Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiitsministeerium
[email protected] 25.07.2024 nr 3-1/17
Ettepanek füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse
ja teiste seaduste muutmiseks
Lugupeetav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Käesolevaga esitame Teile ettepanekud muuta praktilistel kaalutlustel füüsilise isiku maksejõuetuse seadust (edaspidi FIMS) ja teisi seadusi.
1. Võlgniku pangakonto andmed maksejõuetusavalduse esitamisest kuni vara- ja võlanimekirja esitamiseni
Teeme ettepaneku täiendada FIMS § 17 lg 2 täiendava lausega: „Hinnangu koostamiseks on usaldusisikul õigus saada võlgnikult, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks hinnangu andmise seisuga.“
Usaldusisik peab võlgniku vara- ja võlanimekirjas esitama ka hinnangu võlgniku varalisele seisundile. Hinnang tuleb seaduse kohaselt anda tuginedes võlgniku andmetele maksejõuetusavalduse esitamise seisuga. Kas ja kuidas võlgniku olukord on avalduse esitamisest nimekirja esitamiseni muutunud, usaldusisik praegu õigusnormi järgi teada ei saa. Praktikas on juhtumeid, kus kohus on usaldusisiku nimetanud mitmeid kuid pärast maksejõuetusavaldust ning usaldusisikul võib tekkida vajadus kontrollida, kas ja kuidas on vahepealsel perioodil muutunud võlgniku pangakonto saldo. See on vajalik iseäranis juhtudel, kus maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja ja/või ei ole võlgnik kontaktne või võimeline pangakonto väljavõtet usaldusisikule esitama. Kuna praktikas on tekkinud olukordi, kus krediidiasutus keeldub muu seisuga kui maksejõuetuse avalduse esitamise päev andmete väljastamisest (selleks on kohtus teinud täiendava määruse andmete väljastamiseks), tuleks see seaduses konkreetselt sätestada. Õiguslikult ei ole selge, kas FIMS § 15 lg 11, mille kohaselt on usaldusisikul tema nimetamisest kuni maksejõuetusavalduse lahendamiseni lisaks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud õigustele ja kohustustele ka kõik seaduses sätestatud ajutise pankrotihalduri õigused ja kohustused, arvestades füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud erisusi, koostoimes pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 22 lg 3 p-ga 4, mille kohaselt on ajutisel halduril mh võlgniku vara, väljaselgitamise ja võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele hinnangu andmise ülesande täitmiseks õigus saada krediidiasutuselt teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks, võimaldab mööda minna FIMS § 17 lg 1 punktidest 1 ja 2, mille kohaselt esitab usaldusisik kohtule võlgniku vara ja kohustuste nimekirjad võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise seisuga. Takistus on võimalik ületada ka läbi vastavasisulise kohtumääruse andmise, kuid taoline moodus on tülikas ja töömahukas nii usaldusisikule kui ka kohtule.
2. Usaldusisikute usaldusväärsuse kontrollimise korraldamine
a) Teeme ettepaneku täiendada FIMS § 58 lõikega 6 järgmises sõnastuses: „Usaldusisiku kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimisele kohaldatakse kohtute seaduse (edaspidi KS) § 1191 käesolevas seaduses sätestatud erisustega.“
Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 972 p 3 kohaselt kontrollib usaldusisiku kutse taotleja usaldusväärsust Koja metoodikakomisjon. Analoogiliselt kontrollib Koja eksamikomisjon KTS § 94 p 3 alusel kohtutäituri abi ametisse kandideerija ning pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja kutse taotleja usaldusväärsust. Erinevalt Koja metoodikakomisjonist on Koja eksamikomisjonile KTS § 18, PankrS § 57 lõike 8 ja saneerimisseaduse (edaspidi SanS) § 151 lõikega 6 kehtestatud kord usaldusväärsuse kontrolli läbiviimiseks. Metoodikakomisjon on praegu teostanud isikute usaldusväärsuse kontrolli analoogia korras Koja eksamikomisjonile kehtestatud korda, kuid õiguslikult oleks korrektne anda Koja metoodikakomisjonile ka personaalne õigusnorm.
b) Teeme ettepaneku muuta SanS § 151 lõiget 6 ja asendada viide KS §-le 1171 viitega kohtute seaduse §-le 1191.
Tegemist on tehnilist laadi muudatusettepanekuga, kuivõrd KS § 1171 on kehtetu alates 1.05.2023 ning analoogilise sisuga kehtiv säte on KS § 1191.
