Otsus

83101:001:0495 Kasesalu tee 7

83101:006:0005 Haagejärve piirkond 3

8.0

4.0

R10

R5

R10

R10

Pos 6 2534 m2

EPk

Pos 2 2016 m2

EPk

Pos 3 2017 m2

EPk

Pos 4 2258 m2

EPk Pos 5

2318 m2

EPk

Pos 8 2000 m2

EPk

Pos 7 2033 m2

EPk

Pos 9 2006 m2

EP

Pos 12 1756 m2

HP

Pos1 2062 m2

EPk

Pos 11 2546 m2

LT

Pos 10 1277 m2

OK

puurkaev

imbväljak

biopuhasti

reoveepumpla

10.05.2024 1:1000 A3

HAAGE KÜLAS ASUVA KUBJA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

1

KUBJA KINNISTU KRUNDISTRUKTUUR

1

EUROINFRA OÜ

Priit Paalo

Kreete Lääne

Triinu Sinimets

olemasolev ranna / kalda ehituskeeluvöönd

planeeringuala piir planeeritud krundipiir

olemasolev veekaitsevöönd

olemasolev krundipiir

planeeritud sõidusuunad

TINGMÄRGID

olemasolev ranna / kalda piiranguvöönd

olemasolev / planeeritud tee või kõvakattega ala

planeeritud hoonestusala

planeeritud paariselamu võimalik asukoht

olemasolev maantee kaitsevöönd

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2024-089),

mõõdistatud 29.04.2024. 2. Perspektiivsed ÜVK trassid on joonisele märgitud Tartu Linnavolikogu 21.04.2022 otsusega nr 14 vastu võetud "Tartu linna

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2040" põhjal.

0 20 50 100 m10

planeeritud juurdepääs krundile

planeeritud veetoru

planeeritud isevoolne reovee kanalisatsioonitoru

planeeritud surveline reovee kanalisatsioonitoru

võimalik veetoru ühendus ühisveevärgiga võimalik kanalisatsioonitoru ühendus ühisveevärgiga perspektiivne ÜVK veetrass*

perspektiivne ÜVK kanalisatsioonitrass*

2024-077

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tartu Linnavalitsus

[email protected]

Raekoja plats 1a

50089, Tartu, Tartu maakond

Teie 09.07.2024 nr DP-24-014

Meie 24.07.2024 nr 7.2-2/24/12185-2

Seisukohtade väljastamine Kubja ja Uue-

Kubja maaüksuste detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Haage küla Kubja ja Uue-Kubja maaüksuste detailplaneeringu

(katastritunnused vastavalt 83101:001:0377 ja 83101:001:0378, edaspidi planeering)

koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on planeeringuala jagamine elamumaa kruntideks ning kruntidele

ehitusõiguse määramine üksik- ning paariselamute püstitamiseks. Lisaks moodustatakse

planeeringuga transpordi-, tootmis- ja haljasala maa krundid.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22195 Külitse-Haage tee (edaspidi riigitee) km 4,05-4,29.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1238 sõidukit. Võttes aluseks

ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr

71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

järgnevalt.

1. Planeeringualale on hetkel tagatud juurdepääs riigitee km 4,112 ristumiskohalt (elukohta

sissesõit), mis lisatud eskiislahenduse alusel kuulub likvideerimisele. Juurdepääs

planeeringualale soovitakse tagada riigitee ca km 4,08 kavandatavalt ristumiskohalt (vt lisa).

Vastavalt normidele (lisa 1 tabel 17) on antud asukohas lubatud vähim ristmike vaheline

kaugus 100 m ning uute ristumiskohtade asukohtade määramisel tuleb arvestada mõlemal pool

riigiteed asuvaid ristumiskohti.

Juhul, kui planeeringuga likvideeritakse planeeringualale juurdepääsu tagav olemasolev

riigitee km 4,08 ristumiskoht, võib uue riigitee ristumiskoha kavandada riigitee km 4,169

(Kubja ja Uue-Kubja kinnistute piirile, vt Joonis 1) ning vajadusel täiendava riigitee

ristumiskoha km 4,285 (Uue-Kubja kinnistu põhjaservas, vt Joonis 2).

2 (5)

Joonis 1. Ristumiskoha asukoht riigitee km 4,169, väljavõte Maa-ameti geoportaalist

Joonis 2. Ristumiskoha asukoht riigitee km 4,285, väljavõte Maa-ameti geoportaalist

Juhul, kui planeeringuga nähakse ette planeeringualale juurdepääsu tagava olemasoleva

riigitee km 4,08 ristumiskoha säilimine ja rekonstrueerimine, võib vajadusel täiendava riigitee

ristumiskoha kavandada riigitee km 4,24 (Joonis 3).

3 (5)

Joonis 3. Ristumiskoha asukoht riigitee km 4,24, väljavõte Maa-ameti geoportaalist

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik/ristmikud planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik

käsitleda ristmiku/ristmike väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja

kehtestamise otsuses.

Olemasoleva riigitee ristmiku säilimisel kavandada ristmiku ümberehitus kasvava

(planeeringualalt lähtuva) liikluskoormuse vastuvõtmiseks.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad vastavalt

normide lisa 1 tabelile 18 ja lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS

§ 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

4 (5)

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava mistahes ehitusloa

kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamise teatise või ehitusteatise esitamist.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, piire, tehnorajatis jms)

kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks. Riigitee ristumiskoha rajamiseks (ning olemasoleva riigitee ristumiskoha

ümberehitamiseks) tuleb meie käest [email protected] taotleda nõuded riigitee

ristumiskoha ehitamiseks.

17. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 2024.05.10_DP_Haage_Kubja_eskiis

5 (5)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]