Kiri

EELNÕU

Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber}

Haeska külas Haeska biogaasijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Saaremaa Vallavolikogu 23. mai 2024. a otsusega nr 1-3/33 algatati Haeska külas Haeska

biogaasijaama detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Nimetatud otsusega ei otsustatud

keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamist ega ka mitte algatamist.

Saaremaa Vallavolikogu otsustas kaaluda KSH algatamise vajadust eraldi otsusega, kuna

detailplaneeringu algatamise taotlusega koos ei esitanud huvitatud isik eelhinnangut ja

vallavalitsusel puudub pädevus sellise eelhinnangu koostamiseks, tulenevalt biogaasijaama

rajamisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude komplekssusest.

Detailplaneeringuala suurusega ca 2,6 ha hõlmab Haeska külas osa Krissi katastriüksusest

(katastritunnus 59201:001:0997, 100% maatulundusmaa, pindala kokku 216 014 m2).

Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine biogaasijaama ehitamiseks,

keskkonnatingimuste seadmine, tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendamine.

A. Kavandatav tegevus

Planeeringualale kavandatakse biogaasijaama ehitisi, mis hakkavad tootma põllumajanduslikest

kõrvalsaadustest biogaasi. Substraadid saadakse olemasolevatest farmidest. Biogaasi tootmise

protsessi lõpp-produktideks on biogaas ja stabiliseeritud orgaaniline aine (kääritusjääk ehk

digestaat). Protsessi saaduseks olev kääritusjääk on vedelsõnnikuga võrreldes kõrgema väärtusega

väetusaine ja kääritusjääki kasutatakse põllul stabiliseeritud väetisena läga asemel. Kavandatav

biogaasijaam vähendab loomapidamise tulemusel tekkiva sõnniku käitlemisest tulenevat

keskkonnamõju ja võimaldab Saaremaal loomapidamisega tegelevatel ettevõtetel kasutada oma

tegevusest tekkivaid produkte ja anda seeläbi omapoolne panus roheenergia tootmisesse.

Biojaamas põllumajanduslike kõrvalsaaduste ümbertöötlemine vähendab põllumajanduslikust

tootmisest pärinevaid emissioone, parandab toitainete ringlust ja vähendab mineraalväetiste

kasutust. Biojaam võimaldab biogaasi ehk rohekütuse tootmist ja seega vähendatakse

fossiilkütuste kasutust.

Biogaasi tootmine algab substraatide (toormete) kogumise, vastuvõtu ja hoiustamisega

biogaasijaama territooriumil. Peamisteks toormeteks on põllumajandustootmise käigus tekkiv läga

ja tahesõnnik ning söödajäägid, silomahlad jmt. Substraadid transporditakse biogaasijaama ning

laetakse maha hoiualadele (tahked) või hoiumahutisse (vedelad, pumbatavad). Põhitoormete

vastuvõtt toimub selleks rajatud hallis, mis aitab minimaliseerida toormete vastuvõtul ning

käitlemisel potentsiaalselt tekkivaid lõhnahäiringuid. Vedelad põhitoormed pumbatakse

vastuvõtul otse hallis olevasse segamismahutisse, kuhu lisatakse sobivusel ja vajadusel teisi

substraate, et ette valmistada sobiv segu anaeroobseks kääritamiseks. Kuna anaeroobsed protsessid

vajavad toimimiseks temperatuuri +37..38°C, siis tõstetakse vastuvõtumahutis oleva segu

2

temperatuuri ~15..35°C võrra (sõltuvalt aastaajast). Soojusenergia allikana kasutatakse

biokatlamaja, mis kasutab kütusena sekundaarset puiduhaket.

Sobiva temperatuuri ja koostisega segu pumbatakse kääritisse, kus valitseb hapnikuvaba

(anaeroobne) keskkond. Läbi laguprotsesside ja pideva segamise ning temperatuuri hoidmise

+37..38°C juures tekib mahutis toorbiogaas. Segu viibeaeg kääritis on ca 30 päeva, enne kui see

suunatakse järelkääritisse, kus toimub allesjäänud orgaanika lagunemine ca 15 päeva jooksul.

Järelkääritist väljuv kääritatud substraat on digestaat, mis separeeritakse osaliselt tahkeks ja

vedelaks osaks. Vedel digestaat pumbatakse hoiumahutisse, kus see jahtub ning seejärel viiakse

tagasi farmide hoidlatesse, kus varem hoiti vedelsõnnikut. Separeerimise käigus eraldatud tahke

osa ladustatakse territooriumil edasiseks kasutuseks (allapanu või tahke mullaparandaja). Enne

allapanuna kasutamist kuumutatakse tahke osa 90°C-ni, et saavutada allapanuna kasutamise

kvaliteedinõuded.

Eelpuhastatud biogaasi ehk peamiselt väävelvesinikust ja kondensaadist puhastatud toorbiogaasi

kasutatakse biometaani tootmiseks. Lisaks biometaanile on võimalik eraldi kokku koguda ja

turustada ka CO2.

B. Üldplaneering

Alal kehtiv üldplaneering puudub.

C. Detailplaneeringu menetlus

Detailplaneeringu algatamisest teavitati valla kodulehel 31.05.2024, maakonnalehes Saarte Hääl

11.06.2024 ja vallalehes Saaremaa Teataja 13.06.2024. Ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded avaldati teade detailplaneeringu algatamise kohta 31.05.2024 (teade nr 2263554).

Menetlusosalisi teavitati kirjalikult detailplaneeringu algatamisest 31.05.2024 kirjaga nr 5-2/3071-

1.

Skepast&Puhkim OÜ koostas keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu

teabedokumendi. Detailplaneeringu alal puudub kehtiv üldplaneering ning vastavalt

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõikele 6 ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punktile 3 tuleb

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise vajadust. Koostatud KSH eelhinnangu teabedokumendi

tulemusena tuvastasid eksperdid, et kavandatava tegevusega (biogaasijaama rajamisega) ei kaasne

tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju.

Koostatud eelhinnangu teabedokumendi (otsuse lisa 1) põhjal on Saaremaa Vallavolikogu

seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate

objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid selle detailplaneeringu kehtestamisega

ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu teabedokumendi tulemusel ei ületa kavandatav

tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see

ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku

kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse

iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsusüksuse territooriumi mastaape

silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset

keskkonnamõju ning KSH-d ei ole põhjust algatada.

Saaremaa Vallavalitsus küsis vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 asjaomastelt asutustelt seisukohta

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse kohta xx.07.2024 kirjaga nr xx.

Transpordiamet oli xx.07.2024 kirjas nr xx seisukohal, et …

3

Keskkonnaamet oli xx.07.2024 kirjas nr xx seisukohal, et …

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oli xx.07.2024 kirjas nr xx seisukohal, et …

D. Kokkuvõte

Koostatud eelhinnangu teabedokumendi (otsuse lisa 1) põhjal on Saaremaa Vallavolikogu

seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate

objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid selle detailplaneeringu kehtestamisega

ette näha pole. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vaja teha veel täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need

teha ning planeeringusse lisada.

Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud 10.05.2024 kolmepoolse lepingu nr 2-7.7/106-1 huvitatud

isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud

asjaolude kokku leppimiseks.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel

452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], tel 508 4489) ning algataja, vastuvõtja ja

kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002).

Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega ning detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa

valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses

aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 77 lõike 3 ja keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, Saaremaa Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Mitte algatada Haeska külas Haeska biogaasijaama detailplaneeringuga kavandatava tegevuse

keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna planeeritava tegevuse elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju vastavalt otsuse lisas 1 toodud keskkonnamõju

strateegilisele eelhinnangu teabedokumendile.

2. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest esitades vaide Saaremaa

Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(digitaalselt allkirjastatud)

Jaanus Tamkivi

volikogu esimees

Töö number 24000063

Tellija Saare Biojaam OÜ

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808

e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 27.06.2024

SAARE BIOJAAMA RAJAMINE

KSH eelhinnangu teabedokument

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

2 / 29

Versioon 3 (täiendatud vastavalt arendaja ettepanekutele)

Kuupäev 27.06.2024

Koostanud: Eike Riis (juhtekspert, KMH litsents KMH0013); Annemari Kask

(keskkonnaekspert)

Projekti nr 24000063

Esikaane pilt: Kavandatava Saare Biojaama eskiislahendus, E. Prommik, Skeem OÜ

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

3 / 29

Sisukord

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 4

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .............................................................. 5

2.1. Asukoht .............................................................................................................. 5 2.2. Kavandatava tegevuse eesmärk ............................................................................. 6 2.3. Rajatava Saare Biojaama ülevaade ......................................................................... 6 2.4. Tehnovõrkude lahendused ..................................................................................... 7 2.5. Tehnoloogia ja protsessid ...................................................................................... 8 2.5.1. Biogaasi tootmine ................................................................................................ 9 2.5.2. Kääritusjäägi käitlus ............................................................................................. 9 2.5.3. Puhastatud biogaasi kasutusvõimalused .................................................................. 9 2.5.4. Biometaani tootmine ja kasutamine ...................................................................... 10

3. SEOTUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................. 11

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................... 13

4.1. Praegune maakasutus ......................................................................................... 13 4.2. Ala ja selle looduskeskkonna kirjeldus .................................................................. 13 4.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad ............................................................................... 14 4.2.2. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 15 4.2.3. Rohevõrgustik ................................................................................................... 16 4.2.4. Pinnaveekogud, kaldavööndid, märgalad ............................................................... 16 4.2.5. Põhjavesi .......................................................................................................... 17 4.2.6. Reljeef ja geoloogiline ehitus, maardlad ................................................................ 17 4.2.7. Asustus ............................................................................................................. 17 4.2.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad ................... 18

5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .................................................. 19

5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaaspektid ............. 19 5.1.1. Mõju pinnasele ................................................................................................... 19 5.1.2. Mõju veekvaliteedile ja hüdroloogilisele olukorrale .................................................. 19 5.1.3. Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhnahäiringud .......................................................... 20 5.1.4. Mõju loomastikule ja taimestikule ......................................................................... 21 5.1.5. Müra ja vibratsioon............................................................................................. 21 5.1.6. Jäätmeteke ....................................................................................................... 22 5.1.7. Radoon ............................................................................................................. 22 5.1.8. Mõju maardlatele ............................................................................................... 23 5.2. Natura eelhinnang .............................................................................................. 23 5.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................... 23 5.3.1. Mõju kaitstavatele liikidele .................................................................................. 23 5.3.2. Mõju Liiva-Putla looduskaitsealale ........................................................................ 24 5.4. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus ... 24 5.5. Mõju kultuuriväärtustele ..................................................................................... 25 5.5.1. Kinnismälestised ................................................................................................ 25 5.5.2. Pärandkultuuriobjektid ........................................................................................ 25 5.6. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond ........................................................................................................ 25 5.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju ................................................................................................................ 25

6. KOKKUVÕTE .................................................................................................... 27

7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 29

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

4 / 29

1. Sissejuhatus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Saaremaa valda Haeska külla rajada Saare Biojaam

(biogaasijaam), mis võimaldab käidelda ning väärindada põllumajandustootmise kõrvalsaaduseid

(sõnnik, söödajäägid, jmt). Tegevus on kavandatud Krissi katastriüksuse (katastritunnus

59201:001:0997) loodenurka moodustatavale eraldiseisevale katastriüksusele. Uue katastriüksuse

suurus ca 2,5 ha.