3. Saneerimisnõustaja ja usaldusisiku kutsetegevuse selgem eristamine ettevõtlusest
Teeme ettepaneku täiendada majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) § 2 lõikes 3 esitatud loetelu saneerimisnõustaja kutsetegevuse ja usaldusisiku kutsetegevusega.
MSÜS § 2 lõike 3 punktiga 2 on kehtestatud, et seadustikku ei rakendata peale teatud sätete pankrotihalduri kutsetegevusele. Saneerimisnõustaja ja usaldusisiku kutsetegevus on korraldatud sarnaselt pankrotihalduri kutsetegevusele. Pankrotihalduri, nagu ka saneerimisnõustaja või usaldusisikuna tegutsev isik ei pea olema ettevõtja.
4. Väärtpaberite registrile juurdepääsuks õiguslike aluste täpsustamine
Teeme ettepaneku muuta väärtpaberite registri pidamise seaduse (edaspidi EVKS) § 7 lg 3 punkte 4 ja 8 ning sõnastada need järgmiselt:
„4) kohtutäitur täitedokumendi täitmise või hagi tagamise eesmärgil;“
„8) ajutine haldur, pankrotihaldur või usaldusisik seadusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil;“
Kehtiv EVKS lubab kohtutäituril teha andmepäringuid väärtpaberite registrisse kohtuotsuse, aga mitte muude täitedokumentide täitmise eesmärgil. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 lg 1 sätestab terve rea erinevaid täitedokumente, millistest tulenevate nõuete täitmisele pööramise ülesanne on pandud kohtutäiturile. Praktikas on kohtutäituril tulenevalt TMS §-s 8 sätestatust kohustus kontrollida võlgniku vara (sh tema pensionikontode ja väärtpaberikontode) andmeid igas täitemenetluses, ka sellistes, kus täitedokumendiks ei ole mitte kohtuotsus, vaid muud liiki dokument. Kohtuotsus ei ole täitedokumentide seas eriline, vaid täitmisele pööramisel teistega võrdväärne täitedokument.
FIMSi rakendumisega 1. juulil 2022 muutus oluliselt füüsiliste isikute maksejõuetusmenetluste läbiviimise korraldus. FIMSi alusel anti usaldusisikutele varasemalt nimetatud usaldusisikutega võrreldes oluliselt pädevust juurde. Kui varem menetlesid ajutised haldurid ja pankrotihaldurid nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute pankrotiasju, siis FIMSi rakendudes nimetatakse ajutine haldur vaid juriidiliste ja usaldusisik füüsiliste isikute maksejõuetusavalduste läbivaatamiseks ja võlgniku varalise seisu kindlaks tegemiseks. FIMS § 15 lg 11 alusel on usaldusisikul tema nimetamisest kuni maksejõuetusavalduse lahendamiseni lisaks FIMS-is sätestatud õigustele ja kohustustele ka kõik ajutise pankrotihalduri õigused ja kohustused, välja arvatud mõned erandid. FIMS 53 lg 2 p 1 kohaselt on usaldusisiku ülesandeks koostada võlgniku nimel võlgniku vara- ja võlanimekirja ning esitada need koos vajalike dokumentidega kohtule. PankrS § 22 lg 2 p 1 kohaselt on ajutise halduri ülesandeks selgitada välja võlgniku vara. Pankrotihalduri põhikohustused on sätestatud PankrS §-s 55 ning selles esitatud loetelu kohaselt ei ole võlgniku vara kindlaks tegemine halduri põhikohustuseks. Seega ei haaku EVKS § 7 lg 3 p 8 maksejõuetusmenetluste üldise loogikaga. EVKS § 7 lg 3 punktide 4 ja 8 sõnastus pärineb 2000. aastast, mil kohtutäiturid ei tegutsenud vabakutselistena, mistõttu on otstarbekas kõnealuseid sätteid kaasajastada.
