduse alusel koostatud) hädaolukorra lahendamise plaani.

10

4.1. Ettevõtted

Hädaolukorra lahendamise plaani alusel lahendatakse ettevõtte poolt sündmust selliselt, et minimeerida õnnetuse tagajärgi ning piirata mõju, sh edastatakse vajalik teave avalikkusele ja piirkonna asutustele. Kasutusele võetakse ettevõttesisesed ressursid ja vastutavad isikud tegutsevad vastavalt käitumisjuhistele. Detailsemalt rakendatavad meetmed (sh kaitsevahendid ja ressursid) ja tegevused on välja toodud ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis ning tegutsemine toimub vastavalt õnnetuse tüübile ning ettevõtte võimekusele. Ettevõttes toimunud õnnetuse korral teavitab kemikaali käitleja viivitamata Häirekeskust9, kes töötab läbi hädaabiteate. Vastavalt saadud infole ja hädaabiteate menetlemise korrale alarmeerib Häirekeskus ressursid vastavalt väljasõidukorrale ja - plaanile. Päästeameti väljasõidukorra kohaselt reageeritakse kõikidele tööstusõnnetustele, sh suurõnnetuse ohuga ettevõtete õnnetustele tavapärasest ressursimahukamalt. Seejärel, kui reageeriv asutus jõuab kohale annab ettevõte sündmuse üle juhtivale asutusele, kelleks on Päästeamet. Juhul, kui ettevõte sai oma vahenditega hakkama, siis sündmusele reageerinud päästeressurss hindab olukorra üle ning vajadusel sündmus annulleeritakse. Iga A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohta on koostatud ka operatiivkaart, milles on oluline ülevaade ehitise tehnilistele andmetele, ehitises asuvate tuleohutuspaigaldiste ja muu olulise kohta (nt skeemid), sh info mis on abiks päästesündmusele reageerijatele päästetöö läbiviimiseks.

4.2. Päästeamet ja teised asutused

Päästeamet juhib A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimunud päästesündmuse lahendamist. Eestis on kokku 71 kutselist päästekomandot, millest 6 on keemiapäästevõimekusega ning 118 vabatahtlikku päästekomandot. Lisaks on võimalik päästesündmuse lahendamisel kasutada abi Päästeameti Demineerimiskeskuse erikeemia grupilt. Täpsemalt Päästeameti võimed ja ressursside lühikirjeldused on välja toodud hädaolukorra seaduse alusel koostatud päästesündmuse hädaolukorra lahendamise plaanis „Ulatuslik tööstusõnnetus või muu ressursimahukas päästesündmus“ lisas 9. Vajadusel kaasatakse teisi asutusi, kelleks võivad olla: Politsei- ja piirivalveamet, Häirekeskus, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Riigikantselei, Siseministeerium,

9 Kemikaaliseadus § 10, majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus nr 18 § 7 lõige 1.

11

Terviseamet, Kaitsevägi/Merevägi, Kaitseliit, Kaitsepolitseiamet, Riigilaevastik, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Kliimaministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, kohalik omavalitsusüksuks ning muud isikud ja asutused. Samuti on võimalik taotleda ka rahvusvahelise abi saamist, mille täpsem protsess on kirjeldatud hädaolukorra seaduse alusel koostatud päästesündmuse hädaolukorra lahendamise plaanis „Ulatuslik tööstusõnnetus või muu ressursimahukas päästesündmus“ peatükis 7.

5. Suurõnnetuse lahendamine

Ettevõtted teevad koostööd Päästeameti ning teiste asutustega, et tagada suurõnnetuse korral tegutsemine ja vähendada suurõnnetuse tagajärgi ning õnnetuse korral tuleb järgida kõiki päästeasutuse antud juhiseid. Sündmuste lahendamisel võetakse aluseks ettevõtteväline (sh hädaolukorra seaduse alusel koostatud) hädaolukorra lahendamise plaan. Plaani eesmärk on tagada suurõnnetuse või kontrollimatu sündmuse korral koordineeritud ja õigeaegne reageerimine ohuolukorra leevendamiseks ja endise olukorra taastamiseks. Päästeameti ja teiste asutuste tegevused on täpsemalt kirjeldatud hädaolukorra seaduse alusel koostatud päästesündmuse hädaolukorra lahendamise plaanis „Ulatuslik tööstusõnnetus või muu ressursimahukas päästesündmus“ (lisa 1) ning lisas 5 on välja toodud partnerasutuste kriisikontaktid. Samuti vabariigi valitsuse 06.01.2011 määruses nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord“ on paika pandud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord. Päästesündmuse lahendamise juhtimiseks ja asutuste ning isikute koostöö paremaks tagamiseks võib päästetöö juht moodustada staabi, sh enne sündmuskoha staabi moodustamist võib päästetöö juht moodustada juhtimisgrupi. Päästetöö juhil on õigus anda korraldus asutustele ja isikutele määrata esindaja staapi või juhtimisgruppi. Vabariigi valitsuse 06.01.2011 määruses nr 5 §-s 6 on välja toodud staapide ja juhtimisgrupi ülesanded ning §-s 7 staapide ja juhtimisgruppide koostöö.

12

Suurõnnetuse, kontrollimatu sündmuse või muu ressursimahuka sündmuse lahendamiseks on tagatud 24/7 juhtimisalane valmisolek. Vastavalt sündmuse dünaamilisele arengule (suurusele, ulatusele ja raskusastmele) kaasuvad lahendamisse regionaalne ja riiklik tasand. Moodustatud staapidesse kaasatakse vajaduspõhiselt partnerasutused. Suurõnnetuse lahendamine on täpsemalt kirjeldatud hädaolukorra seaduse alusel koostatud päästesündmuse hädaolukorra lahendamise plaanis „Ulatuslik tööstusõnnetus või muu ressursimahukas päästesündmus“ peatükis 5. Õnnetustele reageerivad ja teevad koostööd erinevad ametkonnad vastavalt kokkulepitule ning igaühe enda koostatud reageerimisplaanidele ja -juhenditele. Õigusaktid ja juhised, mis võetakse suurõnnetuse lahendamisel aluseks: • Päästeseadus. • Hädaolukorra seadus. • Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrus nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord“. • Vabariigi Valitsuse 09.09.2010 määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või

demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“. • Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrus nr 112 „Hädaolukorra lahendamise juhtimise,

lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord“.

• Vabariigi Valitsuse 28.08.2022 määrus nr 83 „Hädaolukorras ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigivara valitsemise üleandmise või ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulude hüvitamise tingimused ning kord“.

• Vabariigi Valituse 18.12.2015 määrus nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“.

• Piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsioon. • Staapide moodustamisel ja töökorraldusel lähtutakse Päästeameti peadirektori

19.12.2022 käskkirjast nr 302 „Päästeameti staapide töökorraldusjuhend“. • Sündmuskoha tasandi päästetöö korraldamisel lähtutakse Päästeameti peadirektori

01.03.2022 käskkirjast nr 61 „Sündmuskoha tasandi päästetöö korraldamise juhend“.

• Keemiasukelduse korral lähtutakse Päästeameti peadirektori 17.06.2010 käskkirjast nr 111 „Päästetööde keemiasukeldumise juhend“10.

• PÄKE (päästejuhised keemiaõnnetustel).

10 Muudetud: 07.07.2015 nr 132P ja 28.08.2015 nr 158P.

13

• Ulatusliku evakuatsioon korraldamise plaan. • Ametkondade (Terviseamet, Politsei- ja piirivalveamet, Merevägi) hädaolukorra

lahendamise plaanid. • Elutähtsa teenuse osutajate (ETO) toimepidevusplaanid ja elutähtsa teenuse

toimepidevust korraldavate asutuste (ETKA) hädaolukorra lahendamise plaanid.

6. Suurõnnetusest teavitamine ja käitumisjuhised

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitajal tuleb ennetavalt teavitada avalikkust ja õnnetuse mõju piirkonda ehk ohualasse jääda võivaid isikuid ettevõttest lähtuvast suurõnnetuse riskist, ohutusabinõudest ja õnnetuse korral soovitatavatest käitumisjuhistest11. Sellise teavituse tegemise jaoks peab olema koostatud infovoldik, mis peab olema kättesaadav ettevõttes paberkandjal, kodulehel ja jagatud kord kolme aasta jooksul mõju piirkonda jäävatele inimestele12. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitajal tuleb õnnetuse korral teavitada viivitamatult Häirekeskust13 ning tagada õnnetuse mõjupiirkonda jäävate inimeste kohene teavitamine õnnetusest ja käitumisjuhistest. Õnnetusest teavitamiseks kasutatav varajase hoiatuse süsteem peab vastama käitisest lähtuvale ohule ning tagama õnnetuse korral kõigi ohustatud inimeste teavitamise14. Kõikides A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtetes ei peagi olema kasutusel varajase hoiatuse süsteemiks sireen. Kõik sõltub käitise asukohast, õnnetuse tüübist (soojuskiirgus, ülerõhk, mürgisus, põlemist soodustav), ohuala suurusest, ohualasse jäävatest inimeste arvust ning objektidest. Ettevõtete avalikkuse teavitamise infovoldikutes on ära toodud täpsemalt, mis tüüpi varajase hoiatuse süsteemid on kasutusel, sh selgitus ja juhised, kuidas toimub avalikkuse teavitamine, millised on õnnetuse korral käitumisjuhised ning muu oluline informatsioon ettevõtte tegevuse ja riskide kohta.