Saare Biojaama rajamise eesmärk on lähedalasuvatest farmidest pärit kõrvalsaadustest kvaliteetse

digestaadi ja biogaasi tootmine. Digestaati kasutatakse põllumassiividel väetisena ning selle paremad

väetusomadused võrreldes lägaga aitavad vähendada mineraalväetiste kasutamise vajadust. Samuti

saab digestaati separeerides ning termiliselt töödeldes valmistada loomadele allapanu, mis vähendab

muu allapanu vajadust. Biogaasi saab kasutada soojusenergia tootmiseks katlates, koostootmiseks

mootorites (elektri ja soojuse koostootmine) või biometaani tootmiseks. Läbi selle võimaldab

kavandatav Saare Biojaama vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ja selle kaudu mõju

kliimamuutustele, kuna kasutatakse ära läga ja jääkproduktid, millest ilma töötlemata lenduksid

atmosfääri metaan ja teised kasvuhoonegaasid. Biogaas on taastuv kütus, mille tootmine ja

kasutamine aitab kaasa süsinikuneutraalsuseni jõudmisele. Biogaasi tootmine on osa

ringmajandusele üleminekust, mis omakorda aitab kaasa Euroopa Liidu kliimaeesmärkide

saavutamisele. Tegevuse eesmärk on seotud ka Saare maakonna arengustrateegiaga, kus viidatakse

vajadusele rajada saarele biogaasi tootmiseks taristu ja rakendada saarel asuvate loomakasvatuste

jääkidest tulenevat potentsiaali.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 33

lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse

KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 3 nimetatud energeetika valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses2 nimetatud tegevust.

KSH eelhinnangu teabedokumendi eesmärk on anda otsustajale teavet KSH algatamise vajalikkuse

üle otsustamisel. Olulise keskkonnamõju prognoosimisel on teabedokumendi koostamise käigus

lähtutud KeHJS-e § 61 toodud kriteeriumitest. Teabedokumendi koostamisel on aluseks eelhindamise

juhend.3 Teabedokumendi koostamisel on arvesse võetud asjakohaseid Eesti Vabariigi õigusakte.

Teabedokumendi koostamisel on eksperdid rakendanud oma erialaseid teadmisi ja kogemusi.

Detailsemalt analüüsitavate mõjuvaldkondade valik lähtub kavandatava tegevuse iseloomust ja

mõjuala keskkonnatingimustest.

Käesoleva teabedokumendi koostamiseks esitas arendaja vajaliku teabe kavandatava tegevuse

kohta. Vajadusel küsiti töö käigus arendajalt täiendavat informatsiooni. Teabe kogumine ja

teabedokumendi koostamine põhineb olemasolevatel ja kättesaadavatele andmetel ega eelda

täiendavate uuringute läbiviimist.

Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb otsustajal (antud juhul kavandatava tegevuse asukoha

kohalikul omavalitsusel) KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta

kõigilt asjaomastelt asutustelt4, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides

1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010?leiaKehtiv 2 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nt 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“;

https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009?leiaKehtiv 3 Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. Koostaja: Riin Kutsar,

Tellija: Keskkonnaministeerium, täiendatud versioon 2018 4 Asjaomased asutused – vt KeHJS-e § 23

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

5 / 29

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus

2.1. Asukoht

Planeeritava Saare Biojaama asukoht on kavandatud Saaremaa vallas Haeska külas asuva Krissi

katastriüksuse (katastritunnus 59201:001:0997) loodenurka, moodustades eraldiseiseva

katastriüksuse suurusega ca 2,5 ha.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht: Krissi katastriüksus, Haeska küla, Saaremaa

vald

Joonis 2. Kavandatava Saare Biojaama jaoks eraldiseisva katastriüksuse moodustamise

ettepanek

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

6 / 29

Planeeringuga tuleb kavandada maa sihtotstarbe muutmine tootmismaaks (100%), planeeritakse

biogaasi ja biometaani tootmishooned, juurdepääsuteed, tehnovõrkude lahendused, veevarustus (sh

tuletõrjevesi), kanalisatsioon ja sademeveesüsteem. Planeeringualal puudub kehtiv detail- ja

üldplaneering.

2.2. Kavandatava tegevuse eesmärk

Saare Biojaam toob enda kestlike eesmärkidena välja järgmist:

• emissioonide vähendamine (põllumajandussektori eesmärgid aastaks 2030);

• jätkusuutlik ringbiomajandus;

• sektoritevaheline koostöö, positiivne mõju kogu väärtusahelale;

• toitainete ringlus (mineraalväetiste kasutuse vähendamine);

• rohekütuse tootmine ja kasutamine (fossiilkütuste kasutuse vähendamine);

• sõltumatus välistest ressurssidest;

• riskide maandamine.

2.3. Rajatava Saare Biojaama ülevaade

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada Saare Biojaama, mis võimaldab käidelda ning väärindada

põllumajandustootmise kõrvalsaadused (sõnnik, söödajäägid, jmt). Jaama põhitoormed pärinevad

kohalikest põllumajandusettevõtetest: Kõljala Põllumajanduslik OÜ, Kärla Põllumajandusühistu TÜH,

Rauni Põllumajanduse OÜ, Valjala Põllumajanduslik OÜ, Karja OÜ, Ratla OÜ, Valjala Söödatehas AS

(Saaremaa sigalad), Jurna Talu FIE, Hekva OÜ. Sisendite kogumaht on ca 200 000 t/a.

Joonis 3. Kavandatava Saare Biojaama asendiskeem

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

7 / 29

Saare Biojaam biogaasi tootmise rajatised ja hooned (vt Joonis 3):

• 25-012 tahkete toormete vastuvõtu hall (1 tk), mis sisaldab:

○ 25-006 toormete segamismahuti (toimib mh vedelsõnniku vastuvõtumahutina);

○ tahesõnniku vastuvõtu- ja kogumisala;

• 25-007 anaeroobne reaktor (kääriti) - 3tk;

• 25-008 järelkääriti - 1tk;

• 25-009 vedela digestaadi hoidla - 1tk;

• 25-010 vedelate muude toormete mahutid (150 m3) - kogus täpsustatakse projekteerimise

käigus;

• 25-011 seadmete ruum - 1tk;

• 25-013 digestaadi separeerimine ja tahke osa hoiuhall - 1tk;

• 25-014 biogaasi puhasti biometaaniks - 1 komplekt

o biogaasi eelpuhastus;

o biometaani tootmine;

o biometaani komprimeerimine või veeldamine + hoiumahuti(d);

o 25-024 CO2 eraldamine, veeldamine ja hoiumahuti(d);

• 25-015 katlamaja koos puiduhakke hoiualaga - 1 tk

o 25-017 diiselgeneraator;

• 25-016 juhtimisruum;

• 25-018 lahtine hall mehanismide hoidmiseks;

• 25-019 kinnine hall mehanismide hoidmiseks;

• 25-020 biogaasi küünalpõleti;

• 25-021 perspektiivne biometaani tankla asukoht*;

• 25-022 kilbiruum;

• 25-023 perspektiivne e-kütuste tootmisala*.

Hoonete ja rajatiste ehitusalune pind: ca 6000 m2

Hoonete kõrgus: kuni 20 m (maapinnast)

* Ei käsitleta käesoleva töö mahus. Vajavad enne rajamist eraldi hinnangut.

2.4. Tehnovõrkude lahendused

• Elektrivarustus

Elektrivarustus tagatakse madal- või keskpingel liitumisega. Täpne lahendus selgub edasise

projekteerimise käigus. Varustuskindlus ja Saare Biojaama toimepidevus tagatakse

diiselgeneraatoriga, millega ulatusliku elektrikatkestuse korral on võimalik töös hoida jaama tööks

kriitilise tähtsusega seadmeid, et vältida avariiohtliku olukorra teket.

• Juurdepääsuteed

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

8 / 29

Saare Biojaama juurdepääs on võimalik Upa-Leisi teelt (nr 79) algava Lauda tee (nr 5920034) kaudu.

Prognoositav liikluskoormus Saare Biojaama on kuni 25 veokit ööpäevas.

• Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringuala olme- ja tuletõrjevesi lahendatakse Haeska Farmi puurkaevudega, mis asuvad

kõrvalkatastriüksusel (katastritunnus: 59201:001:0504). Biogaasi tootmise protsessi käigus ei

kasutada vett ega teki tööstuslikku reovett. Planeeringualal tekkiv olmereovesi kogutakse kokku ning

viiakse Kuressaare olmepuhastisse või puhastatakse lokaalses biopuhastis enne eesvoolu juhtimist.

