Kiri

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 72

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 10. juuni 2024

Algus 13.30, lõpp 14.33

Juhataja: Enn Eesmaa (aseesimees)

Protokollija: Andreas-Ra Adoson (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik (Maido Ruusmann

asendusliige), Katrin Kuusemäe, Hanah Lahe, Tiit Maran, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Kadri

Tali, Tarmo Tamm, Kristo Enn Vaga

Komisjoni ametnikud: Teele Taklaja (nõunik-sekretariaadijuhataja), Getter Kristen Treumuth

(nõunik), Kristiina Krause (nõunik)

Puudusid: Rain Epler, Maria Jufereva-Skuratovski, Anti Poolamets ja Riina Solman

Kutsutud: justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Kadi Karus (3.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse

siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise

läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 COM(2023) 637

3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse

siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise

läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 COM(2023) 637

Kadi Karus tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohti direktiivi eelnõu kohta, millega

kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide

esindamise läbipaistvuse kohta. Direktiiviga soovitakse kehtestada Euroopa Liidu siseturul

ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise läbipaistvuse kohta.

Tema sõnul on direktiivi eesmärk suurendada huvide esindamise läbipaistvust Euroopa

Liidus, et kaitsta demokraatiat kolmandate riikide potentsiaalselt kahjuliku mõjutustegevuse

eest. Huvide esindamise tegevust võib pidada sisuliselt lobitegevuseks, kuid oluline on

rõhutada, et reeglid on suunatud just kolmandate riikide nimel tehtavale lobitegevusele. Ta tõi

esile, et direktiivi vajadust põhjendatakse sellega, et demokraatia on üle maailma suure löögi

all ja kolmandate riikide kahjulik mõjutustegevus peab olema Euroopa Liidus läbipaistvam.

Selle eesmärgiga soovitakse paremini mõista, millised huvide esindamise tegevused liidus

toimuvad ja millised neist võivad demokraatiat õõnestada. Direktiiv on osa demokraatia

kaitsepaketist, mille Euroopa Komisjon andis välja 2023. aastal. K. Karus märkis, et kuigi

direktiiv võib tõepoolest aidata kaasa huvide esindamise läbipaistvuse suurendamisele, ei

kaalu selle mõju üles halduskoormust, mis kaasneks direktiivi rakendamisega. Valitsuse

2

seisukoht on, et toetatakse kahjuliku huvide esindamise läbipaistvamaks muutmist, kuid

direktiiviga kehtestatavad meetmed ei ole vastavuses kasuteguriga, mis sellest saadakse. Eriti

probleemne on, et registreerimiskohustusest võivad kõrvale hoida just need, kelle tegevust

soovitakse läbipaistvamaks muuta, milleks on näiteks diplomaatiline tegevus, mis on

direktiivi kohaldamisalast välistatud. Kui direktiiv vastu võetakse, tuleb Eestil luua register

huvide esindamise tegevuse registreerimiseks. Eestis ei ole praegu lobiregistrit, mis tähendab,

et direktiivi rakendamisega võib kaasneda küsimus, kas luua ainult kolmandate riikide huvide

esindamise register või kaaluda laiemat lobitegevuse registrit. Registreerimiskohustus ei ole

passiivne, vaid nõuab, et huvide esindajad esitavad direktiivi nõutava info ja

registreerimismenetlus hõlmab aktiivset infotöötlust. Avalikustatav info peab olema

neutraalne ja faktitäpne, vältides registreeritud isikute häbimärgistamist. Lisaks

registreerimiskohustusele tuleb luua ka järelevalvemehhanism, mis tagab

registreerimiskohustuste täitmise kontrolli. K. Karus tõi esile, et direktiivi mõisted peavad

olema selgelt määratletud, et tagada nende ühtne mõistmine ja rakendamine. Direktiivi

kohaldamisalasse kuuluvad kõik isikud, kelle tegevus on seotud kolmanda riigi huvide

esindamisega, mis muudab kohaldamisala väga laiaks. Huvide esindamise tegevus hõlmab

poliitika ja õigusaktide väljatöötamist mõjutavaid tegevusi, nagu arvamusartiklite kirjutamine,

koolituste ja konverentside korraldamine ning teaduslikud ja hariduslikud tegevused. Ta

rõhutas, et direktiivi täieliku ühtlustamise nõue tähendab, et Eestile ei jää palju otsustusõigust

selle üle, kuidas direktiiv üle võtta ja milline süsteem siseriiklikult luua. Eestil on oluline

paindlikkus sanktsioonide ja järelevalvemehhanismide osas ning soovitakse vähemalt kahe

aasta pikkust direktiivi ülevõtmise tähtaega. Lisaks selgitas K. Karus, et kuigi direktiiv võib

tunduda sarnane Venemaal kehtiva välisagentide seadusega, on oluline mõista, et see ei ole

suunatud kodanikuühiskonnale ja demokraatlikud meetmed on tagatud.

Enn Eesmaa tänas ettekandjat ning küsis registripidamise kohta. Uuris, kas ettepanekus, et

register oleks Euroopa Liidus ühine, on vastuolu?

Kadi Karus selgitas, et ühtset Euroopa Liidu registrit ei ole selle algatusega seoses kaalutud.

Seetõttu ei ole praegu ette nähtud ega planeeritud vahendeid ühest Euroopa Liidu rahakotist.

Ta tõdes, et kuigi ettepanek luua iga liikmesriigi enda registri asemel ühtne register võib

tekitada vastuolu, jääb igale liikmesriigile siiski kohustus oma info ühendamiseks Euroopa

Liidu registriga, mis toob kaasa teatavad IT-arendused ja kulud. Ta märkis, et on keeruline

öelda, kas ja kui palju kokkuhoidu see tooks ning kas registri loomise tegelik kulu jääb umbes

poole miljoni euro kanti, kuna see on praegu väga üldine suurusjärk. K. Karus lisas, et ei ole

selge, millise ministeeriumi riigieelarvesse selle kulu võiks planeerida, mistõttu tuleb ilmselt

rääkida riigieelarvest.

Tanel Tein tutvustas majanduskomisjonis toimunud arutelu, kus toetati Vabariigi Valituse

seisukohti.

Katrin Kuusemäe andis ülevaate põhiseaduskomisjoni arutelust, kus ettepanek toetada

Vabariigi Valitsuse seisukohtasid ei leidnud toetust.

Enn Eesmaa võttis arutelu kokku ja tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valituse seisukohti

kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni aruteluga

(konsensus: Enn Eesmaa, Aleksei Jevgrafov, Katrin Kuusemäe, Hanah Lahe, Tiit Maran,

Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Kristo Enn Vaga).

3

(allkirjastatud digitaalselt)

Enn Eesmaa

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Andreas-Ra Adoson

protokollija

Väljavõte õige

(allkirjastatud digitaalselt)

Andreas-Ra Adoson

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

25.07.2024