11 Kemikaaliseadus § 24 lõige 1. 12 Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus nr 18 § 6. 13 Kemikaaliseadus § 10, majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus nr 18 § 7 lõige 1. 14 Kemikaaliseadus § 24 lg 2, majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus nr 18 § 7 lõige 2.

14

Õnnetuse korral teeb esmase teavituse ettevõte. Seejärel teavitab juhtiv asutus hädaolukorrast, selle ohust ja lahendamisest avalikkust ning korraldab asutustevahelist teabevahetust15. Vabariigi valitsuse 06.01.2011 määruses nr 5 alusel teavitab avalikkust Pääseamet. Juhul, teave sisaldab osa, mis vastavaid asutusi puudutab, siis tuleb see nendega ka kooskõlastada. Elanikkonna teavitamine päästesündmusest hõlmab endas nii ohualas olevate inimeste teavitamist ähvardava ohu eest, juhiste andmist evakuatsiooniks kui ka lähedaste isikute infopäringutele vastamise korraldamist. Kui sündmus mõjutab naaberriiki (õnnetuse mõjud kanduvad naaberriigi territooriumile või tegemist on piiriülese toimega ettevõttega) tuleb sellest teavitada ohustatud naaberriiki läbi IAN (Industrial Accident Notification System) keskkonna. Täpsemad juhised, kuidas Päästeamet on avalikkuse teavitamise korraldanud on kirjeldatud hädaolukorra seaduse alusel koostatud päästesündmuse hädaolukorra lahendamise plaanis „Ulatuslik tööstusõnnetus või muu ressursimahukas päästesündmus“ peatükis 8 ning lisa 10 on kirjeldatud käitumisjuhised elanikkonnale. Teavituskanalid: • Riiklikud ja ettevõtete häiresireenid. • EE-ALARM (ohuala põhine kiire ohuteavituse süsteem). • Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) kanalid: err.ee, Vikerraadio, Raadio 4, ETV ja ETV+

(info edastamine ERR-i valvetoimetajale numbril 611 4111 või pressiteadete listide kaudu).

• Ametkondade sotsiaalmeediakanalid (Twitter, Facebook), rakendus „Ole valmis!“. • Teavitamise lisavõimalused: operatiivsõidukite valjuhääldid, ukselt-uksele teavitus,

telefoni teel teavitus, teavitus droonidelt. Juhul, kui nähakse võimalikku sündmust, kuid ei ole kuuldud sireeni ega muud hoiatust, tuleb käituda vastavalt reageerivate asutuste poolt antud juhistele või lähtuda avalikkusele suunatud täiendavatest käitumisjuhistest, mis on leitavad www.olevalmis.ee16. Võimalikud tegevusjuhised ohtlike kemikaalidega seotud õnnetuse korral: • Väljas viibides kata nina ja suu rätikuga ning liigu risti tuule suunaga õnnetuspaigast

ja ohualast kaugemale. • Mine lähimasse hoonesse, võimaluse korral kõrgeimale korrusele ja hoone keskele. • Sulge korralikult uksed ja aknad ning kõik ventilatsiooniseadmed ja tuulutusavad.

15 Hädaolukorra seadus § 12 lõige 2. 16 Soovitame vaadata ka: www.kriis.ee, www.rescue.ee.

15

• Kustuta tuleasemed kaminates ja/või ahjudes ning sulge siibrid. • Autos olles sulge uksed ja aknad, lülita välja ventilatsioon, sõida ohualast kaugemale,

lähima hooneni ja varju. • Teavita ning abista naabreid ja lähedal asuvaid kodanikke. • Lülita sisse Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) kanalid ja kuula seal antavaid

käitumisjuhiseid. • Harjumatu lõhna esinemisel hoia suu ja nina eest niisket rätikut. • Ära suitseta ja ära kasuta lahtist tuld. • Kasuta telefoni ainult tõsisel vajadusel. Olulised telefoninumbrid: Hädaabinumber 112 – kiire abi õnnetuse korral, kui ohus on elu, tervis ja vara. Riigiinfo infotelefon 1247 – nõuanded olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara. Mürgistusteabekeskus 16662 – nõuanded ja käitumisjuhised mürgistusjuhtumi korral. Perearsti nõuandetelefon 1220 – nõuanded ja esmase abi juhised tervisemurede puhul.

7. Suurõnnetusjärgne taastamine ja puhastamine

Päästetöö lõpetatakse päästetöö juhi otsusega, sh sellega on lõppenud ka päästetegevus ning sündmuse juhtimine ja sündmuskoha edasised tegevused, kaasa arvatud sündmuse tagajärgede likvideerimine, antakse üle sündmusega seotud ettevõttele. Keskkonna suurõnnetusejärgselt taastamise ja puhastamise eest vastutab keskkonnavastutuse seaduse § 8 lõike 2 punkti 4 kohaselt kahju tekitaja, sõltumata sellest kas ta on süüdi või mitte ning kui kahju või kahju oht on põhjustatud kemikaaliseaduses sätestatud ohtlike kemikaalidega. Kahju tekitaja peab rakendama vajalikke vältimis- ja heastamismeetmeid, selleks koostab heastamismeetmete plaani, mis kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Juhul, kui kahju tekitaja ei rakenda vältimis- ja/või heastamismeetmeid, kui kahju tekitaja ei ole teada või kui ta ei ole kohustatud kandma vältimis- ja/või heastamismeetmetega kaasnevaid kulusid, võib vastavaid meetmeid rakendada Keskkonnaamet. Samas ei vabasta see kahju tekitajat vastutusest.

16

Lisa 1: Põhja regiooni ettevõtted

Nord Terminals AS Paldiski terminal Rae tn 1 a, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond Tel +372 615 4079

Ettevõtte lühikirjeldus

Nord Terminals AS Paldiski terminali põhiliseks tegevusalaks on naftasaaduste ümberpumpamine raudteetsisternidest mahutitesse, lühiajaline ladustamine ja ümberpumpamine tankeritesse, samuti lennukibensiini ja alkülaadi tootmine.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: kvaliteedi- ja ohutusjuht. Sidepidamine: vahetuseülem/terminali päästetööde juht.

Käideldavad kemikaalid

Diislikütus, bensiin, benseen, n-Pentane, toornafta, paraksüleen, ortoksüleen, metanool, tolueen, gaasikondensaat/kerge nafta, isopreen, stüren, tert-Butyl methyl ether (MTBE/ETBE), etanool, TEL-B ANTIKNOCK COMPOUND, butaan, isopentaan, vedelgaas (LPG), alkülaatbensiin, lennukipetrool.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtliku vedeliku ja gaaside tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on maapealse vedelgaasi (LPG) mahuti BLEVE.

Ohualad Ohtlik ala 2000 meetrit, väga ohtlik ala 1500 meetrit, eriti ohtlik ala 989 meetrit. Ohuala ehitistele 635 meetrit.

Inimeste arv ohualas

3765.

Doominoefekt Jah: Nord Terminals AS Paldiski terminal võib mõjutada lähedal asuvaid ohtlikke ettevõtteid (Eesti Traalpüügiühistu Paldiski külmhoone, AS Paldiski Tsingipada).

Välised mõjud Jah: Eesti Traalpüügiühistu Paldiski külmhoone võimalik õnnetus võib mõjutada Nord Terminals AS Paldiski terminali.

Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://nordterminals.eu/paldiski-terminal-2/paldiski-ohutus/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023. aastal.

17

Nord Terminals AS Tallinna terminal Nõlva tn 8, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Tel +372 615 4079 Ettevõtte lühikirjeldus

Nord Terminals AS Tallinna terminali põhiliseks tegevusalaks on vedelkütuste käitlemine ja ladustamine.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: turvatöötaja, juhatuse liige. Sidepidamine: juhatuse liige, terminali juht.

Käideldavad kemikaalid

Bensiin, diislikütus, pilsivesi, kerge kütteõli/kütteõli RMD80/raske kütteõli, hüdrokarboonide segu.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtlike vedelike tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on bensiini autotsisterni BLEVE.

Ohualad Ohtlik ala 423 meetrit, väga ohtlik ala 378 meetrit, eriti ohtlik ala 233 meetrit. Ohuala ehitistele 185 meetrit.

Inimeste arv ohualas

1370.

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://nordterminals.eu/tallinn-terminal-2/tallinna-ohutus/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2020. aastal.

Baltic Oil Service OÜ Jaama tn 4, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond Tel +372 5383 0007

Ettevõtte lühikirjeldus

Baltic Oil Service OÜ terminali põhiliseks tegevusalaks on bensiini, diislikütuse, kerge kütteõli või taimsete õlide (sh palmiõli, rapsiõli, päevalilleseemne õli jms) mahalaadimine raudteetsisternidelt ja tankerlaevadelt, vaheladustamine mahutipargis ja pealelaadimine autotsisternidele (vajadusel ka raudteetsisternidele ja tankerlaevadele).

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: käitlus- ja ohutusosakonna juhataja. Sidepidamine: juhatuse liige.