• Sademevesi

Saare Biojaama territooriumil substraatidega kokkupuutuv sademevesi kogutakse laadimis- ja

hoiualadelt ning käideldakse Saare Biojaamas. Muu sademevesi juhitakse ja kogutakse kokku läbi

vertikaalplaneeringu, sademevee kogumis- ja käitlemissüsteemi ning juhitakse loodusesse

(maaparandussüsteemi eesvoolu).

• Soojavarustus

Saare Biojaama tootmisprotsessiks vajalik soojusenergia tagatakse lokaalse hakkekatlamajaga.

• Sidevarustus

Sideteenused lahendatakse erinevate sideettevõtete kaabli või mobiilsete lahenduste läbi. Täpne

lahendus selgub edasise projekteerimise käigus.

2.5. Tehnoloogia ja protsessid

Euroopa Keskkonnaamet defineerib biogaasi, kui metaanirikast gaasi, mis tekib loomasõnniku,

inimese reovee või põllukultuuride jääkide käärimisel õhukindlas mahutis. Seda kasutatakse

kütusena ahjude ja lampide kütmiseks, väikeste masinate käitamiseks ja elektrienergia tootmiseks.

Biogaasi tootmise jääke kasutatakse madala kvaliteediga orgaanilise väetisena. Biogaasikütused ei

põhjusta tavaliselt mingit saastet atmosfääri ja kuna nad pärinevad taastuvatest

energiaressurssidest, on neil suur potentsiaal tulevikuks kasutamiseks.5

Biogaasi tootmist iseloomustab ringmajanduse põhimõtete rakendamine (Joonis 4). Toimub kestlik

materjali ringse tarbimise ja tootmise süsteem.

5 biogas — European Environment Agency (europa.eu)

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

9 / 29

Joonis 4. Saare Biojaama ringmajandusele vastav skeem

2.5.1. Biogaasi tootmine

Biogaasi tootmine Saare Biojaamas algab substraatide (toormete) kogumise, vastuvõtu ja

hoiustamisega jaama territooriumil. Peamisteks toormeteks on põllumajandustootmise käigus tekkiv

läga ja tahesõnnik ning söödajäägid, silomahlad jmt. Substraadid transporditakse Saare Biojaama

ning laetakse maha hoiuhalli (tahked) või hoiumahutisse (vedelad, pumbatavad). Põhitoormete

vastuvõtt toimub selleks rajatavas hallis, mis aitab minimeerida toormete vastuvõtul ning käitlemisel

potentsiaalselt tekkivaid lõhnahäiringuid. Vedelad põhitoormed pumbatakse vastuvõtul otse hallis

olevasse segamismahutisse, kuhu lisatakse sobivusel ja vajadusel teisi substraate, et ette valmistada

sobiv segu anaeroobseks kääritamiseks. Saare Biojaamas on perspektiivselt võimalik käidelda

sobivalt eeltöödeldud ja hügieniseeritud biojäätmed.

Kuna anaeroobsed protsessid vajavad toimimiseks temperatuuri +37..38°C, siis tõstetakse

vastuvõtumahutis oleva segu temperatuuri ~15..35°C võrra (sõltuvalt aastaajast). Soojusenergia

allikana kasutatakse biokatlamaja, mis kasutab kütusena sekundaarset puiduhaket, mis on kogutud

kuni 30 km kauguselt. Sobiva temperatuuri ja koostisega segu pumbatakse kääritisse, kus valitseb

hapnikuvaba (anaeroobne) keskkond. Läbi laguprotsesside ja pideva segamise ning temperatuuri

hoidmise +37..38°C juures tekib mahutis toorbiogaas. Segu viibeaeg kääritis on ca 30 päeva, enne

kui see suunatakse järelkääritisse, kus toimub allesjäänud orgaanika lagunemine ca 15 päeva

jooksul. Kuna toorbiogaas sisaldab ohtlikku väävelvesinikku (H2S), siis vastavalt mõõtmistulemusele

toorbiogaasis doseeritakse anaeroobsetesse mahutitesse raudkloriidi (FeCl3). Keemilise reaktsiooni

tulemusena väheneb toorbiogaasis H2S tase ⅘ ehk 80% võrra.

2.5.2. Kääritusjäägi käitlus

Toorbiogaas on kääritites kerge ülerõhu all ja see suunatakse pärast kääritites väävelvesiniku

peamise osa (⅘, 80%) eraldamist biogaasi jahutisse, et vähendada gaasi niiskusesisaldust (eraldub

kondensaadina). Järgmisena tõstetakse ventilaatoriga gaasi rõhk sobivaks, et see puhuda läbi

aktiivsöefiltri, kus biogaasist eraldatakse järelejäänud väävelvesinik edasiseks kasutuseks vajalikule

tasemele. Jahutis, söefiltris ja kondensaadikogujates kogutud kondensaat eraldatakse

gaasitorustikust ja pumbatakse koos kääritusjäägi (digestaadi) vedela osaga digestaadi hoidlatesse.

2.5.3. Puhastatud biogaasi kasutusvõimalused

Pärast söefiltris puhastamist koosneb biogaas 50..60% ulatuses metaanist (CH4) ning ülejäänud osas

peamiselt süsihappegaasist, lämmastikust ja väikeses osas ka muudest ühenditest. Eelpuhastatud

biogaasi ehk peamiselt väävelvesinikust ja kondensaadist puhastatud toorbiogaasi on võimalik

kasutada soojusenergia tootmiseks (katlas), koostootmiseks mootoris (elektri ja soojuse

koostootmiseks) või biometaani tootmiseks. Biometaani tootmise käigus eraldatakse biogaasist kõik

ühendid peale metaani (CH4).

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

10 / 29

2.5.4. Biometaani tootmine ja kasutamine

Biogaasist biometaani tootmiseks on erinevaid võimalusi, mis sõltuvad tootmiskompleksi jõudlusest

ja toodetud biometaani kasutusvõimalustest (vt tootmis- ja kasutusvõimalused ptk 2.5.3.) Lisaks

biometaaniline on võimalik eraldi kokku koguda ja turustada ka CO2-te.

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

11 / 29

3. Seotus teiste strateegiliste

planeerimisdokumentidega

• Strateegia "Eesti 2035"

„Eesti 2035”6 on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle eesmärk on kasvatada ja toetada

meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja

töötamiseks.

Strateegias tuuakse muuhulgas välja ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtmine ja

kestlike tehnoloogiate rakendamine, millele kavandatud tegevus vastab.

• Energiamajanduse arengukava aastani 2030

Vabariigi Valitsuse poolt 20. oktoobril 2017 heaks kiidetud arengukava7, mille koostamisel ja

varasemalt läbi viidud uuringute alusel saadi kinnitust, et biogaasil on suur kasutamata

energeetiline potentsiaal Eestis. Lisaks juba toimivatele biogaasi kasutavatele katlamajadele

ja elektrijaamadele, mis toodavad soojust ja elektrit, võib biogaasist toodetav biometaan olla

oluliseks sisendiks taastuvenergia kasutamise suurendamisel transpordis.

Sellest tulenevalt vastab kavandatud tegevus arengukava eesmärkidele.

• Saare maakonnaplaneering 2030+

Saare maakonnaplaneering 2030+8 on kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/94. Saare maakonnaplaneeringu kohaselt asub Krissi katastriüksus

hajaasustusega alal. Maakonnaplaneeringus on määratud rohelise võrgustiku alad ning selle

kohaselt asub Krissi katastriüksus rohevõrgustiku alal. Roheline võrgustik on suhteliselt

looduslikus seisundis olevate, ekstensiivselt kasutatavate alade seostatult toimiv süsteem,

mis aitab hoida looduslikku mitmekesisust ja keskkonna stabiilsust.

Roheline võrgustik (ka rohevõrgustik) on määratletud Saare maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

(kehtestatud 28.04.2008 korraldusega nr 474). Teemaplaneeringuga arvestatakse täielikult

käesolevas Saare maakonnaplaneeringus.

Maakasutuse kavandamiseks Saare maakonnas rohelise võrgustiku aladel on

maakonnaplaneeringus esitatud tingimused sidususe tagamiseks, mida tuleb arvestada

detailplaneeringu koostamisel. Tingimustena on mh välja toodud, et maakasutuse

kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel tuleb säilitada looduslike alade sidusus,

vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed.

• Saaremaa valla üldplaneering

Saaremaa vallavolikogu 27. septembri 2018 otsusega nr 1-3/96 algatati Saaremaa valla

üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.9 Saaremaa valla

üldplaneering on koostamisel. Kuni Saaremaa valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad

Saaremaa valla territooriumil ühinenud omavalitsuste üldplaneeringud.

Haeska piirkonnas puudub hetkel kehtiv üldplaneering. Enne valdade ühinemist kuulus

Haeska küla Pihtla valla alla, kuid Pihtla valla kohta on kehtestatud ainult rannikualade ÜP,

6 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 7 Energiamajanduse arengukava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 8 Saare maakonnaplaneering 2030+ - Maakonnaplaneering.ee 9 Saaremaa Vallavalitsuse avalik dokumendiregister (novian.ee)

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

12 / 29

mis endise valla kesk- ja põhjaosa, sh Haeska küla, ei hõlma. Sellest tulenevalt rakenduvad

planeeringualale vaid maakonnaplaneeringust tulenevad tingimused.

• Saare maakonna arengustrateegia 2022-2035

Saare maakonna arengustrateegia 2022–203510 on koostatud Saaremaa, Muhu ja Ruhnu

valdade koostöös ning vastavalt Rahandusministeeriumi poolt ette antud maakonna

arengustrateegia uuendamise juhendile. Arengustrateegias on välja toodud, et CO2

heitmetest annab Saare maakonnas umbes poole loomakasvatus, mille mõju aitaks

vähendada biogaasijaama rajamine ja biogaasi tootmise potentsiaal on maakonnas

rakendamata.

2035. aasta soovitud seisundina nähakse ette toimiva biogaasijaama olemasolu maakonnas.

Kavandatav tegevus panustab arengustrateegia rakendamisse.