5. Koja kutsekogu juhatuse õiguste täpsustamine haldusjärelevalve teostamisel
Teeme ettepaneku
1) asendada PankrS § 70 lõikes 6 sõnad „punktides 1–7“ sõnadega „punktides 1–8“ ja täiendada § 70 lõikega 8: „Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib kutsekogu juhatus taotleda Koja aukohtult distsiplinaarvastutuse kohaldamist.“
2) muuta SanS § 192 lg 5 p 3 ja sõnastada see järgmiselt: „esitada saneerimisnõustajale arvamusi, soovitusi ja ettekirjutusi.“ ja täiendada § 192 lõikega 6: „Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib kutsekogu juhatus taotleda Koja aukohtult distsiplinaarvastutuse kohaldamist.“
3) muuta FIMS § 56 lg 5 p 3 ja sõnastada see järgmiselt: „esitada usaldusisikule arvamusi, soovitusi ja ettekirjutusi.“ ja täiendada § 56 lõikega 6: „Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib kutsekogu juhatus taotleda Koja aukohtult distsiplinaarvastutuse kohaldamist.“
Ettepanekuga soovime ühtlustada kutsekogu juhatuse õigusi haldusjärelevalve teostamisel kutsekogu liikmetest pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate ning ka usaldusisikute üle. Erinevalt SanS-st ja FIMS-st ei näe PankrS ette kutsekogu juhatusele õigust esitada haldusjärelevalve läbiviimisel pankrotihaldurile arvamusi ja soovitusi. Küll aga annab PankrS maksejõuetuse teenistusele õiguse esitada haldurile arvamusi, soovitusi ja lisaks ka ettekirjutusi.
Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (millega kutsuti ellu ka maksejõuetuse teenistus) on märgitud, et lisaks teostaks teenistus haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle, kuid seda täiendavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, kes on peamine haldusjärelevalve teostaja pankrotihaldurite üle. Samuti on eelnõu seletuskirjas märgitud, et koosmõjus PankrS §-ga 67 on peamine haldusjärelevalve teostaja Koda. Sellest nähtub, et seadusandja eesmärgiks oli näha ette maksejõuetuse teenistusele järelevalve teostamisel sekundaarne roll. Maksejõuetuse teenistus teostab haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle pankrotimenetluse seaduspärase läbiviimise ning pankrotimenetluse kulude otstarbekusega seoses (PankrS § 70 lg 3, § 1921 lg 2). Haldusjärelevalvemenetluse esemeks PankrS § 70 järgi võivad olla igasugused halduri pankrotiseaduses sätestatud kohustuste rikkumised, millest praktikas on sagedasemad halduri tegevusetus pankrotimenetluse läbiviimisel. Haldusjärelevalvemenetluses saab kontrollida ka halduri poolt võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, halduril võimaliku huvide konflikti esinemist jne.
Haldusjärelevalve läbiviimine võib jääda sisult vaid näiliseks, kui järelevalve teostajal ei ole volitusi rakendada sanktsioone järelevalvealuse isiku üle või ei ole järelevalve all oleval isikul kohustust aidata kaasa haldusjärelevalve eesmärkide saavutamisele. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud, et Koja kutsekogu juhatusele ei ole erinevalt maksejõuetuse teenistusest seadusega antud õigust esitada pankrotihaldurile arvamusi ega soovitusi, milline õigus on tal aga saneerimisnõustajate ja usaldusisikute üle haldusjärelevalve teostamisel. Arvamuste ja soovitustega saab nii Koda kui ka maksejõuetuse teenistus aidata kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankrotimenetluses (KTS § 78 p 7, PankrS § 1921 lg 3). Arvamus ja soovitus ei ole haldurile täitmiseks kohustuslik, kuid haldur peaks kutsekogu juhatuse või maksejõuetuse teenistuse seisukohtadega pankrotimenetluses mõistlikult arvestama. Arvamuse ja soovituse andmise eelduseks ei ole halduri kohustuste rikkumise tuvastamine haldusjärelevalvemenetluses. Küll aga on ettekirjutuse tegemine kohane vahend rikkumise tuvastamisel nii pankrotihalduri, saneerimisnõustaja kui ka usaldusisiku kutsetegevuses selle lõpetamiseks, kahjude hüvitamiseks või olukorra taastamiseks.
Kuivõrd PankrS sätestab maksejõuetuse teenistuse pädevuse juhuks, kui tehtud ettekirjutus jääb täitmata, siis on asjakohane sätestada taoline pädevus ka kutsekogu juhatusele. Ilmselt ei ole mõttekas anda kutsekogu juhatusele sunniraha määramise õigust, vaid lugeda ettekirjutuse täitmata jätmine aukohtumenetluse algatamise aluseks ja jõuda sanktsiooni rakendamisele läbi distsiplinaarmenetluse kas Koja või Advokatuuri aukohtus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Roht
Koja kutsekogu juhatuse esimees
Jaan Lõõnik,
[email protected], 6464619