Käideldavad kemikaalid

Bensiin, diislikütus, kerge kütteõli.

18

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtlike vedelike tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on mahuti ja vallitusala põleng.

Ohualad Ohtlik ala 128 meetrit, väga ohtlik ala 87 meetrit, eriti ohtlik ala 59 meetrit. Ohuala ehitistele 59 meetrit.

Inimeste arv ohualas

42.

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://www.bos.com.ee/index.php/et/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2022. aastal.

AS DBT Muuga terminal Koorma tn 13, Muuga küla, Viimsi vald, Harju maakond Tel +372 631 9389

Ettevõtte lühikirjeldus

AS DBT Muuga terminali põhiliseks tegevusalaks on puist- ja üldkaupade omanikele transiiditeenuste (ümberlaadimine, hoiustamine, segamine, pakendamine) osutamine. Kogu kaubavoost põhiosa moodustavad granuleeritud mineraalväetised.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: vahetuse vanem, peainsener. Sidepidamine: vahetuse vanem, avariistaabi ülem.

Käideldavad kemikaalid

Ammooniumnitraat (puistes ja big-bag kottides), NPK mineraalväetis.

Võimalikud õnnetused

Ammooniumnitraadi iseenesliku kuumenemise või tulekahju mõjusse sattumine toob kaasa plahvatuse.

Ohualad Ohtlik ala 2843 meetrit, väga ohtlik ala 1229 meetrit, eriti ohtlik ala 922 meetrit.

Inimeste arv ohualas

5500.

19

Doominoefekt

Jah: AS DBT Muuga terminal võib mõjutada lähedal asuvaid suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (Muuga Storage Terminal OÜ mahutipargid 1, 2, 4, 5, 6, Aktsiaselts Olerex Terminal, Aktsiaselts Neste Eesti, AS Liwathon E.O.S. Stivterminal, AS Liwathon E.O.S. Pakterminal, Stivis OÜ – käitamisluba peatatud) ja ohtlikku ettevõtet (Aktsiaselts Ingle Muuga ladu).

Välised mõjud Jah: Stivis OÜ (käitamisluba peatatud) võimalik õnnetus võib mõjutada AS DBT Muuga terminali.

Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://www.dbt.eu/est/ohutus-dbt/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023. aastal.

Dekoil OÜ Kopli tn 103b, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Tel +372 610 2772

Ettevõtte lühikirjeldus

Dekoil OÜ põhiliseks tegevusalaks on naftasaaduste ümberlaadimine. Raudteetsisternides või meretankeritel saabuvad naftasaadused laaditakse maha terminalis paiknevatesse mahutitesse, seejärel laaditakse nad tankeritele või autotsisternidele ning transporditakse terminalist edasi

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: vahetuse ülem. Sidepidamine: tehnikadirektor.

Käideldavad kemikaalid

Masuut, diislikütus.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtlike vedelike tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on mahuti ja vallitusala põleng.

Ohualad Ohtlik ala 94 meetrit, väga ohtlik ala 64 meetrit, eriti ohtlik ala 39 meetrit. Ohuala ehitistele 43 meetrit.

Inimeste arv ohualas

2016.

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Jah: BLRT Transiit OÜ võimalik õnnetus võib mõjutada Dekoil OÜ terminali. Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik http://dekoil.ee/Avalik/index_est.html. Operatiivkaart Koostatud.

20

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2020. aastal.

Osaühing Hromium Tolliladu Lao tn 21, Maardu linn, Harju maakond Tel +372 608 0636 Ettevõtte lühikirjeldus

Osaühing Hromium Tollilao põhiliseks tegevusalaks on pakendatud kroomiühendite ümberlaadimine.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: laoülem, mehaanik, valves olev töötaja. Sidepidamine: laoülem, mehaanik, direktor.

Käideldavad kemikaalid

Kaaliumdikromaat, naatriumdikromaat, kroomtrioksiid.

Võimalikud õnnetused

Suurimaks ohuks on ohtliku kemikaali konteineri või vaguni tulekahju tulemusena tekkiv mürgine gaas. Tulle sattudes võivad konteinerid kuumenemise korral plahvatada.

Ohualad Ohtlik ala 800 meetrit. Inimeste arv ohualas

125.

Doominoefekt Jah: Osaühing Hromium Tolliladu võib mõjutada lähedal asuvaid suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (Aktsiaselts NCC & PO ja Aktsiaselts Maardu Terminal).

Välised mõjud Jah: Aktsiaselts NCC & PO ja Aktsiaselts Maardu Terminal võimalikud õnnetused võivad mõjutada Osaühing Hromium Tolliladu.

Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik http://www.hromium.ee/ee-6. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023. aastal.

Wolf Group OÜ Suur-Paala tn 10, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond Tel +372 605 9300

Ettevõtte lühikirjeldus

Wolf Group OÜ põhiliseks tegevusalaks on ühekomponentsete polüuretaanvahtude, hermeetikute, plastivalu, ehituskeemia toodete, puhastusvahendite ja tihendusmaterjalide arendamise, tootmise, müügi ja vahendamisega.

21

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: tootmisdirektor, logistikajuht. Sidepidamine: turundusdirektor, WG brändijuht.

Käideldavad kemikaalid

Erinevad kemikaalid, sh propaan, isobutaan, dimetüüleeter, 1,1-diflouretaan, ühekomponentne vaht, kloorparafiin, polüoolide segu.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtliku gaasi tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on gaasiveoki BLEVE.

Ohualad Ohtlik ala 382 meetrit, väga ohtlik ala 342 meetrit, eriti ohtlik ala 210 meetrit. Ohuala ehitistele 162 meetrit.

Inimeste arv ohualas

2500.

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://www.wolf-group.com/et/tootmisuksused/tallinn/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2022. aastal.

AS Liwathon E.O.S. Pakterminal Lasti tee 20, Muuga küla, Viimsi vald, Harju maakond Tel +372 626 6100

Ettevõtte lühikirjeldus

AS Liwathon E.O.S. Pakterminali põhiliseks tegevusalaks on vedelate naftasaaduste laadimine, hoiustamine ja transiitveo korraldamine Muuga sadamas.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: vahetusülem. Sidepidamine: ohutusosakonna juhataja.

Käideldavad kemikaalid

Raske kütteõli, bensiin, toorbensiin/bensiinikomponendid, gaasikondensaat, põlevkivibensiin, solvent, lennukipetrool, toornafta, diislikütus/kerge kütteõli, isopentaan, metanool.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtlike vedelike

22

tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on mahuti ja vallitusala põleng.

Ohualad Ohtlik ala 151 meetrit, väga ohtlik ala 108 meetrit, eriti ohtlik ala 65 meetrit. Ohuala ehitistele 71 meetrit.

Inimeste arv ohualas

160.

Doominoefekt Jah: AS Liwathon E.O.S. Pakterminal võib mõjutada lähedal asuvaid suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (Neste Eesti Aktsiaselts Terminal, Aktsiaselts Olerex Terminal).

Välised mõjud Jah: Neste Eesti Aktsiaselts Terminal, Aktsiaselts Olerex Terminal ja AS DBT Muuga terminal võimalikud õnnetused võivad mõjutada AS Liwathon E.O.S. Pakterminali.

Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://www.liwathon.com/et/estonia. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023. aastal.

AS Liwathon E.O.S. Stivterminal Vilja tn 7, Maardu linn, Harju maakond Tel +372 626 6100

Ettevõtte lühikirjeldus

AS Liwathon E.O.S. Stivterminal põhiliseks tegevusalaks on vedelate naftasaaduste laadimine, hoiustamine ja transiitveo korraldamine Muuga sadamas.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: vanemoperaator. Sidepidamine: ohutusosakonna juhataja.

Käideldavad kemikaalid

Bensiin, diislikütus, lennukipetrool, toornafta, toorbensiin, solvent, gaasikondensaat.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtlike vedelike tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on mahuti ja vallitusala põleng.

Ohualad Ohtlik ala 180 meetrit, väga ohtlik ala 80 meetrit, eriti ohtlik ala 72 meetrit. Ohuala ehitistele 70 meetrit.

Inimeste arv ohualas

50.

Doominoefekt Ei.

23

Välised mõjud AS DBT Muuga terminal võimalik õnnetuse võib mõjutada AS Liwathon E.O.S. Stivterminali.

Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://www.liwathon.com/et/estonia. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023. aastal.

AS Liwathon E.O.S. Termoil Vana-Narva mnt 27a, Maardu linn, Harju maakond Tel +372 626 6100

Ettevõtte lühikirjeldus

AS Liwathon E.O.S. Termoil põhiliseks tegevusalaks on vedelate naftasaaduste laadimine, hoiustamine ja transiitveo korraldamine Maardus Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: vahetusülem. Sidepidamine: ohutusosakonna juhataja.

Käideldavad kemikaalid

Raske kütteõli, põlevkiviõli (kütteõlid, raske ja keskmine fraktsioon), toornafta.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtlike vedelike tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on mahuti ja vallitusala põleng.

Ohualad Ohtlik ala 278 meetrit, väga ohtlik ala 194 meetrit, eriti ohtlik ala 128 meetrit. Ohuala ehitistele 138 meetrit.