10 Saare maakonna arengustrateegia 2022–2035 ning Saare maakonna tervise- ja heaoluprofiili 2022–2026

kinnitamine–Riigi Teataja

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

13 / 29

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Praegune maakasutus

Planeeritav ala asub Saaremaa vallas, Haeska külas (Joonis 1). Tegemist on hajaasustuse

piirkonnaga. Krissi katastriüksus on osaliselt kaetud metsaga, kuid katastriüksuse loodeosas, kuhu

kavandatakse Saare Biojaama, mets puudub.

Krissi katastriüksust piiravad kagu poolt Upa-Leisi tee (riigi tugimaantee nr 79) ning põhja ja lääne

poolt kruuskattega Haeska laudatee (Lauda tee, nr 5920034). Saare Biojaama kavandatav asukoht

on Haeska Farmi vahetus läheduses (Joonis 2).

Tegevus on kavandatud Krissi katastriüksusele, mille suurus on 216 014 m2, sihtotstarve 100%

maatulundusmaa. Krissi katastriüksusel ehitisregistri andmetel hooneid ei paikne. Planeeritav ala on

peamiselt looduslik metsa- ja rohumaa. Planeeringuala ületavad elektriõhuliinid (AS-35; Leisi –

Sikassaare; EX.4x95). Kavandatava Saare Biojaama rajamiseks on vajalik olemasoleva Krissi

katastriüksuse jagamine ja uue, tootmismaa sihtotstarbega katastriüksuse loomine.

Ümbritsevad katastriüksused on valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega. Kõrvalkatastriüksusel

(Suurfarmi, 59201:001:0504), kus asub Haeska Farm, on osaliselt (20%) ka tootmismaa

sihtotstarbega. Lähimad elamutega hoonestatud katastriüksused asuvad Kaasiku katastriüksusel

(59201:001:0024) kavandatavast tegevusalast u 150 m kaugusel. Niidi-Antsu (katastritunnus:

59201:001:0633) majapidamine läänes, ca 500 m kaugusel ja Kraavi majapidamine (katastritunnus:

59201:001:0407), ca 550 m kaugusel lõunas.

4.2. Ala ja selle looduskeskkonna kirjeldus

Kavandatava tegevuse asukoha näol on tegemist hajaasustusalaga, kus tegeletakse valdavalt

põllumajandusega. Ümbritseval alal on ka palju metsa.

Lähiümbruses pole teada alasid, kus ei ole järgitud õigusaktides sätestatud ning kavandatava

tegevuse seisukohast asjakohaseid keskkonnakvaliteedi standardeid (nt välisõhu saasteainete

piirväärtuste ületamine, pinnase- ja veereostus vms).

Krissi katastriüksusel asuvad kitsendused maa kasutamisel on elektriõhuliinid koos kaitsevöönditega

ja kõrvalasuval Suurfarmi katastriüksusel puurkaevud koos sanitaarkaitsealadega, ülevaade Joonis

5. Kitsendused Krissi katastriüksusel planeeringuala piirkonnas: 1. Keskpinge õhuliin 20 kV,

piiranguvöönd laiusega 20 m; 2. Kõrgepinge õhuliin 110 kV, piiranguvöönd laiusega 50 m; 3. Haeska

farmi põhjavee puurkaevud, sanitaarkaitseala raadiusega 50 m

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

14 / 29

Joonis 5. Kitsendused Krissi katastriüksusel planeeringuala piirkonnas: 1. Keskpinge

õhuliin 20 kV, piiranguvöönd laiusega 20 m; 2. Kõrgepinge õhuliin 110 kV, piiranguvöönd

laiusega 50 m; 3. Haeska farmi põhjavee puurkaevud, sanitaarkaitseala raadiusega 50 m

4.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad

Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Liiva-Putla loodusala (RAH0000434) põhjapoolne lahustükk,

mis asub kavandatavast planeeringualast ca 920 m kaugusel edelas (Joonis ). Loodusala jääb

planeeringuala suhtes teisele poole Lauda teed.

Liiva-Putla loodusala kaitse-eesmärk on:

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (*7210), vanad loodusmetsad (*9010) ning puiskarjamaad (9070).

Joonis 6. Kavandatava tegevuse asukoht, Krissi katastriüksus (sinise piirjoonega), ja

Liiva-Putla loodusala põhjapoolne lahustükk (halli viirutusega)

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

15 / 29

Loodusala koosneb kahest lahustükist, millest põhjapoolne jääb planeeringualast ca 920 m kaugusele

ja lõunapoolne ca 2,7 km kaugusele.

Liiva-Putla loodusala on siseriiklikult kaitstav Liiva-Putla loodusalana (vt ptk 4.2.2).

4.2.2. Kaitstavad loodusobjektid

Keskkonnaregistri ja Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduse andmete alusel asuvad lähimad

looduskaitsealused objektid planeeringualast ca 330 m kaugusel idas ja kagus – III kategooria

kaitsealuste taimeliikide roheka käokeele, hariliku käoraamatu ja hariliku porsa elupaigad (Joonis )

ning ühe II kategooria taimeliigi elupaik. Nimetatud elupaigad jäävad planeeringuala suhtes teisele

poole Upa-Leisi teed.

Joonis 7. Kavandatava tegevuse asukoht Krissi katastriüksus (helesinise piirjoonega) ja

lähimad III kategooria kaitstavate taimeliikide elupaigad (tumesinisega)

Lähim kaitseala (ja ühtlasi Natura 2000 võrgustiku ala11 – vt ptk 4.2.1) on Liiva-Putla looduskaitseala

(KLO1000586), mis koosneb kahest lahustükist: põhjapoolne lahustükk asub planeeringualast ca

920 m kaugusel edelas ja lõunapoolne lahustükk ca 2,7 km kaugusel lõunas. Looduskaitseala

põhjapoolne lahustükk jääb planeeringuala suhtes teisele poole Lauda teed.

Liiva-Putla looduskaitseala kaitse-eesmärk on:

1) elupaigatüüpide kaitse, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas – lääne-mõõkrohuga lubjarikkad

madalsood (7210), vanad loodusmetsad (9010*) ja puiskarjamaad (9070);

2) pruunika mütsnarmiku (Bankera fuligineoalba), musta narmiku (Phellodon niger), künnapuu

(Ulmus laevis), hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) ja kahelehise käokeele

(Platanthera bifolia), mis kõik on III kategooria kaitsealused liigid, ning I ja II kategooria

kaitsealuste liikide kaitseks.

11 Liiva-Putla looduskaitseala ja Liiva-Putla loodusala asuvad samades piirides.

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

16 / 29

Kõik kaitseala kaitse-eesmärgiks olevad I, II ja III kategooria liigid on registreeritud ainult

lõunapoolsel lahustükil.

4.2.3. Rohevõrgustik

Vastavalt maakonnaplaneeringu punktile 2.4.3 on rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste

kavandamine kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja

toimimine. Saare Biojaama planeeringuala on kavandatud rohekoridori (Joonis 5), mis ühendab

omavahel tugialasid ning tagab võrgustiku terviklikkuse.

Joonis 5. Planeeringuala (märgitud punase piirjoonega) paiknemine rohevõrgustiku alal.

Allikas: Saare maakonnaplaneering 2030+ | Planeeringute andmekogu (planeeringud.ee)

Planeeringuala moodustab kuni 1/3 maakonnaplaneeringuga määratud rohekoridori laiusest. Kuna

ohutuse tagamiseks on soovituslik näha ette Saare Biojaama territooriumi ümber piirdeaia rajamise,

siis kitsendab see teatud liikide jaoks rohekoridori füüsiliselt. Keskmise suurusega ja suured imetajad

ei saa liikuda läbi Saare Biojaama territooriumi, kuid pisiimetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete,

putukate jt jaoks ei ole tegemist füüsilise takistusega. Planeeringuala ei lõika läbi rohekoridori siiski

kogu ulatuses. Samuti on tegemist hajaasustuspiirkonnaga, kus olulisi takistusi loomade liikumiseks

ei ole ja teadaolevalt ei kavandata. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et piirkonnas säilib

rohevõrgustiku sidusus ja tänu sellele säilib rohekoridori eesmärk – tagatud on liikuvus võrgustiku

tugialade vahel läbi koridori.

Arvestades liikluskoormuse suurenemist Haeska laudateel on leevendava meetmena soovitav

kaaluda Haeska laudateel piirkiiruse langetamist, et säästa rohekoridori piirkonnas liikuvaid loomi.

Lisaks tuleks teede ja rohevõrgustiku koridoride ristumiskohad liiklusohutuse tagamise eesmärgil

tähistada vastavate liiklusmärkidega ning teehooldustöödega (teeäärte puhastamine võsast jms)

tuleb tagada maksimaalselt hea nähtavus.

Kuna nii Saare Biojaama rajamine antud asukohta kui ka rohevõrgustiku toimimise tagamine on valla

jaoks olulised eesmärgid, siis on soovitav üldplaneeringu koostamise käigus täpsustada piirkonna

rohevõrgustiku struktuuride paiknemist, et säilitada rohevõrgustiku toimimine.

4.2.4. Pinnaveekogud, kaldavööndid, märgalad

Piirkond kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Lähim madalam ja liigniisketel perioodidel üleujutatav ala

paikneb planeeringualast põhja suunal u 17 km kaugusel Upsulahe ääres.

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

17 / 29

Planeeringualal ja selle lähipiirkonnas keskkonnaregistrisse kantud veekogusid ei ole. Suurem

vooluveekogu on kavandatavast planeeringualast u 840 m kaugusel põhja pool asuv Lõve jõgi

(VEE1173500). Jõe kalda piiranguvöönd on 100 m ja ehituskeeluvöönd 50 m, mis ei ulatu

planeeringualale. Planeeringualast u 650 m kaugusel lõuna ja kagu pool asub Lööne peakraav

(VEE1173900), veekaitsevööndiga 10 m. Lööne peakraavi veekaitsevöönd ei ulatu planeeringualani.

Kavandatava tegevuse ala ümbruses leidub mitmeid väiksemaid kraave, mis on eeldatavalt rajatud

kuivenduskraavidena.

Märgalasid kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ei asu.

