Kooskõlastuskiri lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõule

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Signe Riisalo

Sotsiaalministeerium

Teie: 09.02.2024 nr SOM/24-0127/-1K

Meie: 12.03.2024 nr 1-7/29-2

Kooskõlastuskiri lastekaitseseaduse ja teiste

seaduste muutmise eelnõule

Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastamiseks lastekaitseseaduse (edaspidi LasteKS) ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu laste heaolu tõstmiseks. Siseministeerium peab oluliseks lastekaitse valdkonna arendamist ja tõhustamist ning leiame, et eelnõud koostades on Sotsiaalministeerium teinud ära suure töö selleks, et suurendada laste heaolu, valdkondadeülese

varajase koostöö tõhusust ja lastekaitsetöö kvaliteeti. Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega arvestamise korral.

1. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse LasteKS § 15 lõiget 3 punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine;“. Kuna käimas

on lastekaitseseaduse muutmine, siis tasuks võimalusel kaaluda ametinimetuse „lastekaitsetöötaja“ ümber sõnastamist. Mitmetes kohalikes omavalitsustes

kasutatakse täna terminit „laste heaolu spetsialist“, mis on oma märksa avatum ja toetab ühtlasi ka lastekaitse igapäevast sisulist tööd. Lisaks veel, ressursside olemasolu korral võiks täiendkoolitust laiendada ka teistele lastega töötavatele

spetsialistidele, mitte ainult lastekaitsetöötajatele. See tagaks selle, et kõik spetsialistid omaksid sarnaseid teadmisi ja ettevalmistusi.

2. Palume täpsustada, kas eelnõus § 1 punktiga 11 muudetav LasteKS §-s 272 esitatud tekst kehtib ainult lastele, kellel on ametlikult tuvastatud ja määratud puue. Siseministeeriumi hinnangul võiks antud paragrahvis kirjutatu kehtida ka lastele,

kellel puuet määratud ei ole, et veel paremini hinnata lapse abivajadust ning teda aidata.

3. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse LasteKS § 33 lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Isik ja asutus, kellel on hädaohus oleva lapse abivajaduse hindamiseks või lapsele sobiva abi osutamiseks vajalikku teavet ja andmeid, vastab viivitamata

lastekaitsetöötaja asjakohasele nõudele teabe ja andmete saamiseks.“ Hetkel on pakutud sõnastus keeruliselt mõistetav ning tekitab küsimusi. Jääb arusaamatuks, milline on vajalik teave ja andmed, mida oodatakse ja kas see säte annab võimaluse

iga isiku kohta päringuid teha? Sotsiaalhoolekande seaduses puudub täna endiselt päringute tegemise võimalus. Palume pakutud sõnastust parandada nii, et

regulatsioonist tuleks selgemalt välja, et päringut on võimalik teha ainult hädaohus oleva lapsega seoses. Vastasel korral võib hakata laekuma asjakohatuid päringuid, mis võib oluliselt suurendada koormust. Lisaks palume tuua eelnõu seletuskirjas

välja selgemad juhised (nt ajaraam) päringutele vastamisel.

2 (2)

4. Eelnõu punkt 14 kirjeldab uut loodavat peatükki „81 Isikuandmete töötlemine lapse õiguste ja heaolu tagamiseks“. Selle raames tekib § 342 „Isikuandmete töötlemine kohaliku omavalitsuse üksuses ja Sotsiaalkindlustusametis“. Selle paragrahvi punkt

1 kirjeldab järgmist: „Kohaliku omavalitsuse üksusel on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 3 nimetatud ülesande täitmiseks õigus töödelda lapse, lapsevanema

ja last kasvatava isiku ning lapse perekonna ja leibkonna liikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks.“ Teeme ettepaneku kaaluda seda punkti täpsustada

järgmiselt //… nimetatud ülesannete täitmise vajalikkuse hindamiseks ja sobiva abi osutamiseks on õigus töödelda…..//. Juhime tähelepanu, et isikuandmete töötlemise

õigus ei anna õigust päringute tegemiseks teistele ametiasutustele, palume kaaluda selguse huvides seadusesse vastavad sätted lisada. Märgime, et pakutud sõnastus, ei anna selget alust saada lisateavet lapse või tema vanema kohta. Samuti jääb

ebaselgeks, kellele võib kohalik omavalitsus ja Sotsiaalkindlustusamet menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks andmeid edastada, mis ulatuses ning,

mis on vastamise tähtaeg. 5. Palume täpsustada, kas antud eelnõus on lapse heaolu puhul mõeldud kõikide laste

peale, sõltumata sellest kas ta on kategoriseeritud kui abivajav laps, hädaohus olev

laps või perekonnast eraldatud laps? Kas kavas on töödelda nii abivajava lapse, hädaohus oleva lapse ja perekonnast eraldatud lapse andmeid?

6. Seletuskirja leheküljel 4, kirjeldatakse kuidas eelnõu § 1 punktiga täiendatakse LasteKS § 15 lõike 3 punkti 6 eesmärgiga täpsustada SKA lasteabitelefoni pidamise ülesannet. Eelnõus sätestatakse Sotsiaalkindlustusameti ülesandena lisaks

lasteabitelefoni 116 111 pidamisele lasteabile saabunud teabe vastuvõtmine, lapse abivajaduse väljaselgitamine ja hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine

LasteKS § 33 alusel. Siseministeeriumi hinnangul ei peaks selles lauses olema sõna „eraldamine“, sest lasteabitelefon reaalset eraldamist ei tee, seda teeb politsei.

7. Seletuskirjas kasutatakse mõnes kohas terminit „noorsoopolitsei“. Sellist

eraldiseisvalt ametit politseis enam pole. Palume selle asendada järgmise lt : „politseiametnikest, kes võivad kokku puutuda lastega seotud juhtumite

lahendamisega“. 8. Seletuskirjas on selgitatud, et juhtumikorralduse raames antakse abi osutavate

organisatsioonide koostöös hinnang lapse abivajadusele ja koostatakse tegevuskava

sobivate abimeetmete rakendamiseks, mida kajastatakse kirjalikus juhtumiplaanis. Palume täpsustada, kes need organisatsioonid on või võivad olla, kes abi osutavad?

Kuidas on see jälgitav või kontrollitav? 9. Seletuskirjas on välja toodud, et eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse LasteKS §-ga

401, mis täpsustab LasteKS-i alusel haldusjärelevalve tegemiseks lubatava id

meetmeid. Palume täpsemalt selgitada, miks ja millisel eesmärgil loetletud meetmeid on vaja rakendada ja kuidas seda plaanitakse teha.

Siseministeerium tänab võimaluse eest eelnõu kohta arvamust avaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

Barbara Haage 6125131 [email protected]