Inimeste arv ohualas

140.

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://www.liwathon.com/et/estonia. Operatiivkaart Koostatud. Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023.

aastal.

24

AS Liwathon E.O.S. Trendgate Jaama tee 7, Maardu linn, Harju maakond Tel +372 680 5871

Ettevõtte lühikirjeldus

AS Liwathon E.O.S. Trendgate põhiliseks tegevusalaks on vedelate naftasaaduste laadimine, hoiustamine ja transiitveo korraldamine Maardus Iru tööstuspiirkonnas.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: Trendgate terminali vahetusülem, Termoil terminali vahetuse ülem. Sidepidamine: ohutusosakonna juhataja.

Käideldavad kemikaalid

Raske kütteõli (masuut, vaakumgaasiõli), põlevkiviõli (kütteõlid, raske ja keskmine fraktsioon), toornafta.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtlike vedelike tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on mahuti ja vallitusala põleng.

Ohualad Ohtlik ala 175 meetrit, väga ohtlik ala 122 meetrit, eriti ohtlik ala 81 meetrit. Ohuala ehitistele 87 meetrit.

Inimeste arv ohualas

120.

Doominoefekt Ei.

Välised mõjud Jah: Alekon Cargo OÜ võimalik õnnetuse võib mõjutada AS Liwathon E.O.S. Trendgate terminali.

Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://www.liwathon.com/et/estonia. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023. aastal.

Aktsiaselts Milstrand Laeva tee 4/1, Miiduranna küla, Viimsi vald, Harju maakond Tel +372 605 5951

Ettevõtte lühikirjeldus

Aktsiaselts Milstrand põhiliseks tegevusalaks on naftasaaduste ladustamine ja laadimine Miiduranna sadama vahetus läheduses asuvas kütuseterminalis.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: vahetuse ülem/terminali päästetööde juht. Sidepidamine: vahetuse ülem/terminali päästetööde juht.

25

Käideldavad kemikaalid

Diislikütus, kerge kütteõli, petrooleum, bensiin.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtlike vedelike tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on raudtee bensiinitsisterni BLEVE.

Ohualad Ohtlik ala 498 meetrit, väga ohtlik ala 445 meetrit, eriti ohtlik ala 274 meetrit. Ohuala ehitistele 217 meetrit.

Inimeste arv ohualas

107.

Doominoefekt Jah: Aktsiaselts Milstrand võib mõjutada lähedal asuvat ohtlikku ettevõtet (Olerex AS Viimsi tankla).

Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik http://milstrand.ee/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023. aastal.

Aktsiaselts Olerex Terminal Õli tn 7, Muuga küla, Viimsi vald, Harju maakond Tel +372 631 9403 Ettevõtte lühikirjeldus

Aktsiaselts Olerex Terminal põhiliseks tegevusalaks on naftatoodete ja kemikaalide ladustamine ja laadimine.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: vahetuse ülem, operatiivtööjuht. Sidepidamine: tegevdirektor, terminalijuht.

Käideldavad kemikaalid

Bensiin, diislikütus, kerged kütteõlid, diiselkütuse lisaaine, bensiini lisaaine, parafiin.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtlike vedelike tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on raudteetsisterni BLEVE.

26

Ohualad Ohtlik ala 403 meetrit, väga ohtlik ala 338 meetrit, eriti ohtlik ala 208 meetrit. Ohuala ehitistele 165 meetrit.

Inimeste arv ohualas

60.

Doominoefekt Jah: Aktsiaselts Olerex Terminal võib mõjutada lähedal asuvaid suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (Muuga Storage Terminal OÜ mahutipargid 1, 2, 4, Aktsiaselts Neste Eesti Terminal, AS Liwathon E.O.S. Pakterminal).

Välised mõjud Jah: Neste Eesti Aktsiaselts Terminal, AS DBT Muuga terminal, Liwathon E.O.S AS Pakterminal ja Muuga Storage Terminal OÜ mahutiparkide võimalikud õnnetused võivad mõjutada Aktsiaselts Olerex Terminali.

Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://www.olerexterminal.ee/keskkond.html. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023. aastal.

Osaühing Palsteve S. Julajevi tee 2 ja Sadama tn 1, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond Tel +372 651 1001

Ettevõtte lühikirjeldus

Osaühing Palsteve põhiliseks tegevusalaks on puistlaadungi vastuvõtt, ladustamine ning ümberlaadimine, samuti üldkaupade, konteinerite ning autode peale- ja mahalaadimine.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: peadispetšer. Sidepidamine: dispetšer ööpäevaringselt.

Käideldavad kemikaalid

Ammooniumnitraat, diislikütus, kaltsiumnitraat, kaaliumnitraat, naatriumnitrit, naatriumnitraat.

Võimalikud õnnetused

Ammooniumnitraadi iseenesliku kuumenemise või tulekahju mõjusse sattumine toob kaasa plahvatuse.

Ohualad Ladustamise plats 1: Ohtlik ala 772 meetrit, väga ohtlik ala 334 meetrit, eriti ohtlik ala 250 meetrit. Ladustamise plats 2: Ohtlik ala 451 meetrit, väga ohtlik ala 195 meetrit, eriti ohtlik ala 146 meetrit.

Inimeste arv ohualas

1300.

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Lähimaid elanikke teavitatakse koostöös Päästeametiga massiteabevahendites või suusõnaliselt.

Infovoldik http://www.portofpaldiski.ee/ee/port_sfty_measures.html.

27

Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023. aastal.

Aktsiaselts Propaan Betooni tn 5 ja Gaasi tn 8/11, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond Tel +372 607 0838

Ettevõtte lühikirjeldus

Aktsiaselts Propaan põhiliseks tegevusalaks on vedelgaasi hulgi- ja jaemüük. Vedelgaas saabub vedelgaasijaama raudteetsisternides või paakautodes. Väljavedu teostatakse paakautode ja balloonigaasi autodega.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: tootmisdirektor, tehnikajuht. Sidepidamine: tehnikajuht, turvatöötaja.

Käideldavad kemikaalid

Vedelgaas (propaan, butaan, isobutaan, propaan-butaan segu).

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtliku gaasi tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on maapealse propaani mahuti BLEVE.

Ohualad Ohtlik ala 524 meetrit, väga ohtlik ala 468 meetrit, eriti ohtlik ala 228 meetrit. Ohuala ehitistele 229 meetrit.

Inimeste arv ohualas

1000.

Doominoefekt Jah: Aktsiaselts Propaan võib mõjutada lähedal asuvat ohtlikku ettevõtet (Aktsiaselts Propaan Tallinna müügiesindus – Betooni tn 3).

Välised mõjud Jah: Aktsiaselts Propaan Tallinna müügiesinduse võimalik õnnetuse võib mõjutada Aktsiaselts Propaan terminali.

Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://propaan.ee/et/company/about/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2022. aastal.

Muuga Storage Terminal OÜ Õli tn 1, 3, 6, Lasti tee 16, Vilja tn 4, Koorma tn 2A, Muuga küla, Viimsi vald, Harju maakond Tel +372 631 9949

28

Ettevõtte lühikirjeldus

Muuga Storage Terminal OÜ põhiliseks tegevusalaks on naftasaaduste ja põlevkiviõli käitlemine ja ladustamine. Kokku on viis mahutiparki (1, 2, 4, 5 ja 6), mis asuvad lähestikku, kuid erinevatel kinnistutel.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: vahetusülem. Sidepidamine: tööohutuse ja keskkonnakaitse juht, vahetusülem.

Käideldavad kemikaalid

Rasked kütteõli (masuut), vaakumgaasiõli (VGO), põlevkivikütteõli (raske), bensiin, gaasikondensaat, toorbensiin, solvent, nafta, toornafta, diislikütus, lennukipetrool, petrooleum.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtlike vedelike tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on tulekahju mahutipargis.

Ohualad

Mahutipark 1 (Õli tn 3): Ohtlik ala 152 meetrit, väga ohtlik ala 92 meetrit, eriti ohtlik ala 44 meetrit. Ohuala ehitistele 51 meetrit. Mahutipark 2 (Õli tn 6): Ohtlik ala 150 meetrit, väga ohtlik ala 88 meetrit, eriti ohtlik ala 36 meetrit. Ohuala ehitistele 44 meetrit. Mahutipark 4 (Õli tn 1): Ohtlik ala 120 meetrit, väga ohtlik ala 73 meetrit, eriti ohtlik ala 34 meetrit. Ohuala ehitistele 40 meetrit. Mahutipark 5 (Vilja tn 4): Ohtlik ala 185 meetrit, väga ohtlik ala 105 meetrit, eriti ohtlik ala 44 meetrit. Ohuala ehitistele 53 meetrit. Mahutipark 6 (Koorma tn 2A): Ohtlik ala 140 meetrit, väga ohtlik ala 81 meetrit, eriti ohtlik ala 33 meetrit. Ohuala ehitistele 40 meetrit.

Inimeste arv ohualas

100.

Doominoefekt Jah: Muuga Storage Terminal OÜ võib mõjutada lähedal asuvaid suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (Aktsiaselts Olerex Terminal, Neste Eesti Aktsiaselts Terminal).