4.2.5. Põhjavesi

Peaaegu kogu Kesk- ja Ida-Saaremaa, samuti Karala, Tagamõisa ja Ninase poolsaar Lääne- ja Loode-

Saaremaal on kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjavee loodusliku kaitstuse aladega.12 Vastavalt Maa-

ameti põhjavee kaitstuse geoloogilisele kaardile13, on planeeringuala piirkonnas põhjavesi nõrgalt

kaitstud ning kõrge reostusohtlikkuse tasemega.

Vee pH on vahemikus 6–9 ja oksüdeeritavus ≤5 mgO/l, millest tulenevalt saab öelda, et Saaremaa

põhjavesi kuulub füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi heasse veeklassi.

Kavandatava planeeringuala kõrval asuval Suurfarmi katastriüksusel asuvad puurkaevud (reg.kood

PRK0012580 ja reg.kood PRK0061705), mis kasutavad Siluri Saaremaa põhjaveekogumi vett.

Puurkaevude sanitaarkaitsealad 50 m, mis ei ulatu kavandatavale planeeringualale.

4.2.6. Reljeef ja geoloogiline ehitus, maardlad

Saare Biojaama rajamiseks kavandatud asukohas on maapinna kõrgus vahemikus 17,9–21,1 m.

Maapinna reljeef piirkonnas on tasane.14

Valdaval osal Saaremaast ja Muhumaast on aluspõhi kaetud pinnakatte kihiga. Enamasti lasub

aluspõhjal basaalse kihina moreen, mis puudub ainult kulutustasandikel alvarite piires. Kuigi

pinnakatte paksus on väga muutlik (mõnest sentimeetrist alvaritel kuni 122,4 meetrini Sõrve

poolsaare ürgorgudes), ei ole selle keskmine tüsedus kuigi suur ja kõigub enamasti 5–10 m piires.

Planeeringuala pinnakate koosneb liivsavist ja saviliivast rähaga (gQIII, kihi paksus 3,5 m), lõhelisest

dolomiidist (S2kr, kihi paksus 22,1 m) ning lõheliselt dolomiidistunud lubjakivist (S1jg, kihi paksus 29,4

m).

Vastavalt Maa-ameti maardlate kaardirakendusele on lähim registreeritud maardla (Reeküla

savimaardla, reg.nr 446) planeeringualast ca 1,2 km kaugusel kagu suunas.

4.2.7. Asustus

Kavandatavale planeeringualale lähim tiheasustusala lähipiirkonnas on Valjala alevik, mille lähim

punkt jääb Krissi katastriüksusest ca 6,5 km kaugusele ida poole ja Kõljala küla, ca 5 km kaugusele

lõuna poole. Seisuga 01.04.2024 oli Valjala alevikus 400 elanikku ja Kõljala külas 222 elanikku.15

Krissi katastriüksusest eraldiseisvalt moodustatavale katastriüksusele lähim majapidamine asub

Kaasiku katastriüksusel (59201:001:0024) ja jääb kavandatavast tegevusalast u 150 m kaugusele.

Lähipiirkonnas asuvad ka Niidi-Antsu (59201:001:0633) majapidamine läänes ja Kraavi

(59201:001:0407) majapidamine lõunas.

12 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Saaremaa%20p%C3%B5hjavee%20kaitstuse%20kaardi%20seletuskiri.pdf 13 X-GIS 2.0 [geoloogia400k] (maaamet.ee), 23.05.2024 14 Maa-ameti X-GIS kaardirakenduse reljeefikaardi põhjal, 16.05.2024

15 Seisuga_01.04.2024-2.pdf (voog.com)

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

18 / 29

4.2.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele paikneb planeeringuala piirkonnas kaks

muinsuskaitsealust objekti – arheoloogiamälestised muistsed põllud registrikoodiga 12597 ja

kivikalme registrikoodiga 12596. Mälestiste kaugus planeeringualast on ca 950 m (koos

kaitsevööndiga).

Pärandkultuuriobjektidena on piirkonnas, planeeringualast lõuna pool, registreeritud Haeska

koorejaam (ca 775 m kaugusel), Haeska kauplus ja Haeska mõis (mõlemad ca 1,1 km kaugusel).

Saare maakonnaplaneeringus ei ole detailplaneeringu alale planeeritud väärtuslikke maastikke.

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

19 / 29

5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaaspektid

5.1.1. Mõju pinnasele

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja

pöördumatud (hoonete, mahutite ja tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid

negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada selle eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja

selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada

(sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel.

Kavandatud tegevuse käigus tekkinud digestaadi näol on tegemist toiteainerikka väetisega. Eesti

Maaülikoolis läbi viidud uuringu kohaselt16, muudab kääritamine substraadis sisalduva N

(lämmastiku) taimedele paremini omastatavaks, mistõttu on kääritusjääk vedelsõnnikust

efektiivsem lämmastikväetis. Lisaks tuuakse uuirngus välja, et kääritusjäägi väetusväärtus ei ole

halvem, kui see on vedelsõnnikul. Veeseaduse17 järgi on digestaat orgaaniline väetis (§ 157 lg 1)

ning sellele kehtivad sõnniku kasutamise nõuded (§ 159).

Saare Biojaama käitamise ajal negatiivset mõju pinnasele ei avaldu.

5.1.2. Mõju veekvaliteedile ja hüdroloogilisele olukorrale

Piirkond on kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjavee loodusliku kaitstuse alaga18 ehk edasises

planeerimismenetluses on vajalik näha ette meetmed põhjavee kaitseks. Planeeringualal tekkivat

katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav koguda ning kasutada. Kogutud sademevett on

võimalik kasutada väetiste lahjendamiseks, mehhanismide ja platside pesuks, potentsiaalselt

kastmisveena jms. Täpsed kasutusvõimalused kogutud sademeveele selguvad projekteerimise

käigus mõistlikkuse printsiibi alusel. Sademevee kogumise ja kasutamise eesmärk on põhjavee

kasutuse vähendamine, lisaks on tegemist ringmajanduslike põhimõtete kasutamisega

Lähimad registrisse kantud puurkaevud keskkonnaregistri koodidega PRK0012580 ja PRK0061705

paiknevad Suurfarmi naaberkatastriüksusel (59201:001:0504), 200-300 m kaugusel

planeeringualast. Põhjavee kaitse seisukohalt on oluline, et puurkaevu sanitaarkaitsealal tegevust ei

toimu ja kavandatav tegevus, Saare Biojaama rajamine, jääb kaugemale kaevude

sanitaarkaitsealadest.

Planeeringualal tekkiv olmereovesi kogutakse kokku ning viiakse Kuressaare olmepuhastisse või

puhastatakse lokaalses biopuhastis enne maaparandussüsteemi eesvoolu juhtimist. Olmereovee

eraldi kogumise eesmärk on vältida patogeenide jõudmist digestaati ning seeläbi ära hoida

täiendavat digestaadi hügieniseerimise vajadust (täiendav soojusenergia vajadus).

Ehitustööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja

kasutamise nõudeid, on oht veekeskkonna ja pinnase reostamiseks väike.

16 Värnik, R., Kriipsalu, M., Kaasik, A., Orupõld, K., Raave, H., Aro, K. 2023. Kääritusjäägi (digestaadi) ohutus,

sobivus mullaparandaja või väetisena kasutamiseks ja kääritusjäägi kasutamise majanduslik tasuvus. Uuringu

lõpparuanne. Eesti Maaülikool. Tartu. 17 Veeseadus–Riigi Teataja 18 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Saaremaa%20p%C3%B5hjavee%20kaitstuse%20kaardi%20seletuskiri.pdf

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

20 / 29

Saare Biojaama territooriumil substraatidega kokkupuutuv sademevesi kogutakse laadimis- ja

hoiualadelt ning käideldakse Saare Biojaamas. Muu sademevesi juhitakse ja kogutakse kokku läbi

vertikaalplaneeringu, sademevee kogumis- ja käitlemissüsteemi ning juhitakse loodusesse

(maaparandussüsteemi eesvoolu).

Kavandatud Saare Biojaama rajamise ja kasutuselevõtmisega lisandub olmevee kasutamise

hoonetes. Olme- ja tuletõrjevesi lahendatakse Haeska farmi puurkaevudega. Biogaasi tootmise

protsessi käigus ei kasutada vett ega teki tööstuslikku reovett. Planeeringualal tekkiv olmereovesi

kogutakse kokku ning viiakse Kuressaare olmepuhastisse või puhastatakse lokaalses biopuhastis

enne maaparandussüsteemi eesvoolu juhtimist.

5.1.3. Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhnahäiringud

Välisõhu kvaliteedile avaldab mõju Saare Biojaama rajamisel ehitusest tekkiva tolmu lendumine

planeeringuala piirkonnas. Tegemist on ajutise häiringuga, mis kestab eeldatavalt vaid ehituse ajal.

Tolmu leviku piiramiseks tuleb kergesti lenduvat materjali niisutada.

Saare Biojaamas on protsessiõhu puhastussüsteem (keemiline H2O2 gaasipesur ja biofilter), millest

juhitakse läbi heitgaasid, mis tekivad seal toormete/substraatide hoidmisel või termilisel töötlemisel.

Üldjuhul puhastakse keemilise pesuriga kõrgelt saastunud õhk ning järelpuhastus biofiltriga. Kergelt

saastunud õhk suunatakse otse biofiltrisse, mis on vajadusel dubleeritud. Protsessi etapid kus on

vajalik õhupuhastus:

• kõrge saagisega vedelate substraatide hoidlad;

• tahkete substraatide hoiuhall (põllumajanduslik puistematerjali hoidla);

• allapanu järelkuumutus peale separeerimist.

Ohutusnõuete täitmiseks on anaeroobne mahutipark varustatud üle- ja alarõhu klappidega. Biogaasi

tootmise ühtlustamiseks on süsteemis biogaasi puhvermahuti. Gaasisüsteemi tõrgete korral (1%

aastast) juhitakse kogu tekkiv biogaas liiggaasi põletisse, et vältida biogaasi lendumist keskkonda

(plahvatusohtlik olukord, keskkonna saastamine kasvuhoonegaasiga). Hädapõleti torustik on

varustatud ka leegipüüdjaga, et põleti rikke korral ei pääseks leek vastuvoolu gaasisüteemi.

Õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa

taotlemist omama õhusaasteluba.19 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrusega nr 67 sätestatakse

saasteainete heidete künniskogused ja õhusaasteloa kohustus.20

Saare Biojaama tehnoloogilise protsessi kirjelduse alusel lähtuvalt välisõhu seisundist (arendaja poolt

esitatud andmete kohaselt) toimub protsessiõhu puhastamine läbi keemilise pesuri ja biofiltri, mille

nõuetekohasel kasutamisel ja regulaarsel hooldamisel ei teki häiringuid õhukvaliteedile.

Lisaks mõjutab kõrvalsaaduste kogumine ja suunamine Saare Biojaama positiivselt kõiki

põllumajandusettevõtteid, kellega koostööd tehakse. Varasemalt hoidlates säilitatud ning otse põllule

laotatud toorsõnnik ja läga asendatakse digestaadiga, mille metaani ja teiste kasvuhoonegaaside

emissioon on väiksem. Laiemas vaates, st mitte ainult Saare Biojaama ja kõrvalasuva farmi vaates,

vähenevad ka lõhnahäiringud, sest jaama jaoks toormaterjali tootvate farmide lähiümbruses

asuvatele põllumassiividele hakatakse läga asemel laotama digestaati.

Kuna Saare Biojaam asub vahetult suurfarmi kõrval, siis võib lähiümbruses tunda selle tegevusega

kaasnevat lõhna. Mõningane ebameeldiva lõhna levik tekib tahesõnniku transportimisel. Soovitatav

on kõik veosed teostada tööajal. Läga vedamiseks tuleks eelistada hermeetiliselt suletavat

poolhaagist ning tahesõnniku koormad katta ebameeldiva lõhna leviku tõkestamiseks kattega.

Haisvate komponentide õhku eraldumise ärahoidmine sõltub operaatori tegevusest ja planeeritud

19 Õhusaasteluba ja aastaaruanne | Keskkonnaamet 20 Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks

nõutav õhusaasteluba–Riigi Teataja

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

21 / 29

meetmete täielikust rakendamisest. Arendaja on välja toonud, et põhitoormete vastuvõtt toimub

selleks rajatud hallis, mis aitab minimeerida toormete vastuvõtul ning käitlemisel potentsiaalselt

tekkivaid lõhnahäiringuid. Vedelad põhitoormed pumbatakse vastuvõtul otse hallis olevasse

segamismahutisse. Järgides eespool toodud tehnoloogilisi tingimusi, ei suunata välisõhku lõhnavaid

saasteaineid ning õhusaaste seisund antud piirkonnas nende komponentide osas ei halvene.

Lisaks ümbritseb planeeringuala mitmest küljest metsatukk ning vahetus läheduses puuduvad

elumajad.

Tahked toormed kogutakse toormehallis (Joonis 3. Kavandatava Saare Biojaama asendiskeem,

esitatud punkt 25-012) ja lisatakse protsessi samas hallis asuva segamismahuti kaudu (Joonis 3.

Kavandatava Saare Biojaama asendiskeem, punkt 25-006).

Välisõhu kvaliteedi ja lõhnahäiringute mõju leevendamiseks on Saare Biojaama kavandatud

• Protsessiõhu puhastussüsteem (keemiline H2O2 gaasipesur ja biofilter), millest juhitakse läbi

heitgaasid, mis tekivad toormete/substraatide hoidmisel või termilisel töötlemisel. Üldjuhul

puhastakse keemilise pesuriga kõrgelt saastunud õhk ning järelpuhastus tehakse biofiltriga.

Kergelt saastunud õhk suunatakse otse biofiltrisse, mis on vajadusel dubleeritud. Protsessi-

etapid, kus on vajalik õhu puhastamine:

o kõrge saagisega vedelate substraatide hoidlad;

o tahkete substraatide hoiualad (põllumajanduslik puistematerjali hoidla) allapanu

järelkuumutuspärast separeerimist.

5.1.4. Mõju loomastikule ja taimestikule

Kavandatavast planeeringualast 100 m kaugusel asub toimiv Haeska Farmi tootmisala. Krissi

katastriüksusest eraldatav uus katastriüksus Saare Biojaama rajamiseks asub metsavabal alal,

mistõttu puudub vajadus raadamiseks ja metsas olevate elupaikade hävitamiseks. Maa-ameti

geoinfoportaalis oleva ortofoto alusel21 on tegemist lagendikuga, kus puudub niidule omane

rohttaimestik. Valdavas osas on tegemist suhteliselt hiljutise lageraiealaga (Metsaportaali22 andmetel

on metsateatised esitatud aprillis 2022). Seetõttu ei ole siinkohal alust arvata, et alal leidub

väärtuslikku taimestiku ning loomastikku, mistõttu ei ole ette näha olulist negatiivset mõju.

5.1.5. Müra ja vibratsioon

Ehitustegevusega kaasneb transpordi ja ehitusmasinate müra ja vibratsioon ning liiklustiheduse

suurenemine juurdepääsuteedel. Ehitusaegne liiklussageduse suurenemine on marginaalne ega

avalda piirkonna müratasemele märkimisväärset mõju. Tegemist on ajutise mürahäiringuga, mis

ehitustegevuse lõppemisel kaob. Saare Biojaama kasutusperioodil on ette näha transpordist tuleneva

liiklusmüra suurenemine.

Välisõhus leviva müra normtasemed on toodud Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 ja

määruse lisas nr 1. Määrusega kehtestatud müranormidest kinnipidamisel ei ole ette näha olulist

negatiivset mõju.

Antud olukorras, kui võib olla oht ülenormatiivse müra tekkimiseks mingitel põhjustel, mida

käesoleva teabedokumendi koostamise käigus ei ole võimalik ette näha, tuleb seda müra eraldi

(juhtumipõhiselt) analüüsida/mõõta/modelleerida ja vajadusel rakendada vastavaid

leevendusmeetmeid. Tõenäoliselt on liiklusmüra seisukohalt kõige tõhusam abinõu lubatud

sõidukiiruse piiramine, sest väiksematel kiirustel liikuv sõiduk tekitab reeglina vähem müra.

21 X-GIS 2.0 [maainfo] (maaamet.ee), kontrollitud 19.05.2024 22 Metsaportaal (metsad.ee)

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

22 / 29

Ehitusmasinad võivad põhjustada lokaalset vibratsiooni, kuid selle mõju ei ulatu eeldatavasti

väljapoole katastriüksuse piire ega ole oluline. Saare Biojaama kasutusajal ei ole ette näha tegevusi,

millega kaasneksid ülenormatiivsed vibratsioonitasemed.

5.1.6. Jäätmeteke

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid, näiteks ehitusjäätmed (segaehitus,

puit, metall), pinnas, ohtlikud jäätmed (värvid, lakid, jms), pakendid. Ehitusel tekkivad jäätmed tuleb

ehitusplatsil koguda liigiti ja anda üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole

teada. Kui ehitusjäätmeid ei ole võimalik taaskasutada, tuleb jäätmete käitlemisemisel lähtuda

läheduse põhimõttest ning jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat jäätmeluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmete valdaja peab võtma tarvitusele abinõud, et ehitusjäätmete

ümberpaigutamisel või veokile laadimisel vältida tolmu teket. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemisel peab

jäätmevaldaja järgima teiste õigusaktidega ohtlike jäätmete käitlemisele kehtestatud nõudeid.

Saare Biojaama käitamisel tekivad eeldatavalt põhiliselt jaama töötajate poolt tekitud

pakendijäätmed, vanapaber ja olmejäätmed. Tootmisprotsessi käigus jäätmeid ei teki.

Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega

seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või

vähendamise meetmed on sätestatud Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjaga23. Konkreetsed

tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas. Tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on

võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa

jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

5.1.7. Radoon

Kõrgendatud radooniriskiks loetakse, kui radooni sisaldus pinnaseõhus on alates 50 kBq/m3.

Vastavalt radooniriski kaardile24 on Saaremaa vallas (omavalitsuse tasemel), sh planeeritava ala

piirkonnas, radoonirisk hinnatud keskmiseks või madalaks, mis eeldatavalt ei tekita

keskkonnaprobleeme. Samas tuleb arvestada, et pinnaseõhu radoonisisaldus võib paikkonniti olla

väga varieeruv. Üldistuste tegemiseks planeeringuala kohta on radooniriski ruutkaardi järgi

Saaremaa keskosas tehtud väga vähe mõõtmisi, kuid Haeskast lääne ja põhja pool on mõõdetud ka

pinnaseõhu kõrgenenud radoonisisaldust (üle 50 kBq/m3).

Keskkonnaministri 30.07.2018 määrusega nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu

radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ on

kehtestatud õhu radoonisisalduse viitetase töökohtadel 300 Bq/m3.

Võimalike probleemide ennetamiseks on Saare Biojaama hoonete kavandamisel asjakohane võtta

arvesse radooniriski ja juhtimisruumile, kus töötajad viibivad pikema perioodi vältel, kavandada

põrandaalune tuulutus25 (hästi ventileeritud vundament). See hoiab ära radooni võimaliku tungimise

maapinnast tööruumi. Tööruum, kus inimesed viibivad, peab olema ka asjakohastele nõuetele

vastavalt ventileeritav, eriti talveperioodil. Nende meetmete rakendamisel ei ole eeldada radooni

negatiivset mõju töötajate tervisele.

Nende lihtsate ehituslike meetmete ennetaval rakendamisel ei pea ekspert vajalikuks radooniuuringu

teostamist planeeringualal.

23 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/410092022027?leiaKehtiv= 24 Eesti pinnase radooniriski kaart (egt.ee) 25 Täiendavat infot saab Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes

ja olemasolevates hoonetes“.

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

23 / 29

5.1.8. Mõju maardlatele

Lähim maardla, Reeküla savimaardla (reg. nr 446) asub planeeringualast ca 1,2 km kaugusel kagu

suunas ja planeeritav tegevus ei avalda mõju registrisse kantud maavaradele nii ehituse, kui

käitamise ajal.

