OÜ Rail Baltic Estonia juurdepääs rahvastikuregistri andmetele

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Enel Pungas

Siseministeerium

Teie 12.07.2024 nr 10-10/210-1

Meie 25.07.2024 nr 2-7/24/3422-2

OÜ Rail Baltic Estonia juurdepääs

rahvastikuregistri andmetele

Austatud Enel Pungas

Pöördusite 12.07.2024 kirjaga Kliimaministeeriumi poole ja informeerisite, et

OÜ Rail Baltic Estonia pöördus Siseministeeriumi poole, et saada osaline juurdepääs

rahvastikuregistri andmetele, et informeerida kavandatava Rail Baltic raudteetrassi läheduses

elavaid inimesi raudtee arendustegevusest.

Küsisite oma kirjas Kliimaministeeriumilt: „Palume esimesel võimalusel Kliimaministeeriumi

seisukohta, kas OÜ Rail Baltic Estonia täidab Rail Baltica raudteetaristut arendades avalikku

ülesannet, mille Kliimaministeerium (varasemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

on talle üle andnud ning selle eesmärgi täitmiseks on õigus töödelda Rail Baltica trassi vahetus

läheduses elavate isikute andmeid. Lisaks palume ka teavet, et millisest õiguslikust alusest sel

juhul tuleneb õigus töödelda isikuandmeid ning millise dokumendi alusel on Rail Baltica

raudteetaristu arendamine avaliku ülesande täitmisena üle antud.“

Esiteks märgime, et Kliimaministeerium ei ole rahvastikuregistri seaduse ettevalmistaja ega

rakendaja ega saa seetõttu anda ammendavaid selgitusi selle seaduse ja sellega seotud

Euroopa Liidu õiguse osas. Saame selgitada OÜ Rail Baltic Estonia rolli Rail Baltic raudtee

arendamisel, mis võimaldab Siseministeeriumil otsustada, millisel alusel anda osaühingule

juurdepääs rahvastikuregistri andmetele.

Balti riigid sõlmisid 31.01.2017 omavahelise rahvusvahelise kokkuleppe „Eesti Vabariigi

valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Rail Balticu / Rail Baltica

raudteeühenduse arendamise kokkulepe“, millega riigid kohustusid ühiselt arendama Rail Baltic

raudteetrassi läbi kolme riigi. Eestis ratifitseeris Riigikogu selle lepingu seadusega 19.06.2017.

Juba 31.01.2017 sõlmitud lepingu preambula ning artikkel 5 ütlevad, et projekti realiseeritakse

muu hulgas läbi riikide äriühingute ning preambulas on mainitud ka OÜ Rail Baltic Estonia.

Eesti Vabariik ongi 10.10.2014 asutanud riigi 100% osalusega OÜ Rail Baltic Estonia avalikult

kasutatava Rail Baltic raudteetrassi rajamiseks. Osaühingu põhikiri ütleb: „Osaühingu peamiseks

tegevusalaks on Rail Baltic raudteetaristu arendamine ja rajamine Eesti Vabariigi territooriumil

Eesti Vabariigi huvides, samuti osalemine riikidevahelises koostöös, mis on vajalik tervikliku Rail

Baltic raudteetaristu rajamiseks. Lisaks omab osaühing osalust Läti Vabariigis asutatud

ühisettevõttes RB Rail AS ning teostab aktsionäriõigusi Eesti Vabariigi huvides. Rail Baltic

raudteetaristu arendamise ja rajamise all peetakse silmas 1435 mm standardil põhineva raudtee

ja sellega seonduvate ehitiste tehnilist projekteerimist, ehitamist ning haldamist ja nendega

kaasnevat tegevust.“

Eesti riigil on kohustus Rail Baltic raudteed arendada ka Euroopa Liidu õigusest tulenevalt ning

OÜ Rail Baltic Estonia on nimetatud ka Euroopa Komisjoniga sõlmitud rahastamislepingutes.