Välised mõjud Jah: PK Terminal OÜ Muuga sadama terminal, Stivis OÜ – käitamisluba peatatud, Aktsiaselts Olerex Terminal, AS DBT Muuga terminal võimalikud õnnetused võivad mõjutada Muuga Storage Terminal OÜ mahutiparke.

Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik LINK. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023. aastal.

Balrock OÜ Võerdla lõhkematerjaliladu Lõhangu, Võerdla küla, Jõelähtme vald, Harju maakond

29

Tel +372 670 5077

Ettevõtte lühikirjeldus

Balrock OÜ Võerdla lõhkematerjalilao üksuse põhiliseks tegevusalaks on lõhkematerjalide ja pürotehnika ladustamine ning väetiste testimine lõhkeainega.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: päevasel ajal laojuhataja, öisel ajal või laojuhataja puudumisel valvur, tehnikadirektor. Sidepidamine: tehnikadirektor.

Käideldavad kemikaalid

Lõhkematerjal, pürotehnika.

Võimalikud õnnetused

Avariilaadsed sündmused ja käitisevälised ohud võivad käitises põhjustada tulekahju, mis võib edasi areneda plahvatuseks. Pürotehnika sattumisel tulekahjusse süttivad need plahvatusohtlikult ning süütavad põlema ka lähedal asuvad objektid.

Ohualad Ohtlik ala 646 meetrit, väga ohtlik ala 280 meetrit, eriti ohtlik ala 210 meetrit. Inimeste arv ohualas

15.

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://balrock.ee/riskianaluusi-kokkuvote-maardu-ladu/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2022 aastal.

30

Lisa 2: Ida regiooni ettevõtted

Nord Terminals AS Sillamäe põhiterritoorium Kesk tn 2b, g, u, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond Tel +372 392 9331

Ettevõtte lühikirjeldus

Nord Terminals AS põhiterritooriumi põhiliseks tegevusalaks on naftatoodetee ümberpumpamine raudteetsisternidest mahutitesse, lühiajaline ladustamine ja ümberpumpamine peamiselt tankeritesse, vahel ka tsisternautodesse ning raudtee vagunitesse.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: vahetuseülem. Sidepidamine: kvaliteedi- ja ohutusjuht.

Käideldavad kemikaalid

Vaakumgaasiõli, raske kütteõli, põlevkiviõli, pürolüüsiõli E-6, absorbent.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtlike vedelike tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on tulekahju mahutipargi kaitsevallituses ning gaasiternetoru vigastamisel tekkiv toksikoloogiline efekt.

Ohualad Ohtlik ala 234 meetrit, väga ohtlik ala 169 meetrit, eriti ohtlik ala 116 meetrit. Ohuala ehitistele 124 meetrit. Toksikoloogiline efekt 237 meetrit.

Inimeste arv ohualas

29.

Doominoefekt Jah: Nord Terminals AS põhiterritoorium võib mõjutada lähedal asuvat suurõnnetuse ohuga ettevõtet (EuroChem Terminal Sillamäe AS Vedelkemikaalide terminal).

Välised mõjud Jah: Aktsiaselts SilSteve võimalik õnnetuse võib mõjutada Nord Terminals AS Sillamäe põhiterritooriumi.

Avalikkuse teavitamine

Naaberettevõtete ning vajadusel ka elanikkonna teavitamine toimub telefoni teel ning massmeediakanalite kaudu.

Infovoldik https://nordterminals.eu/sillamae-terminal-2/sillamae-ohutus/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023. aastal.

AS DBT BCT terminal Kesk tn 2c, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond Tel +372 664 6520

31

Ettevõtte lühikirjeldus

AS DBT BCT terminali põhiliseks tegevusalaks on ammoniaagi ja vedelväetiste käitlemine. Terminalis võetakse vastu veeldatud ammoniaak ja vedelväetis ning hoiustatakse terminali mahutites ja laaditakse tankeritele.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: terminali vahetuse vanem. Sidepidamine: terminali vahetuse vanem, terminali juht.

Käideldavad kemikaalid

Ammoniaak, UAN-23.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Suurimas ohuks on suuremamahuline ammoniaagi leke.

Ohualad Ohtlik ala 2700 meetrit, väga ohtlik ala 1200 meetrit, eriti ohtlik ala 450 meetrit Inimeste arv ohualas

15000.

Doominoefekt Ei.

Välised mõjud Jah: Aktsiaselts SilSteve võimalik õnnetuse võib mõjutada AS DBT BCT terminali.

Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://www.dbt.eu/est/bct-terminal/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2022. aastal.

Enefit Power AS Õlitööstus Põhjaterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Tel +372 466 7222

Ettevõtte lühikirjeldus

Enefit Power AS Õlitööstus põhiliseks tegevusalaks on põlevkivikütteõli tootmine põlevkivist.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: Enefit140 vahetuse ülem, Enefit280 vahetuse ülem, mahutipargi tehnoloogiaseadmete operaator. Sidepidamine: juhatuse esimees, juhatuse liige, tööohutuse, riskide ja kvaliteedi juht, tuleohutuse grupijuht, insener.

Käideldavad kemikaalid

Põlevkivi kütteõli (kesk, C), naatriumhüdroksiid, põlevkivibensiin.

Võimalikud õnnetused

32

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtlike vedelike tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on tulekahju ja plahvatus mahutipargis.

Ohualad Ohtlik ala 39 meetrit, väga ohtlik ala 27 meetrit, eriti ohtlik ala 16 meetrit. Ohuala ehitistele 17 meetrit.

Inimeste arv ohualas

9.

Doominoefekt Ei.

Välised mõjud Jah: Elme Messer Gaas AS Gaasitootmistehas võimalik õnnetuse võib mõjutada Enefit Power AS Õlitööstustust.

Avalikkuse teavitamine

Ettevõttest lähtunud ohu korral korraldab avalikkuse teavitamist Eesti Energia kommunikatsiooniteenistus. Tehnilisi koostööpartnereid (tarnijaid, äripartnereid) informeerivad selleks kohustatud Enefit Power AS juhid ja spetsialistid.

Infovoldik https://industry.enefit.com/et/tehnoloogia/vedelkutuste-tootmine. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2022. aastal.

Aktsiaselts Estonian Cell Jaama tn 21, Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond Tel +372 687 0000

Ettevõtte lühikirjeldus

Aktsiaselts Estonian Cell põhiliseks tegevusalaks on haavapuitmassi tootmine ja müük.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: vahetuse juht. Sidepidamine: juhatuse liige.

Käideldavad kemikaalid

Süsihappegaas, soolhape, naatriumhüdroksiid, väävelhape, polüalumiiniumkloriid, fosforhape, naatriumhüpoklorit, vesinikperoksiid, biogaas, diislikütus.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtlike vedelike tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on vesinikperoksiidi lagunemine ja kemikaali temperatuuri tõus, mille tagajärjel toimub mahutiseinte rebenemine. Samuti esineb oht diiselkütuse mahuti BLEVE tekkeks.

Ohualad Ohtlik ala 238 meetrit, eriti ohtlik ala 30 meetrit. Inimeste arv ohualas

35.

33

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Lähemaid elanikke teavitatakse koostöös Päästeameti ja kohaliku omavalitsusega massiteabevahendites või suusõnaliselt.

Infovoldik https://www.estoniancell.ee/keskkond/ohutuse-tagamine/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2022. aastal.

EuroChem Terminal Sillamäe Osaühing ammoniaagi terminal Kesk tn 2z, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond Tel +372 523 4677

Ettevõtte lühikirjeldus

EuroChem Terminal Sillamäe Osaühing ammoniaagi terminali põhiliseks tegevusalaks on veeldatud ja jahutatud ammoniaagi ajutist hoidmist ning ammoniaagi ümberlaadimist seoses ekspordi ja impordiga Sillamäe vabatsoonis.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: vahetuse ülem, vanem dispetšer. Sidepidamine: tööohutuse ja keskkonna spetsialist, vanem dispetšer.

Käideldavad kemikaalid

Ammoniaak, propaan.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Lekete korral on võimalik atmosfääri sattunud gaaside levik ümbruskonda ja aurustunud gaaside ja õhusegu süttimine. Võimalik on nii ammoniaagitsisterni kui ka LPG autotsisterni BLEVE. Suurimas ohuks on suuremamahuline ammoniaagi leke.

Ohualad Ohtlik ala 3800 meetrit, väga ohtlik ala 2000 meetrit, eriti ohtlik ala 1000 meetrit.

Inimeste arv ohualas

2945.

Doominoefekt Ei.

Välised mõjud Jah: Aktsiaselts SilSteve võimalik õnnetuse võib mõjutada EuroChem Terminal Sillamäe Osaühing ammoniaagi terminali.

Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://eurochem.ee/en/safety. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2022. aastal.

34

EuroChem Terminal Sillamäe Osaühing vedelkemikaalide terminal (käitamisluba peatatud) Kesk tn 2a, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond Tel +372 523 4677

Ettevõtte lühikirjeldus

EuroChem Terminal Sillamäe Osaühing vedelkemikaalide terminali põhiliseks tegevusalaks on vedelkemikaalide vaheladustamine ja ümberlaadimine.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: vahetuse ülem, vahetuse ülema abi. Sidepidamine: vanem vahetuse ülem, tööohutuse ja keskkonna spetsialist.