Kompleksi rajamiseks kasutatavate ehitusmaavarade (liiv, kruus jms) jt loodusvarade (metall, puit,

vesi jms) kogused selguvad ehitusprojekti koostamise käigus. Lähtuvalt kavandatava tegevuse

kirjeldusest (vt. ptk 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus) ei ole biojaama ehitusmahud eeldatavalt nii

suured, et selle rajamine võiks põhjustada kasutatavatele loodusvaradele olulist negatiivset

keskkonnamõju.

5.2. Natura eelhinnang

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus (vt ptk 2) ei ole seotud Liiva-Putla loodusala

kaitsekorraldusega ega selleks vajalik.

Liiva-Putla loodusala (vt ptk 4.2.1) põhjapoolsel lahustükil esinevad kõik kolm kaitstavat

elupaigatüüpi: lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), vanad loodusmetsad (*9010) ja

puiskarjamaad (9070).26

Arvestades põhjapoolse lahustüki kaugust planeeringualast (ca 920 m) ning kavandatava tegevuse

paiknemist ja iseloomu ei ole teada ühtegi ehitus- või kasutusaegset mõjuallikat, mis võiks

kavandatava tegevuse elluviimisel avaldada mõju loodusala terviklikkusele või kaitstavate

elupaigatüüpide seisundile. Planeeringuala kuivendamist ei ole teadaolevalt vaja teha, mistõttu

piirkonna veerežiimi muutmist ei toimu. Võimalikud ehitusaegsed häiringud – müra, vibratsioon, tolm

– loodusalani ei ulatu ega kaitstavaid elupaigatüüpe ei mõjuta. Võimalikud kasutusaegsed

lõhnahäiringud elupaigatüüpidele mõju ei avalda.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ning planeeringuala asukohta ja kaugust loodusala

lõunapoolsest lahustükist ei ole tõenäoline, et kavandatav tegevus võiks mõjutada loodusala

terviklikkust ja lõunapoolse lahustüki kaitse-eesmärkide seisundit.

Käesoleva teabedokumendi koostamise ajal ei ole teada ühtegi teist kavandatavat tegevust, mis koos

Saare Biojaamaga võiks avaldada loodusalale kumulatiivset mõju.

5.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

5.3.1. Mõju kaitstavatele liikidele

Lähimad kaitstavate liikide (kõik on taimeliigid) elupaigad on registreeritud planeeringualast ca 330

m kaugusel kagu pool. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimise mõju suurus ja

ruumiline ulatus ei ole suur. Kavandatava tegevuse ala ja kaitsealuste taimeliikide elupaika eraldab

Upa-Leisi tugimaantee. Teadaolevalt ei ole põhjaveetaseme muutmine planeeringualal vajalik,

mistõttu ei muutu ka kaitsealuste taimeliikide kasvutingimused. Samuti moodustab olemasolev

maantee veerežiimi mõttes barjääri planeeringuala ja kaitstavate taimeliikide elupaikade vahele.

Seega detailplaneeringu elluviimise mõjuala ei ulatu taimede elupaigani ja mõju kaitstavatele

taimeliikidele puudub.

26 Liiva-Putla loodusala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet 2023;

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Liiva-

Putla%20loodusala%20kaitsekorralduskava.pdf (vaadatud 21.05.2024)

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

24 / 29

5.3.2. Mõju Liiva-Putla looduskaitsealale

Liiva-Putla loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on samad, mis Liiva-Putla loodusala kaitse-

eesmärgid. Mõju hinnang elupaigatüüpidele vt Natura eelhinnangust (ptk 5.2).

Kuna kõik kaitseala kaitse-eesmärgiks olevad I, II ja III kategooria liigid on registreeritud ainult

lõunapoolsel lahustükil, mis jääb planeeringualast ca 2,7 km kaugusele (vt ptk 4.2.2), siis arvestades

kavandatava tegevuse iseloomu ning planeeringuala asukohta ja kaugust lõunapoolsest lahustükist

ei ole tõenäoline, et kavandatav tegevus võiks mõjutada kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaiku

ja seisundit.

5.4. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise

võimalikkus

Avariiolukordade esinemise võimalikkus on eeldatavalt väike, kui Saare Biojaama käitamisel

järgitakse tehnoloogilistest protsessidest kinnipidamise nõudeid ja tööohutuse eeskirju. Saare

Biojaama personal peab olema läbinud vastava koolituse, sh olema teadlik sellest, kuidas käituda

avariiolukorras, et ümbritsevale keskkonnale ja inimestele võimalikult vähe kahju tekiks. Ohutuse

tagamiseks on soovitatav planeeringuala ja Saare Biojaama toimiseks vajalik taristu ümbritseda

piirdeaiaga.

Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb

hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Ehitusaegsete avariiolukordade

vältimiseks tuleb järgida tööohutuse eeskirju. Ehitusel kasutatavad masinad ja seadmed peavad

olema töökorras ja nõuetekohaselt hooldatud. Vältida tuleb õli- ja kütuselekkeid, nende tekkimisel

tuleb reostus kiiresti lokaliseerida ja nõuetekohaselt kõrvaldada. Ehitusmasinaid tuleb hooldada ja

tankida selleks ette nähtud asukohas, et oleks välditud pinnase- ja veereostuse oht.

Mõju inimeste tervisele ja keskkonnale avaldub ehitusperioodil, kuid arvestades objekti paiknemist

ja ehitusmahtusid ei ole mõju eeldatavalt oluline. Saare Biojaama tootmisprotsessi ajal negatiivset

mõju inimestele ja keskkonnale ette ei ole näha.

Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides

esitatud nõuetest. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Kõrvaliste isikute

viibimine ehitusplatsil ja tootmisalal tuleb välistada. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis

võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt ei saa välistada,

et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi,

välisõhk.

Võimalikud riskid ja avariiolukorrad ning nende vältimise meetmed või nende korral käitumise

lahendused on kavandatud ning täpsustatakse tehnoloogilise projekteerimise käigus. Meetmete

hulka kuuluvad, nt olmereovee ja toormetega kokkupuutuva sademevee eraldi kogumine ja

biopuhastis puhastamine, puhta sademevee eraldi kogumine. Kriitilistele tehnoloogilistele

protsessidele on ette nähtud varutoide diiselgeneraatorilt, mis tagab kriitiliste protsessiosade

toimimise elektrikatkestuse korral (nt automaatika, kriitilised pumbad, biogaasi avariipõleti).

Avariiolukordades tegutsemise juhised luuakse vastavalt ehitatavale tehnoloogiale enne jaama töö

algust, vastavalt täpsele protsessile.

Täiendavalt saab välja tuua, et ohutusnõuete täitmiseks on anaeroobne mahutipark varustatud üle-

ja alarõhu klappidega. Biogaasi tootmise ühtlustamiseks on süsteemis biogaasi puhvermahuti.

Gaasisüsteemi tõrgete korral (hinnanguliselt <1% aastast) juhitakse kogu tekkiv biogaas liiggaasi

põletisse, et vältida biogaasi lendumist keskkonda (plahvatusohtlik olukord, keskkonna saastamine

kasvuhoonegaasiga). Hädapõleti torustik on varustatud lisaks leegipüüdjaga, et põleti rikke korral ei

pääseks leek vastuvoolu gaasisüsteemi.

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

25 / 29

5.5. Mõju kultuuriväärtustele

5.5.1. Kinnismälestised

Muinsuskaitsealused objektid, arheoloogiamälestised muistsed põllud ja kivikalme asuvad ca 950 m

kaugusel, väljaspool eeldatavat mõjuala, mistõttu kavandatav tegevus ei avalda neile negatiivset

mõju nii ehituse kui ka käitamise ajal.

5.5.2. Pärandkultuuriobjektid

Pärandkultuuri all mõistetakse pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule

kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike

endi kätes.

Planeeringualast ca 775 m kaugusel asub Haeska koorejaam. Kavandatava tegevuse ala ja

pärandkultuuriobjekti eraldab Upa-Leisi tugimaantee. Detailplaneeringu elluviimise mõjuala ei ulatu

pärandkultuuriobjektini ja mõju puudub.

5.6. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur.

Planeeringuala on peaaegu igast küljest, tänu lähedalasuvatele katastriüksustele, ümbritsetud

metsaga, mis summutab müra, vibratsiooni ja tolmu, mis tekivad ehitustööde käigus. Lisaks on

tegemist hajaasustuse piirkonnaga.

Lähim naaber on kõrvalkatastriüksusel Haeska Farm, 100 m kaugusel. Saare Biojaama ehitus- ja

tootmistegevus mõjutab naaberkatastriüksust eeldatavalt transpordist tuleneva lõhna- ja

mürahäiringuga. Täiendavaid lõhnahäiringud Saare Biojaama rajamisega piirkonda ei teki, pikemalt

käsitletud peatükis 5.1.3. Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhnahäiringud.

Saare Biojaama asukoht on aga valitud Haeska Farmi asukoha alusel, kuna tegemist on Saare

Biojaama jaoks suurima tooraine tekitajaga, kelle sisend biogaasi tootmisesse on väga oluline. Lisaks

kasutab Haeska Farm loomade allapanuks ja mullaparandajana peale digestaadi separeerimist

kääritusjäägina tekkivat tahket väljundit. Saare Biojaama asukoht Haeska Farmi kui suurima tooraine

tekitaja ja lõpp-produkti kasutaja vahetus läheduses vähendab eeldatavalt oluliselt vedusid avalikel

teedel.

Lähim elamu paikneb planeeringualast 150 m kaugusel, Kaasiku katastriüksusel (59201:001:0024).

Ehitus- ja tootmistegevus mõjutab peamiselt läbi suureneva liiklusvoo Haeska laudateel asuva

majapidamise (Kraavi, 59201:001:0407) elanikke ja liikluse suurenemise tõttu Upa-Leisi tee ja

Haeska laudatee ristmiku läheduses asuvat majapidamist (Koorejaama, 59201:001:0567).

