Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE)

Vabariigi Valitsus

.02.2024 nr 1-1/15-370/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1

saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikme Kalle Grünthali k.a

6. veebruaril algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kolmel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnöu

Politseijapiirivalve seaduses tehakse järgmine muudatus:

.. Seaduse paragrahvi 45 löiget l muudetakseja sönastataksejärgmiselt:

§ 45. Politseiametniku vanne

"(l) Astudes politseiteenistusse, annan minä, (ees- ja perekonnanimi) vande jäädä ustavaks rahvale ja Eesti Vabariigi pöhiseaduslikule korrale, juhinduda körvalekaldumatult seadustest ning rakendada minule antud vo imu öiglaselt ja erapooletult ning taita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi, teenides joudu säästmata oma rahvastja riiki."?9

Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024

Algatab Riigikogu liige,

Kalle Gruntha

05.02.2024

Ri'gikoau Kantsele? Kuupäev _Qi^O^__^^y

' /-'W77~s^^Vi it

Politsei ja piirivalve seaduse muutmise eelnöu seletuskiri

l. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvöte

1.1.1. 21. veebruaril 1991 vöttis Ulemnöukogu Presiidium vastu Seadluse Eesti Vabariigi politsei ametivande ja selle andmise korra kohta, millega kinnitati politsei ametivande tekst järgmises sönastuses:

"Minä......................... astudes politseiteenistusse,

ees- ja perekonnanimi

annan vande jäädä ustavaks rahvale ja Eesti Vabariigile. Taidan ausalt ja kohusetruult oma ametikohuseid öiguskorra kaitsel. Juhindun körvalekaldumatult Eesti Vabariigi seadustest. Hoian teenistusalast saladust.

Töotan politsei ulesannete täitmisel rakendada minule antud vöimu öiglaselt ja erapooletult. Taotan teenida joudu säästmata oma rahvastja riiki. Töotan vajaduse korral anda oma elu rahva ning Eesti Vabariigi eest."

1.1.2. Tänä kehtiv politsei ametivanne on sätestatud Politsei ja piirivalve seaduse § 40 Ig l ja on sisustatudjärgmiselt:

«Astudes politseiteenistusse, annan minä, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti pöhiseaduslikule korrale, juhinduda körvalekaldumatult seadustest ning rakendada minule antud vöimu öiglaseltja erapooletult ning taita ausaltja kohusetundlikult teenistuskohustusi.»

1.1.3. Käesoleva seaduse muudatusega viiakse kehtivasse politseiametniku vandeteksti järgmised muudatused.

Köigepealt täiendatakse ametivande teksti sönaga ,,rahvas"järgmistes tekstiosades:

...(ees- ja perekonnanimi) vande jäädä ustavaks rahvale ja Eesti Vabariigi pöhiseaduslikule korrale,...

Pöhiseaduse paragrahvi l kohaselt on Eestis körgeima riigivöimu kandjaks rahvas. Eesti riigi suveräänsus on seega löppastmes Eesti rahva suveräänsus. Rahva kuulutamine körgeima riigivöimu kandjaks on kooskölas Pöhiseaduse preambulis väljenduva ideega Eesti rahva enesemääramisöigusest kui Eesti riigivöimu algallikast.

Pöhiseaduse § 56 kohaselt saab Pöhiseaduse §-s l sätestatud norm, mille kohaselt korgeima riigivöimu kandja on rahvas, olla täidetud uksnes juhul, kui öiguskorda kuuluvaa niisugused menetlus- ja pädevusnormid - sealhulgas Riigikogu pädevust ja tegevust reguleerivad normid,

mis vöimaldavad Riigikogu valimisi ja rahvahääletusel osalemist sisukalt kirjeldada körgeima vöimu teostamisena. Ka Riigikohtu uldkogu on väljendanud seisukohta, et ,,valimisöigused on peamisi öigusi, mille kasutamise kaudu saab rahvas uhiskonnaelu otsustes kaasa rääkida, sealhulgas osaleda riigivöimu teostamises.

Rahvas teostab körgeimat riigivöimu hääleöiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimise voi rahvahääletusega. Selleks, et rahva kui körgeima vöimukandja tahe saaks valimiste kaudu realiseeruda, on vaja seda siseriiklikult politseiametnike poolt kaitsta ka läbi ametivande.

Viide uksnes pöhiseadusliku korrale ei ole selleks piisav, sest rahvas, körgeima vöimu kandjana on ikkagi pöhiseadusliku korra alustala.

Nimetatud asjaolu ilmestab väga hästi 21. veebruaril 1991 Ulemnöukogu Presiidiumi poolt vastu vöetud Seadluse Eesti Vabariigi politsei ametivande osas, kus söna »rahvas" oli ametivande tekstis kirjas.

Teiseks täiendatakse ametivande teksti sönaga ,,Vabariigi"järgmises tekstiosas:

... ja Eesti Vabariigi pöhiseaduslikule korrale,.. .

Tegemist on väga olulise muudatusega, mis tuleneb Pöhiseaduse § l, mille kohaselt on Eesti iseseisev ja söltumatu Vabariik. Vördluseks vöib tuua Riigikogu liikme ametivande, mis on sisustatud järgmiselt: .."annan vande jäädä ustavaks Eesti Vabariigile ja tema pöhiseaduslikule korrale."a

Kolmandaks asendatakse ametivande teksti söna »olla", sönaga ,,jääda".

Nende sönade tähendus ja möte on erinev. Vördluseks vöib tuua jällegi Riigikogu liikme ametivande, mis on sisustatud järgmiselt: .."annan vande jäädä ustavaks Eesti Vabariigileja tema pöhiseaduslikule korrale."<,,<.

Neljandaks täiendatakse ametivande löpuosajärgmise sönastusega:

... ,,teenides joudu säästmata oma rahvast ja riiki".

Selle täiendusega, keda politseiametnikud teenivad, määratletakse prioriteet, milleks on eesti rahvas ja riik. Nimetatud asjaolu ilmestab väga hästi 21. veebruaril 1991 Ulemnöukogu Presiidiumi poolt vastu vöetud Seadluse Eesti Vabariigi politsei ametivande osa, kus kavandatav muudatus oli ametivande tekstis kirjas.

2. Eelnöu eesmärk

Eelnöu eesmärgiks on viia ametivanne kooskölla Eesti Vabariigi Pöhiseadusega.

4. Eelnöu terminoloogia

Eelnöus ei kasutata uusi termineid.

5. Seaduse maja

Muudatusel on suur möju politseiametnike tegevusel oma vöimu rakendamisele ja teenistuskohustuste täitmisele.

6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse muudatusega ei kaasne kulusid.

7. Rakendusaktid

Seadusejöustamiseks ei ole eraldi rakendusakte vaja.

8. Seaduse jöustumine

Eelnöujöustub seaduse avaldamisest Riigi Teatajas.

Algatab Riigikogu lii Kalle Griint

05.02.2024

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 08.02.2024 / 1-1/15-370; Riigikantselei / 08.02.2024 / 2-5/24-00235

Resolutsiooni teema: Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE)

Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Palun Justiitsministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 29.02.2024

Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 22.02.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 7.3.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 24-0126). Kontroll: Epp Hannus

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 10.02.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655