Käideldavad kemikaalid

Bensiin, Metanool, UAN-32, VKV (vedelväetis), tolueen.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtlike ainete plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on bensiini raudteetsisterni BLEVE.

Ohualad Ohtlik ala 502 meetrit, väga ohtlik ala 449 meetrit, eriti ohtlik ala 276 meetrit. Ohuala ehitistele 219 meetrit.

Inimeste arv ohualas

50.

Doominoefekt Jah: EuroChem Terminal Sillamäe Osaühing vedelkemikaalide terminal võib mõjutada lähedal asuvat suurõnnetuse ohuga ettevõtet (Nord Terminals AS Sillamäe põhiterritoorium).

Välised mõjud Jah: Aktsiaselts SilSteve, Nord Terminals AS Sillamäe põhiterritooriumi võimalikud õnnetused võivad mõjutada EuroChem Terminal Sillamäe Osaühing vedelkemikaalide terminali.

Avalikkuse teavitamine

Häire väljakuulutamiseks terminalis kasutatakse tulekahjusignalisatsiooni häirekellasid, teavitussüsteemi ja/või verbaalset teavitamist, mida teostatakse mobiiltelefoni kaudu või otseselt.

Infovoldik Paberkandjal. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2022. aastal.

Kiviõli keemiatööstuse osaühing Turu tn 3, Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond Tel +372 685 0534

35

Ettevõtte lühikirjeldus

Kiviõli keemiatööstuse osaühing põhiliseks tegevusalaks on põlevkiviõli tootmine.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: töökeskkonnaspetsialist või juhatuse liige. Sidepidamine: dispetšer, valve firma.

Käideldavad kemikaalid

Põlevkiviõli fraktsioonid (raske, kerge, kesk), põlevkivi summaarsed fenoolid, diislikütus, väävelhape, butüülatsetaat, veeldatud lämmastik, propaan- butaan (LPG), maagaas.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtlike vedelike ja gaaside tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on põlevkiviõli kerge fraktsiooni ja vedelgaasi (LPG) tsisternauto BLEVE.

Ohualad

Mahutipark 1 (põlevkiviõli): Ohtlik ala 399 meetrit, väga ohtlik ala 356 meetrit, eriti ohtlik ala 219 meetrit. Ohuala ehitistele 174 meetrit. Mahutipark 2 (vedelgaas): Ohtlik ala 362 meetrit, väga ohtlik ala 323 meetrit, eriti ohtlik ala 199 meetrit. Ohuala ehitistele 159 meetrit.

Inimeste arv ohualas

121.

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei.

Avalikkuse teavitamine

Hädaolukorra puhul teavitatakse koheselt Päästeametit, Keskkonnaametit, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning ajakirjandust telefoni või e- maili teel. Esimesel võimalusel teavitatakse avalikkust läbi ettevõtte kodulehe.

Infovoldik https://www.keemiatoostus.ee/ettevottest/ohutusinfo/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2022. aastal.

AS VNK Keemia vkt 1c, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Tel +372 337 5040

Ettevõtte lühikirjeldus

AS VNK Invest põhiliseks tegevusalaks on naftasaaduste (vedelate pürolüüsiproduktide) töötlemisega.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: vanemoperaator. Sidepidamine: tootmisjuhi kohusetäitja, töökeskkonnaspetsialist.

Käideldavad kemikaalid

Raskete aroomatsete süsivesinike fraktsioon, aromaatsete süsivesinike fraktsioon, vedelad pürolüüsisaadused, benseen, tolueen, kerge nafta, solvent, PTU õli, ditsüklopentadieen, aromaatsete süsivesinike fraktsiooni

36

kontsentraat (vaheprodukt), otsedestilleeritud bensiin, diislifraktsioon, masuut, stüreen-indeenvaik (SIV), therminol, kerobit BPD, agidol-1.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtliku vedeliku tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on tolueeni raudteetsisterni BLEVE.

Ohualad Ohtlik ala 485 meetrit, väga ohtlik ala 433 meetrit, eriti ohtlik ala 264 meetrit. Inimeste arv ohualas

155.

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://www.vnk.ee/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on planeeritud teha 2022. aastal.

NPM Silmet OÜ Kesk tn 2/1, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond Tel +372 392 9100

Ettevõtte lühikirjeldus

NPM Silmet OÜ põhiliseks tegevusalaks on haruldaste muldmetallide ja haruldaste metallide tootmine.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: ekspluatatsiooni juht, töö- ja keskkonnakaitse juht. Sidepidamine: töö- ja keskkonnakaitse juht, töö- ja keskkonnaohutuse spetsialist.

Käideldavad kemikaalid

Alumiinium, kaltsium metalliline, nikkel, vesinikfluoriidhape, lämmastikhape, väävelhape, vesinikkloriid hape, ammoniaak, vesinikperoksiid, kaaliumkloraat, naatriumsulfiid, ammoniumbiflouriid, tributüülfosfaat, ammooniumkarbonaat, naatriumkarbonaat, shellsol T, lauriinhape.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tulekahjud ja/või plahvatused võivad alguse saada vee segunemisel ohtliku kemikaaliga (nt

37

alumiinium, metalliline kaltsium) ning tekkida võib plahvatusohtlik keskkond gaaside kasutamisel/hoiustamisel.

Ohualad Ohtlik ala 71 meetrit, väga ohtlik ala 48 meetrit, eriti ohtlik ala 10 meetrit. Inimeste arv ohualas

155.

Doominoefekt Ei.

Välised mõjud Jah: Aktsiaselts SilSteve võimalik õnnetuse võib mõjutada NPM Silmet OÜ tootmist.

Avalikkuse teavitamine

Ettevõtteid teavitatakse telefoni teel ning elanike teavitus toimub läbi linnavalituse.

Infovoldik http://www.silmet.ee/teavitus/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023. aastal.

Orica Eesti Osaühing Naaritsa, Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Tel +372 336 4611

Ettevõtte lühikirjeldus

Orica Eesti Osaühing põhiliseks tegevusalaks on lõhkeainete tootmine ja müük.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: tootmisjuhataja. Sidepidamine: tootmisjuhataja.

Käideldavad kemikaalid

Naatriumhüdroksiid, äädikhape, naatriumnitrit, tiokarbamiid, diislikütus, ammooniumnitraat, ammooniumnitraadi vesilahus, naatriumnitraat, etüleenglükool, lõhkematerjal.

Võimalikud õnnetused

Avariilaadsed sündmused ja käitisevälised ohud võivad käitises põhjustada tulekahju, mis võib edasi areneda plahvatuseks.

Ohualad Ohtlik ala 2256 meetrit, väga ohtlik ala 976 meetrit, eriti ohtlik ala 732 meetrit. Inimeste arv ohualas

50.

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Oht väljapoole puudub.

Infovoldik Paberkandjal. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2021. aastal.

38

Aktsiaselts SilSteve Ehitajate tn 1k, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond Tel +372 392 9200

Ettevõtte lühikirjeldus

Aktsiaselts SilSteve põhiliseks tegevusalaks on laevadel, vagunites ja treileritel transporditavate puiste- ja üldkaupade ning veerevtehnika laadimine ja lossimine, kaupade ladustamine jms.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: juhatuse liige. Sidepidamine: tootmisdirektor.

Käideldavad kemikaalid

Ammooniumnitraat.

Võimalikud õnnetused

Ammooniumnitraadi iseenesliku kuumenemise või tulekahju mõjusse sattumine toob kaasa plahvatuse.

Ohualad Ohtlik ala 4512 meetrit, väga ohtlik ala 1951 meetrit, eriti ohtlik ala 1463 meetrit.

Inimeste arv ohualas

15000.

Doominoefekt

Jah: Aktsiaselts SilSteve võib mõjutada lähedal asuvaid suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (NPM Silmet OÜ, EuroChem Terminal Sillamäe Osaühing vedelkemikaalide terminal, Nord Terminals AS Sillamäe põhiterritoorium, Nord Terminals AS Sillamäe sisepark, AS DBT BCT terminal, EuroChem Terminal Sillamäe AS ammoniaagi terminal) ning ohtlikku ettevõtet (aktsiaselts Ecometal).

Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://www.silsteve.ee/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023. aastal.

VKG Oil AS Keemia vkt 1, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond Tel +372 334 2727

Ettevõtte lühikirjeldus

VKG Oil AS põhiliseks tegevusalaks on n põlevkivi termiline töötlemine ning põlevkiviõli ja -kemikaalide tootmine ja turustamine.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: juhatuse liige. Sidepidamine: töökeskkonnaspetsialist.

39

Käideldavad kemikaalid

Erinevad kemikaalid, sh põlevkiviõlide erinevad fraktsioonid.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtliku vedeliku tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on põlevkiviõlibensiini vedava autotsisterni veoki BLEVE.

Ohualad Ohtlik ala 360 meetrit, väga ohtlik ala 322 meetrit, eriti ohtlik ala 198 meetrit. Ohuala ehitistele 158 meetrit.

Inimeste arv ohualas

140.

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Ettevõttest lähtunud ohu korral korraldab avalikkuse teavitamist VKG Oil AS juhatuse liige.

Infovoldik https://www.vkg.ee/tookeskkond/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2022. aastal.