5.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne

ja piiriülene mõju

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega

looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega

loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute ehitiste rajamine

ja kavandatav tegevus ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju, kuna piirkonnas puuduvad ja

teadaolevalt ei kavandata muid tegevusi, mis koosmõjus võiksid ületada piirkonna

keskkonnataluvust.

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

26 / 29

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, kui rakendatakse kõiki

tehnoloogiliselt planeeritud tegevusi – põllumajandusjääkide hoiustamine ja töötlemine toimub

suletud süsteemis.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Kõige rohkem häiringuid

avaldub ehitusperioodil (ehitusaegne müra, tolm, ehitustransport), mil kasutatakse ehitusmasinaid

hoonete ja rajatiste püstitamiseks. See mõju on lühiajaline ning ehitusperioodi lõppedes kaasnevad

häiringud kaovad.

Piiriülest mõju detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta.

Teabedokumendi põhjal ei ole tõenäoline, et Saare Biojaama rajamisega võiks kaasneda olulist

negatiivset keskkonnamõju. Siiski võib välja tuua teatud meetmed, mille rakendamisele tuleks jaama

rajamisel tähelepanu pöörata, et mõju keskkonnale oleks võimalikult väike:

• ehitiste asukohast kooritud kasvupinnast on soovitav kasutada samas asukohas

haljastamiseks;

• kui ehituse käigus tuvastatakse pinnases reostuskoldeid, siis tuleb konkreetset pinnast

käidelda ohtliku jäätmena ning vältida reostuse levikut;

• ehitus- ja pakendijäätmete käitlemisel rakendada liigiti kogumist nende tekkekohas;

• ehitusel tuleb järgida tööohutuse eeskirju, kasutatavad masinad ja seadmed peavad olema

töökorras ja nõuetekohaselt hooldatud. Ehitusmasinaid tuleb hooldada ja tankida selleks ette

nähtud asukohas;

• Saare Biojaama personal peab järgima tehnoloogilistest protsessidest kinnipidamise nõudeid

ja tööohutuse eeskirju ning olema läbinud vastava koolituse, sh tegutsemine avariiolukorras.

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

27 / 29

6. Kokkuvõte

Kavandatava Saare Biojaama asukoht on Saaremaa vallas Haeska külas Krissi katastriüksuse

(katastritunnus 59201:001:0997) loodenurka detailplaneeringuga moodustataval eraldiseiseval

katastriüksusel. Saare Biojaam võimaldab käidelda ning väärindada põllumajandustootmise

kõrvalsaaduseid (sõnnik, söödajäägid, jmt).

Saare Biojaama rajamise eesmärk on lähedalasuvatest farmidest pärit kõrvalsaadustest kvaliteetse

digestaadi ja biogaasi tootmine. Digestaati saab kasutada põllumassiividel väetisena ning loomadele

allapanu valmistamiseks ning biogaasi saab kasutada soojusenergia tootmiseks katlates,

koostootmiseks mootorites (elektri ja soojuse koostootmine) või biometaani tootmiseks.

Planeeringuga kavandatakse Saare Biojaama maa sihtotstarbe muutmine tootmismaaks (100%),

biogaasi ja biometaani tootmishooned ning mahutid, juurdepääsuteed, tehnovõrkude lahendus,

veevarustus (sh tuletõrjevesi), kanalisatsioon ja sademeveesüsteem.

Antud teabedokumendis jõuti järgmistele järeldustele:

• tulenevalt kasutatavast tehnoloogiast (vt ptk 2.5) ei ole alust arvata, et Saare biojaamast ja

selle tegevusest lähtub ohtu inimeste tervisele;

• tulenevalt Saare Biojaama suletud süsteemiga tehnoloogiast (vt ptk 2.5) ei avalda tegevus

negatiivset mõju piirkonna põhjavee kvaliteedile;

• Saare Biojaama ehitusmahud ei ole eeldatavalt nii suured, et selle rajamine võiks

põhjustada kasutatavatele loodusvaradele olulist negatiivset keskkonnamõju;

• Saare Biojaama rajamise ja toimimisega ei kaasne müra ja vibratsiooni sellisel määral, et

lubatud normtasemed külgnevatel aladel oleksid ületatud;

• Saare Biojaama rajamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju maakasutusele;

• Saare Biojaama ehitustegevuse käigus tekkivate ehitusjäätmete maht ei ole nii suur, et see

võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Biojaama käitamisel tekib vähesel määral

olmejäätmeid. Kui toimitakse vastavalt jäätmeseaduse ja Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirja nõuetele, ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju ümbritsevale

keskkonnale;

• mõju pinnasele on ebaoluline, sest mõjutatav ala ei ole suur ning ehitustööde lõpus on

võimalik rajatiste ümbruses olukord taastada. Ehitiste asukohast kooritud kasvupinnast saab

kasutada samas asukohas haljastamiseks. Ei ole tõenäoline, et kavandatava biojaama

asukohas võiks esineda ülenormatiivselt saastunud pinnast;

• kavandatav tegevus ei avalda mõju looduslikule taimestikule ja loomastikule, kaitstavatele

loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, kultuuriväärtustele ja

pärandkultuuriobjektidele tulenevalt nende kaugusest planeeritava tegevuse asukohast;

• kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata välisõhku saasteaineid, mis võivad ohustada

inimese tervist. Samuti ei tekita Saare Biojaama ehitamine ja jaama tegevus müra ja

vibratsiooni sel määral, mis võiks mõjutada piirkonna elanike tervist ja piirkonnas asuvaid

majapidamisi (hooneid jm rajatisi) ehk inimeste vara;

• tegemist on ringmajanduse põhimõttele vastava tootmislahendusena, kus väärindatakse

varasemalt jääkideks liigitatud produkte. Peale väärindamist saab kasutada nii tekkivat

energiat kui ka protsessist ülejäävat materjali - loomadele allapanuks ja taimekasvatuse

väetisena;

• planeeringuala asub rohelise võrgustiku alal rohekoridoris. Leevendusmeetmena on soovitav

alandada planeeringualale viiva Haeska laudatee piirkiirust rohekoridori kasutavate loomade

säästmiseks. Valla üldplaneeringu koostamise käigus on soovitav täpsustada

maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku paiknemist planeeringuala piirkonnas.

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

28 / 29

Teabedokumendi koostamise tulemusena tuvastasid eksperdid, et kavandatava tegevusega

(Saare Biojaama rajamisega) ei kaasne tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju.

Saare biojaama rajamine

KSH eelhinnangu teabedokument

29 / 29

7. Kasutatud kirjandus

• Saare Biojaama üldkirjeldus. Saare Biojaam OÜ, 17.04.2024

• Riigi Teataja (vt joonealused viited asjakohastele õigusaktidele tekstis)

• Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Koostaja: Riin Kutsar; tellimus: Keskkonnaministeerium. Täiendatud versioon 2018

• Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus, 2023

• Liiva-Putla loodusala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet, 2023

• Maa-ameti X-GIS kaardirakendused

• Saaremaa valla veebileht

• Saare maakonna põhjavee kaitstuse digitaalse kaardi 1:50 000 koostamine, seletuskiri. Eesti

Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond, Tallinn, 2004

Viiteid teabedokumendi koostamisel kasutatud allikatele on toodud ka tekstis joonealusena.

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Transpordiamet

Keskkonnaamet

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

10.07.2024 nr 5-2/3868-1

Seisukoha küsimine Haeska külas Haeska biogaasijaama detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta

Saaremaa Vallavolikogu 23. mai 2024. a otsusega nr 1-3/33 algatati Haeska külas Haeska

biogaasijaama detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Nimetatud otsusega ei otsustatud

keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamist ega ka mitte algatamist.

Saaremaa Vallavolikogu otsustas kaaluda KSH algatamise vajadust eraldi otsusega, kuna

detailplaneeringu algatamise taotlusega koos ei esitanud huvitatud isik eelhinnangut ja

vallavalitsusel puudub pädevus sellise eelhinnangu koostamiseks, tulenevalt biogaasijaama

rajamisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude komplekssusest.

Detailplaneeringu alal puudub kehtiv üldplaneering ning vastavalt planeerimisseaduse § 142

lõikele 6 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi

KeHJS) § 33 lõike 1 punktile 3 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust.

Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsib Saaremaa Vallavalitsus asjaomastelt asutustelt seisukohta

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse kohta (vt Lisad). Senise menetluse

materjalid on kättesaadavad https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-24-017/.

Võimalusel palume seisukohta hiljemalt 01. augustiks 2024.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Rein Kallas

ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja

Lisad:

1. Lisa 1. KSH eelhinnangu teabedokument

2. Haeska külas Haeska biogaasijaama DP KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 10.07.2024 nr 5-2/3868-1

Meie 24.07.2024 nr 7.2-2/24/9568-3

Haeska biogaasijaama keskkonnamõju

Teavitate, et Saaremaa Vallavolikogu 23. mai 2024. a otsusega nr 1-3/33 algatati Haeska külas Haeska

biogaasijaama detailplaneering. Nimetatud otsusega ei otsustatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise

algatamist ega ka mitte algatamist. Saaremaa Vallavolikogu otsustas kaaluda KSH algatamise vajadust

eraldi otsusega. Detailplaneeringu alal puudub kehtiv üldplaneering ning vastavalt planeerimisseaduse §

142 lõikele 6 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktile

3 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise vajadust. Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsite seisukohta

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse kohta.

Kavandatavat Haeska biogaasijaama planeeritakse Haeska külas Krissi katastriüksuse (kat tunnus

59201:001:0997) loodenurka detailplaneeringuga moodustataval eraldiseiseval katastriüksusel. Haeska

biogaasijaam võimaldab käidelda ning väärindada põllumajandustootmise kõrvalsaaduseid (sõnnik,

söödajäägid, jmt).

Transpordiamet, tutvunud esitatud dokumentidega, on seisukohal lähtuvalt esitatud keskkonnamõju

eelhinnangust, et puudub vajadus Haeska biogaasijaama detailplaneeringu alale keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: esitatud taotlus

[email protected]