Nimelt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise

transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid, järgi Rail Baltic

raudtee Põhjamere–Läänemere põhivõrgukoridori osa, mille väljaarendamise kohustus riikidel on.

Rail Baltic raudtee rajamise rahastamine on suures osas seetõttu toetatud Euroopa Liidu

vahenditest, peamiselt Euroopa Ühendamise rahastust (edaspidi CEF). Euroopa Ühendamise

rahastust toetuste saamist ja andmist reguleerivad muu hulgas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrus 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks

määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 ning ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid

(finantsmäärus). CEF vahenditest toetuse saamisel sõlmib Eesti Vabariik Kliimaministeeriumi

(varem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)) kaudu CEF toetuslepingu (grant

agreement), kus ministeerium on toetuse saaja (beneficiary) ning seotud üksusena ja tegevuste

elluviijana (affiliated body või implementing body) on märgitud OÜ Rail Baltic Estonia (vt ka

finantsmääruse artikkel 187). CEF määruse alusel sõlmitud toetuslepingutega on Eesti riik võtnud

Euroopa Komisjoni ees kohustuse arendada Rail Baltic raudteed CEF vahendite eest ja lepingus

nimetatud isikutel, sealhulgas OÜ-l Rail Baltic Estonia on selle arendamise kohustus. MKM ning

OÜ Rail Baltic Estonia on varem lisaks CEF toetuslepingule sõlminud omavahelised

teostuskokkulepped raudtee arendamiseks ja CEF vahendite kasutamiseks.

Kliimaministeeriumi hinnangul näitavad viidatud ratifitseeritud välisleping,

OÜ Rail Baltic Estonia asutamise asjaolud ning EL õigusaktid ning nende alusel sõlmitud

lepingud, et OÜ Rail Baltic Estonia täidab Rail Baltic raudtee arendamisel avaliku ülesannet.

Avaliku ülesande definitsiooni õigusaktides ei ole, kuid nt Riigikohtu erikogu (Riigikohtu erikogu

kohtumäärus kohtuasjas nr 3-3-4-1-10 p 5) on seisukohal, et „avalikke ülesandeid

(haldusülesandeid) võib õiguslikult määratleda kui vahetult seadusega või seaduse alusel

haldusinstitutsioonidele pandud ülesandeid või ülesandeid, mis on tõlgendamise teel vastavast

õigusnormist tuletatud.“ Seejuures on nt Andmekaitse Inspektsioon leidnud, et avalikku ülesannet

saab eraõiguslikule juriidilisele isikule panna lisaks halduskoostöö seaduses otse nimetatud

viisidele ka vastavat juriidilist isikut asutades. Vt Andmekaitse Inspektsiooni välja antud

„Eraõiguslike avaliku teabe valdajate juhendi“ p 3.2.

Kliimaministeeriumi hinnangul täidab OÜ Rail Baltic Estonia Rail Baltic raudtee arendamisel

avaliku ülesannet. Kui Siseministeerium sellega siiski ei nõustu, peaks OÜ-l Rail Baltic Estonia

olema võimalik saada trassi kõrval elavate isikute elukoha- ja kontaktandmeid, õigustatud huvi

alusel (rahvastikuregistri seaduse § 44 p 3). Arvestades, et OÜ Rail Baltic Estonia on Rail Baltic

raudtee arendaja ning tegevuste ellu viia, siis on trassi kõrval elavate isikute elukoha ja

kontaktandmetele juurdepääs isikute informeerimiseks raudteetrassi projekteerimisest,

keskkonnamõjude hindamisest ja ehitustegevusest vältimatu ja kaetud õigustatud huviga.

Palume lahendada OÜ Rail Baltic Estonia esitatud taotlus andmetele juurdepääsuks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Salmu

liikuvuse asekantsler

Teadmiseks: OÜ Rail Baltic Estonia

Ave Henberg, 6240149

[email protected]