Voglers Eesti Osaühing lõhkeainete pealmaalaod Lõhkeaine, Andja küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond Tel +372 322 9891

Ettevõtte lühikirjeldus

Voglers Eesti Osaühing lõhkeainete pealmaalao põhiliseks tegevusalaks on lõhkematerjalide hoiustamine.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: lao juhataja, juhatuse liige. Sidepidamine: lao juhataja, juhatuse liige.

Käideldavad kemikaalid

Lõhkematerjal, pürotehnika, ammooniumnitraat, diislikütus.

Võimalikud õnnetused

Avariilaadsed sündmused ja käitisevälised ohud võivad käitises põhjustada tulekahju, mis võib edasi areneda plahvatuseks.

Ohualad Ohtlik ala 529 meetrit, väga ohtlik ala 322 meetrit, eriti ohtlik ala 198 meetrit. Inimeste arv ohualas

4.

40

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Oht väljapoole puudub.

Infovoldik https://voglers.ee/?p=169#ohutusteave. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2021. aastal.

41

Lisa 3: Lõuna regiooni ettevõtted

Airok OÜ Hapniku LPG ladu Hapniku, Pinska küla, Viljandi vald, Viljandi maakond Tel +372 453 1897

Ettevõtte lühikirjeldus

Airok OÜ Hapniku LPG lao põhiliseks tegevusalaks on vedelgaasi ladustamine.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: logistikajuht, ohutusjuht. Sidepidamine: ohutusjuht, juhatuse liige.

Käideldavad kemikaalid

Vedelgaas (LPG).

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtliku gaasi tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on maapealse vedelgaasi mahuti BLEVE.

Ohualad Ohtlik ala 382 meetrit, väga ohtlik ala 342 meetrit, eriti ohtlik ala 211 meetrit. Ohuala ehitistele 168 meetrit.

Inimeste arv ohualas

50.

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Isiklik teavitus kas vahetu kontakti või telefoni teel.

Infovoldik https://www.airok.eu/page/id/69. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023. aastal.

AS Alexela Reola vedelgaasiterminal Gaasi tee 1, Vana-Kuuste küla, Kambja vald, Tartu maakond Tel +372 629 0000

Ettevõtte lühikirjeldus

AS Alexela Reola vedelgaasiterminali põhiliseks tegevusalaks on vedelgaasi käitlemine ja müük.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: tehnikajuht, vedelgaasi käitlemise- ja kvaliteedijuht. Sidepidamine: vedelgaasi käitlemise- ja kvaliteedijuht, tootmisjuht.

42

Käideldavad kemikaalid

Vedelgaas (propaan, butaan, propaan-butaan segu).

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise ning täitmisjaamas tekkinud kõrvalekallete korral. Tuleohtliku gaasi tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on maapealse vedelgaas mahuti BLEVE.

Ohualad Ohtlik ala 626 meetrit, väga ohtlik ala 559 meetrit, eriti ohtlik ala 344 meetrit. Ohuala ehitistele 273 meetrit.

Inimeste arv ohualas

30.

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävaid ettevõtteid ja elanikke teavitatakse telefoni teel.

Infovoldik https://www.alexela.ee/et/elekter/kasulik-teada-elekter-ja-maagaas. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2021. aastal.

Osaühing Ilutulestiku Keskus Arnika Viisnurga, Vana-Võidu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond Tel +372 433 5111

Ettevõtte lühikirjeldus

Osaühing Ilutulestiku Keskus Arnika põhiliseks tegevusalaks on pürotehniliste toodete ladustamine.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: juhataja, juhataja asendaja. Sidepidamine: juhataja.

Käideldavad kemikaalid

Pürotehnika.

Võimalikud õnnetused

Õnnetus võib tekkida tulekahju korral, kuna pürotehnilised tooted üksi ei põhjusta ohtu. Pürotehnika sattumisel tulekahjusse süttivad need plahvatusohtlikult ning süütavad põlema ka lähedal asuvad objektid.

Ohualad Ohtlik ala 220 meetrit. Inimeste arv ohualas

9.

43

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Oht väljapoole puudub.

Infovoldik https://www.arnika.ee/41-kontakt-arnika-kontaktid.html. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2023. aastal.

AS Terminal Kärkna kütuseterminal Tartu terminal, Kärkna küla, Tartu vald, Tartu maakond Tel +372 749 7248

Ettevõtte lühikirjeldus

AS Tartu Kärkna kütuseterminali põhiliseks tegevusalaks on naftasaaduste käitlus. Sissevedu toimub raudteetsisternidega mööda raudteed ning tsisternautodega. Väljavedu toimub tsisternautodega.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: tehnikajuht. Sidepidamine: tegevjuht, tehnikajuht.

Käideldavad kemikaalid

Bensiin, diislikütus.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtliku vedeliku tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on bensiini raudteetsisterni sattumine tulekahjusse, mille tõttu on oht BLEVE tekkeks.

Ohualad Ohtlik ala 391 meetrit, väga ohtlik ala 312 meetrit, eriti ohtlik ala 241 meetrit. Ohuala ehitistele 180 meetrit.

Inimeste arv ohualas

250.

Doominoefekt Jah: AS Tartu Kärkna kütuseterminal võib mõjutada kõrval asuvat ohtlikku ettevõtet (Osaühing Flexoil).

Välised mõjud Jah: Osaühing Flexoil võimalik õnnetuse võib mõjutada AS Terminal Kärkna kütuseterminali.

Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://terminaloil.ee/meist/ohutuskaart_tartu/. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2022. aastal.

44

Lisa 4: Lääne regiooni ettevõtted

Henkel Balti Operations OÜ Savi tn 12, Pärnu linn, Pärnu maakond Tel +372 447 1635

Ettevõtte lühikirjeldus

Henkel Balti Operations OÜ põhiliseks tegevusalaks on 1-komponentse polüuretaanvahu tootmine.

Vastutavad isikud

Päästetööde algatamine ja koordineerimine: haldusjuht. Sidepidamine: tehase juht.

Käideldavad kemikaalid

Propaan, isobutaan, dimetüüleeter, 1,1-difluoroetaan ja muud kemikaalid, mis on vajalikud polüuretaanvahu tootmiseks.

Võimalikud õnnetused

Lekked on võimalikud mahutite, torustike, täitevoolikute ja/või laadimisseadmete vigastamise ja/või purunemise korral. Tuleohtliku gaasi tulekahju ja/või plahvatus on võimalik lekkinud kemikaali kokkupuutel süüteallikaga. Suurimaks ohuks on maapealse propaani mahuti BLEVE.

Ohualad Ohtlik ala 419 meetrit, väga ohtlik ala 374 meetrit, eriti ohtlik ala 231 meetrit. Ohuala ehitistele 184 meetrit.

Inimeste arv ohualas

1500.

Doominoefekt Ei. Välised mõjud Ei. Avalikkuse teavitamine

Ohualasse jäävate ettevõtete ja elanike hoiatamiseks on kasutusel häiresireen.

Infovoldik https://www.makroflex.ee/et/meta/footer/henkel-makroflexist.html. Operatiivkaart Koostatud.

Õppus Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani õppus on tehtud 2024. aastal.

45

Lisa 5: Ülevaade enamlevinud kemikaalidest Ohupiktogrammide tähendused:

Söövitatav

Leebemad tervise mõjud

Tõsised tervise mõjud

Mürgine

Kesk- konna- ohtlik

Tuleohtlik

Plahvatus ohtlik

Gaasid surve all

Oksü- deeruv

Ohtlikud kemikaalid ja nende omadused:

Ohtlik kemikaal Omadused Ammoniaak

Terava ärritava lõhnaga värvitu sööbiv gaas. Jahtumisel temperatuurini -33,4 °C normaalrõhul muutub läbipaistvaks vedelikuks. Transporditakse rõhu all veeldatult. Veeldatud olekust läheb kiiresti gaasilisse olekusse. Pihkamisel moodustab suure koguse külma, ärritava toimega udu, mis on raskem kui õhk ja püsib maapinnal. Soojenedes tõuseb gaasipilvena üles. Põlemisel tekivad mürgised lämmastikoksiidid (NxOx). Ärritab tugevasti silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, ninakurguvalu, köha, hingamisraskust, valu rindkeres. Suuremate kontsentratsioonide korral raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, sh kopsuturse, võimalik on ka äkksurm.

Ammooniumnitraat

Tugev oksüdeerija ja soodustab põlemist, eraldades kuumenemisel hapnikku. Ammooniumnitraat iseenesest ei ole plahvatusohtlik kemikaal ega plahvata tavatingimustel. Lisaks põhjustab tugevat silmade ärritust. Plahvatamine on võimalik vaid äärmuslikes tingimustes, aine sattumisel tulle või soojuskiirguse kätte.

Bensiin

Aurude sissehingamine kahjustab kopse (köha, hingamisraskus, kopsuturse), kesknärvisüsteemi (teadvusehäired) ja põhjustab südame rütmihäireid. Eriti kergesti süttiv. Süttib kuumuse, staatilise elektri, sädeme ja leegi toimel. Aurud võivad liikuda mööda maapinda ja süttimine toimuda lekkekohast eemal. Segus õhuga moodustavad plahvatusohtliku segu, milleks on eriti oht puhastamata suletud hoiustamisnõude korral. Kanalisatsiooni või siseruumidesse sattudes tekitab plahvatusohu. Põlemisel tekivad mürgised ained.

Diislikütus

Aurud ja udu võivad ärritada silmi ning hingamisteid. Aurud tekitavad halba enesetunnet, väsimust ja peavalu. Nahale sattumisel võib tekitada naha punetust. Põlemisel tekivad lisaks süsinikdioksiidile (CO2) ja veele (H2O) süsinikmonooksiid (CO) ning teised mürgised produktid. Päästetöödel kasutatud ainega saastunud kustutusvesi võib saastata keskkonda. Imendub kergesti pinnasesse ja on suur reostusallikas.

Lämmastikhape

Omapärase lõhnaga värvitu vedelik. Tehniline väävelhape on kollaka värvusega. Ei põle, kuid reageerides orgaanilise ainega võib süüdata süttivaid materjale (eelkõige saepuru ja puitu). Tulekahju kuumuses laguneb ja eraldub peamiselt mürgine lämmastikdioksiid (NO2). Söövitab metalle.

Metanool

Kergesti süttiv vedelik, süttib kuumusest, sädemest, leegist ja staatilisest elektrist. Aurud võivad liikuda mööda maapinda lekkekohast kaugele. Mahutid võivad tulekahju kuumuses lõhkeda. Kokkupuutel oksüdeerijatega tekib tule- ja plahvatusoht. Lahustab lakke, värve ja rasvu, kahjustab alumiiniumi. Pritsmed ja aur ärritavad silmi ning nahka. Imendub läbi naha ja põhjustab mürgistust.

46

Ohtlik kemikaal Omadused Naatriumhüdroksiid

Värvitu, õlijas või kleepuv vedelik. Imendub läbi naha söövitades tugevalt nahka, silma sattumisel on võimalikud püsivad silmakahjustused. Ei põle ega toeta põlemist. Reaktsioonis teatud materjalidega võib tekkiv kuumus süüdata põlevaid materjale. Söövitab metalle nagu tsink, magneesium, alumiinium ja reaktsioonil eraldub tuleohtlik vesinik (H2).

Põlevkiviõli

Olenevalt fraktsioonist heledast kuni musta värvini kibe ja ärritava lõhnaga vedelik. Põhjustab nahaärritust, tugevat silmade ärritust. Võib põhjustada vähktõbe ja allergilist nahareaktsiooni. Põlevkiviõlis eralduv vesiniksulfit (H2S) on mädamunalõhnaline mürgine ja tuleohtlik gaas, mille sissehingamine lõhustab vere hemoglobiini ja võib põhjustada keskhingamissüsteemi aeglustumist. Gaas omab kesknärvisüsteemi kahjustavat narkootilist toimet. Imendudes kergesti naha kaudu, põhjustab punetust ning naha kuivust. Gaas põhjustab ärritust hingamisteedes ning koos sellega kopsupõletikku ja kopsuturset.

Pürotehniline toode

Oleneb pürotehnilisest tootest, kas on plahvatusohtlik, massiplahvatusoht, süttimis-, plahvatus või laialipaiskumiseoht. Oleneb pürotehnilisest tootest, kas: a) võivad plahvatada kogu massiga; b) ei plahvata kogu massiga, kuid võivad põhjustada tuleohtu või väikest plahvatus- või laialipaiskumise ohtu või mõlemat; c) on süttimisel või initsieerimisel väheohtlikud.

Tolueen

Värvitu, läbipaistev benseenilõhnaline vedelik. Süttib kuumusest, sädemest, leegist. Segus õhuga moodustub plahvatusohtliku segu. Mahutid võivad tulekahju kuumuses lõhkeda. Äge reaktsioon tugevate oksüdeerijatega nagu lämmastikhape, väävelhape, lämmastiktetraoksiid. Söövitab plastmassi, kummi, kuid mitte metalli. Ärritab silmi, hingamisteid, nahka, suurte kontsentratsioonide puhul tekitab peavalu, pearinglust, iiveldust, nõrkust ja segasust, esineda võivad krambid. Aurud võivad põhjustada ka ohtlikke südame rütmihäireid! Samuti esineb hingamisteede ja kopsukahjustust.

Vedelgaas

Värvitu gaas, millele on lisatud tugevalõhnalisi aineid, et avastada leket. Eriti kergesti süttiv gaas, lekke korral tekib suur tuleoht ja siseruumides lisaks plahvatusoht. Segus õhuga süttib mistahes süüteallika toimel. Vabanenud veeldatud gaas läheb kiiresti gaasilisse olekusse. Ühest liitrist veeldatud gaasist võib aurustumisel moodustuda 3–12 m³ süttivat segu. Suurte koguste korral tekitab uimasust, iiveldust, halba enesetunnet, peavalu, nõrkust. Kokkupuutel vedelgaasiga tekib külmakahjustus.

Vesinikperoksiid

Värvitu nõrga lõhnaga vedelik. Ei põle, kuid oksüdeerijana võib soodustada põlemist. Orgaaniliste ainetega segunemisel tekib tule- ja plahvatusoht. Vesinikperoksiidiga läbi imbunud riided võivad iseenesest süttida. Tulekahju kuumuses võivad mahutid lõhkeda lagunemisel tekkiva hapniku ning rõhu suurenemise tõttu. Laguneb kuumuse ja päikesevalguse käes, tekivad hapnik ja vesi.

Väävelhape

Reageerib ägedalt kokkupuutel loomsete ja taimsete orgaaniliste ainetega (puit, riie, rasvad) koos tugeva soojuse eraldumisega kuni orgaanilise aine iseenesliku süttimiseni. Põlemisel eraldub toksiline suits, mis sisaldab väävelhapet ja vääveldioksiidi. Kemikaal põhjustab tugevat söövitust. Sisse hingamisel põhjustab lihasmembraani põletust, ärritab hingamisteid ja kopse: kipitustunne, neeluhaavandid, köha, pingutav hingamine, pinnapealne hingamine. Aine ülekuumenemisel eraldub toksiline suits. Kokkupuutel nahaga põhjustab põletust: punetus, valu, villid kuni tugeva nahapõletuseni. Sattudes silma tekitab tugevat põletust, võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi.

1

Reelika Kuusik

From: Piret Õunap <[email protected]> Sent: kolmapäev, 24. juuli 2024 09:45 To: Reelika Kuusik Subject: FW: Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani avalikustamine ja

kooskõlastamine Attachments: Ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaan_2024_kooskõlastamiseks.pdf

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Leidsin dokumendist mõned „näpukad“ ja kohad, kus ei saanud hästi mõttest aru. Markeerisin

kollasega.

Lisas Olerex Terminali kohta väike muudatus sidepidamise all: terminali juhi asemel teiseks isikuks

on tehnika- ja operatiivtöö juht.

Tervitades

Piret Õunap

Keskkonna- ja ohutusjuht

AS Olerex Terminal

Mob.: +37256231730 [email protected] www.olerexterminal.ee

From: Päästeamet <[email protected]> Sent: teisipäev, 23. juuli 2024 12:56 To: Airok OÜ Hapniku LPG ladu <[email protected]>; Alexela AS Reola vedelgaasiterminal <[email protected]>; Balrock OÜ Võerdla lõhkematerjaliladu <[email protected]>; Baltic Oil Service OÜ <[email protected]>; DBT AS BCT terminal <[email protected]>; DBT AS Muuga terminal <[email protected]>; Dekoil OÜ <[email protected]>; Enefit Power AS Õlitööstus <[email protected]>; Estonian Cell AS <[email protected]>; EuroChem Terminal Sillamäe AS <[email protected]>; Henkel Balti Operations OÜ <[email protected]>; Hromium OÜ <[email protected]>; Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ <[email protected]>; Kiviõli Keemiatööstuse OÜ <[email protected]>; Liwathon E.O.S. AS <[email protected]>; Milstrand AS <[email protected]>; Nord Terminals AS Paldiski terminal <[email protected]>; Nord Terminals AS Sillamäe terminal (põhiterritoorium) <[email protected]>; Nord Terminals AS Tallinna terminal <[email protected]>; NPM Silmet OÜ <[email protected]>; Terminal <[email protected]>; Orica Eesti OÜ <info@orica- estonia.com>; Palsteve OÜ <[email protected]>; Propaan AS <[email protected]>; Silsteve AS <[email protected]>; Terminal AS <[email protected]>; Muuga Storage Terminal OÜ <[email protected]>; VKG Oil AS <[email protected]>; VNK AS <[email protected]>; Voglers Eesti OÜ Kunda LM ladu <[email protected]>; Wolf Group OÜ Krimelte tootimisüksus <[email protected]> Subject: Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani avalikustamine ja kooskõlastamine

PÄÄSTEAMET

2

Tere!

Teile on saadetud Päästeameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu

dokument Ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani

avalikustamine ja kooskõlastamine, mis on registreeritud 23.07.2024,

numbriga 7.2-1/4873.

Kontaktinfo

E - R 8.15-17.00, R 8.15-15.45 aadress: Raua 2, 10124 Tallinn

e-post: [email protected] telefon: 628 2000